Kärla Vallavolikogu — Kärla valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 5, 25

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29 ja ehitusseaduse» (RT I 2002, 47 , 297) § 19 lõike 4, Kärla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärla valla ehitusmäärus vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 29. novembril 2003. a. Volikogu esimees Margus ÕUNPUU Lisa Kinnitatud Kärla Vallavolikogu 27. novembri 2003. a määrusega nr 17 KÄRLA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. Üldosa 1. Käesolev ehitusmäärus (edaspidi määrus ) on kehtestanud Kärla Vallavolikogu kohalike olude arvestamiseks planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusala korraldamisel Kärla vallas. 2. Määrus sätestab Kärla Vallavolikogu ja Kärla Vallavalitsuse ülesanded, pädevuse ja kohustused. 3. Määrus täpsustab planeerimisseadusega ja ehitusseadusega kehtestatud nõudeid planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel Kärla vallas. II. Mõisted 4. Planeering – planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Valla territooriumil koostatakse üld-, teema- ja detailplaneeringuid. Üldplaneeringutega määratakse arengu põhisuunad ja tingimused ning detailplaneeringu kohustusega alad. Olemasolevat üldplaneeringut täiendatakse vajadusel teemaplaneeringutega. Detailplaneeringutega määratakse lähiaastate maakasutus- ja ehitustingimused. 5. Miljööväärtusega ala – ehituslikult omapärane hoonete ansambel, tervikliku plaani ja mahulise struktuuriga küla, park jms. Täpsustatakse ja täiendatakse vallavolikogu otsusega. 6. Ehitis on hoone või rajatis. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 7. Väikeehitis – kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega hoone; samuti rajatis, mis on vajalik olemasolevate ehitiste teenindamiseks. Vajab vallalt kirjalikku nõusolekut. Alla 20 m 2 ehitusaluse pinnaga ehitis ei vaja kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba. 8. Ajutine ehitis – mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis, mille püstitamise korra määrab omavalitsus. 9. Projekteerimistingimused – omavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning tingimused. 10. Ehitusprojekt – projekteerimise tulemusena valminud dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 11. Ehitusluba – omavalitsuse nõusolek ehitustegevuse alustamiseks. 12. Omavoliline ehitis – omavalitsuse nõusolekuta püstitatud ehitis. 13. Ehitaja – ettevõtja äriseadustiku tähenduses ja registreeritud erinõuetega tegevusalade registris või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik. 14. Ehitise omanik – isik, kelle omandis on ehitis või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 15. Ehitusjärelevalve – ehitustegevuse nõuetele vastavuse kolmetasandiline kontrollimine riiklikul, omavalitsuse ja ehitise omaniku tasandil. 16. Ehitise kasutusluba – omavalitsuse vormikohane nõusolek kavandatud otstarbele vastavalt valminud ehitisele või selle osale. 17. Kuja – ehitiste lubatud väikseim vahekaugus. III. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigused ja kohustused planeerimise, projekteerimise ja ehitamise korraldamisel. 18. Volikogu õigused ja kohustused: 1) valla üldise ehituspoliitika kujundamine; 2) üld- ja teemaplaneeringute algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine, tühistamise ja finantseerimise otsustamine; 3) üldplaneeringu lähtetingimuste kehtestamine; 4) üldplaneeringu puudumisel detailplaneeringute lähtetingimuste kehtestamine; 5) valla ehitusmääruse kinnitamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine; 6) üldplaneeringu avaliku arutelu korraldamine, avalikustamise analüüs; 7) planeeringuvaidluste läbivaatamine ja ettepanekute tegemine. 