Toila Vallavolikogu — Toila valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 14, 299

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Toila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Toila valla põhimäärus. 2. Tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 28. jaanuari 1994. a määrus «Toila valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Tiit TOOS Kinnitatud Toila Vallavolikogu 20. detsembri 2000. a. määrusega nr 16 TOILA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Toila valla põhimääruse eesmärk Toila valla põhimääruses sätestatakse Toila valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega, samuti muude kohustuste täitmine, mis tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega. § 2. Toila valla kohalik omavalitsus (1) Toila valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Toila valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Toila valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Toila valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Toila vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Toila valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Toila vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Toila vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Toila valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Toila valla õigusaktidega sätestatud korras. § 5. Toila valla omavalitsusorganid Toila valla omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) vallavalitsus – vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatud täitevorgan. § 6. Toila valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Toila valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada vallas: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd: 4) elamu- ja kommunaalmajandust: 5) veevarustust ja kanalisatsiooni: 6) heakorda: 7) territoriaalplaneerimist: 8) teede ja tänavate korrashoidu: 9) vallasisest ühistransporti. (2) Toila valla ülesanne on samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, gümnaasiumi ja huvialakooli, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamise korraldamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Toila vald kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Toila vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. (5) Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõikes 1 sätestatud ulatuses, vallavalitsus paragrahvi 24 lõikes 2 sätestatud ulatuses. (6) Toila valla ülesanne on tema valduses, kasutuses ja käsutuses oleva vara heaperemehelik haldamine viisil, mis on võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. § 7. Toila valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Toila valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Toila valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Ida-Viru Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. § 8. Toila valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Toila valla omavalitsusorganid võivad Toila valla õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 9. Toila valla sümbolid (1) Toila valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Toila valla vapi sinisel kilbil on hõbedane parem piit ja vastavates värvides langetatud laineline palk, mille kohal kolmest heraldilisest okaspuuoksast koosnev kuldne männilatv. Vapikujund ja värvused tähistavad merd, pankrannikut, Pühajõge, männikuid, vastupidavust ja elujõudu. Vapi laiuse ja kõrguse suhe on 9 : 12. Toila valla vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Toila valla lipp on ristkülikukujuline, laiuse ja pikkuse suhe 7 : 11, lipu vardapoolne osa on kolme mõõtühiku osas valge, ülejäänud lipukanga põhitoon on sinine, lipu alumisest äärest poole ühiku kõrgusel on ühe ühiku laiune vastasvärvides lainejoon, sinisel väljal kollane männilatv. Lipu maksimaalsed mõõtmed on 106 × 165 cm. Valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. § 10. Toila valla sümbolite kasutamise kord (1) Toila valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse, vallakantselei, Toila valla hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Toila vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Toila valla vappi võib kasutada Toila valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, samuti alapunktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel, vallavalitsuse hoonel, valla piiritähistel ning valla hallatavate asutuste siltidel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi 1. lõikes, võib Toila valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Toila valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. (4) Valla lipp heisatakse valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (8) Vallalipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. (9) Toila valla nime ja visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. § 11. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Toila valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. TOILA VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS § 12. Valla piir (1) Toila valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Toila valla piiri kirjeldus ja skeem on toodud põhimääruse lisas 3. (3) Toila valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. (4) Toila valla piiri ei tohi muuta ilma Toila Vallavolikogu arvamust ära kuulamata, muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (5) Toila valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valla territooriumile suubuvatel teedel. § 13. Valla haldusjaotus (1) Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks võib moodustada Toila valla koosseisus osavaldu. (2) Toila valla osavallad moodustab ja nende piirid määrab vallavolikogu seaduses ettenähtud korras. (3) Valla asustusüksused on asulad, mis jagunevad (vastavalt kehtivatele õigusaktidele) alevikeks ja küladeks. Asulate nimed, liigid ja lahkmejooned määratakse ja muudetakse kooskõlas seadusega. (4) Toila valla haldusterritooriumil on järgmised asulad: 1) alevikud – Toila, Voka; 2) külad – Altküla, Konju, Martsa, Metsamägara, Päite, Pühajõe, Uikala, Vaivina, Voka. III. VALLAELANIK § 14. Vallaelaniku mõiste Toila valla elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Toila vallas. § 15. Vallaelaniku valimisõigus Toila valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadusele. § 16. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine Vallavolikogul on õigus reguleerida Toila vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti ka vallas ajutiselt elavate või töötavate isikute ning valla külaliste käitumist seaduses sätestatud ulatuses. IV. TOILA VALLA AUNIMETUSED § 17. Toila valla aunimetused (1) Toila vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või eriti silmapaistva ja pikaajalise tegevuse eest valla ettevõtluse, kultuuri, spordi, hariduse vms tegevuse arendamise eest võib anda üksikisikule Toila valla aukodaniku ja aasta inimese nimetuse ning elutöö tänukirja. (2) Valla aukodaniku ja aasta inimese nimetuse ning elutöö tänukirja annab vallavolikogu vastavalt volikogu kinnitatud Toila valla aukodaniku statuudile. V. VALLAVOLIKOGU § 18. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on Toila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras korraldada rahvaküsitluse. (3) Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. § 19. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Vallavolikogus peab olema vähemalt 13 liiget. Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab vallavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (3) Vallavolikogu valimisteks moodustatakse valimisringkonnad. Mandaatide arvu igas valimisringkonnas määrab vallavolikogu eelmine koosseis. (4) Vallavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks seaduses sätestatud korras. § 20. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, Toila valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik (4) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 5) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) kuuluda osavalla halduskogu koosseisu volikogu määrusega sätestatud korras; 9) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 10) tasuta informeerida vallaelanikke vallavalitsuse kantselei kaudu vallavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu tööst osavõtu, vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (6) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. § 21. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Toila valla hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) kohtuotsusega, millega tühistati valimiste Toila valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. § 22. Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) valimisega Toila vallavanemaks või kinnitamisega Toila Vallavalitsuse liikmeks; 3) nimetamisega valla ametnikuks; 4) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 5) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 6) tööülesannete, õpingute tõttu või mõnel muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. § 23. Vallavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Valimiste Toila valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel vallavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (4) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiste Toila valla valimiskomisjon. (5) Kui vallavolikogu uude koosseisu valitud vallavanem või vallavalitsuse liige jätkab kuni uue vallavanema valimiseni või vallavalitsuse moodustamiseni oma tegevust vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva vallavanemana või vallavalitsuse koosseisus, teeb valimiste Toila valla valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta vallavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. Valimiste Toila valla valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. (6) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vastava vallavolikogu otsuse jõustumise hetkest. (7) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (8) Kui vallavolikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse paragrahvi 35 lõikes 11 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse vallavolikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 24. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) Toila valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) Toila valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja likvideerimine, selle piiride ja pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiste Toila valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele; 18) vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) vallavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) vallavolikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 21) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) Toila valla kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 23) valla äriühingu, fondide ja sihtkapitalide asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25) kohtukaasistujate valimine; 26) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindajate valimine; 27) Toila valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 28) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 29) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 30) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 31) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 32) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine; 33) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 34) valla ametiasutus(t)e struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. (2) Teiste seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab vallavalitsus, välja arvatud juhul kui nende küsimuste lahendamise on vallavolikogu võtnud enda pädevusse. § 25. Toila valla elanike küsitluse korraldamine (1) Vallavolikogul on õigus korraldada Toila valla territooriumil vallaelanike küsitlusi olulistes küsimustes. (2) Vallavolikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (3) Küsitlus toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 26. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. (2) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning vallavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab valla kantselei. (3) Vähemalt viis samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. § 27. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama Toila valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 6) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 7) annab välja käskkirju vallavolikogu töö korraldamiseks; 8) määrab vallavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 9) kinnitab vallavolikogu fraktsioonide, komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaasta kaupa; 10) pikendab vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega vallavolikogus; 11) esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 12) omab õigust välja kuulutada vallavolikogu istungil täiendav vaheaeg; 13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimeest asendab tema äraolekul temaga kooskõlastatult volikogu aseesimees. Juhul kui vallavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ning puudub ka aseesimees, määrab ta asendaja suuliselt. § 28. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja toimub uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (7) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. § 29. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, eelarvekomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone (edaspidi komisjon). Komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavolikogu. (2) Vallavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad valla probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Toila valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (3) Komisjonid moodustab ja nende esimehed valib vallavolikogu oma liikmete hulgast. Komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. Komisjoni sekretäri määrab komisjoni esimees. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Ühe komisjoni liikme võib esitada vallavanema kirjaliku avalduse esitamisel vallavalitsus. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. (6) Komisjoni töövorm on istung, mis toimub vähemalt kord ühe kuu jooksul, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjon kuulab vajadusel ära vallavalitsuse vastava ala spetsialisti seisukoha arutatava küsimuse kohta. (7) Vallavolikogu esimees suunab üldjuhul vallavolikogu õigusakti eelnõu enda määratud komisjonile arutamiseks. Komisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 1) vallavolikogu õigusakti eelnõu eestseisusele vallavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) vallavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) vallavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (8) Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda valla kantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul kirjalik teade tema kohta vastu võetud otsusest ning tutvuda vastava istungi protokolliga. (9) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha valla kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt, valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga. (11) Vallavolikogu komisjoni liikmete, v.a vallavalitsuse ametnike, osalemine istungil hüvitatakse vallavolikogu poolt ettenähtud korras. Kui vallasekretäri ja vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine vallavolikogu või vallavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine vallavolikogu poolt sätestatud korras. (12) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (13) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (14) Komisjoni tegevuse organisatsioonilise ja vajadusel tehnilise teenindamise tagab valla kantselei. § 30. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast vallavolikogu poolt kinnitatud korras. Revisjonikomisjoni teenindab vajadusel valla kantselei. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõigetes 1, 2 ja 5–14 sätestatud alustel ja korras. (4) Revisjonikomisjon kontrollib paragrahvis 31 ja muude Toila valla õigusaktidega sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla asutuste ja munitsipaalettevõtete raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõttesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 31. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 30 lõikes 4 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani ja vallavolikogu otsuste alusel. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavolikogu eestseisusega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimised toimuvad vallavolikogu esimehe poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel. (4) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud küsimuses motiveeritud otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seadusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (5) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (6) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Vallavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (7) Kontrollimiste üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses ja vallavolikogu vastava määrusega. § 32. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega vallavolikogu esimees, vallavolikogu aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige ja vallasekretär. Vallavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule vallavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku iga kuu teisel kolmapäeval kell 17.00 vallavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada vallavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla vallavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse valla kantseleis. § 33. Vallavolikogu fraktsioon (1) Viis või enam vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni (paragrahvi 26 lõige 3). (2) Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse vallavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks vallavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse vallavolikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja vallavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda vallavolikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. (6) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi vallavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 4) võtta oma liikme kaudu vallavolikogu istungil sõna; 5) võtta vallavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (7) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab võimalusel valla kantselei. § 34. Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. Vallavolikogu istungi töökeel on eesti keel. (2) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valimiste Toila valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku vallavolikogu istungi ka vallavalitsuse või vähemalt ¼ vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse volikogu liikmele vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit kutse, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg, planeeritav kestus ja koht ning arutusele tulevad küsimused. (6) Kutse peab olema volikogu liikmetele ja vallavanemale teatavaks tehtud ning vallaelanikele avalikustatud infotahvlitel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (7) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu koosoleku kokku vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ja nende määratud ajal viie päeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele vallasekretäri kaudu, ära näidates istungile arutamiseks antavad küsimused. § 35. Küsimuste arutelu vallavolikogus (1) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees. Vallavolikogu esimehe äraolekul juhatab vallavolikogu istungit volikogu aseesimees. Kui vallavolikogu esimees ja aseesimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab volikogu esimees asendaja suuliselt. Volikogu esimehe ja aseesimehe puudumisel volikogu istungil juhib volikogu istungit vanim kohal olev volikogu liige. (2) Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu kodukorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Vallavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi vallavolikogu eestseisuses. (4) Vallavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. (5) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Vallavolikogu istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallasekretär ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab vallavolikogu istungi juhataja ettepanekul. (7) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. (8) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised. (9) Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks vallavolikogu liiget. Nimeline hääletamine toimub siis, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. (10) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (11) Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17 ja 23 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (12) Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. Vallavolikogu istungite protokollide koopiad on kättesaadavad Toila ja Voka rahvaraamatukogus 15 päeva jooksul pärast istungi toimumist. (13) Vallavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu kodukorras. § 36. Arupärimine (1) Vallavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest valla kantseleile, kes edastab selle arupärimise esitajale. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. § 37. Vallavolikogu liikme enesetaandamine (1) Vallavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse nimetamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka vallavolikogu või vallavolikogu liige. (3) Enesetaandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis vallavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 38. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (6) Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu kodukorras. § 39. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) osavalla halduskogul käesolevas põhimääruses sätestatud alustel ja korras; 7) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Vallavolikogu õigusaktide algatamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu kodukorras. § 40. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 41. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud ametisse nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. VI. VALLAVALITSUS § 42. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Toila vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust. Korraldab valla asutuste tegevust, juhib valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevust. (4) Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab vallavolikogu. § 43. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine korraldatakse kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 44 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud tähtaegadel. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja toimub uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 44. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Toila valda ja Toila Vallavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud paragrahvi 27 lõike 1 punktis 2 toodud juhud. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. (3) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (5) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (6) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 45. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja teised vallavalitsuse liikmed. (4) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes valla ametiasutuses. Vallavolikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. (6) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. (7) Vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel vallavolikogu vallavanema volituste ajaks. § 46. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (4) Kui osade vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. § 47. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitist käesoleva põhimääruse paragrahvis 53 sätestatud korras. § 48. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt paragrahvis 45 sätestatud korras. § 49. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 4) esindab vallavolikogu poolt sätestatud korras Toila valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 50. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (3) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Vallavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi korraldamise ja istungil vastuvõetud vallavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavalitsuse kodukorraga. (6) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. § 51. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. § 52. Vallasekretär (1) Vallasekretär on ametikoha järgi valla kantselei juht, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavolikogu ja vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tegevust, korraldab vastavalt Toila valla õigusaktidele vallakantselei valitsemisele antud vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 3) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist vastavalt vallavalitsuse kodukorrale; 5) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 6) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele; 7) esindab valda kohtus erivolitusteta või volitab selleks teisi isikuid; 8) annab vallakantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 9) hoiab valla vapipitsatit; 10) täidab teisi talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendaja peab vastama alates 1. jaanuarist 2002. a käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. (6) Vallasekretäri sotsiaalsed garantiid on sätestatud paragrahvis 53. § 53. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid (1) Vallavolikogu poolt ametisse valitavatele (vallavolikogu esimees, vallavanem) ja nimetatavatele isikutele (vallavalitsuse liikmed) makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui nad on töötanud vastaval ametikohal vähemalt ühe aasta ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) isiku algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. Vallavolikogu võib umbusalduse avaldamise otsuses ette näha ka käesolevas lõikes nimetatud hüvitise maksmist osaliselt või selle maksmisest loobuda. (2) Lõikes 1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel, v.a lõike 1 alapunktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks; 3) vabastamisel distsiplinaarsüüteo eest. (3) Vallasekretäri või vallavalitsuse nõuniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse eelnimetatud ametnikule hüvitist, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – kuue kuu ametipalga ulatuses. (4) Lõigetes 1 ja 3 ettenähtud hüvitiste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla reservfondist. (5) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitist, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – nelja kuu ametipalga ulatuses. (6) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle hüvitist lisaks seaduses ettenähtud hüvitisele, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses. (7) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitistele. (8) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (9) Lõigetes 7 ja 8 ettenähtud hüvitist ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. (10) Lõikes 8 ettenähtud toetust makstakse lõikes 9 sätestatud teenistusajast lühema teenistusaja korral riikliku matusetoetuse summa ulatuses. (11) Lõigetes 5 kuni 8 ettenähtud hüvitised ja toetus makstakse välja erakorralisteks sündmusteks eraldatud vahendite arvel. VII. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 54. Valla asutused (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutus, mis teostab avalikku võimu; 2) valla ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu. (2) Valla ametiasutus on vallakantselei, mille põhiülesanne on vallavalitsuse ja töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine, vajadusel aitab kantselei kaasa volikogu komisjonide tehnilisele teenindamisele. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul vallavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab asutuse juht. (5) Valla asutusel on oma eelarve, oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Asutusel võib olla oma sümboolika ning vajadusel oma pangakonto. § 55. Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Kui seaduses või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, võib ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Toila valla õigusaktidega sätestatud korras. § 56. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuse ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Toila valla õigusaktidega. (7) Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuse ning nende ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva paragrahvi alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. VIII. TOILA VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 57. Vallaeelarve sisu (1) Toila vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 58. Eelarve avalikustamine Toila valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesoleva põhimääruse paragrahvi 83 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud korras. § 59. Toila valla eelarve tulud ja kulud (1) Toila valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised valla asutustest, äriühingutest ning vallavarast; 3) eraldised riigieelarvesse laekuvast tulumaksust seadusega määratud suuruses, laekumised maamaksust, samuti ressursimaksust laekuvad vahendid seadusega vallale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Toila valla eelarve kulud on (assigneeringud): 1) assigneeringud seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. Reservfondi kasutamise kord kinnitatakse eraldi volikogu määrusega. § 60. Toila valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Toila valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla hallatavad asutused ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks vallavalitsusele oma ettepanekud, arvestades tulude ja kulude absoluutset arengut, halduskulude ja jooksvate kulude vahelist suhet ning vallamajanduse olukorda. (2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Toila valla arengukava, vallavolikogu otsustusi ja vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavalitsus hiljemalt 15. oktoobriks. (3) Vallavalitsus esitab eelarve projekti vallavolikogu eelarvekomisjonile hiljemalt 15. novembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. (4) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) vallavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (5) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud vallaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (6) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab vallavolikogu korraldama vähemalt kaks lugemist. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (9) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. § 61. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarvekomisjon, vähemalt vallavolikogu kaks alatist komisjoni (sealhulgas eelarvekomisjon), vallavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmetest. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 60 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 62. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. Vallavalitsusel ning valla asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves ettenähtud kulude piires. (2) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks vallavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. (5) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud volikogu poolt sulgemata assigneeringutega, kaetakse järgmise aasta eelarvest. (6) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud kohalike omavalitsusüksuste eelarvete tulud on selle eelarveaasta tulud, millal nad faktiliselt laekuvad. (7) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (8) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu. § 63. Kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma asutuste kaudu. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 64. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib enda arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Toila valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. IX. VALLAVARA § 65. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Toila vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peetakse arvestust vallavolikogu määrusega sätestatud korras. § 66. Vallavara tiitlipärane valdus (1) Vallavara tiitlipärane valdaja on vallavalitsus. Vallale kuuluvad äriühingud, asutused ja muud organisatsioonid on vallavara tiitlipärasteks valdajateks oma põhimääruse või põhikirja järgi, kui nende tegevuse kavandamine ja kontroll toimub vallavalitsuse struktuuriüksuse kohta kehtestatud eeskirja järgi. (2) Valla poolt asutatud või tema osalusega äriühingute, asutuste või muude organisatsioonide vallale kuuluvad osatähed ja aktsiad, samuti omanikutulu on vastavalt asutamislepingule ja põhikirjale äriühingu, asutuse või muu organisatsiooni tiitlipärases valduses. § 67. Vallavara omandamine (1) Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Valla poolt omandatav vara loetakse selle vallavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Toila valla õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust vallavara valitsejat või asutust vallavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise vallavalitsus. § 68. Vallavara valitsemine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Toila valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitsejad on valla asutused. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kellele Toila valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada. (5) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. § 69. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja. (3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamise ja kohustuste täitmiseks. (4) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või vallavara valitsema volitatud asutus ise või antakse see seaduses ja vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise vallavara valitseja või teise vallavara valitsema volitatud asutuse või teise isiku kasutusse. Teise vallavara valitseja või teise vallavara valitsema volitatud asutuse kasutusse antakse vallavara tasuta ja tähtaega määramata. (5) Kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 70. Vallavara võõrandamine (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega. (2) Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 71. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 72. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Toila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu Toila valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Toila vald kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. (4) Toila valla omavalitsusorganid ja valla asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (5) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. § 73. Munitsipaalvaru (1) Munitsipaalvaru on seaduse alusel moodustatud Toila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse käsutuses olev ressursside kogum, mis võetakse kasutusele ohu puhul Toila valla haldusterritooriumil asuvaile elanikele. (2) Munitsipaalvaru moodustamine, selle koosseisu ja koguste kindlaksmääramine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. X. TOILA VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 74. Toila valla arengukava mõiste (1) Toila valla arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sätestab Toila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, koostatakse arengukava selleks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse. (3) Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (4) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. § 75. Vallaplaneerimine (1) Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Toila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Toila valla ehitusmääruse. (3) Toila valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, vallavolikogu, vallavalitsuse ja Toila valla ametiasutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 76. Toila valla üldplaneering (1) Toila valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. (2) Toila valla osa- ja piirkonna planeering on planeering, mis koostatakse vallaosa või valla mõne piirkonna kohta. (3) Toila valla üld- ja osaplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. § 77. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja Toila valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Toila valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab vallavolikogu. § 78. Valla ehitustegevus (1) Toila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Toila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Toila valla õigusaktidega sätestatud korras. § 79. Kultuurimälestiste kaitse (1) Toila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. (2) Toila vald kui kohalik omavalitsusüksus korraldab valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset seaduses ja Toila valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Vallavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi, kui need tulenevad Muinsuskaitseinspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelisest lepingust. § 80. Keskkonnakaitse (1) Toila valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse Toila valla õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Toila valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Toila valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Toila valla õigusaktides. XI. VÄLISSUHTED § 81. Toila valla välissuhete korraldamise alused (1) Toila vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. Toila valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või vallavolikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (3) Vallavolikogul, vallavalitsusel ja Toila valla hallatavatel asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla hallatavad asutused informeerivad sellest vallavalitsust. (4) Toila valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees ja vallavanem, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 82. Toila valla suhted partnervaldade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla hallatavad asutused osalevad valla arenguga seotud kohalike omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusüksustega. (2) Vallavolikogu, vallavalitsus ja valla hallatavad asutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud partnervaldade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallaelanike huvides. (3) Valla nimel partnervaldade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Toila vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. XII. TOILA VALLA ÕIGUSAKTID § 83. Toila valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Toila valla haldusterritooriumil seadusega ja Toila valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Toila vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Toila valla haldusterritooriumi. § 84. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Määrus loetakse avalikustatuks tema väljapanemisega valla kantseleis. (2) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (4) Vallavolikogu üldist tähtsust omavate määruste ärakirjad saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul vastavalt nende väljakuulutamisest, vastuvõtmisest, allakirjutamisest või jõustumisest arvates. (5) Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Jõustunud vallavolikogu otsused avalikustatakse nende väljapanemisega valla kantseleis. (6) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees. (7) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse vallavolikogu määrusi ja otsuseid avalikustada ka teistes keeltes. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab valla kantselei. § 85. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses ja vallavalitsuse kodukorras sätestatud korras. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks valla kantseleis. (2) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavalitsuse üldist tähtsust omavate määruste ärakirjad saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul vastavalt nende väljakuulutamisest, vastuvõtmisest, allakirjutamisest või jõustumisest arvates. (4) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused ka ajalehes, milles Toila vald avaldab oma ametlikke teateid. Kui vastavas vallavalitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsustuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle vallasekretär vallavanema ettepanekul. (5) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (6) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse vallavalitsuse määrusi ja korraldusi avalikustada ka teistes keeltes. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste kasutamiseks. (9) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab valla kantselei. § 86. Toila valla õigusaktide täitmise kontroll (1) Toila valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, vallavolikogu kodukorras ja vallavalitsuse kodukorras sätestatud korras. (2) Toila valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide osas valla kantselei. XIII. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 87. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. § 88. Muudatuste taotlemine Toila valla õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XIV. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 89. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja selles teeb muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu korraldama vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval. XV. PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE § 90. Põhimääruse jõustumise erisused (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 50 lõikes 5 nimetatud vallavalitsuse töökord tuleb esitada volikogule tutvumiseks ühe kuu jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. § 91. Kehtetuks tunnistamised Käesoleva põhimääruse jõustumise hetkest: 1) tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 20. mai 1998. a määrusega nr 7 kinnitatud «Toila valla lipu ja vapi kasutamise kord»; 2) tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 19. märtsi 1997. a määrusega nr 6 kinnitatud «Toila vallaametnike sotsiaalsete garantiide rakendamise kord»; 3) tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 17. septembri 1997. a määrusega nr 15 kinnitatud «Eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord»; 4) tunnistada kehtetuks Toila Vallavolikogu 27. septembri 1995. a määrusega nr 9 kinnitatud ja 15. detsembri 1999. a määrusega nr 5 muudetud «Volikogu kodukorra» peatükid «Volikogu õigusaktide algatamise õigus», «Arupärimine» ja «Volikogu liikme taandamine». Lisa 1

Vapi kirjeldus: sinisel kilbil hõbedane parem piit ja vastasvärvides laineline langetatud palk, mille kohal kolmest heraldilisest okaspuuoksast koosnev kuldne männilatv. Põhjendus: vapikujundid ja -värvused tähistavad merd, pankrannikut, Pühajõge, männikuid; vastupidavust ja elujõudu. Lisa 2

Valla lipp on ristkülikukujuline, laiuse ja pikkuse suhe 7:11. Vardapoolne osa on kolme mõõtühiku ulatuses valge, ülejäänud lipukanga põhitoon sinine. Lipu alumisest äärest poole ühiku kõrgusel on ühe ühiku laiune vastasvärvides lainejoon, sinisel väljal kollane männilatv. Lisa 3