Viiratsi Vallavolikogu — «Viiratsi valla toetuste taotlemise, määramise ning maksmise korra» kinnitamine — KO, 12, 264

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 318 kinnitatud «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korra», Viiratsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Viiratsi vallas toetuste taotlemise, määramise ning maksmise kord» (lisa 1). 2. Lugeda kehtivuse kaotanuks vallavolikogu 25. märtsi 1999. a määrusega nr 4 kinnitatud «Laste koolitoetuste maksmise kord Viiratsi vallas», vallavolikogu 25. märtsi 1999. a määrusega nr 3 kinnitatud «Munitsipaalkunsti- ja -muusikakoolide õpilaste toetuse jaotamise kord Viiratsi vallas», vallavolikogu 18. detsembri 1997. a määrusega nr 8 kinnitatud ja 29. jaanuari 1998. a määrusega nr 1, 27. augusti 1998. a määrusega nr 4 ja 30. märtsi 2000. a määrusega nr 4 täiendatud «Toetuste andmise kord Viiratsi vallas», vallavolikogu 25. aprilli 1996. a otsustega nr 41 ja 42 kinnitatud «Toetuste andmise korra Viiratsi vallas» lisad 1 ja 2. 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 2. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Leemet LÕO Kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 28. detsembri 2000. a määrusega nr 16 VIIRATSI VALLAS TOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE NING MAKSMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev kord sätestab riiklike ja kohalike toetuste maksmise tingimused ja korra Viiratsi valla elanikele, kes on kantud Viiratsi valla elanikeregistrisse. 1.2. Riigieelarvest finantseeritavate toetuste määramisel ja maksmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord», arvestades ka käesolevas korras toetuse taotlemiseks ja taotluste menetlemiseks sätestatud nõudeid. 1.2.1. Riiklikku toimetulekutoetust on õigus saada isikutel (perekondadel), kelle kuu sissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri. 1.2.2. Riigieelarvest kindla sihitusega ja kindla riskigrupi isikutele ning vähekindlustatud perekondadele makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused: 1.2.2.1. liikluskindlustuse maksesoodustus materiaalselt vähekindlustatud kindlustusvõtjale: 1.2.2.1.1. mittetöötavad pensionärid ja puudega inimesed; 1.2.2.1.2. lasterikkad pered. 1.2.3. Täiendavate riiklike toetuste menetlemine toimub vahendite eraldamisega kaasneva tingimuste ja korra kohaselt. 1.3. Viiratsi valla eelarvest makstavad kohalikud toetused elanikele (peredele) on: 1.3.1. kooli ja lasteaia toiduraha; 1.32. huvi- ja spordikooli õppekulude tasumine; 1.3.3. hariduse edendamise toetus; 1.3.4. sünnitoetus; 1.3.5. matusetoetus; 1.3.6. hüvitis Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtjatele; 1.3.7. saunapileti kompensatsioon; 1.3.8. lamavate vanurite hügieenitarvetega varustamine; 1.3.9. ühekordne toetus; 1.3.10. erakorraline toetus; 1.3.11. kriisitoetus. 1.4. Sotsiaaltoetuste määramisel võetakse arvesse perekonna kõigi liikmete sissetulekuid, välja arvatud eraldi sätestatud juhtudel. Sissetulekute hulka ei arvata käesolevas korras käsitletud sotsiaaltoetusi ja ühekordseid riiklikke toetusi. 1.5. Perekonnaliikmeteks loetakse toetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. 1.6. Kohalike toetuste määrad kehtestab Viiratsi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) igaks eelarveaastaks pärast valla eelarve kinnitamist. 1.7. Toetusi määravad: 1.7.1. riigieelarvest eraldatud toetuste määramine toimub vastavalt riiklikult kehtivale korrale; 1.7.2. vallavalitsus õnnetuste puhul ja muudel erandjuhtudel; 1.7.3. vallavalitsus haridus-kultuurikomisjoni ettepanekul hariduse, kultuuri ja spordi alal, maakomisjoni ettepanekul maamaksu ja tervihoiu-sotsiaalkomisjoni või sotsiaalküsimustega tegeleva nõuniku ettepanekul majanduslikult vähekindlustatud peredele; 1.7.4. vallasekretär sünni- ja matusetoetuse. 1.8. Vallavalitsusel on erandjuhtudel õigus määrata toetusi ka käesoleva korraga fikseerimata juhtudel või suunata toetuste taotlemise materjalid otsustamiseks volikogule. 1.9. Vallavalitsuse töötajatel on vajaduse korral õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ning nõuda taotlejatelt täiendavaid andmeid. Sissetulekute varjamise või teadvalt valeandmete esitamise korral katkestatakse taotluse menetlemine, valeandmete alusel määratud toetused kuuluvad tagasimaksmisele. II. TOETUSTE TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 2.1. Toetus määratakse üldjuhul taotleja kirjaliku avalduse alusel, millele lisatakse sissetulekut tõendavad dokumendid, vajalikud tõendid jms. Kohalikke toetusi võib isikule või perekonnale taotleda ka kolmas isik (hooldaja või eestkostja, õpetaja, sotsiaaltöötaja, perearst vm). 2.2. Riikliku toimetulekutoetuse nimekirjad vaatab üle ja kinnitab sotsiaalküsimustega tegelev nõunik. Vajaduse korral võib toetuse taotluse andmete kontrollimiseks suunata sotsiaalkomisjoni, kus see tuleb läbi vaadata taotluse esitamise kuul. 2.3. Kohalikud toetused eraldatakse üldjuhul vallavalitsuse korraldusega. Juhtudel, kui otsustamise pädevus on antud sotsiaalkomisjonile, kinnitab sotsiaalkomisjoni otsuse vallavalitsus. 2.4. Toetus kantakse saaja isiklikule arveldusarvele või makstakse erandkorras välja sularahas vallavalitsuse kassast, kui toetuse eraldamise korras ei ole teisiti sätestatud. Isiku kirjaliku avalduse alusel või sotsiaalkomisjoni otsusega võib raha üle kanda toetuse saajale osutatud teenuste või müüdud kaupade eest. III. TOIMETULEKUTOETUS 3.1. Riiklikku toimetulekutoetust on õigus taotleda: 3.1.1. Viiratsi valla alalisel elanikul, kes on kantud valla elanikeregistrisse; 3.1.2. Viiratsi vallas viibivatel pagulastel; 3.1.3. erandjuhtudel Viiratsi vallas elavatel valla registrisse kandmata isikutel, kui neil on sõlmitud kehtiv üürileping ning tõend neid registrisse kandnud omavalitsusest toetuste mittesaamise kohta. 3.2. Toetuse taotleja perekonna koosseisu arvatakse järgmised isikud: 3.2.1. toetuse taotleja; 3.2.2. tema abikaasa või temaga abielulistes suhetes kooselav isik; 3.2.3. nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad; 3.2.4. teised ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. 3.3. Toetuse määramisel võetakse arvesse neid perekondi, kelle kõik täisealised liikmed: 3.3.1. töötavad; 3.3.2. on Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi koolituslubadega õppeasutuste päevase õppevormi õpilased või üliõpilased; 3.3.3. saavad riiklikku pensioni või riiklikke toetusi; 3.3.4. tööhõiveametis registreeritud töötud; 3.3.5. aktiivselt tööd otsivad abirahata töötud; 3.3.6. perest ajutiselt eemalviibivad ajateenijad. 3.4. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse kõikide pereliikmete toetuse taotlemisele eelnenud kuu sissetulekud, millest on maha arvatud tulumaks ja makstud elatisraha (alimendid). 3.5. Kui taotlejal puudub regulaarne igakuine sissetulek, võetakse aluseks kolme eelneva kuu keskmine sissetulek. 3.6. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. 3.7. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse: 3.7.1. töötasu; 3.7.2. saadud elatisraha; 3.7.3. töövõimetuslehe alusel saadav hüvitis; 3.7.4. pension; 3.7.5. lastetoetus; 3.7.6. töötu abiraha; 3.7.7. üksikisiku tulumaksuga maksustatav tulu ettevõtlusest ja/või individuaalsest tööalasest tegevusest (kuid mitte alla kehtestatud miinimumpalga); 3.7.8. tulu kinnis- ja vallasvara müügist või rentimisest; 3.7.9. stipendiumid ja honorarid; 3.7.10. intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondilt; 3.7.11. muu sissetulek (loteriivõidud, tasu ühekordse või juhutöö eest). 3.8. Toimetulekutoetuse määramisel ei arvata sissetulekute hulka ühekordseid toetusi, mida on üksielavale isikule või perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi ja riigi tagatisel antud õppelaenu. 