Vabariigi Valitsus — Riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004-2008)" kinnitamine — RTL, 1, 11

«Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611; 2003, 75, 495) § 10 lõike 3 alusel kinnitada riiklik programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» (lisatud). Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2003. a korraldusega nr 866-k RIIKLIK PROGRAMM «EESTI KEEL JA RAHVUSLIK MÄLU (2004–2008) Eesti riigi üks põhiseaduslikke eesmärke on tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Sel eesmärgil on kavandatud ka riiklik programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)», mis on jätkuks riiklikule programmile «Eesti keel ja rahvuskultuur (1999–2003)». Riiklik programm «Eesti keel ja rahvuskultuur» on saavutanud seatud eesmärgid ning osutunud seeläbi väga oluliseks vahendiks eesti keele ja rahvuskultuuri alaste tööde finantseerimisel. Programmi tähtsust on raske ülehinnata Eesti humanitaarteaduslike asutuste, nagu Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna, Eesti Keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Ajaloo Instituudi ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse tegevuses. Programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» jätkab lõppevat riiklikku programmi «Eesti keel ja rahvuskultuur» ning sellesse on integreeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt aastatel 2002 ja 2003 finantseeritud programm «Keeletehnoloogia ja Eesti Keele Instituudi sõnaraamatud» ning ettevalmistamisel olnud riiklik keeletehnoloogia programm. Uue programmi koostamisel analüüsiti põhjalikult eelmise riikliku programmi struktuuri ja käiku ning mõtestati ümber mõned programmi aspektid. Uudse elemendina on programmi integreeritud iseseisev keeletehnoloogia moodul. See on eriti vajalik nüüd, mil Eesti vastuvõtmine Euroopa Liitu nõuab Eestilt kaasaegsete keeletehnoloogiliste vahendite olemasolu, et eesti keel saaks ka edaspidi toimida täisväärtusliku rahvuskeelena infoühiskonnas. Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi «Keeletehnoloogia ja Eesti Keele Instituudi sõnaraamatud» sõnaraamatute osa on integreeritud programmi «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» eesti keele moodulisse. On täpsustatud rahvuskultuuri rolli, seades esile selle mälulised aspektid, millest tuleneb ka programmi uus nimetus «Eesti keel ja rahvuslik mälu». Seega on uuel programmil kolm moodulit: 1) eesti keel, 2) keeletehnoloogia ning 3) rahvuslik mälu ja identiteet. Erinevalt oma eelkäijast ei kavanda programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» humanitaarteaduslike teaduskogude rahastamist, kuna selleks otstarbeks on koostatud omaette riiklik programm «Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud». Programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» jätkab programmi «Eesti keel ja rahvuskultuur» poolt paikapandud põhimõtteid: 1) olla mitte teadustööd kui sellist, vaid teadustöö tugistruktuure finantseerivaks institutsiooniks; 2) suunata põhitähelepanu olulistele, konkreetsete, kompaktsete väljunditega suurtele projektidele; 3) mitte kehtestada jäiku proportsioone programmi moodulite vahel, säilitades võimaluse reguleerida rahastamise intensiivsust programmi jätkuaastatel olenevalt reaalsete vajaduste ajalisest dünaamikast, üksikprojektide edukusest jne. Programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» on kavandatud viieks aastaks. Kuna programm peab täitma põhiseadusest tulenevat strateegilist ülesannet, siis on selle koostamisel arvestatud mitmete strateegiliste dokumentidega. Üleriigiliselt kavandatav strateegia «Säästev Eesti 21» aastani 2030 seab oma esmaseks eesmärgiks Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamise. Eesti keel on eesti kultuuri keskne funktsionaalne kriteerium. Kultuurimälu peab tagama eesti kultuuri ajalise pidevuse. Peamised ohud eesti kultuuri säilimisele on seotud eesti keelt ähvardavate ohtudega. Kavandatava «Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010)» eesmärgiks on tagada eesti keele kestmine läbi aegade, eesti keele areng ja täisväärtuslik toimimine riigikeelena kõigis eluvaldkondades kogu riigi territooriumil. Programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» on plaanitud täitma mitmeid keelestrateegiast tulenevaid ülesandeid eesti keele ja keeletehnoloogia vallas. Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia «Teadmistepõhine Eesti» aastaiks 2002–2006 sätestab Eesti teaduse võtmevaldkonnad. Programmi «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» keeletehnoloogia moodul kuulub «Teadmistepõhise Eesti» võtmevaldkonna «Kasutajasõbralikud infotehnoloogiad ja infoühiskonna areng» alla. Paralleelselt võtmevaldkondade arendamisega tagatakse eesti keele, rahvuskultuuri ja ajaloo ning veel mõnede lähivaldkonnaga seotud uuringute järjepidevus ja edendamine. Programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» on koostatud nii, et seda saaks siduda rahvusvaheliste programmidega. Eriti soovitav on, et programmi juhtkomitee liituks ERA-NETiga (European Research Area võrgustik). Programmi koostamisel oli arutluse all kaks lähenemist. Esiteks institutsionaalne, mille puhul oleks ette kirjutatud programmi ülesanne ja selle täitja. Programmi ettevalmistavas komisjonis jäi peale teine lähenemine, mille puhul lähtutakse vaba konkurentsi põhimõttest ning formuleeritakse ülesanded. Programmi ülesandeid hakatakse täitma avaliku konkursi korras. Siiski on ette näha, et: – eesti keele mooduli põhitäitjad on Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond ning Tallinna Pedagoogikaülikooli filoloogiateaduskond; – keeletehnoloogia mooduli põhitäitjad on Tartu Ülikooli filosoofia- ning matemaatika-informaatikateaduskond, Eesti Keele Instituut ning Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut; – rahvusliku mälu ja identiteedi mooduli põhitäitjad on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond ning Tallinna Pedagoogikaülikooli filoloogiateaduskond. Paljudel juhtudel on programmis töö valmimise aeg märgitud, paljudel juhtudel langeb see kokku programmi lõppemisega, mõnel juhul (nt Eesti keele murrete sõnaraamat) võtab töö valmimine rohkem aega. 1. EESTI KEEL Eesti keele säilimise ja arengu aluseks on selles vallas toimuvate protsesside järjepidevus. Nii oleks meie suurimaks eksimuseks programmi «Eesti keel ja rahvuskultuur» raames määratletud tegevussuundade katkestamine või ahendamine. Nagu viis aastat tagasi, nii on ka nüüd põhisuundadest olulisim krestomaatiliste suurteoste – sõnastike, grammatikate ja allikväljaannete – jätkuv ettevalmistamine ja väljaandmine. Samuti on eesti keele funktsioneerimise ja arengu seisukohalt väga oluline keelekorraldus ja oskuskeeletöö. Nende põhisuundadega on lähedalt liitunud eesti keele, kultuuri ja identiteedi populariseerimine. Selle suuna vajalikkus tuleb ilmsiks eriti nüüd, kui lõimumine Euroopaga ja üleilmastumine on järsult suurendanud inglise keele ja angloameerika massikultuuri pealetungi. 