Kärla Vallavolikogu — Kärla valla arengukava vastuvõtmine aastateks 2004 kuni 2010 — KO, 5, 24

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7, Kärla Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kärla valla arengukava aastateks 2004 kuni 2010 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 29. novembril 2003. a. Volikogu esimees Margus ÕUNPUU Kinnitatud Kärla Vallavolikogu 27. novembri 2003. a määrusega nr 16 KÄRLA VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 Eessõna Kärla vald tähistas 2002. aastal oma taastamise 10. aastapäeva. Kui võrrelda meie tänast olukorda aastaga 1992, saame kinnitada, et selle ajaga on Kärla vald arenenud märkimisväärselt. Täna ei kujuta me enam vallakeskust ette ilma uusehitiste – spordihalli, tankla ja kauplusehooneta. Meie igapäevaelule on omaseks saanud nägus vallamaja koos postkontoriga ja valmiv uuenenud koolimaja. Arengu tähisteks on valda kerkinud mobiilside mastid, mis tagavad kvaliteetse telefonside ka valla kaugematele nurkadele. Mitmed suuremad eraettevõtted on saanud üle madalseisust ja asunud firmadesse investeerima. Oleme põhjalikult suutnud parandada vallateede olukorda. Valla arengukava olemasolu kohustuse sätestavad nii kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kui Kärla valla põhimäärus. Samas on meil olemas kogemus, mis näitab ära arengukava tegeliku vajaduse. Arengukava lähtealus ehk valla arengu eesmärk saab olla ainult üks – kvaliteetsema elukeskkonna loomine. Selleks on oluline saavutada reaalsed muutused nii elu- kui ettevõtluskeskkonna kvaliteedis ja ka inimeses eneses. See tähendab ühelt poolt vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist, informatsiooni, finantseerimisprogrammide ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamist, teiselt poolt aga elukeskkonna aktiviseerimist, kaasaaitamist püsielanike arvu suurenemisele, hooajaliste elanike tihedamale seotusele vallaga ning elanike eneseväärikuse tõusu ja enesearengu toetamist. Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2004–2010. Arengukava on dokument, mida tuleb pidevalt täiendada ja uuendada, sest meie kiirelt arenev elukeskkond nõuab seda. Seetõttu ongi seadusega sätestatud arengukava ülevaatamine volikogu poolt igal aastal. Koostatud arengukava on valla territooriumil elavate ja vallaga tihedalt seotud inimeste kokkulepe eesmärkidest, mis määravad arengu põhisuunad, eelistused ning valitava poliitika. Kokkuleppe saavutamine oli protsess, mis käivitus 2002. aasta hilissügisel pärast kohalikke valimisi. Hea meel on selle üle, et volikogu ja valitsuse eestvedamisel liitus meiega palju aktiivseid inimesi, kes olid huvitatud valla edasisest käekäigust. Taas tõdesime asjaolu, et aktiivsete inimeste kaasamine kõigilt elualadelt annab selles protsessis parima tulemi. Tulemiks peab olema arengukava üksmeelne kinnitamine volikogu poolt. Kärla valla arengukava on avalik dokument ja kõigile kättesaadav. Eriti teretulnud on ettepanekud ja uued innovatsioonid, mis rikastavad meie elu- ja ettevõtluskeskkonda. Meil seisab ees liitumine Euroopa Liiduga. Meie areng on tükike Eesti Vabariigi ja killuke Euroopa Liidu arengust. Arenemine toimub aga seal, kus enamus seda soovib. Jõudu kõigile kaasamõtlemiseks, Toivo Vaik, Kärla vallavanem Arengukava koostamine ja kokkuvõte Käesolev arengukava on koostatud Kärla vallale aastateks 2004–2010. Arengukava koostamise eesmärk oli valla hetkeolukorra kirjeldamine ja analüüs, põhiliste arengusuundade valimine ja nende põhjal realisatsiooniplaani koostamine. Arengukava on koostatud Kärla vallavalitsuse spetsialistide poolt, kes esindasid erinevaid valdkondi. Valdkondade valiku puhul lähtuti teemadest, mis on olulised valla kui terviku juhtimiseks ja arendamiseks. Nendeks valdkondadeks olid: Looduskeskkond Majanduskeskkond Elu- ja sotsiaalkeskkond Tehiskeskkond Arengukava koostamisel lähtuti kahest tasandist, mille abil oli kerge määratleda valla põhilisi arengusuundasid. Esiteks hetkeolukorra iseloomustus ja analüüs ning teiseks visioon ja arengueesmärgid. Nende tasandite vahele jääb muutusvajadus ehk tegevused, mida on vaja teha, et jõuda soovitud olukorrani. Muutusvajaduste analüüsi tulemusena sündisid põhilised arendussuunad erinevatele valdkondadele. Looduskeskkond Loodus ja jäätmekäitlusprogrammide koostamine Majanduskeskkond Ettevõtjate koostöö loomine. Elu- ja sotsiaalkeskkond Õppe- ja lasteasutuste kaasajastamise lõpuleviimine Tervisekeskuse ja sotsiaalkorteri rajamine Inimese vaba aja veetmise ja huvialaste võimaluste avardamine Tehiskeskkond Teede korrastamine Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamine ja laiendamine Kaugküttesüsteemide uuendamine Arendussuundade ja muutusvajaduste põhjal on koostatud realisatsiooniplaan, kus on täpselt määratletud tegevused, mis on vaja sooritada, palju kulub selleks ressursse ning kes vastutavad. See loob selge ja mõõdetava plaani linna arendamiseks ning vajaliku ressursside jaotuse. Kärla valla iseloomustus Looduskeskkond Kärla vald, pindalaga 21 773 ha, asub Lääne-Saaremaa keskosas. Põhjas on naabriks Mustjala, läänes Kihelkonna ja Lümanda, lõunas Salme ning kagus ja idas Kaarma vald. Ühendusteed naabervaldadega on korralikud. Kärla alevikust on kujunenud üks suuremaid maa-asulaid Saaremaal. Alevik asub valla keskmes, mille tõttu vahemaa kaugeimastki külast keskusesse ei ole üle 10 kilomeetri. Vald asetseb tulevase Saaremaa sadama asukoha ja Kuressaare liinil. Soodsalt mõjub tõmbekeskuse Kuressaare linna lähedus. Kaugeimast külast Paikülast on linnani 25 km, muudest asulatest 15–20 km. Vald on üks metsarikkamatest valdadest Saaremaal. Vallal puudub küll saarelisele omavalitsusele omane merepiir, kuid valla loodepiirile jääb atraktiivne Karujärv, kagusse Mullutu laht. Valda läbivad Kärla jõgi ja Pühajõgi. Reljeef on suhteliselt tasane, künklikum ala on Karujärve läheduses. Kõrgeim punkt on 30 m üle merepinna. Nende tingimuste ja linna suhtelise läheduse tõttu on Kärla kant atraktiivne elukeskkond. Sellele viitavad ka viimastel aastatel märgatavalt tõusnud kinnisvara hinnad. Huvi elupaiga või suvemaja soetamise järele meie valda on muutnud kaunimaks meie külad ja keskuse. Mõju ja piirangud • Looduskaitsega seotud kitsendused tööstuse arendamiseks. • Looduskeskkond on tundlik reostusele. • Elu- ja looduskeskkonna tasakaalu säilitamine. • Puhas looduskeskkond loob kvaliteetse elukeskkonna. • Head sportimisvõimalused valla looduses. • Taastusravi võimalused kohapeal. • Tehniline infrastruktuur tuleb luua selliselt, et säiliks ja paraneks looduskeskkond. Elu- ja sotsiaalkeskkond Sotsiaalvaldkond Kaks riiklikku sotsiaalhoolekande asutust, Sõmera ja Kogula Hooldekodu, annavad kohalikele elanikele palju töökohti ja vallal on võimalus kasutada vanurite ööpäevaringset hoolduse teenust. Vallavalitsuses on oma sotsiaaltöötaja, kelle abiga on tagatud kohalikule rahvale sotsiaalteenuste kättesaadavus ja informatsioon. Olemas on ka koduhooldustöötaja, kes osutab vajadusel abi üksielavatele vanuritele ja puuetega inimestele. Puuduvad kaasaegsed ja nõuetele vastavad ruumid kvaliteetse perearstiteenuse osutamiseks ja eriarstiabi saamiseks. Kärla alevikus asub Lääne-Saaremaa konstaablijaoskond. See on kaasa aidanud elukeskkonna turvalisemaks muutmisel. Vajadus on noorsootöötaja järele, noorte vaba aja sisustamiseks ning nende probleemide, kaasa arvatud negatiivsete, lahendamiseks-suunamiseks. Olemas oma kalmistud, kirik ja töötav kogudus. Haridus Olemas kaasaegsed tingimused ja võimalused omandada nii alus- kui põhiharidust. Vallal endal on olemas põhikool ja lasteaed, kus õpetajate-kasvatajate professionaalse käe all antakse lastele hea ettevalmistus edasiseks. Töötab kohalik muusikakool, pühapäevakool. Hea teedevõrk, bussiliiklus ja Kuressaare lähedus annab noortele võimaluse omandada ka kesk-, kutseharidust ning erivajadustega lapsed võivad omandada haridust toimetuleku õppekava alusel koduvalla läheduses. Kultuur Puudub korralike tingimustega kultuurikeskus, kus oleksid head võimalused ringitöödeks ning kultuuriüritusteks kohalikule rahvale ja külalistele. Kärla aleviku rahvamaja on amortiseerunud, ruumid väikesed. Kasutada on alternatiivina Sõmera klubihoone, mis kuulub riigiasutusele. Tegutsevad ja pakuvad meelelahutust valla segarahvatantsurühm «Tõmba Jüri», naisrahvatantsurühm «Kadakamari», külakoor ja koguduse naiskoor. Toimuvad iga-aastased üritused (külakokkutulekud, valla lipupäev, kaunima kodu konkurss, valla stipendiumite jagamine, tantsu ja lauluüritused, kalmistupäevad.) Vallal on oma raamatukogu, mis annab lisaks raamatute laenutamisele võimaluse oma silmaringi arendada ka Interneti kaudu. Sport, vaba aeg Vallas on kaasaegsed saalispordiga tegelemise võimalused (Kärla Spordihall). Tegutsevad spordiringid: aeroobika, jalgpall, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jõusaal jms. Puudus on välisväljakutest spordiga tegelemiseks. Korraldatakse spordivõistlusi nii kohalikul kui ka maakondlikul tasandil (võrk- ja korvpalliturniirid, Viidumäe Mängud jne). Tegutsevad huvialaringid põhikooli baasil. Lasteaia ruumides on koolilastel võimalus oma vaba aega sisustada pärast kooli mängudetoas. Mõju ja piirangud • Olmejäätmed – jäätmete sorteerimine, kogumine, käitlemine • Ohtlikud jäätmed – kogumine, käitlemine • Reoveed – kogumine, kanaliseerimine, puhastamine • Keskkonnakasvatuse kaudu lasteaias, koolis, töökohtades ja kodus saavutada loodussäästlik eluhoiak • Kvaliteetne ja kaasaegne elu- ja sotsiaalkeskkond loob soodsa majanduskliima (tööhõive, elatustase, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, turvalisus, kultuur, vaba aja veetmine). • Bussiliikluse vajadus, teede koormus, korrastatud vee, kütte- ja kanalisatsioonisüsteemid, elektrienergia, kommunikatsioon. Majanduskeskkond Põllumajandus – tootmine on jäänud suurematesse põllumajandusettevõtetesse (Kärla PÜ, Saare Saba ja Sarved, Ääre seakasvatus, FIE-d Rein Jaansalu, Inge Kuusk), kes on saavutanud stabiilsuse ja on arenemisvõimelised. Metsandus – RMK Kihelkonna metskond mõjutab riigimetsa majandamise kaudu valla territooriumil paiknevate metsade ja teede olukorda, metskonna kontori asukohaga on seotud Kuuse küla areng. Erametsanduses puudub koordineeritud tegevus. Turism – kodumajutusega tegelevad 5–6 puhkemaja, suurem majutuskoht on Paikülas asuv Kase puhkeküla. Probleemne olukord valitseb Karujärve ääres avalikus supluskohas kämpingu pikaleveninud omandivaidluste tõttu. Tööstus – tegutseb ja areneb toiduainetööstuse tooraine tootja Est-Agar, karjäärimajandus AS Level, dolomiidi töötlemine Saaremaa Kivitööstus. Väikeettevõtlus – puidu töötlemine (FIE-d Riivo Mesila, Ülo Kannisto, OÜ Vesman), roo varumine (AS Tansar), autode remont (FIE Ivar Tänak). Kaubandus – domineerivad tarbijate ühistu kauplus Kärla alevikus ja Muhaka OÜ kauplused külades. Jaekaubanduses on konkurents olematu. Mõju ja piirangud • Põllumajandus – tootmisjäägid, keskkonnareostus • Metsandus – pinnasekahjustused raielankidel, looduse tasakaalu, ökosüsteemide rikkumine, kütuse- ja õlilekked • Turism – keskkonnareostus (metsik turism), Karujärve puhtuse tagamine • Tööstus, väikeettevõtlus – keskkonnareostus • Põllumajandus – tööhõive, elatustase • Metsandus – tööhõive, elatustase, koolilaste kaasamine metsaistutusele, prügikoristusaktsioonid, puhkemajanduse korraldamine RMK kaudu (matkarajad) • Turism – probleemid müraga, kohalike inimeste häirimine suurürituste ajal (müra ja inimeste suur arv, kaupluste võimetus varustada suuremat inimeste hulka), tööhõive paranemine suveperioodil, turismiettevõtluse elavnemine • Tööstus, väikeettevõtlus – tööhõive, elatustase • Põllumajandus – teede reostamine, energia tarbimine suureneb ettevõtte arenedes • Metsandus – teede lõhkumine kevadperioodil, metsa lähedus mõjutab küttepuude hinda (katlamajad, eratarbijad) • Turism – suurenenud koormused teedele, inimeste suur arv suvel mõjutab telefoniside kvaliteeti • Tööstus, väikeettevõtlus – loodusressursi tarbimine, maksude laekumine valda, AS Leveli karjääride olemasolu valla territooriumil mõjutab valla teede olukorda positiivses suunas. Energia ja side tarbijad. • Investeeringute tegemise võimalus infrastruktuuridesse firmade arenedes. Tehiskeskkond Tehiskeskkonna arengusuunad määratakse kindlaks töödes seoses üldplaneeringu koostamisega. Käsitluse alla tulevad: • Teed ja teedevõrk • Alajaamad, elektriliinid, välisvalgustus • Telefon ja Internet • Pumbajaamad, vee- ja kanalisatsiooni ning kaugkütte trassid • Katlamajad Kärla arenguvisioon Kärla valla visioon on inimesekeskse ja aktiivse elukeskkonna kujundamine. Me tahame, et meie kaunis looduskeskkond säiliks ja meie inimesel oleks tööd ja mitmekesised võimalused harrastusteks ning enesearendamiseks. Lähtudes Kärla valla visioonist on valla arenguvõimalused analüüsitud järgmiste parameetrite abil: Soovitud ja tõenäoline olukord Hea hariduse andmise võimalus noortele Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesisus Sotsiaalkorteri ja tervisekeskuse rajamine Veemajanduse ja kaugkütte kaasajastamine Kaasaegse Interneti ühenduse tagamine Soovitud ja mittetõenäoline olukord Tiheasustuse teede asfalteerimine Halduskorralduse muutmine riiklikul initsiatiivil Mittesoovitud ja tõenäoline olukord Noorte mitte tagasitulemine valda ja sellest tulenev tulubaasi vähenemine Elanikkonna vananemine ja sotsiaalprobleemide suurenemine Vabatahtlik halduskorralduse muutmine ei toimi Riik ei investeeri Sõmera hooldekodusse piisavalt Mittesoovitud ja mittetõenäoline olukord Suured loodusreostused Laste (õpilaste) arvu vähenemine kriitilise piirini Looduskeskkond Loodusressursside jätkusuutlikkuse tagamine Üleraide piiramine Turismi koormustaluvuse määratlemine ja juhtimine Ettevõtluse keskkonnasäästlikkuse jälgimine ja juhtimine Elu- ja sotsiaalkeskkond Sotsiaalhoolekanne Võtta valda tööle noorsootöö spetsialist Luua vähemalt üks sotsiaalkorter valla territooriumile. Koguduse pastoraadihoonele kasutuse leidmine ja hoone valmisehitamine. Kirikuhoone renoveerimine. Tervishoid Leida ja välja ehitada kaasaegsed ja nõuetekohased ruumid perearsti- ja eriarstiabiteenuse kvaliteetseks kättesaamiseks – Tervisekeskus Haridus Kooli remondi lõpetamine Lasteaia kapitaalremont Kaasaegset tingimuste loomine laste kasvatuse ning hariduse kvaliteedi tõstmiseks Kultuur Luua võimalus kohalikule