Türi Linnavolikogu — Türi linna arengukava vastuvõtmine — KO, 2, 21

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja paragrahvi 37 lõiked 1, 2 ja 3, Türi Linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrusega nr 22 kinnitatud Türi linna põhimääruse (KO 2000, 66, 996; 95, 1369) punkti 14.1 alapunkti 7 ja punktid 50.1, 50.2, 50.7 ja 50.8 ning lähtudes asjaolust, et Türi linna arengukava aastateks 2001–2003 eelnõu oli 9. oktoobrist kuni 9. novembrini 2000.a avalikuks aruteluks välja pandud Türi Raamatukogus ja Türi Linnavalitsuse haldusosakonnas, mille kohta ilmus teade 7. oktoobri 2000. a ajalehes Türi Rahvaleht, Türi Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Türi linna arengukava aastateks 2001–2003. 2. Avalikustada määrus ajalehes Türi Rahvaleht ja määrus koos arengukavaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Kalev AUN Vastu võetud Türi Linnavolikogu 30. novembri 2000. a määrusega nr 34 TÜRI LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2003 Sissejuhatus Türi on kaunis aedlinn Kesk-Eestis Pärnu jõe kaldal. Türil on inim- ja loodussõbraliku linna maine. Türi linna esimene arengukava koostati aastatel 1989–1990. Tänu sellele dokumendile sai Türi 20. detsembril 1990. a omavalitsuse staatuse. Käesolev arengukava on järjekorras neljas ja mõeldud täitmiseks eelkõige aastatel 2001–2003, kuid selles on kavandatud ka kaugemad eesmärgid. Arengukava peaeesmärgid on olemasoleva olukorra kirjeldamine, probleemide määratlemine, eesmärkide püstitamine ja nendele lahenduste pakkumine. Soovitakse jätkata Türi linna tasakaalustatud arengut, arvestades väljakujunenud Lõuna-Järvamaa koostööpiirkonda. Soovime, et Türi linn oleks – veelgi inimväärsema elukeskkonnaga ja sotsiaalselt turvaline; – koostööd ja ettevõtlikkust toetav; – omavalitsuse tegevusest hästi informeeritud. Samuti soovime, et nii linnakodanikud kui ka külalised tunneksid ennast Türil hästi. Arengukava põhiprintsiip on koostöö kõikidel tasanditel. 1. Asend Türi linn paikneb Järva maakonna edelaosas 14 km kaugusel maakonna keskusest Paidest. Linna ümbritseb rõngana Türi vald. Lähimad naabrid on Oisu ja Väätsa vald. Türi asend on soodne, kuna linn asub keset Eestit ja on oluliste transporditeede (Tallinn–Viljandi, Rakvere–Pärnu) sõlmpunktis. Erilist tähtsust kogu maakonna jaoks omab Türi raudteejaam. Linna läbib Pärnu jõgi. 2. Ajalooline ülevaade Esimest korda on Türit mainitud 1347. a Turgel’i nime all. XIII sajandi lõpuaastail ehitatud kirik kujunes Türi kihelkonna keskuseks. Majanduse arengus ja asustuse kasvus kujunes määravaks XIX sajandi lõpp ja XX sajandi algus. 1899. a hakati Türile ehitama puupapivabrikut, algas Tallinn–Türi–Viljandi raudtee ehitamine. Puupapivabrik ja 1904. a valminud paberivabrik andsid tööd mitmesajale inimesele, raudteejaam, kitsarööpmelise raudtee haru Tamsalusse ning veduridepoo veel mitmekümnele töötajale. Areneva töölisasula vajaduste rahuldamiseks tuli siia käsitöölisi, asutati äriettevõtteid. 1917. a sai Türi alevi õigused ning vabanes Alliku ja Särevere mõisa alluvusest. Alevi piires asuvad mõisa maa-alad planeeriti ja anti välja ehituskruntideks. Majade kerkimist soodustas riiklik ehituslaen. 1925. a oli alevis 2100 elanikku, neist 250 majaomanikku. 2. juulil 1926. a sai Türi alev linnaõigused. 1930. a oli linnas 3270 elanikku. Planeeriti linna maa-alad, rajati puiesteed ja istutati pargid. 1936. a hakati ehitama raadiosaatejaama, mis sai Türi uhkuseks. Samal aastal hakati ehitama kanalisatsiooni ja kaks aastat hiljem sai linna peatänav – Viljandi tänav – bituumenkatte. Teise maailmasõja ajal sai linn tugevasti kannatada. 1941. a lahingute käigus õhiti raadiojaam, purustati paberivabrik, meierei, sillad, raudteejaam, elektrijaam, jahu-villaveski, hävis üle 100 hoone. Aastatel 1950–1959 oli Türi samanimelise rajooni keskuseks. Linnaelanike arv kasvas 5000 inimeseni. 20. detsembrist 1990. a on linnal omavalitsuslik staatus. 3. Maafond, piirid Türi linna ringpiir on mõõdistatud ja koordineeritud 1968. a ja korrigeeritud 1972. a. Hiljem ei ole linna piiri oluliselt muudetud. Riikliku projekteerimisinstituudi Eesti Põllumajandusprojekt poolt 1990. a koostatud maakasutusplaani kohaselt on Türi linna pindala 979 ha. Türi linna maa kõlvikulist koosseisu kajastab maa eksplikatsioon (vt tabel). Seoses maareformi läbiviimisega suureneb pidevalt eramaa osakaal linnas. Türi linna maa eksplikatsioon Jrk nr Kõlvik Pindala administratiivpiires (ha) Sellest eramaa (ha) seisuga 30.04.97 1. Haritav maa 186,7 31,7 2. Looduslik rohumaa 123,0 9,9 3. Mets, sh parkmets ja istandused 306,1 37,9 4. Veed 28,1 – 5. Ehitused, õued, tänavad 285,4 84,9 6. Muu maa 49,7 4,2 Kokku 979,0 168,6 Türi linna ümbritseb rõngana Türi vald. Mitmed Türi linna objektid asuvad valla territooriumil: 1) linna mõlemad puhastusseadmed; 2) OÜ Terme katlamaja masuudihoidla ja puidu ladustamise plats; 3) Tehnika 4 asuv 40 korteriga elamu. OÜ Türi Metsatööstus puidujäätmete plats ja AS Taure tootmishooned koos teenindusmaaga asuvad nii valla kui linna territooriumil. 4. Rahvastiku iseloomustus 4.1. Rahvaarv ja vanuseline koosseis Türi linnas on 1. jaanuari 2000. a seisuga 6901 elanikku, kes on kantud Türi linna elanikeregistrisse. Kuna elukoha registreerimine ei ole 1. jaanuarist 2000. a Eesti Vabariigis seadustatud ning Eesti rahva ja eluruumide loenduse (toimus 31. märtsil 2000. a) lõplikud tulemused selguvad alles 2001. a I kvartalis, siis ei ole võimalik määrata elanike arvu Türi linnas. Seisuga 1. jaanuar 2000. a elasid Türil peale eestlaste venelased, valgevenelased, ukrainlased, soomlased, sakslased, lätlased, leedulased, moldaavlased, mordvalased, poolakad, mustlased, armeenlased, juudid. Türi linnas on elanikke loendatud eri aastatel järgnevalt

Elanikeregistrisse on kantud naisi 3727 (54%) ja mehi 3174 (46%). Järvamaa elanikkonnast (seisuga 1. jaanuar 2000. a 41 286 inimest) moodustab Türi elanikkond ligikaudu 17%. Vanuseliselt jagunevad mehed ja naised

Türi linna elanikest moodustavad 1. jaanuari 2000. a seisuga: lapsed kuni 16 eluaastat –18%, lapsed 16–18 eluaastat – 3%, tööealised linnakodanikud – 56%, pensionieas linnakodanikud – 23% (sh 70 a ja vanemad – 12%). Türil oli 6. jaanuari 1999. a seisuga 292 invaliidsusgrupiga isikut, neist: I grupi invaliide – 43, II grupi invaliide – 175, III grupi invaliide – 74. Lapsinvaliide oli 24. Riigi Tööturuameti andmetel oli Türil 1. jaanuari 2000. a 158 ametliku töötu staatusega isikut, lisaks 27 tööotsijat-töötut. 4.2. Loomulik iive Ajavahemikus 1987–1996 on Türi linnas sündivus olnud väiksem kui suremus. Kui Türi linna ajaloos on olnud aastaid, mille vältel on sündinud 100–120 last, siis 1995. aastal sündis 45 ja suri 90 linnakodaniku, 1999. aastal olid vastavad arvud 57 ja 97.

5. Loodusressursid 5.1. Mets Türi linna territooriumil olevaid metsi majandatakse parkmetsadena. Aastane raienorm on kolm tihumeetrit ühe hektari metsaga kaetud maa kohta. Metsaraie on parkmetsade kasutamise kõrvalharu. Türi linna ja Riigi Metsaameti vahel sõlmitud metsamaa majandamise lepinguga on Türi linna majandamisel hetkel 161 hektarit riigimetsa (s.o 29 660 tm). Riigimetsad on valdavalt okaspuumetsad (86 %). Noore metsa osakaal on väike (3 %). Arvestades metsa majanduseesmärki (parkmets), on olukord hea, kuna selle metsa majandamine ei nõua suuri kulusid. 85% linnametsas on vajalik hooldusraie tehtud. Metsad kokku Jrk nr Kuuluvus Pind (ha) Tagavara (tm) % Märkused 1. Riigimetsad 161 29 660 54 sh enne 1940. a riigimets 23 5040 Tolli kv 8 2. Muud metsad 107 14 900 35 sh erametsad 38 KOKKU 268 44 560 3. Perspektiivsed metsaalad 37 11 KOKKU 305 44 560 Kuna Türi linna metsade koosluses on suur osakaal männil, on linna territooriumil olevad metsad kõrge kvaliteediga. Tehnilisest seisukohast on okaspuu suure osatähtsuse tõttu Türi linna metsadest võimalik saada kvaliteetset tarbepuitu. Võimalikud raiemahud Võttes raienormiks praeguselt metsamaalt (268 ha) 3 tm ha aastas kõikide raieliikide järgi, on aastane raiemaht 268 x 3 = 800 tm aastas, sh erastamistaotlusega metsades 44,5 x 3 = 130 tm aastas, sh riigi ja linnametsades 800 – 130 = 670 tm aastas. Raieküpset metsa kogu raiemahust on ligikaudu 55%. Looduskaitse seisukohast on linna lähimetsade põhiline otstarve puhkemajanduslik. Lageraiet ei tehta ning raietööd on metsahoolduse iseloomuga ning metsade kasutamise kõrvalharu. Ülesanded: – luua eeldused metsa looduslikuks uuenduseks; – jätkata hooldus- ja sanitaarraiet (Kuna metsad on valdavalt üks kord läbi raiutud, on raiemahud vähenenud. Kütet võivad aastas saada umbes 40–45 peret.); – jätkata võsastunud alade majandamist eesmärgiga kasvatada neile aladele parkmets; – tellida Eesti metsakorralduskeskuselt metsakorralduskava, milles on täpsustatud pind, tagavara, vanuseline ja liigiline koosseis; – teha koostööd erametsade valdajatega, tutvustades neile metsaseadust ja Türi linna piires olevate metsade kohta kehtivat režiimi; – jätkata tööd kogu linna piires oleva metsamaa võtmiseks linna omandusse (välja arvatud tagastatav metsamaa). 5.2. Vesi Türi linnast voolab läbi Pärnu jõgi, mille vett käesoleval ajal tööstuses ja kommunaalmajanduses ei kasutata. Türi kiriku ja lauluväljaku piirkonda rajati allikalise toitega tehisjärv pindalaga 5,8 ha. Järvel on puhkemajanduslik tähtsus. Arvestatavaid reostusobjekte linnast ülesvoolu ei ole. Türi linna veevarustus baseerub põhjaveel. Pinnakatte paksus linna territooriumil kõigub 1–10 meetrini. Setted, mis lasuvad õhukese kihina aluspõhja kivimitel, on heade filtratsiooniomadustega. Seetõttu on põhjavee reostuskaitstus halb. Kuna pinnakate on väga õhuke, on ainult sellest kompleksist toituvaid kaeve vähe. Reostamise tõttu on pinnakattevee keemiline koostis väga muutlik. Reostusallikateks on amortiseerunud lekkivad kanalisatsioonitrassid, vedelikku mittepidavad käimlad ja kogumiskaevud. Seetõttu tuleb paljud šahtkaevud tamponeerida ja laiendada tsentraalset veevõrku. Mõningates piirkondades annab soovitud kvaliteediga vett ka sügavam kaev. Türi linna individuaalelamute puurkaevud toituvad kõik siluri veehorisondist. Linna veevõrku on lülitatud raudteejaama puurkaev, mis on reostunud ja amortiseerunud. Veehorisondi ülemine osa on piirkonniti reostunud. Reostuse põhjused on needsamad, mis pinnakatteveelgi. Teistega võrreldes on siluri veehorisont veerikkam. Olulisemad linna veevarustuse puurkaevud tarbivad silur-ordoviitsiumi veekompleksi vett. Eesti Standardi JOOGIVESI üldnõuetele kõigi komponentide osas vastab ainult ühe puurkaevu vesi. 5.3. Puhkealad Metsad Puhkuseks sobivad metsad Türi linnas asuvad Kõrgessaare, Saunametsa ja Tolli tn piirkonnas. Kõik need on sobilikud jalutamiseks, marjakorjamiseks, tervisespordiks. Tolli tn metsa on rajatud valgustatud suusarada. Sobilik oleks metsadesse rajada veel tervise- ja jalutusradasid. Veekogud Linna läbib Pärnu jõgi. On rajatud tehisjärv, mille ümbruse heakorrastamine ja puhkemajanduslik kasutamine on vaja kompleksselt kavandada ning tehtud plaanid ellu rakendada. Pargid Linnas on seitse parki (Kooli park – rajatud 1932. a; Kultuurimaja park –1925. –32. a; Kiriku park –1932. –36. a; Ranna park –1950. a; Jaama tn park –1980. a; Männi park ja Lokuta park) kogupindalaga 8,6 ha. XIX sajandi II poolel rajatud Lokuta park on looduskaitse all. Pargid on liigirikkad ja vajavad paremat hooldamist. Aianduskooperatiivid Aianduskooperatiivid asuvad Lokutal, Saunametsas ja Telliskivis. Perspektiivne aiamajade-suvilate piirkond on veel Kõrgessaare. Kõigi eespool loetletud alade otstarbekas ja laiendatud kasutamine saab kõne alla tulla vaid koostöös Türi valla ja teiste lähipiirkonna omavalitsustega. 5.4. Maavarad Türi linna piirides või vahetus läheduses asub kaks geoloogiliselt uuritud maardlat: 1) Türi-Alliku ehitusdolomiidi leiukoht (uuritud varud 750 000 m3) – ala on osaliselt hoonestatud, mistõttu selle kasutuselevõtmine praegu ja tulevikus on ebatõenäoline; 2) Türi-Lokuta savileiukoht (varud ca 1 milj. m3) – kasutusel olnud varasematel aegadel telliste valmistamiseks. Aastaid tagasi moodustati aktsiaselts Türi Tellis, mille eesmärk oli tellisetootmise taasalustamine Türil. Nüüdseks on aktsiaselts likvideeritud, kuna projektile ei leitud vajalikku rahalist katet ning olemasolevalgi ehitusmaterjalitööstusel on suured turustusprobleemid. Türi linna piirkonnas maavarade aktiivset kasutamist ette näha ei ole. 6. Linna planeerimine, ehituskorraldus Türi linna üldplaneering kehtib 1. jaanuarist 2000. a. Türi linnas ei ole senini linna planeerimisega arvestatavas ulatuses tegeldud. Kõik planeeringud on valmistatud üksiktellimuste järgi. On olemas mõningad detailplaneeringud (valdavalt ühepereelamute kvartalitele), mida saaks pärast korrigeerimist kasutada. Ülesanded: 1) koostada uus täpne digitaalne linnaplaan; 2) teha kättesaadavaks vastavad registrid ja katastrid järgmistes valdkondades: – maa; – hooned, ehitised; – kommunikatsioonid (torud, kaablid, elektri- ja sideliinid, teed); 3) käivitada kohapealsed detailplaneeringud (sh uute eramukvartalite detailplaneeringud) ning nende korrigeerimine; 4) koostada planeeringud Türi Linnavalitsuse kontrolli all, delegeerides maksimaalselt planeeringuõigusi ja -kohustusi kompetentsetele ametiisikutele; 5) muuta planeerimisprotsess pidevaks; 6) võimaldada linnapoolsete ülesannete täitmiseks arhitekt-kunstniku, ehitusinspektori ja maakorraldaja ning (digitaal)kaardispetsialisti teenus; 7) võtta kasutusele automatiseeritud andmetöötluse süsteemid ja arendada neid; 8) tihendada koostööd riigi ja naaberomavalitsuste vastavate spetsialistide ja struktuuridega, teha materiaalset, informatsiooni- ja väljaõppealast koostööd välisriikidega ning arendada edasi juba toimivaid sidemeid (eelkõige Rootsiga). Eelisarendusega tegutsemise suunad on: –Türi linna transpordi- ja tööstustsooni potentsiaalile koha leidmine linna üldises arengus; – Türi linnale omanäolise imago leidmine; – linnakujunduse (fassaadid, piirded, reklaamid jne) sihipärane arendamine; – tingimuste loomine eramuehituseks. 7. Omandi- ja maareform Linna munitsipaalomandisse jäävad: – koolid; – lasteaiad; – tervisekeskuse hoone; – sotsiaalelamud; – kultuurimaja; – linna üldkasutatavad objektid (teed, haljasalad, kalmistud, üldkasutatavad parklad jne) ning linna teenindavad kommunaalobjektid (puhastusseadmed, katlamajad); – tegevuse kontroll veevarustuse, kanalisatsiooni ja soojusvarustuse osas. Ülesanded: – kaaluda linna teatud funktsioonide täitmiseks vajalike pindade ja varade hulga (sotsiaal- ja avariipinnad, tehnorajatised ja võrgud jne) vajalikkust; – määratleda linna omandisse jäävad varad, lähtudes linna minimaalsetest vajadustest; – erastada kõik mittevajalikud pinnad ja varad, et vähendada linnapoolseid kulutusi nende ülalpidamiseks; – suunata linna käsutuses olevate varade abil linnas vajalikku rendi- ja hinnakujunduspoliitikat; – erastada linnale mittevajalik munitsipaalmaa; – arvutada välja varade (hooned, insenerkommunikatsioonid, teed jne) tänapäevane maksumus ja iga-aastane kulumine, et planeerida varade remondi- ja uuendamisvajadused. 