Vinni Vallavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 13, 286

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 588; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 8 lõike 4, ehitus-, majandus- ja keskkonnakomisjoni ning Vinni Vallavalitsuse ettepanekud, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 27. detsembril 2000. a. Volikogu esimees Vello TAFENAU Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 20. detsembri 2000. a määrusega nr 39 VINNI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, mis täidab ka mittetootmise vajadusi, kasutamise nõuded ja korra Vinni vallas. 1.2. Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja, kelleks käesoleva eeskirja tähenduses on Vinni Vallavolikogu poolt määratud vee-ettevõtja temale kinnitatud tegevuspiirkonnas. 1.3. Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja ning tema juurde kuuluva maa suhtes kinnistutega samadel alustel. 2. Mõisted: abonementtasu – tasu, mida klientidel tuleb tasuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest; arvestusperiood – ajavahemik, mille kestel ühisveevärgist tarvitatud vee ja ühiskanalisatsiooni ärajuhitud heitvee teenuste eest on kliendid kohustatud tasuma korralise maksega vee-ettevõtja poolt esitatud arve või makseteatise alusel; avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuv avalikult kasutatav veevõtmise seade (olmevesik, paakautode täitmise seade jms); drenaaživesi – drenaaži kaudu ärajuhitav vesi; fekaalid – kuiv- või vesiklosettide kogumiskaevudest väljaveetavad jäätmed; heitvesi – kasutatud ja loodusesse tagasijuhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe-, drenaaži- või muu pinnase- ja pinnavesi; kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi või hoonestusõigus või ehitise kui vallasasja juurde kuuluv maa; kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed kanalisatsioonivõrgu ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; klient – kinnistu või hoonestusõiguse omanik, samuti vallasasjaks oleva ehitise omanik, kelle omandis või valduses on ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärk ja kanalisatsioonirajatised ja kellele osutatakse veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenust; kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; liitumine – kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgi torustikuga, veevarustuse või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; paisutustase – kõrgeim tase, milleni veepind võib kanalisatsioonivõrgus tõusta äravoolu takistuse korral; peakraan – peatorustiku ja kinnistu ühendustorul kinnistu piirile kõige ligemal paiknev sulgemisseade kinnistu torustiku lahutamiseks peatorustikust; peatorustik – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee ärajuhtimine; purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; reovesi – heitvee alaliik – olmes või tootmises kasutatud ja reostunud vesi; reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe-, drenaaži- või muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks; sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveesõlm; ühenduskraan – ühendustorul peatoru juures asuv sulgur; sulguri puudumisel liitumispunktis on ühtlasi peakraaniks; ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; ühiskanalisatsioon – vee-ettevõtja valduses olev ehitiste ja seadmete kompleks klientide kinnistutelt heitvee ärajuhtimiseks, puhastamiseks ja loodusesse tagasijuhtimiseks; ühisveevärk – vee-ettevõtja valduses olev ehitiste ja seadmete kompleks vee ammutamiseks, puhastamiseks ja klientide kinnistute veega varustamiseks; ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rike, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või nende heitvee kanaliseerimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks. 3. Üldnõuded 3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist teostab selle omanik või valdaja vastavale tegevus-piirkonnale kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, omaniku ja vee-ettevõtja vaheliste kokkulepete ja liitumistaotluste alusel. 3.2. Vinni Vallavolikogu poolt kehtestatavates vee-ettevõtjate tegevuspiirkondades tagavad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste nõuetekohase toimimise Vinni Vallavolikogu poolt määratud vee-ettevõtjad. 3.3. Kinnistu uue või rekonstrueeritud veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. 3.4. Ühisveevärgist vee võtmine, välja arvatud kahjutule kustutamiseks, ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub käesoleva eeskirja ja veevarustuse ning heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. 3.5. Avalikult kasutatavatelt maa-aladelt sademe-, drenaaži- või muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni ärajuhtimise vajadusel toimub see Vinni Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu alusel. 3.6. Ühisveevärgist tulekustutuseks või päästetöödeks vee kasutamine ning sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude hüvitamine toimub Vinni Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu alusel. 