rahvale tänapäevase internetiteenuse laialdasemaks kasutamiseks (tasuta internetipunkt suurematesse keskustesse) Valla kultuurimaja ruumide leidmine ja/või väljaehitamine ning kohaliku rahva intensiivsem haaramine kultuuriellu. Kultuuriprogrammid igale vanusegrupile Noortekeskusele ruumide loomine, huvialaringide töö laienemine igale vanusegrupile Sport ja vaba aeg Spordi- ja mänguväljakute ehitamine ja tingimuste loomine spordiga tegelemiseks välitingimustes. Majanduskeskkond Põllumajandus – peavad kaduma söötis põllud Metsandus – põllumajandusele mittevajalik maa metsastada, erametsamajanduses saavutada koordineeritud tegevus (ühistud vms) Turism – Karujärve puhketsoonis detailplaneeringu abil omandivaidluse lahendamine ja supelrannaranna avaliku kasutamise tagamine Tööstus, väikeettevõtlus – kindlustada valla üldplaneeringu kaudu ettevõtete areng Tehiskeskkond Tagada juurdepääs olulistele äri- ja olmeobjektidele Kommunikatsioonikeskkonna väljaarendamine Vee-, kanalisatsiooni- ja kaugküttetrasside kaasajastamine ja laiendamine Lahendamist vajavad probleemid 1. Elanike arvu vähenemise ja keskmise vanuse kasvu pidurdamine 2. Kohaliku elu atraktiivsuse ja aktiivsuse kasvatamine 3. Looduskeskkonna jätkusuutliku rakenduse planeerimine 4. Ettevõtluskeskkonna tõmbekeskuste fikseerimine ja tegevuskeskkondade planeerimine (üldplaneering) 5. Ettevõtluse infotehnoloogiliste ja informatiivsete tugisüsteemide loomine 6. EL ja riiklike finantseerimisprogrammides osalemise tagamine 7. Vallapoolse avaliku teenuse pakkumise protsesside arendamine Kärla tugevused, nõrkused ja ohud ning muutusvajadused Looduskeskkond Tugevused Asetsemine tulevase reisisadama ja Kuressaare liinil Tõmbekeskuse (Kuressaare) lähedus Looduskeskne elukeskkond tõmbekeskuse lähedal Väikepõllumajanduse võimalus harrastusteks ja lisasissetulekuks Loodusressursi kasutamise võimalused ettevõtluseks Nõrkused Looduskeskkonnast tulenevad piirangud teatud ettevõtlusvaldkondadele ja tegevustele Täiendavad kulutused looduskeskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks ja riiklike ning EL poolsete direktiivide ja ettekirjutuste täitmisele Transiitturismi kontseptsiooni puudumine Tulubaasi nõrkus (projektides omaosaluse tagamise nõue) Ohud Suutmatus lülituda EL programmidesse Suutmatus aktiviseerida elanikkonda ja ettevõtjaid Suutmatus hallata keskkonna ülekoormamist Kokkulepete mittesaavutamine maaomanikega kommunikatsioonide rajamiseks Muutusvajadused Maakondliku transiitturismi kontseptsiooni ja strateegia koostamine Üldplaneeringu koostamine Riiklikele ja EL finantsprogrammidele ligipääsu tagamine Loodus- ja jäätmekäitlusprogrammide koostamine Elu- ja sotsiaalkeskkond Tugevused Looduskeskne elukeskkond Tõmbekeskuse lähedus Kvaliteetse alus- ja põhihariduse olemasolu ja jätkusuutlikkus Kaasaegne spordisaal, raamatukogu Infrastruktuuri rahuldav tase Riiklike erihoolekandeasutuste olemasolu – töökohad Kohapealne konstaablipunkt – turvalisus Nõrkused Kaasaegse infovahetuse piiratus halva side tõttu Haldusreformi pikalevenimine ja määramatus Elanike vähene aktiivsus võimaluste kasutamisel Juurdepääs kultuurile – esinejad jms Ohud Haldusreformiga seotud segadused Suutmatus aktiviseerida kohalikku inimest Suutmatus lülituda EL programmidesse Muutusvajadus Kaasaegse infotehnoloogilise kommunikatsioonikeskkonna loomine Infotehnoloogia rakenduste propageerimine ja koolitus Avaliku teenuse – tervishoid – valla rolli fikseerimine Tegevused haldusreformi alaste lahendite leidmiseks Elanike osalemisaktiivsuse innustamine Riiklikele ja EL finantsprogrammidele ligipääsu tagamine, maakonna arenduskeskuse kaudu (MAK) Inimese vaba aja veetmise ja huvialaste võimaluste avardamine – kultuurimaja Noortekeskuste arendamine – motiveerimine Majanduskeskkond Tugevused Mitmekülgne ettevõtluskeskkond Jätkusuutlike ettevõtete olemasolu Riigiasutused on valla ühed suuremad tööandjad Logistilised eeldused (juurdepääs suurtele transiidiliinidele) Tõmbekeskuse (Kuressaare) lähedus Keskus on valla keskel Loodusressursi olemasolu Metsandus Turism Põllumajandus Jahindus Nõrkused Haldusreformi venimine ja määratlematus Üldplaneerinu puudumine Ettevõtluskeskkonna kaardistamatus Infotehnoloogilise keskkonna nõrkus Sisemise koostöö nõrkus Riiklike tugi- ja infosüsteemide madal tase Ohud Koostöö ei käivitu, huvigruppide vastasseis püsib Haldusreformiga seotud segadused Suutmatus aktiviseerida kohalikku ettevõtjat Valmisoleku puudumine EL struktuurifondide finantseerimisprojektide koostamisel Muutusvajadus Ettevõtluskeskkonna kaardistamine Kaasaegse infotehnoloogilise kommunikatsioonikeskkonna loomine Infotehnoloogia rakenduste propageerimine ja koolitus Tegevused haldusreformi alaste lahendite leidmiseks Sisemise koostöö käivitumise toetamise meetmete loomine ja juurutamine Detailplaneeringutega kaetus Üldplaneeringu koostamine Tehiskeskkond Tugevused Väljakujunenud teedevõrk Olemasoleva tehnilise infrastruktuuri toimivus Nõrkused Tolmavate teede suur osakaal Haldusreformi venimine ja määratlematus Üldplaneeringu puudumine Ettevõtluskeskkonna kaardistamatus Ettevõtete mitte osalemine infrastruktuuri arendustes Infotehnoloogilise keskkonna piiratus Tehnilise infrastruktuuri amortiseerumise tase Ohud Haldusreformiga seotud segadused Suutmatus aktiviseerida kohalikku ettevõtjat Suutmatus lülituda EL programmidesse Muutusvajadus Kaasaegse infotehnoloogilise kommunikatsioonikeskkonna loomine Infotehnoloogia rakenduste propageerimine ja koolitus Üldplaneeringu koostamine Riiklikele ja EL finantsprogrammidele ligipääsu tagamine (koostöö MAKiga) Tegevused haldusreformi alaste lahendite leidmiseks Olemasoleva hetkeolukorra ja seisukorra kaardistus Projektdokumentatsiooni koostamine vahendite kaasamiseks. Strateegilised valikud – valitud arengusuunad Tugevused, millele toetuda Asukoht Kärla vald, pindalaga 21 773 ha, asub Lääne-Saaremaa keskosas. Põhjas on naabriks Mustjala, läänes Kihelkonna ja Lümanda, lõunas Salme ning kagus ja idas Kaarma vald. Ühendusteed naabervaldadega korralikud. Kärla alevikust on kujunenud üks suuremaid maa-asulaid Saaremaal. Alevik asub valla keskmes, mille tõttu vahemaa kaugeimastki külast keskusesse ei ole üle 10 kilomeetri. Vald asetseb tulevase Saaremaa sadama asukoha ja Kuressaare liinil. Soodsalt mõjub tõmbekeskuse Kuressaare linna lähedus. Kaugeimast külast Paikülast on linnani 25 km, muudest asulatest 15–20 km. Looduskeskne elukeskkond tõmbekeskuse lähedal Vald on üks metsarikkamatest valdadest Saaremaal. Vallal puudub küll saarelisele omavalitsusele omane merepiir, kuid valla loodepiirile jääb atraktiivne Karujärv, kagusse Mullutu laht. Valda läbivad Kärla jõgi ja Pühajõgi. Reljeef on suhteliselt tasane, künklikum ala on Karujärve läheduses. Kõrgeim punkt on 30 m üle merepinna. Nende tingimuste ja linna suhtelise läheduse tõttu on Kärla kant atraktiivne elukeskkond. Sellele viitavad ka viimastel aastatel märgatavalt tõusnud kinnisvara hinnad. Huvi elupaiga või suvemaja soetamise järgi meie valda on muutnud kaunimaks meie külad ja keskuse. Põllumajandus- ja metsamaad Valla territooriumil asub palju põllumajandusmaad, mis korrastati eelmise sajandi 70-ndatel aastatel maaparanduse käigus. Parandatud maad on heas korras ja kasutatavad põllumajandustootmiseks nii suurettevõtetele, talupidajatele kui ka kodumajapidamistele. Põllumajanduse osatähtsus tootmises on küll oluliselt vähenenud, kuid on lisasissetuleku allikaks paljudele külaperedele. Lisatulu elanikele annab kindlasti ka liikiderohke metsamaa, mida peale tööstusliku raie kasutatakse talvise küttematerjali varumiseks, jahipidamiseks, seenel-marjul käimiseks ja puhkamiseks. Karujärv Kärla vallast ei saa mööda minna ükski Saaremaad külastav turist, sest Karujärve kuulsus ulatub kaugele. Järv on väga puhas ja selgeveeline ning liivase põhjaga. Valla turismiettevõtlus seondubki peamiselt Karujärvega ja selle lähedusse tekib üha uusi majutuskohti. Lihulinna maalinn Meie valla äärealal asub väga hästi säilinud ja ajaloolaste poolt uurimata Saaremaa suurim maalinn. Hea tulevane turismimagnet, mis jääb loodava sadama ja Kuressaare liinile. Kvaliteetse põhihariduse olemasolu Kärla vallas on koolimaja renoveerimisprojekti lõpusirgel olevana ideaalsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Spordihalli hoones on kaasaja nõuetele vastav koolisöökla. Alushariduse omandamiseks on 1976. aastal valminud lasteaiahoone, mille tõttu võetakse lasteaeda kõik soovijad. Kaasaegne spordisaal, raamatukogu keskuses Interneti-ühendus Hariduse omandamisel ja vaba aja veetmisel on suur roll 1998. aastal valminud spordihallil, avaliku Interneti-punkti olemasolul raamatukogus ja mitmete taidlusringide olemasolu. Riiklikud- ja munitsipaalasutused – stabiilsed tööandjad Valla territooriumil asuvad Kogula ja Sõmera erihooldekodud, RMK Kihelkonna metskonna keskus. Valla omandis on põhikool, lasteaed, spordihall, raamatukogu, rahvamaja, kommunaalteenuseid pakkuv äriühing ja söökla. Kõik need asutused on stabiilsed tööandjad, kellelt laekub vallaeelarvesse enamik tulumaksust. Sotsiaalhoolekande seisukohalt on oluline Sõmera hooldekodu vanurite osakond, kust vald tellib hooldusteenust abivajavatele vanuritele. Turvaline elukeskkond 2002. aasta kevadel maakonna politseiprefektuuri reformimise käigus tekkinud Kärla konstaablijaoskonna asutamine on mõjunud Lääne-Saaremaale väga positiivselt. Päästeameti osakonnad asuvad Kihelkonnal, meist 12 km ja Kuressaares 20 km kaugusel. Kuressaares asub ka lähim kiirabi ja haigla. Mitmekülgne ettevõtluskeskkond ja selle stabiilsus Suuremad ettevõtted on säilinud aastaid stabiilsena ja suutnud tootmist arendada. Vallas on olemas erinev toorainebaas, mille tõttu on ettevõtluskeskkond väga mitmekesine. Heade ühendusteede olemasolu garanteerib selliste ettevõtete toimimise, mille tooraine (dolomiit, merevetikas) veetakse kohale mujalt. Säilinud on kolm põllumajanduslikku suurtootjat (toodanguks põhiliselt liha, piim, teravili). Arvestatav osakaal on metsandusel ja sellega seonduval. Kaevandatakse kruusa-liiva ja paekivi, mida töödeldakse killustikuks. Turismis näitab areng enamasti väiksemate puhkemajade lisandumist. Väljakujunenud teedevõrk ja transpordiskeem Riigimaanteede olukord on rahuldav. Vallateede võrk on välja kujunenud ja saanud viimastel aastatel suuri investeeringuid. Teede olukord on rahuldav. Keskasulast ja Kuressaare suunal on bussiühendus hea. Olemasoleva infrastruktuuri toimivus Telefoniühendusega on kaetud kogu valla territoorium, lisaks võimalik valida veel kolme mobiilsideoperaatori vahel. Elektrienergiaga on varustatud kõik külad ja majapidamised. Keskasulas osaliselt olemas veevõrk ja kanalisatsioon ning kaugküte, teenust osutab vallale kuuluv äriühing. Nõrkused, mida vähendada Looduskeskkonnast tulenevad piirangud ettevõtlusele Saarelisest asendist tingituna on tootmine transpordi tõttu kallis. Samuti võivad takistuseks saada mõningad piirangud looduskeskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks, mis nõuavad Euroopa Liidu direktiividest lähtuvalt suuremaid investeeringuid. Transiitturismi kontseptsiooni puudumine Kogu turismi korraldamine on killustunud ja erinevate ettevõtjate vahel puudub koostöö. Saaremaa sadama valmimise järel ei ole teada, milliseid turiste meile tuleb, mida neile pakkuda ja milliste teenuste järele hakkab tulema nõudlus. Turismiettevõtjate vähene aktiivsus teenuste loomisel ja pakkumisel – koostöö puudumine Vähene aktiivsus on paljuski tingitud stardikapitali puudusest või oskamatusest seda leida. Samas on aktiivturismiperiood väga lühike suuremate investeeringute tegemiseks ja teenuste pakkujad on omavahel konkurendid. Omavalitsuste tulubaasi nõrkus ja üldplaneeringu puudumine Nõrga tulubaasi tõttu ei suuda vald investeerida uute piirkondade infrastruktuuridesse (teed), mis käib üle jõu ka väikeinvestorile. Üldplaneeringu puudumise tõttu on määratlemata ka ettevõtlusega tegelemine piirkonniti. Valla tulubaasi ei ole võimalik pikemaajaliselt ette prognoosida. Tulubaasi ebakindlus on jätkuvalt suur, eriti investeeringuteks raha saamine. Esineb olukordi, kus omavalitsuste tulubaas on poliitiliste tõmbetuulte mängumaa. Sellele sekundeerib pidevalt muutuv seadusandlus. Kaasaegse infoloogilise keskkonna nõrkus Suhteliselt hea telefonside kõrval on Interneti püsiühendus vaid Kärla alevikus vallavalitsusel, raamatukogul ja põhikoolil. Takistuseks on kaablite väike läbilaskevõime. Haldusreformi määramatus Segadust tekitab riigi suutmatus teostada haldusreformi, millest räägitakse juba pikka aega, kuid olukord selles valdkonnas on ikka määratlemata. See tekitab ebakindlust investeeringute kavandamisel. Valla võimetus esmatasandi tervishoiuteenuse reguleerimiseks Esmatasandi arstiabi on perearsti korraldada. Perearsti määrab ametisse maa-arst ja vallal puuduvad hoovad perearstindust mõjutada. Puudus on kohapealsest lastearstist ja hambaravi ei vasta nõuetele. Apteegi puudumine kohapeal. Vähene aktiivsus pakutavate huvialadega tegelemiseks (kriitilise massi puudumine noorsootöötaja ametikoha loomiseks). Noorsootöö killustatus Huvitegevus on piiratud, vallas töötab huvikoolina muusikakool, mille õpilaste arv väheneb. Samas on vajadus ka muude huvialadega (näit. kunst, tehnika, video jms) tegelemiseks. Noortekeskus puudub. Arvestatava kultuurikeskuse haldamise problemaatika. Vallal puudub kultuurimaja (keskus). Kärla alevikus on vana rahvamaja, milles kultuuritöö käib vastavalt võimetele. Maja on räämas ja vana. Aleviku Sõmera osas hooldekodul olemas riigi omandis (sotsiaalministeerium) suur kultuurimaja, mida vald saab ürituste korraldamiseks rentida. Maja vajaks investeeringuid, mida aga sotsiaalministeeriumil anda ei ole. Maja on püütud anda üle vallale, kuid vallal puuduvad vahendid hoone ülevalpidamiseks ja remondiks. Vähene võimekus saada toetusi EL fondidest ja elanike väga väike aktiivsus oma probleemide lahendamisel Vald on liiga väike raha taotlemiseks EL fondidest, mille minimaalsemadki toetused ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse. Puuduvad projektikirjutamisvõimelised spetsialistid. Samal ajal ei ole vald võimeline katma projektide nõutavat omaosalust. Kaugemate külade elanikud on passiivsed oma probleemide lahendamisele kaasaaitamiseks. Nõrk on koostöö küladega nn külavanemate tasandil. Tehnilise infrastruktuuri olukord