8. Ettevõtlus ja rahanduspoliitika Türi 6900 elanikust on tööealisi umbes 52 %. Nendest 35% on hõivatud tootmises (tööstuses), 20% avalikus sektoris, 30% kaubanduses-teeninduses, 5% põllumajanduses ja 10% mujal. Türil on asutatud 210 asutust-ettevõtet. Tegevusloa on saanud 130 ettevõtet, neist reaalselt tegutseb 100–110. Suuremad ettevõtted ja tööandjad on Edelaraudtee AS, Järva Tarbijate Ühistu, AS Turgel Grupp ja Metre AS. Linna peamised majandusharud on puidu- ja metsatööstus, põllumajandustehnika, metallide töötlemise tööstus, õmblustööstus ning pagaritööstus. Praegu on ettevõtluse arenemisel probleemideks kvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtlike inimeste nappus ning äriühingu või ettevõtte alustamiseks vajaliku kapitali vähesus. Ülesanded: – selgitada välja ettevõtete tööjõu vajadus ja pidada võimalike praktikakohtade nimekirja; – luua ettevõtlusalane andmebaas (vabade kruntide olemasolu, rendipinnad, kaardimaterjalid); – parandada infovahetust linnavalitsuse ja ettevõtjate vahel; – luua soodne keskkond ettevõtluse arendamiseks (linna hea maine maakonnas, riigis, elamisväärsed tingimused linna territooriumil, kinnisvara soetamise võimalused); – toetada ettevõtjaid poliitilisel tasandil; – luua ettevõtjatele võrdsed võimalused; – toetada aktiivselt omandireformi; – reklaamida linna nii välis- kui siseinvestoritele, koostada ja levitada teabematerjali; – rentida munitsipaalpindasid soodustariifidega, mis peaks alandama keskmist rendipindade hinda linnas (selle abil oleks võimalik toetada linnale vajalike – näiteks sotsiaalse suunitlusega – firmade tegevust); – teha lobitööd valitsuses ja Riigikogus linna infrastruktuuri arendamiseks (Rakvere–Pärnu maantee rekonstrueerimine Türi ja Pärnu vahel ning Edelaraudtee AS-i poliitiliseks toetuseks); – leida võimalus Türi linnas tegutsevate ettevõtete tunnustamiseks; – olla avatud ja aktiivne ning seeläbi soodustada investorite leidmist ja Türile meelitamist. Ettevõtlus on kohaliku majanduselu aluseks, pakkudes elanikele töökohti ning andes maksude näol tulu linnaeelarvesse. Linna majanduslik olukord on otseselt sõltuv riigi majanduslikust olukorrast ja seadusandlusest, mis reguleerib omavalitsuse tulubaasi. Linna tuludesse laekub osa üksikisiku tulumaksust ja täies ulatuses maamaks. Lisaks laekuvad linna tuludesse segatulud, tulud renditavatelt varadelt, laekumised hallatavate asutuste majandustegevusest (omatulud), arvlemised teiste omavalitsustega (haridusteenused, surnuaiad jne) ning riigi toetus. Praegune riiklik poliitika on suunatud rahaliste vahendite tsentraliseerimisele, et need siis ümber jaotada. Linna normaalseks majandamiseks peaks linna tulude baas olema oluliselt suurem. Võimalused tulubaasi suurendamiseks on järgmised: 1. Haldusreform ja omavalitsuste ühinemine: – suureneks moodustuva omavalitsusüksuse tulubaas; – ühtne juhtimisstruktuur hoiaks kokku valitsemiskulusid; – ühtselt majandatavate objektide (polikliinik, koolid, lasteaiad jne) haldamine ning nende juhtimine muutuks lihtsamaks ning ka efektiivsemaks. 2. Täiendava ettevõtluse linna meelitamine: – kaasnevad täiendavad töökohad. 3. Kulude kokkuhoid: – raamatupidamise tsentraliseerimine. 4. Aktiivsem laenupoliitika: – töötada välja laenamise strateegia, mis arvestab hetkel rahaturul toimuvat (intressid, pankade soodustused jne); – selgitada välja ja otsustada, mida ja kui suures ulatuses laenudest finantseeritakse; – osaleda finantsorganisatsioonide töös. 5. Reklaamimaksu kehtestamine. 6. Maksutulude laekumise süsteemi muutmine, et kohaliku majanduse ja ettevõtluse arengut oleks võimalik suunata maksu- ja investeerimispoliitika kaudu. 8.1. Turism Omavalitsuse tegevus linnaplaneerimises, kultuuri valdkonnas ning turvalisuse tagamisel mõjutab ettevõtluses kõige enam turismi. Ka Türi linnas on olemas eeldused turismi arenguks. Turismi seisukohalt on Türi linna tugevad küljed linna soodne asukoht, vaikus ja turvalisus, kaunid koduaiad ning Eestis ainulaadse muuseumi avamine Türil. Ülesanded: – töötada välja Türi linna ühtne müügistrateegia; – paigaldada linna skeemid, korrastada viidad ja märgistada turismiobjektid ning suurendada nende atraktiivsust; – korrastada ja täiustada linna puhkealad (pargid, peatuspaigad, tehisjärve ümbrus); – osaleda Järvamaa lõunapiirkonna turismiarenguprojektis; – töötada välja turismipaketid; – koostada süstemaatiliselt linna tutvustavaid trükiseid; – koostöös ettevõtjate ja Lõuna-Järva omavalitsustega osaleda turismimessidel; – avada linna muuseum ja Eesti Ringhäälingumuuseum Vabriku pst 11 hoones; – luua linna infopunkt. 9. Sotsiaalpoliitika Türi linna sotsiaalhoolekannet korraldab Türi Linnavalitsus. Linnas asuvad Türi Toimetulekukool, Türi Päevakeskus ja vanuritemaja. 1. eesmärk: olemasolevate institutsioonide arendamine. Ülesanded: 1. Viia lõpule Vanuritekeskuse rajamine. – luua koduteenuste osutamise baas (saun, pesuköök, päevakeskus jne); – rajada kohaliku koduabiseltsi koolitus- ja nõustamiskeskus. 2. Arendada Toimetulekukooli. – avada koolieelikute rühm, et saavutada paremaid tulemusi toimetulekukoolituses; – tõsta laste arvu 30–35-ni; – ehitada välja II korrus, remontida maja välisfassaad ning heakorrastada kooli ümbrus. 3. Arendada vaimupuudega inimeste päevakeskust. – luua Vabriku pst 6 hoones füüsilise puudega inimestele eneseteostusvõimalused; – kujundada päevakeskusest Järvamaa Puuetega Inimeste Koja Türi filiaal; – rajada kanalisatsioon, sanitaarsõlmed, veevärk, (keskküte?) ja renoveerida katus. 4. Korrastada sotsiaalkorterite süsteem. – leida vahendid ja korrastada Tallinna 33 ja Viljandi tn ning Vabriku pst sotsiaalkorterid. 2. eesmärk: uute institutsioonide rajamine. Ülesanded: 1. Rajada Türile vaimupuudega inimeste grupikodu. – vajaduse tunnetamine; – asukoha leidmine (nt Tallinna 33); – projekteerimine; – finantseerimise tagamine; – koostööpartnerite leidmine. 2. Rajada sotsiaalne rehabilitatsioonikeskus. – kinnipidamiskohast vabanenutele ajutise eluaseme leidmine (nt Tallinna 33). 3. Rajada piirkondlik töötute aktiviseerimiskeskus. – luua koostöös Sotsiaalministeeriumi, Tööhõiveameti, maavalitsuse ja Türi vallaga aktiviseerimiskeskus (nt Säreveres), kus tegeldakse töötute ümberõppe ja töövõime säilitamise küsimustega ning korraldatakse omavalitsuste tellimuste alusel hädaabitööde tegemist. 4. Vajadusel rajada supiköök ja varjupaik. 3. eesmärk: tõhustada preventiivset sotsiaaltööd. Ülesanded: 1. laste, noorte ja perede osas: – pöörata senisest suuremat tähelepanu tööle käitumishälvikutega ja koolikohustust ignoreerivate laste ning nende vanematega; – luua lastevanemate koolitusvõrk (koostöös rootslaste ja sakslastega); – toetada vaesemate perede laste kutsekoolitust; – tagada õpilastele korralik koolilõuna ning normidele vastavad õppimistingimused (valgustus, temperatuur); – tõhustada kooliarsti tööd ning võimaldada psühholoogilist nõustamist; – võidelda mõnuainete tarvitamise ning meedia kahjuliku mõju vastu; – taaselustada töökasvatus (luua töö- ja puhkelaagrid); – uurida õpiraskustega klassi loomise vajadust; 2. vanurite osas: – suurendada hooldusõdede professionaalsust; – laiendada sotsiaalteenuste osutamist; – kasutada invabussi ka vanurite avahoolduses; – pakkuda eakatele mitmesuguseid võimalusi vaba aja sisukaks veetmiseks (nt aktiviseerida kehalisele tegevusele); – kutsuda ellu kohalik koduabiselts; – tagada vajaminevate abivahenditega varustatus; 3. puuetega inimeste osas – selgitada välja puuetega inimeste tegelikud vajadused ja probleemid; – pöörata enam tähelepanu puuetega inimeste haridusprobleemidele (sh kutseõpe) ja tööhõivele; – teha aktiivsemalt puuetega inimeste rehabilitatsioonitöö alast koostööd (Karaski sihtasutuse ja Astangu rehabilitatsiooni- ja õppekeskusega, Haapsalu rehabilitatsioonikeskusega jt); – juurutada sotsiaalteenuste süsteem puuetega inimestele (tugiisikud, saatjad jne); – luua abivahendite baas; – luua linnas ohutud liiklustingimused; – suurendada nõudlikkust avalikke teenuseid pakkuvatele firmadele abivahendite osas, mis tagavad puuetega inimestele juurdepääsu teenustele (kaldteed, käsipuud jne); – tihendada sidemeid ja arendada koostööd sõpruslinnade ja Järvamaa Puuetega Inimeste Kojaga, et lahendada koos invaprobleeme; – arendada välja Türi Toimetulekukooli baasil kaasaegne toimetulekukoolituskeskus keskmise ja raske vaimse puudega laste koolieelseks arendamiseks ja koolitamiseks. 10. Meditsiin Türi linn ja vald moodustavad meditsiinilise teenindamise mõttes ühtse terviku. Piirkonnas elab kokku 9600 elanikku. 1997. a käivitatud esimese etapi arstiabi reformi tulemusena on üle mindud perearstisüsteemile. Esmatasandi arstiabi annavad viis füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevat arsti. Kolmel arstil on perearsti kvalifikatsiooni, kaks omandavad seda täienduskursustel. Pereõe koolituse on läbinud üks õde. Kõik arstid töötavad endises Türi Polikliiniku hoones, mida haldab OÜ Türi Tervisekeskus. Nii Türi kui ka Oisu ja Kabala perearstid ostavad OÜ-lt teenuseid (laboratoorium, röntgen, ravikehakultuur, massaaž, füsioteraapia, transport jne). Perearsti tegevuseks vajalikud minimaalsed töövahendid on kõigil arstidel olemas või on võimalus neid kasutada. Perearstide ruumid ei vasta täielikult sotsiaalministri 22. veebruari 1999. a nr 10 määruses «Perearstipraksise ruumide planeerimise nõuded» kehtestatud tingimustele. Osaühingu palgal on kooliarst, kolm kooliõde ja logopeed. Eraarstidena töötavad silmaarst ja naistearst. Vastuvõttudel käivad ka AS Järvamaa Haigla eriarstid (kirurg, närviarst, nina-kõrva-kurguarst). Türil töötavad eraarstidena seitse hambaarsti, kes rahuldavad piirkonna vajadused nii ravi- kui profülaktilise töö osas. Kõik hambaravikabinetid on tänapäevase sisustusega. Linnas töötab kaks apteeki, mis tagavad elanikkonna varustatuse ravimite ja hooldusvahenditega. 1. eesmärk: Säilitada ja arendada esmatasandi arstiabi osutamist. Ülesanded: 1. Luua OÜ Türi Tervisekeskus poolt hallatavas hoones sotsiaalministri 22. veebruari 1999. a määrusele «Perearstipraksise ruumide planeerimise nõuded» vastavad tingimused: – sundventilatsiooni projekteerimine ja väljaehitamine; – koridoride ja tualettruumide remont koos elektrisüsteemide kaasajastamisega; – akende vahetuse lõpetamine. 2. Toetada perearstide tegevust omavalitsuste poolt: – toetus kommunaalkulude katmisel; – soodusrent; – ravikindlustusega hõlmamata isikute raviteenuste eest tasumine. 2. eesmärk: Jätkata eriarstiabi osutamist Türil. Ülesanded: 1. eraarstidele-spetsialistidele töötamise võimaldamine (günekoloog, silmaarst); 2. koostöös AS-ga Järvamaa Haigla eriarstide vastuvõttude korraldamine (kirurg, närviarst, kõrva-nina-kurguarst) perearstikeskuse baasil; 3. röntgenkabineti nõuetele vastavuse tagamine (vajadusel röntgenarsti konsultatiivse vastuvõtu korraldamine); 4. hambaravi võimaluste säilitamine ja edasiarendamine. Tervishoiu arengusuunad Haldusreformi tulemusel moodustub senistest valdadest suurem omavalitsusüksus keskusega Türil. Siinne perearstikeskus saab olema suurim tervishoiuasutus, kus lisaks perearstiabile osutatakse edasi ka eriarstiabi ning pakutakse lisateenuseid. Tervishoiu edasiarendamine eeldab seniste valdade ja tervishoiuasutuste koostöö viimist uuele tasemele. Ülesanded: – koostöö arendamine piirkonna tervishoiuasutuste vahe;l – Türil kui piirkonna tõmbekeskuses olemasolevate ravi- ja uuringuvõimaluste säilitamine ja edasiarendamine; – Tervisekeskuse hoone edasine väljaehitamine kaasaja nõuetele vastavaks (lift). 11. Haridus Eesmärgid: – luua võimalused kvaliteetse, mitmetele vajadustele vastava hariduse omandamiseks alusharidusest kuni täiskasvanute õppeni; – koordineerida noorte koolivälist tegevust ning noorsootööd, laiendada huvihariduse võimalusi; – parandada Türi imagot Tartu Ülikooli kolledži arengule kaasaaitamisega. Viimaste aastate jooksul on Türi hariduselus toimunud oluline muutus. Türist on saanud ülikoolilinn. 1996. aastal kirjutasid Tartu Ülikool, Järva Maavalitsus, Türi linn ja Türi Majandusgümnaasium alla ülikooli kolledži loomise lepingule. Lepingu käivitumist peeti regionaalpoliitiliselt tähtsaks kogu Kesk-Eestile. Alates 1997/98. akadeemilisest aastast õpetatakse kolledžis keskkonnateaduse eriala. Õppekava on üks esimesi interdistsiplinaarseid kogu riigis, õpetamisse kaasatakse lisaks ülikooli õppejõududele teiste kõrgkoolide teadlasi ja pedagooge ning praktikuid. Tartu Ülikooli Türi Kolledži lõpetajad saavad Tartu Ülikooli diplomi keskkonnateaduse erialal. Ülesanded: – võimaldada kolledžile kõrghariduse andmiseks vajalikud ruumid Türi linnas; – leida võimalusi kohalike õppejõudude kaadri kujunemisele kaasaaitamiseks. Türi linnas on seitse munitsipaalharidusasutust (haridusasutuste suurused toodud 2000. a septembrikuu seisuga): – Kesklinna Lasteaed – 160 last; – Lokuta Lasteaed – 88 last; – Türi Gümnaasium – 804 õpilast (29 klassikomplekti); – Türi Majandusgümnaasium – 552 õpilast (22 klassikomplekti); – Türi Huvikool – 136 õpilast (13 õpperühma); – Türi Muusikakool – 92 õpilast + 8 ettevalmistusklassi last; – Türi Toimetulekukool – 23 õpilast. Kõigil eespool nimetatud haridusasutustel on oma arengukavad. 11.1. Alusharidus Türi lasteaiad on ainsad riiklikule raamõppekavale vastavat alusharidust andvad asutused Türi linnas. Lisaks laste hoidmisele ja õpetamisele tegeldakse Kesklinna Lasteaias laste kõneraviga ning koolieelse kasvatuse alase nõustamisega. Praeguseid norme arvestades töötatakse mõlemas lasteaias ületäituvusega (Kesklinna Lasteaed – kohti 145, lapsi tegelikult 160, Lokuta Lasteaed – kohti 70, lapsi tegelikult 88). Lähiaastateks on lasteaiakohtadele registreeritud piisavalt soovijaid. Lähemas perspektiivis pole ette näha rühmade sulgemist ega täiendavate rühmade avamist. Eesmärk: Tagada tasemel alushariduse võimalus kõigile soovijatele. Ülesanded: 1) remontida Kesklinna Lasteaia sanitaarsõlmed, torustik, välja vahetada köögi ventilatsioon; 2) teha elektrisüsteemi kapitaalremont mõlemas lasteaias; 3) arendada Kesklinna Lasteaiast välja piirkondlik koolieelse kasvatuse nõustamiskeskus; 4) laste arvu vähenemise korral pakkuda Lokuta Lasteaia vabades ruumides mitmesuguseid sotsiaalteenuseid (laste mängutuba, vanurite päevakeskus, supiköök vms). 11.2. Üldharidus Türi Gümnaasiumis toimub õppetöö kahes harus: humanitaar- ja reaalharus. Õppetöö toimub kursustena, õppeaasta on jaotatud viieks perioodiks. Õpilased valivad lisaks tüviharidusele kaheksa tunni ulatuses teoreetilisi ja kolme tunni ulatuses praktilise kallakuga õppeaineid. Kolme järgmise aasta jooksul toimub üleminek majandusõppele 1. klassist kuni põhikooli lõpuni. Kooli juures tegutsevad Türi Vabahariduse Selts ja Tallinna Keeltekooli Türi filiaal, mis tegelevad õpilaste ja täiskasvanute täienduskoolitusega. Türi Gümnaasium on Forseliuse Seltsi liikmeskool. Kool võtab osa mitmetest haridusalastest projektidest: «Omanäoline kool» ja selle jätkuprojektid, «Tervist edendav kool», «Majandusõpe maakooli» (1.–12. klass) ja «Hea algus». Projekti «Andmesidesüsteem Järvamaa koolidele ja kultuuriasutustele» raames on loodud kooli infokeskus, sisse toodud interneti püsiühendus, arvutiseeritud on kooli juhtimine ja raamatukogu. Koolis õpetatakse inglise, saksa ja vene keelt. Gümnaasiumiosas saab kolmanda keelena õppida saksa või inglise keelt ja neljanda keelena ladina keelt. Türi Majandusgümnaasiumis on lisaks tüviharidusele kaks õppesuunda – majandus ja kunst. Taani–Eesti ärikoolitusprogrammi raames töötavas äriklassis on võimalik õppida organisatsiooni juhtimist, turundust, raamatupidamist, äriõigust, ärikirja jt majandusaineid. Äriklassi lõpetanul on võimalik õpinguid jätkata Tallinna Majanduskooli II kursusel. Kunstiklassis on valikaineteks teoreetilised ja praktilised kursused eri kunstivaldkondadest. Õppetöö eesmärk on kunsti ja loomingulise tegevuse kaudu pakkuda võimalusi maailma tunnetamiseks. Esimesest kooliastmest alates toimub majandus- ja süvendatud kunstiõpe. Arenevad majandusalased sidemed Aurichi Majandusgümnaasiumiga Saksamaal. Eesmärk: Tagada konkurentsivõimeline üldharidus, säilitada koolide omanäolisus ja traditsioonid. Ülesanded: 1) remontida Türi Gümnaasiumi Wiedemanni tänava hoone; 2) remontida Türi Majandusgümnaasiumi tualetid, ehitada lõpuni staadion; 3) jätkata õpiraskustega laste parandusõpet; 4) luua andekate laste ja noorte ning parimate õppurite toetussüsteem; 5) tegelda õppimisvõimaluste leidmisega sõpruslinnades. Türi Toimetulekukool õpetab mõõduka ja raske vaimse puudega lapsinvaliide, teenindades kogu Järvamaad. Vastavalt lapse arengu tasemele ja koolis käidud ajale on lapsed jagatud kolme arengugruppi. Õppetöö ja koolis viibimine toimub nädalaste perioodidena. Selleks on koolil olemas ka internaat. Õppetöö aluseks on toimetulekukooli õppekava. Eesmärk: Areneda Järvamaa toimetulekukeskuseks, kus võiksid õpetust saada kõik, kes seda soovivad ja kellel tuleb kokku puutuda vaimse puudega inimestega (lapsevanemad, linnade/valdade sotsiaaltöötajad jt). Ülesanded: – tegelda lapsinvaliidide vanemate ja hooldajate nõustamisega, julgustada neid osalema koos oma lastega kõikvõimalikel üritustel; – õpetada inimesi olema tugiisikuks vaimse puudega isikule; – võimaldada õpetajatele rohkem erialast täiendusõpet; – luua 17-aastastest ja vanematest vaimse puudega inimestest päevakeskuse grupp endaga toimetuleku õppimiseks; – leida võimalused toimetulekukooli juures õpetada individuaalprogrammide alusel neid arengupeetusega õpilasi, kelle vanemad keelduvad last erikoolidesse viimast; – avada vaimse puudega koolieelikute rühm. 11.3. Huviharidus Türi Muusikakool tegeleb professionaalse muusikalise alghariduse andmisega vastavalt Haridusministeeriumi poolt väljatöötatud õppekavale. Muusikakoolis saab õppida klaveri, viiuli, akordioni, flöödi, plokkflöödi, klarneti, saksofoni ja trompeti erialal. Kooli juures tegutsevad ettevalmistusklass ja rahvamuusika orkester. Samas on koolil täita oluline osa kohaliku kultuurielu taseme kujundamisel. Türi Huvikoolis toimub huvihariduse andmine 13 õpperühmas eri raamkavade järgi. Tegutsevad mudilaste mänguring, näitering, inglise keele ja rootsi keele ring, lilleseade, klaveriõpe, aeroobika, poiste puutöö ja tütarlaste esteetika ring ning diskoklubi. Ringijuhtide töötasud laekuvad õppemaksudest. Lisaks eeltoodule saab huviharidusega tegelda ka gümnaasiumide juures. Vabariigis on tunnustust pälvinud Türi koolide koorid, lauluansamblid, liikumisrühmad, näitekunst ja käsitöö. Huvitegevus toimub ka Türi Kultuurimajas (vt osa 12). Eesmärk: Tagada tasemel huvihariduse andmine kõigile soovijatele. Ülesanded: – jätkata muusikakoolis ansamblimängu viljelemist ja rahvamuusika eriala arendamist, mis on juba praegu riigi ulatuses arvestataval tasemel; – täiendada muusikakooli pilli- ja noodikogu; – pikemaajalises perspektiivis ehitada muusikakoolile juurdeehitus, kuhu tuleks kammersaal ja garderoob; – täiendada huvikooli ringiprogramme; – korraldada linnalaagreid. 11.4. Noorsootöö Türi linnas tegelevad noortega haridusasutused (huviringid, õpilasomavalitsused). Paljud Türi noored on tegevad ka järgmistes noorteühingutes, seltsides ja klubides: Türi klubi «BPC», Eesti Gaidide Liidu Türi lipkond, Järvamaa Punase Risti Noored, Eesti Heade Templerite Organisatsioon, Noorte Kotkaste Järva Malev, Järvamaa Noorte Spordiliit. Ülesanded: – töötada välja linna noorsootöö kontseptsioon ning struktuurid, kes seda juhiksid; – töötada välja linna noorte teavitamise ja nõustamise süsteem; – innustada noori osalema ühiskondlikus elus (õpilasomavalitsuste ja klassivälise tegevuse toetamine, ülelinnalised noorsooüritused); – luua linnavalitsuse koosseisu noorsootöötaja ametikoht ning eraldada vahendid tema tegevuse toetamiseks; – tõhustada koostööd laste ning noortega tegelevate ühingute ja ühiskondlike organisatsioonidega; – arendada lastelaagrite organiseerimist ning laste suvist töist tegevust; – kaugemas perspektiivis avada noortemaja haldusreformi käigus vabanevate hoonete baasil ning viia noortemaja ruumidesse üle huvikool; – toetada noorteühingute noorteprogramme. 12. Kultuur ja vaba aeg Türi linnal on munitsipaalasutusena kolm kultuuriasutust: Türi Kultuurimaja, Türi Raamatukogu ja Türi Muuseum. Türi Kultuurimajas asub 400 kohaga teatrisaal ja 225 kohaga kinosaal. Kultuurimajas tegutsevad järgmised taidluskollektiivid: nais- ja segarahvatantsurühm ning saatekapell «Trillallaa» ja kapell «Ajaratas», näite- ja sõnakunstiring, tantsuring, pasunakoor, nais-, mees-, poiste-ja kammerkoor, kolledži tudengite lauluansambel, mees- ja naisansambel, segaansambel «Laulusõbrad», kolm liikumisrühma ja aeroobikarühm, tantsuorkestrid «XXL» ja «Vint». Ruume kasutavad peotantsuklubi ja pensionäride klubi. Türi Raamatukogu külastatavus on mitmekordselt kasvanud seoses tänapäevaste avarate laenutus- ja tööruumide avamisega. lugejaid laenutusi külalisi 1997. a 2447 117 928 36 282 1998. a 2598 122 021 46 455 1999. a 2738 147 296 61 206 1998. a märtsikuust asub raamatukogus ka avalik Interneti-punkt, mis asutati Avatud Eesti Fondi toetusel. Internetipunktis on kolm arvutit. Raamatukogu elektroonilise kataloogi loomine on pooleli, samuti tuleb lõpetada fondihoidla ehitamine ja sisustamine. Türi Muuseum asus endises Türi paberivabriku kontorihoones. Seoses Eesti Ringhäälingumuuseumi loomisega Türi linna hakkavad mõlemad muuseumid asuma Vabriku puiesteel renoveeritavas majas. Muuseumitööd teevad hetkel ühiskondlikus korras pensionäridest kodu-uurijad-entusiastid. 1999. a loodud Eesti Ringhäälingumuuseumi näol saab linn juurde ühe kultuuriasutuse ja turismiobjekti. Mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum liikmed on Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Raadio, Eesti Ringhäälingute Saatekeskus, Eesti Televisioon ja Türi linn. Muuseum kogub, säilitab, vahendab ja eksponeerib Eesti ringhäälinguga seotud materjale teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Et tegemist on tervet Eestit puudutava ja kaasaegses ühiskonnas olulise valdkonnaga, omab muuseumis toimuv üle-Eestilist kõlapinda ja tuleb linna reklaamimisele kasuks. Majas võiks asuda kohalik turismiinfopunkt, mille eesmärk on muuseumi külastajad suunata teistele objektidele ja teenuste juurde. Eesti Ringhäälingumuuseumi külastatavus peaks olema 8000–10 000 külastajat aastas. Peale nimetatud asutuste tegutsevad Türi linnas veel peotantsuklubi Kvik, huviselts Põimik korvipunujatele, pensionäride klubi Ehavalgus, Järvamaa Rahvakunstiühing Veimevakk ning Veimevaka allasutusena Käsitöö ja Kunsti Erakool (pakub täiskasvanutele vabahariduskoolitust käsitöö ja kunsti alal). Kultuuriasutusena külastatav on ka Türi Püha Martini Kirik, kus toimuvad mitmesugused kontserdid. Lisaks kultuurimaja poolt korraldatavatele traditsioonilistele üritustele (tantsuõhtud, teatrietenduste ja kontsertide vahendamine, näitused) toimuvad linnas lillelaat ja Agri, raudteepäev, Türi noorte kunstipäevad ning käivitus projekt «Kevadpealinn Türi». Eesmärk: Tagada eri kultuuritegemise võimaluste kättesaadavus, Türile omaste traditsiooniliste ürituste jätkumine ning toetada uusi, laiemat kõlapinda tekitavaid üritusi. Ülesanded: – kujundada kultuurimaja linna kultuuritöö keskuseks, mille eelduseks on tihedam koostöö kõigi linnas tegutsevate kultuuri institutsioonide ja üksikisikutega ning tulevikus suurendada Türi kultuurimaja osatähtsust Türi piirkonna kogu kultuurielu koordineerijana; – kujundada välja mitmekülgne aastaringselt toimiv sündmustekalender; – säilitada linnale omaseid kultuuriüritusi (kodukandipäevad, järvepidu, noorte kunstipäevad) ning toetada uusi, laiemat kõlapinda omavaid ettevõtmisi (projekt kevadpealinn Türi jt); – ehitada kinosaal ümber otstarbekamat kasutamist leidvaks ruumiks (kohvik-kino, lavaga kontsertsaal, konverentsisaal vm), säilitades samas filmide demonstreerimise võimaluse; – kaasata rahvakunsti ja kunstiga tegelevaid ühinguid, seltse ja inimesi ülelinnaliste projektide ettevalmistamisse ning läbiviimisse ning toetada tegutsevate mittetulundusühingute ja rahvakunstikollektiivide tegevust; – aktiviseerida kultuurivahetust, leida võimalusi noorte kunstielu edendamiseks ja elavdamiseks; – suurendada ajalooalaste uurimistööde finantseerimist ning suurema arvu ajalooalaste trükiste väljaandmist; – muuseumil koostada korralik ekspositsiooniplaan (võimalusel kaasata spetsialiste) ning kavandada Türi ajaloo päevade läbiviimist; – jätkata endise raadiomasti asukoha heakorrastamist ja atraktiivsemaks muutmist. Prioriteedid kultuurivaldkonna finantseerimisel: 1) lõpetada Eesti Ringhäälingumuuseumi ja linna muuseumi hoone väljaehitamine ning sisustada ruumid; 2) remontida kultuurimaja katus, fassaad ja siseruumid ning ümber ehitada elektrisüsteem; 3) varustada raamatukogu kaasaegse infotehnoloogiaga ning sisustada fondihoidla; 4) leida vahendeid tehisjärve ja laululava piirkonna muutmiseks linna puhkealaks. 