Pärnu Linnavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 9, 177

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1 alusel Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada uues redaktsioonis «Jäätmehoolduseeskiri» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määruse nr 4 «Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» punkt 1. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Väino LINDE Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 21. detsembri 2000. a määrusega nr 46 JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest lähtudes kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Pärnu linna haldusterritooriumil. 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Pärnu linnas tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 4. Jäätmehooldust Pärnu linnas korraldab Pärnu Linnavalitsuse majandusosakond (edaspidi majandusosakond). 5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. II. MÕISTED 6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud, oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 5) taaskasutatavad jäätmed on toodete valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed; 6) biolagunevad (komposteeruvad) jäätmed on jäätmed, mis anaeroobselt või aeroobselt lagunevad, nagu näiteks toidu- ja aiajäätmed ning paber ja papp; 7) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 8) jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 9) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskoha järelhooldus; 10) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 11) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 12) jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimalike keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus; 13) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 14) jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (prügilas näiteks ladestamine); 15) ladestamine on jäätmete lõplik kõrvaldamine prügilasse paigutamise teel; 16) prügila on jäätmete kõrvaldamise koht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla; 17) jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks; 18) prügilavesi ehk nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest tekkiv või läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse; 19) jäätmeluba on dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks jäätmeseaduse §-s 30 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 20) jäätmehooldusleping on dokument, mis reguleerib jäätmetekitaja, -valdaja ja -käitleja vahelisi suhteid; 21) kompostimine on orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 22) jäätmekäitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladestamine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmelaos ettenähtud tingimustele; 23) jäätmevedaja on jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik; 24) krunt on ehitise või ehitiste grupi juurde kuuluv territoorium; 25) territooriumi valdaja on kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja. III. JÄÄTMETEKITAJA JA TERRITOORIUMI VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEHOOLDUSEL 7. Jäätmetekitajad ja territooriumi valdajad on kohustatud: 1) ise või vahendaja kaudu liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmekäitlejaga, või vedama nende valduses olevad olmejäätmed jäätmekäitluskohta vastavalt jäätmeseaduse nõuetele; 2) vähendama tekkivate jäätmete hulka; 3) koguma, sorteerima ja pakendama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed ning andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlejale; 4) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses, tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 5) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlejale. 8. Korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunud olmejäätmete valdajad on kohustatud kahe aasta jooksul säilitama dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist, ning esitama need majandusosakonna nõudel kontrollimiseks. 9. Pärnu linna haldusterritooriumil tegutsevad ettevõtjad on majandusosakonna nõudel kohustatud koostama jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 10. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluse üüri- või rendilepinguga või jäätmehoolduslepinguga. 11. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole krunti, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. IV. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 12. Jäätmeseaduses sätestatud juhtudel peab jäätmekäitlejal olema jäätmeluba. Jäätmeloa annab loa taotleja tegevuskohajärgne keskkonnateenistus. Kui püsivat tegevuskohta ei ole, annab loa taotleja asukohajärgne keskkonnateenistus. Kui loa taotleja tegevuskoht või asukoht on Pärnu linn, esitab loa taotleja jäätmeloa taotlused eelnevalt majandusosakonnale, kes annab linnavalitsuse seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need keskkonnateenistusele. Loa andmiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul. 13. Jäätmete koguse vähendamine tehnoloogilises protsessis ja käitlemisel ei tohi kaasa tuua nende keskkonnaohtlikkuse suurenemist. 