Kõlleste Vallavolikogu — Kõlleste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri — KO, 104, 1463
Statutory Text (1 Articles)
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõike 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238) paragrahvi 5 lõike 21 ja paragrahvi 8 lõike 4, KõllesteVallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõlleste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. detsembril 2000. a. Volikogu esimees Mait KIRISTAJA Kinnitatud Kõlleste Vallavolikogu 22. novembri 20000. a määrusega nr 11 KÕLLESTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA KASUTAMISE EESKIRI I. Üldosa 1. Eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise nõuded ja korra Kõlleste valla territooriumil. 2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 4. Vee-ettevõtja klient on kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 5. Kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist. 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ja nõuetekohase toimimise eest vastutab vee-ettevõtja. 7. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri määrusega kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. 8. Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. 9. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. 10. Ühisveevärgist vee võtmine, välja arvatud vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks, ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. II. Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 11. Taotluse esitamine 11.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks esitab kinnistu omanik taotluse vee-ettevõtjale järgmiste andmetega: 11.2. isikuandmed; 11.3. kinnistu ja sellel asuvate hoonete plaan, tehnovõrgud, rajatised (olemasolev ja kavandatav); 11.4. üldine veevajadus ööpäevas; 11.5. suurim veevajadus tunnis; 11.6. eemaldatava heitvee kogus, koostis jne. 12. Liitumistingimused 12.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistingimustes määratakse: 12.1.1. liitumispunktid; 12.1.2. nõuded veemõõdusõlmede kohta; 12.1.3. vaba veerõhk ning võimalik paisutuskõrgus; 12.1.4. lubatav vee kogus ja nõuded tarbimisrežiimi kohta; 12.1.5. ärajuhitav heitvee kogus, lubatud reostusaste ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta; 12.1.6. tehnilised erinõuded; 12.1.7. projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; 12.1.8. liitumistingimuste kehtivuse aeg; 12.1.9. liitumislepingu sõlmimise aeg. 13. Liitumisleping 13.1. Vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku või valdaja (liituja) vahel sõlmitakse liitumisleping, milles määratakse konkreetsed tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Sealhulgas: 13.1.1. liitumispunktid; 13.1.2. liitumise tähtaeg; 13.1.3. liitumistasu suurus ja maksegraafik. 13.2. Liituja võib liitumislepingu lõpetada, teatades vee-ettevõtjale vähemalt ühe kuu ette. Liitumislepingu lõpetamine ei tohi kahjustada teisi liitujaid ja olemasolevaid kliente. Vastavate kahjude tekkimisel tuleb liitumislepingu lõpetajal need hüvitada. 13.3. Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada ühe kuu möödudes kirjaliku hoiatuse saatmise päevast, kui liituja ei pea kinni liitumistingimustest või -lepingust. 13.4. Liitumislepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 14. Liitumistasu 14.1. Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kalkulatsioonide alusel. 14.2. Liitumistasu suurus ja maksegraafik lepitakse kokku liitumislepingus. III. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 15. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. 16. Kliendi nõuetekohase veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenuslepingu alusel. 17. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid kliendi poolt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. 18. Teenusleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse ajutise veekasutuse ja heitvee ärajuhtimise juhtudel. 19. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki ega kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist. 20. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilimise, kui kinnistu omanik ja vee-ettevõtja ei ole kokku leppinud teisiti. 21. Ühisveevärgi kasutamist tulekustutusvee võtmiseks ja ühiskanalisatsiooni kasutmist avalikelt teedelt, tänavatelt vee ärajuhtimiseks reguleeritakse Kõlleste Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. 22. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni ehitiste ja seadmete töörežiimi, ei kahjusta ehitisi ja seadmeid ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 23. Ühiskanalisatsiooni on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke ülekoormusi. 24. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jms. IV. Vee mõõtmine ja arvestus 25. Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 26. Üldjuhul paigaldab vee-ettevõtja veearvesti kliendi hoones asuvasse veemõõdusõlme. Veearvesti paigaldatakse võimalikult välisseina lähedusse peakraani taha. 27. Sobiva ruumi puudumisel võivad vee-ettevõtja ja klient kokku leppida veearvesti paigaldamiseks muudel tingimustel. 28. Veemõõdusõlme arvestile lisaks paigaldatavad seadmed paigaldab klient kooskõlastatult vee-ettevõtjaga. 29. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. 30. Veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab klient. 31. Veearvesti taatluse ajal, veearvesti rikke korral, samuti veearvesti puudumisel arvestatakse tarbitud veekogus vee kasutamise normide järgi. 32. Kuni veearvesti paigaldamiseni kasutatavad vee kasutamise normid töötab välja vee-ettevõtja. 33. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib. IV. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise ja teenuste eest tasumise kord 34. Vee hind kehtestatakse vallavalitsuse poolt vee-ettevõtja esitatud põhjendatud kalkulatsioonide alusel ja avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne selle jõustumist vee-ettevõtja kontori stendil ja Krootuse Rahvaraamatukogus. 35. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahelise kirjaliku teenuslepingu alusel. 36. Klient tasub teenuse eest arvel näidatud laekumistähtajaks vee-ettevõtjale sularahas või ülekandega. 37. Arve koostamise aluseks on kliendi esitatud veearvestite näidud. 38. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. 39. Juhul kui klient ei tasu arveid tähtajaks, rakendab vee-ettevõtja viivist, mis arvestatakse teenuslepingus määratud protsendiga tasumata arve summast. 40. Pretensioonid arvete õigsuse osas (näitude lugemine, arvutusviga, vale hind jms) tuleb vee-ettevõtjale esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei peata arve tasumist. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse kliendile kirjalikult. V. Kahjustuste või avariide korral vee andmise ja heitvee ärajuhtimise piiramine või peatamine 41. Seadmete remondi korral on vee-ettevõtja kohustatud informeerima kliente eelseisvast piiramisest või peatamisest vähemalt 24 tundi ette. 42. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmist või heitvee ärajuhtimist järgmistel juhtudel: 42.1. loodusõnnetuste korral; 42.2. elektrienergia varustuse katkemisel; 42.3. veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete avariide korral; 42.4. vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks. 42.5. Vee-ettevõtja on kohustatud avarii likvideerimisega alustama kohe ja teatama kliendile ligikaudse avarii likvideerimise aja. 43. Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada vee andmine kas täielikult või osaliselt: 43.1. kui klient on viivitanud teenuse eest tasumisega üle kahe kuu; 43.2. kui klient ei võimalda vee-ettevõtjal järele vaadata veemõõdusõlme, kontrollida veearvestit ja selle näite, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on tal seadustest või käesolevast eeskirjast tulenev õigus; 43.3. kui klient ei esita kahel järjestikusel kuul veearvestite näitusid; 42.4. lepingus kokkulepitud vee tarbimise piirkoguste ületamisel või heitvee ärajuhtimise tingimuste rikkumisel. 44. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata peatada vee andmine, kui: 44.1. tuleb ilmsiks omavolilisi ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 44.2. kliendi tegevuses või tegevusetuses või tema vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning seadmete puudulikus töös võib näha ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele.