Jõgeva Vallavolikogu — Jõgeva valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 4, 59

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993,37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) paragrahvi 3 lõike 5 punkti 5 alusel Jõgeva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Määrus jõustub 5. detsembril 2000. a. Volikogu esimees Saima KALEV Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 24. novembri 2000. a määrusega nr 16 JÕGEVA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva määruse ülesanne on planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatu täpsustamine arvestades kohalikke olusid ning konkretiseerida Jõgeva Vallavalitsuse ülesannete jaotust. 2. Ehituskorraldust Jõgeva vallas suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus. II. ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR 1. Vallavolikogu õigused ja kohustused on: 1.1. valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine ja vastuvõtmine; 1.2. valla üldplaneeringu ja detailplaneeringute algatamine, lähteandmete kinnitamine, vastuvõtmine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 1.3. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude planeerimine; 1.4. valla teede ja tänavate ehitamise planeerimine; 1.5. valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 1.6. omavalitsusehitiste projekteerimise lähteandmete kinnitamine; 1.7. ehitusalaste teenustasude kehtestamine; 1.8. ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui kavandatav üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala kehtivat planeeringut, sellega määratletud maakasutus- või ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 2. Vallavalitsuse õigused ja kohustused on: 2.1. planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete kogumine ja läbivaatamine, lähteandmete avalikkusele tutvumiseks väljapaneku korraldamine ja vallavolikogule kinnitamiseks esitamine; 2.2. planeeringute avaliku arutelu korraldamine, avalikustamise tulemuste analüüsimine; 2.3. planeeringute ja nende muudatuste esitamine vallavolikogule kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 2.4. järelevalve kehtestatud planeeringute üle; 2.5. valla teede, tänavate ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu korraldamine, omavalitsusehitiste projekteerimise lähteandmete esitamine vallavolikogule kinnitamiseks; 2.6. ehitusjärelevalve korraldamine vallas; 2.7. ehitistega toimunud avariide tehniliste põhjuste uurimise korraldamine, ettepanekute tegemine valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 2.8. ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud otstarbel kasutamise järelevalve korraldamine; 2.9. omavalitsusehitiste pakkumismenetluste korraldamine ja eduka pakkuja kinnitamine; 2.10. omavalitsusehitiste ehitusprojektide kinnitamine. 3. Vallavalitsuse ehitusspetsialisti ja arhitekti õigused ja kohustused määratakse ametijuhenditega. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 1. Planeeringute koostamine, kehtestamine ja avalikkuse osalemine selles toimub planeerimis- ja ehitusseaduse peatükkide 3, 4 ja 5 kohaselt. 2. Vallavalitsus informeerib avalikkust kõigist planeeringutega seotud tegevustest ajalehtedes Vooremaa ja Jõgeva Valla Teataja. 3. Üldplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse koostöös Koeru, Rakke, Pajusi, Puurmani, Palamuse ja Torma valla, Jõgeva linna ning Jõgeva Maavalitsusega. 4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja finantseerija otsustavad kokkuleppel vallavalitsus ja asjasthuvitatud pool. 5. Tehnovõrkude projekteerimiseks detailplaneeringu koostamine ei ole kohustuslik. 6. Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse Jõgeva vallamajas ja kõikides valla raamatukogudes. 7. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse Jõgeva vallamajas ja planeeritavale alale kõige lähemas raamatukogus. 8. Avaliku välja paneku kohas peab olema võimalus kirjalike ettepanekute tegemiseks, s.t peab olema laud, tool, kirjutusvahend ja ettepanekute raamat. IV. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 1. Ehituslik projekteerimine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvide 32, 33, 34, 35, 36 ja 37 kohaselt. 2. Ühekordse projekteerimisloa ja projekteerimistingimuste taotlemise ja väljaandmise korra kehtestab vallavolikogu. 3. Ühekordse projekteerimisloa ja projekteerimistingimuste vormi kinnitab vallavalitsus. 4. Ühekordse projekteerimisloa ja projekteerimistingimuste väljaandmise otsustab vallavalitsus ehitusspetsialisti ettepanekul. 5. Tulepüsivusklassi TP1 kuuluv ehitis tuleb püstitada kinnistu piirist vähemalt kolme meetri ja klassi TP2 või TP3 kuuluv ehitis vähemalt viie meetri kaugusele. 6. Hoone kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel ta asub, kui naaberkrundile ei ole kehtestatud nendele ettenähtud servituute. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel ei või hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadi esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda rohkem kui 1/4 kõnnitee laiusest. 7. Ehitusliku erihariduseta isikule ei anta ühekordset projekteerimisluba, kui projekteeritava ehitise ava on suurem kui 6,0 m ja kui ehitis on kavandatud enam kui kahekorruselisena. 8. Ehitise omaniku kinnitatud ja projekteerimistingimuste kohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti ühe eksemplari esitab ehitise omanik vallavalitsusele. 9. Ehituse käigus tehtavad projekti muudatused, millega kaasnevad ehitise otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduse ja plaanilahenduse ning ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb enne muudatuste teokstegemist ehituses kooskõlastada vallavalitsuse ehitusspetsialistiga, kes sõltuvalt muudatuste iseloomust ja ulatusest otsustab projekti täiendava läbivaatuse ja kooskõlastuste vajaduse. 10. Kui projekti tellija soovib kasutada teise tellija jaoks koostatud projekti, peab ta projekteerimistingimuste taotlemisel esitama vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku projekti autorilt ja projekti esmatellijalt. 11. Projekteerimiseks vajalike uurimistööde tegija on kohustatud kooskõlastama eelseisvad uurimistööd, kaasa arvatud geodeetiliste märkide paigaldamine, visiirsihtide raiumine ning kaeve- ja puurimistööd, maaomanike või valdajatega, kelle maal uurimistöid tehakse. 12. Uurimistööde tegija on kohustatud hüvitama maaomanikule uurimistööde tegemisega tekitatud kahju. 13. Ehitusprojekt peab olema koostatud eesti keeles. V. EHITAMINE 1. Ehitamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvide 38–58 kohaselt. 2. Maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis on ehitis, mis toetub kas vundamendile või vahetult pinnasele, püsides sellel oma koormusest põhjustatud hõõrdejõuga. 3. Maapinnaga mittepüsivalt ühendatud ehitis on ehitis, mis toetub ratastele, jalastele, ujuvpontoonidele või laevale. 4. Teisaldatav ehitis on maaga mittepüsivalt ühendatud ehitis. 5. Väikerajatis on on ühel krundil omaniku tarbeks ehitatud: 5.1. tehnovõrkude ühendus tänavavõrguga; 5.2. lahtine katusealune ehitusaluse pinnaga kuni 30 m²; 5.3. maa-alune või maapealne mahuti mahuga kuni 5 m³; 5.4. muud väikesemahulised ja lihtsad rajatised. 6. Välisilme muutus ilma konstruktsiooniliste muutusteta on ehituslik viimistlustöö (värvimine, kattematerjaliga katmine, plaatimine, katusekatte vahetus, akende ja uste vahetus jne) ja piirdeaedade ehitamine. 7. Lisaks planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvis 39 loetletule on ehitus ehk ehitamine ka: 7.1. ehitise ennistamine (restaureerimine); 7.2. tehnorajatiste (sillad ja tunnelid, tammid, kaldakindlustused ja muud insener-tehnilised rajatised) ehitamine; 7.3. liiklusrajatiste (teed, sillad, viaduktid, tunnelid ning muud sõidu- ja käiguteed) ehitamine; 7.4. haljasrajatiste (haljasalad, pargid) ehitamine ja muude haljasrajatiste tegemine; 7.5. kultuuri-, spordi-, puhke- või heakorraotstarbeliste rajatiste (väljakud, platsid) ehitamine; 7.6. maa-aladel või hoonetel monumentide, skulptuuride ning muude statsionaarsete kujunduslike väikevormide ja elementide püstitamine või paigaldamine. 8. Kaevamistööde korra kehtestab vallavolikogu. 9. Ehitise ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel. 10. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita, kuid kooskõlastatult vallavalitsusega. 11. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet, tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, rajatakse suitsukorstnaid, ehitatakse tahke kütuse pliite, ahjusid, kaminaid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu. 12. Naaberkruntide vaheliste piirete ja tarade ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse kohaselt. 13. Ehitise andmete muutumisel ehitamise ajal on ehitise omanik kohustatud informeerima vallavalitsust ja ehitusregistri pidajat muutunud andmetest. VI. EHITUSJÄRELEVALVE 1. Ehitusjärelevalve toimub planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvide 49–58 kohaselt. 2. Ehitusloa ja kasutusloa andmise korra kehtestab vallavolikogu. 3. Ehitusloa ja kasutusloa taotlemise vormid kinnitab vallavalitsus. 4. Ehitusloa taotlemine on kohustuslik: 4.1. uute ehitiste (ka ajutiste) püstitamiseks; 4.2. ümberehitusteks (juurde-, alla-, pealeehitusteks, olemasolevate ehitiste mõõtmete muutmiseks); 4.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniliseks muutmiseks; 4.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöödeks; 4.5. ehitiste lammutamiseks; 4.6. tehnovõrkude ehitamiseks; 4.7. liiklusrajatiste ehitamiseks. 