Tallinna Linnavolikogu — Eestkoste korraldamise juhendi kinnitamine — KO, 104, 1468
Statutory Text (1 Articles)
Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 8 punktist 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 3 punktist 1 ja paragrahvi 22 lõikest 2, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud eestkoste korraldamise juhend. 2. Määrus jõustub 23. novembril 2000. a. Volikogu esimees Rein VOOG Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2000. a määrusega nr 41 EESTKOSTE KORRALDAMISE JUHEND 1. Üldsätted 1.1. Eestkoste korraldamise juhend sätestab perekonnaseadusest (edaspidi PS) (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317), sotsiaalhoolekande seadusest (edaspidi SHS) (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198), lastekaitseseadusest (edaspidi LKS) (RT 1992, 28, 370; RT I 1996, 49, 953; 1998, 17, 264), tsiviilkohtumenetluse seadustikust (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365) ning teistest seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevad eestkosteasutuse ülesanded teovõimetute või piiratud teovõimega isikute õiguste ja huvide kaitsmisel ning eestkoste korraldamisel Tallinnas. Juhend ei reguleeri eestkostet vajavate isikute hoolekande korraldamist. 1.2. Eestkoste korraldamise all mõistetakse käesolevas juhendis: 1.2.1. lapsesse puutuvate vaidluste lahendamist, kui vanemad ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele; 1.2.2. vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide kaitsmist; 1.2.3. eestkoste seadmise korraldamist; 1.2.4. eestkostetava varaga teostatavate tehingute otsustamist. 1.3. Eestkosteasutuseks Tallinnas on Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), kes täidab oma ülesandeid sotsiaal- ja tervishoiuameti (edaspidi amet) ja linnaosade valitsuste kaudu. Käesoleva juhendiga linnaosa valitsusele pandud ülesandeid täidab linnaosa vanem või tema poolt volitatud isik. Linnaosa valitsuse otsustused vormistatakse linnaosa vanema korraldusega. 1.4. Eestkostet korraldatakse eestkostet vajava isiku elukohajärgselt. Isiku elukoha määramisel juhindutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 89, 1519; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155) paragrahvidest 21 ja 22. 2. Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamine 2.1. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtutakse vastavalt PS paragrahvist 58 ja LKS paragrahvist 27 lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. 2.2. Vanemate vahel tekkinud lapsesse puutuvaid vaidlusi lahendab linnaosa valitsus poolte lepitamise teel, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppe sõlmimisega kolmes eksemplaris, millest üks jäetakse linnaosa valitsusele. 2.3. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse linnaosa valitsus lapse huvidest lähtudes. Otsustusega mittenõustumise korral võib vanem pöörduda kohtusse. Tulenevalt PS paragrahvist 59 annab lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kohtule kirjaliku arvamuse linnaosa vanem. Kohtu nõudmisel annab täiendavalt omapoolse arvamuse ameti juhataja. 2.4. Vanemate kokkuleppe puudumisel otsustab tulenevalt PS paragrahvidest 46 ja 47 lapse ees- ja perekonnanime ühe vanema taotlusel linnaosa valitsus. 2.5. Lapse perekonnanime muutmise PS paragrahvis 48 sätestatud juhtudel otsustab linnavalitsus. Lapse perekonnanime muutmine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega, mille eelnõu valmistab ette amet. Linnavalitsuse korralduse ärakirja saadab amet kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. 2.6. Lapse põlvnemise tuvastamiseks isast, kui lapse ema, eestkostja või isa ei ole vastava avaldusega kohtu poole pöördunud, esitab avalduse PS paragrahvidest 41 ja 42 tulenevalt linnaosa valitsus. 2.7. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, mil viisil lahuselav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse PS paragrahvist 52 tulenevalt linnaosa valitsus käesoleva juhendi punktidega 2.2 ja 2.3 ettenähtud korras. 2.8. Kui vanemad või üks vanematest ei anna alaealisele nõusolekut abiellumiseks ja kohtule avaldust abiellumisloa saamiseks ei ole esitanud alaealine ega vanem, võib tulenevalt PS paragrahvist 3 alaealise või tema seadusliku esindaja taotlusel avalduse esitada linnaosa valitsus. 3. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide kaitsmine 3.1. Leidlapsele ees- ja perekonnanime panemiseks teeb ettepaneku ja vastava avalduse perekonnaseisuasutusele leidlapse sünniakti koostamiseks tulenevalt PS paragrahvist 114 esitab linnaosa valitsus, kelle haldusterritooriumilt laps leiti. Avaldus sünniakti koostamiseks esitatakse kolme päeva jooksul lapse leidmise päevast arvates. 3.2. Kui last on ohtlik jätta vanema, võõrasvanema või kasuvanema juurde, esitab linnaosa valitsus tulenevalt PS paragrahvidest 53 ja 57 ning LKS paragrahvist 27 kohtule hagiavalduse lapse äravõtmiseks koos lapse äravõtmise vajadust tõendavate dokumentidega. Kui hagi kohtule on esitanud teine vanem või eestkostja, annab linnaosa vanem kohtu nõudmisel kirjaliku arvamuse. Kohtu nõudmisel annab täiendavalt omapoolse arvamuse ameti juhataja. 3.3. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib tulenevalt PS paragrahvidest 53 ja 57, LKS paragrahvidest 27 ja 32 ning SHS paragrahvist 25 linnaosa valitsus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust, kusjuures linnaosa vanema korraldus lapse äravõtmiseks tuleb vormistada ühe tööpäeva jooksul pärast lapse äravõtmist. Linnaosa valitsus peab esitama kohtule kümne päeva jooksul lapse äravõtmise nõude. 3.4. Vanema õiguste äravõtmiseks PS paragrahvist 54 sätestatud juhtudel esitab linnaosa valitsus kohtule hagiavalduse koos vanema õiguste äravõtmise vajadust tõendavate dokumentidega. Kui vanema õiguste äravõtmiseks esitab kohtule hagi teine vanem või eestkostja, annab linnaosa vanem kohtule arvamuse. Kohtu nõudmisel annab täiendavalt omapoolse arvamuse ameti juhataja. 3.5. Loa lapsega kohtumiseks vanemale, kellelt kohus on ära võtnud vanema õigused, võib linnaosa valitsus tulenevalt PS paragrahvist 55 ja LKS paragrahvist 28 anda siis, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Luba vormistatakse kirjalikult, tähtajaliselt ja kohtumiseks kehtestatud tingimustega. Kui vanem kahjustab lapsega kokkusaamisel lapse huve, tunnistatakse luba kehtetuks. 3.6. Vanema õiguste taastamiseks tulenevalt PS paragrahvist 56 esitab kohtule hagiavalduse vanem. Asja läbivaatamisel kohtus annab linnaosa vanem kohtu nõudmisel kirjaliku arvamuse. Kohtu nõudmisel esitab täiendavalt omapoolse arvamuse ameti juhataja. 3.7. Kui vanem ei täida alaealise lapse või abi vajava töövõimetu täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskohustust ning teine vanem või eestkostja ei esita nõuet lapsele elatise väljamõistmiseks, esitab linnaosa valitsus tulenevalt PS paragrahvist 61 kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks vanema või eestkostja kasuks. Kui vanem ei täida kasvatusasutuses oleva lapse ülalpidamiskohustust, esitab linnaosa valitsus vastavalt PS paragrahvile 62 kohtule hagiavalduse vanemalt elatise väljamõistmiseks. 3.8. Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel, lapsendajalt vanema õiguste äravõtmisel ja lapse äravõtmisel lapsendajalt vanema õiguste äravõtmiseta PS paragrahvist 87 tulenevalt, esitab kohtu nõudmisel kohtule kirjaliku arvamuse linnaosa vanem. Kohtu nõudmisel annab täiendavalt omapoolse arvamuse ameti juhataja. 4. Eestkoste seadmise korraldamine 4.1. Kui lapse vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, kui laps on ära võetud vanematelt, kui lapse vanematelt on ära võetud vanema õigused või kui laps on jäänud muudel põhjustel ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse hooldamise ja kasvatamise ning esitab kohtule avalduse eestkoste seadmiseks tulenevalt PS paragrahvidest 53 ja 93, SHS paragrahvidest 24 ja 25 ning LKS paragrahvist 63 linnaosa valitsus. 4.2. Täisealise isiku varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks seatakse eestkoste, kui isik on tunnistatud teovõimetuks või on tema teovõimet piiratud. Avalduse isiku teovõime piiramiseks või teovõimetuks tunnistamiseks esitab kohtule huvitatud isik. Huvitatud isiku puudumisel või tema poolt avalduse mitteesitamisel PS paragrahvidest 92, 93 ja 95 tulenevalt esitab kohtule avalduse isiku teovõime piiramiseks või teovõimetuks tunnistamiseks ja eestkostja määramiseks linnaosa valitsus. 4.3. Isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ilma tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta SHS paragrahvis 19 toodud asjaoludel esitab kohtule avalduse isiku teovõime piiramiseks või teovõimetuks tunnistamiseks linnaosa valitsus. 4.4. Linnaosa valitsus jälgib eestkostja poolt tema ülesannete täitmist ja eestkostetava vara valitsemist tulenevalt PS paragrahvist 101. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja linnaosa valitsusega kokkulepitud ajal (üks kord aastas) kirjaliku aruande. 4.5. Kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, esitab linnaosa valitsus PS paragrahvist 102 tulenevalt kohtule nõude eestkostja volituste lõpetamiseks. Eestkostetava huvides võib linnaosa valitsus nimetatud nõude esitamisel kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest, kuni kohus otsustab eestkostja volituste lõpetamise. Linnaosa vanema korraldus eestkostja kõrvaldamiseks oma ülesannete täitmisest ja lapse äravõtmiseks tuleb vormistada ühe tööpäeva jooksul pärast eestkostja kõrvaldamist. 4.6. Kui eestkostet tinginud asjaolude äralangemisel ei esita kohtule avaldust eestkoste lõpetamiseks eestkostja, võib linnaosa valitsus tulenevalt PS paragrahvist 103 esitada kohtule avalduse täisealise eestkostetava teovõimeliseks tunnistamiseks ja eestkoste lõpetamiseks või vanemliku hoolitsuse tagasi saanud lapse suhtes eestkoste lõpetamiseks. 4.7. Täisealisele teovõimelisele isikule seab ja lõpetab hoolduse ning määrab hooldaja tulenevalt PS paragrahvidest 105 ja 106 linnaosa valitsus. 5. Eestkostetava varaga teostatavate tehingute otsustamine 5.1. Linnaosa valitsus võib seadusliku esindaja nõusolekul tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvist 10 anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse tegelda majandustegevusega. 5.2. Vanemale ja eestkostjale annab nõusoleku PS paragrahvis 99 loetletud tehingute tegemiseks linnaosa valitsus.