1. Krestomaatiliste suurteoste ettevalmistamine ja väljaandmine Krestomaatiliste suurteoste olemasolu on kultuuri järjepidevuse aluseks. Programm «Eesti keel ja rahvuskultuur» on seda tegevussuunda edukalt arendanud ja viimaste aastate jooksul on ilmunud «Eesti murded VI. Võru murre» (2002), «Eesti murded VII. Saarte murre» (2002) ja «Eesti murded VIII. Lääne murre» (2000). Nüüdseks on sari «Eesti murded I–VIII» (1961–2002) valmis. On alustatud ettevalmistusi «Eesti keele etümoloogilise sõnaraamatu» väljaandmiseks. On selge, et suurteoste ettevalmistamine ja väljaandmine on äärmiselt aja- ja töömahukas ülesanne. See on pidev protsess, mis eeldab riiklikku toetust. Programmi «Eesti keel ja rahvuslik mälu 2004–2008» raames tuleb jätkata kolme tüüpi krestomaatiliste suurteoste ettevalmistamist ja väljaandmist: 1.1. Tänapäeva eesti keele baassõnastikud «Eesti kirjakeele sõnaraamatust I–VII» on siiani ilmunud 22 osa. Avaldada on jäänud veel 5 osa. Lisaks nendele ilmub 2007. aastal täiendvihik, mis sisaldab uusi sõnu, tähendusi ja tähendusnihkeid. See on ainus tänapäeva eesti keele sõnaraamat, mis annab põhjalikku teavet sõnade tähenduste kohta. Pidevat uuendamist ja täiendamist vajab Eesti õigekeelsuse alussõnaraamatu «Eesti keele sõnaraamat (ÕS)» sisu. ÕS 2005 on täiendatud variant 1999. aasta ÕSist, kusjuures arvesse võetakse ka kasutajatelt tulnud märkusi. Kooli-ÕS on vähendatud ja lihtsustatud, kooli spetsiifikat arvestav sõnaraamat, mis samuti vajab edaspidi pidevat täiendamist. «Eesti-vene sõnaraamat I–V» on kontrastiivuuringute valda kuuluv alusteos, mille kaks esimest köidet ilmusid aastail 1997 ja 2000. Ülejäänud kolm köidet ilmuvad vastavalt 2003., 2005. ja 2007. aastal. «Eesti-X-keele sõnastik» on ühtne eesti keele lähtealus tulevaste kakskeelsete eesti-X sõnastike jaoks, mis koostatakse vastete keelest sõltumatult. Sõnastik on elektrooniliselt töödeldav ning toetub Eesti Keele Instituudi akadeemiliste baassõnaraamatute andmestikule ja tekstikorpusele. Andmebaasi saab edaspidi kasutada üheköitelise seletussõnaraamatu alusena. 2003. aastal valmib märksõnaloend, misjärel saab grammatikageneraatori abil poolautomaatselt lisada kogu sõnamuutmisinfo. 1.2. Eesti (kirja)keele ajaloo alased allikapublikatsioonid, ülevaated ja teatmeteosed Eesti vana kirjakeele alal on tarvis jätkata kirjakeele ajaloos oluliste autorite (H. Stahl, H. Göseken, J. Hornung jt) tekstide ja sõnastike leksika ülevaadete koostamist ja publitseerimist. See on ühtlasi eeltöö vana kirjakeele sõnaraamatu ja eesti keele etümoloogilise sõnaraamatu jaoks. Plaanis on jätkata vanima kirjakeele elektroonilise lauskorpuse koostamist (kuni XVII sajandi keskpaigani) ning asuda koostama miljonisõnalist vana kirjakeele valikkorpust, mis hõlmaks ajavahemikku XVI sajandist kuni XIX sajandi teise pooleni ning pakuks uurijatele materjali kogu tänapäeva kirjakeelele eelnenud perioodi keelekasutuse kohta. «Eesti keele etümoloogilise sõnaraamatu» väljaandmine on üheks osaks eesti keele ajaloo uurimise projektist, mille sihiks on süstematiseerida materjalid eesti keele sõnade päritolu kohta ja teha need avalikuks Interneti vahendusel. 1.3. Eesti murdetekstide korrastamine, digitaliseerimine ja publitseerimine Valmiv elektrooniline eesti murrete tekstikorpus on vajalik eesti murrete võrdlevaks uurimiseks. Siiani puuduvad eesti murrete foneetika ja grammatika üldistavad käsitlused, mille tegemist on takistanud just sobiva andmekorpuse puudumine. Elektroonilise murdekorpuse projektiga alustati 1998. aastal. «Eesti murrete sõnaraamat», mis alustas osadena ilmumist 1994. aastal, jääb ka lähiaastatel eesti dialektoloogia kõige mahukamaks suurtööks. 