Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa Sõpruse Pargi Sihtasutuse asutamine ja põhikirja kinnitamine — KO, 5, 94

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 25 ja paragrahvi 35 lõike 3 alusel ning läbi arutanud linnavalitsuse ettepaneku, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Asutada Põltsamaa Sõpruse Pargi Sihtasutus. 2. Kinnitada Põltsamaa Sõpruse Pargi Sihtasutuse põhikiri vastavalt käesoleva määruse lisale. 3. Määrus jõustub 22. detsembril 2000. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Lisa Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 18. detsembri 2000. a määrusega nr 51 PÕLTSAMAA SÕPRUSE PARGI SIHTASUTUSE PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1. Sihtasutuse, mille tegevust reguleerib käesolev põhikiri, nimi on Põltsamaa Sõpruse Pargi Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). 1.2. Sihtasutus tegutseb Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva põhikirja alusel. 1.3. Sihtasutuse asukoht on Põltsamaa linn, Jõgeva maakond. 1.4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutusel on kõik tsiviilõigused ja -kohustused, mis pole vastuolus seadusega. 2. Sihtasutuse eesmärk 2.1. Sihtasutuse eesmärk on inim- ja looduse sõbraliku tehiskeskkonna loomine ning selle alahoidmine Põltsamaa linna Sõpruse pargis. 2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks sihtasutus: 2.2.1. töötab välja Põltsamaa linna Sõpruse pargi arengukontseptsiooni; 2.2.2. organiseerib üritusi, loenguid ja muid ettevõtmisi, mis on suunatud Põltsamaa linna Sõpruse pargi korrastamisele ja arenemisele; 2.2.3. arendab heategevust, teeb koostööd heategevuslike organisatsioonide ja ühendustega, samuti riigi- ja kohalike omavalitsusorganitega, füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 2.2.4. võtab vastu ja vahendab rahalisi ning mitterahalisi annetusi, toetusi ja eraldisi (edaspidi toetused); 2.2.5. paigutab toetused majanduslikult otstarbekalt ning kasutab laekunud toetusi sihtasutuse eesmärgile vastavalt, arvestades asukohajärgse omavalitsuse tegevus- ja arengukavaga; 2.2.6. loob oma tegevuse eesmärgile vastavaid töögruppe; 2.2.7. osaleb oma tegevuse eesmärgile vastavates liitudes ja ühendustes; 2.2.8. võtab tööle oma tegevuseks vajalikke ajutisi ja alalisi töötajaid; 2.2.9. tegeleb oma tegevuse eesmärgile vastava ning seadusega lubatud piires kirjastus- ja majandustegevusega. 3. Sihtasutuse vara, selle kasutamine ja arvestus, soodustatud isikud 3.1. Sihtasutuse vara moodustamise allikad on: 3.1.1. asutaja poolt üleantavad vahendid; 3.1.2. riiklikud toetused; 3.1.3. füüsiliste ja juriidiliste isikute, fondide ning muude institutsioonide toetused; 3.1.4. tuluüritustest ja seadusega lubatud majandustegevusest laekunud vahendid; 3.1.5. muud allikad. 3.2. Toetused võivad olla rahalised või mitterahalised, sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. 3.3. Sihtasutusele üle antud rahalised vahendid kantakse sihtasutuse pangakontole, mitterahaliste vahendite üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Toetuse andja või annetajaga (edaspidi toetaja) sõlmib sihtasutuse juhatus toetaja soovil kirjaliku toetuse üleandmise lepingu, kus fikseeritakse kõik toetuse üleandmise ja selle kasutamisega seotud tingimused. Juhatusel on õigus toetuse vastuvõtmisest keeldumiseks kutsuda kokku erakorraline nõukogu koosolek. Toetusest võib keelduda, kui nõukogu leiab, et toetuse iseloom ei vasta sihtasutuse eesmärgile, toetuse vastuvõtmine ei ole majanduslikult otstarbekas või muul põhjendatud juhul. Toetusest keeldumisest ja keeldumise põhjustest teatakse toetajale kirjalikult. 3.4. Juhatus peab sihtasutusele üle antud toetuste registrit, kuhu kantakse korjandustel kogutud raha üldsummas, teised toetused toetuste kaupa ametlikult kehtivas vääringus toetuse tegeliku üleandmise hetke seisuga. 3.5. Juhatus informeerib toetajat viimase soovil igakülgselt, kuidas on antud toetust kasutatud. 3.6. Vara kasutatakse sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Vara käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus. 3.7. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Raamatupidamise aastaaruande esitab juhatus kontrollimiseks audiitorile ning seejärel koos tegevusaruande ja audiitori järeldusotsusega kinnitamiseks nõukogule. 3.8. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3.9. Sihtasutuse soodustatud isikuteks on füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus on seotud sihtasutuse tegevuse ja eesmärgiga ning mis aitab kaasa sihtasutuse eesmärgi saavutamisele. 4. Nõukogu 4.1. Nõukogu on sihtasutuse tegevust kavandav organ, kes korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. 4.2. Nõukogu pädevusse kuulub: 4.2.1. sihtasutuse põhikirja muutmine; 4.2.2. juhatuse liikmete ja audiitori valimine ning tagasikutsumine ja nende tasustamise korra kinnitamine; 4.2.3. juhatusele volituste andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest; 4.2.4. majandusaasta aruande ja likvideerimisaruande ärakuulamine ning kinnitamine; 4.2.5. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine, selle tehingu tingimuste ja selles tehingus või nõudes sihtasutuse esindaja määramine; 4.2.6. sihtasutuse ühinemise või jagunemise otsustamine; 4.2.7. sihtasutuse lõpetamise otsustamine; 4.2.8. sihtasutuse kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamise otsustamine; 4.2.9. sihtasutuse liitudesse või muudesse ühendustesse astumise otsustamine; 4.2.10. äriühingus osaluse omandamise või lõppemise otsustamine; 4.2.11. toetusest keeldumise otsustamine; 4.2.12. muude sihtasutuse tegevusega seotud küsimuste otsustamine. 4.3. Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus: 4.3.1. saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist; 4.3.2. tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale; 4.3.3. osaleda juhatuse koosolekutel. 4.4. Nõukogus on viis liiget, kelle volituste tähtaeg on üks aasta. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg lõpeb uute nõukogu liikmete nimetamisega pärast iga majandusaasta aruande kinnitamist. 