5. Ilma ehitusloata, kuid vallavalitsuse kirjaliku kooskõlastuse alusel toimub: 5.1. väikehoonete ehitamine; 5.2. teisaldatavate hoonete paigaldamine; 5.3. väikerajatiste ehitamine; 5.4. reklaamsiltide ja vaatekastide paigaldamine; 5.5. väikesemahuliste rajatiste (kõnepunktid, ootepaviljonid, mastid, antennid) püstitamine; 5.6. bussiooteplatvormide, tänava- ja kõnniteelõikude (pinnaga kuni 100 m²) ehitamine; 5.7. väikesemahuliste ehitiste ja rajatiste lammutamine; 5.8. tehnovõrkude remont, kui sellega ei kaasne trasside asetuse muutust; 5.9. välisilme muutus ilma konstruktsiooniliste muudatusteta. 6. Ehitusluba ei ole vajalik ehitamise ajaks ehitusplatsile ajutiste ehitiste püstitamiseks, kui nende asukoht ja konstruktsioonid on ehitusprojektis näidatud. VII. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 1. Maavalduse korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel maa-aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või õiguspärane valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 2. Ehituskrundil paiknevad materjalid peavad olema ladustatud ohutusnõudeid järgides. 3. Juurdepääsuteed peavad olema vabad ja kasutamiskõlblikus seisukorras. 4. Ehituskrundi tänavapiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema pügatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 5. Krundil asuvat kõrghaljastust võib likvideerida vallavalitsuse kirjaliku loa alusel loas näidatud ulatuses. 6. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinakate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt värvitud. 7. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostab vallavalitsus. 8. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise omanikult nõuda: 8.1. krundi ja ehitise kasutamise peatamist ja piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimestele või keskkonnaseisundile; 8.2. ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundilt; 8.3. ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. 9. Keskkonda risustavate lagunenud, kasutusohtlike ja taastamiskõlbmatute ehitiste lammutamiseks teeb vallavalitsuse ehitusspetsialist ettekirjutuse kinnistu või ehitise omanikule, määrates lammutamise tähtaja. 10. Ehitise taastamiskõlbmatus määratakse vallavalitsuse poolt moodustatud komisjoni ülevaatusakti alusel. 11. Tähtajaks lammutamata ehitise lammutab vallavalitsus ehitise omaniku kulul. 12. Kui taastamiskõlbmatu ehitise omanik ei ole teada, avaldab vallavalitsus lammutamise teadaande RT Ametlikes Teadaannetes ning ajalehtedes Vooremaa ja Jõgeva Valla Teataja. Teade peab sisaldama üleskutset esitada vastuväiteid ehitise lammutamise kohta. Vastuväidete esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud. 13. Vallavalitsus vaatab läbi esitatud vastuväited ja otsustab kas ehitis lammutada või mitte. Ehitise lammutamise korraldab vallavalitsus oma kulul. VIII. KINNISASJA SUNDVÕÕRANDAMINE 1. Kinnisasja sundvõõrandamine toimub kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995, 30, 180; 59, 1006) kohaselt. 2. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 3. Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi: 3.1. detailplaneeringu kohustusega aladel – kehtestatud detailplaneeringu alusel vastavalt seadusele; 3.2. detailplaneeringu kohustuseta aladel hajaasustuses kehtestatud üldplaneeringu alusel ja vastavalt seadustele. 4. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda käesoleva määruse punktis 1 nimetatud kitsendusest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üldplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju kohalik omavalitsus, detailplaneeringutest tulenevate kitsenduste puhul kas kohalik omavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatu. 5. Hüvitise suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus huvitatud isiku nõudel. 6. Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringuga: 6.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 6.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 7. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduse paragrahvis 3 loetletud juhtudel. IX. VASTUTUS EHITUSMÄÄRUSE NÕUETE RIKKUMISE EEST 1. Ehitusmääruse nõuete rikkumise eest karistatakse rikkujat vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule. 2. Omavolilise ehitamise, hoonete ja rajatiste omavolilise kasutusele võtmise, muude ehituseeskirjade, samuti hoonestuseeskirjade ja ehitusnormide rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni 200 päevapalga ulatuses. 3. Tegutsemise eest ehitusalal vastavat tegevuslitsentsi omamata või litsentsi tingimusi rikkudes määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses. 4. Ehituseeskirjade rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud ehitusjärelevalve ametiisikute ettekirjutuste täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses. 5. Haldusõigusrikkumise asja arutavad ehitusjärelevalve eest vastutav vallavalitsuse ehitusspetsialist ja vallavalitsus. 6. Halduskaristuse määramise õigus on ehitusjärelevalve eest vastutaval vallavalitsuse ehitusspetsialistil ja Jõgeva Halduskohtul. 