2. Keelekorraldus ja oskuskeel Eesti lõimumine Euroopaga ning eesti keelele Euroopa Liidu ametliku keele staatuse andmine tugevdab eesti keele positsioone, kuid esitab eesti keele korrastatusele ja oskuskeelsuse tasemele ka kõrgendatud nõudmisi. Eesti keel peab selles valdkonnas olema oma arendatuselt võrdväärne teiste Euroopa keeltega. Sellega seoses muutub järjest olulisemaks ka eesti üld- ja oskuskeele ning rahvusliku nimepärandi kaitse. Keelekorralduse ja terminoloogia alane töö peab olema järjepidev. Programmi «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» raames on tugevdatud keelenõustamise süsteemi, tehtud ettevalmistustöid õigekeelsus- ja terminoloogiaalase võrgustiku arendamiseks. Samuti on koostatud ja avaldatud keelekäsiraamatuid. Programmi «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» prioriteedid on keelenõustamise tagamine Tallinnas ja Tartus, kvaliteetsete keelekasutuskäsiraamatute koostamine ja väljaandmine, keelekorralduse andmebaaside (sh nimeandmebaaside) arendamine, Emakeele Seltsi keeletoimkonna kui kõrgeima keelekorraldusliku otsustuskogu tegevuse toetamine ning uue suunana Eesti Terminoloogiaühingu tegevuse väljaarendamine. 3. Eesti keele ja kultuuri populariseerimine ning keelehoiakute arendamine 1. Eesti keele ja kultuuri populariseerimise eesmärgiks on hoida kõrgel eesti keele ja kultuuri staatust ühiskonnas, kindlustada eesti keele kui riigikeele positsioon selle kõigis kasutusvaldkondades. Sellega seoses näeb programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» ette järgmisi tegevusi: 1.1. Eesti keelt ja rahvuskultuuri populariseerivate laia levikuga perioodiliste väljaannete («Oma keel») toetamine ning keelealaste suurteoste ja -sündmuste laialdasem tutvustamine ajakirjanduses, raadios, televisioonis ja Internetis. 1.2. Sõnastike ja käsiraamatute avalikkusele kättesaadavaks muutmine veebi vahendusel (KeeleWeb) ning eestikeelse veebikeskonna populariseerimine. 1.3. Eesti keelt populariseerivate tele- ja videofilmide, hüpermeediatoodete jms koostamine nii kooliõpilastele, laiemale publikule kui ka välismaalastele. 1.4. Eesti keele alase ja rahvuskultuurilise seltsiliikumise arendamine, eeskätt Emakeele Seltsi töö tõhustamine ja selle sotsiaalse baasi laiendamine. 2. Eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamisel on olulisel kohal noorsoo keelehoiakute ja identiteedi arendamine. Paraku puudub Eestis noorsoo identiteediarenduse riiklik programm, välja töötamata on identiteediarenduse ressursid, mis suudaksid kvaliteedi ja atraktiivsuse poolest konkureerida globaalse massikultuuri väärtussüsteemiga. Programmi «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» eesmärgiks on tänapäeva nõuetele vastavate identiteediarenduse ressursside loomine, millega seoses tuleb toetada järgmisi tegevusi: 2.1. Identiteediarendusalase tegevuse koordineerimine ja teabevõrgustiku loomine. 2.2. Keelehoiakuid ja identiteeti kinnistavate meetmete (trüki-, televisiooni ja multimeedia toodete, mitmesuguste saateformaatide, ürituste kontseptsioonide) loomine. 2.3. Identiteediarenduse metoodika väljatöötamine, sh identiteeti kinnistavate rituaalide ja tähtpäevade läbiviimiseks ja arendamiseks vajaliku metoodika ja allikmaterjalide (käsiraamatute, tekstikogumike jne) loomine. 2.4. Teabematerjalide ja metoodika väljatöötamine kriitilise meediatarbimise kultiveerimiseks üldiselt ja selle sees keelepruugi probleemide vaatlemiseks. 2. KEELETEHNOLOOGIA Keeletehnoloogia mooduli eesmärgiks on eesti keele tehnoloogilise toe arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel funktsioneerida ühena Euroopa Liidu keeltest. Ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei ole Liidu-siseses asjaajamises loobunud oma riigi- või ametikeelest mõne rahvusvahelise keele kasuks. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga on selle sammu eelduseks keeletehnoloogia kõrge tase ja selle arengu tagatus. See johtub juba nn Danzini raportist (1992), veelgi selgemini aga tänapäevasest e-Euroopa programmist. Nende programmdokumentide järgi on mitmekultuuriline ja -keeleline Euroopa võimalik vaid keeletehnoloogiliste vahendite aktiivse kasutamise kaudu. Eesti keele tehnoloogilise toe loomine Keele tehnoloogiline tugi koosneb keeleressurssidest ja keeletarkvarast. Keeleressursid on elektroonilised andmekogud, mida kasutatakse ka keeletarkvara väljatöötamiseks. Keeleressursid on keelespetsiifilised ja neid ei saa teistest keeltest üle võtta. Keeletarkvara haarab meetodeid, algoritme ja programme keelematerjali töötlemiseks. Üldised keeletöötlusmeetodid ja -algoritmid on põhimõtteliselt keelest sõltumatud, kuid nende rakendamisel igale konkreetsele keelele tuleb neid modifitseerida ja kohandada. Keeleressursid: Tekstikorpused 1. Eesti kirjakeele elektroonilise koondkorpuse arendamine 200 miljoni sõnani (korpuse ühik), mida eeldavad kõik järgnevalt loetletud tööd ning mis on ühtaegu keeleteaduslike uurimuste põhiline materjaliallikas. 2. Eesti kõnekeele vähemalt 300 000-sõnalise korpuse loomine, mis on eelduseks nt kõnetuvastusele ja telefonipõhistele infosüsteemidele. 3. Mitmekeelsete paralleelkorpuste loomine, mida on vaja tõlkeprogrammide väljatöötamiseks. 4. Erikorpuste loomine, millest olulisim on dialoogikorpus, mida on vaja nt loomulikku keelt võimaldavate suhtlusprogrammide väljatöötamiseks. 5. Süntaktiliselt analüüsitud lausete korpuse loomine (kuni 1 miljon sõna), mis on vajalik kõigi süntaktilist analüüsi eeldavate rakenduste arendamiseks. 6. Eestikeelse kõne väljavõtteid sisaldava andmebaasi (kuni 1000 kõnelejat) loomine, mida on vaja eestikeelse kõnetuvastuse tarkvara väljatöötamiseks. Leksikaalsed ja grammatilised ressursid 7. Olemasolevate elektrooniliste sõnastike standardiseerimine, et neid saaks ühtmoodi kasutada nii veebis kui ka keeletehnoloogilistes rakendustes. 8. Kakskeelsete sõnastike arvutisüsteemi (eriti Eesti-X-keele sõnastiku andmebaasi) loomine, mis on vajalik uute tõlkesõnaraamatute koostamisel, keeleõppe- ja tõlkeprogrammides jm. 9. Tänapäeva eesti keele leksikaal-grammatilise ja leksikaal-semantilise tesauruse loomine ja haldamine. 10. Morfoloogilise, süntaktilise ning semantilise analüüsi ja sünteesi aluseks olevate formaalsete meetodite ja grammatikate väljatöötamine. Tarkvara rakendusalad 1. Automaatne kõnetuvastus, mille aktuaalseim realisatsioon on nn automaatne diktofon: sisendiks on sidus eestikeelne kõne ja väljundiks ortograafiline tekst. 2. Grammatikakorrektor, mis osutab grammatiliselt vigastele eesti keele lausetele ja pakub välja õiged. Siiani on eesti keele jaoks olemas speller ehk õigekirjakorrektor, kuid see opereerib vaid üksiksõnavormidega. 3. Kõnesüntees, mille kallal on tööd vaja jätkata. Olemasolev sünteesitarkvara on lihtsalt integreeritav erinevatesse MS Windows keskkonna rakendustesse. 4. Tõlkeprogrammid, mis eeldavad süntaksianalüüsi ja -sünteesi ning ulatuslikke süntaktilist ja semantilist infot sisaldavaid arvutisõnastikke, sh piiritlemata valdkonnale orienteeritud internetitõlkide analoogi ja piiritletud valdkonnale orienteeritud praktilist masintõlkeprogrammi. 5. Infootsiprogrammid, mille otsimeetodid võivad põhineda statistilistel või sisupõhistel mudelitel. 6. Telefoniteenuste süsteemid, mille loomise eelduseks on ühelt poolt kõnetuvastuse ja teisalt loomuliku dialoogi mudelite olemasolu. 7. Refereerimis- ja sisukokkuvõtete programmid. On olemas süntaksi- ja semantikapõhiseid refereerijaid, esimesed eeldavad hea süntaksianalüsaatori, teised hea tesauruse olemasolu. 8. Interaktiivsed keeleõpetusprogrammid. Kõne all on nii internetipõhised programmid kui ka iseõppijatele mõeldud CDd, mis kommenteerivad ja korrigeerivad grammatikat ja hääldust. 9. Elektrooniliste sõnastike koostamise vahendid. Korralik sõnastik on pea kõigi keeletehnoloogiliste rakenduste realiseerimiste eelduseks. 