Võru Linnavolikogu — Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine — KO, 14, 307

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558, 1999, 82, 775; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2, Võru Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava» 12 aastaks vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Andres VISNAPUU Lisa Võru Linnavolikogu 13. detsembri 2000. a määrusele nr 25 AS VÕRU VESI VÕRU LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2000–2012 Eessõna Arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks. Eriti tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik oluliselt parandada projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Töös toodud põhimõtete jälgimine aitab vältida kohalikul tasandil väärotsuste langetamist veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel. Arengu üheks olulisemaks faktoriks on elanikkonna maksevõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse kvaliteedi ja meie eesmärgi: kui suurele osale elanikkonnast me võime lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetset osutamist planeerida. Suur tähtsus on kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Seadusega on omavalitsusele pandud kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale, kuid on unustatud selleks vahendeid anda. Arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse sellekohastest määrustest ja standarditest. Võru linnal on vaja veega varustamise ja heitvee puhastamise ning ärajuhtimise ühtset lahendust, arvestamata rajatiste ametkondlikku kuuluvust. Kava koostamise aluseks peaks olema Võru linna arengukava ja keskkonnakaitseline eksperthinnang. Koostajal neid olulisi alusdokumente kasutada ei olnud ja sellest tulenevalt võib linna areng edaspidi tegelikkuses korrigeerida toodud suundi. Teiseks peaks tegevuskava olema koostatud kolme eriala inimese poolt: tehniline, finants ja juriidiline. Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on koostanud vee-ettevõtte tehniline töötaja, millest tuleneb ka eri peatükkide erinev kaal. Meie hinnangud investeeringute vajaduse kohta on aluseks võetud Rootsi-poolsele joogi- ja heitvee nõustamisprogrammi tasuvusuuringule Võrus. Majandusanalüüsiga selgitatakse välja otstarbekad projektid, mis lülitatakse arengukavasse. Iga projekti realiseerimiseelse majandusanalüüsi järgi otsustatakse tema tulukus (realiseerimise otstarbekus). Finantsanalüüs tehakse finantsprognoosi kaudu, prognoosides müüdava toodangu kogused, põhivara muutused, keskmise amortisatsiooninormi, puhastulu, laenuintressi määra, rahavood, reaalse hinna tulevikus. Olulisteks elementideks käsitletava perioodi finantsprognoosis on inflatsiooni- ja laenuintressimäära õige hindamine. Eri valdkondade tegevuse hindamine peab põhinema majanduslikul kaalutlusel. 1. ÕIGUSLIK BAAS 1.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse sätted Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri kehtestati selleks, et reguleerida suhteid VK-ettevõtte ja linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud klientide vahel. Eraldi on välja toodud mõisted ja omandite piiritlemine. VK-ettevõte peab tagama kehtivatele riiklikele normidele vastava kvaliteediga vee, tingimused sätestatakse lepingus. Linna ühisveevärgi vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks. Tehnoloogilises protsessis kasutatava vee kogus ja režiim tuleb kokku leppida VK-ettevõttega. Ühiskanalisatsioon on mõeldud olmereovee ja sellele lähedaste omadustega heitvee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks. Oluliselt erinevate omadustega reovee vastuvõtmiseks kehtestab VK-ettevõte oma tingimused. Vee müük kliendile ja heitvee vastuvõtmise tingimused määratakse lepinguga. Vee hinna ning heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hinna kehtestab valla- või linnavalitsus. Lisateenusele kehtestab hinna VK ettevõte. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tuleb esitada taotlus. Liitumine toimub VK-ettevõtte väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt. Liitumisprojekti koostab litsentseeritud projekteerija. Muudatused ja kõrvalekalded liitumisprojektist kooskõlastatakse VK-ettevõttega. Kinnistusisestele vee- ja kanalisatsioonirajatistele annab kasutuselevõtuloa VK-ettevõte. Vajadusel vaadatakse üle ka hoonesisesed veemõõdusõlmed. Pärast liitumistasu maksmist teeb taotleja oma kuludega ühenduse vee- ja kanalisatsiooni peatoruga. Ühendustoru väljaspool kinnistu piire antakse VK-ettevõtte omandusse. Tuuakse välja keelatud ja omavoliliste ühenduste põhilised näited ja nende avastamisega kaasnevad sanktsioonid, samuti ajutiste torustike rajamise ja likvideerimise kord. Eraldi osana on toodud veearvesti valiku, paigaldamise, taatlemise ja remondi nõuded. Kliendi poolt tarbitav veehulk arvestatakse veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Eraldi tuuakse välja vee arvestus arvesti rikke korral, veearvestita tarbijale, tulekahju ja registreerimata veetarbimise korral. Linna ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni torustike ja rajatiste töörežiimi, ei kahjusta torustikke, rajatisi ning mis on ühispuhastusseadmetes puhastatav. Üldtingimustes loetletakse põhilised ained ja reostus, mida ei tohi ühiskanalisatsiooni juhtida. Ühiskanalisatsiooni juhitavatele konkreetsetele saasteainetele kehtestab VK-ettevõte lubatud piirkontsentratsioonid tagamaks heitvee nõuetekohase puhastamise. Ärajuhitava heitvee vooluhulk võetakse üldjuhul võrdseks tarbitava vee hulgaga või mõõdetakse. Tarbitava ja ärajuhitava veehulga erinevuse, samuti teistest võrkudest veevõtmise korral arvutab kogused VK ettevõte. Sademe- ja drenaaživee kanalisatsiooni juhtimisel arvutatakse vooluhulgad vee-ettevõtja poolt või mõõdetakse. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostuse määratab VK-ettevõte regulaarselt või pisteliselt võetavate heitveeproovidega. Olmereoveest ja madala reostusastmega heitveest regulaarseid proove ei võeta. Antakse juhised proovivõtukohtade määramiseks ja proovide võtu sageduse kohta. VK-ettevõttel on õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, saamaks ülevaadettekkivatest tootmisreoveest ja võimalikest riskidest. Arveldus kliendiga neile müüdud vee ja kanalisatsiooni vastuvõetud heitvee eest toimub linnavalitsuse kinnitatud hindade alusel. Tuuakse välja juhud, mille puhul vee-ettevõte võib vee andmist või heitvee vastuvõtmist piirata. Vastastikused kohustused ja õigused määratletakse vee-ettevõtte ja kliendi vahel sõlmitavas lepingus. Eraldi osana on välja toodud kliendi vastutus võrkude, rajatiste, armatuuri kahjustamise ja ülemäärase reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise eest. 2. PLANEERINGUD 2.1. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu lühiiseloomustus Arvuliste prognoosnäitajatena on kasutatud GF Konsult AB tasuvusuuringut 1997. a. Tegelikkuses väheneb linnaelanike arv iga aastaga ja sellist vee- ja kanalisatsioonivõrkude ühendatud klientide arvu on reaalselt raske ette prognoosida, arvestades majanduse arengut ja kliendi sissetulekut. Investeeringud on planeeritud 12 aastaks. Veenõudluse kalkulatsioon Praegused tingimused 5–15 a pärast 15–25 a pärast Ühendatute arv 13 200 inimest 16 100 inimest 18 000 inimest Vee erikasutus 170 l/d 210 l/p 210 l/p Vee nõudlus 0,8 milj m3/a 1,2 milj m3/a 1,4 milj m3/a Tegelikkus näitab Võru linna rahvaarvu vähenemist. Tootmisettevõtete ühendatus peaks jääma ligikaudselt praegusele tasemele. Vee kvaliteedi parandamiseks tuleks kogu põhjavesi puhastada kahes olemasolevas veepuhastusjaamas, millele nähakse ette kaasajastamine. Võrusoo veepuhastusjaama piirkonda on vajalik rajada uus puurkaev juurde, et oleks võimalik kogu veesüsteemi toita kahest veepuhastusjaamast. Kubija veevõrk tuleb ühendada linna võrguga, et tagada Kubija tarbijate varustamine puhastatud veega. Teised praegu töötavad puurkaevud, millel puudub veepuhastus, jäetakse reservi. Esimese sammuna tuleb joogivee kvaliteet viia vastavusse Eestis kehtestatud normidega EVS 663:1995, kuid suunaks tuleb seada EL joogivee normid. Joogiveele esitatavad nõuded ei peaks kehtima üksnes puhastusseadmetest väljuva vee kohta, vaid ka tarbijani jõudva vee kohta. See viitab veejaotussüsteemi olemasoleva olukorra uurimise vajadusele ja täiustamisele. Kogu praegune kanalisatsioonisüsteem tuleks üle vaadata avariide sageduse seisukohalt. Suur osa kanalisatsioonist on sademeveega ühisvoolne. Tuleks uurida sademevee ärajuhtimise ja puhastussüsteemi rajamise otstarbekust. Sajuperioodidel on sellel positiivne mõju puhastusseadmete tööle. Üleskerkiv finantseerimise probleem võib aga selle ettevõtmise prioriteetide osas tahapoole nihutada. Reaalne oleks esimeses etapis valingsademete möödajuhtimine puhastusseadmetest. Maakonna keskkonnaamet on linna kanalisatsiooniga ühendamata elamupiirkonnad jaotanud kolme kategooriasse: 1. kategooria: piirkonnad, mis tuleksid ühendada 5–15 aasta jooksul Vilja–Kase ca 1000 inimest Raudtee–Kalevi–Kreutzwaldi ca 900 inimest Liitva ca 200 inimest Kubija–Veskioja–Männiku ca 710 inimest Kaare–Roosi ca 240 inimest Piiri–Salme, Olevi ca 600 inimest 2. kategooria: piirkonnad, mis tuleksid ühendada 15–25 aasta jooksul Raadiojaam–Kirumpää ca 400 inimest Kirumpää ca 100 inimest Räpina mnt ca 200 inimest 3. kategooria: piirkond, mis ühendatakse edaspidi Võlsi Linavabriku Praegusest tarbijaskonna madalast maksevõimest tingituna võib finantseerimine prioriteete muuta. Reovee ärastuse osas on mõeldav laiendada kanalisatsioonisüsteemi nii, et tulevikus oleks süsteemiga ühendatud 18 000 inimest praeguse 13 000 inimese asemel. Toome tabelina reoveekogused. Reoveekoguste kalkulatsioon Olukord praegu Olukord tulevikus (u 25 aasta pärast) Ühendatute arv 13 200 inimest 18 000 inimest Veevajadus, reovee ärastus 1,0 milj m3 aastas 1,4 milj m3 aastas Maakonnahaigla ja Kose 0,1 milj m3 aastas 0,1 milj m3 aastas Heitvesi veejaotussüsteemiga ühendamata tootmisettevõtetest 0,1 milj m3 aastas 0,1 milj m3 aastas Sadevesi kombineeritud süsteemist 0,1 milj m3 aastas 0,1 milj m3 aastas Imbvesi 0,4 milj m3 aastas 0,3 milj m3 aastas KOKKU 1,7 milj m3 aastas 2,0 milj m3 aastas Reovee puhastusjaama rekonstrueerimisega on algust tehtud. On olemas eksperthinnang ja ettepanekud puhastusjaama rekonstrueerimiseks. Praegused puhastusseadmed on arvestatud 36 000 ie-le, kui kasutusel on mõlemad plokid. Limiteerivaks faktoriks on järelsettebasseinide maht. Reoveepuhastist väljuva puhastatud heitvee lubatud kontsentratsioonide osas tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a määrusest nr 11 ja 21. detsembri 1998. a määrusest nr 290. Tamula järve suubuva Kubija oja ääres asub teine reoveepuhastusjaam, mille võimsus on 400 ie. Kaugemas perspektiivis võib tulla kõne alla Kubija heitvee suunamine linna puhastusjaama. Juustutööstuse heitvesi suunatakse vähese puhastusefektiga tiikide kaudu Koreli ojja. Reostatud oja läbib Võru linna. Linna reoveepuhastusseadmete esmasel projekteerimisel on arvestatud juustutööstuse heitvee puhastamisega ja ühendus ühiskanalisatsiooniga on olemas. Juustutööstuse püüdlused iseseisvalt reovee puhastamisega hakkama saada ei pruugi olla odavam variant. Praktikas on kõrge kontsentratsiooniga reovee puhastamine raskendatud, samas aga võiks ühispuhastusseadmete koormus BHT osas olla kõrgem. Ilmselt kardetakse raskusi stabiilsete näitajate tagamisel reoveele, veetarbimise ja heitvee mahtude korrigeerimist. Ebamäärasust juustutööstuse reovee puhastamisel kultiveerib ühtse seisukoha puudumine linna reovee puhastamisel. Kanalisatsiooni osas oleks vajalik kogu torustiku TV-inspektsioon, mis võimaldaks hinnata prioriteete torustike renoveerimisel ja asendamisel. Kaasajastamist vajavad ka pumbajaamad, et vähendada jooksvaid kulusid. Koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tehnilise arengu aluseks on Eesti standard EVS 663:1995 «Joogivesi» ja Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a määrus nr 11 «Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavate nõuete kinnitamine». Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korraldamist, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigusi ja kohustusi reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. 3. MUUD ANDMED 3.1. Põhjaveevarude uuringud Töö on teostatud tootmiskoondise «Eesti Geoloogia» Keila hüdroloogiaosakonna poolt alates 1987. a juunist kuni 1989. a detsembrini. Võru linna veevarustuseks põhjaveevarude otsingud ja eeluuringud tellis Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondis 11. novembri 1986. a tellimiskirjaga nr 6-3/1627, mille kohaselt Võru linna veetarve 2005. a on prognoositud 24 tuhat m3/d. Käesoleva aja linna veega varustamine toimub põhiliselt puurkaevudega ülem-keskdevoni veekompleksist. Uuringupiirkondade valikul on arvestatud tellija soovidega, sanitaartsoonide loomise võimalustega ning vajalikus koguses ja kvaliteediga vee saamise tingimustest. Rajati 26 proovipuurkaevu üldpikkusega 2417 m, tehti 15 proovipumpamist. Põhjaveest tehti 121 analüüsi. Uuringute tulemusel esitati Võru linnale põhjaveevarude kinnitamiseks majandus-joogivee tarbeks järgmised kogused (m3/d). Kategooria A Kategooria B Kategooria C1 KOKKU Olemasolev veetarbimine 7600 – – 7600 H1 (loode veehaare) – 4000 4000 8000 H2 (kagu veehaare) – 5400 3000 8400 KOKKU 7600 9400 7000 24 000 Lisas on antud praeguse ja perspektiivse veehaarde uurituse astme ja hüdrogeoloogiliste tingimuste iseloomustus. Küllaldase põhjalikkusega on kirjeldatud olemasoleva ja perspektiivse veehaarde geoloogilist ehitust ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Vajalikku tähelepanu ei ole pööratud uuritud veehorisondist ülevalpool ja allpool asetsevate veehorisontide varudele. Kvaliteedilt vastab vesi üldiselt joogivee nõuetele, välja arvatud suurenenud rauasisaldus. See viitab vee töötlemise vajadusele, sisalduv raudioon on suhteliselt kergesti oksüdeeritav. Tõenäolisem on reaalseid olusid arvestades võtta hüdrodünaamilise meetodi alusel määratud ekspluatatsioonivarude alalise täienemise toiteala raadiuseks 20 km (III variant). Tootmiskoondis «Eesti Geoloogia» juures olev maavarade varude komisjon otsustas: 1) kinnitada järgnevaks aastaks Võru linna majandus-joogivee tarbeks ülem-keskordoviitsiumi veehorisondi varud 24 000 m3/d, veehaarde projekteerimise loaga (vastavalt ülaltoodud tabelile); 2) maardla kanda geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste tingimuste II gruppi; 3) ekspluateerival ettevõttel seada sisse range veearvestus, samuti organiseerida veetaseme ja kvaliteedi jälgimine veevõtu käigus; 4) tagada veevõtukohtade ja torustike sanitaarkaitsetsoonid. Põhjavee kasutusvarude formeerimise esmast tähtsust omab põhjavee juurdevool kõrgemalasuvatelt aladelt, kus kompleksi toitumine toimub infiltratsioonist. 3.1.1. Vee erikasutusluba Linn (asula) Loa valdaja ettevõte Vee-erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus Võru MV Keskkonnaosakond Vee-erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev Nr VÕ 0654 15.03.1999 Vee-erikasutusloa kehtivuse kuupäev 01.04.2004.a VEEVÕTT Veehaarde nimetus, puurkaevude arv Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus (m3/d) Tegelikult võetav kogus (m3/d) Vee erikasutustasu (krooni aastas) Puurkaevud 3629, 5243, 5258, 5637, 5638, 3630, 1479, 3128 D 3600 KOKKU HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti nimetus, suubla nimetus Reostusnäitajad Lubatud reostus- koormus (t/aastas) Tegelik reostuskoormus (t/aastas) Saastekahjuhüvitis (krooni aastas) Kirumpää reoveepuhastusjaam Koreli oja BHT7 15 HA 15 Püld 1,5 Nüld – 43,5 43,5 4,35 Mustjärv BHT7 25 HA 25 Püld 2,0 Nüld – 0,18 0,18 0,014 Kubija reoveepuhasti Kubija oja BHT7 15 HA 15 Püld 1,5 Nüld – 0,66 0,66 0,07 3.2. Hüdroloogilised tingimused Võru paikneb Võhandu jõe keskjooksul. Jõesäng on 500–800 m laiune ja hästi eraldatav. Jõeoru kalded on lamedad, mittelainjad, moodustunud liivsavi pinnastest, võsa on liigiliselt mitmekesine, kasvab põõsastena. Jõelamm on kuni 300 m laiune, mättaline, soostunud, kaetud heiktaimede ja samblikega, ujutatakse üle ainult suurematel kõrgveeperioodidel 0,1–0,2 m 10–15 päeva jooksul. Jõe säng on 10–25 m laiune, loogetega, kohati õgvendatud ja uude sängi viidud. Ristlõike valdav sügavus on 1,5–2,0 m, voolukiirus 0,1–0,2 m/s veevaesel perioodil ja 0,5–0,8 m/s suurvee ja tulvavee ajal. Jõesängi põhi on tasane, mudane, liivakasmudane, kallastel kasvab kõrkjas, pilliroog ja tarn. Võhandu jõgi voolab läbi Vagula järve. Võhandu jõe ja Vagula järve hüdroloogilised režiimid on tihedalt seotud. Vagula järv on jääerosioonitekkeline, moodustaks samas orundis paikneva Tamula järvega ühise veekogu. Tamula järv on tugevalt läbivooluline, vesi vahetub järves 4,4 korda aastas. Järv on tugeva põhjavee toitega, kallaste ja põhja piirkonnas avaneb hulgaliselt allikaid. Loodeosast voolab välja Võhandu jõgi. Suurvee ajal üleujutuste vältimiseks on Vagula järve kaevatud Võhandu kanal. Võru linna lävendis on Võhandu jõgi hüdroloogiliselt halvasti uuritud. Pikaajalised hüdroloogilised andmed puuduvad. Viimased hüdroloogilised vaatlused toimusid 30 aastat tagasi. Minimaalse vooluhulga mõõtmised toimusid 1964–1975. a episoodiliselt. Veeproove on võetud neli-viis korda aastas alates 1976. a. Allpool tuuakse jõe lühikene hüdroloogilise režiimi iseloomustus ja arvutuslikud hüdroloogilised parameetrid. Kevadine suurveeperiood algab tavaliselt märtsi lõpus või aprilli alguses ja on tavaliselt aasta kõrgeima veetaseme perioodiks. Maksimaalne veetaseme tõusuks võib olla 90 cm ööpäevas, keskmine veetaseme alanemine on 4 cm ööpäevas, mis on kolm korda väiksem keskmisest veetaseme tõusust. Maksimaalne 1%-lise tõenäosusega kevadine suurvee vooluhulk on ligikaudu 2,5 korda suurem vastavast suvisest sademete tulvavee vooluhulgast. 1956. a kõrge suurvee ajal tõusis veepind kanali alguse piirkonnas 1,7–1,9 m. Suvine madalveeseis algab juuni lõpus ja kestab septembrini, Himmaste II vaatlusposti andmetel kestab keskmine madalveeseisu periood 64 päeva. Talvise madalveeseisu keskmine pikkus on umbes sama, jaanuarist märtsi keskkohani. Jõgi külmub tavaliselt detsembri esimesel poolel. Kogu külmumine pikkuse ulatuses ei ole üheaegne. Aasta keskmine vooluhulk Võru lävendis on 4 m3/d, 1%-lise tõenäosusega võivad maksimaalsed vooluhulgad arvutuste kohaselt küündida 50 m3/d. Suvine-sügisene 50%-lise tõenäosusega vooluhulk on 3,1 m3/d; 30-päevane talvine ja suvine minimaalne 80%-lise tõenäosusega vooluhulk on 1,2–1,3 m3/d. Vagula järve veetasapinda iseloomustab intensiivne kõikumine (kuni 200 cm), mis avaldab mõju sinna suubuvate ja algavate jõgede veerežiimile. Võhandu jõe alguses täheldatakse puhverefekti, kus järve ja jõe veerežiimide mittesünkroonsusest voolab vesi tagurpidi. Järve reguleeriv mõju jõele ei ole selge, sest on olemas ainult episoodilised vooluhulga mõõtmise andmed. Suurvee ajal ujutatakse üle umbes 1 km2 kalda-ala. Veetaseme alanemine on sama intensiivne kui tõus. Juuni esimestel päevadel algab suvine madalveeseis. Veetaseme tõus suvise-sügisese tulvavee ajal ei ole nii suur, kuid sama intensiivne nagu suurvee ajal. Järv külmub tavaliselt 2–3 nädala jooksul detsembri alguses. Maksimaalse paksuse (40–50 cm, vahel isegi üle 70 cm) saavutab jää märtsi lõpuks. Jääminek algab aprilli esimeses dekaadis ja lõpeb kolmandas dekaadis. Huvi pakub veebalansi elementide omavaheline suhe, mille järgi esimeses lähenduses võib otsustada põhjaveevarude üle. Tabelis antakse Võhandu jõe basseini veebalansi arvutuslikud väärtused. Sademed Äravool Aurumine Infiltratsioon Maa-aluse äravoolu % summaarsest #931 pinna maa-alune balansi järgi arvutuslik üld sügav üld sügav 656 253 130 123 503 470 626 33 49 13 Nagu näha, moodustab äravoolust 49% põhjavesi (riigi keskmine 30%), mis viitab märkimisväärsetele põhjaveevarudele. Seejuures ei lähe osa sula- ja sademeveest kohaliku hüdrograafilise võrgu kaudu põhjaveevarude täiendamiseks. 3.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Kirjeldatav ala asub Balti arteesiabasseini põhjanõlval. Ala veekompleksid, horisondid ja vettpidavad kihtkonnad on järgmised: 1. Kvaternaari põhjaveekompleks, mis levib kogu territooriumil. Kompleks koosneb mitmest veehorisondist: soode veehorisont (b q IV), nooremate alluviaalsetete (al q IV), vanemalluviaalsetete (al q III v) lademed. Horisondid paiknevad valikuliselt ja ei paku huvi ühisveevärgi seisukohalt. Mõningast huvi pakub liustikujõesetete valdai alahorisont (lg q III v) kaetud orundite piirkonnas (Väimela), kus veehorisondi tüsedus ulatub 65 meetrini, ja tasandiku aladel 10–15 meetrini, filtratsioonikoefitsiendiga 1,5–8 m/d. Veed on reostusohtlikud. 2. Ülem-keskdevoni veekompleksil ilmnevad väga järsud muutused nii horisontaalses kui vertikaalses lõikes. – Šventoi horisont (D3 šventoi) paikneb kogu territooriumi ulatuses. Lademe paksus on 40 m, paksenedes lõuna suunas kuni 100 meetrini. Võrust põhja poole koosneb halvasti eristatavate kollakas-hallikas-valgete kaldu asetsevatest peen- ja keskteralistest kvartsliivadest. – Burtnieki horisont (D2 burtnieki) paikneb kogu territooriumi ulatuses. Lademe paksus Võru linnas 80 m. Paksus suureneb põhjast lõuna suunas 50st kuni 92 m. Horisondi moodustavad valgetest, hallidest, roosakatest ja helevioletsetest kaldu asetsevatest vähetsementeerunud peeneteralistest kvartsliivadest ja alevroliitidest savi vahekihtidega. – Aruküla horisont (D2 ar) paikneb kogu territooriumi ulatuses. Horisondi paksus Võru linnas on 60 m, äärealadel 80 m ja koosneb kaldu asetsevatest purpursetest peeneteralistest vähetsementeerunud liivadest. Horisondi ülaosas leidub õhukesi savi- ja dolomiidikihte. Ülem-keskdevoni horisondi paksus Võru lõikes on 172–178 m, õhenedes põhja suunas ja paksenedes kagu suunas kuni 240 m. Kompleksi kasutamisel on perspektiivsemateks šventoi ja burtnieki horisont, kus liivade osakaal on kuni 80%, samas aruküla horisondil 60%. Kompleks on kaetud 24–35 m, kõrgendikul kuni 45 m paksuse lademega arvestades maapinnast. Kompleksi veed on enamuses survelised. Survekõrgus kattekihist arvestatuna on ligi 40 m. Piesomeetriliste joonte absoluutkõrgused Otepää kõrgustikul on 100–150 m, Haanja kõrgustikul 100–160 m, Võru piirkonnas 80–90 m, veepeegel kuni 5 m sügavusel. Liivalasundite veejuhitavus muutub 50–100 kuni 750–900 m2/d. Filtratsioonikoefitsient 2–5 m/d. Šventoi burtnieki horisondi (kaevud sügavusega 60–120 m) kaevude deebit on 0,67–10,7 l/s depressiooni 0,9–13,1 m juures, erideebit 0,55–8,43 l/s. Vaatamata horisontide hüdrogeoloogiliste parameetrite erinevustele on ülem-keskdevoni veehorisondi veerikkus kogu uuringupiirkonnas (kuni 3 km Võru linnast) stabiilne. Allpool lasuv kesk alamdevoni veekompleks ei ole kõlblik majandus-joogiveeks suure mineraliseerituse astme tõttu. 3. Naroova vettpidav kiht (D2 nr) Naroova vettpidavad lasundid koos samanimelise veehorisondiga paiknevad kogu piirkonna ulatuses. Lasund algab 198–207 m sügavusel linna piirkonnas, põhja ja lääne pool 166 m, lõuna suunas kuni 339 m sügavusel. Kihi paksus linna piirkonnas on umbes 80 m, vähenedes põhja suunas. Veetõkkekihid koosnevad enamuses domeriitidest ja dolomiitidest. Horisont koosneb keskmiselt 40–45% domeriitidest, domeriidid ja dolomiidid kokku 60%. 4. OMAVALITSUSE HALDUSALA ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD 4.1. Keskkond 4.1.1. Pinnakate ja selle ehitus Võru vanalinna alune moreenkõrgendik. Looduslik pinnas on kõrgendiku ulatuses mitmekesine, olulisema osa moodustab vähesel määral klibu, veeriseid ja kruusa sisaldav saviliivmoreen. Lasundi paksus on 2–10 m ja üle selle. Külmumissügavus ulatub erakordsetel juhtudel kuni 1,5–2 m maapinnast. Moreensettes leiduvad liivakihid sisaldavad gravitatsioonivett, mille hulk sõltub suurel määral sademetest. Saviliivmoreeni all esineb siin kohati survelist vett sisaldavat vesiliiva omadustega peeneteralist liiva, peamiselt kõrgendiku lõunaosas. Nöörimaa kõrgendik Loodusliku pinnase olulisema osa moodustab munakaid, veeriseid ja kruusakomponente sisaldav punane saviliivmoreen, mille pinda katab kohati tihe ja tihedalt kihiline punakaspruun liivsavi ja savi. Esineb gravitatsioonivett. Kõrgematel aladel on tugeva ning kestva pakase ja tüseda lumikatte puudumisel oodata maapinna külmumist 1,5–2 m sügavuselt. Kõrgendiku madalatel äärealadel on külmumise sügavus väiksem (1,2–1,5 m). Külmumisel on sitke pinnas rohkesti paisuv. Madalikud ja nõod Insenergeoloogilisest seisukohast iseloomustab linna ümbritsevaid madalikke (Tamula järve äärsed alad, Võrusoo piirkond, Võhandu jõe ja Koreli oja ning Veskioja luhad) orgaaniliste setete (turvas) huumuserikaste uhtepinnaste jne olemasolu. Pinnasevee nivoo asub vahetus maapinna läheduses, aeg-ajalt esineb üleujutusi. Pinnase külmumist võib oodata 1–1,5 m sügavuselt. Pinnasevee agressiivsus RPJ «Eesti Projekt» geotehnika laboratooriumis määratud veeproovide järgi on siinne vesi süsihappeliselt agressiivne betooni suhtes. 4.1.2. Põhjavesi Eespool peatükkides on kirjeldatud põhjaveevarusid ja nende formeerumist uuringute põhjal, põhjaveekomplekse ja nende levikut Võru linna ja piirnevate alade ulatuses. Kvaternaari veekompleks Kvaternaari veekompleksi vett kasutatakse šahtkaevudes individuaaltarbimises ja ühe puurkaevuga tehniliseks otstarbeks heitveepuhastusjaamas. Vee kvaliteedi uurimiseks on võetud üheksast šahtkaevust linna eri osast proovid ja kolm veeproovi puurkaevust nr 43 eri aegadel. Kompleksi vesi on hüdrokarbonaatne, magneesiumi-kaltsiumiline. Kuivjääk kõigub piirides 0,6–0,83 gr/dm3, veekaredus 2,16–11,72 mg-ekv/l, nitraadid 2,1–143,7 mg/d m3. Puurkaevu vees nitraate ei leidu. Bakterioloogiliselt ei vasta vesi normidele. Nitraatide sisaldus on lubamatult kõrge. Kompleksi vesi ei kõlba kasutamiseks ühisveevärgis. Ülem-keskdevoni veekompleksi vee kvaliteet Kompleksi vee kvaliteeti iseloomustatakse 1987–1989. a tehtud 84 veeanalüüsi ja 1997–1998. a tehtud 20 veeanalüüsi põhjal. Vesi on surveline, hüdrokarbonaatne, magneesiumi-kaltsiumiline. Kuivjääk kõigub piirkonnas 0,24 gr/l kuni 0,33 gr/l, mineraliseeritus 0,35 gr/l kuni 0,51 gr/l, karedus 4,3 mg-ekv/l kuni 6,9 mg-ekv/l. Ülem-keskdevoni veekompleksi veekvaliteet vastab üldjuhul EVS 663:1995 nõuetele, välja arvatud kõrgenenud rauasisaldus 0,3 kuni 3,11 mg/l. Soise piirkonna puurkaevude vee mangaanisisaldus on rahuldava vee kvaliteedi piiri lähedal, kuni 0,185 mg/l. Teiste mikroelementide ülemäärast sisaldust ei täheldatud. Vees on fluori vähene sisaldus, küündides 0,26–0,5 mg/l-ni. Vee kvaliteedi muutust ajas jälgitakse puurkaevu 20 (1282) abil. 1977–1978. a. uurimisperioodil veekvaliteedi muutust ei ole täheldatud. Põhjavee kaitstus Ülem-keskdevoni veekompleks on kaetud kvaternaari lademega 30 kuni 60 m paksuselt. Lade koosneb peamiselt saviliivadest ja liivsavidest. Esineb kruusa ja rähka, liiva ja savi. Lõuna-Eesti devoni levikualal on põhjavee kaitstuse hüdrogeoloogilised tingimused paremad, võrreldes teiste piirkondadega. Sanitaarkaitsevöönd on ala veehaarde ümber, mille piires luuakse eeskirjakohane sanitaarrežiim eesmärgiga vältida reostuse sattumist veehaardesse. Põhjaveehaaretele, mille tootlikkus on üle 500 m3/ööpäevas, on kohustuslik koostada sanitaarkaitseala projekt. Sanitaarkaitsevööndite piirid määratakse veehaarde projektis. Nende määramise õigsust kontrollib puurimisluba väljaandev amet – Eesti Geoloogiakeskus. Praegune veehaare nõuab sanitarkaitseliste abinõude rakendamist. Seda raskendab puurkaevude hajali paiknemine kogu linna ulatuses. Vaatamata sellele et praegu põhjaveekvaliteedi muutust ei ole täheldatud, on nende reostumise potentsiaal olemas ja aja jooksul võib vee kvaliteet halveneda. Peamiseks potentsiaalseks reostusallikaks on Koreli oja, mis läbib Võrusoo veehaarde II sanitarkaitsetsooni. Praeguste veehaarete kaitsetsoonis asuvad biotiikide sängid paiknevad otse kvaternaari setetes. Kõige suuremat ohtu põhjaveekvaliteedil kujutab tänasel päeval vähepuhastatud Võru juustutööstuse reovee juhtimine Koreli oja pidi Võhandu jõkke Võru linna põhjaveehaarete II sanitaarkaitsetsooni kaudu. Tänu kvaternaari setetepaksule kihile ei ole tänasel päeval põhjaveevarude reostumist täheldatud. Põhjavee väljapumpamisel devoni kihtidest veesurve alaneb ja infiltratsioon kvaternaari veekompleksist kiireneb. Kvaternaari lademete vesi on oma reostusastme poolest kõlbmatu kasutamiseks ühisveesüsteemis kõrge nitritite kui bakteriaalse reostuse tõttu. Hüdroloogiliste meetoditega on välja arvutatud olemasolevate veehaarete sanitarkaitsetsooniks ala raadiusega 1660 m. Selles tsoonis paiknevad juustutööstuse reostunud biotiigid kujutavad tõelist ohtu Võru linna veehaardele. Hüdrogeoloogide arvutuste kohaselt on ebasoodsate tegurite kokkulangemisel 27,4 aasta võimalik jooksul orgaanilise reostuse jõudmine põhjavette selles piirkonnas. Eksperimenteerimine biotiikidega on vaja veehaarde kaitsetsoonis kohe lõpetada. 4.1.3. Pinnavesi Tamula järv (231 ha, sügavus 7,5m) on eesvooluks Kubija linnaosa heitveele. Võhandu jõest võeti alates 1975. a ülevalpool ja allpool heitvee sisselasku regulaarselt veeproove. Tamula, Vagula ja Võhandu jõgi on omavahel tihedalt seotud ja neil on ühesugune hüdrokeemiline koostis. Vesi on keskmiselt mineraliseeritud, mõõdukalt kare, kuulub kaltsiumi hüdrokarbonaatide klassi. 1988. a tehti allavoolu kuues punktis analüüside võrdlus. Vesi oli helekollane kuni pruun, värvus üle 60°. Kuivjääk suurenes linna osas kaks korda, mineraalainete sisaldus suurenes 1,5 kuni 2,5 korda, pindaktiivsete ainete sisaldus suurenes kuni 36 korda, nitraatioon kuni 100 korda. 4.2. Elanikkond 4.2.1. Leibkonna sissetulek ja maksevõime Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%. Teenuste hinna ja maksejõu kohta antakse hinnang järgmiselt: väga hea maksevõime – teenuste hind alla 2% sissetulekust; hea maksevõime – teenuste hind 2,0–3,0% sissetulekust; rahuldav maksevõime – teenuste hind 3,0–4,0% sissetulekust; mitterahuldav maksevõime – teenuste hind üle 4% sissetulekust. 1997. a andmetel oli Võru linnas I–V detsiiil leibkonna liikme kuusissetulek 386,3–968,5 kr, kulutused vee-kanalisatsiooniteenustele vastavalt 7,9–3,1%. Keskmine leibkonnaliikme kuusissetulek oli 1420,1 kr ja kulutused v/k osas keskmiselt 2,1%. Tallinna leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek oli 2167,9 kr ja vastavad kulutused 2,1%. 4.2.2. Teenindava infrastruktuuri ja tööstusettevõtete iseloomustus Juustutööstus on Võru suurim ettevõte nii veetarbimise kui eesvoolu saastamise poolest. Vee tarbimine (heitvee kogus) tooraine tonni kohta on ligikaudu 4,1 m3. Võrreldes Rootsi 1–3 m3 ühe tonni vastuvõetud piima kohta on see näitaja kõrge. Suhteliselt kõrge vee tarbimise põhjuseks on tõenäoliselt vee madal hind, vana veekasutuse tehnoloogia ja heitvee madal hind. Linna reoveepuhastusseadmete võimsuse projekteerimisel on arvestatud juustutööstuse reovetega, kuid ilmselt kardetakse ühinemist ühiskanalisatsiooniga, sest siis kaob määramatuse tunne väljalastava reovee hulga ja kvaliteedi osas. Täiendades juba väljaehitatud eelõhustuse ja muda eraldamise seadet on võimalik reovee parameetrid viia tasemeni, mis võimaldavad seda juhtida ühiskanalisatsiooni kaudu linna puhastusseadmetesse. Sellega laheneks hüdrogeoloogiliselt lubamatu olukord: saaks likvideeritud Võru linna põhjaveehaarde teises sanitaarkaitsetsoonis paiknevad biotiigid, kust reovesi juhitakse Koreli ojja ja kõrgesti saastatud oja läbib ühisveevärgi puurkaevude toiteala. Toome tabeli kujul juustutööstuse reovee mõju Koreli ojale. Veeproovid võetud 6. novembril 1998. a. Koreli oja enne reovee sisselasku Koreli oja pärast reovee sisselasku Reostuse tõus (kordades) Hõljuvained (mg/l) 6 18,5 3 PH 7,6 7,3 – BHT7 (mg/l) 6 43 7,2 Üldlämmastik 1,25 20,75 16,6 Üldfosfor 0,4 5,6 14,0 Mitmel suurema töötajate arvuga ettevõttel on oma puurkaevud (Võrumaa Haigla, Võru Leib, AS Võru Auto, AS Võru Autobaas), nendel ei ole probleeme ka heitvee juhtimisega ühiskanalisatsiooni. 76% veetarbimisest langeb elanikkonna arvele ja 65% kanaliseeritavast heitveest tuleb elanikkonnalt. 4.2.3. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 1998. aasta kohta esitatakse järgmised andmed: – ühisveevõrku pumbatud vesi – 661 546 m3; – tarbitud vesi – 556 620 m3; – elanikkonna poolt – 421 789 m3; – asutuste poolt – 134 841 m3; – vee-ettevõtete omatarbevesi – 20 325 m3; – arvestamata vesi – 104 226 m3; – ühisveevärgi teenustega varustatud elanike arv – 10 869 inimest; – ühiskanalisatsiooni vastuvõetud reovesi – 663 986 m3; – elanikkonnalt vastuvõetud reovesi – 430 319 m3; – asutustelt – 233 667 m3; – reoveepuhastil mõõdetud reovesi – 624 912; – 11 243 inimest. Ühisveevärgist varustatakse veega 68% kogu elanikkonnast. Keskmine veetarbimine ühe elaniku kohta on 38,8 m3/a. Veeheide elaniku kohta on keskmiselt 38,3 m3/a, 104,9 l/d. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 70,3% elanikkonnast. 5. ÜHISVEEVÄRGI OBJEKTID 5.1. Puurkaev-pumplad Objektide eraldaja AS Võru Vesi Jrk nr Objekti asukoht ja number Objekti valmimise aasta Keskmine pumbatud veekogus m3/d Kasutusel oleva pumba mark Puurkaevude passi nr Hinnang tehnilise seisukorra kohta 1. Kirsi-Veski nr 1 1973 428 эЦB-8-25-110 3629 Vajab renoveerimist 2. Kirsi-Veski nr 2 1983 389 эЦB-8-25-110 5243 rahuldav 3. Kirsi-Veski nr 3 1983 30 KM80-50-200 5258 rahuldav 4. Võrusoo nr 1 1986 302 эЦB-8-25-110 5637 rahuldav 5. Võrusoo nr 2 1986 214 эЦB-8-25-110 5638 rahuldav 6. Jüri nr 1 1973 – KM80-50-200 3630 Reservis, vajab renoveerimist ja rauaärastust 7. Jüri nr 2 – 5774 Reservis. Välja ehitamata 8. Vee tn 1965 274 KM80-50-200 1479 1999. aastast reservis. Vajab renoveerimist 9. Laane 1956 144 эЦB-8-25-110 Katastri nr 8335 Vajab renoveerimist (uus survemahuti, torustik, elektrisüsteem, rauaärati) 10. Veskioja 1972 – KM80-50-200 3128 Vajab renoveerimist 11. Kose 1988 30 эЦB-6-6,3-85 5978 Vajab renoveerimist (rauaärati, elektrisüsteem, hoone remont) 12. Võrukivi 1953 57 4712 Toide linna veevõrgust 5.2. II astme pumplad ja reservuaarid Objektide valdaja AS Võru Vesi Tabel 10 Jrk nr Objekti asukoht Objekti valmimise aasta Keskmine pumbatud veekogus Q = m3/d Kasutusel olevate pumpade mark Q = m3/d H = m Reservuaaride maht ja arv V = m3 Hinnang tehnilise seisukorra kohta 1. Kirsi-Veski 1973 840 Km80-50-200 40m3/h H = 540 m Q = 80m3/d 250m3 2 tk Võrgud ja elektrisüsteemid vajavad reno veerimist Kirsi-Veski pumpla 1. Maa-alune torustik vajab väljavahetamist koos sulgemisarmatuuriga. 2. Veemahutid vajavad kapitaalremonti (mahuti seinte tihendamine, mahutite välisvoodri parandus. Mahutis veetaseme näitaja uuega asendamine koos pumplasse mineva signalisatsioonisüsteemiga. Puurkaevu nr 1 töö ühendamine veemahuti veetaseme näidikuga, s.o automaatikasüsteemi renoveerimine). 3. II astme pumbaruumis asuvate elektrikilpide (sisestus- ja jaotuskilbid, automaatikakilp) renoveerimine ja ohutusse kohta paigaldamine. Elektrikilbid ei tohi olla niiskes ruumis ja nii ligidal pumbaseadmetele. 4. Rauaärastusseadmete kompleksis vajavad kompressorid väljavahetamist (2 tk) koos automaatikaga. 5.3. Veetornid Veetorn-elamu. Valdaja Võru Linnavalitsus, AS Võru Vesi rendib veemahutit. Tabel 11 Objekti asukoht Objekti valmimise aasta Veetorni reservuaari maht Veetorni põhja kõrgus maapinnast Objekti dokumentatsiooni šiffer Hinnang tehnilise olukorra kohta Lembitu 6 1965 300 m3 27 m Ei ole teada Rahuldav Ettepanekud renoveerimise osas 1. Veetorni veemahutis vajab veetaseme näitaja (kohapeal veetaseme näitamine ja veetaseme signaalide saamine telefoni teel) uuega asendamist. 2. Veemahuti ülevoolu kanalisatsioon vajab renoveerimist. Ei suuda ülevoolu vett vastu võtta. Selletõttu ülevoolu korral tungib vesi elamu keldritesse. 5.4. Veetorustikud Objekti valdaja AS Võru Vesi Jrk nr Torude materjal Torude läbimõõt Veetorustiku vanus aastates Kokku km 0–5 6–10 11–15 16–20 21–25 26–30 Üle 30 Torustiku pikkus km 1. Malm 50 0,3 0,7 0,5 1,5 100 0,5 1,7 2 0,7 1,2 4,2 10,3 150 1 0,5 1 3 5,5 200 0,6 0,4 1,2 2,2 300 0,6 0,6 Kokku 0,5 2 3 2,5 2,6 9,5 20,1 2. Teras 50 0,5 0,5 100 0,5 0,5 Kokku 1 1 3. Plasttorud 50 0,8 0,8 100 1,2 1,2 150 Kokku 2 2 Kõik kokku 2 0,5 2 3 2,5 2,6 10,5 23,1 % kogu pikkusest 8,6 2,2 8,7 13 10,8 11,2 45,5 100 Vajalik teostada olemasoleva veetorustiku uuringud ja nende tulemuste põhjal teha vastavad järeldused. Esmajärjekorras rekonstrueerimist vajavad trassid: 1) Karja tn, raudtoru DN 50, pikkus 290 m; 2) Kesa tn, malmtoru DN 50, pikkus 190 m; 3) Vabriku tn, malmtoru DN 100, pikkus 210 m; 4) Petseri tn, malmtoru DN 100, pikkus 180 m; 5) Tartu tn, malmtoru DN 100, pikkus 40 m; 6) Liiva tn, malmtoru DN 100, pikkus 60 m; 7) Koidula tn, raudtoru DN 50, pikkus 110 m; 8) Kose–Karikakra tn, raudtoru DN 50, pikkus 60 m. Peale esmajärjekorras rekonstrueerimist vajavate trasside võib lähitulevikus tekkida märkimisväärne investeeringute vajadus vanade veetrasside rekonstrueerimiseks, sest üle 30. a vanu trasse on üle 45% kogupikkusest. Kuni viie aasta vanuseid veetrasse on 8,6%. 5.5. Siibrikaevud, siibrid Objekti valdaja AS Võru Vesi Jrk nr Kaevu nr Siibrite mõõt mm Veesiibrite vanus (aastad) Kokku 0–5 6–10 11–15 16–20 21–25 26–30 Üle 30 Siibrite arv 404 404 50 1 1 405 405 50 1 1 406 406 50 1 1 407 407 50 2 2 408 408 100 2 2 409 409 50 1 1 410 410 100 1 1 411 411 100 2 2 412 412 25 1 1 413 413 25 1 1 kokku 2 3 8 13 Kõik kokku 61 31 47 101 105 85 82 512 % kogu pikkuses 11,9 6,1 9,2 19,7 20,5 16,6 16,0 100 Remonti vajavad 40% kaevudest. Siibrite halb tehniline seisukord on tingitud vene päritoluga siibrite varasemast kasutamisest. Uute vastu vahetamist vajab 451 siibrit. Üle 25 aasta vanuseid siibreid on 1/3 koguarvust. 5.6. Hüdrandikaevud, hüdrandid Iseloomustatakse tabeli kujul Jrk nr Kaevu nr Hüdrantide pikkus mm Hüdrantide vanus (aastad) Kokku 0–5 6–10 11–15 16–20 21–25 26–30 Üle 30 Hüdrantide arv (tk) 54 OBJEKTI VALDAJA VÕRU VESI AS 750 2 3 1 1 7 1000 9 7 5 6 27 1250 4 5 2 6 3 20 1. Hüdrantide tehniline seisukord on rahuldav. Vene päritolu hüdrantide (tüüp – Leningrad, Moskva) suureks puuduseks on nõrk töökindlus. 2. Hüdrandikaevude olukord on halb. Kaevudesse koguneb sademe- ja pinnasevesi. Talvel hüdrandid jäätuvad. 3. 70–80% hüdrantidest on amortiseerunud. Vajalik paigaldada tehniliselt töökindlamad hüdrandid. Esmajärjekorras on vajalik vahetada 34 hüdranti ja renoveerida 24 hüdrandikaevu (0,6 milj krooni). 5.7. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad Veetöötlusjaamu on kaks: Kirsi-Veski veetöötlusjaam koos II astme pumplaga. 1. Objekti valdaja AS Võru Vesi. 2. Objekti asukoht Võrus Kirsi-Veski. 3. Objekti valmimise aasta 1973. 4. Projektis esitatud põhiandmed: Projekteeritud RPI-s «Eesti Projekt» 1971. a. Projekti šiffer KO-565-71. Seotud tüüpprojektid nr 901-3-31 (II astme pumpla koos rauaärastusega) ja nr 4-18-841 (veemahutid II astme pumplale). ### Võrusoo veepumpla-rauaärastusjaama tehnoloogiline skeem ### Kirsi-Veski rauaärastuse tehnoloogia põhimõtteline skeem Rõhkfiltrites (kolm kontaktfiltrit, igaüks töötava pinnaga 3,14 m2, d = 2 m) toimub õhustamisega vees oleva raua valentsuse muutmine. Kolmevalentne raud sadestatakse filtrite täitematerjalile ja vajalikul ajal pestakse sealt välja. Suruõhu saamiseks firma Ingersoll-Rend kompressor, tüüp 30 mudel 242 ja kaks ressiiverit (2*5 m3). Vee rauasisaldus pärast vee töötlemist vastab EVS 663:1995 nõuetele. Maa-alused võrgud vajavad väljavahetamist. Mahutid vajavad remontimist: tihendamine, müüritise parandamine, veetaseme jälgimise mehhanism vajab väljavahetamist. Elektri sisestus- ja jaotuskilbid koos arvestuskilbiga vajavad uuendamist ja filtreerumist (niiskus ja vee sattumise oht elektrikilpidele) ohutusse ruumi toomist. 5.8. Kokkuvõte Renoveerimist vajavate veevarustusobjektide loetelu. Tabel 15 Veevarustus Jrk nr Objekti nimetus Tööde maht Tööde maksumus 1999. a hindades Planeeritav ajavahemik tööde teostamiseks Objekti valdaja 1. Kirsi-Veski veepumpla maa-alused veevõrgud II astme pumpla elektrisüsteemid Puurkaev nr 1 Pumbašaht suruõhu süsteem 7,0 2004–2006 2. Võrusoo veepumpla Puurkaev nr 3 Ühendamine olemasoleva rauaärastiga Uus puurkaev (20 m3/h) II astme pumpla 8,0 2001–2003 6. ÜHISKANALISATSIOONI OBJEKTID 6.1. Lokaalsed puhastusseadmed Lokaalseid puhastusseadmeid (septikuid) on kolm. 1. Kesa tänava septik Võtab vastu Kesa tänava olmeveed. Keskmine vooluhulk 0,1 m3/h. Septikust voolab vesi välja ojja (Veskioja). 2. Vilja tänava septik Võtab vastu Vilja 3 (8 krt) ja 5 (12 krt) elamu olmeveed. Vooluhulgad keskmiselt 0,1 m3/h. Septikust voolab vesi Veskiojja. Septik vajab renoveerimist või väikese pumpla monteerimist koos kanalisatsioonitorustiku ehitamisega (Ø 100 mm 250–300 m). Väljalask nr 3 Mustjärve Kanalisatsioon on lahkvoolne. Olmevee ja sademevee jaoks. Olmevesi läheb läbi septiku Mustjärve ja sademevee puhastamatult Mustjärve. Olmevee vooluhulk on keskmiselt 0,7 m3/h ja aastas keskmiselt 4000 m3. Reostuskontsentratsioon (BHT 7) on keskmiselt 63 mg/l väljavoolul. Lubatud oli 25 mg/l. Sademevee hulka ei ole mõõdetud. Läbi septikute läks 1998. a loodusesse järgmistes kogustes reoaineid: BHT7 3,1 tonni aastas; hõljuvaine 2,2 tonni aastas; fosfor 0,12 tonni aastas; lämmastik 0,18 tonni aastas. 6.2. Purgimissõlmed Ühiskanalisatsioonil puuduvad purgimisõlmed ja purgimisseadmed. 6.3. Kanalisatsioonitorustikud Valdaja AS Võru Vesi Iseloomustatakse tabeli kujul Jrk nr Torude materjal Torude läbimõõt mm Kanalisatsioonitorustiku vanus aastates Kokku km 0–5 6–10 11–15 16–20 21–25 26–30 Üle 30 Torustiku pikkus km 1. Malm 100 0,6 0,3 0,9 150 Kokku 0,6 0,3 0,9 2. Keraamilised 100 0,6 3 1,8 4 9,4 150 0,4 1,8 0,3 2,4 4,9 200 1,7 1,1 2 4,8 250 0,9 0,8 1,7 300 0,6 0,6 Kokku 0,6 3,4 1,8 3,5 2,3 9,8 21,4 3. Plasttorud 100 0,5 0,5 150 Kokku 0,5 0,5 4. Asbotsementtorud 100 0,1 0,1 150 1,4 1,4 400 0,7 0,7 Kokku 2,2 2,2 5. Betoontorud 100 1,1 1,1 150 2,0 2,0 200 0,3 0,3 300 0,4 0,4 Kokku 3,8 3,8 6. Raudbetoontorud 600 1,7 1,7 800 0,2 0,2 Kokku 1,9 1,9 Terastorud 0,4 0,4 0,8 Puutorud 0,7 0,7 Kõik kokku 0,5 0,6 3,4 1,8 4,1 3,0 18,8 32,2 % kogu pikkusest 1,6 1,9 10,5 5,6 12,7 9,3 58,4 100 Kanalisatsioonitorustikust 58,4% on üle 30 a vana. Kuni viie aasta vanust kanalisatsiooni on 1,6% kogupikkusest. Esmajärjekorras vajab rekonstrueerimist: 1) Petseri tn kanalisatsioonitrass 460 jm (Jüri–Vabriku vaheline lõik); 2) Jüri tn kanalisatsioonitrass 180 jm (Karja–Roosi tn vahel, puit); 3) Kreutzwaldi tn 330 jm (Vabaduse–Liiva tn vaheline lõik); 4) Karja tn 140 jm (Jüri–Väike tn lõik). Viia läbi uuringud: 1) Petseri tn 380 jm (Jüri tn kuni Räpina mnt pumplani); 2) Liiva tn 360 jm (Jüri–Vabriku tn lõik); 3) Paju tn 460 jm (Jüri tn kuni kollektorini); 4) Koidula tn trass 650 jm; 5) Karja tn trass 640 jm. Tellistest ehitatud kaevud ja betoonkanalisatsioon on murenenud. Puittorudest ja betoontorudest kanalisatsioon on väikese kaldega. Torustike paiknemise ja tehniliste näitajate kohta materjalid praktiliselt puuduvad, omavalitsusel on tarvis koondada olemasolev materjal ja tellida kogu võrgu teostusjoonistus. 6.4. Kanalisatsioonikaevud Valdaja AS Võru Vesi Iseloomustatakse tabeli kujul Jrk nr Kaevu nr Kaevu läbimõõt mm Kaevu sügavus (m) Kokku Kuni 1,5 1,5–2 2–2,5 2,5–3 3–3,5 3,5–4 Üle 4 1. 1–81 700 81 81 2. 82–814 1000 733 733 3. 815–1592 1000 788 788 4. 1592–1850 1000 258 258 5. 1850–1949 1000 99 99 Kokku 1959 Tellistest laotud või tellistega kõrgendatud kanalisatsioonikaevud vajavad telliste murenemise tõttu uuendamist. Osaliselt on betoonrõngad murenenud. Kanalisatsioonikaevude põhjarennid on paljudel juhtudel muutunud kasutamiskõlbmatuks. Kanalisatsioonikaevud koos võrkudega vajavad uuringuid ja kompleksset lahendamist. 6.5. Reoveepumplad Valdaja AS Võru Vesi Jrk nr Objekti asukoht Objekti valmimise aasta Keskmiselt pumbatav veekogus Q (m3//d) Kasutuselolevad pumplad Q (m3/h) H = m Objekti projekti šiffer Hinnang tehnilise seisukorra kohta 1. Vee 12 1968 2400 2 pumpa фГ 216/ 24 Q = 216 H = 24 Pumpex KL86 F2225 Q = 72 H = 24 Eesti Projekt KO-414-61/62 Vajab rekonstrueerimist (uus sisestus- arvestikilp, pumpade tõstelahend, sissevoolu sulgemis-siiber, ventilatsioon, 1 uus pump, osaliselt elektrijuhtmestik, tasemekellukad) juhtimisautomaatika 2. Räpina mnt 1986 400 3 tk Kishor KDS-7MS Q = 54 H = 10 E-782 28-E Renoveerimine II järjekorras 3. Pikk 6a 1984 970 3 tk Sarlin S1-224-H 1Z Q = 396 H = 35 KO-526 -3-81 Vajab renoveerimist. Uus pumpade tõstemehhanism. Vahetada siibrid. Juhtimisautomaatika 4. Niidu tn (Lille 11) 1984 550 3 tk Sarlin S 1-224-H 1 Z Q = 396 H = 35 Tüüpprojekt 902-1-41(46) Vajab rekonstrueerimist. Paigaldada ventilatsioon. Välja vahetada 3 pumpa, juhtimisautomaatika, võre 5. Kubija 1983 650 Sarlin S1264 143B5 фГ-144/46 Q = 144 H = 46 EKE Projekt Töö nr 12078 Vajab renoveerimist. Uus elektrisüsteem ja üks uus pump 6. Roosi (Kaare 16) 1974 6550 Pumpex 3 tk KP 203 T-4273 Q = 250 H = 17 KP 203 T 4310 Q = 500 H =17 K 254 T-CG 4310 Q = 600 H = 17 Eesti projekt KO-526 Vajab rekonstrueerimist. Uus elektrisüsteem, drenaažipump, võre. Juhtimisautomaatika Torustik, armatuur 6.6. Reoveepuhastusseadmed 1. Võru linna Kirumpää reoveepuhastusjaam Valmis 1986. a pärast 10-aastast ehitusperioodi. Puhastusseadmed koosnevad järgmistest elementidest: tehnohoone (liivapüüdja, mudatöötlus), 1. astme settebassein, aerotank, järelsettebassein. PIC Eesti AS poolt pakutakse välja 18 000 elanikuga linnale Ø = 8000 m3/d, q = 500 m3/h, sademete ajal 2×q = 1000 m3/h. Tehnohoones paiknevad järgmised tehnoloogilised seadmed: 1) mehhaaniline võre automaatse sõelmete eemaldamisega; 2) monoliitne raudbetoonliivapüüdja; 3) liiva kruvipress; 4) sõelmete kruvikonveier; 5) kompressorid liivapüüdja õhustamiseks; 6) muda kruvipumbad; 7) muda tsentrifuug; 8) veetustatud muda kruvikonveier; 9) automaatne polümeeri lahuse valmistamise seade; 10) tehnoloogilise vee vahepaak ja rõhu tõstmise pumbad; 11) drenaažveepumpla. Reservis seisavad kaks terasest vertikaalset liivapüüdjat. 1. astme settebasseinid on 8 basseini D = 9 m NSVL TP 902-2-166 Aerotankid on 2 blokki 8 reservuaariga à = 440 m3, s.o 2×3500 m3; hetkevajaduse rahuldab üks blokk. Järelsettebassein on 2 blokki 8 basseiniga à = 52,4 m2, s.o 2×420 m2. Mudatöötlus on 2 blokki 8 mudastabilisaatoriga à = 168 m3, s.o 2×1340 m3. Mudaväljakute pindala on 2,8 ha. Eeluuringute ajal 1995. a juunis mõõtis PIC Eesti AS puhastusseadmete koormuseks: Ø = 6000 m3/d sademete ajal on pakutud 10 000 m3/d BHT5 – 126 mg/l max 165 mg/l HA – 97 mg/l 125 mg/l N – 12 mg/l 19 mg/l Ptot – 3,2 mg/l 3,9 mg/l PH – 7,5 7,98 Kubija reoveepuhastusjaam Projekteerinud PIC Eesti AS, töö nr 96034. Valmis 1997. a. Tehnoloogilise liini projektandmed: 1) mehaaniline võre, mõõdavool läbi käsivõre; 2) vooluhulga mõõtmine Venituri kanalis; 3) bioloogiline töötlus järjestikuses anoksilises tankis (43 m3) ja aerotankis (86 m3) soodustamaks lämmastiku bioloogilist eemaldamist; 4) fosfori keemiline eemaldamine simultansadestuse teel; 5) aktiivmuda eraldamine järelsetitis; 6) aktiivmuda tihendamine basseinis. Tihendatud muda viiakse perioodiliselt Võru linna puhastusjaama. Projekteerimise lähteandmed. Puhastatav reovesi Q = 120 m3/d Q = 15 m3/d BHT7 = 200 mg/l HA = 110 mg/l Püld = 9 mg/l Nüld = 63 mg/l Puhastatud reovesi BHT7≤ HA ≤15 mg/l Püld ≤ 1,5 mg/l Nüld ≤12 mg/l 7. SADEME- JA DRENAAŽIVEE ÄRAJUHTIMINE JA SEOSED ÜHISKANALISATSIOONIGA Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud alal eri aegadel väljaehitatud trasside üldine teostusskeem puudub. Esineb eraldiseisvaid süsteeme, millel on oma väljalask eesvoolu. Pikaajalise hooldamatuse tõttu on torud täis settinud, kaevud vajavad remonti. Nende seisukord fikseeriti, määrati korrastamiskulud ja edaspidiseks iga-aastased hoolduskulud. Antud kulud ei sisaldu vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnas ja kuuluvad eraldi finantseerimisele omavalitsuse poolt. Sademeveetrasside korrastamise ja korrashoiu kulud Sademeveetrass Pikkus (m) Korrastamiskulu (kr) Iga-aastane hoolduskulu (kr aastas) 1. Polikliiniku trass 23 11 378 6159 2. Põllu–Koreli tn trass 43 21 520 11 649 3. Vilja tn–Kooli tee trass 2 1237 657 4. Tartu tn (Lembitu tn–Koreli oja) trass 33 16 325 8837 5. Räpina mnt trass 56 27 753 15 024 6. Kooli tee 3 ja 5 Koreli oja trass 52 26 121 14 140 7. Pika tn trass 45 22 609 12 239 8. Favora tankla–Koreli oja trass 28 14 050 7606 9. Vilja tn 18 ja 26 trass 38 19 095 10 337 Kokku 323 160 088 86 648 Paljud sademevee trassid on ühendatud reovee kanalisatsiooniga, samuti juhitakse vertikaalplaneerimisega sademevesi reovee kaevudesse. Sajuperioodil suureneb ülepumbatav veehulk tunduvalt, suurenevad oluliselt elektrienergia tarve ja kallite reoveepumpade kulu. Oluliselt väheneb reoveepuhasti puhastusvõime. Eraldi grupi moodustavad paljukorruseliste elamute vundamendi drenaažid ja soojatrasside drenaažid, mis on ühendatud reovete kanalisatsiooniga. Nende ülepumpamise ja puhastamise kulud makstakse kinni ebaõiglaselt veetarbijate poolt. Tamula järve juhitud sademevee kanalisatsiooni väljalaskudele on liiv peale veetud ja neid ei ole võimalik lihtsalt leida. Nende trasside alumised osad on uputatud ja toimub pidev hõljumi settimine ja torustiku ummistumine. Sademe- ja drenaaživee kanalisatsioon arvelevõtmiseks, seisukorra uuringuteks, edasise sihipärase arendamise planeerimiseks ja ühiskanalisatsioonist võimalikult maksimaalselt lahutamiseks tuleks selgemalt ja üheselt lahendada probleem käimasoleva perspektiivskeemi koostamise raames järgmiste etappide kaupa: 1. eelplaneering; 2. diagnostiline uuring; 3. lahenduste väljatöötamine; 4. teostus ja seire. 8. INVESTEERINGUTE VAJADUS Investeeringute vajadus ei ole paika pandud majanduslikul kaalutlusel, vaid on lähtutud tehnilise tegevuse (projektide) vajadusest. Majandusanalüüsiga selgitatakse välja otstarbekad projektid, mis lülitatakse arengukavasse. 8.1. Veevarustus Jrk nr Projekti (programmi) nimetus Projekti maksumus kokku (milj kr) INVESTEERINGUD (milj kr) Tehtud kuni 2000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1–12 1. Luha–Põllu tn veetrass L = 850 m 0,8 0,8 2. Vabaduse–Kreutzwaldi tn veetrass L = 330 m Ø 110 0,5 0,5 3. Kreutzwaldi–Kubija veetrass L = 1250 m Ø 100–200 450 m (Raudtee tn piirkond) 1,3 1,2 0,1 4. Metsa–Kreutzwaldi tn veetrass L = 300 m Ø 150 200 inimest 0,4 0,4 5. Kreutzwaldi-Jaama tn veetrass Ø 150 L = 650 m 100 inimest 0,7 0,7 6. Sügise–Võlsi tee 800 m 0,8 0,8 7. Karja–Antsla mnt veetrass L = 1000 m Ø 110 Väike tn 240 inimest 1,5 1,5 8. Kubija (Veskioja–Männiku) uued veetrassid L = 850 m Ø 110 350 inimest 0,9 0,9 9. Võrukivi–Linavabrik Liitva Ø 100 L = 1000 m 1,0 1,0 10. Võrusoo veepuhastusjaama rek. 2 uut pumpa 25 m3/h H = 45 m, reservuaar, II astme pumpla 7,0 0,5 2,0 2,5 2,0 11. Kirsi-Veski veepuhastusjaama rek. II astme pumbad Ø 50 m3/h; H = 50 m 6,5 0,5 2,5 2,5 1,0 12. Jüri, Vee, Laane, Veskioja tehnoloogia, elekter, automaatjuhtimine, hoone renov. 2,6 1,0 13. Veetorustiku väljavahetamine 5,3 km Ø 100; uuring (surve ja võimsuse mõõtmine) + välja vahetada 3,3 km Ø 100–150, veetorustiku puhastamine hüdrauliliselt või mehaaniliselt L = 4100 m Ø 100–150 8,0 0,4 1,5 1,0 0,5 0,5 0,5 0,5 2,0 1,1 14. Veevarustussüsteemi keskjuhtimissüsteemi projekteerimine ja väljaehitamine 2,0 0,5 1,0 0,5 15. Hüdrantide väljavahetamine ja kaevude remont 54 hüdranti 0,6 0,4 0,2 Kokku 35,4 2,0 3,0 3,0 5,8 5,1 3,2 2,5 3,0 3,0 1,8 2,0 1,1 8.2. Kanalisatsioon Jrk nr Projekti (programmi) nimetus Projekti maksumus kokku (kr) INVESTEERINGUD (milj kr) Tehtud kuni 2000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1–12 1. Kreutzwaldi–Raudtee tn kanalisatsioon isevoolne L = 3100 m surve L = 250 m, 2 pj 720 inimest 5,7 4,0 1,7 2. Mustjärve–Vilja tn kanalisatsioon isevoolne L = 900 m surve L = 400 m, 2 pj 600 inimest 3,0 3,0 3. Võrumõisa–Tartu tn kanalisatsioon isevoolne L = 450 m surve L = 100 m, 1 pj 250 inimest 1,5 1,5 4. Piiri–Salme tn kanalisatsioon isevoolne L = 1000 m (1 pj, surve L = 100) 300 inimest 2,0 0,5 1,5 5. Kubija kanalisatsioon isevoolne L = 1200 350 inimest 1,2 1,2 6. Antsla mnt–Kaare tn kanalisatsioon isevoolne L = 700 m surve L = 400 m, 1 pj 240 inimest 1,5 1,5 7. Taaralinna piirkonna kanalisatsioon isevoolne L = 500 m 100 inimest 0,6 0,6 8. Võrukivi piirkkonna ind. elamud L = 700 m S = 200 m 150 inimest 1,2 1,2 9. Liitva piirkonna kanalisatsioon isevoolne L = 500 m, survetrass L = 1000 m, 2 pj, 200 inimest 1,2 1,2 10. Kanalisatsioonitorustiku väljavahetamine Ø 150–200 L = 1350 m TV uuringud ja rek L = 2480 m 4,0 0,3 2,0 0,1 0,8 0,5 1,0 0,2 11. Kubija reoveepumpla rek., mehhaaniline võre, toruarmat. 2 pumpa, juhtimisautomaatika 1,5 1,5 12. Kirumpää reoveepuhastusjaama ühe eelsetiti ümberehitamine mudatihendajaks, kolme eelsetiti rek., mudapumpla ja tehnoloogiliste torustike rek. (projekt + ehitus) 4,0 0,1 3,4 0,5 13. Kirumpää reoveepuhastusjaama nelja aerotanki rek. Betoonitööd, airlift. 2,0 1,6 0,4 14. Kirumpää reoveepuhastusjaama aktiivmuda käitluse automatiseerimise projekteerimine ja ehitamine 2,0 2,0 15. Kirumpää reoveepuhastusjaama lämmastiku eraldamise projekt ja ehitus 3,0 3,0 16. Kirumpää reoveepuhastusjaama muda komposteerimise majandus ja mehhanismid (projekt ja ehitus) 4,8 1,0 3,8 17. Kirumpää reoveepuhastusjaama laboratooriumi juurdeehitus 1,0 1,0 18. Kirumpää reoveepuhastusjaama seadmete keskjuhtimise projekteerimine ja väljaehitamine 2,0 2,0 19. Reoveepuhastusjama osaline konserveerimine 0,8 0,8 20. Reoveepuhastusjaama maa-aluse torustiku ja armatuuri väljavahetamine 2,5 1,5 1,0 21. Reoveepuhastusjaama elektrivarustussüsteemi vastavusse viimine kehtivatele nõuetele 1,5 0,5 0,5 0,5 22. Kirumpää reoveepuhastusjaama teede, platside, haljastuse, valgustuse piirete projekteerimine ja väljaehitamine 4,1 2,1 2,0 23. Kubija reoveepumpla rek., mehhaaniline võre, toruarmat. 