3.7. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub nendevahelise lepingu alusel. 3.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii või remonttööde korral on vee-ettevõtjal õigus kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või neilt heitvee ärajuhtimiseks tingimusel, et see ei halvenda kliendi veega varustamist või heitvee ärajuhtimist ning kliendile hüvitatakse tekkinud kahjud. 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine 4.1. Omand seab piiri veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste vahele, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab vee-ettevõtja või klient. 4.2. Omanditevaheliseks piiriks nii veevärgi kui ka kanalisatsiooni puhul on liitumispunkt. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis ning piiritlusskeemil. Piiritlusakt ja -skeem peavad olema lisatud liitumis- ja teenuslepingutele. 4.3. Kui kliendi kinnistu ei piirne üldkasutatava maaga, loetakse liitumispunktiks üldkasutatava maa ja esimese sellega kokkupuutuva kinnistu liitumispunkt. 4.4. Kui hoone väljalaskude kogumistorustik paikneb väljaspool kinnistu piire, loetakse kanalisatsiooni liitumispunktiks hoone kogumistorustiku viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest vett. 4.5. Piiritlemata krundiga hoone liitumispunktid on: – veetorustikul – kahe meetri kaugusel hoone välisseinast; – kanalisatsioonitorustikul – hoone kogumistorustiku viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest vett. 4.6. Kinnistu moodustamisel, selle jagamisel või piiride muutmisel täpsustatakse ja kooskõlastatakse veevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga. 4.7. Kui moodustatavale kinnistule jäävad ühisveevärgi ja/või -kanalisatsioonirajatised, peab kinnistu omanik seadma ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni omaniku kasuks veejuhtimisservituudi. 4.8. Kui veevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste piiritluse muutmisest tuleneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, tuleb ümberehitused teostada vee-ettevõtja tehniliste tingimuste alusel. 4.9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ehitamine eramaale ja -teedele toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja vahelisel kokkuleppel. 4.10. Drenaaži- ja sademevee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitised kuuluvad ühiskanalisatsiooni hulka, kui Vinni Vallavolikogu ei ole teisiti otsustanud. 4.11. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul, mis ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka, kuulub piiritlusakt Vinni Vallavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelise lepingu juurde. 4.12. Veetorustiku liitumispunktis peab olema sulgur kinnistu veevärgi sulgemiseks. Sulguri puudumisel kuni selle paigaldamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. 4.13. Kanalisatsiooni liitumispunktis peab olema vaatluskaev. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. 4.14. Veetorustiku liitumispunktiks olev sulgur ja kanalisatsioonitorustiku liitumispunktiks olev vaatluskaev kuuluvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. 4.15. Kinnistul veejuhtimisservituudi alusel paiknevaid torustikke peab teenindama torustike omanik, kui teeniva kinnisasja omanikuga ei ole servituudi seadmisel kokku lepitud teisiti. 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 5.1. Teenusleping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamiseks sõlmitakse iga olemasolevat vahetut ja ka kaudset, st läbi teise kinnistu maa-ala, veejuhtimisservituudi alusel ühendust omava veekasutajaga, samuti iga liitumislepingu alusel liitunud veekasutajaga. Teenusleping sõlmitakse üldjuhul tähtajatuna. 5.2. Kaasomandis olevate kinnistute (korteriühistud, samuti mitmekorterilised elamud, kus korteriühistu puudub jmt) valdajatega sõlmitakse veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingud iga kaasvaldajaga eraldi või asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) paragrahvi 72 alusel kaasomanike kokkuleppe või nende enamuse otsuse alusel kollektiivse teenuslepinguna. Samadel alustel toimub ühisaiamaade varustamine kastmisveega. 5.3. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke, -rajatisi ja -seadmeid pärast kliendi liitumispunkte käsitletakse lepingus kui ühe kliendi kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 5.4. Teenuslepingus peavad olema märgitud teenuste hinnad lepingu sõlmimise ajal. Uute hindade kehtestamisel kehtivad need kõigile varem sõlmitud teenuslepingutele ja lepingutele muudatusi ei vormistata. 5.5. Teenusleping lõpetatakse kinnistu võõrandamisel või kliendi taotlusel, kui ta ei soovi teenust kasutada. Klient peab lepingu lõpetamisest teatama 15 kalendripäeva ette. Lepingu lõpetamisel kinnistu võõrandamise tõttu peatatakse vee andmine ja heitvee ärajuhtimine ajani, kuni uus omanik on sõlminud uue teenuslepingu. 5.6. Vee-ettevõtja võib ühepoolselt lõpetada teenuslepingu, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud tema poolt tekitatud asjaolusid, mille tõttu kinnistu veega varustamine või kinnistult heitvee ärajuhtimine oli piiratud või katkestatud. 