Roosna-Alliku Vallavolikogu — Roosna-Alliku valla põhimääruse kinnitamine — KO, 104, 1464

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 22 lõike 1 punkti 9 ja ära kuulanud vallavanema Rein Köster’i ettekande, Roosna-Alliku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Roosna-Alliku valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Roosna-Alliku Vallavolikogu 22. septembri 1994. a määrus nr 2 «Roosna-Alliku valla põhimääruse kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Roosna-Alliku Vallavolikogu 15. juuli 1996. a määrus nr 8 «Roosna-Alliku valla põhimääruse muudatused». 4. Tunnistada kehtetuks Roosna-Alliku Vallavolikogu 22. oktoobri 1998. a määrus nr 11 «Roosna-Alliku valla vapi ja lipu kasutamise kord». 5. Määrus jõustub 8. mail 2000. a. Volikogu esimees Vello VALDARU Lisa Roosna-Alliku Vallavolikogu 27. aprilli 2000. a määrusele nr 10 ROOSNA-ALLIKU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Roosna-Alliku valla põhimääruse eesmärk 1.1. Roosna-Alliku valla põhimääruses sätestatakse Roosna-Alliku valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Roosna-Alliku valla kohalik omavalitsus 2.1. Roosna-Alliku valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. 2.2. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Roosna-Alliku valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted 3.1. Kohalik omavalitsus Roosna-Alliku vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. 4. Roosna-Alliku valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Roosna-Alliku vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Roosna-Alliku vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Roosna-Alliku valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 5. Valla esindamine 5.1. Valda esindavad seaduste ja valla põhimääruse alusel oma pädevuse piires: vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem, vallasekretär. 5.2. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud vallavolikogu või -valitsuse õigusaktidega sätestatud korras. 5.3. Suhetes riigiorganitega ja valitsusasutustega esindab valda vallavolikogu või vallavalitsus. 5.4. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda vallavolikogu või tema poolt määratud esindus. Suhetes teiste riikide omavalitsusüksustega esindab valda vallavolikogu või vallavalitsus. 5.5. Suhetes teiste omavalitsusüksustega esindab valda vallavolikogu või vallavalitsus. 5.6. Kohtus esindab valda vallavalitsus ja vallasekretär. Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral võib vallavolikogu esindada vallavolikogu esimees või vallavolikogu poolt määratud esindaja. 6. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest transporti ja valla teede ja tänavate korrashoidu. 6.2. Valla omandis olevate lasteasutuste, alg- ja põhikooli, raamatukogude, rahvamaja ning teiste asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks puntides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Roosna-Alliku vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6.4. Valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. 6.5. Valla omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. 6.6. Vald võib täita riiklikke kohustusi selleks volitatud riigiorgani ning vallavolikogu vahelise lepingu alusel, samuti sõlmida kokkuleppeid oma ülesannete täitmiseks koostöös teiste valdadega ja linnadega ning muude isikutega, millega seotud kulud kaetakse vastavalt kokkuleppele riigi või valla eelarvest. 7. Valla omavalitsusorganid 7.1. Vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. 7.2. Vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ, mis lahendab seadusega, seaduse alusel või vallavolikogu poolt vallavalitsuse pädevusse antud küsimusi. 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega ja teiste omavalitsusüksustega 8.1. Roosna-Alliku valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigiorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 8.2. Vallavolikogu valib Järva Maakohtu kaasistujad ja Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindaja seaduses sätestatud korras. 8.3. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. 8.4. Punktis 8.3 märgitud koostöö korral võidakse ette näha ühisasutuste moodustamine. 8.5. Valla nimel teiste valdade või linnadega või nende liitudega sõlmitavad lepingud kuuluvad enne jõustumist läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. 9. Valla õiguste kaitse 9.1. Valda likvideerida, piiri ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 9.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 9.3. Vallal on õigus oma õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks pöörduda kohtusse. 10. Valla sümbolid 10.1. Valla sümbolid on valla vapp ja valla lipp. 10.2. Valla vapi sinisel kilbil on hõbedane sinise ringikujulise südamikuga roosiõis, hõbedasel vapitüvel allikamärk. 10.3. Valla lipu normaalmõõtmed on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 6:9. 10.4. Ristkülikukujuline valla lipp koosneb kahest horisontaallaiust: 1) ülemine on sinine, 3,5 ühikut lai, selle keskel on valge, sinise ringikujulise südamikuga roosiõis läbimõõduga 2 ühikut; 2) alumine on valge, 2,5 ühiku laiune kolme sinise lainelise 0,5 ühiku laiune kolme sinise lainelise 0,5 ühiku laiuse põiktriibuga, kusjuures lipu alläär on sinine. 10.5. Valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu ja -valitsuse pitsatitel ja dokumendiplankidel jm ametlikel trükistel; 2) vallavolikogu esimehe, vallavanema ja vallaametnike visiitkaartidel; 3) valla piiritähistel, valla autasudel, meenetel, vimplitel; 4) ülejäänud juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse korralduse alusel. 10.6. Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt valla haldushoone peasissekäigu juurde lipuvarda vastavasse hoidjasse või masti; 2) ajutiselt suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, ametlike delegatsioonide vastuvõttudel, valla pidupäevadel, spordiüritustel ja muudel avalikel üritustel. 10.7. Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või territooriumitel. 10.8. Teistele omanikele on vallavalitsuse korraldus üksnes soovitusliku iseloomuga. Valla lippu võib heisata külapäevadel ja perekondlikel sündmustel. 10.9. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. 10.10. Heisatud lipul peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 10.11. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna riigilippudest vasakul, teistest lippudest paremal. 