7. Haldusõigusrikkuja on kohustatud hüvitama haldusõigusrikkumisega tekitatud kahju. 8. Halduskaristuse määramine ei vabasta haldusõigusrikkujat kohustuse täitmise eest, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest teda karistati. Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 24. novembri 2000. a määrusega nr 16 EHITUSLOA ANDMISE KORD JÕGEVA VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab ehitusloa andmise korra Jõgeva valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Ehitusluba on vallavalitsuse poolt antav luba uusehituseks või ehitustööde tegemiseks olemasoleval ehitisel ja lammutustöödeks. 3. Ehitusluba antakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, aga samuti ka isikule, kelle maakasutusõigus on tekkinud enne 1. oktoobrit 1991. a. 4. Ehitusloa vormistab vallavalitsuse ehitusspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel. II. EHITUSLOA TAOTLEMINE 1. Ehitusloa saamiseks peab taotleja koos vallavalitsusest antava vormikohase taotlusega esitama vallavalitsusele: 1.1. ehituskrundi omandiõigust või hoonestusõigust tõendava dokumendi; 1.1.1. enne 1. oktoobrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse tõestamiseks tuleb esitada otsus, mille alusel maakasutus tekkis; 1.2. krundi geoaluse; 1.3. teatise ehitusgeoloogiliste/ehitusgeodeetiliste uurimistööde aruande üleandmise kohta Ehitusgeoloogia või Geodeesia Fondile; 1.4. vallavalitsuse ehitusspetsialisti poolt kooskõlastatud ja omaniku kinnitatud ehitusprojekti, mis on koostatud vastavuses Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määrusega nr 41 «Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded»; 1.4.1. ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud ehitusprojekt peab vastama Vabariigi Valitsuse 9. juuli 1996. a määrusega nr 184 kinnitatud korrale; 1.5. omanikujärelevalve teostaja litsentsi ja kohustuslehe; 1.5.1. omanikujärelevalve ei ole vajalik enda tarbeks ühepereelamu, suvila, aiamaja, kuni kahe kohaga garaaži ja teiste lihtsate ehitiste (saun, kuur, kelder, kasvuhoone) ehitamisel; 1.6. ehitustöövõtja litsentsi ja andmed; 1.7. ehitusloa taotlemisel lammutustöödeks tuleb ehitise omanikul esitada: 1.7.1. ehitise omandiõigust tõestav dokument; 1.7.2. asjassepuutuvate ametkondade (muinsuskaitse, keskkonnakaitse jt) kooskõlastused; 1.7.3. lammutustööde projekt; 1.8. vallavalitsus võib vajadusel nõuda loataotlejalt täiendavate dokumentide esitamist. III. EHITUSLOA ANDMINE 1. Vallavalitsuse ehitusspetsialist vaatab loataotluse läbi ja kontrollib esitatud dokumentatsiooni vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele ning teeb vallavalitsusele ettepaneku ehitusloa väljaandmiseks või mittendmiseks. 1.1. Kõikide nõutavate dokumentide olemasolu korral antakse ehitusluba kahe nädala jooksul. 2. Ehitusloaga määratakse: 2.1. kokkuleppel taotlejaga ehitusloa kehtivus; 2.2. ehitusjärelevalve teostaja; 2.3. omanikujärelevalve teostaja; 2.4. teised vallavalitsuse poolt esitatud tingimused. 3. Ehitusloa kehtivuse lõppemisel tuleb koos põhjendustega esitada taotlus ehitusloa pikendamiseks. 4. Ehitusluba pikendatakse vallavalitsuse korraldusega ühe aasta kaupa. 5. Ehitusluba ei anta kui: 5.1. ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ning punktides 1.4 ja 1.4.1 nimetatud tingimustele; 5.2. puudub omanikujärelevalve. 6. Ehitusloa andmisest või pikendamisest keeldumise korral (tehniliste tingimuste aegumine, tehnilise järelevalve ettekirjutused) teatab vallavalitsus sellest kirjalikult koos keeldumise põhjendusega. 7. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, on uus omanik kohustatud esitama vallavalitsusele taotluse ehitusloa ümberregistreerimiseks. IV. EHITUSLOA PEATAMINE JA TÜHISTAMINE 1. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba peatada, kui: 1.1. ehitustööde käigus rikutakse korduvalt ehituseeskirju, ei täideta ehitusjärelevalve ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi; 1.2. ehitustööde käigus ehitise omanik muutub. 2. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui: 2.1. ehitustöid ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 2.2. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 24. novembri 2000. a määrusega nr 16 EHITISE VÕI SELLE OSA KASUTAMISE OTSTARBE MUUTMISE KORD JÕGEVA VALLAS 1. Käesolev kord sätestab ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmise korra Jõgeva valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Hoonet, mis oma kasutuse põhiotstarbelt ei ole ehitatud elamuks, kuid kus on eluruumid või kuhu ehitatakse eluruumid, nimetatakse elamuks vallavalitsuse poolt antava kasutusloaga. Alaliseks elamiseks kasutatav kasulik pind peab sel juhul kogu hoone kasulikust pinnast moodustama vähemalt 50%. 3. Ehitise kasutamise otstarbe muutmisel elamuks tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusest nr 38 «Eluruumidele esitatavad nõuded». 4. Otstarbe muutmiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kirjaliku avalduse. Avaldus peab sisaldama põhjendust otstarbe soovitava muutmise, selle ulatuse ja konkreetse sisu kohta ning taotlust krundi sihtotstarbe muutmiseks. Avaldusele tuleb lisada: 4.1. ehitise või kinnistu omandiõigust tõendav dokument; 4.2. kirjalik kinnitus selle kohta, et ehitises või selle osas, mille otstarvet muudetakse, ei asu üüri- või rendilepingu alusel kasutatavaid ruume; 4.3. krundi asendiplaan; 4.4. ehitusprojekt või ehitise ülesmõõtmisjoonised. 5. Avalduse esitamise järel vallavalistuse ehitusspetsialist: 5.1. selgitab otstarbe muutmiseks detailplaneeringu koostamise vajadust, lähtudes sellest, et detailplaneering on vajalik, kui otstarbe muutmine toob kaasa ehitamise planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 39 tähenduses; 5.2. määrab vajalikud kooskõlastused; 5.3. teatab ajalehtedes Jõgeva Valla Teataja ja Vooremaa otstarbe muutmise kavatsusest avalikkusele ning lahendab võimalikud avalikkuselt laekunud avaldused ja protestid. 6. Ehitise kasutamise otstarve muudetakse vallavalitsuse korraldusega üldjuhul ühe kuu jooksul arvates pärast punktis 4 loetletud toimingute lõppemist. 7. Krundi sihtotstarve muudetakse vallavalitsuse korraldusega. 8. Vallavalitsuse korralduse alusel annab ehitusspetsialist ehitisele kasutusloa. 9. Vallavalitsuse peamaakorraldaja korraldab vallavalitsuse korralduse alusel krundi sihtotstarbe muutmise Jõgeva Maakatastris. Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 24. novembri 2000. a määrusega nr 16 EHITISE ÜLEVAATUSE JA KASUTUSLOA ANDMISE KORD JÕGEVA VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab ehitise ülevaatuse ja kasutusloa andmise korra Jõgeva valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Kasutusluba on vallavalitsuse poolt antav luba ehitusprojekti kohaselt valminud ehitisele. 3. Kasutusluba antakse vallavalitsuse korralduse alusel pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele. 4. Ehitist võib kasutusele võtta ka osade kaupa pärast nende ülevaatust ja kasutusloa saamist. 5. Ehitist võib kasutama hakata pärast vallavalitsuselt kasutusloa saamist ja ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 6. Ehitise või mõne tema osa kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. 7. Ehitise kasutamine peab toimuma kasutusloa ja ekspluatatsiooni reguleerivate eeskirjade kohaselt (tuleohutus-, elektri-, gaasi-, veetarbimis-, keskkonna-, tervisekaitse-, töökaitse- või mõni muu eeskiri). 8. Kui ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel või kui ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või keskkonnale, võib vallavalitsus kasutusloa puuduste likvideerimiseni tühistada või peatada. 9. Ilma kasutusloata ei ole lubatud välja anda tegutsemis- või kauplemisluba. II. EHITISE ÜLEVAATUS 1. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsuse ehitusspetsialistile seitse kalendripäeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 1.1. ehitusprojekti koos töö käigus tehtud täienduste ja parandustega; 1.2. ehituse täitedokumentatsiooni vastavuses Vabariigi Valitsuse 30. septembri 1997. a määrusega nr 182 «Ehitamise dokumenteerimise nõuded»; 1.3. tehnovõrkude valdajate liitumisload; 1.4. vastavalt vajadusele (vajadus sõltub ehitise varustatusest tehnovõrkudega) tervisekaitse, päästeameti, keskkonnateenistuse, veterinaarteenistuse, töökaitse, muinsuskaitse, tehnilise järelevalve ja teiste asjassepuutuvate järelevalveasutuste õiendid ehitise kasutuskõlblikkuse kohta; 1.5. projekteerijate õiendid tehtud tööde vastavusest projektile. 2. Punktides II.1.4 ja II.1.5 loetletud järelevalveasutuste õiendid ei ole kohustuslikud lihtsate ja väikesemahuliste ehitiste ülevaatuse korral. Sel juhul asendab õiendit järelevalveasutuse esindaja allkiri ülevaatuse aktil. 3. Järelevalveasutuste õiendite vajalikkuse või mittevajalikkuse otsustab vallavalitsuse ehitusspetsialist. 4. Vallavalitsuse ehitusspetsialist kontrollib esitatud dokumentatsiooni vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele. Nõuete vastavuse korral lepib ta ehitise omanikuga kokku ülevaatuse aja ja määrab ülevaatusel osalejad. 5. Ehitise ülevaatusel osalevad: 5.1. vallavalitsuse ehitusspetsialist; 5.2. ehitise omanik; 5.3. projekteerija; 5.4. peatöövõtja; 5.5. omanikujärelevalve; 5.6. ehitusjärelevalve. 6. Vajadusel on vallavalitsuse ehitusspetsialistil õigus kutsuda komisjoni tööst osa võtma teisi ehitise vastuvõtuga seotud ametite esindajaid. 7. Ehitise ülevaatusega seotud kulud kannab ehitise omanik. 8. Ehitise ülevaatuse komisjoni ülesanne on tuvastada kinnitatud ehitusprojekti kohast ehitustööde valmimist ning ehitise vastavust ehitusmäärustele, -eeskirjadele, -normidele, samuti keskkonna-, tervisekaitse-, töökaitse-, tuleohutuse ning muudele ekspluatatsiooniohutuse nõuetele. 