5.7. Teenuslepingu lõpetamisest vee-ettevõtja algatusel peab kliendile eelnevalt kirjalikult teatama. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 5.8. Teenuslepingu lõpetamise järel lahutab vee-ettevõtja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist. 5.9. Kui klient, kelle teenuslepingu on vee-ettevõtja ühepoolselt lõpetanud, esitab taotluse uue teenuslepingu sõlmimiseks, peab taotleja eelnevalt kõrvaldama kliendi süül tekkinud lepingu lõpetamise põhjused ning tasuma nii ühenduste lahutamise kui ka nende taastamise kulud. 5.10. Kliendil on keelatud vee-ettevõtjaga vastavat kokkulepet omamata osutada oma kinnistu torustike kaudu veevarustuse või heitvee ärajuhtimise teenuseid kolmandatele isikutele, kes ei oma vahetut ühendust ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ning kellel puudub kehtiv teenusleping. 6. Veega varustamise nõuded ja tingimused 6.1. Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärki juhitava ja selles oleva vee nõuetekohase kvaliteedi ja selle regulaarse kontrolli. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 6.2. Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilistest võimalustest. Tagatav veerõhk märgitakse teenuslepingusse. 6.3. Vee-ettevõtja peab tagama liitumispunktis minimaalse veerõhu vähemalt 2 baari. Kui kinnistul vajatakse vee-ettevõtja poolt määratust suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega ja omal kulul. 6.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha toimimise, hoolduse, heakorra ning sanitaarnõuete täitmise peab tagama vee-ettevõtja. 6.5. Ühisveevärgil paiknevate tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. 6.6. Tuletõrjehüdrantide kasutamine muuks otstarbeks peale kahjutule tõrjumise ja muude päästetööde on lubatud ainult vee-ettevõtja loal või vastava lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. 7. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 7.1. Vee-ettevõtja peab tagama klientide poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee vastuvõtmise, nõuetekohase puhastamise ning ärajuhtimise loodusesse. 7.2. Heitvee paisutustase ühiskanalisatsiooniga liitumise punktis on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning märgitakse kliendi teenuslepingusse. Kui paisutustase ei ole määratud, loetakse selleks kinnistu liitumispunktiks oleva vaatluskaevu kaanest 5 cm kõrgemat tasapinda. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, peab klient kaitsma oma paisutustasemest allpool asuvat vara üleujutuse eest omal kulul rajatud kaitsevahenditega. 7.3. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning nende töörežiimi ja on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 7.4. Kogumiskaevudest väljaveetava heitvee ja fekaalide käitlemine toimub Vinni Vallavolikogu poolt kehtestatava väljaveetava heitvee ja fekaalide käitlemise eeskirja alusel. Heitvett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades ning tingimustel. Heitvee ja fekaalide purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. 7.5. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid, sh ka eelnevalt purustatud kujul jms. 7.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ületab keskkonnaministri 7. juuni 1999. a määrusega nr 55 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» kehtestatud piirväärtusi, samuti heitvett, mis sisaldab: – põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; – kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid, torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; – inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; – radioaktiivseid aineid; – inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; – biopuhastusele pärssivalt mõjuvaid aineid (mürkained, kanged alused, happed, lahustid, naftasaadused jmt); – bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid; – reoaineid, mille kohta ei ole kehtestatud lubatud piirkontsentratsiooni ning mille kohta klient ei ole saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtutingimusi. 7.7. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett ning sademe- ja drenaaživett, kui see ei ole eelnevalt vee-ettevõtjaga kooskõlastatud. 7.8. Puhastusrajatiste kaitsest ja suubla väljalasketingimustest lähtudes võib Vinni Vallavalitsus kehtestada ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate lubatud piirväärtused, heitveeproovide võtmise sageduse ja korra ning reostusnäitajate alusel klientide hinnagruppidesse jaotamise korra. 7.9. Kui kliendi heitvesi ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee nõuetele, peab klient selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kinnistu kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. 7.10. Kui reostuskoormuse ebaühtlus häirib heitvee puhastusprotsessi, on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt ühtlustusmahuti ehitamist. 7.11. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke ülekoormusi. 