Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani linna ehitus-määruse kehtestamine — KO, 8, 62

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ning ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4, Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Suure-Jaani linna ehitusmäärus (vt lisa). 2. Määruse jõustumisel kaotab kehtivuse Suure-Jaani Linnavolikogu 7. augusti 1997. a määrusega nr 9 vastu võetud Suure-Jaani linna ehitusmäärus (RTL 1997, 194/195, 1028). Volikogu aseesimees Peeter SADAM Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 27. novembri 2003. a määrusega nr 33 SUURE-JAANI LINNA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse ülesanne ja reguleerimisala (1) Suure-Jaani linna ehitusmääruse (edaspidi määrus ) ülesanne on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Suure-Jaani linna siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades linna või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine. (2) Määrus reguleerib Suure-Jaani Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), Suure-Jaani Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus ) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 2. Mõisted Suure-Jaani linna ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) Vastav ajaleht on regulaarselt ilmuv ajaleht, mis on linnavalitsuse poolt määratud Suure-Jaani linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ametlike teadete avaldamise kohaks. 2) Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele. 3) Üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on kehtestamata planeering. 4) Üldplaneeringu muutmise ettepanek on ettepanek üldplaneeringu strateegiliste põhisuundade või maakasutuse sihtotstarbe linnaehituslikult olulises ulatuses muutmiseks. 5) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. 6) Lähteülesanne on linnavolikogu või linnavalitsuse kinnitatud dokument, milles määratakse ära Suure-Jaani linna kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded. 7) Miljööväärtusega hoonestusala on üldplaneeringu või detailplaneeringuga määratletud ala, milles on ära määratud vähemalt kolm olulist komponenti, mis on iseloomulikud antud alale ning mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. 8) Krundi ehitusõigus on detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning korruselisus. 9) Krunt on ehitamiseks kavandatud piiritletud maa-ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 10) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 11) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 12) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 13) Väikeehitiseks loetakse järgmisi hooneid ja rajatisi: – ehitis, mis on kuni 60 m 2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni 5 m kõrgusega, asub ühel kinnistul ning millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; – olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik tehnovõrgu rajatis kuni tehnovõrgu omanikule või valdajale kuuluva liini, trassi või liinirajatisega ühendamis- või liitumispunktini; – olemasoleva tehnokommunikatsiooni täiendamiseks paigaldatav või ehitatav võrguettevõtjale kuuluv elektrikilp, vee-ettevõtjale kuuluv pumpla vms. 14) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis. Ehitise ajutisuse määrab ehitise kasutamise kavandatav tähtaeg. Ehitise ajutisus ei sõltu selle suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast. 15) Üksikelamu on ühel krundil paiknev kuni kahe korteriga elamu. 16) Kaksikelamu on kaks kokku ehitatud üksikelamut, mille liitesein asub nende kruntide piiril. 17) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksteisega kokku ehitatud üksikelamut. 18) Korruselamu on kolme või enama korrusega ja mitme korteriga elamu. 19) Korterelamu on kolme või enama korteriga elamu. 20) Kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone. 21) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. 22) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. 23) Hoone kõrgus on hoonet ümbritseva keskmise maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. 24) Arhitekt on Suure-Jaani Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonnas töötav arhitekt. 25) Ehitus- ja planeerimisosakond on Suure-Jaani Linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakond. II. ÜLESANNETE JAOTUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL § 3. Linnavolikogu pädevus Linnavolikogu pädevuses on: 1) linna üldplaneeringust ning arengukavast lähtudes linna üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine; 2) linna ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu algatamine ja selle lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning üldplaneeringu kehtestamine; 4) detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine (välja arvatud käesoleva määruse § 4 punktis 2 sätestatud juhul); 5) detailplaneeringu kehtestamine (välja arvatud määruse § 4 punktis 3 sätestatud juhtudel); 6) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 7) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine. § 4. Linnavalitsuse pädevus Linnavalitsuse pädevuses on: 1) linna üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine, kui detailplaneering koostatakse vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga (välja arvatud muinsuskaitse- või miljööväärtuslikul alal, looduskaitse all oleval alal ning kaldaalal); 3) detailplaneeringu kehtestamine (välja arvatud muinsuskaitse- või miljööväärtuslikul alal, looduskaitse all oleval alal ning kaldaalal) kui: – detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud; – detailplaneeringu koostamisel on planeeringu avalikustamise nõue kooskõlas planeerimisseaduse §-ga 22 asendatud planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega; 4) detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise üleandmine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule; 5) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine ja projekteerimistingimuste väljastamine planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel; 6) ehitusloa ja ehitise kasutusloa menetlemine ja väljastamine; 7) kirjaliku nõusoleku menetlemine ja väljastamine väikeehitiste ja tehnorajatiste püstitamiseks; 8) projekteerimistingimuste koostamine, kehtestamine ja avalikustamine; 9) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 10) ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel ehitusprojektide ekspertiiside tegemise korraldamine; 11) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 12) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 13) ehitusjärelevalve teostamine; 14) riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine ja nende sisestamine; 15) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine; 16) muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste täitmine, kui see ei kuulu volikogu ainupädevusse. III. PLANEERIMINE § 5. Üldplaneering (1) Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja linna arengukava. (2) Üldplaneeringu võib koostada lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, lähtudes planeerimisseaduse § 8 lõikes 3 sätestatud üldplaneeringu eesmärkidest; 2) kohalike omavalitsuste vahelisel kokkuleppel linna ja linnaga piirnevate Suure-Jaani valla territooriumite või nende osade kohta. (3) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. (4) Üldplaneeringut võib põhjendatud vajaduse korral muuta detailplaneeringuga. (5) Üldplaneeringu algatab ja lähteülesande kinnitab linnavolikogu ning üldplaneeringu koostamist korraldab arhitekt. (6) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimustele detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel. (7) Üldplaneeringuga määratakse linnaeelarvest finantseeritavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. § 6. Üldplaneeringu algatamine ja koostamise korraldamine, planeeringust informeerimine (1) Linnavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas. (2) Igaüks võib teha ettepaneku planeeringu koostamise algatamiseks. (3) Linnavalitsus annab planeeringu algatamise ettepaneku alusel oma seisukoha üldplaneeringu koostamise vajaduse kohta. (4) Kui linnavalitsus toetab üldplaneeringu koostamise algatamise ettepanekut, koostab ehitus- ja planeerimisosakond kahe kuu jooksul üldplaneeringu lähteülesande ja linnavolikogu otsuse eelnõu üldplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta või lähteülesande koostamine tellitakse teenusena pädevalt spetsialistilt. Lähteülesande võib koostada ja kinnitada eraldi otsusega pärast üldplaneeringu algatamise otsuse vastuvõtmist linnavolikogu poolt. (5) Linnavalitsus otsustab üldplaneeringu algatamise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule. (6) Linnavolikogu algatab üldplaneeringu ja kinnitab lähteülesande. (7) Üldplaneeringu koostamist korraldab arhitekt. Linnavalitsus koostab üldplaneeringu projekti või eelarves vastavaks otstarbeks ette nähtud rahaliste vahendite olemasolul korraldab üldplaneeringu koostamise tellimise pädevalt projekteerimisettevõttelt. (8) Üldplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani. (9) Linnavalitsus teatab üldplaneeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. (10) Linnavalitsus informeerib maavanemat algatatud üldplaneeringust kahe nädala jooksul. § 7. Üldplaneeringu koostamine, vastuvõtmine ja avalikustamine (1) Üldplaneering koostatakse koostöös Suure-Jaani vallaga ja Viljandi maavanemaga. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab linnavalitsus avalikke arutelusid, mille toimumisest informeerib avalikkust vastavas ajalehes. (3) Enne vastuvõtmist kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt Suure-Jaani vallaga ja Viljandimaa Keskkonnateenistusega. Kui planeeringualal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kui planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastatakse üldplaneeringu projekt vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga. Kooskõlastamise korraldab linnavalitsus. (4) Linnavalitsus otsustab üldplaneeringu projekti vastuvõtmise otsuse eelnõu esitamise linnavolikogule. (5) Linnavolikogu võtab vastu otsuse üldplaneeringu projekti vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta. (6) Linnavalitsus teatab planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teated avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles ka Suure-Jaani linnas vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. (7) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt neli nädalat. (8) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse ehitus- ja planeerimisosakonnas. Avaliku väljapaneku ajal on linnavalitsuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele, välja arvatud riigisaladusega seotud informatsioonile. (9) Igaühel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada ettepanekuid ja vastuväiteid üldplaneeringu kohta. (10) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab linnavalitsus projekteerija ja linnavalitsuse seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (11) Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, informatsioon avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta avaldatakse vastavas ajalehes. (12) Kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (13) Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu projektis vajalike paranduste ja täienduste tegemise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel. (14) Linnavalitsus esitab parandatud üldplaneeringu projekti maavanemale järelevalve teostamiseks. (15) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi, kooskõlastab linnavalitsus planeeringu projekti uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab, ning kordab üldplaneeringu avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. § 8. Üldplaneeringu kehtestamine ja ülevaatamine (1) Linnavalitsus esitab üldplaneeringu kehtestamise õigusakti eelnõu linnavolikogule. (2) Linnavolikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ning maavanema poolt heakskiitmist. (3) Linnavalitsus teatab kahe nädala jooksul üldplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes. (4) Linnavalitsus saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamisest arvates üldplaneeringu kehtestamise õigusakti ärakirja ja kehtestatud planeeringu Viljandi maavanemale. (5) Linnavalitsus saadab ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning nende kitsenduste kohta riigi maakatastri pidajale. (6) Linnavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (7) Linnavolikogu vaatab kehtestatud üldplaneeringud üle ning esitab ülevaatuse tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. (8) Kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest informeerib linnavolikogu avalikkust vastavas ajalehes. § 9. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks linna territooriumi osa kohta. Linna territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. (2) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Kui eskiisi tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib linnavalitsus detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu avalikustamist. (3) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. (4) Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (5) Kehtestatud detailplaneering on ehitiste projekteerimise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. (6) Detailplaneering ei ole kohustuslik: 1) üksikelamu kõrvalhoonete ja teiste kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoonete ehitamiseks või laiendamiseks ehitusprojekti koostamiseks; 2) olemasolevate hoonete (v.a tööstushooned) laiendamiseks kuni 33% ulatuses nende maapealsest kubatuurist ning selleks ehitusprojekti koostamiseks; 3) rajatiste ehitamiseks ja selleks ehitusprojekti koostamiseks. (7) Linnavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel. (8) Linnavalitsus võib lubada (välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal) ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid; olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid; 3) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 4) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhtudel tuleb enne detailplaneeringu nõudmist kaaluda, kas võimalik avalik huvi kaalub üles detailplaneeringu koostamisele kulutatava aja ja rahalised vahendid. Detailplaneeringu koostamise vajalikkuse põhjendus peab kajastuma detailplaneeringu lähteülesandes. § 10. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja korraldamine, detailplaneeringust informeerimine (1) Linnavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest detailplaneeringutest vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas. (2) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vormikohase avalduse linnavalitsusele. (3) Avaldusele lisatakse: 1) tehnovõrkude valdajate poolt väljastatud tehnilised tingimused, kui kavandatav ehitusõigus tingib tehnokommunikatsioonide senise lahenduse muutmist või kui planeeritaval maa-alal tehnokommunikatsioonid puuduvad; 2) kaitse all olevate ehitiste või miljööväärtusliku hoonestuse kohta koostatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asuvad sellised ehitised; 3) üldplaneeringu muutmise vajadust põhjendavad dokumendid või seletuskiri juhul, kui soovitakse algatada üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut. (4) Lisade vajalikkusest teatab linnavalitsus viivitamatult avalduse esitajale. Avaldus loetakse esitatuks viimase nõutud dokumendi esitamise kuupäevaga. (5) Ehitus- ja planeerimisosakond koostab avalduse esitamise päevast arvates kahe nädala jooksul detailplaneeringu lähteülesande ning linnavalitsuse või linnavolikogu haldusakti eelnõu detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu lähteülesandes tuleb ära näidata üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. (6) Detailplaneeringu algatab vastavalt määruse § 3 punktile 4 kas linnavolikogu või linnavalitsus. (7) Kui tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamiseks ning linnavalitsus ettepanekut ei toeta, valmistatakse ette detailplaneeringu algatamisest keeldumise motiveeritud otsuse eelnõu. Otsuse eelnõule lisatakse algatamise ettepanek ning muud asjas kogutud ja keeldumist põhjendavad dokumendid. Algatamisest keeldumise otsusele lähteülesannet ei lisata. (8) Detailplaneeringu lähteülesandes määratakse: 1) planeeritava ala piir ja suurus; 2) planeeringu koostamise eesmärk ja alused, sh üldplaneeringu muutmise põhjendus, kui detailplaneeringuga nähakse ette üldplaneeringu muutmise ettepaneku tegemine; 3) kehtivad planeeringud, mida tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada; 4) nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks; 5) keskkonnamõju hindamise vajalikkus lähtudes sellest, kas detailplaneeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju; 6) muud konkreetse detailplaneeringu koostamisel planeeritava ala või selle ümbruskonna eripära alusel esitatavad kultuuriloolised, looduskaitselised vms tingimused; 7) planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avaliku tutvustamise vajadus; 8) detailplaneeringu projekti vastuvõtmiseks vajalikud kooskõlastused. (9) Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat. Lähteülesande aegumist arvestatakse kuni detailplaneeringu projekti vastuvõtmise otsuse tegemiseni. (10) Lähteülesandele kirjutab alla selle koostaja ning lähteülesanne esitatakse kinnitamiseks linnavalitsusele. Planeerimisseaduse § 9 lõikes 11 nimetatud juhtudel ning juhul, kui detailplaneering võib kaasa tuua kehtestatud üldplaneeringu muutmise vajaduse, esitatakse lähteülesanne kinnitamiseks linnavolikogule. (11) Ehitus- ja planeerimisosakond koostab detailplaneeringu või sõlmib huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta ning huvitatud isik tellib detailplaneeringu koostamise pädevalt ettevõtjalt. Lepinguga määratakse linnavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. (12) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise, samuti looduskaitse või muinsuskaitse alla võetud maa-aladel detailplaneeringu koostamise tellib ja koostamist korraldab linnavalitsus. Linnavalitsuse poolt volitatud isik sõlmib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise rahastamise kohta. (13) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab linnavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. (14) Linnavalitsus teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest. (15) Linnavalitsus informeerib Viljandi maavanemat detailplaneeringu algatamisest kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. § 11. Detailplaneeringu koostamine ja koostöö planeeringu koostamisel (1) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse digitaalset topo-geodeetilist plaani. (2) Detailplaneering koostatakse lähteülesandes näidatud mahus sellise detailsusega, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik ehitusprojekti koostamine. Tehnovõrkude kohta antakse põhimõttelised lahendused, näidates ära trasside koridorid. Detailplaneeringu koosseisus esitatakse tehnovõrkude koondplaan. (3) Linnavalitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste tutvustamise ja avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse ära lähteülesandes. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või linnaehituslikult olulisele piirkonnale. Eskiisprojektis esitatakse põhimõttelised lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse kohta. Eskiisprojekti tutvustamisele kutsutakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud isik, tehnovõrkude valdajate esindajad ja detailplaneeringut kooskõlastavad spetsialistid. (4) Detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustuse kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus ning tutvustamisel tehtud märkused ja ettepanekud. (5) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. (6) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Linnavalitsusele kooskõlastamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja eraldi dokumendina vormistatud kirjalik seisukoht koostöös valminud planeeringulahenduse kohta või tehnovõrgu valdaja märgib oma seisukoha tehnovõrkude koondplaanile. (7) Kui tehnovõrgu valdaja ei vasta ühe kuu jooksul taotlusele koostada planeeringu tehnovõrkude lahenduse kohta oma kirjalik seisukoht või ei viseeri vastava märkusega planeeringu tehnovõrkude koondplaani, on planeeringu koostajal õigus lahendada tehnovõrkude paiknemine planeeringus vastavalt tehnilistele tingimustele oma äranägemise järgi. § 12. Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine (1) Detailplaneeringu projekt esitatakse linnavalitsusele riigiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmisele suunamise otsustamiseks paberkandjal kahes eksemplaris ning digitaalsel kujul. Planeeringu kaardid esitatakse digitaalselt .dgn või .dwg failina. (2) Linnavalitsus kontrollib kahe nädala jooksul detailplaneeringu projekti vastavust lähteülesandele, seadustele ja teistele õigusaktidele ning määrab täiendavate kooskõlastuste vajaduse, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. Puudulikult vormistatud või ilmselgete tehniliste vigadega koostatud detailplaneeringu projekt tagastatakse selle esitajale paranduste tegemiseks. (3) Nõuetele vastav detailplaneeringu projekt kooskõlastatakse lähteülesandes ja linnavalitsuse poolt täiendavalt määratud riigiasutustega. (4) Detailplaneeringu koostaja teeb planeeringu projektis kooskõlastava ametiisiku poolt nõutud parandused või esitab vastuväited kooskõlastava ametiisiku märkuste kohta. Planeeringu koostaja vastuväidete kohta annab kooskõlastav ametiisik oma kirjaliku seisukoha. Kui parandustega muudetakse planeeringu põhilahendusi, tuleb detailplaneeringu projekt uuesti kooskõlastada riigiasutuste või ametnikega, kelle varem antud kooskõlastust muudatus puudutab. (5) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering saadetakse enne vastuvõtmisele suunamise otsustamist Viljandi maavanemale planeeringu riigiasutustega ja maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse määramiseks. (6) Seadustele vastavalt kooskõlastatud detailplaneeringu projekti võtab vastu linnavolikogu või linnavalitsus, lähtudes määruse § 3 punktist 4. § 13. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras (1) Lihtsustatud korras koostatud detailplaneering on planeering, mille koostamisel loobutakse planeerimisseaduse §-des 18–21 ja määruse §-s 14 sätestatud planeeringu avalikustamise nõudest ja asendatakse see planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: 1) olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna linnaehituslikku miljööd; 3) olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning säilib hoonete kasutamise senine otstarve. (2) Detailplaneeringu lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele, samuti ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud kaldaaladele. § 14. Detailplaneeringu avalikustamine (1) Vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldab linnavalitsus. (2) Detailplaneeringu avalik väljapanek kestab vähemalt kaks nädalat. (3) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kirja koopia ja kirja tähtsaadetisena väljastamist tõendava dokumendi koopia lisatakse detailplaneeringu materjalidele. (4) Linnavalitsus teatab vastavas ajalehes avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates antakse planeeringu sisu lühitutvustus ja informatsioon planeeritava maa-ala suuruse, asukoha, kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta. (5) Teade avaliku väljapaneku toimumise kohta pannakse üles ka linnavalitsuse hoones Lembitu pst 42. (6) Avaliku väljapaneku ajal on linnavalitsuse tööaja jooksul tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele, välja arvatud riigisaladusega seotud informatsioonile. (7) Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. (8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab linnavalitsus projekteerija ja linnavalitsuse seisukoha saadetud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. (9) Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, korraldab linnavalitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. (10) Linnavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist. (11) Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab linnavalitsus detailplaneeringus vajalike paranduste ja täienduste tegemise. (12) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, tuleb kooskõlastada planeering uuesti isiku ja asutusega, keda muudatus puudutab. Muudetud põhilahendusega detailplaneeringu projekt tuleb uuesti vastu võtta ja avalikustada. (13) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teatab linnavalitsus vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. (14) Pärast avalikustamist ja enne kehtestamist saadab linnavalitsus detailplaneeringu projekti järelevalve teostamiseks maavanemale. (15) Detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui: 1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud; 2) detailplaneering on koostatud lihtsustatud korras vastavalt määruse paragrahvile 16. § 15. Detailplaneeringu kehtestamine (1) Kehtestatud üldplaneeringuga vastavuses koostatud detailplaneeringud, mille kohta ei ole avalikustamise käigus esitatud vastuväiteid või kõikide esitatud vastuväidetega on arvestatud, või planeerimisseaduse § 22 kohaselt lihtsustatud korras koostatud detailplaneeringud kehtestab linnavalitsus vastavalt määruse § 4 punktile 6. (2) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavad detailplaneeringud, samuti riikliku kaitse alla võetud maa-ala või miljööväärtusliku hoonestusala kohta koostatud detailplaneeringud kehtestab linnavolikogu. (3) Linnavalitsus otsustab kahe nädala jooksul lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise õigusakti eelnõu linnavolikogule vastuvõtmiseks suunamise. (4) Detailplaneeringu kehtestanud linnavolikogu või linnavalitsus teatab ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamisest vastavas ajalehes. (5) Detailplaneeringu kehtestanud linnavolikogu või linnavalitsus saadab detailplaneeringu kehtestamise õigusakti ärakirja ja kehtestatud detailplaneeringu Viljandi maavanemale ning kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (6) Linnavalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul kehtestamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates: 1) isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 3) kinnisasja omanikele, kelle kinnisasjale kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. (7) Detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust. § 16. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (1) Kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui linnavalitsus või planeeringuala kinnisasja omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. (2) Planeeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb esitada linnavalitsusele vabas vormis avaldus. Detailplaneeringu tunnistab kehtetuks linnavolikogu. Ehitus- ja planeerimisosakond valmistab ette detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu. (3) Linnavalitsus teatab detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja selle põhjustest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates. § 17. Miljööväärtuslik hoonestusala (1) Miljööväärtuslike hoonestusalade piirid ja üksikobjektide asukohad määratakse linna üldplaneeringu ja detailplaneeringutega. (2) Miljööväärtusliku hoonestusala ehitustegevuses peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. (3) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada hoonestusala arhitektuuri ja hoonestustavadega kokkusobimatuid ehitisi. IV. EHITUSVALDKONNA KORRALDAMINE § 18. Ehituslik projekteerimine (1) Ehitusprojekt koostatakse kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel koostatakse ehitusprojekt projekteerimistingimuste alusel. (2) Ehitusprojekti koostamiseks kuni 31. detsembrini 2002. a kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kehtestatud detailplaneeringute alusel väljastatakse detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. (3) Ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine, määratakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse alusel detailplaneeringuga. (4) Projekteerimistingimuste saamiseks esitatakse linnavalitsusele taotlus. (5) Linnavalitsus koostab projekteerimistingimused 15 kalendripäeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates ja avalikustab need Suure-Jaani linna veebilehel (www.suure-jaani.ee). (6) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht; 2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala; 3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp; 4) hoone suurim lubatud kõrgus; 5) ehitise kasutamise otstarve; 6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad; 7) fassaadi- ja katusematerjalid; 8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded; 9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus; 10) haljastus- ja heakorranõuded; 11) tehniliste tingimuste taotlemine; 12) ehitusjäätmete käitlemine; 13) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada; 14) keskkonnamõju hindamise vajadus. (7) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimuste kehtivusaega võib pikendada samaks tähtajaks. (8) Ehitusprojekt koostatakse kehtival topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavaga 1:500. (9) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele: 1) arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4; 2) põhijoonised mõõtkavas 1:100 (erandkorras 1:50 või 1:200); 3) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda; 4) olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil); 5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised – nende olemasolul). (10) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutustega ja isikutega: 1) Päästeameti kohaliku asutusega; 2) rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusega; 3) riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga; 4) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga; 5) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega; 6) linna tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sademevete juhtimise süsteeme puudutavate ehitiste puhul linnavalitsusega ja osaühinguga Suure-Jaani Hooldus; 7) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga. § 19. Ehitusluba (1) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud määruse §-s 20 sätestatud juhtudel. Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale. Ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata. (2) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama kõik omanikud ühiselt. (3) Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule, kelle suhtes on kinnistusraamatusse kantud vastav asjaõigus või kes on sõlminud vastava asjaõiguslepingu või kes on sõlminud kinnisasja omanikuga või isikuga, kellel on seadusest tulenev maakasutusõigus, notariaalselt kinnitatud kokkuleppe tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks või kellel on seadusest tulenev teisele isikule kuuluva maa kasutamise õigus. Nimetatud kokkulepped tuleb lisada ehitusloa taotlusele. (4) Riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale veel kinnistusraamatusse kandmata maale tehnovõrgu või -rajatise püstitamiseks annab asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 2 lõikes 2 nimetatud lihtkirjaliku nõusoleku linnavalitsus. (5) Ehitusloa saamiseks tuleb: 1) esitada linnavalitsusele paberkandjal vormikohane taotlus; 2) esitada kahes eksemplaris ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ning on koostatud või kontrollitud vastutava spetsialisti poolt; 3) tasuda riigilõiv. Info riigilõivu tasumise kohta lisatakse ehitusloa taotlusele; 4) kaitsealusel alal ja kaitse alla võetud hoonete puhul ehitusloa taotlemisel esitada vastavalt vajadusele Muinsuskaitseameti luba arheoloogiliseks inspekteerimiseks, arheoloogilisteks uuringuteks ja järelevalveks, konserveerimis-, restaureerimis- ja remonttöödeks, mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste uurimiseks, mulla-, ehitus- ja haljastustöödeks. (6) Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab linnavalitsus sellest viivitamatult taotlejale, kellel on õigus kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku teate saamisest. (7) Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse ehitusloa väljastamisest. Ehitusseaduse § 24 lõike 1 alusel ehitusloa väljastamisest keeldumise korral riigilõivu ei tagastata. (8) Esitatud ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkuse üle otsustab ja ekspertiisi tellib linnavalitsus. Kui ekspertiis tuvastab, et ehitusprojekt ei vasta nõuetele, hüvitab ehitusprojekti tellija linnavalitsusele ekspertiisi kulud. (9) Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik ning kirjalik ekspertarvamus esitatakse ehitusprojekti koosseisus ehitusloa taotlemisel. Suure-Jaani linnas ehitiste projekteerimisel loetakse suurteks rahvahulkadeks: 1) hoonete projekteerimisel – 50 ja enam inimest; 2) rajatiste projekteerimisel – 100 ja enam inimest. (10) Teede, tänavate, jalgrattateede ning muude sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ettenähtud rajatiste teeprojekti koosseisus esitatakse teeseaduse § 19 lõike 4 kohaselt teostatud ekspertiisi koondseisukoht. (11) Ehitusseaduse § 24 lõike 1 kohaselt ehitusluba ei väljastata, kui: 1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele või 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid või 3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud projekti koostamisele, selle koostajale või kontrollijale kehtestatud nõudeid või 4) ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele või ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele või 5) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või 6) ajutise ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või 7) ei ole tasutud riigilõiv või 8) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. (12) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab ehitus- ja planeerimisosakond haldusakti eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta ning esitab selle linnavalitsusele. (13) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Ehitusloa väljastab ehitus- ja planeerimisosakond linnavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. (14) Ehitusluba on tähtajatu, kuid ehitusseaduse § 25 lõike 2 kohaselt kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei alustata kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. (15) Linnavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiivi üleandmiseni. § 20. Väikeehitis (1) Linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul võib ehitusprojektita: 1) ehitada 20–60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist, millele ei taotleta kasutusluba; 2) muuta ehitise tehnosüsteeme. (2) Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse linnavalitsusele vormikohane taotlus. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet. (3) Linnavalitsus võib põhjendatud juhtudel (lähtudes ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust või projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest) nõuda ehitusprojekti enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitustööde teostamiseks nõusoleku andmist. (4) Ehitusprojekt on kohustuslik väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitsealal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks. (5) Kirjaliku nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus. Kirjaliku nõusoleku annab ehitus- ja planeerimisosakond linnavalitsuse korralduse alusel kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates. (6) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont ja/või naaberkinnistu (krundi) piiri vahetus läheduses, kui puudub naaberkinnistu omaniku kooskõlastus. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 m (puitehitise puhul) või 3 m (kiviehitise puhul) on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. (7) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (8) Väikeehitise püstitamisest tuleb linnavalitsusele teatada, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. § 21. Ajutine ehitis (1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (2) Ajutise ehitise püstitamiseks on vaja taotleda sõltuvalt selle suurusest kas ehitusluba või kirjalikku nõusolekut. (3) Ajutise ehitise ehitamiseks ehitusloa saamiseks esitatakse vormikohane ehitusloa taotlus määruse § 19 lõikes 5 sätestatud korras. (4) Ajutise ehitise ehitamiseks kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane kirjaliku nõusoleku taotlus määruse § 20 lõikes 2 sätestatud korras. (5) Linnavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus: 1) ehitise kasutamise tähtaja; 2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva. (6) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab linnavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. § 22. Ehitamine (1) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile (v.a väikeehitise, mille ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, ehitamise korral). (2) Ehitise omanik esitab linnavalitsusele ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise alustamist. Teatise võib esitada paberkandjal või elektrooniliselt. (3) Ehituse alustamise teatisega määrab ehitise omanik omanikujärelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse §-le 30 ja teatab ehitaja andmed. (4) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud isikult. (5) Suure-Jaani linna territooriumil teede ja tänavate ning tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks tuleb taotleda linnavalitsuselt kaeveluba vastavalt «Kaevetööde eeskirjale». Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba. (6) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. (7) Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise või inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutama või viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega hiljemalt linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (8) Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud. (9) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise seintesse paigaldatud geodeetiliste märkide (reeperite) korrashoiu. (10) Hoonele uue kujundusega või teisest materjalist välisuste ja akende paigaldamine, ehitise värvitooni muutmine, fassaadielementide (sildid, viidad, päikesevarjud jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult arhitekti eelneval loal. Arhitekt kooskõlastab värvipassi või muudatuste projekti. Muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine muinsuskaitseametiga. Kirjaliku kooskõlastuse olemasolu on ehitusloa väljastamise eelduseks. (11) Fassaadikujunduse või värvilahenduse muutmiseks loa saamiseks esitatakse linnavalitsusele vabas vormis avaldus, milles näidatakse ära hoone asukoht ja lisatakse fassaadijoonised ning värvinäidistena või katalooginumbritena värvitoonid, mida soovitakse kasutada. Kui hoone asub muinsuskaitsealal, kooskõlastatakse hoone välisilme muudatused ka Muinsuskaitseametiga. (12) Arhitekt kooskõlastab hoone värvipassi. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projekti mahus. (13) Krundi tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks arhitektile. (14) Ehitusjärelevalvet ehitusseaduse § 59 mõistes teostab linnavalitsus ehitus- ja planeerimisosakonna kaudu. § 23. Ehitise kasutusluba (1) Valminud ehitist või selle osa võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Väikeehitist võib kasutada kasutusloata, kui ehitist ei kasutata elamiseks. (2) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada: 1) vormikohane taotlus; 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3) ehitamise tehniliste dokumentide originaalid, sh ehitise mahamärkimise akt (uusehitusel ja juurdeehitustel), ehituse täitedokumentatsioon, varjatud tööde aktid, ehitustööde päevikud, teostusmõõdistamise joonised ja ehitusjärgse mõõdistamise joonised; 4) ehitise, selle osa või tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist tõendav dokument (õigusaktis sätestatud juhtudel); 5) kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks (õigusaktis sätestatud juhtudel); 6) info riigilõivu tasumise kohta. (3) Kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, teatab linnavalitsus sellest viivitamatult kasutusloa taotlejale, andes kasutusloa taotlejale võimaluse kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. Puuduste määratud aja jooksul kõrvaldamata jätmise korral keeldutakse kasutusloa väljastamisest. (4) Ehitus- ja planeerimisosakond: 1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele; 2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone; 3) esitab linnavalitsusele haldusakti eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta. (5) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab linnavalitsus. Kasutusloa väljastab ehitus- ja planeerimisosakond linnavalitsuse korralduse alusel. (6) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. (7) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega ehitus- ja planeerimisosakonnale. V. MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 24. Linnavalitsuse volitamine Linnavalitsust volitatakse otsustama maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) § 18 lõigetes 2, 4, 5 ja 6 nimetatud küsimusi. § 25. Rakendussätted (1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. (2) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse. (3) Tunnistada kehtetuks Suure-Jaani Linnavolikogu 7. augusti 1997. a määrusega nr 9 kinnitatud «Suure-Jaani linna ehitusmäärus».