Amortiseerumise lõppfaasis on kogu valla kommunaalmajanduse infrastruktuurid. Kaasajastamist vajavad asulate vee-, kanalisatsiooni-, reoveepuhastite- ja kaugküttesüsteemid. Tolmuvabade teede väike osakaal. Ohud, mida vältida Suutmatus aktiviseerida elanikkonda ja ettevõtjaid Piirkonna väiksusest tingitud väike ajupotentsiaal on suureks ohuks ükskõik mis liiki suutmatuse väljakujunemisele. Aktiivsed inimesed ei jõua põhitöö kõrvalt aktiviseerida ettevõtjaid ega külade elanikke energilisemale tegutsemisele. Samas liiguvad ettevõtlikumad ja haritud noored ära Kuressaarde, Tallinna või kaugemale. Palgatööliste sotsiaalsete tagatiste problemaatika Inimeste äravoolu peamine põhjus. Analüüsides maksuametist saadud andmeid, selgub, et meie ettevõtjad kas maksavad väga väikest töötasu või toimib ikka veel nn ümbrikupalk. Töötajate suurim oht jääda ümbrikupalkade korral ilma sotsiaalsetest tagatistest viib nad suurematesse firmadesse, kus asju aetakse ausalt. Suutmatus hallata keskkonna ülekoormamist Kärla vallas selline oht eelkõige Karujärve piirkonnas. Segadus halduskorralduse muutmise ümber Viiendat aastat kestnud riigi suutmatus muuta halduskorraldust või kindlalt teatada, et asi jääb samaks, ei motiveeri valdu tegema investeeringuid mujale, kui see on hädavajalik. See oht on tingitud ka väikesest ja kaootilisest tulubaasist. Oht ettevõtlikumate inimeste lahkumine omavalitsusasutustest. Valla arendussuundade valikud Kärla valla põhilised arendussuunad on 1. Loodus ja jäätmekäitlusprogrammide koostamine 2. Tegevused haldusreformi alaste lahendite leidmiseks 3. Valla haldussuutlikkuse parandamine 4. Esmatasandi arstiabi kaasaja nõuetega vastavusse viimine. 5. Inimese vaba aja veetmise ja huvialaste võimaluste avardamine 6. Õppe- ja lasteasutuste kaasajastamise lõpuleviimine 7. Infrastruktuuri korrastamine Arendussuunad 1. Loodus- ja jäätmekäitlusprogrammide koostamine Läänemere regiooni kuuluvatel saartel on väga tähtis osaleda nendes programmides. Kärla vald vajab jäätmemajanduse edasiarendamisel eelkõige hajaasustusse olemasolevate jäätmekonteineritele lisada korduvkasutusega jäätmete (klaas, plast, paber jms) konteinerid. Renoveerimist vajavad reoveetrassid ja -puhastid. Tiheasustuses vajab kanalisatsioon väljaehitamist veel suurtel aladel. Alajaotus: • Jäätmemajanduse edasiarendamine. • Ettevõtjate loodushoidliku tootmise tagamine. 2. Tegevused haldusreformi alaste lahendite leidmiseks Kärla vald on volikogu otsuse näol välja öelnud, et pooldab halduskorralduse muutmist. Töö vajab eelkõige tegutsemist riiklikul tasandil, maakonnas omavalitsuste koostöö korras. Vallal käituda muutuste käigus lähtudes eelkõige põhimõttest, et Kärlaga liituksid naaberpiirkonnad ja keskus jääks Kärlale. Alajaotus: • Üldplaneeringu koostamine • Valla arengukava läbivaatamine ja kaasajastamine • Haldusreformialase koostöö jätkamine maakondlikul ja riiklikul tasandil • Valla arenguspetsialisti ametikoha loomine 3. Haldussuutlikkuse parandamine EL programmidest on võimalik saada lisaraha vallelu edendamiseks. Tänases halduskorralduses on vald üksinda selleks võimetu nii projektide koostamisel kui omaosaluse panustamisel. Ligipääsu tagamine on võimalik üksnes maakondliku koostööga kas haldusterritoriaalse korralduse muutmisel või maakondliku arenduskeskuse (MAK) näol. Vald peab aktiivselt osalema kõigis ühistegevuse vormides, mis viivad asja edasi. Vajadus Interneti püsiühenduse laiendamiseks. Töö kuulub sideoperaatorfirmade valdkonda, vallal on vajalik koostada võimalik kava. Elluviimine ei sõltu vallast. Koolitust annavad erinevad koolitusfirmad, samuti on arvutiõppega pikki aastaid olnud haaratud õpilased. Propageerimine ja arvutikoolitus elanikkonnale vajaks avaliku Interneti-punkti kasutamise seisukohalt. Siiski on enamus elanikkonnast, kes seda on vajalikuks pidanud ja soovinud, arvutiga tutvust saanud teha. Muutuste vajadus tugev selgitustöö näol. Alajaotus: • Koostöö MAKiga • Külatasandi haldussuutlikkuse parandamine * Külavanema statuudi koostamine • Sotsiaalkorteri rajamine. • Valla noorsoo- ja kultuuritöötaja ametikoha loomine • Infotehnoloogilise kommunikatsioonikeskkonna väljaarendused 4. Esmatasandi arstiabi korraldamine. Muutust vajab vald eelkõige tervisekeskuse rajamise näol. Tänane seis, kus esmatasandi arstiabi osutatakse paneelmaja neljatoalises korteris, ei rahulda. Esmatasandi arstiabi korraldamine vajab seadusemuudatusi, sest olukorras, kus perearst on saanud äriettevõtteks, kes soovib oma nimistust saada suurimat tulu, ei rahulda. Alajaotus: Tervisekeskuse rajamine. 