9. Ülevaatuse kohta vormistab vallavalitsuse ehitusspetsialist vormikohase «Valminud ehitise ülevaatuse akti». 10. Pärast ülevaatuse aktis toodud puuduste kõrvaldamist ja ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele võib ehitise omanik taotleda vallavalitsuselt ehitisele kasutusluba. III. KASUTUSLOA ANDMINE 1. Kasutusloa saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 1.1. vormikohase taotluse; 1.2. valminud ehitise ülevaatuse akti. 2. Kasutusloa vormistab vallavalitsuse ehitusspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel. 3. Kasutusloa saanud ehitise dokumentatsiooni ühe eksemplari annab ehitusspetsialist vallavalitsuse arhiivi, teine eksemplar säilitatakse ehitise omaniku arhiivis. 4. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist (1. juuli 1995. a) omavoliliselt püstitatud ehitisele kasutusloa saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 4.1. avalduse; 4.2. ehitise ülevaatuse akti; 4.3. ehitise ülesmõõtmisjoonised (asendiskeem, põhiplaan, lõige, vaated). 5. Kui eluruum on erastatud vastavuses eluruumide erastamise seadusele korterina, kuid erastatud korter moodustab hoonest reaalosa (näit kahepereelamu, ridaelamu), toimub erastatud korteri nimetamine elamuks kasutusloa andmisega. 6. Punktis 5 nimetatud kasutusloa saamiseks tuleb taotlejal vallavalitsusele esitada avaldus ja ülesmõõtmisjoonised. Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 24. novembri 2000. a määrusega nr 14 KAEVAMISTÖÖDE KORD JÕGEVA VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab kaevamistööde tegemise nõuded ja põhimõtted Jõgeva valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Kaevamistöödeks käesolevas korras kasutatud mõistes loetakse: 2.1. pinnases tehtavad tööd sügavamal kui 30 cm; 2.2. pinnases tehtavad tööd, kui nende käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru, kruuskate); 2.3. pinnase planeerimistööd, kui muudetakse selle esialgset kõrgust; 2.4. tööd, mis on seotud puude ja põõsaste istutamise ja väljajuurimisega. 3. Kaevamistöödeks käesolevas korras kasutatud mõistes ei loeta: 3.1. kaevamistööde tegemist kalmistutel, karjäärides või territooriumi(de) kus kaevamistööd on reguleeritud teiste eeskirjadega; 3.2. kaevamistööde tegemist, kui neid teeb juriidilise või füüsilise isiku omandis või kasutuses olevatel maa-aladel maavaldaja, tingimusel, et seal ei asu teistele kuuluvaid tehnovõrke. Vastutus kaevamistööde ohutu tegemise eest lasub maavaldajal; 3.3. kaevamistööde tegemist projektikohaste vundamendi- ja muude süvendite kaevamisel, kui projektile on vallavalitsus välja andnud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevamistöid piiravaid tingimusi. 4. Tehnovõrkudeks käesolevas korras kasutatud mõistes loetakse: 4.1. veetorustikke; 4.2. kanalisatsioonitorustikke; 4.3. gaasitorustikke; 4.4. küttetorustikke; 4.5. side ja telekommunikatsiooni kaabelliine; 4.6. elektri kaabelliine. 5. Kaevamistööde korra täitmist kontrollivad Jõgeva Vallavalitsuse määratud isikud, kellel on õigus teha kaevamistööde tegijale ettekirjutusi kaevamistööde käigus ja taastamisel. 6. Kaevamistöödega kaasnevatest liikluse ümberkorraldustest ajalehes Vooremaa teatamise kohustus lasub kaevamistööde tegijal. 7. Kaevamistööde tegijana mõistetakse käesolevas korras juriidilist või füüsilist isikut, kellele antakse kaevamistööde luba. 8. Kaevamisloa vormistab vallavalitsuse ehitusspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel. II. KAEVAMISTÖÖDE LOA ANDMINE l. Kaevamistööde loa saamiseks peab tööde tegija esitama vallavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne kaevamistööde alustamist vormikohase taotluse koos ehitusprojektiga või kaevamistööde asukoha skeemiga. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. 2. Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavalt: 2.l. liikluskorralduse skeemi koos liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega; 2.2. tööde tegemise graafikut; 2.3. taotlust vallavalitsusele tänava (maantee) või selle osa sulgemise kohta liikluseks; 2.4. pärast tööde lõppemist teostusjooniste esitamist. 3. Kaevamistööde tegijale võidakse teist kaevamisluba mitte välja anda, kui kaevamistööde järelevalvel on pretensioone ühe kaevamisloa osas. III. KAEVAMISTÖÖD 1. Kaevamistööde ajal peab kaevamistööde luba koos kõigi kooskõlastustega olema objektil. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevamistööde ala olema valgustatud. 2. Kaeviku täitmiseks ja katendi taastamiseks vajalikud materjalid peavad olema ladustatud kohtadesse, kus nad ei sega liiklust. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. Keelatud on kaevikute täitmine täidet tihendamata. 3. Jalakäijatele tuleb ajutiste piirete ja sildade abil tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem juurdepääs oli olemas. 4. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel on tööde tegija kohustatud loa andjat kohe informeerima ja vajaduse korral hankima täiendavad kooskõlastused. Vajadusel kaevetööde tähtaega pikendada peab tööde tegija sellest teatama vallavalitsusele hiljemalt kõhn päeva enne kaevamistööde tähtaja lõppu. 5. Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisest tuleb kaevajal viivitamatult teatada selle valdajale. Vigastus parandatakse selle tekitaja kulul. Sõltuvalt tehnovõrgu liigist, vigastuse suurusest ja põhjusest kannab süüdlane vastutust seadusega ettenähtud korras. 6. Ettenägematute asjaolude (tundmatu tehnovõrk, arheoloogiline leid, lõhkekeha) avastamisel tuleb tööd kohe katkestada ja teatada vallavalitsuse ehitusspetsialistile ja vastavale ametkonnale, kindlustades eelnevalt leiukoha säilivuse ja puutumatuse. 7. Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevamiskoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni valdava ettevõtte või maa-ala omaniku või valdajaga. 8. Keelatud on hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevaja kulul. 9. Tänavakate taastatakse kohe pärast aluse tihendamist. Erandjuhul, kui on vaja liiklust kiiresti läbi lasta või kui kaevamistööd toimuvad talvel, taastatakse kate ajutiselt. Kaevamisloas märgitud lõpliku taastamiseni hoiab kaevaja katet korras jooksva hooldusega, lähtudes tingimusest, et ebatasasuste kõrguste vahe ei oleks suurem kui 4 cm. 10. Kaevamistööde tegija vastutab tööde kvaliteedi eest kahe aasta jooksul pärast katte lõplikku taastamist. 11. Pärast tööde lõpetamist peab tööde tegemise piirkond jääma kaevamiseelsesse ja pinnakate tehniliste tingimustega nõutud seisundisse. 12. Juhul kui pinnakatte taastab vallavalitsus, peab kaevamistööde tegija hüvitama tehtud kulutused. 13. Maa-aluste tehnovõrkude rajamise ja remondi kohta tuleb teha teostusjoonis enne kaeviku kinniajamist. Teostusjoonise peab tegema litsentseeritud ettevõtja ja selle eest tasub kaevaja. 14. Tööde lõpetamisel koostatakse ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla maa-ala omanik või valdaja, kaevaja ja vallavalitsuse ehitusspetsialist. IV. AVARIITÖÖD 1. Tehnovõrkude avarii korral on lubatud töid alustada järgmistel tingimustel: 1.1. on teatatud maa omanikule või valdajale ja vallavalitsuse ehitusspetsialistile või teda asendavale isikule avarii asukoht ja põhjus ning tööde algus- ja lõpptähtaeg; 1.2. avariikohale on kutsutud kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude valdajate esindajad; 1.3. töökohal on tagatud nii sõidukite kui jalakäijate ohutus. 2. Kui avarii kõrvaldamine nõuab aega üle 72 tunni, tuleb taotleda kaevamistööde luba käesoleva korra kohaselt. V. VASTUTUS Käesoleva korra nõuete rikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumiste seadustikuga ettenähtud korras. Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 24. novembri 2000. a määrusega nr 16 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDMISE KORD JÕGEVA VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab projekteerimistingimuste andmise korra Jõgeva valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 2. Projekteerimistingimused on aluseks ehitiste ehitusprojektide koostamisel hajaasustuses ja detailplaneeringu kohustusega aladel kuni detailplaneeringu kehtestamiseni. 3. Ehitusprojekti tellija on kohustatud informeerima kirjalikult vallavalitsust projekteerimiskavatsusest, esitama projekteeritavat ehitist iseloomustavad andmed ja taotlema projekteerimistingimused. 4. Kehtestatud detailplaneeringutega aladel võib vallavalitsus välja anda detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 5. Projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks on vallavalitsuse korraldus. II. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLEMINE JA ANDMINE 1. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 1.1. avalduse; 1.2. kinnistu omandiõigust või maakasutust tõendava dokumendi; 1.3. ehitusaluse maa-ala geodeetilise plaani; 1.4. tehnovõrkude tehnilised tingimused; 1.5. kordusprojekti kasutamisel kirjaliku nõusoleku projekti autorilt ja esmatellijalt. 2. Vallavalitsuse ehitusspetsialist vaatab ühe kuu jooksul esitatud dokumendid läbi ning teeb vallavalitsusele ettepaneku projekteerimistingimuste väljaandmiseks või mitteandmiseks. 3. Vallavalitsuse ehitusspetsialistil on õigus nõuda täiendavate dokumentide esitamist või kooskõlastamist. 4. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud lähteandmed ning vajalikud kooskõlastused. 5. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetreid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute teostamise kohustusi ning ühisvajaduste arvestamist. 6. Projekteerimistingimused kehtivad kuni projekti koostamiseni kaks aastat ja nende kehtivust võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa. 7. Kui projekteerimistingimuste kehtivuse ajal enne ehitusprojekti koostamist on kehtestatud ehitusaluse maa-ala kohta detailplaneering, tuleb vallavalitsusel projekteerimistingimused viia kooskõlla detailplaneeringu nõuetega. III. NÕUDED EHITUSPROJEKTILE 1. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud ehitusprojekti (mõõtkavas 1 : 50) koosseisus peavad olema: 1.1. vundamentide plaan; 1.2. kõigi korruste plaanid; 1.3. kõik vaated; 1.4. iseloomulikud lõiked; 1.5. asendiplaan mõõtkavas 1 : 500; 1.6. seletuskiri koos maaomandidokumentide, projekteerimise lähtematerjalide ja projekteerimistingimustega. 2. Joonistel tuleb näidata kõik ehitamiseks vajalikud mõõtmed ehk: 2.1. hoone pikkus, laius, kõrgus; 2.2. seinte paksused; 2.3. avadevahelised kaugused, avade laiused, kõrgused; 2.4. ruumide sisemõõdud; 2.5. treppide mõõdud. 3. Asendiplaanil tuleb näidata: 3.1. kinnistu (krundi) ning seda ümbritsevate kinnistute piirid; 3.2. projekteeritud ja olemasolevad ehitised (ka naaberkinnistutel); 3.3. tehnovõrgud koos sette- ja kogumiskaevudega; 3.4. joogiveekaev või veetrassi ühendus tänavavõrguga; 3.5. piirded, väravad, tugimüürid, prügikastid; 3.6. projekteeritava ehitise kaugus kinnistu piirist; 3.7. projekteeritava ja olemasolevate ehitiste kujad (vahekaugused); 3.8. teed ja platsid. 4. Seletuskirjas tuleb selgitada: 4.1. ehitise otstarvet; 4.2. arhitektuur-ehituslikke põhilahendusi; 4.3. ehituskonstruktsioone ja kasutatavaid materjale; 4.4. tehnovõrkude lahendusi; 4.5. tuleohutuse, keskkonnakaitse ja tervisekaitse nõuete tagamist. 5. Seletuskirjas tuleb anda järgmised andmed ehitise kohta: 5.1. ehitusalune pind; 5.2. kasulik pind; 5.3. elamispind; 5.4. abiruumide pind; 5.5. lahuspind; 5.6. mitteeluruumide pind; 5.7. maht. IV. EHITUSPROJEKTI KOOSKÕLASTAMINE 1. Ühekordse projekteerimisloa alusel tehtud ehitusprojektile tuleb teha arhitektuurne ja konstruktiivne ekspertiis. Ekspertiisi tohivad teha vähemalt 5-aastase praktikaga kõrgharidusega ehitusinsenerid ja arhitektid. 2. Ekspertiisi ei pea tegema sauna, lauda, küüni, kuuri, keldri ja kasvuhoone ehitusprojektile. 3. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud ehitusprojekt tuleb kooskõlastada projekteerimistingimustes nõutud ametkondadega. 4. Kooskõlastatud ja omaniku poolt kinnitatud ehitusprojekti esitab omanik kooskõlastamiseks vallavalitsuse ehitusspetsialistile. 5. Pärast ehitusprojekti kooskõlastamist vallavalitsuse ehitusspetsialisti poolt võib taotleda ehitusluba. Kinnitatud Jõgeva Vallavolikogu 24. novembri 2000. a määrusega nr 16 ÜHEKORDSE PROJEKTEERIMISLOA VÄLJAANDMISE KORD JÕGEVA VALLAS JA NÕUDED SELLE ALUSEL KOOSTATUD EHITUSPROJEKTILE I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab ühekordse projekteerimisloa väljaandmise korra ja nõuded selle alusel koostatud ehitusprojektile Jõgeva valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele füüsilistele isikutele. 2. Ühekordne projekteerimisluba on luba, mis antakse ilma arhitektuuri- või ehitusalase erihariduseta füüsilisele isikule enda tarbeks ehitise ehitusprojekti koostamiseks. 3. Loa taotleja peab olema kinnisasja omanik või tema kasuks peab olema seatud hoonestusõigus või tema maakasutus peab olema tekkinud enne 1. oktoobrit 1991. a. 4. Ühekordne projekteerimisluba antakse kuni kahekorruselise ühepereelamu, sauna, lauda, küüni, kuuri, keldri, kasvuhoone, kuni kahe kohaga garaaži, aiamaja või mõne muu lihtsa ja väikesemahulise ehitise projekteerimiseks. 5. Ühekordset projekteerimisluba ei anta hoonete projekteerimiseks, mille konstruktiivne ava on suurem kui 6,0 m. 6. Ühekordse projekteerimisloa vormistab vallavalitsuse ehitusspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel. II. LOA TAOTLEMINE JA ANDMINE 1. Loa saamiseks peab taotleja esitama vallavalitsusele: 1.1. avalduse; 1.2. maa omandiõiguse dokumendi (kinnistamisotsus, hoonestusõiguse leping, maa kasutamiseks andmise otsus); 1.3. kavandatava ehitise eskiisprojekti mõõtkavas 1 : 100 või 1 : 50. 2. Eskiisprojekti koosseisu peavad kuuluma: 2.1. korruste plaanid; 2.2. vaated; 2.3. vähemalt üks lõige treppide kohalt; 2.4. asendiplaan. 3. Vallavalitsuse ehitusspetsialist ja arhitekt vaatavad eskiisprojekti läbi ja teevad ettepaneku vallavalitsusele ühekordse projekteerimisloa andmise või sellest keeldumise kohta. 4. Vallavalitsus keeldub ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui eskiisi läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on ebaprofessionaalne ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine on võimatu. Sellisel juhul nõuab vallavalitsus ehitusprojekti koostamist kõrgharidusega ehitusinseneri või arhitekti poolt. 5. Vastus ühekordse projekteerimisloa avaldusele antakse selle esitanud isikule ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Kui avalduse esitaja ei saa selle tähtaja möödumisel vastust, võib ta alustada projekteerimist.