3.9. Isikutele, kellel on õigus saada elatisraha, kuid kes seda sisse ei nõua või ei esita selle saamise kohta dokumenti, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata. 3.10. Kui taotleja juures elab alla 18-aastane laps, kelle vanemad elavad mujal, siis peab taotleja esitama ka tõendid lapse vanemate sissetulekute kohta. 3.11. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse alalise eluruumiga seotud alalised kulud normpinna ulatuses: 3.11.1. normpinnaks loetakse 18 m2 eluruumi üldpinda iga pereliikme kohta ja lisaks 15 m2 perekonna kohta; 3.11.2. kui tubade arv on võrdne elanike arvuga, võetakse aluseks eluruumi üldpind; 3.11.3. kui üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind; 3.11.4. üksielava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kuni kahetoalise korteri üldpind, kuid mitte rohkem kui 51 m2. 3.12. Toimetulekutoetuse määramisel normpinna ulatuses võetakse arvesse Viiratsi Vallavalitsuse poolt kehtestatud üüri või kommunaalteenuste piirmäära ulatuses järgmised alalise eluruumi alalised kulud: 3.12.1. tegelik korteriüür või hooldustasu; 3.12.2. soojavarustuseks ja sooja vee tootmiseks vajaliku soojusenergia või kütte maksumus; 3.12.2.1. keskküttega eluruumides arve/maksekorralduse alusel; 3.12.2.2. ahiküttega eluruumides arvestada normpinna 1 m2 kohta kütteperioodil (septembrikuust kuni maikuuni) 0,05 m3 küttepuid kuus; 3.12.2.3. ainult puuküttel pliidi olemasolu korral arvestada juunikuust augustini 1 m2 normpinna kohta 0,02 m3 küttepuid; 3.12.3. veevarustuse maksumus, kuid mitte üle 3 m3 inimese kohta kuus; 3.12.4. kanalisatsiooniteenuse maksumus, kuid mitte üle 3 m3 inimese kohta kuus; 3.12.5. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 3.12.6. tarbitud gaasi maksumus gaasipliidi olemasolul: 3.12.6.1. 5,0 kg gaasi inimese kohta kuus, kui puudub tsentraalne soojaveevarustus; 3.12.6.2. tsentraalse soojaveevarustuse korral 4,0 kg gaasi inimese kohta kuus; 3.12.7. tarbitud elektrienergia maksumus: 3.12.7.1. elektripliit ilma soojaveevarustuseta: ühe elaniku kohta kuus 80 kWh kahe elaniku kohta kuus 105 kWh kolme elaniku kohta kuus 130 kWh nelja elaniku kohta kuus 155 kWh alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh; 3.12.7.2. elektripliit tsentraalse soojaveevarustuse korral: ühe elaniku kohta kuus 60 kWh kahe elaniku kohta kuus 80 kWh kolme elaniku kohta kuus 100 kWh nelja elaniku kohta kuus 120 kWh alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 10 kWh; 3.12.7.3. elektrienergia kulu eluruumi valgustuseks – 6 kWh normpinna 1 m2 kohta aastas, sellest: I kvartalis 0,5 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus II kvartalis 0,3 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus III kvartalis 0,4 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus IV kvartalis 0,8 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus. 3.13. Kui kütteks kasutatakse puukütte asemel muud alternatiivset kütet, arvestatakse kütte kogus ja maksumus ümber puuküttele. 3.14. Eluasemekulude arvestamine toimub kuludokumentide (arved, maksekorraldused, kviitungid, ostu-müügilepingud) alusel, kuid mitte üle kehtestatud normide. 3.15. Eluasemekulude arvestamisel lähtutakse tegelikest kuludest, kuid mitte üle vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade. Piirmäärad kehtestab vallavalitsus igaks eelarveaastaks ning vajadusel vaatab enne kütteperioodi algust üle ja teeb vajalikud muudatused. 3.16. Eluasemekulusid ei võeta arvesse juhul, kui elamispinda tegelikult elamiseks ei kasutata või isik on kantud fiktiivselt elanikeregistrisse. 3.17. Eluasemekulude võlgnevust toimetulekutoetuste vahenditest ei kaeta. 3.18. Toimetulekutoetuse saamiseks vajalikud dokumendid esitatakse vallavalitsuse sotsiaaltöötajatele hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Hiljem laekunud avaldust ei rahuldata. Toetust ei määrata tagasiulatuvalt. 3.19. Esmakordsel pöördumisel esitab taotleja järgmised andmed: 3.19.1. kõigi täiskasvanud pereliikmete passi või muu isikut tõendava dokumendi; 3.19.2. laste sünnitunnistused; 3.19.3. vanaduspensionäridel pensionitunnistuse; 3.19.4. töövõimetuspensionäridel invaliidsustunnistuse või arstliku ekspertiisi tõendi; 3.19.5. töökoha tõendi taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusumma ja sellelt maha arvatud tulumaksu ja elatisraha kohta. Tõend peab olema kinnitatud tööandja poolt; 3.19.6. andmed saadud pensioni, elatisraha ja lastetoetuste kohta; 3.19.7. andmed muude tulude kohta; 3.19.8. registreeritud töötul kehtiva töötu kaardi; 3.19.9. üle 16-aastaste õpilaste tõendi nende õppimise kohta; 3.19.10. ajateenijatel riigikaitseosakonna tõendi; 3.19.11. elamispinna suurust tõendava dokumendi; 3.19.12. eluasemekulusid tõendavad dokumendid; 3.19.13. toetuse ülekandmiseks toetuse saaja arveldusarve numbri ja panga. 3.20. Igal järgneval kuul esitab toimetulekutoetuse taotleja enne 20. kuupäeva uued tõendid perekonna sissetulekute ja eluruumi kulude kohta eelmisel kuul. 3.21. Toimetulekutoetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga. 3.22. Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt või asjassepuutuvailt asutustelt/ametkondadelt täiendavaid dokumente ja andmeid, mis on vajalikud toetuse määramise otsustamiseks. 3.23. Toimetulekutoetuse suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus. IV. TEISED RIIGIEELARVEST FINANTSEERITAVAD TOETUSED 4.1. Liikluskindlustuse maksesoodustus materiaalselt vähekindlustatud kindlustusvõtjatele arvestatakse kindlustusest väljastatud tõendi alusel, millele märgitakse peale maksesoodustus ning soodustuse suurus kindlustuse summast on: 4.1.1. nelja ja enama alaealise lapsega perele 100%; 4.1.2. puudega lapse vanematele 100%; 4.1.3. mittetöötavatele pensionäridele 50%; 4.1.4. mittetöötavatele töövõimetuspensionäridele 25%. V. VIIRATSI VALLA EELARVEST MAKSTAVAD KOHALIKUD TOETUSED 5.1. Toetuste üldsummad kinnitab igaks eelarveaastaks volikogu. 5.2. Kooli ja lasteaia toiduraha: 5.2.1. määramise aluseks on lapsevanema avaldus, kus on märgitud perekonna suurus ning lapse nimi ja kool ja klass või lasteaed, kus laps käib. Avaldusele on vaja lisada perekonna sissetulekuid tõendavad dokumendid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul; 5.2.2. koolitoidu toetuse avaldusi võetakse vastu 15. augustist 10. septembrini, teiseks poolaastaks 10. detsembrini; 5.2.3. lasteaia toetuste avaldusi võetakse vastu iga kuu 10. kuupäevani; 5.2.4. toetus määratakse kaks korda aastas, korraga poolaastaks, kuid toetuste summad määratakse igas kuus; 5.2.5. toiduraha kantakse kooli või lasteaeda teenindava asutuse arvele iga kuu 20. kuupäevaks; 5.2.6. toiduraha toetust saavate laste nimekirjad, kuhu on märgitud iga lapse soodustus, esitatakse igas kuus kooli või lasteaeda; 5.2.7. teise omavalitsuse lasteaias käivatele Viiratsi valla lastele toitlustamistoetust ei maksta, välja arvatud juhul, kui erivajadustega laps käib mujal erilasteaias, kuna vallas sobiv asutus puudub; 5.2.8. olenevalt vanemate majanduslikust olukorrast ja laste arvust peres võib toetuse määr ühele lapsele olla 25%, 50% või 100% toidupäeva maksumusest; 5.2.9. perekonna sissetuleku suuruse piirmäära pereliikme kohta, millest väiksema sissetuleku korral makstakse toiduraha, kinnitab vallavalitsus. Samuti kinnitab vallavalitsus toidupäeva maksumuse. 5.2.10. Ülalnimetatud kuupäevadest hiljem laekunud avaldused rahuldatakse vastavalt võimalustele. 5.3. Huvi- ja spordikoolide õppekulude tasumine toimub vallavalitsuse garantiikirja alusel: 5.3.1. lapsevanem tasub oma osaluse 20. kuupäevaks järgmise kuu eest; 5.3.2. lapsevanema osaluse määra otsustab vallavalitsus. 5.4. Hariduse edendamise toetust on võimalik saada: 5.4.1. põhikooli ja gümnaasiumi õpilastel, kui: 5.4.1.1. põhikooli 1.–6. klassi õpilasel peavad kõik hinded tunnistusel «viied»; 5.4.1.2. põhikooli 7.–9. klassi õpilase peab keskmine hinne on vähemalt 4,9; 5.4.1.3. gümnaasiumiõpilasel keskmine hinne on vähemalt 4,8, kusjuures kõik hinded tunnistusel vähemalt «neljad» ja «viied» ning käitumine ja hoolsus «eeskujulik»; 5.4.2. vallas elavatel üliõpilastel järgmiselt: 5.4.2.1. aastahindega 4,0–4,49 ühekordses määras; 5.4.2.2. aastahindega 4,5–5,0 1,5-kordses määras; 5.4.2.3. ülikooli lõpetamisel makstakse üliõpilasele eeltoodud hinnetest lähtuvalt toetus topeltsummas, vastavalt kas kahekordses või kolmekordses määras; 5.4.2.4. toetuse määramise aluseks on üliõpilase avaldus koos õppeasutuse õiendiga. 5.4.3. Toetuse maksmist korraldab vallavalitsus. 5.5. Lapse sünnitoetuse määrab vallasekretär vallavalitsuse poolt kehtestatud suuruses Viiratsi valda registreeritud isiku sünnitunnistuse alusel. 5.6. Matusetoetuse määrab vallasekretär vallavalitsuse poolt kehtestatud suuruses Viiratsi valda registreeritud isiku surmatunnistuse alusel. 5.7. Hüvitist Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtjatele makstakse: 5.7.1. kiiritusest tingitud haiguse haiglakulude või sanatooriumituusiku tasumiseks taotleja avalduse alusel; 5.7.2. ühekordse toetusena aasta lõpus avalduste alusel, toetuse suuruse määrab vallavalitsus. 5.8. Viiratsi valla elanikele makstakse toetust avalike saunade kasutamisel järgmiselt: 5.8.1. toetust on võimalik määrata pensionäridele, töövõimetuspensionäridele, eelkooliealistele ja koolis käivatele lastele; 5.8.2. toetuse maksmise korra kehtestab vallavalitsus. 5.9. Lamavate vanurite hügieenitarvetega varustamine toimub järgmiste tingimuste alusel: 5.9.1. perearst otsustab lähtudes haige seisukorrast mähkmete vajaduse ja kirjutab välja vastava talongi; 5.9.2. perearsti talongi alusel väljastatakse Viljandi Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnast isikliku abivahendi kaart, millega valla sotsiaaltöötaja saab mähkmed Inva-Tehnilisest Abikeskuse ITAK OÜ-st; 5.9.3. abivajaja saab mähkmed Viiratsi Vallavalitsusest, makstes nende maksumusest 50%. 5.10. Eriolukorras, kui isikul puudub muu võimalus arsti juurde sõiduks, on Viiratsi vallalt võimalik tellida autot. Tellija peab oma soovist teatama võimalikult varakult, et oleks võimalik pidada läbirääkimisi sõidu toimumise üle. Transporditeenus on tasuline ja selle eest tuleb maksta Viiratsi valla kassasse vallavalitsuse poolt kehtestatud hinna alusel. 5.11. Ühekordset toetust võib saada üks kord aastas erakorraliste väljaminekute hüvituseks, mille tagajärjel paraneb oluliselt taotleja või tema pereliikmete toimetulek. 5.11.1. Ühekordset toetust võib taotleda laste laagrituusikute ostmiseks, prillide ja abivahendite muretsemiseks, nõustamisteenuse või juriidilise abi ostmiseks, ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks, tööturule naasmise koolituseks jne. 5.11.2. Toetuse saamiseks esitatakse kirjalikult põhjendatud avaldus, millest nähtub, milleks toetust vajatakse ja milles on ära näidatud ka pere majanduslik olukord. 5.11.3. Avaldus suunatakse arvamuse saamiseks sotsiaalkomisjonile, kes teeb ettepaneku toetuse põhjendatuse ja suuruse kohta. 5.11.4. Otsuse toetuse määramiseks teeb vallavalitsus, käsitledes iga avaldust eraldi. 5.12. Sotsiaalküsimustega tegeleval nõunikul on õigus määrata erakorralisi toetusi kuni 100 krooni taotleja kohta kogusummas 500 krooni kuus, kui on tekkinud edasilükkamatu, põhjendatud erakorraline olukord. 5.13. Kriisitoetust on võimalik maksta isikule või perekonnale, kes on ajutiselt sattunud kriisiolukorda õnnetusjuhtumi, tulekahju, kuriteo, pereliikme äkilise haigestumise vm tagajärjel. 5.13.1. Toetuse eraldamise aluseks on kannatanu või tema eest seisva kolmanda isiku avaldus, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid kriisiolukorra põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, tuletõrje, tervishoiuasutus vm). 5.13.2. Kriisitoetuse määramise otsustab vallavalitsus informeerides sellest volikogu.