12.1. Sport Türi linnas on kaks koolistaadioni (Türi Gümnaasiumi 300 m ringrajaga ja Türi Majandusgümnaasiumi 400 m ringrajaga staadion), valgustatud suusarada Tolli metsas, valgustatud asfaltväljak liuvälja valamiseks talvel, neli tenniseväljakut, kolm võrkpalli liivaväljakut, ujumiskohad tehisjärve ääres, kaks koolivõimlat ja linnale kuuluv võimla ning erastatud siseujula. Linnas tegutsevad mitmete spordialade klubid, kes moodustasid 1998. aastal Türi Spordiklubide Liidu (edaspidi SKL), mis juhib ja koordineerib linna spordielu. SKL-i treenerite juhendamisel harjutab sadakond noort võrkpalli, kergejõustiku ja vabamaadluse treeningrühmades. Ka ujumise algõpetus toimub SKL-i vahendusel. Lisaks eespool nimetatule saab Türi linna spordiklubide juures mängida tennist, korvpalli, kabet, malet, lauatennist, bridži ning tegelda suusatamise, vibuspordi, matkamise, motospordi, orienteerumise ja sportliku kalapüügiga. Noored jalgpallurid harjutavad FC Flora treeningrühmades. Eesmärk: Tagada sportimisvõimaluste kättesaadavus, spordielu säilimine ja areng. Ülesanded: – tõhustada ja laiendada sportlikku õppe-treeningtööd noortega, arvestades linna sporditraditsioone ja baaside võimalusi ning propageerida tervislikku eluviisi; – suurendada linna aktiivsemate spordiklubide toetamist; – lõpetada linna võimla kapitaalremont ning tulevikus kujundada sinna Järvamaa lõunapiirkonna spordikeskus; – jätkata Türi Majandusgümnaasiumi staadioni ehitust ning tulevikus kujundada see Järvamaa esindusstaadioniks; – muuta Tolli mets spordi- ja puhkepargiks, kus lisaks valgustatud suusa- ja jooksuradadele on ka terviserajad ja kelgumäed; – muuta tehisjärve äärne piirkond suviseks puhkepaigaks, kus lisaks korrastatud ujumiskohtadele ja palliväljakutele on ka laste mänguväljakud ning toimuvad ülelinnalised kultuurilis-sportlikud üritused; – jätkata traditsiooniliste spordiürituste korraldamist ning toetada uusi ettevõtmisi ja sportimisvõimalusi linnas; – rajada linna jalgrattateid. 13. Avalikud suhted Türi linn kuulub Järvamaa Omavalitsuste Liitu ning on Eesti Linnade Liidu liige. Sõprussuhted on Saku valla ja Paide linnaga, koostööd tehakse Järvamaa lõunaregiooni omavalitsustega ning suhteid luuakse Otepää ja Pärnu linnaga. Ametlikud sõpruslepingud on sõlmitud Karkkila linna ja Loimaa vallaga (Soome), Åmål’i linnaga (Rootsi), Grenaa linnaga (Taani) ning Drøbaki linnaga (Norra). Osaletakse Euroopa väikelinnade liikumise DOUZELAGE projektis. Eesmärgid: – regulaarne info väljastamine, konfliktide ja väärarusaamade ärahoidmine; – linna positiivse maine kujundamine, linna ja selle võimalusi tutvustav tegevus nii Eestis kui ka välismaal; – koostöö ning informatsiooni vahetamine linna omavalitsusorganite, linnakodanike, ettevõtjate, organisatsioonide, omavalitsuste ja teiste partneritega; – teabe kogumise, säilitamise ja levitamise mitmesuguste vormide kasutamine ning arendamine tagamaks Türi ja tema koostööpartnereid puudutava informatsiooni kättesaadavus; – haritud ja ettevõtlike noorte inimeste Türile elama asumise soodustamine. Ülesanded: – muuta teave asjaajamise korralduse ja kehtiva seadusandluse kohta hästi kättesaadavaks kõigile asjast huvitatud linnakodanikele; – tagada Türi koduleheküljel püsivalt igakülgne ja uuendatav teave linna kohta; – toetada Türi Rahvalehe väljaandmist ning teha ajalehele regulaarselt kaastööd; – aktiviseerida tegevust Türi linna tutvustamisel ning kaaslinlaste tegevuse väärtustamisel (teenekate türilaste esiletõstmine, haridus-, kultuuri- ja spordiinimeste tunnustamine); – jätkata tegevust Järvamaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Linnade Liidus; – pöörata meedias ja linna välissuhtluses suuremat tähelepanu linna ettevõtete ja ettevõtlusvõimaluste tutvustamisele; – aktiviseerida suhteid sõpruslinnadega, edendada eri huvigruppide (noored, kultuuriinimesed jt) välissuhtlust; – jätkata piirkondlikku koostööd hariduse, kultuuri, spordi, tervishoiu jt valdkondades; – luua linna infopunkt. 14. Tehniline infrastruktuur 14.1. TRANSPORT Reisijate vedu on tänu Kesk-Eestis paiknemisele (linnas ristuvad Tallinn–Viljandi ja Rakvere–Pärnu maantee) hästi arenenud. Vabariigi põhiliste keskustega on autobussi otseühendus. Paidega on kohalik bussiühendus 25–40 korda ööpäevas. Paidest on riigi keskustega tihedam side. Et Türi linn on väike (pindala alla 10 km), puudub vajadus linnasisese liini loomiseks. Enamik linna läbivaid busse peatub Türil ja Lokuta peatustes. Lisaks bussiliinidele teenindavad elanikke taksod. Praeguses linna majandusliku arengu ja teede hooldamise staadiumis ei ole otstarbekas rajada suuri autoteede ümbersõite. Küsimus võiks uuesti päevakorda tulla pärast majandusliku taseme olulist tõusu (5–15 aasta möödudes). Türi linna läbib Tallinn–Viljandi raudtee, mis on üks osa 1996. a loodud riiklikust äriüksusest Edelaraudtee. 1997. a veebruarist asub Türi linnas Edelaraudtee AS administratiivne, tehniline ja kommertskeskus. Reisirongid väljuvad Tallinna suunas viis korda, Viljandi suunas neli korda ööpäevas. Türi raudteejaama baasil kujuneb ühtne tänapäevane transpordisõlm, mis teenindab nii rongi- kui ka bussireisijaid. Seoses eraautode arvu pideva suurenemisega ei ole majanduslikult otstarbekas linnasisese ühistranspordi suurendamine. 14.2. Side 1990. a valmis Türil uus telefonikeskjaam, mis rahuldas tollel momendil telefonisoovijate vajadused. Käesoleval ajal haldab Eesti telefonsidet AS Eesti Telefon. Jätkub telefonivõrkude laiendamine, uute digitaalnumbrite paigaldamine. Pidevalt toimub liinide rekonstrueerimine. 1997. a augustist töötab uus mobiiltelefonimast abonentide teenindamiseks. Võimalik on ISDN teenus. Kuna telefonsidesüsteem on riigis ühtne, siis selle areng toimub vastavalt riiklikele plaanidele. Ülesanded: – toetada konkurentsi teket sideteenuse pakkumisel linnas. 14.3. Televisioon 1990. a sügisel hakati Türi Linnavalitsuse initsiatiivil välja ehitama ühtset kaabeltelevisioonivõrku. 1994. a. loodi aktsiaselts Telo, millele anti rendile munitsipaalettevõtte Telo varad. Käesoleval ajal on Türi linnas ühtne kaabeltelevisioonisüsteem. Abonente on kokku ligi 2000. Tehniliselt saab edastada kaabeltelevisioonivõrgus 24 kanalit. Jätkub uute abonentide ühendamine, olemasoleva võrgustiku rekonstrueerimine ja uue võrgustiku ehitamine. Kvaliteetsema aparatuuri saamisel on võimalik suurendada SAT-TV kanalite arvu. 15. Turvalisus Elanike turvalisuse tagamiseks tegutsevad Türi linnas Järva Politseiprefektuuri Türi politseijaoskond, Järvamaa Päästeteenistuse Türi tugikomando, Kaitseliidu Järva Maleva Türi malevkond ja ESS Lõuna AS Järvamaa esindus. Käesoleva aasta lõpus hakkab turvateenuseid osutama OÜ Swanto. Türi politseijaoskonna põhilised ülesanded: – seaduslikkuse tagamine Türi linnas; – kuritegevuse tõkestamine ja profülaktiline töö kuritegevuse ärahoidmiseks. Kuna politsei on riiklik struktuur, siis edasine areng peaks lähtuma üldriiklikest huvidest. Kaitseliidu Järva Maleva koosseisus moodustati 1991. a Türi malevkond. Kaitseliidu põhilised ülesanded: – riigivõimu abistamine Eesti põhiseadusliku riigikorra ja kodanike julgeoleku kaitsmisel; – ühiskondlike õnnetuste puhul abi andmine; – noortesse vabaduse, koduarmastuse ja kaitsetahte sisendamine ning noorte kujundamine vaimselt ja kehaliselt tublideks ning kasulikeks Eesti Vabariigi kodanikeks; – lahingväljaõppe parandamine; – seltskondliku elu edendamine ning töö noorkotkaste ja naiskodukaitsjatega. Kuna Kaitseliit on riiklike ülesannetega ühiskondlik organisatsioon, siis selle areng lähtub riigi vajadustest ja organisatsioonist endast. Järvamaa Päästeteenistuse Türi tugikomando on Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühisasutus, mis on vastavalt tuletõrje- ja päästeseadusele finantseeritav riigieelarvest ning võimalusel finantseeritav omavalitsuste eelarvest, et parandada komando