2 pumpa, juhtimisautomaatika 1,5 1,5 24. Roosi tn reoveepumpla rek. meh. võre, toruarmatuur, pumbad, paikne juhtimisautomaatika 3,0 3,0 25. Vee tn reoveepumpla rek. meh. võre, toruarmatuur, pumbad, paikne juhtimisautomaatika 1,5 1,5 26. Niidu tn reoveepumpla rek. meh. võre, toruarmatuur, pumbad, paikne juhtimisautomaatika 2,0 2,0 27. Räpina mnt reoveepumpla rek. meh. võre, toruarmatuur, pumbad, paikne juhtimisautomaatika 1,0 1,0 28. Pika tn reoveepumpla rek. meh. võre, toruarmatuur pumbad, paikne juhtimisautomaatika 0,5 0,5 29. Reoveepumplate keskjuhtimise projekt ja ehitus 2,0 2,0 30. Luha tn piirkonna sademevee pumpla töölerakendamine ja puhastusseadmete väljaehitamine 2,5 1,0 1,5 2,5 31. Lahkvoolse sademevee ärajuhtimise, kogumise ja puhastamise süsteemi projekt ja I ehit. jrk 10,0 3,3 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,1 32. Tootmisbaasi rekonstrueerimine 1,0 0,2 0,5 0,3 Kanalisatsioon 76,1 2,0 15,7 13,7 7,2 11,6 3,5 3,7 2,3 3,5 1,7 5,4 5,8 Veevarustus 34,6 2,0 3,0 3,0 4,9 5,1 3,2 2,5 3,0 3,0 1,8 2,0 1,1 Kokku 110,7 1,5 4,0 18,7 16,7 12,1 16,7 6,7 6,2 5,3 6,5 5,5 5,4 6,9 8.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja kanalisatsiooniobjektide kohta Võru linn Elanike arv 16 000 inimest. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutaja ettevõte on AS Võru Vesi. Veevarustusteenust kasutab praegu 12 670 inimest (79,2% elanikkonnast), juurdetulevaid on planeeritud 1350 inimest (tõus 87,6%-le). Kanalisatsiooniteenust kasutab 13 175 inimest (82,3% elanikkonnast), juurdetulevaid on planeeritud 1650 inimest (tõus 92,7%-le). Keskmine aastavajadus (1999–2010, arvestamata inflatsiooni ja amortisatsiooni) on 9,2 milj krooni. Võru linna kohta 110,7 milj krooni, 575 krooni aastas elaniku kohta. Eelhinnang investeeringute vajaduse kohta (inflatsiooni arvestamata) Jrk nr Projekti nimetus Projekti maksumus kokku INVESTEERINGUD (milj kr) Tehtud Vajadus kuni 1999 sh 1998 1999–2000 2001–2005 2006–2010 1999–2010 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kokku 130,4 18,2 10,0 5,5 60,3 46,4 112,2 9. ÜHISVEEVÄRKI JA -KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE 9.1. Tagasivaade ettevõtte tegevuse kohta Kuni 1. juulini 1981. a hooldas Võru linna vee- ja kanalisatsioonivõrke, vee- ja reoveepumplaid Võru Rajooni TSN Täitevkomiteele allunud Võru Kommunaalettevõtete Kombinaat. 1. juulist 1981. a moodustati ENSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumile alluv Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsus. Esialgu allutati sellele rajoonijaoskondadena viis üksust, nende seas ka Võru. Eesmärgiks oli vee- ja kanalisatsiooni väljaarendamise, varustamise ja teeninduse parandamine. Tootmisvalitsus pidi vee- ja kanalisatsioonialast tööd paremuse suunas viima. Võrgud ja pumplad ehitati riiklike vahendite arvel, Samuti ka heitvee puhastusseadmed. Koosseisud ja palgafondi andis rajoonijaoskonnale tootmisvalitsus, samuti materjalid, töövahendid ja masinad. Tabel Jrk nr Ettevõtte nimetus Struktuuriline alluvussuhe Ettevõtte tegevusvaldkond (funktsioon) Toimingu sisu Kehtestamise aeg 1. EKMM Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuse Võru Rajoonijaoskond Otsealluvus tootmisvalitsusele Vee- ja kanalisatsioonivõrkude pumplate ja heitvee-puhastite hooldamine. Tehniliste tingimuste väljaandmine Rajatiste normaalse töö tagamine, uute objektide vastuvõtt. Koostöö kohaliku omavalitsusega. 01.07.1981 2. EKMM Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuse Võru Rajoonijaoskond Otsealluvus tootmiskoondisele Vee- ja kanalisatsioonivõrkude pumplate ja heitveepuhastite hooldamine. Tehniliste tingimuste väljaandmine Rajatiste normaalse töö tagamine, uute objektide vastuvõtt. Koostöö kohaliku omavalitsusega. 25.01.1983 3. Riigiettevõte «Eesti Vesi» struktuuriüksus «Võru Vesi» Otsealluvus tootmiskoondisele. Iseseisvuse suurenemine Vee- ja kanalisatsiooni võrkude pumplate ja heitveepuhastite hooldamine. Tehniliste tingimuste väljaandmine Rajatiste normaalse töö tagamine, uute objektide vastuvõtt. Koostöö kohaliku omavalitsusega. 17.08.1991 4. Võru Linnavalitsuse AS «Võru Vesi» omanik: Võru linn Otsealluvus Võru Linnavalitsusele. Linnavalitsuse omand Vee- ja kanalisatsioonivõrkude pumplate ja heitveepuhastite hooldamine. Tehniliste tingimuste väljaandmine Rajatiste normaalse töö tagamine, uute objektide vastuvõtt. Koostöö kohaliku omavalitsusega. 15.12.1995 9.2. AS Võru Vesi struktuur

9.3. Põhivarade koosseis Põhivara koosseis väljendatakse soetusmaksumuses viimase viie aasta kohta. Põhivara, mida vee-ettevõte teenindab teeninduslepingu alusel ning pole vee-ettevõtte bilansis, ei arvestata. Bilansilise põhivara soetusmaksumuse dünaamika Jrk nr Põhivara liigendus Viimase viie aasta põhivara koosseisu dünaamika milj kr Põhivara soetusmaksumus muutus viie aasta jooksul 1994 1995 1996 1997 1998 1. Veehaarded 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0 2. Veetorustikud 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 3. Veepuhastuskompleksid 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0 4. Veemahutid ja pumplad 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0 5. Kanalisatsioonitorustikud 0,9 0,9 0,9 0,9 0,9 0 6. Reoveepumplad 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0 7. Reoveepuhastid 2,9 2,9 2,9 5,1 11,9 4,1 8. Remondibaasid 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 9. Seadmed (autod, pumbad jms) 2,4 2,4 2,5 2,5 2,6 1,1 10. Muu põhivara 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0 8,1 8,1 8,2 10,4 17,3 9.4. Ettevõtte finants-majanduslikud näitajad 1998. a Aktiva Käibevara I osa kroonides 1. Raha ja pangakontod (EVP 4775- ) 33 487 2. Nõuded ostjate vastu 2.1. Ostjatelt laekumata arved 771 051 2.2. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusmärgiga) –5759 Kokku 2 765 292 3. Mitmesugused nõuded (ka lühiajaliste laenude osas) – 3.1. Muud lühiajalised nõuded – Kokku 3 – 4. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata kulud) – 4.1. Muud viitlaekumised – Kokku 4 5. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 28 321 5.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded k/m 856 845 5.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud – Kokku 5 885 166 Käibevara I osa (1, 2, 3, 4, 5) 1 683 945 Käibevara II osa 6. Varud 49 191 6.1. Tooraine, materjal ja varuosad (soetusmaksumuses) 49 191 6.2. Kütus (soetusmaksumuses) – 6.3. Ostetud kaubad müügiks (soetusmaksumuses) – 6.4. Ettemaksed hankijatele – Käibevara II osa kokku Kokku 6 49 191 Käibevara kokku (kokku I ja II osa) 1 733 136 Põhivara III osa 7. Pikaajalised finantsinvesteeringud 58 000 7.1. Tütar- ja sidusettevõtete aktsiad või osad – 7.2. Muud aktsiad, osad ja võlatähed 58 000 7.3. Mitmesugused pikaajalised nõuded – Kokku 7 58 000 8. Materiaalne põhivara 8.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 031 8.2. Maarajatised (soetusmaksumuses) 5 316 481 8.3. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 2 634 220 8.4. Tööriistad, sisseseade, riistvara, tarkvara ja muu inventar (soetusmaksumuses) 111 658 8.5. Akumuleeritud põhivara kulum (miinusmärgiga) 2 178 550 8.6. Paigaldamata seadmed – 8.7. Lõpetamata ehitus 6 855 657 8.8. Ettemaksed materiaalse põhivara eest – Kokku 8 15 114 497 9. Immateriaalne põhivara negatiivne firmaväärtus 151470 9.1. Arenguväljaminekud – Kokku 9 151 470 Põhivara kokku (kokku 7, 8, 9) 15 021 027 Aktiva (vara) kokku (aktiva I, II ja III osa) 16 754 163 Kohustused I. Lühiajalised kohustused 10. Võlakohustused 107 504 10.1. Liisingute võlakohustused 10.2. Lühiajaline kohustus linnavalitsusele – 10.3. Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil – 10.4. Kommertspaberite emissioonist kohustus – Kokku 10 107 504 11. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest – 12. Võlad hankijatele 4 937 375 12.1. Hankijatele tasumata arved 4 937 375 Kokku 12 4 937 375 13. Maksuvõlad 249 941 14. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) – 14.1. Võlad töövõtjatele 120 627 14.2. Puhkusetasureserv 103 468 14.3. Intressivõlad 83 454 14.4. Muud viitvõlad 66 272 Kokku 14 373 821 Lühiajalised kohustused kokku (10–14) 5 668 641 II. Pikaajalised kohustused 15. Pikaajalised võlakohustused 200 000 15.1. Kap. liisingute võlakohustused – 15.2. Pangalaenud 15.3. Võlakohustus (Võru keskkonnafond) 200 000 Kokku 15 Pikaajalised kohustused kokku 200 000 Kohustused kokku (passiva I, II) 5 868 64 III. Omakapital 16. Linnakapital (munitsipaalasutused) 2 000 000 17. Annetatud kapital (tasuta saadud vara kapital) – 18. Reservid 18.1. Kohustuslik reservkapital 60 080 18.2. Investeeringute reserv 130 568 18.3. Ümberhindluse reserv 2 938 162 18.4. Sihtfinantseerimine 5 056 875 Kokku 18 8 185 685 19. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 251 008 20. Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 448 830 Omakapital kokku (kokku 16–20) 10 885 523 Passiva kokku (passiva I, II, III) 16 754 164 RAHAVOOGUDE ARUANNE I. Raha jääk aasta alguseks 1469 II. Raha allikad 1. Puhaskasum 448 830 2. Amortisatsioon 726 291 3. Kreditoorse võla suurenemine 4 746 239 4. Põhivara müügist – 4.1. Kahjum põhivara müügist – 5. Investeerimistegevusest 4630 5.1. Põhivara müügihind 94 373 5.2. Põhivara likvideerimiskahjum –89 743 6. Finantseerimistegevusest 2 172 776 6.1. Aktsiad – 6.2. Omakapitali suurenemine 2 172 776 7. Laenud 183 107 7.1. Lühiajalised laenud 183 107 7.2. Pikaajalised laenud – III. Raha kasutamine –8 254 630 1. Debitoorse võla suurenemine –1 155 423 2. Varude suurenemine –16 720 3. Investeerimine –7 082 487 3.1. Põhivarasse –226 830 3.2. Ehitustesse –6 855 657 4. Väljaantud laenud – IV. Raha jääk aasta lõpuks 28 712 KASUMIARUANNE 1. Realiseerimise netokäive 7 455 810 2. Realiseeritud toodete (kaupade, teenuste) kulu 3 644 970 3. Amortisatsioon 536 400 Brutokasum (-kahjum) 3 274 440 4. Turustuskulud – 5. Amortisatsioon – 6. Üldhalduskulud 2 190 846 7. Amortisatsioon 189 891 8. Muud äritulud 46 906 9. Muud ärikulud 96 627 Ärikasum (-kahjum) 843 982 10. Finantstulud finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 76 075 b) kasum valuutakursi muutustest – c) muud intressi- ja finantstulud 233 Finantstulud kokku 76 308 11. Finantskulud a) sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud – b) intressikulud 135 924 c) kahjum valuutakursi muutustest 83 d) muud finantskulud 90 722 Finantskulud kokku 226 729 Kasum (kahjum) majandustegevusest 693 531 12. Tulumaks 244 731 Aruandeaasta puhaskasum 448 830 9.5. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindatava piirkonna kohta 1. Pinnaveekogudest veevõttu ei ole. Veevõtt puurkaevudest. Sügavused 100–230 m. 2. 1998. a oli vee pumpamine puurkaevudest 682 000 m3 ja võrkuandmine 662 000 m3. 3. Veetarbimine kokku 577 000 m3, sh olme 422 000, tööstus 33 000 ja muu 122 000 m3. Põhjavee võtt läbi veemõõturite 682 000 m3. Arvestamata vesi ja veekaod 105 000 ja omatarve 20 000 m3. 4. Puurkaevude arv 12, sh töötavaid puurkaeve 9. 5. Heitvee ärajuhtimine 1998. a 663,986 tuh m3, sh elanikkond 430,319 tuh m3, ettevõtted 233,667 tuh m3. 6. Energiakulu 1998. a 1 427 000 KWh, sh veevarustusele 517 000 KWh; kanalisatsioonile. 815 000 KWh; mujale 95 000 KWh. 9.6. Toodangu kvaliteedi näitajad 1998. a 9.6.1. Olmevesi (ühisveevõrku suunatud vesi, nii töödeldud kui töötlemata) Mikrobioloogiliste analüüside koguarv 170 analüüsi sh veevõrgu kontrollpunktidest 107 analüüsi Mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele 155 analüüsi sh veevõrgu kontrollpunktidest 107 analüüsi Kõrvalekalded joogivee standardist keemiliste analüüside (näitajate) lõikes. Veevõrgu kontrollpunktides vastasid analüüside näitajad joogivee nõuetele. Laane ja Veskioja puurkaevust võeti üks veeproov. Värvus, hägusus ja rauasisaldus ei vasta nõuetele. Andmed põhjavee kvaliteedi kohta Ülevaade vee kvaliteedist 1998. a Jrk nr Näitaja Mõõtühik Keskmine valdav sisaldus Min-max sisalduse piirid Keskmine valdav sisaldus Min-max sisalduse piirid Keskmine valdav sisaldus Min-max sisalduse piirid Keskmine valdav sisaldus Min-max sisalduse piirid EVS 663:1995 Joogivesi kvaliteedi piirnormid Võrusoo puurkaevud Kirsi-Veski puurkaevud Laane tn puurkaev Veskioja puurkaev Väga hea Hea Rahuldav 1. Lõhn Palli 1 2 2 2. Maitse Palli 1 2 2 3. Värvus Kraadi 10 2–34 9,4 3–23 29 41 5 15 25 4. Hägusus mg/l 0,9 0,4–4,9 0,9 0–3 4,3 9,8 0,58 1,16 2,9 5. Kuivjääk mg/l 265 316 1000 1000 1500 6. Üldkaredus Mg-ekv/l 5,2 5,8 6,4–8,5 6,0–9,0 6,0–9,0 7. Perman. hapendumus mg/l 0,8 0,8 1 2 3 8. Bikarbonaadid mg/l 9. Kloriidid CL mg/l 6 5–7 6,2 3,5–8 7 5 100 250 350 10. Sulfaadid SO4 mg/l 34,7 9,8 100 250 500 11. Fluoriidid F mg/l 1,5 1,5 1,5 12. Nitraadid NO3 mg/l 0,2 0–12 0,44 0–0,9 0,45 0 1,0 10,0 45,0 13. Nitritid NO2 mg/l 0,012 0–0,025 0,005 0–0,01 0,016 0,032 0,0 0,01 0,1 14. Ammoonium NH4 mg/l 0,14 0,048 0,12 0–0,5 0,1 0,05 0,0 0,5 1,0 15. Kaltsium mg/l 16. Magneesium mg/l 17. Raud mg/l 0,33 0–1,2 0,5 0–2,1 1,4 2,2 0,1 0,3 1,0 18. Mangaan mg/l 0,05 0,1 0,2 19. Seleen mg/l 0,01 0,01 0,01 20. Termot. coliv. bakt. pesa/ 100 ml 0 0 0 21. Coli-vorm. bakt. pesa/ 100 ml 0 0 0 22. Naftaproduktid mg/l 0 0,02 0,05 23. pH 8 7,5 6–9 9.6.2. Heitvesi Heitvee analüüside keskmised väärtused 1998. a Jrk nr Näitaja Ühik Sisenev vesi mg/l Väljuv vesi mg/l Puhastuseefekt % Vee erikasutusloaga kehtestatud normatiivne väärtus mg/l t/a Kirumpää reoveepuhasti 1. BHT7 mg/l 170 6,3 96,3 15 t/a 259 9,2 43,5 2. Hõljuvained mg/l 107 7,5 93 15 t/a 163 12 43,5 3. Üld P mg/l 5,8 2,3 60 15 4,3 t/a 8,84 3,8 – 4. Üld N mg/l 28,4 16,4 42,2 t/a 43,3 25 Kubija reoveepuhasti 1. BHT7 mg/l 320 5,2 98,4 15 t/a 0,13 0,66 2. Hõljuvained mg/l 187 7,4 96 15 t/a 0,17 0,66 3. Üld P mg/l 8,1 1,5 81,5 15 t/a 0,04 0,07 4. Üld N mg/l 45,1 15,3 66 – Märkused. Kirumpää vee veekasutusloaga kehtestatud normatiivsed väärtused on suured see tõttu, et reovee kanaliseerimise kogused olid varem suuremad ja selletõttu taotletud lubatud kogused suuremad. 1998. a vähenes veekasutus ja reovee kanaliseerimine. 9.7. Ekspluatatsioon 1. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva personali (koos administratiiv personaliga) arv 47. 2. Veeavariide (lekete) arv 25. 3. Kanalisatsiooniummistuste arv 204. 4. Pumbavahetuste arv puurkaevudes 4. 5. Vanade torustike väljavahetamine (renoveerimine) 330 meetrit. 6. Teenindavate elanike arv 11 243. 7. Teenindavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast. 9.8. Personal 1. Põhikohaga töötajaid 47 inimest. 2. Töötajate arv vanuse järgi (põhikohaga töötajad). kuni 20-aastaseid 0 inimest 21–30 a 5 inimest 31–40 a 8 inimest 41–50 a 18 inimest 51–60 a 13 inimest üle 60 a 3 inimest 3. Töötajate (põhikohaga) struktuur Mehed 36 inimest Naised 11 inimest Halduspersonal 15 inimest Töölised 29 inimest Abipersonal 3 inimest Inglise keele valdajate arv (suhtlustasandil) 4 inimest Töötajate keskmine haridustase ja keskmine brutopalk esitatakse alljärgneva tabeli kujul. Ülevaade töötajatest tegevusalade ja hariduse järgi Tegevusalade jaotus Töötajate arv Töötajate haridus* (kõrgem, kesk-eri, kesk, alg) Keskmine brutopalk** 1. tippjuhid 2 3,0 9700 Spetsialistid 10 4,2 5250 Ametnikud 5 2,8 3620 Töölised 29 2,9 3727 Abitöölised 1 2,0 2600 Kokku 47 Keskmine 3,1 4759 * Haridustase määratletakse indeksitega 2 … 5-ni. Kõrgem haridus – 5, kesk-eri – 4, keskharidus – 3, algharidus – 2. Keskmine saadakse indeksite summeerimisel ning jagamisel töötajate arvuga. ** Keskmine brutopalk – summeeritud palk, mis on jagatud töötajate arvuga. 10. INVESTEERINGUTE TASUVUSUURING Erinevalt eespool käsitletud investeeringute planeerimisest 12 aasta peale, käsitletakse finantsanalüüsis samu investeeringuid lähtudes Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmist, mille kohaselt on planeeritud: 1. I etapis esmavajalikud investeeringud 1999–2002. aastal teostada suur osa planeeritud 12 aasta investeeringute programmist. I etapiks on planeeritud 38,3 milj krooni, millest lähteaasta vajalikud investeeringud on 2,7 milj krooni. 2. Valikulised investeeringud. Pärast 2003. a on planeeritud valikulised investeeringud. Ettevõtte suurenenud sissetulekuga kaetakse laenude tagasimaksmised ja valikulised investeeringud. 3. Vajalikud investeeringud on investeeringud süsteemide vastavusse viimiseks kehtivate standarditega. 10.1. Eeldused Planeerimise periood 20 aastat 1999–2018. Aluseks on võetud 1998. a hinnad. Tariifid, hinnad, pere sissetulekud on arvestatud kasvavalt vastavalt inflatsioonile. Inflatsioon Planeeritud perioodi rahvusvaheline inflatsioon on konstantne 2,5%. Eesti inflatsioonitasemeks võetakse: Aasta 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Inflatsioon (%) 10,8 9,0 9,0 9,0 9,0 8,0 8,0 8,0 8,0 7,0 Inflatsiooniks perioodil 2008–2018 on võetud 7% aastas. Raha investeeringuteks on planeeritud: abi EUR-ist, laen EUR-ist, riiklikud investeeringud. Raha hindamine EEK on seotud DEM-iga 1:8. NEFCO andmetel planeeritakse devalvatsiooni järgmiselt: Aasta 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Vahetuskurss 8 8 8,3 8,61 8,93 9,27 9,62 10,0 10,0 10,0 Aastateks 2008–2018 hinnatakse vahetuskursi inflatsioon võrdseks rahvusvahelisega. Reaalpalga juurdekasv Aasta 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Juurdekasv 7,7 7,7 7,7 5,6 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 Kasvuks pärast 2007. a on võetud 4,2% aastas. Käibemaks Käibemaksumäär on 18%. Hinnad on arvestatud ilma käibemaksuta. Keskkonnamaksud Perioodiks 1998–2001 on keskkonnamaksud prognoositud, pärast seda eeldatakse maksude jäämist konstantseks. Omavalitsus saab osa veeressursimaksust ja Keskkonnaministeeriumi osa ressursimaksust. Neid ei ole analüüsis kasutatud. 10.2. Investeeringud 1. I etapi investeeringud on planeeritud aastatel 1999–2002. 2. Valikulised investeeringud finantseeritakse ettevõtte poolt positiivse bilansi korral. 3. Vajalikeks investeeringuteks on arvestatud 2% ettevõtte põhivara maksumusest. Investeeringute kasutusajaks on võetud: – ehitised – 30 a; – masinad ja seadmed – 15 a. Keskmine amortisatsiooninorm arvatakse olevat 5% aastas. Kiiremat amortisatsiooni võimaldab hinnapoliitika (8% ehitised ja rajatised, 40% seadmed, masinad). Analüüsis ei ole kasutatud neid suurusi. Praegune põhivara hind ei peegelda tema tegelikku väärtust ja vajab ümberhindamist. Ekspluatatsioon Ekspluatatsioonikulud on ettevõttel planeeritud perioodil arvestatud normaaltingimustele. Planeeritava ekspluatatsioonikulu aluseks on ettevõtte kulude struktuur, mis mõjutab maksumust planeeritaval perioodil: – energiamahukuse vähendamiseks kasutada efektiivseid seadmeid. Tuleb arvestada elektri hinna tõusuga 10% 1999., 2000. ja 2001. aastal; – kulutused kemikaalidele seoses uute meetodite rakendamisega; – korrashoiukulude muutumine seoses uute seadmete kasutuselevõtuga; – töötasu muutused seoses teenindamise efektiivsuse ja meetodite muutumisega. Palga muutus ei ole seotud majanduse kasvuga, vaid seda põhjustab inflatsioon. 10.3. Elanikkond Planeeritaval perioodil jääb elanikkonna arv eeldatavasti samaks. Ühisveevarustuse ja kanalisatsioonivõrkudega teenindatavate elanike arv tõuseb. Elatustase Statistikaameti andmetel on linnaelanike elatustase suhteliselt madal. Kulud veevarustusele ja kanalisatsioonile on 3–5% elanikkonna sissetulekutest. Analüüsis on võetud aluseks 4,5% perekonna sissetulekutest (koos käibemaksuga) veeteenustele planeeritaval perioodil. 10.4. Uuringud ja tehniline projekteerimine Uuringud ja projekteerimine moodustavad 10% planeeritud esmaste investeeringute mahust. Ettenägemata kulud I etapi investeeringutest, maha arvatud uurimis- ja projekteerimiskulud, 10% planeeritakse ettenägemata kuludeks. 10.5. Finantspiirangud omavalitsusele Kõik laenu tagastamise summad, intressid ja võlakirjade väljastamise summa ei tohi ületada antud aastal 20% eelarvest. Need piirangud ei kehti lühiajalistele laenudele, mis tagastatakse samal aastal, samuti riigi garantiiga laenudele. 10.6. Finantseerimise mudel On koostatud mudel, mis baseerub rahavoogude liikumisel. Baasaastaks on võetud 1998. a. Elanikkonnalt ja tööstusettevõtetelt laekuvad tulud on arvestatud madalaima tasemega. Kombineerides tariifide suurusi saadi võimalik I etapi investeeringute rahaline kate. Üldised nõuded NEFCO poolt on: – laenude teenindamise kate oleks 1,5-kordselt kaetud kogu aeg; – ekspluatatsiooni kasum peab ületama 40% kahe aasta pärast projekti rakendamist. Analüüsis on püütud kasutada: – kommertslaene, analüüsides nende võtmise võimalikkust; – Keskkonnaministeeriumi poolt finantseerimist; – ettevõtte ja omavalitsuse algatatud fondid. Valikulised investeeringud finantseerib ainult ettevõte. Väljaõppe ja organisatoorsete muudatuste finantseerimine on lülitatud finantseerimisprojekti. 10.7. Finantseerimise plaan Finantseerimise tabel kajastab kogumahtu ja eeldatavaid finantseerimise allikaid. Kohalikud fondid 1999 2000 2001 2002 Kokku Riiklikud fondid 0 2,430 2,170 4,600 Omavalitsuse fondid 0 Ettevõte 140 720 860 Kokku kohalikud fondid (1000 EEK) 140 2,430 2,890 0 5,460 Kokku kohalikud fondid (1000 EUR) 9 156 185 0 350 Välismaised fondid IFI 2,600 6,060 6,170 4,630 19,460 EU 490 4,160 6,320 2,410 13,380 NORDIC 0 Kokku välismaised fondid (1000 EEK) 3,090 10,220 12,490 7,040 32,840 Kokku välismaised fondid (1000 EUR) 198 655 801 451 2,105 Kokku investeeringud Kokku EEK 3,230 12,650 15,380 7,040 38,300 Kokku EUR 207 811 986 451 2,455 Mitte kapitali investeering (1999–2002) Kokku Laen EEK 2257 1147 EUR 145 74 Kogu investeeringute mahust 51% finantseerimine planeeritakse laenuna rahvusvahelistest allikatest. Euroopa ja põhjamaad 35% ja 14% keskkonnafondist ja teistest fondidest. 10.8. Baasnäitajate prognoos Tabel näitab summaarseid rahavooge, kasumit ja kahjumit, põhilisi finantsnäitajaid 1999–2007 ja 2007–2018. Lisade tabelid annavad ülevaate rahavoogudest, finantstulemustest ja laenudest. Võru Baasnäitajate stsenaarium-koond (tuh kr) 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2017 2018 I etapi investeeringud 3,230 13,124 16,531 7,829 0 0 0 0 0 0 0 Vajalikud investeeringud 0 2,700 2,801 3,166 3,550 3,979 4,467 4,824 5,162 10,154 10,865 Võlgade tagasimaksmine 0 0 0 0 2,100 2,179 2,265 2,265 2,265 0 0 Laenuintress 0 0 0 135 1,010 891 787 669 569 0 0 Ekspluatatsioonikulud 6,686 7,488 8,387 9,393 10,689 11,864 13,170 14,618 16,080 41,708 45,878 Võlg nevused ettevõttele 614 723 1,003 1,094 1,181 1,276 1,378 1,488 1,592 3,123 3,351 Kokku tulud ilma käibemaksuta 12,279 14,467 20,066 21,872 23,622 25,512 27,553 29,757 31,840 62,634 67,018 Kokku väljastpoolt finantseerimine 3,090 12,650 14,660 7,040 0 0 0 0 0 0 0 Kokku sissetulekud 15,369 27,117 34,726 28,912 23,622 25,512 27,553 29,757 31,840 62,634 67,018 Puhastulu 3,832 1,841 3,713 4,954 2,883 3,044 3,016 3,224 3,343 3,721 3,006 Bilanss perioodi lõpus 3,832 5,673 9,386 14,340 17,223 20,268 23,284 26,507 29,850 72,706 75,711 Vaba raha 3,972 2,315 5,584 5,878 5,993 6,115 6,069 6,158 6,177 3,721 3,006 Raha laenutagatiseks (>1,5) 43,6 1,9 2,0 2,0 2,1 2,2 Kasum (>40%) 46% 48% 58% 57% 55% 53% 52% 51% 49% 33% 32% NPV 1999–2007 25,714 NPV 2008–2018 32,727 Prognoositakse tariifi tõusu kolm korda. Elanikkonna tariif tõuseb 1,8%-lt 4,5%-le perekonna sissetulekust. Tariif ettevõtetele tõuseb 100% käesoleva aja tasemest. I etapi investeeringuteks koos väljaõppe, projekteerimise ja ettenägemata kuludega on 38,3 milj krooni. Esimesele aastale on planeeritud 2,7 milj krooni. Vajalikud investeeringud (milj krooni) Kokku vajalikud investeeringud 2% kogusummast Põhivahendite amortisatsioon Põhivahendite väärtus 2% vesi 2% heitvesi vesi heitvesi kokku 2,700 960 1,74 48,000 87,000 135,000 Tulud ja ekspluatatsioonikulud suurenevad inflatsiooni võrra. Analüüsis ei kasutata seni kasutusesolevat amortisatsioonimäära. Arvesse on võetud nii elanikkonna kui ettevõtete poolt maksete 5%-line mitteõigeaegne laekumine. Tegelik kasum selgub ekspluatatsiooni järgselt aasta pärast. Tegelik kasum võib kujuneda alla 32–35% kolmel-neljal aastal. Sisemine tasuvus Tasuvuse määr on arvestatud igale tähtsamale investeeringule eelarves. Ei ole arvestatud inflatsiooni, et mitte suurendada tulu. Investeeringud tõstavad tariife, kuid säästavad keskkonnamaksude pealt. – Tasuvus – 1000 krooni – lühiajalised laenud Esmased investeeringud Kokku investeeringud Maha arvatud NPV IRR 1. – 6890 5% –3,–785193 –3% 2. –1950 5% –2% 3. –5080 5% –83 5% 4. –2830 5% 1,324 11% 5. –1350 5% 283 9% 6. –1520 5% 558 10% 7. –490 5% –329 –9% 8. –930 5% –763 9. –1900 5% 2,585 29% 10. –1220 5% 255 8% 11. –120 5% 284 26% 12. –4280 5% –2,223 –4% 13. –20 5% 58 29% 14. –5320 5% –2,862 –5% 15. –2800 5% –1,866 –8% KOKKU –36 700 5% –6,583 2% Kogu NPV esmavajalikelt investeeringutelt on – 6,7 milj krooni. Pikaajalised investeeringud Pikaajalised investeeringud teeb ettevõte. Planeeritud investeeringud on 25,7 milj krooni kuni 2007. a ja 32,7 milj krooni kuni 2018. a. Tasuvus (tuh kr) Pikaajaline laen nr Investeeringu maksumuse jääkväärtus Maha arvatud NPV IRR 16 2004 –580 5% –72 1% 17 –9680 5% –5287 18 –1090 5% –729 19 –1030 5% –742 20 –1890 5% –657 21 –3000 5% –2212 22 –5000 5% –3705 23 –1000 5% –730 24 –15 000 5% –6945 25 –25 000 5% –16 666 26 –35 400 5% –14 461 27 –38 800 5% –22 212 Kokku –1374 5% –744 10.9. Prognoosanalüüs Investeeringute võimalikkust prognoositakse laekuvate maksude võlgade kasvu, ekspluatatsioonikulude suurenemise ja krooni devalveerimise korral. Maksete laekumine Prognoosanalüüs – maksete laekumine – kokkuvõte (tuh kr) 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2017 2018 Esmavajalikud investeeringud 3,230 13,124 16,531 7,829 0 0 0 0 0 0 0 Vajalikud investeeringud 0 2,700 2,801 3,166 3,550 3,979 4,467 4,824 5,162 10,154 10,865 Laenude tagasimaksmine 0 0 0 0 2,100 2,179 2,265 2,265 2,265 0 0 Laenuintress 0 0 0 135 1,010 891 787 669 569 0 0 Ekspluatatsioonikulud (v.a amortisatsioon) 6,686 7,488 8,387 9,393 10,689 11,864 13,170 14,618 16,080 41,708 45,878 Maksete võlgnevuse kustutamine 1,228 1, 2,007 2,187 2,362 2,551 2,755 2,976 3,184 6,263 6,702 Kokku tulud ilma käibemaksuta 12,279 14,467 20,066 21,872 23,622 25,512 27,553 29,757 31,840 62,634 67,018 Kokku väljastpoolt finantseerimine 3,090 12,650 14,660 7,040 0 0 0 0 0 0 0 Kokku sissetulekud 15,369 27,117 34,726 28,912 23,622 25,512 27,553 29,757 31,840 62,634 67,018 Puhastulu 3,378 1,306 2,971 4,145 2,009 2,100 1,997 2,123 2,165 1,403 526 Perioodi lõpus 3,378 4,683 7,654 11,799 13,808 15,908 17,905 20,028 22,192 47,632 48,158 Vaba raha 3,518 1,780 4,842 5,068 5,119 5,171 5,049 5,057 4,999 1,403 526 Laenu kate (DSCR >1,5) 37,6 1,6 1,7 1,7 1,7 1,8 Tegevuse kasum (>40%) 46% 48% 58% 57% 55% 53% 52% 51% 49% 33% 32% NPV raha bilanss 1999–2007 19,096 NPV raha bilanss 2008–2018 18,723 Ekspluatatsioonikulude suurenemine Kui ekspluatatsioonikulud suurenevad 5% aastas, saavutatakse negatiivne rahavoog ilma tariife tõstmata 2005. aastaks ja negatiivne bilanss 2010. aastaks. Sel juhul ei ole investeeringud võimalikud. Prognoosanalüüs – ekspluatatsioonikulude kasv (tuh kr) 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2017 2018 Esmavajalikud investeeringud 3,230 13,124 16,531 7,829 0 0 0 0 0 0 0 Vajalikud investeeringud 0 2,700 2,801 3,166 3,550 3,979 4,467 4,824 5,162 10,154 10,865 Laenude tagasimaksmine 0 0 0 0 2,100 2,179 2,265 2,265 2,265 0 0 Laenuintress 0 0 0 135 1,010 891 787 669 569 0 0 Ekspluatsatioonikulud (v.a amortisatsioon) 7,020 8,256 9,709 11,418 13,583 15,830 18,450 21,504 24,837 104,935 121,200 Maksete võlgnevuse kustutamine 614 723 1,003 1,094 1,181 1,276 1,378 1,488 1,592 3,132 3,351 Kokku tulud ilma käibemaksuta 12,279 14,467 20,066 21,872 23,622 25,512 27,553 29,757 31,840 62,634 67,018 Kokku väljastpoolt finantseerimine 3,090 12,650 14,660 7,040 0 0 0 0 0 0 0 Kokku sissetulekud 15,369 27,117 34,726 28,912 23,622 25,512 27,553 29,757 31,840 62,634 67,018 Puhastulu 3,585 1,273 2,735 3,456 742 110 –892 –1,872 –3,137 –43,068 –52,732 Perioodi lõpus 3,585 4,857 7,592 11,048 11,790 11,900 11,008 9,136 5,999 –184,213 –236,946 Vaba raha 3,725 1,747 4,606 4,380 3,852 3,180 2,161 1,063 –303 –43,068 –52,732 Laenu kate (DSCR >1,5) 32,5 1,2 1,0 0,7 0,4 –0,1 Tegevuse kasum (>40%) 43% 43% 52% 48% 43% 38% 33% 28% 22% –68% –81% NPV raha bilanss 1999–2007 3,618 NPV raha bilanss 2008–2018 –168,860 Krooni devalvatsioon Kui devalvatsioon on 10% aastas, siis laenu kate (DSCR) väheneb ja pärast 2005. a on negatiivne. Rahavood lähevad negatiivseks pärast 2007. a ja bilanss 2011. aastal. Sellisel juhul ei ole investeeringud võimalikud. Prognoosanalüüs – krooni devalvatsiooni suurenemine – kokkuvõte (tuh kr) 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2017 2018 Esmavajalikud investeeringud 3,230 13,915 18,456 9,152 0 0 0 0 0 0 0 Vajalikud investeeringud 0 2,700 2,970 3,561 4,231 5,026 5,971 7,093 8,349 42,597 50,137 Laenude tagasimaksmine 0 0 0 0 2,100 2,310 2,541 2,795 3,075 0 0 Laenu intress 0 0 0 143 1,070 1,001 936 875 818 0 0 Ekspluatatsioonikulud (v.a amortisatsioon) 6,868 7,488 8,387 9,393 10,689 11,864 13,170 14,618 16,080 41,708 45,878 Maksete võlgnevuse kustutamine 614 723 1,003 1,094 1,181 1,276 1,378 1,488 1,592 3,132 3,351 Kokku tulud ilma käibemaksuta 12,279 14,467 20,066 21,872 23,622 25,512 27,553 29,757 31,840 62,634 67,018 Kokku väljastpoolt finantseerimine 3,090 12,650 14,660 7,040 0 0 0 0 0 0 0 Kokku sissetulekud 15,369 27,117 34,726 28,912 23,622 25,512 27,553 29,757 31,840 62,634 67,018 Puhastulu 3,832 1,050 1,619 3,230 2,158 1,785 1,127 272 –838 –28,723 –36,267 Perioodi lõpus 3,832 4,882 6,501 9,731 11,889 13,675 14,801 15,074 14,236 –101,892 –138,159 Vaba raha 3,972 2,315 5,415 5,485 5,328 5,096 4,603 3,942 3,055 –28,723 –36,267 Laenu kate (DSCR >1,5) 38,4 1,7 1,5 1,3 1,1 0,8 Tegevuse kasum (>40%) 46% 48% 58% 57% 55% 53% 52% 51% 49% 33% 32% NPV raha bilanss 1999–2007 10,771 NPV raha bilanss 2008–2018 –105,717 Tariifid On planeeritud kolm tariifi tõusu. Esimene – enne investeerimisprojekti alustamist. Teine – aasta hiljem. Kolmas – enne fondidele laenude tagasimaksmise lõpetamist. Pärast seda suurenevad tariifid vastavalt inflatsioonile. Maksimaalseks tariifi tasemeks on võetud 4,5% perekonna sissetulekust. Alljärgnev tabel näitab tariifide tõusu, et tagada vajalikud investeeringud. Elanikkonna tariif tõuseb 1,8%-lt kuni 4,5%-ni aastaks 2001 perekonna sissetulekust. Keskmine kuumakse tõus veele on planeeritud 53 kroonilt 112 kroonile. On arvestatud tarbimise vähenemisega. Tariifi prognoos Veetariif kr/m3 (ilma käibemaksuta) 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Elanikkond, vesi 1,8 2,6 2,6 4,5 10,6 11,5 12,6 13,7 Elanikkond, heitvesi 3,2 4,5 4,5 7,6 10,6 11,5 12,6 13,7 Kokku elanikkonna tariif 5,0 7,0 7,0 12,1 21,1 23,0 25,1 27,4 % perekonna sissetulekust 2,0% 1,8% 4,1% 4,1% 4,5% 4,5% Tariifi tõus aastas % 40% 0% 73% 75% 9% 9% 9% Tariifi tõus kasvavalt % 40% 40% 142% 322% 360% 401% 446% Tööstus ja teised, vesi 3,9 4,3 4,3 7,7 9,9 14,9 19,9 19,9 Tööstus ja teised, heitvesi 5,8 6,4 6,4 11,3 9,9 14,9 19,9 19,9 Kokku tööstus ja teised, tariif 9,7 10,7 10,7 19,0 19,9 29,8 39,8 39,8 Tariifi tõus aastas % 10% 0% 78% 5% 50% 33% 0% Tariifi tõus kasvavalt % 10% 10% 96% 106% 208% 311% 311% Kokkuvõte finantsanalüüsist Esmavajaliku investeerimise programmi elluviimise võimalikud stsenaariumid tuuakse alljärgnevas tabelis. Stsenaarium Laenude tasumise tagatis Tegevuse kasum Positiivne raha Bilanss Kas investeeringud on võimalikud? Põhinäitajad >1,5 >40%, alates 2014 alla 32% Positiivne Ja Maksete laekumine >1,5 >40%, alates 2014 alla 32% Positiivne Ja Devalvatsiooni suurenemine >40%, alates 2014 alla 32% Väga negatiivne Ei Ekspluatatsioonikulude suurenemine Alates 2009 negatiivne Ei Kasutatud kirjandus 1. Eesti Standardiamet. EVS 663:1995 Joogivesi. Üldnõuded. 2. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määrus nr 290. Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded. 3. А.Купцов, С.Филатов, К.Плоом. Отчет. Поиски и предварительная разведка подземных вод для водоснабжения г. Выру. Кейла 1989. 4. RPI Eesti projekt. Võru linna kanalisatsiooni eelprojekt. Tallinn 1967. 5. AS Võru Vesi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Võrus 1998. a. 6. GF Konsult AB. Veevarustus ja heitvee puhastustamine. Härry Kommun. 1997. 7. H. Mölder. Reoveepuhastusseadmed. Tallinn 1975. 8. A. Maastik. Veekaitse põllumajanduses. Tallinn 1984. a. 9. I. Kurkus. Maaparanduse käsiraamat I. Tallinn 1962. a. 10. A. Maastik, N. Tamm, A. Lippmaa, H. Haldre, J. Johanson. Põllumajanduskultuuride vihmutus. Tallinn 1973. a. 11. L. Paal, H. Mölder, H. Tibar. Veevarustus ja kanalisatsioon. Tallinn 1981. a. Volikogu esimees Andres VISNAPUU