10.12. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad valla lippu kasutada Roosna-Alliku valla ametlikud delegatsioonid või Roosna-Alliku valda esindavad kollektiivid või üksikisikud vallavalitsuse korralduse alusel. 10.13. Valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. 10.14. Vallalipu valmistamine toimub vallavalitsuse loal. 11. Valla asjaajamiskeel 11.1. Asjaajamiskeeleks valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. 12. Valla piir 12.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse ja muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ja kohanimeseaduses sätestatud korras. 12.2. Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel. 12.3. Valla administratiivkeskus asub Roosna-Alliku alevikus Pargi t 10. II. Valla elanik 13. Valla elanik 13.1. Valla elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Roosna-Alliku vallas. 13.2. Vald peab vallaelanike arvestust seadusega sätestatud korras. 13.3. Vallaelanikul on valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseadusele. 13.4. Vallaelanik on maksukohuslane oma alalise elukoha järgi. 13.5. Vallaelanikul on õigus saada valla poolt osutatavaid avalikke teenuseid. 13.6. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse esitamise päevast. 13.7. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või -valitsuses. III. Valla aukodanik 14. Valla aukodanik 14.1. Roosna-Alliku vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Roosna-Alliku valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku nimetuse annab vallavolikogu vastavalt vallavolikogu kehtestatud Roosna-Alliku valla aukodaniku statuudile. IV. Vallavolikogu 15. Valla omavalitsusüksuse esinduskogu 15.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esinduskogu. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. 16. Vallavolikogu moodustamine 16.1. Vallavolikogu liikmed valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajasel hääletamisel kolmeks aastaks. 16.2. Vallavolikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseadusele. Vallavolikogu liikmete arv on 7–13. 16.3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 17. Vallavolikogu liige 17.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. 17.4. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmele hüvitust vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. 17.5. Vallavolikogu esimehe ametikoht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline. 17.6. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 17.7. Käesoleva punkti alapunktis 17.6 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. 17.8. Vallavolikogu liige peab enne küsimuse arutelu algust vallavolikogus või vallavolikogu komisjonis avalikustama, et käsitletav teema puudutab tema tööandja huve. 17.9. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 17.10. Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada vallavolikogu menetluses olevatele eelnõudele täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuur komisjoni liikmeks; 5) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi, 7) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavolikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele nende pädevusse kuuluvates küsimustes. 17.11. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses: 1) vallavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist Roosna-Alliku vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) vallavolikogu liikme surmaga. 17.12. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 17.13. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, linnapeaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete ning õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab vallavolikogu istungil osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 17.14. Punkti 17.13 alapunktis 3 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema, linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 17.15. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub seaduses sätestatud korras vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. 17.16. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad vallavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 18. Vallavolikogu ainupädevus 18.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine ning kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 8) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 13) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 15) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 16) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmetele; 18) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 20) vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 21) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla esindamise korra kehtestamine; 23) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25) kohtukaasistujate valimine; 26) Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 27) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 28) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 31) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 33) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 36) muud seadustega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 37) Vallavolikogu võib võtta enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega või vallavolikogu poolt antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 18.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 18.3. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 19. Vallaelanike küsitluste läbiviimine 19.1. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 19.2. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu vastavalt vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 19.3. Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu kinnitatud korrale. 20. Vallavolikogu struktuur 20.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna. 20.2. Vallavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. Vallavolikogu võib moodustada eestseisuse. Vallavolikogu eestseisuse tööd juhib vallavolikogu esimees või aseesimees. Eestseisuse koosseis ja töökorraldus määratakse volikogu töökorraga. 20.3. Vallavolikogu, tema komisjonide asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. 21. Vallavolikogu esimees ja aseesimees 21.1. Vallavolikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 21.2. Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ja vallavolikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele, peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 4) määrab vallavolikogu õigusaktile üldjuhul vallavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 5) korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) esitab vallavolikogu istungile istungi päevakorraprojekti; 7) juhatab eestseisuse koosolekuid; 8) täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 9) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalikke dokumente, ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes. 21.3. Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda aseesimees. 21.4. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline. 22. Vallavolikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord 22.1. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 22.2. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on üks hääl. 22.3. Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või volikogu liige, valimisliit. 22.4. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. 22.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. 22.6. Nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 22.7. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 22.8. Hääletamiskomisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 22.9. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 22.10. Vallavolikogu esimeheks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 22.11. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 22.12. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 22.13. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub pärast vallavolikogu esimehe valimist vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 23. Vallavolikogu komisjon 23.1. Vallavolikogu moodustab nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Alatise komisjoni tegevuse alused määratakse kindlaks komisjoni töökorras, mille kinnitab vallavolikogu. 23.2. Vallavolikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja valla poolt lahendamist vajavad probleemid ja teeb ettepanekud nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) vajadusel algatab ning koostab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud vallavolikogu õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. 23.3. Vallavolikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi komisjoni esimehe esildisel vallavolikogu. 23.4. Vallavolikogu komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse jõustumisest. 23.5. Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus, kui komisjoni töökorras ei ole sätestatud teisiti. 23.6. Komisjon on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 23.7. Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks vallavolikogu töökorras ja komisjoni töökorras. 23.8. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul ja neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni koosoleku protokollid peavad vastama haldusdokumentidele esitatud põhinõuetele. Protokolliga on võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada väljavõte protokollist. 23.9. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 23.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt, valla hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni, dokumente. 23.11. Kõik vallavolikogu komisjonid annavad vallavolikogule vähemalt kord aastas tehtud tööst aru. 23.12. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 24. Revisjonikomisjon 24.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 24.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 24.3. Revisjonikomisjonil on õigus kutsuda oma tööst osa võtma eksperte ja asjatundjaid. 24.4. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse, valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse vastavust vallavolikogu otsustele ja määrustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist; 4) vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste raamatupidamist; 5) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 6) vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 24.5. Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon akti. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogu revisjonikomisjonile. Vallavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. 24.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. 24.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 25. Vallavolikogu eestseisus 25.1. Vallavolikogu otsusega võidakse moodustada vallavolikogu eestseisus, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees, aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. Eestseisuse koosolekust võtavad osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. 25.2. Vallavolikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning vallavolikogu istungil arutlusele tulevate eelnõude läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 25.3. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul algusega üks tund enne vallavolikogu istungit. 25.4. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele. Koosoleku protokoll saadetakse vallakantseleisse kolme järgneva tööpäeva jooksul. 26. Vallavolikogu fraktsioon 26.1. Vähemalt kolm samasse erakonda või valimisliitu kuuluvat volikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 26.2. Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse vallavolikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks vallavolikogu vastava otsuse tegemisest. 26.3. Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja vallavolikogu esimeest. Kui fraktsiooni liige lahkub, ei ole tal õigust astuda vallavolikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 26.4. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. 26.5. Fraktsioonil on õigus: 1) algatada ja ette valmistada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi vallavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, määratavale või kinnitatavale kohale; 4) oma liikme kaudu vallavolikogu istungil sõna võtta; 5) esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale, vallavalitsuse liikmele; 6) teha ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. 27. Vallavolikogu istung 27.1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale. 27.2. Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 27.3. Vallavolikogu esimees või aseesimees kutsub vallavolikogu istungi kokku ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 27.4. Vallavolikogu kokkukutsumiseks tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Teadaanne vallavolikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse ka vallavalitsuse teadete tahvlil. Teadaandes näidatakse ära istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 27.5. Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab vallavolikogu esimees või aseesimees. Päevakorda võetakse küsimused, mis on eelnevalt läbi arutatud vallavalitsuse poolt (on olemas vallavalitsuse seisukoht). 27.6. Vallavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 27.7. Päevakord kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta vallavolikogu poolthäälteenamusega. 27.8. Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks arutusele tulevaid küsimusi. 27.9. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 27.10. Vallavolikogu istungist võtavad osa vallavalitsuse liikmed, külavanemad ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 27.11. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. 27.12. Hääletamine vallavolikogus on avalik. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 27.13. Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks vallavolikogu liiget. 27.14. Vallavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 27.15. Vallavolikogu teeb otsustused poolthäälteenamusega. Koosseisu häälteenamusega võetakse vastu otsustused järgmistes küsimustes: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine; 3) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 6) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 9) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 10) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 11) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine. 27.16. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistatakse eesti keeles ja peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 27.17. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutatavad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate, vallavanema, vallasekretäri või küsimuste algatajate eriarvamused. 27.18. Vallavolikogu istungite protokollid on kättesaadavad igaühele vallakantseleis. 27.19. Lisaks protokollile tehakse vallavolikogu istungist helilindistus, mida säilitatakse kaks kuud. 27.20. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. 28. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 28.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. 28.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 28.3. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 28.4. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe, aseesimehe või vallavolikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohustustest vabastamise. 28.5. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme vabastamiseks. 28.6. Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse vallavolikogu töökorras. 29. Vallavolikogu õigusaktid, nende algatamine, vastuvõtmine, jõustumine, avalikustamine, täitmine 29.1. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. 29.2. Vallavolikogu õigusaktid kehtivad Roosna-Alliku valla territooriumil. 29.3. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu komisjonil; 2) vallavolikogu fraktsioonil; 3) vallavolikogu liikmel; 4) vallavanemal; 5) vallavalitsusel; 6) vähemalt 1% hääleõiguslikest Roosna-Alliku valla elanikest. 29.4. Vallavolikogu õigusaktide algatamise üksikasjalikum kord sätestatakse vallavallavolikogu töökorras. 29.5. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallavalitsuse teadete tahvlil või neis määratud tähtajal. 29.6. Vallavolikogu otsused jõustuvad vastuvõtmise hetkel või neis määratud tähtajal ja nad saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 29.7. Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees. 29.8. Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ning valla raamatukogudes. 29.9. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks. 29.10. Valla eelarve projekt avalikustatakse enne vastuvõtmist vallavalitsuse teadete tahvlil. 29.11. Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused, lisaeelarve ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallavalitsuse teadete tahvlil ja valla raamatukogudes. 29.12. Ei avalikustata andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. 29.13. Vallavolikogu õigusaktide avalikustamist ning saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallasekretär. 29.14. Vallavolikogu õigusaktide täitmist kontrollivad vallavolikogu ja vallavalitsus. 29.15. Vallavolikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta. 30. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 30.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarve ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe ja vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 30.2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 30.3. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse vallavolikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu ning valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise vallavalitsus. Samuti otsustab vallavalitsus sellisel juhul kõik küsimused, mis on seadusega kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud. V. Vallavalitsus 31. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 31.1. Vallavalitsus on valla täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 31.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 30.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitevkorraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 31.3. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 31.4. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 31.5. Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab vallavolikogu. 32. Vallavalitsuse moodustamine 32.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast õigus moodustada vallavalitsus. 32.2. Vallavanem esitab hiljemalt kuu aja jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid nimekirjana. 32.3. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega valla- valitsuse liikmete nimekirja alusel salajasel hääletamisel. 32.4. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 32.5. Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolme- liikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 32.6. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 32.7. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 32.8. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. 32.9. Hääletamistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusena. 32.10. Kui vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu. 32.11. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 32.12. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. 32.13. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 33. Vallavalitsuse pädevus 33.1. Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest ja vallavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduste või muude õigusaktide, vallavolikogu õigusaktide ja valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) on õigustatud ja kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis riigi ja vallavolikogu õigusaktide ning valla põhimäärusega ei ole antud vallavolikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 5) vallavalitsus võib teha muudatusi aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires; 6) vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 34. Vallavalitsuse töökord 34.1. Vallavalitsuse töövorm on istung, mida juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. 34.2. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem võib istungile kutsuda teisi isikuid. 34.3. Küsimuse istungi päevakorda võtmist võivad taotleda vallavalitsuse liikmed, vallavolikogu, vallavalitsuse komisjonid, kes vastavalt tõstatatud küsimustele valmistavad ette vallavalitsuse õigusaktide eelnõud. 34.4. Vallavalitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Vallavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima vallavanemat või vallasekretäri. 34.5. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 34.6. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 34.7. Vallavalitsuse istungid protokollib vallasekretär. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutatavad küsimused, nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 34.8. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 34.9. Protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele, vallavalitsuse istungite protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. 34.10. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. 34.11. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töörühmi ja alatisi või ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse alused kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. 34.12. Komisjonide otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 35. Vallavalitsuse õigusaktid 35.1. Vallavalitsusel on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena korraldusi. 35.2. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist vallavalitsuse teadete tahvlil, kui neis ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 35.3. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad vastuvõtmise hetkel või neis määratud tähtajal ning need saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 35.4. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 35.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 35.6. Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist asjaosalistele korraldab vallakantselei. 35.7. Vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning volikogu ja vallavalitsuse töökorras ettenähtud korras. 35.8. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on volikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid nende kooskõlla viimiseks. 36. Vallavanema valimise kord 36.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanem võidakse valida ka konkursi korras. 36.2. Vallavanema valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 36.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 36.4. Vallavanema kandidaadid võib üles seada vallavolikogu fraktsioon, valimisliit, vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaadid nummerdatakse, seejärel koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 36.5. Enne hääletamiskomisjoni moodustamist annavad kandidaadid süümevande ja igal kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma tegevuskava. 36.6. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 36.7. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 36.8. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. 36.9. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusena. 37. Vallavanem 37.1. Juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist. 37.2. Esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega või vallavolikogu poolt antud pädevusele. 37.3. Esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekud selle muutmiseks. 37.4. Esitab vallavolikogule kinnitamiseks ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad. 37.5. Esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava ametiasutuse juhi kandidaadi ja teeb ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta. 37.6. Nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsuse ametnikud, võtab tööle ja vabastab abiteenistujad, valla ametiasutuse hallatavate asutuste juhid. 37.7. Kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele. 37.8. Annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 37.9. Vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest. 37.10. Täidab muid talle seaduse alusel, valla põhimäärusega ja vallavolikogu otsustega pandud ülesandeid. 37.11. Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavalitsuse liige. Vallavanema asendamine vormistatakse vallavolikogu otsusega. 37.12. Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme tema asendajaks kuni uue vallavanema valimisteni. 37.13. Vallavanem lubatakse puhkusele vallavolikogu otsuse alusel. 37.14. Vallavanema teenistuslähetus välisriiki vormistatakse vallavolikogu otsusega, muudel juhtudel vallavalitsuse korraldusega. 37.15. Vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist vallavolikogu otsuse alusel kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vallavanemana või volikogu esimehena 2–8 aastat ja 6 kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vallavanemana või palgalise vallavolikogu esimehena rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 37.16. Vallavanemale makstakse ametist vabastamisel ametiasutuse likvideerimisel või koondamisel hüvitist vastavalt avaliku teenistuse seadusele. 