tegevuse efektiivsust. Türi tugikomando põhilised ülesanded: – tuletõrje järelevalve tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisel; – tulekustutus- ja päästetööd inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitseks; – loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liikluskatastroofide ja muude õnnetuste ning nendega kaasnevate ohtude ja tagajärgede likvideerimine. Kuna päästeteenistus on riiklik organisatsioon, siis tema areng peaks lähtuma üldriiklikest huvidest tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega. Omavalitsuse ülesanded: – alustada lähiaastatel Türi tugikomando hoone juurdeehitusega, kuna olemasolevad ruumid ei mahuta päästetehnikat; – muretseda täiendavalt kaasaegset tuletõrje- ja päästetehnikat; – töötada välja munitsipaalreservi normid ja tegelda reservi loomisega. ESS Lõuna AS Järvamaa esinduse põhilised ülesanded: – lepingute alusel objektide valvamine; – mitmesuguste turvateenuste osutamine klientidele; – valve- ja signalisatsiooniseadmete paigaldamine objektidele; – kaasaaitamine üldise korra tagamisel. Kuna ESS Lõuna AS on isemajandav organisatsioon, siis tema areng sõltub organisatsioonist enesest. Türi linna turvalisuse tagavad Türi politseijaoskond ja AS ESS Lõuna. Kuna viimasel ajal on linnas kuritegevus suurenenud, siis moodustas linnavolikogu ka ajutise korrakaitse- ja turvalisuse komisjoni. Omavalitsuse ülesanded: – toetada igati eespool nimetatud organisatsioonide tööd; – tõhustada koostööd eespool nimetatud organisatsioonidega; – parandada kontrolli alaealiste järelevalve üle; – toetada ööpäevase politseivalve ja täiendava patrulli loomist; – aidata kaasa naabrivalve liikumise toimimisele linnas; – soetada keskväljakule (edaspidi ka linna sissesõitudele) videovalve (digitaalne kaamera); – näha eelarves ette täiendavad vahendid korrakaitsele. 16. Eluasemepoliitika Türi linnas jagunevad elamud omandivormide ja haldamise järgi järgmiselt: 1) eramajad (ühepereelamud); 2) eraisikutele kuuluvad kortermajad (omandireformi käigus tagastatud), mida omanik üürib välja; 3) erastatud korteritega endised munitsipaalelamud, mida haldab OÜ Türi Elamu; 4) erastatud korteritega elamud, mis tegutsevad iseseisvalt (ühistutena või ühise tegutsemise lepingu alusel); 5) erastamisele mittekuuluvad munitsipaalelamud (üürikorteritega), sotsiaalelamud, tavalised üürimajad; 6) asutustele kuuluvad elamud (ametipinnad üürikorteritena). Ülesanded elamumajanduse korraldamiseks: – viia lõpuni erastamisele kuuluvate elamute (korterite) erastamine; – mitte suurendada linna munitsipaalelamufondi (üksikjuhtudel on linnal õigus osta linnale vajalikele spetsialistidele kortereid ja nimetatud kortereid edaspidi müüa); – säilitada olemasolevad sotsiaalkorterid ja erastamisele mittekuuluvad korterid; – hoida reservis 5–10 ahiküttega korterit avariisituatsioonide jaoks (tühjade korterite kulud kaetakse linna eelarvest); – töötada välja elamumajanduse rahastamise põhimõtted. 17. Linnamajandus 17.1. Veevarustus, kanalisatsioon, puhastusseadmed Türi linna veevarustus baseerub põhjaveel. Kaevude vesi vastab enamuses joogivee nõuetele. Linna puurkaevude sügavus on 120–200 m. Individuaalelamute puurkaevud toituvad siluri veehorisondist, mis on veerikas, kuid ülemises osas piirkonniti reostunud. 53% linna elanikest ja üle 50 ettevõtte tarbib vett tsentraalsest veevarustusest. Muud tarbijad, sh 47% elanikke, saavad vee eramute juures asuvatest väikese võimsusega puurkaevudest. Enam kui sajale inimesele linnas veetakse joogivesi autoga. Probleemiks on joogivee kvaliteet, mille põhjustavad suur rauasisaldus, amortiseerunud veevarustussüsteem, amortiseerunud ja lekkivad kanalisatsioonitrassid, vedelikku mittepidavad käimlad ja kogumiskaevud ning varasematel aegadel kasutatud põllumajanduskeemia. Reostuse ärahoidmiseks tuleb paljud šahtkaevud tamponeerida ja laiendada tsentraalset veevõrku. Türi linna veevarustuse ja kanalisatsiooni parandamiseks kavandatud investeeringuprojektide kohta on 1995. a tehtud tasuvusuuring. Samuti on uuritud Türi linna veevarusid ja need on kinnitatud järgnevaks 25 aastaks. Pärnu jõe vett käesoleval ajal ei kasutata. Linnast ülesvoolu arvestatavaid reostusobjekte ei ole. Türi linna, Särevere ja Türi-Alliku asula heitvesi puhastatakse Türi linna biotiikides (pindala 2,2 ha). Biotiigid asuvad Pärnu jõe ääres linna lõunapiirist väljaspool Türi valla territooriumil. Biotiikidele on renoveerimise käigus lisatud fosforiärastus, mis on oluliselt parandanud Pärnu jõkke juhitava vee kvaliteeti. Vaatamata eeltoodule ning tulenevalt kehtestatud keskkonnanõuetest pinnaveekogudesse juhitavale heitveele, tuleb lähiaastatel rajada Türile kaasaegne bioloogiline reoveepuhasti. Lähiaastatel oleneb veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide areng nn 17 väikelinna veeprojekti arendamisest. Nimetatud projekti raames on valminud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse parandamise uuring ning abinõude plaan. Ülesanded: 1) vahetada välja biotiikide amortiseerunud siibrid; 2) alustada klassikaliste puhastusseadmete projekteerimist ja nende ehitamist (vajalik territoorium on olemas biotiikide naabruses); 3) teha järgmised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide parandustööd: – veejaotustorustiku puhastus ja taastamine; – eri jaotusvõrkude kokkuühendamine ja ringvõrguks muutmine; – peamiste siibrite väljavahetamine; – veehaardehoonete osaline soojusisoleerimine ja uute pumpade paigaldus läänesüsteemis; – kanalisatsiooni teenusala laiendamine; – kanalisatsioonitorustike ja -kaevude taastamine; – reoveepuhasti töö uuring; – kanalisatsiooni survepesu, TV-kontroll ja mõõdistus; – settekaevusette vastuvõtukambri rajamine peapumplasse. 17.2. Jäätmemajandus Türi linnas tekkivad olme- ja tööstusjäätmed veetakse Türi valla territooriumil asuvale Pakamäe prügimäele. Jäätmete sorteerimist ega nende käitlemist Pakamäel ei tehta. Prügimäge haldab ja prügi veoga tegeleb OÜ Türi Vesi. Hetkel on OÜ-l Türi Vesi 66 lepingulist klienti, sealhulgas 26 korteriühistut ning 20 ettevõtet ja kinnistuomanikku. OÜ Türi Vesi on linna paigaldanud ligikaudu 300 prügikonteinerit mahuga 0,75 kuupmeetrit. Prügiveoga tegelevad veel OÜ Türi Elko (74 lepingulist klienti) ja OÜ Resk (21 lepingulist klienti). Ohtlike jäätmete kogumine on linnas korraldatud AS MASP vahendusel. Linnas asub kaks klaastaara kogumispunkti, kus lisaks klaastaarale võetakse vastu plast-, alumiinium- ja tetrapakendeid. Linna on klaastaara kogumiseks paigaldatud neli konteinerit (haldab AS Vaania) ja paberijäätmete kogumiseks kolm konteinerit (haldab AS Ragn Sells). Linnavolikogu on kehtestanud Türi linna jäätmehoolduseeskirja. Jäätmeseadus näeb ette kohaliku omavalitsuse poolt ka jäätmekava koostamise, juhindudes maakonna jäätmekavast. Selles kavas peavad käsitlemist leidma jäätmemajanduse arendamisega seotud küsimused. Türi linna osalusel on ehitatud Väätsa piirkondlik prügila, mille valmimisel avaneb võimalus Pakamäe ammendatud prügila sulgeda. Ülesanded: – osaleda aktiivselt kaasaegse piirkondliku prügila ehitusel; – jätkata jäätmete sorteerimise korraldamist nende tekkekohas (klaasijäätmed, paberijäätmed jm); – luua andmebaas jäätmekäitlusega liitunud klientidest; – jõustada Türi linna jäätmehoolduseeskirja täitmise kord. 17.3. Soojamajandus Käesoleval ajal varustatakse Türi linna soojatarbijaid kahest suuremast katlamajast: Tehnika ja Vabriku tänava katlamajast. Tehnika tn katlamajas asub 1993. a Taani riigi abiga saadud 4 MW puiduhakkekatel, mis katab 90% Lokuta, Tehnika ja Kaare tänava soojatarbijate soojuskoormusest. Ülejäänud osa kaetakse ühe ümberehitatud DKVR-4-ga masuudiküttel. Vabriku tn katlamajas on üks DKVR-10 tüüpi aurukatel, mis töötab küttemasuudil, ja 1998. a rekonstrueeritud 4,5 MW võimsusega hakkepuidul töötav katel. Ülesanded: – ehitada lähiaastatel välja elamute soojasõlmed; – teostada vastavalt vajadusele ja võimalustele soojatrasside isolatsioonitöid ning väljavahetamist; – ehitada endist Kesklinna katlamaja hoonet läbivad soojatrassid väljapoole hoonet; – jätkata trasside korrastamist ja rekonstrueerimist, et vähendada soojakadu. 17.4. Elekter Elektrivarustus on kogu Eestis riiklik süsteem. Türi linna elektriliinide valdaja ja elektri müüja on Rapla–Järva Elektrivõrk. Linna varustatakse 110/35/10 kV peaalajaamast. Linnasisene elektrienergia kantakse edasi 10 kV ja 0,4 kV liinidel. Linna tarbimisvõimsus on ca 5 MW (1990. a 4,5 MW). Tänaseks on linna elektrivarustuses tekkinud hulk probleeme: Kaare tn ja raudtee vaheline ala on kuulutatud perspektiivseks tööstuspiirkonnaks, kuid seal napib elektrienergia võimsusest; linna madalpingeliine ohustavad tänavaäärsed puud; puuduvad perspektiivsed tarbimisvõimsused olemasolevatele, rekonstrueeritavatele ja uutele objektidele. Ülesanded: – tagada linna madalpingeliine ohustavate tänavaäärsete puude lõikamine; – teha Rapla-Järva Elektrivõrguga tihedamat koostööd; – konkretiseerida uute alajaamade ja liinide ehitamine ning olemasolevate rekonstrueerimise finantseerimise kohustused, vajadused ja võimalused; – vahetada vastavalt võimalustele välja linna piirkonna alajaamade tehnilised seadmed. 17.5. Tänavavalgustus Linna süsteemis on praegu ca 1000 valguspunkti. Tänavavalgustuse sisse- ja väljalülitamine toimub programmkella abil ühest punktist. Arvestussüsteem on ühe- ja kahetariifne. Automaatsed, linnast sõltumatud, valgustavad valgussüsteemid on ainult üksikutel ettevõtetel, asutustel. Ülesanded: – vahetada vastavalt võimalustele välja vanad hõõglambid ja 400-W valgustid ökonoomsemate vastu; – varustada uued tänavalõigud valgustitega; – rekonstrueerida ka tänavavalguse liinid koos valgustitega elektriliinide remondi käigus; – kaugemas perspektiivis viia kaablid maa alla. 17.6. Teed Linna tänavate kogupikkus on 42,96 km, millest 26,79 km on asfaltkattega ja 16,17 km kruuskattega. Kesklinnas ristuvad riigiteed on Pärnu–Rakvere maantee (põhimaantee) ja Tallinn–Rapla–Türi maantee (tugimaantee) moodustades kolm linna põhitänavat: Tallinna, Paide ja Viljandi tn probleemiks on teede ja tänavate mitterahuldav seisukord. Uuendamist vajavad kõnniteed. Ülesanded: – säilitada olemasolevate tänavate asfaltkatete (nende «eluea» pikendamine pindamisega); – muuta kruusatänavad tolmuvabaks (eelkõige topeltpindamine, tihedama liiklusega tänavate asfalteerimine); – luua kesklinna parkimiskohti; – uuendada kõnniteid (eelkõige kesklinna enamkäidavad tänavad: Koidula, Hariduse, Jaama, Paide, Tallinna jne); – jalgrattaliikluse kõrvalejuhtimine eelkõige kesklinna ja peatänavate tiheda liiklusega tänavatelt (jalgrattateede rajamine Paide–Viljandi tn, kesklinn–Tallinna tn, Tolli–Tehnika tn marsruudil); – muuta tänavad ratastooli ja lapsevankriga liigeldavaks. 17.7. Heakord, haljastus Türi on tuntud kui roheline linn. Türil on umbes 7 km puiesteid, 5,8 km puuderidu ja 33 km hekke, millest enamus paikneb eramute juures. Türi linna loodepiiril asub kaitsealune 3,4 ha pindalaga Lokuta park. 19. sajandi teisel poolel rajatud park on oma päritolult keskmise liigirikkusega mõisapark, kus peamine puuliik on tamm. Pargi murupind vajab uuendamist. Pärnu jõe keskosas on 1,6 ha suurune saar, mis rajati kuuekümnendatel aastatel maaparandustööde käigus. Pärast rajamist saar aktiivset kasutamist ei leidnud ning võsastus. Seetõttu on saarel tekkinud huvitav taimekooslus ning saar võeti kohaliku looduskaitse alla. Lisaks Lokuta pargile on linnas veel kuus parki kogupindalaga 8,6 ha. Pargid on liigirikkad ning vajaksid paremat hooldamist. Linnale kuulub 153 ha metsa. Türi Metskonnale kuulub linna ringpiiris 161,3 ha metsamaad. Linna üldpindalast moodustavad pargid ja haljasalad 3,6% ja mets 31%. Nendel aladel kasvab 233 puu- ja põõsaliiki. Levinumad liigid on harilik pärn, harilik vaher, harilik tamm, magesõstar ja harilik sirel. Liigirikkad ja kaunid on ka linnaelanike koduaiad. Põhiprobleem on ühtse kogu linna haarava haljastuskava puudumine. Ülesanded: – säilitada parkides ja haljasaladel olemasolev väljakujunenud kooslus; – töötada välja kogu linna haarav ühtne haljastuskava; – uuendada haljasalade murupinda ning tagada nende parem hooldamine; – passistada haljasalad; – nõuda, et kinnistu ja sellega piirnevate alade heakorra tagab kinnistu omanik; – nõuda, et maa kasutaja tagab heakorra kasutada oleval ja sellega piirneval maal. 17.8. Kalmistud Türi linnas on kaks kalmistut (Saunametsa ja Kõrgessaare), kuhu maetakse. Nende kalmistute suurusest jätkub veel vähemalt kümneks aastaks. Lisaks uute hauaplatside väljaandmisele jätkub töö mahajäetud platside väljaselgitamise ja võimalusel pealematmise korraldamisega. Kalmistute paremaks teenindamiseks antakse need konkursi korras komplekssele ja süstemaatilisele haldamisele. Kohtu tn ja Kesklinna kalmistule ei maeta. Jätkatakse nende kujundamist järk-järgult park-kalmistuteks, säilitades samal ajal veel säilinud hauatähised, mälestusmärgid jne. Kesklinna kalmistu korrastamine ja kujundamine toimub vastavalt 1999. a kinnitatud projektile. Kirikuaias asuva kalmistu haldamisega tegeleb kirikukogudus. Seda hallatakse kompleksselt koos kirikuga kui aja- ja kultuuriloolist kompleksi. Viljandi tn vennaskalmistu kujundatakse haljasalaks, säilitades hauatähised ja monumendi. Türi kalmistud on ka dendroloogiliselt huvipakkuvad. 18. Linna juhtimine Linnavalitsuse struktuur on kinnitatud 26. novembril 1998. a. Põhimõttelisi muudatusi selles teha ei ole vajalik. Linnavolikogu ja -valitsus viivad ellu linna arengukava, aktualiseerivad üldplaneeringu. Kõik otsused langetatakse demokraatlikult, vastutades täielikult tehtud otsustuste eest. Eesmärgid: – pakkuda kvaliteetset, inimkeskset ja kiiret avalikku teenust; – informeerida linnaelanikke kõigist otsustest, tegevustest ja plaanidest; – kaasata linnaelu puudutavate küsimuste lahendamisse võimalikult palju huvigruppe; – arvestada otsuste tegemisel eri huvigruppide arvamustega; – teha aktiivselt koostööd ühenduste ja seltsidega; – hoida valitsemiskulud optimaalsed ja otstarbekad; – vähendada linnavalitsuse teenistujate arvu, täpsustada ametnike tööülesanded ja suurendada nende vastutust; – jätkata linnavalitsuse ametnike atesteerimist; – suurendada ametnike kutseoskusi ja pädevust, võimaldades neile täiendusõpet ja -koolitust; – täiustada arengu-, planeerimis- ja projektitööd; – tagada linna tasakaalustatud ja pidev areng. Ülesanded: – kohtuda vähemalt kord aastas linnaelanikega; – avaldada informatsiooni ajalehtedes ja maakonna raadiojaamades; – arvata linnavalitsuse struktuurist välja arhitekt, energeetikaspetsialist, arvutispetsialist, noorsootööspetsialist; – tsentraliseerida kõigi hallatavate asutuste raamatupidamine; – teostada linnavalitsuses ja hallatavates asutustes teenistuslikku järelevalvet ning sisekontrolli; – kasutada võimalikult palju lepingulist tööjõudu; – väärtustada linnavalitsuses teenistuses olevate ametnike tööd; – algatada sotsiaalteenuste üleandmine kolmandale sektorile; – palgata piirkondlikke spetsialiste (rahataotluste koostaja-projektijuht, arhitekt, arvutispetsialist, noorsootöötaja) nelja omavalitsuse (Kabala, Oisu, Türi vald ja Türi linn) koostöös; – vajadusel kasutada nn teenuse sisseostmist teatud funktsioonide ja ülesannete täitmiseks; – jätkata ja arendada väljakujunenud koostööd regiooni omavalitsustega (Kabala, Oisu, Türi vald), kohtudes vähemalt kord kuus valla- ja linnajuhtide tasandil. Arengusuunad: Haldusreformi tulemusel moodustub neljast omavalitsusest (Kabala, Oisu, Türi vald ja Türi linn) üks omavalitsus (rahvaarv 12 000, pindala 589 km2) , mille keskus on Türil. Siis tuleb luua ka uued juhtimisstruktuurid. Kokkuvõte Käesolev arengukava on omavalitsuse 3–5-aastase perioodi jaoks koostatud töödokument. Selles on fikseeritud olukord eri eluvaldkondades, ressursside kirjeldused, omavalitsuse tegevuse põhisuunad, eesmärgid ja ülesanded probleemide lahendamiseks. Arengukavale tuginevad järgnevate aastate eelarved ja laenude võtmised. Seega on tegu protsessiga ja dokument vajab regulaarselt uuendamist. Arengukavast nähtub, et Türi linnal on soodne asukoht, positiivne maine, ta on arengu- ja koostöövõimeline. Arengukavas püstitatud eesmärkide elluviimise tulemusena võime rääkida inim- ja loodussõbralikust, turvalisest, arenenud ettevõtluse ja infrastruktuuriga linnast, tugevast Lõuna-Järvamaa keskusest. Arengukava on koostanud Türi Linnavolikogu ja -valitsus ning aktiivsed linnakodanikud.