Kaarma Vallavolikogu — Kaarma valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 10, 196

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 22 lõike 1 punkti 29 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) § 3 lõike 2 ja § 4, Kaarma Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Kaarma valla ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Määrus saata avaldamiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Urmas LEHTSALU Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 22. novembri 2000. a määrusega nr 16 KAARMA VALLA EHITUSMÄÄRUS 1. Üldsätted 1.1. Käesolev ehitusmäärus on kehtestatud vallavolikogu poolt kohalike olude arvestamiseks planeerimis- ja ehitusseadusest lähtudes. 1.2. Ehitusala reguleerivate seaduste ja valla ehitusmääruse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks säästva arengu ja ruumilise planeerimise põhimõtete alusel. Ruumiline planeerimine seob omavahel majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja keskkonnapoliitika ning loob neile geograafilise väljundi. 1.3. Ehitusmäärus reguleerib vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesandeid, pädevust, kohustusi ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel Kaarma valla territooriumil. 1.4. Ehituse alustamine on lubatud kooskõlastatud ehitusprojekti alusel vallavalitsusest ehitusloa saamisel. Ehitise ja rajatise kasutuselevõtmine on lubatud pärast ehitise ülevaatamist ja kasutusloa vormistamist vallavalitsuses. Ehitusprojekt, ehitusluba ja kasutusluba on kohustuslikud ehitustegevust reguleerivad dokumendid. 1.5. Ehitise ja rajatise omanik on kohustatud säilitama ehitusprojekti ja ehitamisega seotud dokumentatsiooni kogu ulatuses. Säilitamiskohustus lõpeb ehitise või rajatise lammutusloa ja ehitise registrist kustutamise alusel. Ehitusdokumentatsiooni säilitamiskohustus on ka vallavalitsusel. 1.6. Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse ja seda tehakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korra järgi. 1.7. Valla territooriumil lahendatakse planeeringu ja ehitustegevuse vaidlused vallavolikogus või kohtu korras. 2. Planeerimise ja projekteerimise põhimõtted 2.1. Planeerimisalane tegevus on avalik. Avalikustamine on kohustuslik tagamaks huvitatud isikute õigeaegse informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huvisid. 2.2. Vallal peab olema üldplaneering, mis koostatakse valla territooriumi kohta ja see annab omavalitsusele võimaluse läbi mõelda, milliste reeglite kohaselt talitada tulevikus, kuidas püstitada eesmärke ning leida vahendeid nende saavutamiseks. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele, maakorraldusele ja ehitusõigusele. Valla üldplaneering koostatakse ja menetletakse planeerimis- ja ehitusseadusest ning Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud üldplaneeringu koostamise soovitustest tulenevalt. 2.3. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse läbiviimiseks valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneering koostatakse ja menetletakse planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevalt. Vallavalitsuses koostatakse planeeringu pass, millega vormistatakse planeeringu läbiviimine. 2.4. Kehtestatud üld- ja detailplaneeringud vaatab üle kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi, tulemustest informeeritakse avalikkust kohalikus ajalehes (kehtestatud detailplaneeringud volikogu 28. aprilli 2000. a määrusega nr 9). 2.5. Vallavolikogu pädevusse kuulub valla ehituspoliitika väljatöötamine vastavalt seadustega sätestatud korras, mida realiseeritakse üld- ja detailplaneeringute ning valla ehitusmääruse algatamise, kehtestamise, muutmise või tühistamise teel. 2.6. Tiheasustusega paikades ja nendega võrdsustatud aladel on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks vallavalitsuse kinnitatud projekteerimistingimused. 2.7. Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus hiljemalt nelja nädala jooksul alates avalduse esitamisest kinnistu või hoonestusõiguse omanikule. Samas vormistatakse kahes eksemplaris ehitustegevuse algatamise koonddokument (EAK). Kehtestada võib ainult selliseid projekteerimise ja ehitamise nõudeid, mille täitmist on võimalik praktiliselt kontrollida. 2.8. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaži ja muid lihtsamaid ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsusest antud ühekordse projekteerimisloa alusel. Teistel juhtudel tuleb projekt tellida isikutelt, kellel on projekteerimistööde tegemise õigus või kes omavad selleks vastavat tegevusluba ehk litsentsi. 2.9. Projekteerimistingimustega määratakse projekteerimise lähteandmed ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Komplitseeritud juhtumitel tuleb teostada ehitus-geoloogilised uurimistööd ja ekspertiis projekteerimise eri etappidel. Ehitusuuringuteks tuleb vallavalitsusest taotleda vastav luba. Ehitusuuringu tellija on kohustatud uuringutulemused teatavaks tegema vallavalitsusele. Kooskõlastuse mittesaamisel naaberkruntide omanikelt või hoonestajatelt otsustab küsimuse vallavolikogu mittenõusoleva omaniku või hoonestaja kirjaliku põhjenduse alusel. Volikogu otsusest teatatakse osapooltele kirjalikult. 2.10. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete ja rajatiste paigutus. Talu õueplaan, mis on vallavalitsuse otsusega heaks kiidetud, kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena otsuse väljastamisest viie aasta jooksul. 2.11. Ehitusprojekt on ehitamiseks vajalik dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast ja arvutustest, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, väljastada ehitusluba, projekti järgi ehitada, ehitist registris registreerida, kasutada ja hooldada. Ehitusprojektile esitatavad nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määrusega nr 41. 3. Ehitustööde luba. Ehitamine. Kasutusluba. Ehitusjärelevalve 3.1. Ehitusluba on luba, mille vallavalitsus annab kooskõlastatud ehitusprojekti kohase ehitise või rajatise ehitamiseks kinnisasjale. 3.2. Vallavalitsus vormistab oma korraldusega ehitusloa kahe nädala jooksul pärast vajalike dokumentide saamist või teatatakse ehitustegevuse algatajale kirjalikult keeldumise põhjustest. Vallavalitsus registreerib ehitusloa ehitusregistris. Ehitusloa väljastamise tasu füüsilisele ja juriidilisele isikule kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Ehitusprojekti üks eksemplar jääb säilitamisele valla arhiivi. 3.3. Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast. Ehitusloata püstitatud ehitis või rajatis on omavoliline (v.a väikehoone kuni 12 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga, mida ei kasutata elamiseks või avalike funktsioonide täitmiseks, ja ajutine ehitis, mis püstitatakse vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul). Ajutine ehitis ehitatakse piiratud ajavahemikuks (mitte kauemaks kui viieks aastaks) ja likvideeritakse ehitusloas näidatud tähtajaks ja tingimustel. Omavolilise ehitamise, ehituseeskirjade ja -normide rikkumise juhtumid lahendatakse haldusõigusrikkumiste seadustiku jt normatiivaktide alusel vallavalitsuse poolt teostatava ehitusjärelevalve korras. Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ehitustöid võivad enda tarbeks teha ja juhtida nende omanikud vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul, mis kantakse ehitusloale – selleks tegevusluba ei väljastata. Tegevusluba antakse välja eesmärgiga tagada ettevõtja sobivus tegutsemiseks ehitusalal professionaalsel tasemel. Tegevuslubasid (litsentse) väljastab Majandusministeerium kehtestatud tingimustel. Tegevuslubasid kontrollitakse vallavalitsuses ehitusloa vormistamisel. 3.4. Ehitaja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise dokumenteerimise; 3) kasutama nõuetele vastavaid ehitustooteid; 4) tagama ehitustööde nõuetekohase kvaliteedi; 5) tagama ehitustööde ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 6) vältima keskkonna saastamist. 3.5. Kasutusluba on luba, mille annab vallavalitsus ehitusloaga ja ehitusprojekti kohaselt valminud ehitise kasutuselevõtuks. Kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vastava kirjaliku taotluse. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatust ja tema tunnistamist kehtivatele nõuetele vastavaks ning ehitise tehniliste dokumentide ühe eksemplari üleandmist vallavalitsusele. Vormistatakse ülevaatusakt. Ehitist tohib kasutada vaid kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise kasutusotstarbe muutmiseks tuleb saada uus kasutusluba. Vallavalitsus registreerib ehitise kasutuselevõtu ehitusregistris. Kasutusloa taotlemisel enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ehitatud projektita, ehitusloata või registrisse kandmata ehitistele ning rajatistele tuleb vallavalitsusele esitada vastavasisuline kirjalik avaldus ja ehitise (rajatise) mõõdistusprojekt, maavaldust või hoonestusõigust tõendav dokument. Vallavalitsus korraldab objekti ülevaatuse ja teeb korralduse. 3.6. Kaevamisloa taotlus esitatakse vallavalitsusele ehitustööde teostamisel tiheasustuse tingimustes või tehnorajatiste vahetus läheduses. Tehnovõrkude valdajate kooskõlastuse olemasolul väljastab vallavalitsus kaevamistööde loa viie päeva jooksul, v.a avariide likvideerimisel. 3.7. Ehitusjärelevalvet valla territooriumil teostatakse vabariigis kehtivate seaduste kohaselt ja ulatuses. Kaarma vallas teostab ehitusjärelevalvet vallavalitsuse ehitusspetsialist ametijuhendis ja seadustes sätestatu kohaselt. Tal on õigus kontrollida kõiki ehitisi, ehitusloa ja kasutusloa kehtivust. Vastutusrikaste ehitiste puhul piiritleb ehitustööde dokumenteerimise ulatuse. Kasutusloa taotlemisel moodustab ehitise ülevaatuse komisjoni. Väljastab projekteerimisloa, ehitusloa, kasutusloa ja lammutusloa vallavalitsuse korralduste alusel. 3.8. Omaniku ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes selle eest litsentsi omavale ehitusjärelevalve teostajale vastavalt nendevahelisele lepingule. Ehitise omanik korraldab ehitusel omanikujärelevalvet ehitusprojektile ja ehitusnõuetele vastavuse tagamiseks. Ehitise omanik peab kooskõlastama omanikujärelevalve teostaja vallavalitsusega ehitusloa vormistamisel. 3.9. Vallavalitsusel on ehitusel avastatud puuduste korral õigus teha ettekirjutus kinnisasja omanikule või hoonestusõigust omavale isikule või ehitusloaga määratud ehitajale. Ettekirjutus peab olema selge ja üheselt mõistetav, et seda oleks võimalik täita. 3.10. Ehitistega toimunud avariide korral algatab avariide juurdlemise vallavalitsuse ehitusspetsialist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt. Kui vallavalitsus on tunnistanud ehitise avariiohtlikuks, peab ehitise omanik viivitamata likvideerima avariiohu või likvideerima avariiohtliku ehitise. Kui omanik ei lammuta avariiohtlikku ehitist või ajutist ehitist tähtajaks või omavolilist ehitist määratud tingimustel, võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise ehitise omaniku kulul (asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras). Lammutusluba on luba, mille annab vallavalitsus ehitise lammutamiseks ning ehitise registrist kustutamiseks seal märgitud tähtaegadel ja tingimustel. 3.11. Ehitise omanik on kohustatud: 1) registreerima ehituse alustamise vallavalitsuses vastavalt käesoleva ehitusmääruse punktis 3.4 sätestatud juhul; 2) korraldama ehitusel omanikujärelevalvet; 3) tagama ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale, ehitamisel ja selle kasutamisel; 4) paigaldama ehitusperioodiks infotahvli ehitise, omaniku ja ehitaja kohta; 5) tagama ehitusjärelevalve teostajale juurdepääsu ehitisele ja ehitise tehnilistele dokumentidele; 6) ehituse lõppemisel taotlema ehitisele kasutusluba; 7) tagama ehitise kasutusloa kohase kasutamise; 8) esitama vallavalitsusele ehitise kohta andmed ehitusregistrisse kandmiseks. 4. Teed ja tehnovõrgud 4.1. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude ehitamise kuni ehituskrundini tagab vallavalitsus, kui ehitise omanik või muu huvitatud isik ja vallavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Detailplaneeringuga seotud kulud tasub asjast huvitatud pool. 4.2. Teede ja tehnovõrkude ehitamine peab olema lõpetatud ehitise kasutuselevõtu ajaks. 4.3. Operatiivteenistuse jaoks juurdepääs ehituskrundile peab olema tagatud enne hoonestamise algust.