Kunda Linnavolikogu — Kunda I Keskkooli ja Kunda II Keskkooli ühendamine — KO, 14, 294

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 2 ja Kunda linna põhimääruse (KO 2000, 28, 425; 85, 1214) paragrahvi 7 lõike 2 ning Kunda Linnavolikogu 23. aprilli 1999. a määrusega nr 35 (KO 1999, 9, 114) kinnitatud «Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise korra» punkti 18 alapunkti 3, punktid 20 ja 25, Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Ühendada Kunda I Keskkool ja Kunda II Keskkool Kunda Ühisgümnaasiumiks alates 1. septembrist 2001. a. 2. Kinnitada Kunda Ühisgümnaasiumi põhikiri vastavalt lisale. 3. Kehtestada Kunda Ühisgümnaasiumi põhikiri alates 1. septembrist 2001. a. 4. Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 14. juuni 1999. a määrus nr 40 «Kunda I Keskkooli põhimääruse kinnitamine» alates 1. septembrist 2001. a. 5. Moodustada asutuste ühendamiseks üheksaliikmeline komisjon ja nimetada komisjoni koosseisu järgmised liikmed: 5.1. linnavolikogu esindaja Arvo Vainlo; 5.2. haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Jüri Salu; 5.3. linnapea Anne Tasuja; 5.4. Kunda I Keskkooli direktor Tõnu Valdma; 5.5. Kunda II Keskkooli direktor Georgi Karamkov; 5.6. Kunda I Keskkooli hoolekogu esindaja Einar Vallbaum; 5.7. Kunda II Keskkooli hoolekogu esindaja Tatjana Kotšetkova; 5.8. Kunda I Keskkooli õpetajate esindaja; 5.9. Kunda II Keskkooli õpetajate esindaja. 6. Komisjoni töö lõpetada 1. septembriks 2001. a. 7. Määrus jõustub 30. detsembril 2000. a. Volikogu aseesimees Jaak Paim Lisa Kunda Linnavolikogu 22. detsembri 2000. a määrusele nr 29 KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS 1. Üldsätted 1.1. Keskkooli ametlik nimi on Kunda Ühisgümnaasium (edaspidi kool). Kooli aadress on Kasemäe 22, 44107 Kunda, Lääne-Virumaa, Eesti Vabariik. 1.2. Kunda kool on Kunda linna munitsipaalkool, mille juurde kuuluvad põhikooliklassid 1.–9. klassini ja gümnaasiumiklassid 10.–12. klassini. 1.3. Kunda kool on oma sisult üldkeskharidust andev kool, kus olenevalt kooli finantseerimisest linna- ja riigieelarvest võib õpetada lisaks üldharidusele veel järgmisi kutseaineid: merendusega seotud erialad, autoõpetus, õmblemine jne. 1.4. Kooli eesmärk on isiksusekeskse ja kvaliteetse hariduse andmine, isamaalise ja inimsõbraliku maailmavaate kujundamine õpilastes ning sellega hariduse väärtustamine. 1.5. Kooli ülesanne on põhikooliklasside osas nõutaval tasemel põhihariduse andmine, õpilastele võimaluse loomine õpingute jätkamiseks gümnaasiumis, gümnaasiumi lõpetajatele kvaliteetse keskhariduse tagamine, mis annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. 1.6. Kool juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Eesti Vabariigi haridusseadusest, Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 1.7. Õppimine koolis on õppemaksuta. 2. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused 2.1. Kooli põhikooli osas on vene- ja eestikeelsed klassid, gümnaasiumi osas on õppekeeleks eesti keel. 2.2. Koolis on õpingute alusdokumendiks kooli õppekava, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivale riikliku õppekavale. Eelnevalt õppenõukogu ja hoolekoguga kooskõlastatud õppekava kinnitab direktor. 2.3. Valik- ja vabaaineid võivad õpilased ise valida vastavalt kooli loodud võimalustele. 2.4. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib välja õpetaja vastavalt igaks õppeaastaks haridusministri kinnitatud loetelule. Õpikud soetatakse riigieelarve vahenditest. 2.5. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. 2.6. Õppeaasta algab 1. septembril. 2.7. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. 2.8. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega. 2.9. Kooli lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridusminister määrusega. 2.10. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse õppekavaga. 2.11. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. 2.12. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaaniga, mille kinnitab direktor. 2.13. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast. 2.14. Kuni 10 õpilasega klassidest moodustatakse liitklass. Liitklassis võib olla kuni 20 õpilast. Liita on lubatud 1.–4., 3.–6. ja 5.–9. klasse. 2.15. Õpilaste teadmisi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Riigieksameid hinnatakse kümne- või sajapallisüsteemis vastavalt haridusministri määrusele. 2.16. Õpilaste käitumist hinnatakse hindega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» või «mitterahuldav». 2.17. Õpilaste hindamise korra kehtestab haridusminister määrusega. 2.18. Õppetöö taseme kindlaksmääramine toimub eelkõige õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise kaudu suuliste vastuste, testide, tasemetööde, kontrolltööde ja riiklike eksamite abil. Õppetundide külastamine ja koolitöö kontrollimine väljapoolt kooli kooskõlastatakse kooli direktoriga. 2.19. Gümnaasiumi võetakse õpilased vastu põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. Samadel alustel toimub õpilaste vastuvõtt vakantseks jäänud kohtadele mis tahes klassis. 2.20. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid. 2.21. Põhikooli lõpetajatele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajatele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. Lõputunnistuste vormi, riigieksamitunnistuse vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. 2.22. Koolil on õigus lubada soovijatel lõpetada kool eksternatuuri korras vastavalt kehtivale seadusandlusele. 2.23. Kool teeb koostööd maakonna teiste koolide ja gümnaasiumidega ning kõrgkoolidega õppemetoodilise töö küsimustes ning riigieksamite ettevalmistamisel ja korraldamisel. 3. Õpilaste õigused ja kohustused 3.1. Õpilased on kohustatud täitma kooli kodukorda, mille kinnitab direktor kooskõlastatult õppenõukogu ja hoolekoguga. 3.2. Kodukorra mittetäitmisel kohaldatakse õpilastele järgmisi karistusi: hoiatus, noomitus, vali noomitus, käitumishinde alandamine, koolist väljaheitmine, väljakutsumised direktsiooni, õppenõukogusse ja hoolekogusse. 