Tõlliste Vallavolikogu — Tõlliste valla arengukava 2001-2003 kinnitamine — KO, 9, 187

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja Tõlliste valla põhimääruse (KO 2000, 39, 612) paragrahvi 35 lõike 3, Tõlliste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tõlliste valla arengukava aastateks 2001–2003 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Martin MAASK TÕLLISTE VALLA ARENGUKAVA 2001–2003 TÕLLISTE VALLA SWOT-ANALÜÜS Sisetegurid Tugevad küljed Nõrgad küljed * suhteliselt tihe teedevõrk * raudteetranspordi olemasolu * puhas loodus/elukeskkond * suhteliselt viljakas maa klassikalise põllumajanduse tarbeks * keskkooli olemasolu * sotsiaalse infrastruktuuriobjektide piisavus * Sooru atraktiivsuse kasv (järv, korraldatavad üritused) * loodusressursside (mets, savi, liiv) olemasolu * looduslike vaatamisväärsuste leidumine (liivakivisambad ja -paljandid, Väike-Emajõe ürgorg jne) * töökohtade vähesus (palju keskusi, kus ei ole piisavalt tööd ega teenistust) * mõningatel olemasolevatel töökohtadel vastava eriharidusega spetsialistide puudus * noorte aastaid kestnud ja jätkuv äravool (pärast hariduse omandamist üldjuhul valda tagasi ei tulda – puudub rakendus) * hariduse tulemuslikkuse langus * võimaluste vähesus/ühekülgsus huviharidusega tegelemiseks (eeskätt lastel ja noortel) * elanikkonna vananemine * kapitali (k.a kohaliku kapitali) vähesus * aktiivsete, ideedega inimeste nn eestvedajate vähesus * valla ja tema asulate väike atraktiivsus * teenindussfääri arengu peatumine – uusi investeeringuid ei tehta, sest kohaliku elanikkonna ostujõud on väike * paljudel elanikel/peredel isikliku transpordivahendi puudumine, mis teeb kättesaamatuks ka täna pakutavad võimalused * kes on materiaalselt vähe kindlustatud, ei saa kuskil käia; kes on sotsiaalselt hästi kindlustatud, nende tahtmised on suuremad ja kohalikke teenuseid ei kasuta * puhastusseadmete puudumine Tsirguliinas võib saada takistuseks sinna investeerijate leidmisel (säästev areng) Välistegurid Võimalused Ohud * uute töökohtade tekkimine (investeerijate valda tulek) * haridusasutuste poolt antava hariduse kvaliteedi tõstmine * infotehnoloogia osakaalu suurendamine, k.a info liigutamine, selle kättesaadavuse parandamine * kaadri koolitamine * piirnemine maakonnakeskuse Valgaga ja Läti Vabariigiga * teede tehnilise seisundi paranemine / aegruumiliste vahemaade vähenemine * Valga maakonna, k.a Otepää regiooni turismi arenedes paiknemine nn turismi transpordikoridoris – võimalik tulu turistide teenindamisest * koostööle orienteeritud valla juhtimine * projektides osalemine * «küla» ja «võimu» koostöö tõhustamine * vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine (huvi- ja täiendharidus, kultuur, sport) * infopanga loomine kõige olemasoleva kohta (võimalikele investeerijatele ja turistidele suunatud, asutuste töö efektiivsuse tõhustamiseks) * kaugtöö osatähtsuse suurendamine * suurematest tõmbekeskustest (Tallinn, Tartu, Pärnu) eemalolek * töökohtade edasisel vähenemisel ja hariduse kvaliteedi langemisel jätkuv noorte perede (eelkõige aktiivsemate ja ettevõtlikemate) vallast lahkumine * elatustaseme vahe jätkuv suurenemine võrreldes majanduslikult rohkem arenenud piirkondadega * vallaeelarve vähenemisel eri eluvaldkondade jätkuv ja suurenev alafinantseerimine * haldusreformi tagajärjel suurem ääremaastumise oht – raha kontsentreerub keskusesse ARENGU PÕHIEESMÄRK Tõlliste valla arengu põhieesmärk on elanikele inimväärse elukeskkonna kujundamine PÕHIEESMÄRGI TÄITUMINE ON SAAVUTATAV • uute töökohtade tekkimise, • kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse võimaldamise, • mitmekülgsete vaba aja veetmise võimaluste loomise, • kiire ja kvaliteetse arstiabi saamise, • infrastruktuuriobjektide arendamise ja • vanurite toimetuleku kindlustamise kaudu. Kõikide nimetatud valdkondade arendamine tänase valla eelarve juures aga võimalik ei ole ning mõningate valdkondade arengut kohalik omavalitsus mõjutada ei saagi või pole see tema ülesanne. Seepärast tuleb teha valikuid, suunates rõhuasetuse nendele valdkondadele, mille arendamine loob eeldused ka teiste valdkondade arenguks. Nendeks nn võtmevaldkondadeks oleksid ettevõtlus, haridus ja tehniline infrastruktuur. Vastavalt eespool toodule ei ole ettevõtluse arendamine otseselt kohaliku omavalitsuse võimuses, küll aga eelduste loomine võimalike investeerijate valda vastuvõtmiseks. ARENGUPRIORITEEDID • puhta elukeskkonna säilitamine • konkurentsivõimelise ja kvaliteetse hariduse võimaldamine • eelduste loomine ettevõtluse arenguks ÜLDISED ARENGUEESMÄRGID Haridus Valla võimalustele vastava optimaalse haridusasutuste süsteemi loomine, tagades võimalused kvaliteetse hariduse andmiseks. Ettevõtlus Valla kastuses olevate vahenditega eelduste loomine võimalike investorite valda vastuvõtmiseks. Keskkond Maa, õhu ja vee kaitsmine reostuse eest. Noorsootöö Tingimuste loomine võimalikult mitmekülgse ja kvaliteetse huvihariduse andmiseks. Noorteprojektide ja noorte ettevõtmiste toetamine. Sotsiaalhoolekanne Elanike iseseisvat toimetulekut toetava hoolekandesüsteemi loomine. Tehniline infrastruktuur Optimaalse ja kvaliteetse infrastruktuuri väljakujundamine. Tervishoid Koostöös perearstiga inimest rahuldava arstiabiteenuse pakkumine. Vaba aeg Võimaluste loomine sisukaks vaba aja veetmiseks, nii kultuuri- kui spordivallas tegutsemiseks, rõhuasetusega tervislike eluviiside juurutamisele. INFO KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE – INTERNETI-ÜHENDUSTE LOOMINE VALLA RAAMATUKOGUDE JUURDE (KIIRUS, MUGAVUS, ODAVUS, GLOBAALSUS). Haridus Visioon Kõikidele lastele on tagatud kvaliteetne alusharidus ja kindlustatud kooliks vajalik ettevalmistus. Välja on kujundatud optimaalne haridusasutuste võrk, tagades võimalused kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks. Eesmärgid • Tsirguliina Keskkooli materiaalse baasi parandamine Tegevused eesmärkide saavutamiseks: – fuajee ja trepikodade renoveerimine – tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine – võimla lae soojustamine ja katuse uuendamine – katlamaja rekonstrueerimine – mitmekesise spordiinventari soetamine • antava hariduse kvaliteedi parandamine ja eluks parema ettevalmistuse kindlustamine Tegevused eesmärkide saavutamiseks: – pedagoogilise kaadri oskuste ja töötingimuste parandamine – õpetajate taseme- ja täienduskoolituse toetamine – noorte õpetajate töölevõtmine, neile heade loominguliste töötingimuste loomine ja võimaluste leidmine eluaseme soetamiseks • koostöö arendamine Valgamaa Kutseõppekeskusega • võimaluste leidmine huvialaringide avamiseks • täiskasvanutele informatsiooni kättesaadavuse kindlustamine ja enesetäiendamise võimaluste tagamine Tegevused eesmärkide saavutamiseks: – Interneti-ühendusega infopunktide loomine külaraamatukogude juurde – täiskasvanutele enesetäiendamiseks mõeldud kursuste korraldamine Tsirguliina Keskkooli juures – raamatukogude fondide pidev täiendamine populaarteaduslike ja teatmeteostega • koolieelsete lasteasutuste vastavusse viimine riigi poolt kehtestatud nõuetega Tegevused eesmärkide saavutamiseks: – Sooru ja Laatre lasteaia ruumide renoveerimine – Tsirguliina lasteaiale uute ruumide leidmine • koolieelsetes lasteasutustes antava hariduse kvaliteedi parandamine Tegevused eesmärkide saavutamiseks: – pedagoogilise kaadri oskuste ja töötingimuste parandamine – kasvatajate taseme- ja täienduskoolituse toetamine – vastava ettevalmistusega kaadri väljakujundamine, luues neile head loomingulised töötingimused NOORSOOTÖÖ JA VABA AEG Visioon Vallaelanikele on loodud mitmekülgsed võimalused kultuuri-, huviala- ja spordivallas tegutsemiseks Eemärgid • Tsirguliina Keskkooli osatähtsuse oluline suurendamine (kujundada kool ülevallaliseks haridus- (k.a huviharidus) ja spordikeskuseks) • mitmekülgselt arenenud isiksuse kujunemisele kaasaaitamine • noorte omaalgatuslike ettevõtmiste soodustamine ja toetamine Tegevused eesmärkide saavutamiseks: – kooli täiskohaga huvijuhi leidmine – organiseerides küsitlusi selgitada välja elanike (eelkõige õpilaste) huvid ja leida võimalused professionaalsete treenerite ja huvi-ringijuhtide palkamiseks (võtta kas või osaliselt valla palgale) – toetada kõikvõimalikke ettevõtmisi, mis aitavad sisukalt veeta laste ja noorte vaba aega – leida võimalused transpordi korraldamiseks – teha pakutavad teenused kättesaadavaks kõigile vallaelanikele • Tsirguliina Rahvamaja ülevallaliseks kultuurikeskuseks kujundamine – valla kultuurielu koordineerimine Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – vallavalitsuse finantseerimisele jääb vaid Tsirguliina Rahvamaja – võtta Tsirguliina Rahvamajja tööle nn mänedžer-korraldaja (rahad, reklaam, transport) – valla taidlusringide sidumine ühtseks blokiks – ringijuhtide töö programmilisele alusele viimine, tegevuse eesmärgistamine – sõprussidemete loomine, enese (õpitu) näitamine • Sooru paisjärve ja selle ümbruse kujundamine piirkondlikuks puhketsooniks ning väliürituste toimumise paigaks Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – maa munitsipaalomandisse taotlemine – projekti koostamine – ehitustööde teostamine • raamatukogude juurde Interneti-tubade rajamine • Sooru Raamatukogu juurde ülevallalise I-punkti loomine Tegevused eesmärkide saavutamiseks: – riist- ja tarkvara soetamine – kaadri koolitamine – Laatre Raamatukogu kolimine Kesk tn 6 ruumidesse • Tsirguliina Keskkooli staadioni renoveerimine ja sellele maksimaalse rakenduse leidmine; tenniseväljaku rajamine koos pesemisvõimaluse leidmisega • külades sportimisvõimaluste minimaalnegi tagamine Tegevused eesmärkide saavutamiseks: – staadionile projekti koostamine ja võimaluste leidmine selle elluviimiseks – pisiinvesteeringute tegemine küla palliplatside korrashoiuks ja spordiinventari soetamiseks (tööde tegemisse kaasata kohalikke elanikke ja ettevõtjaid) • kolmanda sektori tegevuse toetamine Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – abi projektide kirjutamisel • Laatre Rahvamaja sulgemise tõttu paikkonna rahvale vaba aja veetmise võimaluste loomine Tegevused eesmärgi saavutamiseks: – vallamaja hoone II korruse ruumide ümberkujundamine ja sisustamine SOTSIAALHOOLEKANNE Visioon Iga inimene on suuteline oma eluga iseseisvalt toime tulema, kasutades sotsiaalteenuste või -toetuste abi ainult konkreetse vajaduse korral ja võimalikult lühikest aega. Sotsiaalteenuste pakkujate ring on avardunud (riik, kohalik omavalitsus, erasektor, vabatahtlikud). Prioriteedina võetakse arvesse inimese enda ja tema pere ressursse. Abituse ärahoidmiseks on toimetulekutoetusest olulisem toimetulekuõpetus. Ennetav töö on olulisim ja perspektiivseim investeering. Arengusuunad Tulevikus peab sotsiaaltöö keskenduma eelkõige ennetavale ja rehabiliteerivale tegevusele. Eesmärk on elanikele võimaluste loomine oma eluga iseseisvalt toime tulla, kindlustades neile vajaliku abi ja toetuse oma kodus või võimalikult harjumuspärases keskkonnas. Ennetamisele suunatud sotsiaaltöö eesmärk peaks olema ka üleüldise vaesuse ja tõrjutuse piiramine (peaasjalikult küll riigi ülesanne) ning sotsiaalteenuste optimaalse süsteemi loomine kohapeal, s.t vallas. Loomulikult jääb alati sotsiaaltöö ülesandeks raskustesse sattunud inimestele eriotstarbelise abi organiseerimine. Sotsiaalhoolekande arengu juures on olulisemad võtmeküsimused: • isiku ja pere toimetulek (perekeskne sotsiaaltöö) • hoolekanne pakutavate sotsiaalteenuste kaudu Sellest lähtuvalt tuleb keskenduda kahele põhisuunale ja küsimusele: 1. Kuidas ja millise tegevusega on võimalik suurendada inimeste aktiivsust? 2. Kuidas paremini (võimalikult ökonoomsemalt) ehitada üles hoolekandesüsteemi? Sotsiaaltöö eripäraks on see, et ta on kõige enam vastasmõjus ühiskonnas toimuvaga, mistõttu saab määravaks nii riigi terviku kui ka kohaliku omavalitsuse, s.t Tõlliste valla arengutase. Põhieesmärk on saavutada olukord, kus inimene saaks vajaduse korral olla sotsiaalteenuste klient (s.t valida ja osta talle sobivaid sotsiaalteenuseid), mitte olla vaid sotsiaalhoolekande objekt. Sõltuvalt abi või toetuse vajaduse ulatusest peab inimene olema kindlustatud eri võimalustega abi saamiseks. Seejuures peaks olema määrav ka tema enda osalus teenuse valikul ja selle eest maksmisel. (Lisateenuseid peab inimesel olema võimalik juurde osta oma kuludega.) Kohaliku omavalitsuse ülesanne on aga III sektori aktiivsuse suurendamine ja võimaluste pakkumine ning samas ka teenuste kontroll ja nõutava taseme kindlustamine. Üks tulevikusuundadest on ka nn võrgustikutöö (kõikide sotsiaaltööd tegevate ja sellega kokku puutuvate organisatsioonide ja gruppide võimaluste ja jõudude parem ärakasutamine). Sellised võrgustikukeskused võivad olla igas külas, mis võimaldaks kohapeal vabatahtlike abiga olulisel hulgal probleeme juba eos lahendada. Erihoolekannet ja erivajadusi arvestavad teenused peaksid olema kättesaadavad maakonna tasandil, nende arendamisele kohapeal mõtet spetsialiseeruda ei ole. Eemärgid • muuta inimene sotsiaalhoolekande objektist sotsiaalhoolekande kliendiks • suurendada elanike aktiivsust, toetada suhtumist: «Iga inimene saab ühiskonna paremaks muutmisel midagi ära teha.» • luua optimaalne sotsiaaltöö võrgustik, tagada võimalikult polüfunktsionaalsed ning nõutaval tasemel teenused (teenuste ringi laiendamisel töötada välja vastavad hinnakirjad) • muuta rõhuasetus preventiivse töö kasuks • koostöös maakonna töötute aktiviseerimiskeskusega leida võimalusi töötute aktiviseerimiseks, võimaldada nõustamisabi toimetulekuraskustega inimestele • avardada sotsiaalteenuste pakkujate ringi, (vabatahtlikud organisatsioonid, eneseabigrupid jmt), luua soodsamad tingimused III sektori kaasamiseks; aidata kaasa erinevate sektorite vahelise koostöö tugevdamisele • tõsta avahoolduse osatähtsust, luua tugi- ja kasuperede ning tugiisikute võrgustik, suurendada külavanemate rolli • luua raamatukogude juurde infotuba, kust saaks teavet töökohtade, kursuste, ürituste ja vaba aja veetmise võimaluste kohta • arutada ja leida seisukoht ühissaunade korrastamiseks, vajadusel luua soodsad tingimused III sektori kaasamiseks • lahendada transpordiprobleem KESKKOND JA TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Visioon Elanikud on varustatud kvaliteetse joogiveega. Et puhas loodus säiliks ka järeltulevatele põlvkondadele on renoveeritud kanalisatsioonisüsteemid ja puhastusseadmed. Paranenud on teede tehniline seisund. Eesmärgid • veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamine – vanade trasside uuendamine – puhastusseadmete täiustamine – biotiikide puhastamine – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine • heakorra parandamine – töötada välja haljastuskavad ja nende elluviimise võimalused • keskkonda säästva elustiili juurutamine – aidata kaasa ohtlike jäätmete (akud, päevavalguslambid, patareid jne, samuti klaas) kogumise korraldamisele – tõsta inimeste teadlikkuse taset – koostada valla jäätmekava • teeinfrastruktuuri parandamine ja korrastamine – hooldada regulaarselt teid ja tänavaid – luua kohalike ja erateede register – taotleda valla teed ja tänavad munitsipaalomandisse TEGEVUSTE JA INVESTEERINGUTE KAVA (2001–2003) HARIDUS, NOORSOOTÖÖ, VABA AEG JA TRANSPORDI KORRALDUS Lähemad eesmärgid Tegevused eesmärgi saavutamiseks Hinnanguline maksumus (krooni) Investeeringud aastate lõikes (krooni) Võimalik rahastaja Vastutaja 2001 2002 2003 Valla võimalustele vastava haridusasutuste võrgu loomine arvestades haridusasutustele esitatavate nõuetega (materiaalne baas, õpilaste arv, pedagoogiline kaader) selgitada välja optimaalne haridusasutuste võrk ja lahendused, ümberkorraldustega seonduvad probleemid * Tõlliste VV Tsirguliina Keskkooli kujundamine ülevallaliseks haridus-, k.a huviharidus ja spordikeskuseks – hoone tehnilise seisundi parandamine ja vastavusse viimine kehtivate normidega; antava hariduse kvaliteedi tõstmine; mitmekülgselt arenenud isiksuse kujunemisele kaasaaitamine Tsirguliina Keskkooli arengukava koostamine * TSKK fuajee ja trepikodade renoveerimine 300 000 300 000 Tõlliste VV Tõlliste VV tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 100 000 100 000 Projekt (hasartmängumaksust) TSKK, Tõlliste VV võimla katuse renoveerimine (koos soojustamisega) 49 000 (100 000) 49 000 (100 000) Tõlliste VV, projekt Tõlliste VV projekti koostamine küttesüsteemi renoveerimiseks (katlad) 20 000 20 000 Tõlliste VV TSKK, Tõlliste VV küsitluste korraldamine õpilaste huvialaliste eelistuste väljaselgitamiseks, ruumide ja juhendajate leidmine * * * TSKK laste ning noorte vaimset ja/või füüsilist arengut toetavate huvialaringi(de) kaasfinantseerimine * * * Tõlliste VV, eri projektid Tõlliste VV noorte omaalgatuslike ettevõtmiste toetamine * * * TSKK staadioni renoveerimisprojekti koostamine 20 000 20 000 Tõlliste VV TSKK, Tõlliste VV ehitustööde tegemine 1 000 000 1 000 000 eri projektid, Tõlliste VV tenniseväljaku rajamine projekt TSKK, Tõlliste VV Laatre Lasteaed-Algkooli materiaalse baasi parandamine ruumide renoveerimine 60 000 60 000 Tõlliste VV Tõlliste VV Elanikele info kättesaadavuse võimaldamine; eneseharimisvõimaluste loomine (www-põhine koolitus) Interneti-tubade rajamine raamatukogude juurde Soorus, Tagulas ja Laatres (ruumide sisustamine, turvasüsteemide rajamine, arvutite soetamine) 160 000 160 000 riik, eri projektid, Tõlliste VV Tõlliste VV Tsirguliina Rahvamaja kujundamine ülevallaliseks kultuurikeskuseks mänedžer-korraldaja töökoha loomine * Tõlliste VV Tõlliste VV saali, abiruumide ja hoone sissekäigu renoveerimine 150 000 150 000 Tõlliste VV, eri projektid kultuuritöö programmilistele alustele viimine, tegevuse eesmärgistamine * * * Sooru paisjärve kujundamine piirkondlikuks vabaõhuürituste toimumise paigaks ja puhketsooniks koos võimalustega aktiivseks vaba aja veetmiseks projekti koostamine (jooksu-, ratta- ja suusarajad; laululava; palliplatsid) (aastal 2000) Tõlliste VV ehitustööde tegemine 200 000 20 000 eri projektid, Tõlliste VV, OÜ Marvella Majad järve puhastamine projekt Pakutavate teenuste elanikele kättesaadavaks tegemine 50-kohalise bussi soetamine 200 000 200 000 pangalaen Tõlliste VV 20–30-kohalise bussi soetamine 100 000 100 000 Tõlliste VV * Tegevused, mis ei vaja täiendavaid rahalisi ressursse, või tegevused, mille maksumust ei oska reaalselt hinnata KESKKOND JA TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Lähemad eesmärgid Tegevused eesmärgi saavutamiseks Hinnanguline maksumus (krooni) Investeeringud aastate lõikes (krooni) Võimalik rahastaja Vastutaja 2001 2002 2003 Sooru külas tsentraalse joogivee vastavusse viimine kehtiva standardiga 1) joogivee puhastusseadmete paigaldamine 100 000 (aastal 2000) Tõlliste VV, riik, OÜ Tõll OÜ Tõll 2) trassi (1 km) renoveerimise jätkamine, hargnemiskaevude väljavahetamine 100 000 100 000 Tsirguliina alevikus ühisveevärgi- ja kanalisatsioonimajanduse vastavusse viimine kehtivate nõuetega 1) vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reovee puhastusseadmete projekti koostamine 30 000 30 000 Tõlliste VV Tõlliste VV 2) veetrasside ehitamine 100 000 100 000 Tõlliste VV, OÜ Tõll, projektid OÜ Tõll 3) kanalisatsioonitrasside ja reovee puhastusseadmete ehitamine 2 000 000 1 000 000 1 000 000 Laatre alevikus tsentraalse joogivee vastavusse viimine kehtiva standardiga 1) joogivee puhastusseadmete (rauaeraldusfiltri) paigaldamine 360 000 360 000 OÜ Tõll, Tõlliste VV OÜ Tõll 2) veetrasside pesemine, trassi osaline (800 m) renoveerimine 250 000 250 000 Keskkonnareostuse vältimine Laatre alevikus: 1) ülepumpamisjaamas pumba vahetus 50 000 50 000 OÜ Tõll,Tõlliste VV OU Tõll 2) puhastusseadmete renoveerimine (aeraatori asendamine) 130 000 130 000 Soorus, Tagulas ja Laatres biotiikide puhastamine 1 000 000 1 000 000 Heakorra parandamine heakorratööde ja haljastamiskava koostamine ning vastava süsteemi käivitamine * Tõlliste VV Tõlliste VV Keskkonda säästva elustiili juurutamine valla jäätmekava koostamine * Tõlliste VV Tõlliste VV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamine * Teeinfrastruktuuri parandamine ja korrastamine teede ning tänavate jooksev remont ja hooldus vastavalt teehoiu kavale 300 000 300 000 300 000 Tõlliste VV Tõlliste VV vallateede ja tänavate munitspaalomandisse taotlemine 4* HALDUS JA AVALIKUD SUHTED Lähemad eesmärgid Tegevused eesmärgi saavutamiseks Hinnanguline maksumus (krooni) Investeeringud aastate lõikes (krooni) Võimalik rahastaja Vastutaja 2001 2002 2003 Vallavalitsuse töö efektiivsuse taseme tõstmine tagada optimaalne vallavalitsuse struktuu * * * Vallavalitsus ja -volikogu, Tõlliste VV täiustada andmebaase, luua geoinfosüsteem * * * Tõlliste VV suurendada (koolituste kaudu) ametnike ametialas eid teadmisi ja oskusi * * * arendada koostööd naaberomavalitsustega (eelkõige katmata või puudulikult kaetudfunktsioonide täitmisel * * * autopargi optimeerimine – müüa amortiseerunud sõidukid ja soetada mikrobuss, mis tenindaks kõiki vallavalitsuse struktuuriüksusi ja asutusi 100 000 (aastal 2000) Tõlliste VV Info kättesaadavuse tagamine Tõlliste valla kodulehekülje koostamine 3000 3000 Tõlliste VV selle aktuaalsuse tagamine * * * «Tõlliste Teataja» toimetamise jätkamine * * * Koostööprojektide käivitamine sõprussidemete tugevdamine Hartola vallaga, uute kontaktide loomine * * * ETTEVÕTLUS Lähemad eesmärgid Tegevused eesmärgi saavutamiseks Hinnanguline maksumus (krooni) Investeeringud aastate lõikes (krooni) Võimalik rahastaja Vastutaja 2001 2002 2003 Eelduste loomine ettevõtluse arenguks valla üldplaneeringu koostamine / territooriumi ruumiline planeerimine (soovitavalt koostöös naaberomavalitsustega, pidades silmas uut võimalikku haldusterritoriaalset jaotust) 200 000 * * Tõlliste VV Tõlliste VV andmekogu koostamine kasutamata tootmispindadest, info levitamine * valla territooriumil tegutsevate ettevõtete registri täiustamine * tehnilise infrastruktuuri parandamine * * * koostöös maakondlike institutsioonidega ettevõtlusalaste teabepäevade ja koolituste korraldamine * * * maakonnast antava ettevõtlust puudutava info kättesaadavuse tagamine võimalikele huvigruppidele * * * SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Lähemad eesmärgid Tegevused eesmärgi saavutamiseks Hinnanguline maksumus (krooni) Investeeringud aastate lõikes (krooni) Võimalik rahastaja Vastutaja 2001 2002 2003 Paju Hooldekodu arendamine, teenuste kvaliteedi parandamine ja tegevuse laiendamine peahoone remont 3 000 000 * * RIP, projekt Paju HK päeva- ja arenduskeskuse käivitamine * Avahooldussüsteemi täiustamine avahooldust vajavate elanike registri loomine ja pidamine, vajadusel koduhooldustöötajate arvu suurendamine * * * Tõlliste VV tugi- ja kasuperede ning tugiisikute võrgustiku loomine * Laatre Sotsiaalmaja ja korterite renoveerimine * Tõlliste VV, projekt Preventatiivse töö juurutamine arendada koostööd vastavate maakondlike institutsioonidega töötute aktiviseerimise eesmärgil * Tõlliste VV perekoolituse vajaduste ja võimaluste analüüsimine – vastava süsteemi ja kava loomine * vajadusel kaasfinantseerimise teel kindlustada psühholoogilise abi jõudmine abi vajava inimeseni Tõlliste VV Arstiabi teenuse kättesaadavuse parandamine juurdepääsutee rajamine Tsirguliina velskripunkti juurde 10 000 10 000 Tõlliste VV Tõlliste VV