37.17. Vallavanema vabastamisel hüvitist ei maksta: 1) vabastamisel tema enda algatusel, v.a punkti 37.15 alapunkt 2; 2) valitakse uuesti vallavanemaks; 3) umbusalduse avaldamisel vallale varalise kahju tekitamise eest; 4) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. 38. Vallasekretär 38.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 38.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla-ja linnasekretäride kutsekomisjon. 38.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungist. 38.4. Vallasekretär: 1) juhib vallavalitsuse kantselei tegevust; 2) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 3) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 5) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 6) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 7) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 8) hoiab valla vapipitsatit; 9) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja koostab istungi protokolli; 10) täidab teisi talle seaduse ja ametijuhendiga pandud ülesandeid. 38.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama punktis 38.2 sätestatud tingimustele. (Teine lause jõustub 01.01.2002). 39. Vallakantselei 39.1. Vallavalitsuse kantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. 39.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 39.3. Vallakantselei ülesanded: 1) vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamine vastavuses valla põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 2) õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise tagamine, õigustloovate aktide koopiate saatmine õiguskantsleri kantseleisse vastavalt seadusele; 3) protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt asjaajamiskorrale; 4) posti vastuvõtmine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning valla arhiivi pidamine; 5) vallavalitsuse ja vallavolikogu kirjavahetuse teostamine, õiendite, tõendite väljastamine; 6) vallaelanike registri pidamine; 7) passitöö teostamine, sõjaväearvestuse pidamine; 8) perekonnaseisualase töö korraldamine, personaliarvestuse pidamine. 40. Aleviku- ja külavanem 40.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 40.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 40.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. 40.4. Aleviku- või külavanem võtab osa vallavolikogu istungitest. VI. Avalik teenistus ja valla ametiasutuse hallatavad asutused 41. Kohaliku omavalitsuse teenistus 41.1. Avalik teenistus on töötamine kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Ametiasutus on kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. 41.2. Avalik teenistus toimub vahetult vallavalitsuses ja tema struktuuriüksustes. 41.3. Avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd Roosna-Alliku Vallavalitsuses. 41.4. Avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 41.5. Ametnik on vallavalitsuse kui ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema asendajal. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 41.6. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 41.7. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 41.8. Valla teenistujate teenistuskohustused on kindlaks määratud ametijuhenditega, valla õigusaktidega ja muude õigusaktidega. 41.9. Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitisena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 3) 5–10 aastat – kuue kuu ametipalk; 4) üle 10 aasta – 12 kuu ametipalk. 41.10. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk. 41.11. Teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse ametnikule hüvitisena kolme kuu ametipalk. 41.12. Punktides 40.8–40.10 ettenähtud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla reservfondist. 41.13. Punktides 41.9 ja 41.10 ettenähtud hüvitist makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. 42. Valla ametiasutuse hallatavad asutused 42.1. Valla ametiasutuse hallatavad asutused on asutatud vallale kui kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri või muus vallas. 42.2. Valla ametiasutuse hallatavad asutused ei ole juriidilised isikud, nad ei teosta avalikku võimu, neid finantseeritakse valla eelarvest. 42.3. Valla ametiasutuse asutamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. 42.4. Töötamine valla ametiasutuse hallatavas asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega. 42.5. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi vaba ametikoht täidetakse konkursi korras. Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Juhiga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem. 42.6. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. VII. Vallavara 43. Vallavara mõiste 43.1. Vallavara on Roosna-Alliku vallale kui kohaliku omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 43.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 43.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses registrit. 44. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine 44.1. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on kinnitatud vallavolikogu 27. mai 1998. a määrusega nr 5 (RTL 1998, 234/235, 954). 44.2. Vallavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine. 44.3. Vallavara valdajaks on vallavalitsus või tema hallatav asutus nende põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks ning kolmandad isikud rendi- või muu lepingu alusel. 44.4. Vallavara valdajad on kohustatud tagama nende vallata antud vallavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning hoolitsema selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. 44.5. Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) vallale tulu saamiseks. 44.6. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. 44.7. Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ja hallatavatele asutustele nende põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks. 44.8. Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks seaduse või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 44.9. Vallavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 44.10. Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 3) vara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 4) vallavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 5) muudel seaduses ja vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 44.11. Vallavara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) vara säilimise ebaotstarbekus on tõestatud; 3) vara on osaliselt või terviklikult hävinenud. 44.12. Enne vallavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise kohustus. VIII. Valla eelarve 45. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 46. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 47. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 48. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla raamatukogudes ja vallavalitsuse teadete tahvlil. 49. Valla eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses ja vallavolikogu 8. aprilli 1999. a määrusega nr 6 kinnitatud Roosna-Alliku valla eelarve koostamise ja vastuvõtmise korras sätestatule, arvestades valla arengukava. 50. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 51. Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud vallavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Jõustub 1. jaanuaril 2001. a. 52. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 53. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks ning vallavara müügiks vastavalt vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. IX. Valla majandustegevus 54. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 55. Sihtasutuse, mille ainukasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise või lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 56. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 57. Vald võib oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid valla õigusaktidega sätestatud korras. X. Kohalikud maksud ja koormised 58. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse vallavolikogu poolt enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 59. Ettepanekuid kohalike maksude kehtestamiseks võivad teha vallavolikogu liikmed, vallavolikogu komisjonid, vallavalitsus või vallavanem. 60. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 61. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 62. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 63. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 64. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 65. Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. 66. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 67. Koormis ei või olla lepingu objektiks. XI. Valla arengu kavandamine 68. Valla arengukava 68.1. Valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, mis sisaldab Roosna-Alliku valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 68.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu arengukava läbi ja võtab vajadusel vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 68.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallavolikogus. Vallaelanikud esitavad arengukavasse ettepanekud vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks. 68.4. Valla arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 69. Vallaplaneerimine 69.1. Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 70. Valla üldplaneering 70.1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud valla terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 70.2. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. 71. Valla detailplaneering 71.1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse Roosna-Alliku valla territooriumi väiksema osa kohta ja on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 71.2. Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab vallavolikogu valla ehitusmäärusega. 72. Valla ehitustegevus 72.1. Valla ehitustegevus on ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve valla haldusterritooriumil. 72.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 73. Valla kultuuriväärtuste kaitse 73.1. Valla ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 73.2. Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. 74. Keskkonnakaitse 74.1. Valla ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. 74.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse ja olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 74.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust on riigi ja valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld-ja detaiplaneeringutes ning muudes valla õigusaktides. XII. Vallaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamisel 75. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 76. Punktis 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 77. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või -valitsuses. 78. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või -valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 79. Kui vallavolikogu või -valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XIII. Valla välissuhted 80. Valla välissuhete korraldamise alused 80.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 80.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 80.3. Vallal on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki. 81. Valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 81.1. Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametliku sõprusvallaga, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. 81.2. Valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Roosna-Alliku ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 81.3. Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused vallaeelarvest. XIV. Järelevalve 82. Valla tegevuse üle teostab järelevalvet maavanem seadusega sätestatud korras. 83. Valla valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 84. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 85. Teenistuslik järelevalve 85.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 85.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. 85.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 85.4. Valla ametiasutuste ja ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 85.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 85.6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 85.7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 85.8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. 85.9. Valla põhimääruse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku § 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. XV. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 86. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. 87. Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. 88. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 89. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud ajal.