3.3. Õppetöös edukalt edasijõudnud õpilastele avaldatakse tunnustust alljärgnevalt: – direktori käskkirjaga kiituse avaldamine; – keskkooli tänukirja, aukirja, koolimedali andmine; – kiituskirja, medali andmine; – parimate lõpetajate nimede kandmine kooli auraamatusse; – parimate õpilaste premeerimine. 3.4. Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet. 3.5. Põhikooli õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kehtestab Haridusministeerium. 3.6. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavuses Eesti Vabariigi seadustega ja kehtivate hindadega. 3.7. Õpilasel on õigus: – saada õpetajatelt (ainealaseid) lisakonsultatsioone nende tööaja piires; – organiseerida koolis omavalitsust, ühinguid, ringe, seltse jne, mille tegevus ei ole vastuolus keskkooli kasvatustaotlusega, ja kõikidel nendes osaleda; – osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, kooliõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; – kasutada klassivälises tegevuses kooli rajatisi ja seadmeid ning muud vara tasuta vastavalt kehtestatud korrale; – vajadusel saada ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; – vajadusel ja võimalusel saada koht pikapäevarühmas; – saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; – pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema, linnapea või lastekaitseorganisatsioonide poole. 3.8. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 3.9. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. 4. Kooli juhtimine, koolitöötajate kohustused ja õigused 4.1. Kooli juhib direktor, kes kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 4.2. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. 4.3. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle korra kehtestab Kunda Linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse Kunda Linnavalitsus. 4.4. Koolidirektoriga sõlmib töölepingu konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, Kunda linnapea. Töölepingu peatab, muudab ja lõpetab Kunda linnapea. 4.5. Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. 4.6. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab Kunda Linnavalitsus hoolekogu, kuhu kuuluvad Kunda Linnavolikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 4.7. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. 4.8. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 4.9. Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule, ja koosseisu kinnitab Kunda Linnavalitsus. 4.10. Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, tema asetäitjat õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid. 4.11. Koolis on klassi- ja aineõpetajad. Klassiõpetaja õpetab 1.–6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis. Aineõpetaja õpetab 5.–12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. 4.12. Personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud kooli direktor vastavuses tööseadustega ja muude töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 4.13. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 4.14. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridusminister määrusega. 4.15. Pedagoog võib õppeaasta kestel lahkuda töölt tööseadusandlusega ettenähtud korras, olles kohustatud oma aines läbitud materjali kohta tegema arvestuse. Oma aine õpetamisel on pedagoog sõltumatu ja vastutab oma aine õpetamise ja õpilaste teadmiste kvaliteedi eest. 4.16. Personali ülesanded, kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendite, töökorra ja töölepingutega. 4.17. Personali kohustuseks on täita töökorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid, olema üksteise suhtes viisakad. Kohustuseks on hoiduda tegudest, mis kahjustab kooli vara ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. 4.18. Personalil on õigus saada töö eest ettenähtud tasu ettenähtud ajal ja suuruses, saada ettenähtud puhkust ja puhkusetasu. 4.19. Personalil on õigus tutvuda töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töökorra, töökaitse ja tuleohutuse nõuetega. 4.20. Personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara korrasolek. 5. Finantseerimine, majandamine ja asjaajamise alused 5.1. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, juriidiliste ja eraisikute annetustest. Koolil on oma eelarve ja pangaarve. Eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu ja linnavalitsus ning kinnitab Kunda Linnavolikogu. Raamatupidamist võib korraldada linnavalitsuse raamatupidamine või kooli raamatupidaja. 5.2. Kooli tegevuskulude ja kapitalikulude katmises osalevad täies ulatuses kõik teised omavalitsusüksused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate Kunda koolis õppivate õpilaste arvuga. 5.3. Kooli vara moodustavad talle Kunda linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Vara kasutab kool Kunda linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kohaselt. 5.4. Kooli vara kasutamist suunab ja kontrollib ning selle eest vastutab direktor. 5.5. Kooli dokumentatsiooni peetakse haridusministri määrusega kehtestatud korras. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määruse ja linnavalitsuse poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel. 5.6. Kool on kohustatud dokumentatsiooni säilitama, kaitsma ja kasutama vastavalt arhiiviseadusele ja Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud «Arhiivieeskirjale». 6. Kooli ümberkorraldamine ning tegevuse lõpetamise alused ja kord 6.1. Kooli ümberkorraldamist ja tegevuse lõpetamist korraldab Kunda Linnavalitsus Kunda Linnavolikogu otsuse alusel vastavalt «Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korrale». 6.2. Kooli ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel määrab kooli vara kasutamise korra Kunda Linnavolikogu. 6.3 Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu ja sellest teatatakse Haridusministeeriumile, õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 6.4. Kooli ümberkorraldamisel taotletakse Haridusministeeriumist uus koolitusluba. 6.5. Käesolevas põhimääruses muudatuste ja täienduste tegemise või uue põhimääruse kinnitamise otsustab Kunda Linnavolikogu kooli ettepanekul.