3. RAHVUSLIK MÄLU JA IDENTITEET Eestlaste keeleline ja kultuuriline identiteet on seatud välise surve alla, mistõttu selle säilitamine vajab üha suuremat riiklikku hoolt ja toetust. Rahvus, kes kaotab oma ajaloolis-kultuurilise mälu, kaotab peagi oma identiteedi ja on määratud hääbumisele. Tänapäeva Eestis on identiteedi probleemid eriti aktuaalsed, sest eestlased on arvukuselt üks väiksemaid rahvaid maailmas, kes on suutnud rajada oma kirjakeele ja -kultuuri. Teisalt on Eesti lõpetamas oma teekonda Euroopa Liitu, kus ametlikest avaldustest hoolimata on prognoositav reaalne oht väikerahvaste rahvusliku (keelelise, kultuurilise) identiteedi säilimisele. Programmi «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» keskseks tähelepanusuunaks peab jääma rahvusliku tähtsusega krestomaatiliste suurteoste ettevalmistamine ja publitseerimine. Siia kuuluvad eesti folkloori akadeemilised fundamentaalväljaanded, Eesti kultuuritegelaste käsikirjaline pärand, rahvusliku tähtsusega ülevaated, leksikonid, teatmeteosed. Teine jätkuv suund on eesti kultuuri populariseerimine elektroonilistel andmekandjatel. Teisalt tuleb algatada suure ajaloolise ja teoreetilise üldistusvõimega ülevaadete koostamist Eesti kultuurist, mis suudaksid koondada mitmete uurimisrühmade jõupingutused ning integreerida ja sünteesida selle paljusid vorme ja aspekte. Ükski kultuur pole arenenud rahvuslikus vaakumis. Eestikeelne kultuur oli pikka aega baltisaksa kultuuri eestikeelne osa ja kuni vähemalt XIX sajandi lõpuni oli Eesti kultuurimälu kakskeelne. Niisiis on baltisaksa kultuuri uurimine Eesti kultuurimälu süvakihtides orienteerumiseks hädavajalik. Lähiminevikus on eesti keel ja kultuur olnud mõjutatud ka vene (ja) nõukogude kultuurist. Üldistavat publikatsiooni vajab Siberis ja mujal paiknevate Eesti asunduste kultuuri kohta kogunenud rikkalik andmestik. Kolmandaks, Eesti lähiajaloost ja kaasajast on võimalik saada detailsem ja lähiperspektiivsem pilt, kogudes ajaloo- ja kultuurisündmusi pealt näinud ja ajaloolistes olustikes vahetult elanud inimeste mälestusi, eestlaste ja teiste eestimaalaste endi käega kirja pandud elulugusid, vahetuid teateid argikultuuri protsessidest üldse. Neist kaalutlustest lähtuvalt on otstarbekas struktureerida moodul «Rahvuslik mälu ja identiteet» detailsemate ülesannete plaanis järgmiselt. 1. Rahvusliku krestomaatilise tähtsusega ülevaated, leksikonid, teatmeteosed Eesti kultuuri kohta 1. On küpsenud aeg Eesti kultuuri üldistava arenguloolise ja kaasaegse käsitluse katseteks, mille tulemiteks võiksid olla eelkõige kaks kapitaalset koguteost: 1.1. Koguteos Eesti kultuuri allikatest XIII–XIX sajandil, mis annaks ülevaate kultuuriliste protsesside dünaamikast ja ajaloolisest arengust kakskeelses Balti ruumis. 1.2. Koguteos XX sajandi Eesti kultuurist, mille eesmärgiks on luua tervikkäsitlus moodsa eesti kultuuri tekkest XX sajandil ja arengust kuni sajandi lõpuni, mis annaks pildi Eesti materiaalsest ja vaimsest kultuurist nii selle üksikute alade (kirjandus, kunst, teadus jne) lõikes kui ka kontseptuaalsetes ristlõigetes, võttes arvesse ka arenguseoseid XX sajandi maailmakultuuriga. 2. On tarvis tagada mitmeköitelise «Eesti teaduse biograafilise leksikoni» jätkamine ning paratamatult on vajalik leksikoni jätkuköiteid ettevalmistava meeskonna noorendamine. 3. On tekkinud vajadus ammendava rahvateadusliku leksikoni järele, mis kataks mitte üksnes põhiosa eesti empiirikast nagu senised sõnastikud, vaid annaks ka esindusliku valiku kaasaegse folkloristika, etnoloogia, kultuur- ja sotsiaalantropoloogia mõistestikust, pakkudes vajadusel ka uusi eestikeelseid terminivasteid. 