14. Jäätmevaldaja on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud tootmise või jäätmete töötlemise tehnoloogiaga. 15. Jäätmekäitlus ei tohi kaasa tuua jäätmete reaalset või potentsiaalset ohtlikkuse kasvu. 16. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta on keelatud. 17. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 18. Ohtlikud jäätmed peab nende valdaja märgistama vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. 19. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 20. Jäätmete üleandmine nende tekke- või kogumiskohast jäätmekäitluskohta juhul, kui neid ei võeta taaskasutusse, on kohustuslik. Selle eest vastutab jäätmetekitaja või territooriumi valdaja või jäätmekäitleja vastava lepingu alusel või kinnisvarahoolduse ettevõte vastava jäätmehoolduslepingu olemasolul. 21. Jäätmed ladustatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohta, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. 22. Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende kasutamisele või kahjutustamisele. 23. Jäätmekäitluskohal peab olema Pärnumaa Päästeteenistusega kooskõlastatud ja majandusosakonna juhataja poolt kinnitatud avariisituatsioonide likvideerimise projekt. V. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 24. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mis võivad olla tema omandis või renditud jäätmekäitlejalt, samuti võib jäätmehoolduslepingu alusel kasutada ühismahuteid. 25. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust. 26. Mahutina võib kasutada: 1) kompaktoreid; 2) konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismidega või käsitsi jäätmeautodesse tühjendada või paigaldada. 27. Krundil tekkivad jäätmed peab koguma samas asuvatesse mahutitesse. Mahuti peab asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale alusele. 28. Mahuti kasutaja vastutab mahuti ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest, kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti. 29. Liiva, jahtunud tuhka (alla 30 oC) ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja vastuvõtutingimustele. 30. Kuuma tuhka (üle 30oC) võib paigutada mittepõlevast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 31. Kergestiriknevad ja halvalõhnalised olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 32. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) käimlajäätmeid; 4) kogumiskaevude setteid; 5) taaskasutatavaid jäätmeid juhul, kui nende kogumiseks on lähipiirkonnas taaskasutatavate jäätmete kogumismahutid; 6) ehitusjäätmeid; 7) raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas. 33. Kui jäätmeid ei saa nende mõõtmete või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab jäätmetekitaja koh nende veo jäätmekäitluskohta. 34. Jäätmed, mida ei saa võtta taaskasutusse nende tekkimise kohas, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutisse. 35. Jäätmete tekkimise kohas tuleb jäätmeid sorteerida juhul, kui need sisaldavad taaskasutatavat paberit, pappi, puitu, metalli, klaas- ja plastiktaarat. Nende paigutamiseks nähakse ette eraldi mahutid. 36. Vanametall tuleb anda üle vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada jäätmekäitluskohta. 37. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. VI. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 38. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 39. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik. Vastava litsentsi annab keskkonnaminister. Linnavalitsuse seisukoha ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlusele annab majandusosakond. 40. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad mahutid. 41. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 42. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 43. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda järgmiselt: 1) koduses majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed (kasutamiskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) Pärnus Mai 6 või Raba 39 asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti; 2) juriidiliste isikute tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed Pärnus Raba 39 asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. 44. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitleja poolt. 45. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VII. JÄÄTMETE VEDU 46. Jäätmeid võib vedada jäätmeluba omav isik, samuti jäätmetekitaja või territooriumivaldaja. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 47. Jäätmevedu elamurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 48. Jäätmed, mille säilitamine krundil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada kohe. VIII. JÄÄTMETE LADESTAMINE PRÜGILAS 49. Tavajäätmete ladestamine on lubatud Raba tänava prügilas (asukoht Raba 32/34, Pärnu) kuni selle sulgemiseni, mis sätestatakse eraldi dokumendiga. 50. Prügila territoorium peab olema tõkestatud piirdekraavi, nõrgvee kogumiskraavi ja suletava väravaga. Prügila sissepääs peab olema valgustatud. 51. Prügila väravas tuleb nähtavale kohale asetada teenuste hinnakiri, jäätmete ladestamise skeem ja muu jäätmekäitlusalane informatsioon ning selgelt nähtav ja loetav teabetahvel järgmiste andmetega: 1) prügila nimi; 2) prügila valdaja nimi; 3) prügila haldaja ja vastutava töötaja nimi ja telefon; 4) prügila lahtiolekuajad; 5) jäätmeloa number, väljastamise aeg ja kehtivus. 52. Prügilas peab olema ööpäevane valve. 53. Kõrvalistel isikutel on prügilas viibimine ilma prügila haldaja loata keelatud. 54. Prügile territooriumil liikumisel tuleb järgida prügila töötajate korraldusi ja prügila haldaja poolt kehtestatud ohutustehnika nõudeid. Liikuda võib ainult mööda selleks ettenähtud ja tähistatud teid ja alasid. 55. Prügila haldaja korraldab prügilasse toodavate jäätmete vastuvõtmise nii, et oleks tagatud nõuetekohane aruandlus. Jäätmevaldajad toovad jäätmeid prügilasse koos eelnevalt vormistatud saatelehega, millel on järgmised andmed: 1) jäätmevaldaja nimi ja aadress; 2) vedaja nimi, veoki mark ja registreerimisnumber; 3) jäätmete liik ja kogus tonnides; 4) jäätmeloa number. 56. Saatelehe puudumisel vormistab prügila haldaja akt-arve, millel on eeskirja punkti 55 alapunktides 1–4 nõutud andmed. 57. Prügila haldaja registreerib järgmised andmed: jäätmete vastuvõtu kuupäev, jäätmevaldaja nimi, veoki number, jäätmete liik ja kaaluline kogus. Statistilise aruandluse muutumisel on prügila haldajal õigus küsida ja jäätmete üleandjal kohustus anda täiendavaid andmeid. 58. Kõik prügilasse vastuvõetavad jäätmekogused mõõdetakse kaalumise või mahu mõõtmise teel. 59. Prügila töötajatel on õigus ja kohustus visuaalselt kontrollida toodavate jäätmete käitluskõlblikkust ning vastavust saatelehele autofurgoonide, mahutite ja pakendite avamise teel. Kahtluse korral kontrollitakse koorma sisu selleks ettenähtud prügilaalal. Vajadusel tehakse jäätmetele jäätmevaldaja kulul nende kõrvaldamise kõlblikkuse analüüs. 60. Jäätmete mittevastavus saatelehel näidatuga fikseeritakse kirjalikult saatelehel või akt-arvel ja kinnitatakse jäätmete tooja ja prügila töötaja poolt allkirjaga. 61. Koormas ohtlike jäätmete avastamisel eraldatakse need ja paigutatakse ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse. Ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevedajad on kohustatud tasuma ohtlike jäätmete vastuvõtu- ja käitluskulud vastavalt kehtestatud hinnakirjale. 62. Prügilasse vastuvõetud jäätmeid ei tagastata, välja arvatud juhul, kui prügilasse on toodud mittelubatud jäätmeid. Selliste jäätmete avastamisel korraldab jäätmetekitaja nende nõuetekohase käitlemise oma kulul. 63. Prügila haldaja peab prügila lahtiolekuajad kooskõlastama majandusosakonnaga. 64. Jäätmed käideldakse prügilas prügila haldaja poolt väljatöötatud ja majandusosakonna juhataja poolt kinnitatud ladestamise tehnoloogilise skeemi järgi. Jäätmete ladestusala täidetakse tihendatud järkudena. Tihendamata jäätmemassi kihi kõrgus võib olla kuni 0,5 meetrit. Kattematerjalidega katmata jäätmekihi pindala peab olema võimalikult väike, kuid mitte suurem kui 0,25 ha. Ladestustehnoloogia peab ära hoidma näriliste ja lindude elamisvõimalused prügilas. 65. Prügilas vastuvõetud jäätmed paigutatakse prügila töötaja poolt juhatatud kohta. 66. Jäätmete ladestamisel tuleb järgida ladestamise tehnoloogilises skeemis ettenähtud kõrgusi. 67. Prügilas rajatakse ajutised teed ladestusaladele juurdepääsemiseks. Teed peavad olema küllaldase vastupidavusega, et tagada raskeveokite juurdepääs ladestusaladele. Teekattena võib kasutada sobivaid mineraalseid ehitus-, lammutus- ning kaevetööde jääke. 68. Jäätmete käitlemine nende taaskasutusse võtmiseks on lubatud ainult selleks ettenähtud alal ning viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ega sega jäätmete ladestamist. 69. Prügila haldaja peab hoidma korras prügilat ümbritseva nõrgvee kogumiskraavi. 70. Prügila alad, mida ei kasutata jäätmete ladestamiseks, kaetakse minimaalselt 20 cm paksuse mittesüttiva kasvupinnasega. IX. KOGUMISKAEVUDE SETETE KÄITLUS JA JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 71. Ühiskanalisatsiooni ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevud tühjendatakse paakmasinatega selleks ettenähtud purgimiskohtadesse. 72. Bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud selleks väljaehitatud kohtades. 73. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 74. Toidujäätmete kompostimine peab toimuma soojusest ja kahjuritest isoleeritud hoidlates. Komposti ei või ladustada jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. 75. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. X. LÕPPSÄTTED 76. Järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostab majandusosakond. 77. Majandusosakond on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 78. Seadusega sätestatud korras registreeritud jäätmekäitlejate ja ohtlike jäätmete tekitajate üle teostatakse järelevalvet perioodiliselt vastavalt vajadusele, olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid järelevalvekohustus ei hõlma. 79. Eeskirja mittetäitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48.