5. Inimese vaba aja veetmise ja huvialaste võimaluste avardamine Lahendamist vajab nii kultuurimaja, huvikooli küsimus kui noorte vaba aja veetmise küsimus (kultuurimaja, huvikool, noortekeskuse loomine). • Kultuuri- spordi- ja noorsootöö arengukava • Noortekeskuste arendamine • Valla kultuurimaja ruumide leidmine ja (või) väljaehitamine • Spordihalli juurde välisväljakute rajamine. • Muusikakooli reorganiseerimine huvialakooliks. • Pastoraadihoonele täieliku kasutusfunktsiooni leidmine 6. Õppe- ja lasteasutuste kaasajastamise lõpuleviimine Puudutab eelkõige lasteaiahoone renoveerimist. • Koolimaja remondi lõpetamine • Lasteaia kapitaalremont 7. Infrastruktuuri korrastamine Infrastruktuuri korrastamine toimub koostatava üldplaneeringu alusel Kultuuri- ja ajaloomälestiste korrastamine * Kirikuhoone rekonstrueerimine • Teede registri koostamine • Teede remondi ja hoolduse korra koostamine • Vee- ja kanalisatsiooni süsteemide uuendamine ja laiendamine * ISPA veeprojekt • Energeetika arengukava koostamine Arengukava rakendus Järgnevalt on toodud mõned soovitused ja kohustused arengukava käsitlemisest. Kasutatud on Rivo Noorkõivu väljaannet «Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused» Tallinn-Tartu 2002. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab arengukava läbivaatamise iga aasta 1. oktoobriks, siis peab arengukava koostamise protsessi käivitama piisava ajavaruga, selle pikkus sõltub varasema arengukava kvaliteedist, arengukavandajate protsessijuhtimise asjatundmisest ja rollivõtust, tööde kindlustatusest rahaliste jm ressurssidega. Praktika näitab, et uue arengukava koostamisega on soovitatav alustada hiljemalt märtsis, et enne suvepuhkust jõuda kokkuleppele omavalitsuse arengukava aktualiseerimise ulatuses, suvekuudel teha täpsustusi ning hiljemalt septembriks jõuda konkreetsete lahenditeni. Septembri jooksul toimuks arengukava üldine rahvaarutelu ja menetlemine volikogus, et see hiljemalt sama aasta 1. oktoobriks vastu võtta. Linnavalitsus peaks koostama kõikide arengukavale saabunud ettepanekute ja arvamuste kohta protokolli. Enne avaliku väljapaneku lõppu tuleks püüda saada kontakti ettepanekuid teinud isikutega, et arutada ettepaneku sisu, leppida kokku arengukavasse paranduste ja täienduste sisseviimise osas. Kohalik omavalitsus teeb pärast avaliku väljapaneku lõppu otsuse ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta. Siis selgub ka arengukava väljapaneku tulemuslikkus. Soovitatav on kõiki ettepanekuid esitanuid teavitada omavalitsuse otsusest kirjalikult vastavalt avaliku teabe seadusele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 6 sätestab: «Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kehtiva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on linnal kohustus kehtestada arengukava «vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks või sellest pikemaks perioodiks, kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks.» (KOKS § 37 lõige 1). Iga aasta 1. oktoobriks peab volikogu arengukava läbi vaatama ja võtma vajadusel vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Siinkohal tasub tähelepanu pöörata vähemalt kolmele praktilisele asjaolule. Arengukava muutmise otsusest peaks teavitama elanikkonda, vajadusel ka naaberomavalitsusi ning maavalitsust. Otsus anda arengukava avalikuks aruteluks tuleks teha vähemalt üks kuu enne selle kehtestamist, seega hiljemalt enne iga aasta 1. septembrit. Tuleks määrata arengukava avaliku väljapaneku koht/kohad (linnavalitsus, raamatukogud, teabetoad jms), kestus (algus- ja lõppkuupäev), arengukavaga tutvumisest huvitatud isikute juurdepääs (koht, aeg) ning ettepanekute vastuvõtmise ja tagasiside saamise kord. Siinkohal tasuks mõelda infotehnoloogia rakendamise võimalustele, sest mitme omavalitsuse arengukava on ka Interneti-koduleheküljel kättesaadav. Paljud omavalitsused on ka seda teed läinud ning arengukavast on saanud seetõttu laiapinnaline diskussiooniobjekt. Osa omavalitsusi on arengukava avaldanud kohalikus ajalehes. Üks eksemplar kehtestatud arengukavast võiks olla esitatud ka omavalitsuse asukohajärgsele maavalitsusele. Selle sammuga luuakse eeldused maakonnaplaneeringu aktualiseerimiseks ja vastuolude ärahoidmiseks. Kuivõrd ministeeriumite huvi kohaliku arengu kavandamise suhtes on senini olnud leige, siis edaspidi tasuks omavalitsusel enam mõelda ka sellele, kuidas arengukava sõnum ministeeriumitesse jõuaks. Praegu piirdub see paremal juhul vaid keskvalitsusest rahataotlemisel arengukava formaalse äramärkimisega. Valla- ja linnaeelarve seaduse § 12 järgi «jõustub eelarve eelarveaasta algusest». See peaks olema sätestatud ka arengukava puhul. Seega arengukava kehtib alates 1. jaanuarist või kuni kohaliku omavalitsuse poolt võetud laenukohustuste kuupäevani, selle puudumisel aga vähemalt kolm aastat. Kehtivuse lõppkuupäev polegi nii oluline kui alguskuupäev, näiteks kui arengukava kehtestatakse detsembris, siis ei saa kehtiv eelarve temaga kooskõlas olla.