19. Vallavalitsuse õigused ja kohustused: 1) valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) üldplaneeringute koostamise korraldamine; 4) detailplaneeringute algatamine, lähtetingimuste väljatöötamine ja koostamise korraldamine; 5) detailplaneeringute avalikustamise korraldamine; 6) järelevalve teostamine kehtestatud planeeringute rakendamise üle; 7) projekteerimistingimuste, kirjalike nõusolekute, ehituslubade ja kasutuslubade väljaandmine või sellest keeldumine; 8) ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil; vajadusel ettekirjutuste tegemine; ehitustulemuse tunnustamine; 9) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; vajadusel ekspertiisi tegemise korraldamine; ehitusalal tegutsevate ettevõtjate pädevuse kontrollimine; vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 10) tellija funktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel; 11) ehitusalaste dokumentide arhiivi pidamine ja andmete esitamine registritele; 12) ettepanekute tegemine valla ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. IV. Maa-alade planeerimine 20. Planeeringutega tagatakse valla keskkonna ja sotsiaalmajanduslikule olukorra analüüsile põhinev valla kestev ja säästev areng ning võimalikult laialdane avalike ja erahuvide arvessevõtmine. 21. Planeerimis- ja ehitustegevus detailplaneeringu kohustusega aladel võib toimuda ainult volikogu kehtestatud detailplaneeringute alusel. V. Üldplaneering 22. Üldplaneeringuga kehtestatakse valla või valla osade üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud. 23. Üldplaneeringu algatamine, koostamine, vastuvõtmine ja selle muutmine ning tühistamine on volikogu ainupädevuses. 24. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu kohustusega aladel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid. 25. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. 26. Üldplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Volikogu võib oma pädevuse piires delegeerida üldplaneeringu koostamise korraldamise ülesandeid vallavalitsusele. 27. Üldplaneeringu muutmise või täiendamise kord on samasugune kui uue üldplaneeringu koostamisel. VI. Detailplaneering 28. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse aluseks valla territooriumi väiksema osa kohta ja on kohustuslik selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega aladel, välja arvatud: 1) üksikelamu kõrvalhooned; 2) suvila ja aiamaja kõrvalhooned; 3) kuni 20m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned. 29. Detailplaneering täpsustab üldplaneeringuga fikseeritud maakasutuse sihtotstarbe, määrab ehitusõiguse või muudab seda. Detailplaneering peab haarama taotleja krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja kujasid, samuti kõigi planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone taotleja krundil asuvatest ehitistest ja rajatistest. Planeeritava ala suuruse määrab vallavalitsus planeeringu lähtetingimustega. 30. Detailplaneeringu võivad algatada kõik planeeritaval alal paiknevate kinnisasjade omanikud ja valdajad, esitades vallavalitsusele sellekohase taotluse. Vallavalitsus sõlmib nõustumisel taotlejaga lepingu planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguste üleandmise kohta. 31. Detailplaneeringu koostamine, avalikustamine, kehtestamine, tühistamine ja muutmine toimub planeerimisseadusega sätestatud korra kohaselt. 32. Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Keskkonnamõjude hindamise vajadus detailplaneeringu koostamise käigus määratakse vallavalitsuse poolt. 33. Väljaspool asulaid (detailplaneeringu kohustusega alasid) tekib detailplaneeringu koostamise kohustus juhtumil, kui kavandatakse ehitada pereelamute, suvilate rühm, millesse kuulub neli või enam eelnimetatud hoonet, mille omavaheline vahemaa on alla 100 meetri. VII. Ehitamine 34. Ehitustegevus Kärla valla territooriumil toimub vallavalitsuse teadmisel ja kooskõlastamisel. Vallavalitsus otsustab omaniku poolt esitatud sooviavalduse alusel, kas ehitustegevuse alustamiseks on vaja koostada detailplaneering või väljastada projekteerimistingimused või kirjalik nõusolek või ehitusluba. 35. Vallavalitsuse loata on keelatud: 1) muuta kinnistute piire; 2) lammutada olemasolevaid ehitisi; 3) püstitada uusehitisi, täiendada olemasolevaid juurdeehituse teel, teha ümberehitustöid; 4) muuta hoonete sihtotstarvet ja fassaadilahendust; 5) muuta ajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud ruumide interjööre; 6) muuta ehitises inseneriseadmete ja -süsteemide paigutust ning võimsust; 7) paigaldada ajutisi ehitisi ja väikehooneid. 36. Loa saamiseks punktis 35 loetletud tegevusteks tuleb pöörduda vastavasisulise kirjaliku taotlusega vallavalitsusse. VIII. Ehitiste projekteerimine 37. Projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 38. Projekteerimine detailplaneeringu kohustusega aladel toimub kehtestatud detailplaneeringu kohaselt. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 39. Detailplaneeringu kohustuseta aladel antakse vallavalitsuse poolt 15 päeva jooksul projekteerimistingimused. Projekteerimistingimused kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Üldplaneeringu puudumisel on vajalik projekteerimistingimuste heakskiitmine vallavolikogu poolt. 40. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 1) avalduse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 2) maakasutusõigust tõendavad dokumendid; 3) krundi plaani või situatsiooniplaani mõõtkavas 1:500. 41. Pereelamu, suvila, väikeehitise ja väikesemahuliste juurdeehituste (kuni 20 m2) projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus sellekohase korralduseta. 42. Projekteerimistingimuste kehtivuse aeg on üks aasta ja neid võib vallavalitsus pikendada, kui lähtetingimused ei ole muutunud. 43. Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega esitatakse nõuded, milliste täitmisega tagatakse valla hoonestuse üldilme ja miljööväärtuste säilitamine. Hoonestuse ja ehitiste miljööväärtust tagavad meetmed: – loodusväärtused (puistud, kadastikud, puisniidud, rannateed, -ranna- ja kultuurmaastik) ja nende säilitamine; – krundi hoonestuse plaan M 1:500 ja side loodusega; – kasutatavad ehitusmaterjalid (täispuit, murtud paekivi, lõhutud raudkivi, lubikrohv, katuse roog); – hoonete proportsioonid ja konstruktsioonid (viil- ja kelpkatused, fassaadi lahendused); – abihooned ja rajatised (kivi- ja pistandaiad, kooguga kaevud, kiiged, tuuleveskid). 44. Projekteerimistingimused avalikustatakse valla lehes ja vallavalitsuses teadete tahvlil. 45. Ajutise ehitise püstitamiseks on vajalik maaomaniku ja vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Vallavalitsuse kirjalikus nõusolekus fikseeritakse ajutise ehitise paigaldamise koht ja tingimused, tähtajad ning likvideerimise asjaolud. Ajutise ehitise kasutamisel üldkasutatavana on nõutavad ehitusluba ja kasutusluba. 46. Ehitusprojektide koostamine ja ekspertiis. 46.1. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see vastaks ehitusseaduses sätestatud nõuetele, projekteerimistingimustele ja selle järgi saaks: ehitada ja ehitamist kontrollida, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. 46.2. Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise projekt, peab olema koostatud pädeva vastutava spetsialisti poolt või kontrollitud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt. 46.3. Ehitusekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele. Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele. Vajaduse korral ekspertiisi tegemine on ehitise omaniku kohustus. 46.4. Ehitusprojektile ei või ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik. 47. Projekteerimisettevõtja on kohustatud täitma nõudeid, mis on sätestatud ehituses, ehitusprojektile esitatavates nõuetes, projekteerimistööde lepingus, projekteerimistingimustes ja heades ehitustavades. IX. Ehitusluba 48. Ehitusluba on vallavalitsuse vormikohane nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja selle teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa andmed kantakse riiklikku ehitusregistrisse vastavalt kehtivale korrale. 49. Ehitusloa väljastab vallavalitsus või keeldub ehitusloa väljastamisest ehitusseaduses sätestatu kohaselt 20 päeva jooksul, nõuetekohase taotluse ja ehitusprojekti esitamise päevast arvates. 50. Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhtumil, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. 51. Ehitusloa võib tunnistada kehtetuks ehitusseaduse §-s 28 sätestatud asjaoludel. 52. Vallavalitsus võib ehitise püstitamiseks välja anda kirjaliku nõusoleku või keelduda sellest kui ehitatakse väikeehitist või muudetakse ehitise tehnosüsteeme; ehitusseaduse §-des 15, 16 ja 17 sätestatud alustel X. Ehitaja 53. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. Ehitis ei või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Ehitada võib ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse §-s 41 sätestatud nõuetele, välja arvatud juhtum, kui ehitatakse enda tarbeks üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet või väikeehitist. 54. Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab vallavalitsus, kui detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ja vallavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. 55. Hoonestaja või ehitise omanik on kohustatud korraldama ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; korraldama ehitusperioodil omaniku ehitusjärelevalvet, tagama ehitusprojekti kohase ehitamise ja ehitusdokumentide säilitamise, krundi korrashoiu, ehitusjärelevalve teostajate juurdepääsu ehitistele ja ehitamise tehnilistele dokumentidele, vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise ja paigaldama nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli. 56. Enne ehitustööde algust on ehitaja kohustatud geodeetiliste tööde tegemise pädevust omaval isikul laskma loodusesse märkida ehitise põhiteljed ja kõrgusmärgid ning selle dokumenteerima. Nõue ei kehti enda tarbeks ehitavale füüsilisele isikule. Ehitusettevõtja on kohustatud täitma nõudeid ja kohustusi, mis on sätestatud ehitusseaduses, tööettevõtu lepingus ja lähtuma heast ehitustavast. 57. Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik, välja arvatud väikeehitise dokumenteerimine ja ehitustööde teostamine enda tarbeks füüsilise isiku poolt. 58. Krundi ja ehitise korrashoiu, tööohutuse ja keskkonnaseisundi kaitse eest kannavad vastutust ehitise omanik ja ehitustööde ettevõtja ehitusseaduses sätestatud korras. 59. Vallavalitsuses ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on kontrollida ehitustegevust valla territooriumil ja teha ettekirjutusi ehitusseaduse, määruse ja kehtestatud eeskirjade nõuete täitmiseks takistamatult ning vastavuses ehitusseaduse §-de 60 ja 61 sätetele. XI. Ehitise kasutusluba 60. Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. 61. Vormikohane kasutusluba väljastatakse vallavalitsuse poolt kasutusloa taotleja vormikohase taotluse alusel ja kantakse riiklikku ehitusregistrisse. Kasutusloa andmed avalikustatakse. 62. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. 63. Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. 64. Vallavalitsus väljastab vormikohase kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates, vastavalt ehitusseaduse sätetele. 65. Kasutusloa tunnistab vallavalitsus kehtetuks, kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale või esitatakse kasutusloa taotluses valeandmeid või ei täideta riikliku järelevalve ametiisiku ettekirjutusi või ehitist ei kasutata kasutusloas näidatud otstarbel või omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid. XII. Ehitiste lammutamine 66. Lammutusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse vallavalitsuse poolt ehitise omanikule tema vormikohase avalduse alusel. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. 67. Vallavalitsus võib lammutusloa väljaandmisest keelduda, kui ehitis asub muinsuskaitsealal, miljööväärtusega alal või lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju, mille hüvitamises ei jõuta kokkuleppele. 68. Lammutustööde teostaja on kohustatud kinni pidama lammutusloal näidatud tähtaegadest ning tingimustest. Pärast lammutustööde ülevaatust ning nõuetele vastavaks tunnistamist kannab vallavalitsus vajalikud andmed ehitusregistrisse. 69. Õigusliku aluseta ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks. Kui seda ei lammutata, korraldab ehitise lammutamise vallavalitsus seadustes sätestatud korras. XIII. Ehitusmääruse koostamine, kehtivus ja vastutus 70. Määruse koostamise aluseks on Eesti Vabariigi õigusaktid. Määruse koostab ja selle muudatused valmistab ette vallavalitsus. 71. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes on vallavalitsusel õigus täiendavalt määrata läbitava protseduuri etapid ja dokumentide vajadus lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja nende muudatustest. 72. Määrusega kehtestatud planeerimisseadust ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 73. Kärla valla eripära paremaks arvestamiseks töötab vallavalitsus välja ja esitab volikogule kinnitamiseks määrused, mis käsitlevad erinevaid valdkondi detailsemalt (kaitsealad, miljööväärtust omavad täiendavad elemendid, heakord jms). 74. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarkaristuse.