Roosna-Alliku Vallavolikogu — Roosna-Alliku valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 104, 1465

Aluseks võttes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõiked 1 ja 3 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 6 lõike 3 punkti 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning lähtudes Järva maavanema poolt eelnõule tehtud täiendusettepanekutest, Roosna-Alliku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Roosna-Alliku valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus avalikustada valla raamatukogudes ja valla lehes ning Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 10. juulil 2000. a. Volikogu esimees Vello VALDARU Lisa Roosna-Alliku Vallavolikogu 29. juuni 20000. a määrusele nr 17 ROOSNA-ALLIKU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Roosna-Alliku valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, ladustamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtete ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses. 2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena ning tagada puhas ja tervislik keskkond Roosna-Alliku vallas. 3. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud on kohustatud korraldama jäätmete nõuetekohast käitlemist. 4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; enamlevinud ohtlikud jäätmed on loetletud eeskirja lisas; 3) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4) suuregabariidilised ja raskemakaalulised jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 5) jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 6) jäätmeluba – Järvamaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja muudele juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegelevad jäätmete kõrvaldamise, taaskasutamise ja ohtlike jäätmete kogumise ning tavajäätmete veo, ladustamise ja matmisega; 7) jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 8) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 9) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 10) komposteerimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning nende käitlemine looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil; 11) territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 12) krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium; 13) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 14) jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 15) olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma omadustelt ja koostiselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sislduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 5. Korraldatud olmejäätmeveoga on kohustatud esmajärjekorras liituma juriidilisest ja füüsilisest isikust jäätmevaldajad, kes asuvad või elavad Roosna-Alliku alevikus ja Viisu külas (tiheasustuspiirkonnad). Hajaasustatud majapidamised peavad korraldatud olmejäätmeveoga liituma hilisemate Roosna-Alliku Vallavalitsuse korralduste alusel. Jäätmete valdajal tuleb sõlmida leping Roosna-Alliku Vallavalitsuse poolt valitud veoettevõtjatega. 6. Jäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo ja üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele, peab esitama vallavalitsuse ametniku nõudmisel jäätmekäitlusettevõtte poolt väljastatud tšeki olmeprügi ladustamise kohta. Jäätmekonteinerite soetamisel või rentimisel on soovitav konsulteerida jäätmeveo teenust pakkuvate veoettevõtjatega. 7. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juurde paigutab omanik või haldaja prüginõu. 8. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkivad jäätmed hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppu. II. Jäätmehoolduse üldnõuded 9. Jäätmehooldust Roosna-Alliku vallas korraldab Roosna-Alliku Vallavalitsus, kes 9.1. annab loa jäätmekäitlust korraldavale ettevõtetele; 9.2. annab seisukoha jäätmeloa taotluse suhtes; 9.3. korraldab valla jäätmekava koostamist Roosna-Alliku valla arengukava osana; 9.4. korraldab valla territooriumil olmejäätmeveo. III. Jäätmete kogumine ja sorteerimine 10. Kõigil jäätmete valdajatel peavad Roosna-Alliku vallas olema oma individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 11. Jäätmed kogutakse selliselt, et need ei levitaks ebameeldivat lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ega kahjustaks kogumisvahendeid. 12. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 4) andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru Roosna-Alliku vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 5) koostama Roosna-Alliku vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmehooldust. 13. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud hooldama (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmehooldajale. 14. Kogumisvahendina võib kasutada: 1) kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega või käsitsi või milles jäätmed veetakse hoolduspaigale; 2) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 3) sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projekti kohaselt; 4) eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 15. Jäätmete valdaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ning loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 16. Jäätmete valdaja vastutab, et olmejäätmete kogumisvahendisse ei pandaks: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 3) ehitusprahti ja kive; 4) suuregabariidilisi jäätmeid; 5) kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid; 6) torkivaid ja lõikavaid jäätmeid; 7) jäätmekonteineri mass ei ületa piirnorme: 0,1 m3 – 22,4 kg; 0,8 m3 – 180 kg. 17. Kogumisvahendites olevate jäätmete põletamine on keelatud. 18. Territooriumi valdajal peab olema piisavalt kogumisvahendeid, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite konkreetne arv lepitakse kokku kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmehooldusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 19. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdajaga ja Roosna-Alliku Vallavalitsusega. 20. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel pinnasel või alusel. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääsu kogumisvahendile peab tagama kogumisvahendi omanik või haldaja. Kogumisvahendi omanik peab hoolitsema oma kogumisvahendi korrasoleku eest, see peab olema terve ega tohi põhjustada reostust. 21. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 22. Suuregabariidilised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise jäätmeloaga määratud jäätmeladustuskohta või asetab need vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõtjaga kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud jäätmetele, mis võivad kahjustada inimeste tervist. 23. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 24. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Informatsiooni on võimalik saada vallavalitsuselt. 25. Füüsilised isikud paigutavad oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid) vallavalitsuse määratud spetsiaalsetesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või annavad üle litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 26. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni kogumispunkti või jäätmekäitlusettevõtte poolt. 27. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. 28. Ettevõtja, kelle tegevuse tulemusena tekib ohtlikke jäätmeid, on kohustatud andma vallavalitsusele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. IV. Jäätmete äravedu 29. Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui jäätmete valdaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta. 30. Jäätmete transpordil peab koorem olema kaetud, transportija kannab vastutust jäätmekoorma transportimise või laadimise käigus toimunud keskkonnareostuse eest. 31. Jäätmekogumisvahendite tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja. 32. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada regulaarselt, mis väldib mahutite ületäitumist ja territooriumi reostumist. 33. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette veoalaseid kohustusi. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. 34. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde üle 5 lü, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla või komposteerimisväljak. V. Jäätmete ladustamine 35. Jäätmete veohinna prügilasse kehtestab valla territooriumil tegutsev jäätmeluba omav jäätmekäitlusettevõte. Roosna-Alliku Vallavolikogu võib kehtestada olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri. 36. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida juhul, kui: 1) kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 2) komposteerimiskoht ei ole kaevudele lähemal seaduses sätestatud piirangutest; 3) komposteerimiskoht on krundi piirist vähemalt 5 m kaugusel; 4) komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 37. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerimist. 38. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine vastuvõtukohtadesse (Roosna-Alliku biopuhasti purgimissõlme) toimub Roosna-Alliku biopuhasti ja purgimissõlme haldavalt ettevõttelt hoonevaldajate tellimuse alusel vastavalt vajadusele. 39. Kuivkäimla sisu võib kasutada komposti valmistamiseks või oma aiamaal hilissügisel maasse kaevata. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 40. Ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid võib ladustada jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades. 41. Saepuru ja muid puidujäätmed põletatakse küttekolletes või ladestatakse jäätmeladestuskohas. VI. Jäätmete põletamine 42. Lahtises tules on lubatud põletada kokkuriisutud kulu, oksi ja lehti tuulevaikse ilmaga väljaspool tuleohtlikku perioodi ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 43. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Järvamaa Päästeteenistusega. VII. Kontroll ja vastutus 44. Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga määratud ettevõtte jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 45. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 46. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Roosna-Alliku vallavolikogu määratud ametiisikud. 47. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 48. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 49. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 50. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulud. 51. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus), säilitades need vähemalt kaks kalendriaastat. Lisa Roosna-Alliku valla jäätmehoolduseeskirja juurde Enamlevinud ohtlikud jäätmed 1. Pliiakud 2. Patareid 3. Värvide ja lahustite jäätmed 4. Vanad õlid 5. Õlifiltrid 6. Päevavalguslambid 7. Mürkkemikaalid