4.5. Nõukogu liikmed volituste esimeseks tähtajaks nimetab asutaja. Edaspidi toimub nõukogu liikmete määramine järgmiselt: 4.5.1. üks nõukogu liige on eelmine nõukogu esimees; 4.5.2. ühe nõukogu liikme nimetab eelmine nõukogu; 4.5.3. ühe nõukogu liikme nimetab sihtasutuse asukohajärgne omavalitsus; 4.5.4. kaks nõukogu liiget valivad toetajad nõukogu poolt kehtestatud korras. 4.6. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla pankrotivõlgnik, sihtasutuse juhatuse liige, audiitor, soodustatud isik ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 4.7. Nõukogu liikme kutsub tagasi teda nimetanud isik või institutsioon või kohus. 4.8. Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 4.9. Nõukogu liikmetele võib maksta nende ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu nõukogu otsusega kehtestatud korras ja tingimustel. Nõukogu liikmele võib hüvitada nõukogu koosolekutel osalemisega seotud kulutused nõukogu otsusega kehtestatud korras ja tingimustel. 4.10. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. 4.11. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 1/2 nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on punktis 4.2.7 toodud juhul kõik nõukogu liikmed, punktis 4.2.1 toodud juhul vähemalt 3/4 ja muudel juhtudel üle 1/2 koosolekul osalevatest nõukogu liikmetest. Isikute valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai enim hääli. Hääletamisel on igal nõukogu liikmel üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Hääletamine on salajane, kui selleks avaldab soovi kasvõi üks nõukogu liige. Nõukogu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. 4.12. Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused kantakse koosoleku protokolli, millesse kantakse sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud nõukogu liikmete nimed, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, koosoleku päevakord, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 4.13. Nõukogu võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad ühe kalendrikuu jooksul kirjalikult kõik nõukogu liikmed. 4.14. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 4.15. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 4.16. Nõukogu liige vabaneb vastutusest sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud koosoleku protokolli. 5. Juhatus 5.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. 5.2. Juhatuse pädevusse kuulub: 5.2.1. sihtasutuse vahendite kasutamise korraldamine nõukogu poolt kinnitatud ulatuses; 5.2.2. igapäevase majandustegevuse, raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse ning asjaajamise korraldamine; 5.2.3. sihtasutuse nimel tehingute tegemine ja volituste andmine; 5.2.4. muude sihtasutuse eesmärgi täitmisega seotud ülesannete täitmine, mis ei ole antud nõukogu pädevusse. 5.3. Juhatus on kohustatud järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 5.4. Juhatuses on kolm liiget, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat. Juhatuse liikmed volituste esimeseks tähtajaks nimetab asutaja. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. 5.5. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik, sihtasutuse audiitor, soodustatud isik ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 5.6. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. 5.7. Juhatusel esimehel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes üksi, ülejäänud juhatuse liikmed võivad sihtasutust esindada ühiselt. 5.8. Juhatuse liikmetele võib maksta nende ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab kindlaks nõukogu. 5.9. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist. 5.10. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle 1/2 juhatuse liikmetest. Igal juhatuse liikmel on juhatuse koosolekul üks hääl. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on üle 1/2 koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest. 5.11. Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused kantakse koosoleku protokolli, millesse kantakse sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud juhatuse liikmete nimed, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, koosoleku päevakord, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed. 5.12. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 5.13. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt sihtasutusega. 5.14. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 6. Audiitor Sihtasutuse finants-majanduslikku tegevust kontrollib nõukogu poolt nimetatud audiitor. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige, sihtasutuse töötaja, soodustatud isik või nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Nõukogu võib audiitori igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 7. Sihtasutuse põhikirja muutmine 7.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja või nõukogu põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, muutmata seejuures sihtasutuse eesmärki. 7.2. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus huvitatud isiku nõudel. 8. Tegevuse avalikustamine Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda sihtasutuselt teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse majandusaasta aruannetega, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga. 9. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine 9.1. Sihtasutus lõpetatakse: 9.1.1. nõukogu otsusega, kui sihtasutus ei suuda oma eesmärki täita; 9.1.2. kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud; 9.1.2. muul seaduses ettenähtud alusel. 9.2. Sihtasutuse lõpetamise otsus on nõukogus vastu võetud, kui selle poolt on kõik nõukogu liikmed. 9.3. Sihtasutuse lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 9.4. Likvideerijateks on juhatuse liikmed. Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja esitavad avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks. 9.5. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara läheb üle sihtasutuse asukohajärgsele omavalitsusele, kes peab seda kasutama võimalikult sihtasutuse eesmärgile vastavalt. 9.6. Sihtasutuse ühinemine või jagunemine toimub seadusega sätestatud korras. Põhikiri on kinnitanud asutaja asutamisotsusega 18. detsemberil 2000. a. Asutaja: Põltsamaa linn linnapea Margi Ein’a isikus ………………………