8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 8.1. Kinnistu veevärk peab olema rajatud ja ühisveevärgiga ühendatud nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki – seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral. Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. 8.2. Keelatud ühendusteks on: 8.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 8.2.2. kinnistu veevärgi vahetud ühendused kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 8.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 8.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni juhtudel, kui kinnistult kuivendusvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole kooskõlastatud vee-ettevõtjaga; 8.2.5. omavolilised ühendused. 8.3. Igal ühisveevärgiga ühendust omaval kinnistu veevärgil peab olema veearvestiga veemõõtesõlm. 8.4. Kinnistu veemõõtesõlm peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele. Nõuetekohase veemõõtesõlme puudumisel on vee-ettevõtjal õigus keelduda teenuslepingu sõlmimisest või lõpetada olemasolev teenusleping. 8.5. Veemõõtesõlm peab asuma üldreeglina veemõõtekaevus või kliendi hoones asuvas ruumis, kus paikneb vee sisendustoru. 8.6. Kui kliendi hoones puudub veearvesti paigaldamiseks sobiv ruum, võivad vee-ettevõtja ja klient leppida kokku veearvesti paigaldamise muudel tingimustel. 8.7. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui: – hoones puudub selleks võimalus; – kinnistu on hoonestamata; – sisendustoru osutub pikemaks kui 20 m; – sisendustoru varustab veega kinnistute gruppi või kinnistut läbi teiste kinnistute. 8.8. Veemõõtekaev koos peakraaniga peab üldjuhul asuma kinnistu piiril, kui kliendiga ei lepita kokku teisiti. 8.9. Hoones asuv veemõõtesõlm peab asuma ruumis, kus paikneb veesisend. Veemõõtesõlmes asuv torustik ja veearvesti peavad olema kaitstud külmumise ja vigastuste eest. 8.10. Veearvesti peab kliendi veemõõtesõlme paigaldama vee-ettevõtja enne teenuslepingu sõlmimist omal kulul, kui kliendiga ei ole kokku lepitud teisiti. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. 8.11. Kliendi poolt paigaldatavad vee- või heitveearvestid peavad vastama vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele ja olema paigaldatud vee-ettevõtja järelvalve all. 8.12. Vee-ettevõtja poolt peavad olema plommitud: – veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgurid ja tuletõrjehüdrandid; – vee- või heitveearvesti liitmikud ja arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemid; – omavoliliste või keelatud ühenduste sulgurid; – kanalisatsioonitorustiku sulgurid. 8.13. Plommide paigaldamine kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile toimub vee-ettevõtja kulul, välja arvatud juhud, kui plommimine on tingitud kliendi soovist või süüst. 8.14. Paigaldatud veearvesti edaspidist hooldust, taatlemist, remonti ning vahetust korraldab vee-ettevõtja. Teenuslepingu lõpetamisel vee-ettevõtja sulgeb sisendustoru ja demonteerib enda poolt paigaldatud veearvesti. 8.15. Kinnistu veevarustuse sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla kontrollimatut veevõttu võimaldavaid ühendusi. 8.16. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 9. Ajutised torustikud 9.1. Ajutisi torustikke võib rajada ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks või muuks otstarbeks ajutise liitumislepingu ja tähtajalise teenuslepingu alusel. 9.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke võib ajutine klient ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vee-ettevõtja tehniliste tingimuste alusel ja järelevalve all. 9.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub ajutise kliendi kulul vee-ettevõtja poolt või tema järelevalve all. Ajutisele veetorustikule veearvesti paigaldamise kulud kannab ajutine klient. Kui ajutine klient ei likvideeri tähtaegselt ajutisi ühendusi, likvideerib vee-ettevõtja need kliendi kulul. 10. Omavoliline veekasutus ja/või heitvee kanaliseerimine 10.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja/või heitvee kanaliseerimiseks loetakse: 10.1.1. vee võtmist ühisveevärgist ja/või heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni ilma kehtiva liitumis- või teenuslepinguta; 10.1.2. iga ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga tehtud ühendust, sh ka ajutist voolikühendust, mis on tehtud ilma vee-ettevõtja ning Vinni Vallavolikogu otsusega volitatud isiku järelevalveta; 10.1.3. vee-ettevõtja poolt pandud plommide või arvesti taatlemisplommide eemaldamist või rikkumist, välja arvatud plommide eemaldamist tuletõrjehüdrantidelt ja -sulguritelt vee võtmiseks tulekahju korral; 10.1.4. vee- või heitveearvesti riknemist, sh. ka külmumise või kuumenemise tõttu või omavolilist eemaldamist kliendi süül, samuti arvesti näitude moonutamist; 10.1.5. vee-ettevõtja poolt hoone või kinnistu vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks paigaldatud ja plommitud sulguri omavolilist avamist või eemaldamist; 10.1.6. kinnistu veevärgi ühendus- või sisendustorule veearvestiga mittekontrollitavat veevõttu võimaldava ühenduse tegemist; 10.1.7. heitvee või fekaalide purgimist ühiskanalisatsiooni vaatluskaevu kaudu või mujal selleks mitte ettenähtud kohas. 10.2. Omavolilised ja keelatud ühendused kuuluvad vee-ettevõtja poolt kohe sulgemisele ilma ette teatamata. 10.3. Omavolilise veekasutuse kohta koostab vee-ettevõtja akti ning tekitatud kahjude ja hüvitiste arvestused ja esitab need Vinni Vallavolikogu otsusega volitatud isikule haldusõigusrikkumise protokolli koostamiseks. 10.4. Klient või kinnistu omanik, kelle tarbeks tehti omavoliline ühendus, peab hüvitama kõik vee-ettevõtjale tekitatud kahjud, sh omavolilise ühenduse sulgemise ja plommide taastamise kulud, ühisveevärgile ja -kanalisatsioonirajatistele tekitatud kahjustused ning tasuma omavoliliselt tarbitud ja ärajuhitud heitvee eest eeskirja punktides 13.16–13.18 sätestatud alustel koostatud arvestuste järgi. 10.5. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta vee võtmist tuletõrjehüdrantidest tulekahju kustutamiseks, päästealasteks õppusteks või muuks otstarbeks, kui on kinni peetud eeskirja punktides 6.6 ja 12.1 esitatud nõuetest. 11. Kliendi kohustused ja õigused 11.1. Klient peab: 11.1.1. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning teiste klientide veevärkide ja kanalisatsioonide ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide veega varustamine ja nende heitvee ärajuhtimine; 11.1.2. kasutama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonditöödel vastavaid litsentse omavaid ettevõtjaid; 11.1.3. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku, vastavuse tehnilistele normidele, käesolevale eeskirjale ning muudele kehtivatele nõuetele; 11.1.4. hoidma puhtana ja korras veemõõtesõlme ning selle ümbruse; 11.1.5. hoidma vabadena ja juurdepääsetavatena kõigi kinnistul paiknevate veevärgi- ja kanalisatsioonitorustike kohal olevad maa-alad torustike kontrollimiseks ja remontimiseks; 11.1.6. hoidma vabana juurdepääsud kinnistul ja kliendi puhastusalal olevatele tuletõrjehüdrantidele, veemõõte- ja peakraanikaevudele ning hoidma nende kaevude kaaned talvel lume- ja jäävabad; 11.1.7. tagama teenindava vee-ettevõtja esindajale ja Vinni Vallavolikogu otsusega volitatud isikule vaba juurdepääsu kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimiseks; 11.1.8. tagama kinnistul asuvate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tähissiltide säilimise ja nähtavuse ning vee-ettevõtja kohese teavitamise nende vigastustest või kaotsiminekust; 11.1.9. kindlustama vee-ettevõtja poolt kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile paigaldatud plommide ja arvestite säilimise; 11.1.10. teatama kohe vee-ettevõtjale kinnistu sisendustorul lekke ilmnemisest või vastava kahtluse korral; 11.1.11. teatama kohe vee-ettevõtjale vee- või heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest või ülekuumenemisest, mõõtesõlme plommide ning muude kinnistu veevärgile või kanalisatsioonile paigaldatud plommide riknemisest ning kaotsiminekust. Eeskirja punktide 11.1.10 ja 11.1.11 nõuetest kinnipidamisel võib vee-ettevõtja mitte rakendada eeskirja punktides 13.16 kuni 13.18. toodud hüvituse nõuet; 11.1.12. omal kulul ning vee-ettevõtjaga kokkulepitud tähtajaks nõuetekohaselt välja ehitama kinnistu veemõõtesõlme ning eeskirja punktides 12.4.1, 12.4.2 ja 12.5 sätestatud juhtudel ka heitveemõõtesõlme koos heitveearvestiga ja neid edaspidi hooldama, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. 11.2. Klient ei tohi omavoliliselt avada või sulgeda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juurde kuuluvaid sulgureid. Erandina võib klient sulgeda oma kinnistu peakraane, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni avarii tõttu on tekkimas varalist kahju tekitav uputus, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale. 11.3. Klient võib eemaldada tuletõrjesüsteemi hüdrantidelt ja sulguritelt plomme ainult tulekahju korral kahjutule tõrjumiseks. Plommide eemaldamisest peab klient vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommide eemaldamist. 11.4. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlemise tähtaega. Kui ennetähtaegsel taatlemisel selgub, et arvesti mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab taatlemisega seotud kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 12. Tarbitava vee ja ärajuhitava heitvee mõõtmine 12.1. Alates 1. jaanuarist 2002. a peab kõigi klientide poolt ühisveevärgist tarbitav vesi olema mõõdetud veearvestitega, v.a ühisveevärgil paiknevatest avalikest veevõtukohtadest ja tuletõrjehüdrantidest tarbitav vesi. 12.2. Veearvesti taatlemise või remondi ajaks peab vee-ettevõtja üldjuhul paigaldama veemõõtesõlme taadeldud asendusarvesti. Kui vee-ettevõtjal ei ole võimalik asendusarvestit paigaldada, arvestatakse vastaval perioodil tarbitud vee ja ärajuhitava heitvee kogused võrdseteks eelmisel arvestusperioodil mõõdetud ja arvestatud kogustega, kui kliendiga ei lepita kokku teisiti. 12.3. Ühispuhastusseadmetes puhastatav heitvesi peab olema mõõdetud, kui puhastatava heitvee mõõtmine on ette nähtud puhasti projektiga või tuleneb keskkonnakaitselistest nõuetest. 12.4. Vee-ettevõtja võib nõuda kinnistult ärajuhitava heitvee koguse mõõtmist, kui: 12.4.1. klient juhib ühiskanalisatsiooni vett, mis on võetud vee-ettevõtjale mittekuuluva(te)st veeallika(te)st ning mujalt võetava vee hulk ei ole mõõdetud; 12.4.2. vee-ettevõtja eeldab kliendi poolt põhjustatud ülenormatiivset sademe-, drenaaži- või muu pinnase- ja pinnavee infiltratsiooni või muu mittemõõdetava veekoguse sattumist või juhtimist kinnistult ärajuhitava heitvee hulka. 12.5. Kui kontrollimisel selgub, et ülenormatiivset sademe-, drenaaži- või muu pinnase- ja pinnavee infiltratsiooni või muu mittemõõdetava veekoguse sattumist kinnistu reoveekanalisatsiooni ei ole põhjustanud klient, peab vajaduse korral heitvee mõõtesõlme rajama vee-ettevõtja omal kulul. 12.6. Heitveearvesti puudumisel võib vee-ettevõtja teostada eeskirja punktides 12.4.1, 12.4.2 ning 12.5 sätestatud juhtudel ärajuhitava heitvee koguse kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee kontrollmõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui kontrollmõõtmisega ja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimisel tuvastatakse, et ülenormatiivse veekoguse sattumise kanalisatsiooni on põhjustanud klient. 13. Tarbitud vee ja ärajuhitud heitvee arvestus 13.1. Arvestusperioodiks on üldjuhul üks kalendrikuu, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. 13.2. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust mõõdetakse ja arvestatakse ühe kuupmeetri täpsusega. 13.3. Klient peab teatama vee-ettevõtjale vee- ja heitveearvestite lõppnäidud teenuslepingus määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui viiendal kalendripäeval pärast arvestusperioodi lõppu. 13.4. Veearvesti puudumisel võib kuni 31. detsembri 2001. a kliendi poolt tarvitatud vee ja ärajuhitud heitvee kogused arvestada Vinni Vallavolikogu poolt kehtestatavate veetarbimisnormide järgi. Vee tarbimise arvestamiseks veetarbimisnormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud, töötajad) arvu. Klient on kohustatud kohe kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus. 13.5. Heitveearvesti puudumisel arvestatakse kinnistult ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus üldreeglina võrdseks kõigist veeallikatest tarvitatud vee kogusega. 13.6. Eeskirja punktides 12.4.1, 12.4.2 ja 12.5 sätestatud juhtudel on heitveearvesti puudumise korral ärajuhitava heitvee eest tasumisel aluseks kontrollmõõtmise andmed või vee-ettevõtja tehniline arvestus. 13.7. Ühiskanalisatsiooni juhitava sademe- ja drenaaživee ning muu pinna- või pinnasevee koguse määrab vee-ettevõtja tehnilise arvestusega või kontrollmõõtmisega. 13.8. Kliendi poolt mittepõhjustatud vee- või heitveearvesti rikke korral arvestatakse rikkeperioodi jooksul tarbitud vee ja ärajuhitud heitvee kogused võrdseteks eelmisel arvestusperioodil mõõdetud kogustega. 13.9. Kui arvesti kontrollimisel tuvastatud arvesti mõõteviga ei olnud põhjustanud klient ning vea tõttu tekkis kliendile kahju, peab vee-ettevõtja teostama kliendile tasaarvestuse vigaseks osutunud arvesti demonteerimise päevast tagasiulatuvale perioodile kuni päevani, mil klient oli veendunud vea puudumises, kuid mitte üle kolme kuu. 13.10. Veearvestita avalikust veevõtukohast alaliselt vett tarbivate klientide poolt võetava vee kogus arvestatakse Vinni Vallavolikogu poolt kehtestatud veetarbimisnormide alusel, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. 13.11. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ja teisteks päästetöödeks ning õppusteks ühisveevärgist võetud vee üle peab arvestust päästeteenistus, esitades vastavad andmed vee-ettevõtjale mitte hiljem kui viiendal päeval pärast kehtestatud arvestusperioodi lõppu. 13.12. Muude ühekordsete ja mõõtmata veetarvituste ja ühekordselt ärajuhitava heitvee koguste (läbipesud, katsetused jms) kohta koostab arvestused vee-ettevõtja. 13.13. Kui ühispuhastusseadmetes puhastatava heitvee mõõtmiseks puudub heitveearvesti, peab vajaduse korral vee-ettevõtja määrama puhastatava heitvee koguse tehnilise arvestusega. 13.14. Kliendi veevärgi arvesti ja liitumispunkti vahelisel sisendustorul lekke avastamisel võib vee-ettevõtja nõuda kliendilt kaotsiläinud vee hüvitamist lekke suuruse järgi koostatud tehnilise arvestuse alusel. 13.15. Eeskirja punktide 8.2 ja 10.1 järgi omavoliliseks või keelatud veekasutuseks loetud rikkumise korral peab rikkuja tasuma vee-ettevõtjale tarvitatud vee eest hüvitust eeskirja punktides 13.16–13.18 sätestatud alustel. 13.16. Omavolilise või keelatud viisil vee tarvitamise korral on hüvituse maksimaalse suuruse arvutamisel aluseks rikkumise või omavolilise ühenduse kohas oleva torustikuosa ristlõike ööpäevane läbilaskevõime. Arvestuslik toru ristlõige on määratud toru läbimõõduga plommi eemaldamise, rikkumise või torustiku omavolilise avamise või ühenduse kohas. Vee kiiruseks arvestatakse: torudes siseläbimõõduga 15–20 mm – 0,5 m/s, torudes 25–40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s ning torude läbilaskevõimeks: torudes siseläbimõõduga 15 mm – 7,6 m3/d; 20 mm – 13,6 m 3/d; 25mm – 42,4 m3/d; 30 mm – 61,0 m3/d; 40 mm – 108,5 m3/d ja 50 mm – 254,3 m 3/d. 13.17. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, peab omavoliline veekasutaja tasuma hüvituse ka kogu omavoliliselt kasutatud veekoguse kanaliseerimise eest. Rikkuja peab hüvitama omavoliliselt eemaldatud plommide asendamise ja omavolilise ühenduse sulgemise kulud, samuti muud tehnilised kahjustused ning tasuma kahekordses ulatuses abonementtasu maksed kogu omavoliliseks loetud veekasutuse aja eest. 13.18. Hüvitus arvutatakse teenustasu tariifiga, mis vastab omavolilise kasutaja tarbijagrupile. Omavolilise veekasutuse või omavolilise heitvee ärajuhtimise kestuseks arvestatakse rikkumise lõpetamisest tagasiulatuv periood kuni päevani, mille suhtes on tõendatud omavolilise ühenduse või rikkumise puudumine, kuid mitte üle ühe aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrandist – 1 kuu. 13.19. Eeskirja punktide 8.2 ja 10.1 järgi omavoliliseks või keelatud heitvee ärajuhtimiseks loetud rikkumise korral peab rikkuja tasuma vee-ettevõtjale ärajuhitud vee eest hüvitust eeskirja punktides 13.16–13.18 ja 13.19.1–13.19.3 sätestatud alustel: 13.19.1. ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuvate veetorude siseläbimõõdu järgi, kui tarvitatud vee hulk ei ole mõõdetud; 13.19.2. kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul eeskirja punktis 13.16 sätestatud arvestuse korras heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 13.19.3. sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee omavolilise juhtimise korral ühiskanalisatsiooni arvestusega kuni 75 m3 heitvett kuus iga sademe- või drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu-ühenduspunkti kohta (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne). 13.20. Mahutite täitmiseks või tühjendamiseks (purgimiseks) tehtud ajutise omavolilise ühenduse tegija peab hüvitama vee-ettevõtjale tekitatud kahjud vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel. 13.21. Lähtudes rikkumise asjaoludest võib vee-ettevõtja eeskirja punktide 13.16–13.19 alusel arvestatavaid hüvitussummasid vähendada. 14. Ühisveevärgist võetud vee ja ärajuhitud heitvee teenuste eest tasumine 14.1. Ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest tasub klient teenustasu arvesti(te) näitude ja kehtivate teenustasude hinnatariifide järgi. Teenustasude tariifid kinnitatakse vallavoli-kogu poolt kehtestatud «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra» alusel. 14.2. Päästeteenistuse poolt tulekahju kustutamiseks või muudeks päästetöödeks ühisveevärgist võetava vee eest tasu ei võeta. 14.3. Päästeteenistuse poolt ühisveevärgist õppusteks võetud vee eest tasub õppuste korraldaja. 14.4. Teenustasude maksmise tähtajaks on üldjuhul arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäev, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Teenustasud loetakse tasutuks raha vee-ettevõtja arvele laekumise päevast. 14.5. Maksetähtaegade ületamise korral on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata maksetelt viivise tasumist. Viivise suurus määratakse teenuslepingus, kuid see ei või olla suurem kui 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei pea tasuma, kui vee-ettevõtja tehtud arvestus osutub ebaõigeks. 14.6. Arvelduskord määratakse kindlaks teenuslepingus. 14.7. Klient peab veenduma vee-ettevõtja poolt tehtud arvestuste õigsuses ning võimalikud pretensioonid vee-ettevõtjale esitama hiljemalt maksete tasumise tähtajaks. Hilisemaid pretensioone ei pea vee-ettevõtja arvestama. 15. Veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise piiramine ja peatamine 15.1. Kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist võib piirata üksnes seaduses, käesolevas eeskirjas ja teenuslepingus määratud alustel. 15.2. Ette teatamata võib vee-ettevõtja piirata või sulgeda klientide veega varustamist või heitvee ärajuhtimist: – loodusõnnetuse korral; – elektrivarustuse katkemise korral; – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete avariide korral; – vajadusel suurendada vee andmist tuletõrje- ja päästetöödeks. 15.3. Kui veega varustamise peatamine või piiramine toimub eeskirja punktis 15.2 määratud asjaoludel ja selle kestus on pikem kui 12 tundi, peab vee-ettevõtja kindlustama klientidele esmaseks olmetarbeks ajutise veevõtu võimaluse. 15.4. Eelneva hoiatuseta on vee-ettevõtjal õigus osaliselt või täielikult peatada kliendi veega varustamine või heitvee ärajuhtimine: – omavolilise veekasutamise või heitvee kanaliseerimise korral; – kinnistu sisendustoru lekke korral veearvesti ja liitumispunkti vahel, kui leke häirib teiste klientide nõuetekohast veega varustamist; – kui ühisveevärgi vee kasutamine kastmiseks põhjustab häireid teiste klientide veega varustamisel. Vajaduse korral määratakse vee kastmiseks kasutamise tingimused või piirangud teenuslepingus; – kui kinnistu veevärgil või kanalisatsioonil on avastatud eeskirja punktides 8.1 ja 8.2 kirjeldatud või muid keelatud ühendusi; – kui kinnistu sisendustorul liitumispunkti ja veearvesti vahel avastatakse leke; – kui kliendi tegevuses või tegevusetuses või tema vee- ja kanalisatsioonivõrgu töös on ilmnenud oht ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele. 15.5. Peatamine lõpetatakse pärast puuduste kõrvaldamist, trahvi ja hüvitise tasumist, peatamis- ning tagasilülitamise kulude ning vee-ettevõtjale tekitatud kahjude hüvitamist ja/või teenuslepingu pikendamist või uue lepingu sõlmimist, kui vee-ettevõtjaga ei lepita kokku teisiti. Omavolilised ja keelatud ühendused taasavamisele ei kuulu. 15.6. Etteteatamise korral võib vee-ettevõtja piirata või sulgeda klientide veega varustamist või heitvee ärajuhtimist, kui see on vajalik ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste hoolduseks, remondiks ning ühendustöödeks. Eelseisvast piiramisest või katkestusest peab ette teatama vähemalt 24 tundi. 15.7. Piirangutest ette teatamine võib toimuda suuliselt, kirjalikult, telefoni teel või muude kommuni-katsioonivahendite abil. Mitmekorteriliste elamute elanikke teavitatakse piirangutest elamut haldava isiku (korteriühistu juhatuse liige vm) vahendusel. 15.8. Kui ette teatatud veega varustamise peatamise või piiramise kestus on pikem kui 24 tundi, peab vee-ettevõtja kindlustama klientidele esmaseks olmetarbeks ajutise veevõtu võimaluse. 15.9. Kui klient taotleb vee andmise piiramist või peatamist, mis põhjustab teiste klientide veega varustamise või heitvee ärajuhtimise piiramise või peatamise, siis tuleb tal selleks esitada vee-ettevõtjale kirjalik taotlus vähemalt kolm ööpäeva ette. Piiramise või peatamisega seotud kulud kannab selle taotleja. 15.10. Eelneva kirjaliku hoiatuse alusel, teatades sellest vähemalt üks ööpäev ette, on vee-ettevõtjal õigus peatada kliendi veega varustamine või heitvee ärajuhtimine kas osaliselt või täielikult, kui klient: 15.10.1. on viivitanud teenuse või viivise maksete tasumisel üle ühe kuu arvates maksetähtajast; 15.10.2. ei võimalda vee-ettevõtjal või Vinni Vallavolikogu otsusega volitatud isikul kontrollida kinnistu veevärki ja/või kanalisatsiooni, nende mõõtesõlmi, arvesteid ja plommide olemasolu või teha töid, mille tegemiseks on vee-ettevõtjal seadustest ja käesolevast eeskirjast tulenev õigus; 15.10.3. ei ole täitnud vee-ettevõtja või Vinni Vallavolikogu otsusega volitatud isiku poolt tehtud ettekirjutusi; 15.10.4. on eeskirja punktides 11.1.1 ja 11.1.3 sätestatud nõudeid rikkudes seadnud ohtu teiste klientide veevärkide ja kanalisatsioonide või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutuse ja korrasoleku või tekitanud takistusi teistele klientidele teenuste osutamisel; 15.10.5. ei ole tähtaja saabumisel pikendanud tähtajaliselt sõlmitud teenuslepingut või sõlminud uut teenuslepingut. 15.11. Lihtkirjaga posti teel ette hoiatamisel ei või peatamine toimuda enne kahe tööpäeva möödumist hoiatuse postitamisest. 16. Eeskirja täitmise kontroll ja vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest 16.1. Kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni tehnilise seisundi ning kliendi veekasutuse ja heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise üle võivad teostada Vinni Vallavolikogu otsusega volitatud isik ja vee-ettevõtja esindaja, kaasates selleks vajadusel eksperte. 16.5. Eeskirja nõuete rikkumiste kohta vee-ettevõtja poolt koostatud aktid ning nende juurde kuuluvad kahjude ja hüvitiste arvestused peavad olema kontrollitud ja kinnitatud Vinni Vallavolikogu otsusega volitatud isiku poolt. Kinnitatud aktid koos nende juurde kuuluvate arvestustega on aluseks süüdlastelt hüvituste nõudmisel. 16.2. Kõik isikud, kes on eeskirja nõudeid rikkudes tekitanud kahju ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile, vee-ettevõtjale, teistele klientidele või muudele isikutele, vastutavad tekitatud kahjude, sh ka keskkonnale tekitatud kahjude eest ning on kohustatud hüvitama kõik tekitatud kahjud. 16.3. Vee-ettevõtja vastutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni riketest teistele isikutele põhjustatud kahjude eest, välja arvatud eeskirja punktis 16.4 toodud juhtudel. 16.4. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemisest või katkemisest, samuti üleujutustest põhjustatud võimalike kahjude eest järgmistel juhtudel: – kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena; – kui see on toimunud sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena, millist ei olnud võimalik ette näha ning ennetavalt avariiohtu kõrvaldada; – kui see on toimunud eeskirjas sätestatud klientide ette teavitamise nõudeid järgides; – kui selle on põhjustanud klient käesoleva eeskirja nõuete rikkumisega; – kui üleujutusega on tekkinud kahju kliendi varale, mis asub allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset. 17. Lõppsätted 17.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. 17.2. Enne käesoleva eeskirja jõustumist Vinni Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2001. a.