2. Eesti folkloori fundamentaalväljaanded ja folkloori tutvustamine elektroonilistel andmekandjatel 1. Sarjas «Monumenta Estoniae Antiquae» publitseeritavad folkloorsed alliktekstid koos juurdekuuluvate teaduslike ülevaadete, kommentaaride, registrite ja muuga kuuluvad eesti kultuuri krestomaatiliste suurteoste hulka. Sarja allseeriatest on töös või käivitamisel järgmised: 1.1. Regilaulude kihelkondlik väljaanne «Vana Kannel»: hetkel on teoksil kuus köidet (kaks neist lõppjärgus). Soome Kirjanduse Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi vahel 2003. aastal käivitunud rahvusvaheline koostööprojekt, mille sihiks on eesti regilaulude digitaliseerimine ja liitmine läänemeresoome runode ühisandmebaasi, tõotab radikaalselt tõsta ka «Vana Kandle» tulevaste köidete ilmumiskiirust. 1.2. Eesti muistendite allsari: lõpetamisel on lendvapärimuse ja metshaldja köide, ettevalmistusjärgus veel mitmete muistenditeemade publikatsioonid. 1.3. Eesti lühivormide allsarjad: ettevalmistamisel on eesti kõnekäändude ja fraseologismide publikatsioon. 1.4. Oleks mõttekas käivitada ka eesti muinasjuttude seeria: muinasjuttude ühe alaliigi – imejuttude – osas on tehtud mainitav hulk tekstoloogilist ja teoreetilist eeltööd. 2. Kõigi uuemate Monumenta-sarja üllitiste kõrvalsaadusena tekivad või on muude projektide raames rajatud ulatuslikud elektroonilised tekstikorpused ja andmebaasid. Rahvakultuuri populariseeriv suund peab programmi «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» toel jätkuma ka edaspidi. 3. Lähimineviku ning kaasaja kirjalik kultuuripärand rahvusliku mälu ja identiteedi kandjana Programm «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» toetab Eesti humanitaarteaduslike asutuste tegevust kolmel põhitasandil: 1. Kõrgkultuuriline tasand: Eesti kõrgkultuuri loomises osalenud ja osalevate isikute ja organisatsioonide (J. Semper, J. Barbarus, Õpetatud Eesti Selts jt) käsikirjalise pärandi jätkuv kogumine, hooldamine ja teaduslik mõtestamine nendeaegses ja tänapäevases ühiskondlik-kultuurilises kontekstis. 2. Rahva- ja argikultuuriline tasand: «suuline ajalugu» ja muu pärimuslik pärand identiteedi kandjana. Praeguseks on ära tehtud suur töö nn Eesti elulugude ja tavainimeste mälestuste kogumise, süstematiseerimise, publitseerimise ja esialgse analüüsi alal. Taolise empiirika kogumist, süstematiseerimist ja uurimist on tarvis jätkata. Samuti tuleb jätkata selle ainese tutvustamist «Eesti elulugude» jätkuköidete, elektrooniliste andmebaaside, antoloogiate jm vormis. 3. Institutsionaalne tasand: massimeedia koht ja tähendus maailmapildi kujundajana ja mälu säilitajana/lõhkujana XIX ja XX sajandil. Tuleb tõhustada töid ajakirjanduse retrospektiivse analüütilise bibliograafia koostamiseks ning alustada sellega liidetavate metaandmebaaside koostamist. Ajakirjanduse uurimine on põrkunud ka tehnilistele probleemidele: õhukesele ja happelisele paberile trükitud perioodilised väljaanded on hävimisohtlikus olukorras ning neist on vaja valmistada digitaalsed kasutuskoopiad. 4. PROGRAMMI FINANTSEERIMINE Riikliku programmi «Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)» finantseerimisvajadus (tuhandetes kroonides) Moodul / Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 1. Eesti keel 2 985 4 400 5 600 5 600 6 800 sh sõnaraamatud 1 900 2 400 3 150 3 150 3 900 sh populariseerimine ja keelehoiakute arendamine 285 900 900 900 900 2. Keeletehnoloogia 1 900 2 300 3 200 3 200 4 000 3. Rahvuslik mälu 1 900 3 300 4 200 4 200 5 200 Kokku 6 785 10 000 13 000 13 000 16 000 Programmi juhtkomitee võib igal aastal vastavalt vajadusele moodulite mahtu muuta. Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS