Kallaste Linnavolikogu — Kallaste linna põhimääruse kinnitamine — KO, 10, 199

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Kallaste Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kallaste linna põhimäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kallaste Linnavolikogu 28. juuni 1994. a määrusega nr 3 kinnitatud «Kallaste linna põhimäärus». 3. Tunnistada kehtetuks Kallaste Linnavolikogu 18. jaanuari 2000. a otsusega nr 24 kinnitatud «Kallaste Linnavolikogu reglement». 4. Määrus jõustub 1. veebruaril 2001. a. Volikogu esimees Georgi GORJUNOV Lisa Kallaste Linnavolikogu 22. detsembri 2000. a määrusele nr 4 KALLASTE LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kallaste linna põhimäärus Kallaste linna põhimäärus on õigusakt, mis sätestab linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning asutuste moodustamise, õigused, kohustused, töökorra, eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra ning linnavara omandamise, valitsemise, kasutamise ja käsutamise ning muud omavalitsuse tegevuse põhimõtted. § 2. Kallaste linna kohalik omavalitsus (1) Kallaste linna kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Kallaste linna kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Kallaste linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kallaste linna kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Kallaste linna kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguslikud alused (1) Kallaste linna kohalik omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, teistest seadustest ja riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, Kallaste Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Kallaste Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Kallaste linn on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja Kallaste linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Kallaste Linnavolikogu, linnavolikogu esimees, Kallaste Linnavalitsus ning linnapea. (3) Kallaste linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on antud vastavad volitused õigusaktidega sätestatud korras. § 5. Kallaste linna omavalitsusorganid Kallaste linna omavalitsusorganid on: 1) Kallaste Linnavolikogu – Kallaste linna esinduskogu, mis valitakse seaduse alusel linna hääleõiguslike elanike poolt; 2) Kallaste Linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Kallaste linna omavalitsuse ülesanded ja pädevus (1) Kallaste linna omavalitsuse ülesanne on korraldada Kallaste linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist ning teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Kallaste linna omavalitsuse ülesanne on korraldada linna omanduses olevate koolieelse lasteasutuse, gümnaasiumi ja raamatukogu, rahvamaja ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Kallaste linna omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Kallaste linna omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Kallaste linna sümbolid Kallaste linna sümbolid on vapp ja lipp. § 8. Kallaste linna sümbolite kasutamise kord (1) Kallaste linna vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Kallaste linna pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja märkidel, samuti alapunktis 1 nimetatud linna asutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonel, linna piiritähistel ning linna asutuste siltidel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõikes 1, võib Kallaste linna vappi kasutada linnavalitsuse loal. (3) Kallaste linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul sätestatakse õigusaktiga. (4) Linnalipp heisatakse alaliselt hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta koos lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (5) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna nendest vasakul pool. (6) Linnalipu valmistamiseks annab loa linnavalitsus. (7) Kallaste linna nime ja visuaalsete sümbolite kasutamise kord sätestatakse õigusaktiga. § 9. Linnapea ametiraha (1) Kallaste linnapea pidulikuks ametitunnuseks on linnapea ametiraha. (2) Kallaste linnapea ametiraha on vasest valmistatud ketiga kaelaskantav ümmargune medal, mille ühel poolel on Tartu maakonna vapi reljeefne kujutis ning selle ümber kiri «Kallaste linn» ja «Linnapea». Teisel poolel on Eesti Vabariigi vapi kujutis koos kirjaga «Tartumaa». Ametiraha läbimõõt on 70 mm, paksus 2 mm. (3) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Kallaste linnapeal ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel antakse linnapea ametiraha üle uuele linnapeale. (4) Linnapea ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Kallaste linna esindusfunktsioonide täitmisel. § 10. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Kallaste linnavolikogus, linnavalitsuses ja linnavalitsuse hallatavates asutustes on eesti keel. II. KALLASTE LINNA PIIR § 11. Kallaste linna piir (1) Kallaste linna piir on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. detsembri 1963. a seadlusega «Kallaste linna administratiivpiiri kinnitamise kohta» ja on kantud riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivale seadusele. (2) Kallaste linna piiri kirjeldus ja skeem sätestatakse õigusaktiga. (3) Kallaste linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. (4) Kallaste linna piir tähistatakse seaduses sätestatud korras linna suubuvatel teedel. (5) Omavalitsusüksuse piire või nime muuta ei tohi ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata. III. KALLASTE LINNA ELANIK § 12. Kallaste linna elaniku mõiste Kallaste linna elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Kallaste linnas. § 13. Kallaste linna elaniku valimisõigus Täisealisel Kallaste linna elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. § 14. Kallaste linna elanike küsitluse läbiviimine (1) Linnavolikogul on õigus Kallaste linna haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse korraldamise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Küsitlus korraldatakse linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 15. Kallaste linna aukodanik Kallaste linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Kallaste linna aukodaniku nimetuse. Linna aukodaniku nimetuse annab linnavolikogu vastavalt Kallaste linna aukodaniku statuudile. IV. KALLASTE LINNAVOLIKOGU § 16. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Linnavolikogu liikmete arvu määrab seaduse alusel linnavolikogu eelmine koosseis. (3) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast, mille kohta pannakse välja teade linnavalitsuse hoones asuvale teadetetahvlile. § 17. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks kolmeks aastaks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaat ametikohale, millele valimine, kinnitamine või ametisse nimetamine on linnavolikogu pädevuses; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni või töörühma liikmeks; 5) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda linnavolikogu istungil avalduse, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (5) Linnavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määras ja korras. (6) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem. (8) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. (9) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja komisjonide koosolekutest ning täita volikogu poolt antud ülesandeid. § 18. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kallaste linnas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valimiste Kallaste linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (2) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab linnavolikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule. (4) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest arvates vastava teate linnavolikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates linnavolikogule. § 19. Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab linnavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab linnasekretär vastava teate linnavolikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle linnavolikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linnavolikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle linnavolikogule. § 20. Linnavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele astub linnavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Kallaste linna valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed ja saadab nende nimekirja ja valimiskomisjoni otsused linnavolikogu esimehele ja linnasekretärile. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Kallaste linna valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu või Kallaste linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Kui linnavolikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse paragrahvi 30 lõike 4 punktis 4 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse linnavolikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 21. Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning selle põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 22. Linnavolikogu esimees ja esimehe asetäitja (1) Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja eelnõude menetlemist; 2) esindab Kallaste linna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab kirjavahetust; 4) annab välja käskkirju linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 5) esitab linnavolikogu istungile päevakorra projekti; 6) esindab volikogu istungjärkudevahelisel ajal; 7) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe asetäitja asendab volikogu esimeest tema äraolekul, volikogu esimehe asetäitja äraolekul asendab teda revisjonikomisjoni esimees. (3) Volikogu esimehe ja asimehe asetäitja ametikoht võib olla palgaline volikogu äranägemisel. Töötasu suuruse määrab volikogu. (4) Volikogu esimehel ja esimehe asetäitjal on õigus ise tagasi astuda. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus. (5) Volikogu esimehe või esimehe asetäitja volituste lõppemise või peatumise korral valitakse uus esimees järgmisel volikogu istungil. Juhul kui volikogu esimees on oma saadikukohustuste täitmisest loobunud või oma valimispiirkonnast lahkunud, valitakse uus esimees pärast asendusliikme määramist. § 23. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast esimehe. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi nimelise ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. (3) Hääletamine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 lõikes 4 sätestatud korras. (4) Linnavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. (7) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud linnavolikogu esimehe valimise korrale. § 24. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab linnavolikogu määruste või otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi komisjonile läbivaatamiseks saadetud linnavalitsuse õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta; 7) teeb ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 8) juhib vastavalt oma pädevusele linnavolikogus arutusel olevate eelnõude menetlemist. (3) Komisjonide esimehed ja vajadusel aseesimehed valib linnavolikogu oma liikmete hulgast lihthäälteenamusega. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu, linnavolikogu esimees või linnavalitsus. (6) Komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjonid valivad oma koosseisust sekretäri. Komisjoni koosolekut protokollib sekretär. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. (7) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga õigusaktide vastuvõtmisel. Komisjon teeb linnavolikogule üks kord aastas ettekande tehtud tööst. (8) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja tellida ekspertiisi ning saada linnavalitsuselt või linnavalitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (9) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (10) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi, mille koosseis, volituste ulatus ja kestuse tähtaeg sätestatakse õigusaktiga. (11) Alatise komisjoni tegevus loetakse lõppenuks, kui: 1) enamus komisjoni liikmetest on selleks soovi avaldanud; 2) linnavolikogu sellekohase otsusega; 3) linnavolikogu volituste lõppemisega. § 25. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks neljaliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib käesolevas põhimääruses sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 26. Revisjonikomisjoni poolt korraldatavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 lõikes 3 nimetatud valdkondades linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste tööd linnavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või linnavolikogu otsuste alusel. (2) Kontrollimisi korraldavad revisjonikomisjoni liikmed. Vajadusel kaasatakse linnavalitsuse ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (3) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Õigusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (4) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (5) Kontrollimiste üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. § 27. Linnavolikogu fraktsioon (1) Fraktsioonid on volikogu liikmete vähemalt kolmeliikmelised ühendused, mille olemasolust ja koosseisust on volikogu esimeest kirjalikult informeeritud ning kui need on volikogu protokollilise otsusega registreeritud. Fraktsioonidesse ühinemise aluseid ei reglementeerita. (2) Fraktsioonil on õigus kaasettekandeks, sõnavõtuks, läbirääkimise katkestamise nõudmiseks ning vaheaja nõudmiseks enne mis tahes hääletamist. (3) Fraktsioonil on õigus nõuda vastuvõetud otsuse teistkordset läbivaatamist. § 28. Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või aseesimees. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Linnavolikogu esimees või aseesimees kutsub kokku linnavolikogu istungi linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (3) Kutse istungile, milles näidatakse ära linnavolikogus arutusele tulevad küsimused koos eelnõude projektide ning lisadega, saadetakse linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetele ja teistele asjaosalistele vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. (4) Istungi kokkukutsumise kohta pannakse välja teade linnavalitsuse hoones asuvale teadetetahvlile neli päeva enne linnavolikogu istungit. Teates avaldatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. (5) Istungid toimuvad vastavalt vajadusele iga kuu eelviimasel nädalal. Üldjuhul juuli- ja augustikuul istungeid ei toimu. Erandjuhul on võimalik istungi sagedasem kokkukutsumine. § 29. Linnavolikogu istungi korraldamine (1) Üldpõhimõtted 1. Linnavolikogu töövorm on istung. 2. Linnavolikogu istungeid juhatab linnavolikogu esimees või tema kohustusi täitev isik. 3. Linnavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja linnavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 4. Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 5. Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Linnapea, linnavalitsuse liikmete ja teiste isikute osavõtu vajalikkuse kinnisest istungist otsustab istungi juhataja. 6. Linnavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole linnavolikogu koosseisust. 7. Istungi juhataja tagab korra istungi läbiviimisel. (2) Päevakorra kinnitamine ja avalduste läbivaatamine 1. Istungi alguses teeb istungi juhataja teatavaks päevakorra projekti ja eelnõu esitaja kirjaliku avalduse eelnõu tagasivõtmise kohta. 2. Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 3. Istungi juhataja informeerib linnavolikogu liikmeid saabunud kirjadest, neile saadetud vastustest ning muudest küsimustest. 4. Istungi juhataja paneb hääletusele filmimise või lindistamise volikogu istungil. (3) Päevakorra küsimuste arutamine 1. Istungi alguses annab istungi juhataja sõna linnavalitsusele informatsiooni ärakuulamiseks. 2. Eelnõud esitatakse ja arutatakse vastavalt kinnitatud päevakorrale. 3. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja järgmise lugemise aja otsustab linnavolikogu vastavalt eelnõu menetlemist juhtinud komisjoni ettepanekule. Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil poolthäälteenamuse saanud eelnõu. 4. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. 5. Linnavolikogu istungil antakse päevakorra küsimustes ettekandjatele, kaasettekandjatele ja sõnavõtjatele aega: ettekandeks viis minutit; kaasettekandeks viis minutit; ettekandja lõppsõnaks viis minutit; kaasettekandja lõppsõnaks viis minutit; sõnavõtuks ühes päevakorrapunktis üks kord kolm minutit; repliigiks ühes päevakorrapunktis kolm korda a kaks minutit. Linnavolikogu võib nimetatud aega pikendada. 6. Pärast ettekandeid võib esitada ettekandjale küsimusi, kusjuures ühele linnavolikogu liikmele üle kahe korra küsimuse esitamiseks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise mõnele teisele isikule. 7. Teistele istungil viibivatele isikutele ja külalistele sõna andmise otsustab istungi juhataja. 8. Sõnavõtusoovist istungil antakse märku käe tõstmisega. 9. Läbirääkimised lõpevad ettepanekute tegemisega. Ettepanekute tegemise kestus on üks minut, mis antakse igale seda nõudvale sõnavõtuks registreerunud volikogu liikmele. (4) Hääletamise kord 1. Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks linnavolikogu liige. 2. Hääletamine linnavolikogus on avalik. 3. Linnavolikogu liige hääletab isiklikult. 4. Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 21 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 esitatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 5. Linnavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja, kes teeb pärast hääletamist teatavaks tulemuse ning kuulutab linnavolikogu otsuse kinnitatuks või mittekinnitatuks. 6. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 7. Salajaseks hääletamiseks valitakse häältelugemiskomisjon, mille arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab linnavolikogu poolthäälteenamusega. 8. Häältelugemiskomisjoni ei või kuuluda isik, kelle kandidatuur on üles seatud valimisteks. 9. Häältelugemiskomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri ning koostavad protokolli ülesannete jaotamise kohta. 10. Komisjoni esimees tutvustab linnavolikogule ametite jaotust komisjoni liikmete vahel ja teeb teatavaks hääletamise korra. Salajaseks hääletamiseks kasutatakse valimiskasti, mis asub linnavolikogu istungi läbiviimise ruumis ning pitseeritakse kohapeal. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletusssedelid kandidaatide nimedega ning jagab välja linnavolikogu liikmetele allkirja vastu. Hääletussedelitele paneb komisjon enne valimiskasti laskmist pitsati jäljendi. 11. Häältelugemiskomisjon avab valimiskasti istungi ruumis. 12. Tulemused tehakse teatavaks kohe ja selle kohta vormistatakse häältelugemiskomisjoni protokoll, mille kinnitab linnavolikogu poolthäälteenamusega. 13. Linnavolikogu liikmel on õigus hääletamistulemusi vaidlustada kohe pärast nende teatavakstegemist. Kordushääletuse otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. (5) Linnavolikogu istungi protokoll 1. Linnavolikogu istungi käik protokollitakse, protokollile kirjutavad volikogu esimees või tema asendaja. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 2. Istungi protokoll vormistatakse hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist ning protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 3. Protokolliga saab tutvuda pärast istungit hiljemalt kümnendast päevast linnakantseleis ja Kallaste linnaraamatukogus. 4. Protokolli kohta saab esitada kirjalikke proteste seitsme päeva jooksul pärast protokolli tutvumiseks esitamist. Istungi juhataja ja protokolli koostaja lahendavad laekunud protesti kolme päeva jooksul. 5. Üldteatavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks, vastavalt volikogu poolt tehtud otsusele. § 30. Arupärimine (1) Linnavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimine linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavolikogu esimehele või aseesimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele saadetakse kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu istungi päevakorda. § 31. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele. (2) Kirjaliku algatuse umbusalduse avaldamiseks allkirjastavad kõik algatajad ja see esitatakse otsuse eelnõuna linnavolikogu eestseisusele kaks päeva enne eestseisuse koosolekut. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul uut umbusalduse avaldamist algatada. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või linnavolikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või linnavolikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 32. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe, linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest, linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa linnavolikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 21 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi linnavalitsus. V. KALLASTE LINNAVALITSUS § 33. Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega Kallaste linnale pandud ülesandeid, lähtudes Kallaste linna arengukavast. (2) Linnavalitsus juhib linnavalitsuse hallatavate asutuste tegevust linna eelarve ja teenistusliku järelevalve kaudu. § 34. Linnapea valimise kord (1) 1. Linnapeaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kellel on isikuregistri-järgne alaline elukoht Kallaste linnas ja kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ametikohustusi ning kellel on volikogu usaldus. 2. Enne linnapea valimist võib volikogu kehtestada täiendavaid nõudeid linnapeakandidaadi isiku- ja kutseomadustele. (2) Linnapea valimine toimub kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks. (4) Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon ja linnavolikogu liige. Nimelise kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll kinnitatakse linnavolikogu poolthäälteenamusega. (6) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja toimub uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. § 35. Linnapea (1) Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Kallaste linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega või linna põhimäärusega sätestatud korras ning linnavolikogu poolt antud pädevusele. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) annab linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 6) teeb linnavolikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi; 8) korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide täitmise kontrolli; 9) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud linnavalitsuse liige. Kui asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige. (3) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (4) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (5) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu järgmisel istungil uue linnapea või määrab linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. § 36. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, majandusnõunik, finantsnõunik ja teised linnavalitsuse liikmed. (4) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamist esitab linnapea hiljemalt ühe kuu jooksul linnavolikogule kandidaadid linnavalitsuse liikmeks kinnitamise kohta. (5) Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses linna ametiasutuses. Linnavolikogu poolt ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta teenistust oma endisel ametikohal. (6) Linnavalitsuse liikmed kinnitab linnavolikogu linnapea esildisel tema volituste ajaks. § 37. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (4) Kui mõne linnavalitsuse liikme volitused lõpevad ja linnavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. § 38. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. § 39. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 40. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung, millest võtavad osa linnavalitsuse liikmed. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist võtab osa linnasekretär või tema asendaja. (3) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavalitsuses. (5) Linnavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi korraldamise ja istungil vastuvõetud linnavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavalitsuse reglemendiga. § 41. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab linna vapipitsatit; 7) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 8) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja linnavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. VI. KALLASTE LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS § 42. Linna asutused (1) Linna asutused on: 1) linna ametiasutus – linnavalitsus; 2) linnavalitsuse hallatavad asutused. (2) Linnavalitsuse hallatavad asutused ei teosta avalikku võimu ega ole juriidilised isikud. (3) Linnavalitsuse hallatava asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu, samuti kinnitab ja muudab põhimääruse. (4) Linnavalitsuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab linnavolikogu. (5) Linna hallataval asutustel on oma alaeelarve Kallaste linna eelarves, Kallaste linna vapi kujutise ja oma nimega pitsat ning dokumendiplangid. Asutusel võib olla oma sümboolika. (6) Linna hallatav asutus võib oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega õigusaktiga sätestatud korras. § 43. Linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on töötamine linnavalitsuses. (2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linnavalitsuses. (3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on linnavalitsuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on linnapeal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (5) Abiteenistuja on linnavalitsuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. § 44. Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isiku sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui nad on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) isiku algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 alapunktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse ametisse linnavolikogu poolt uueks tähtajaks. VII. LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 45. Linnaeelarve sisu (1) Kallaste linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 46. Eelarve avalikustamine Kallaste linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks õigusaktiga sätestatud korras. § 47. Eelarve tulud ja kulud (1) Kallaste linna eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised linna asutustest ja linnavaradest; 3) eraldised riigieelarvest seadusega linnale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, sihtotstarbelised laekumised ja muud rahalised toetused; 4) laenud, intressid pangakontodelt ja tulu aktsiatelt; 5) muud seaduses ettenähtud tulud. (2) Kallaste linna eelarve kulud on eraldised: 1) linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste alaeelarve finantseerimiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) laenude ja laenuintresside tagasimaksmiseks; 4) linna reservfondi moodustamiseks vähemalt ühe protsendi ulatuses eelarve kuludest. Linna reservfondi kasutab linnavalitsus ettenägemata kulude ja toetuste katmiseks; 5) muude vajaduste finantseerimiseks. (3) Kassatagavara, mille suuruse määrab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 1) eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkide arvel; 2) rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. (4) Laenude võtmine 1. Linn võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel: 1.1. kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 1.2. kulutused võetud laenusummade ja laenuintresside tasumiseks ei ületa eelarveaastal 20% planeeritud tuludest, millest on välja arvatud laenud. 2. Käesoleva lõike alapunkti 1.2 piiranguid ei kohaldata, kui laenu tagajaks on riik; 3. Laenu tagatiseks ei või olla linna omanduses olev kinnisvara. 4. Jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu. § 48. Kallaste linna eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Kallaste linna eelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus. (2) Eelarve projekti koostamiseks esitavad linnavalitsuse hallatavad asutused, alaeelarvete käsutajad hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks linnavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti koos seletuskirjaga. Nimetatud tähtaeg avalikustatakse, et väljaspool linnavalitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ja üksikisikud saaksid esitada nõuetekohase taotluse toetuse saamiseks. (3) Eelarve projekti koostab linnavalitsus, võttes arvesse esitatud taotlusi ja seisukohti, eelarveaastale eelneva aasta 15. novembriks. (4) Linnavalitsus esitab eelarve projekti koos lisamaterjalide ja seletuskirjaga linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile läbivaatamiseks ning seejärel teistele volikogu komisjonidele. (5) Linnavolikogu komisjonid vaatavad eelarve projekti ja neile esitatud ettepanekud läbi kümne päeva jooksul ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult linnavalitsusele ning eelarve- ja majanduskomisjonile. (6) Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus. (7) Linnavalitsus esitab eelarve projekti linnavolikogule esimeseks lugemiseks eelarveaastale eelneva aasta 15. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib linnavolikogu nimetatud tähtaega pikendada. (8) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve tulud ja kulud klassifikaatori osade ja peatükkide ning linnavalitsuse hallatavate asutuste lõikes kulude üldsummas; 2) kulud krediidikäsutajate lõikes, tuues eraldi välja personalikulud, majandamiskulud, tegevuskulud, kapitalikulud ja finantskulud; 3) kulud krediidikäsutajate ja artiklite lõikes; 4) andmed võetud laenudest ja intressidest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 5) linnavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega; 6) seletuskiri. (9) Parandusettepanekuid võib esitada ning ettepanekud hääletatakse linnavolikogus läbi esimese või teise lugemise käigus. Pärast teist lugemist ei saa parandusettepanekuid esitada. (10) Linnavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga teeb eelarve projektis parandused ja esitab lõpliku redaktsiooni kolmandale lugemisele. (11) Eelarve võib vastu võtta teisel lugemisel, kui linnavolikogu on läbi hääletanud pärast esimest lugemist tehtud parandused ja teisel lugemisel parandusettepanekuid ei esitatud. (12) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest või seaduses ettenähtud tähtajast. (13) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. § 49. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Linnavolikogu poolt linnavalitsuse hallatavatele asutustele kinnitatud alaeelarvete artiklitevahelised (personalikulud, majandamiskulud, tegevuskulud, kapitalikulud ja finantskulud) põhjendatud muudatuste taotlused esitab hallatava allasutuse juht linnavalitsusele läbivaatamiseks ja muudatuste tegemiseks eelarve kinnitamisel kehtestatud protsendi ulatuses. (2) Ümberpaigutuste tegemiseks alaeelarves üle kinnitatud protsendi vormistab linnavalitsus eelarve muutmise eelnõu linnavolikogule. (3) Ümberpaigutuste tegemine kulude eelarves lõpetatakse üks kuu enne eelarveaasta lõppu. (4) Muudatuste kohta kulude eelarves, mille on tinginud sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest või linna eelarve reservfondist, lülitatakse eelarvesse linnavolikogu kinnituseta, kuid linnavalitsus informeerib sellest linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni ning teisi komisjone. (5) Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani täitmisel või planeeritud kulude säästu korral) võib kulude tegemiseks, milleks eelarves rahalisi vahendeid ei jätku, linnavalitsus esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub vastavalt käesoleva põhimäärusega sätestatud korrale. § 50. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. (2) Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. (3) Kassatagavara kasutab linnavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada linnavolikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. (4) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal need laekuvad. (5) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite edasise kasutamise otstarbe otsustab linnavolikogu. (6) Linnavalitsuse hallatavate asutuste alaeelarvete täitmise eest kannab otsest vastutust asutuse juht. (7) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ja esitab linnavolikogule kinnitamiseks 1. juuniks. (8) Linnavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud linnavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Jõustub 1. jaanuaril 2001. a. (9) Eelarve täitmise aruanne koosneb: 1) bilansist aruandeaasta lõpuks; 2) tulude ja kulude aruandest; 3) aruandeaasta linna eelarve reservfondi kasutamise aruandest; 4) seletuskirjast. (10) Linnavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele. § 51. Kohalikud maksud (1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (3) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. (5) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (6) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 52. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. LINNAVARA § 53. Linnavara mõiste (1) Linnavara on Kallaste linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. (2) Tulu linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest, samuti tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevusest, kuulub linnale, kui seadusest, õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. § 54. Linnavara register (1) Linnavara registrit peab linnavalitsus linnavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Linnavara register on ühtne ja avalik. (3) Linnavara registrisse kantakse Kallaste linnale kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti vallasasjad ning varalised õigused ja kohustused. § 55. Linnavara omandamine (1) Linnavara omandamine on asja linna omandisse saamine. (2) Linnavara omandatakse linna huvides õigusaktidega sätestatud korras. § 56. Varaliste kohustuste võtmine (1) Laenu või muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui võetakse laenu või varalisi kohustusi, milleks puuduvad linnaeelarves vahendid; 2) linnavalitsus varaliste kohustuste osas, milleks linnaeelarves on vahendid olemas. § 57. Linnavara valitsemine (1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja õigus ja kohustus korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist õigusaktidega sätestatud korras. (2) Linnavara valitseja on linnavalitsus. (3) Linnavalitsus on kohustatud tema valitsemisel olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. § 58. Linnavara kasutamine (1) Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valitsemise otstarbeks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja. (3) Valitsemise otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat asja, mis on vajalik linnavara valitseja õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemise otstarbeks, võib seda kasutada tulu saamiseks õigusaktidega sätestatud korras. (5) Linnavara kasutab linnavalitsus ise või annab selle õigusaktidega sätestatud korras linnavalitsuse hallatava asutuse või kolmanda isiku kasutusse. § 59. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. (2) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik või on muutunud kõlbmatuks avalikuks või valitsemise otstarbeks või tulu saamiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud õigusaktidega. § 60. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse õigusaktidega sätestatud korras. § 61. Linnavara kasutamine majandustegevuses (1) Kallaste linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linnavalitsuse hallatavate asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu Kallaste linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Kallaste linn võib olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsus. IX. KALLASTE LINNA ARENGUKAVA § 62. Kallaste linna arengukava mõiste (1) Kallaste linna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Kallaste linna sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavolikogus õigusaktidega sätestatud korras. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikatest; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. § 63. Linnaplaneerimine (1) Linnaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Kallaste linna kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Kallaste linna ehitusmääruse. (3) Kallaste linna ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituste projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 64. Kallaste linna üldplaneering (1) Kallaste linna üldplaneering on seaduse ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. (2) Kallaste linna üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab linnavolikogu. § 65. Kallaste linna detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusega ja omavalitsusorganite õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Kallaste linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab linnavolikogu. § 66. Linna ehitustegevus (1) Kallaste linna pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Kallaste linna ehitustegevust reguleeritakse seaduse ja omavalitsusorganite õigusaktidega sätestatud korras. § 67. Kultuurimälestiste kaitse (1) Kallaste linna omavalitsuse ülesanne on tagada linna omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. (2) Kallaste linn korraldab linna haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset omavalitsusorganite õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kallaste linna muinsuskaitselised ülesanded määratakse vastava seadusega. § 68. Keskkonnakaitse (1) Kallaste linna omavalitsuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse omavalitsusorganite õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes kehtestatakse vabariigi ja omavalitsusorganite õigusaktidega. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja omavalitsusorganite õigusaktidega sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised sätestatakse linna ehitusmääruses, linna üld- ja detailplaneeringutes ja teistes omavalitsusorganite õigusaktides. X. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA VÄLISSUHTED § 69. Kallaste linna suhted riigiorganitega (1) Kallaste linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kallaste linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 70. Kallaste linna välissuhete korraldamise alused (1) Kallaste linnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Kallaste linna esindab nendes organisatsioonides linnavolikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või linnavolikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (3) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja linnavalitsuse hallatavatel asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teiste kohaliku omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool vabariiki. Asutused informeerivad sellest linnavalitsust. (4) Kallaste linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 71. Kallaste linna suhted sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused osalevad linna arenguga seotud kohalike omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide linnade ja omavalitsusüksustega. (2) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud sõpruslinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. (3) Linna nimel sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Kallaste linnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. XI. ÕIGUSAKTID § 72. Kallaste linna omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus oma pädevuse piires üldaktidena vastu võtta määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Kallaste linna haldusterritooriumil, samuti ka Kallaste linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Kallaste linna haldusterritooriumi. § 73. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Määrus loetakse avalikustatuks tema väljapanemisega linnavolikogu ruumis ja Kallaste linnaraamatukogus. (2) Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (5) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Jõustunud linnavolikogu otsused avalikustatakse nende väljapanemisega linnakantseleis ja Kallaste linnaraamatukogus. (6) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. (7) Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 74. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks nende väljapanekuga linnavalitsuses. (2) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. (5) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linnavalitsuse sisemiseks kasutamiseks. XII. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 75. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. § 76. Muudatuste taotlemine linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XIII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 77. Kallaste linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Kallaste linna põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimääruse kinnitamiseks või muutmiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. (3) Kallaste linna põhimäärus jõustub linnavolikogu määratud tähtajal.