Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna arengukava 2001-2005 kinnitamine — KO, 103, 1456

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 9, paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja paragrahvi 37 lõiked 1 ja 2, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuressaare linna arengukava 2001–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. detsembril 2000. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa 1 Kuressaare Linnavolikogu 23. novembri 2000. a määrusele nr 23 KURESSAARE LINNA ARENGUKAVA 2001–2005 SISSEJUHATUS Kuressaare linna arengu eesmärk on iga elaniku, ettevõtja ja töötaja heaolu tagamine ning elukvaliteedi parandamine. Käesolev dokument on kokkulepe eesmärgi saavutamise teedest ehk valitavast poliitikast. Dokumendis on toodud arendusprotsesside ajakavad ja ressursid. Käesolevat dokumenti uuendatakse ja selle elluviimise edukust hinnatakse regulaarselt igal aastal. Arengukava on koostatud perioodiks 2001–2005. Oma sisult koosneb dokument kolmest osast: 1. vaadeldaval perioodil teostatav poliitika; 2. vaadeldaval perioodil teostatavad investeeringud; 3. arengukava elluviimise rahalised eeldused. Kaks esimest punkti sisalduvad paralleelselt konkreetses tegevuskavas. Punkt kolm näitab ära linnaeelarve võimalused investeeringuteks ja ühtlasi seab piirangud valitavate objektide summaarsele mahule. Arengukava kujunemist mõjutasid maakasutuslike ja finantsiliste võimaluste arvestamine. 1. Arengukava valmimine toimus paralleelselt linna üldplaneeringu lõppredaktsiooni valmimisega. Kuressaare linna üldplaneeringut on mitu aastat väga põhjalikult ja süsteemselt ette valmistatud. Seetõttu on olemas kompleksne ülevaade maakasutuslikest võimalustest. Ühendatud olid arengukava ja üldplaneeringu töögrupid ja teemade arutelud, samuti olid ligilähedased mõlema dokumendi valmimise ajagraafikud. Koostamise protsess on näidanud, et mõlema dokumendi ühine ettevalmistamine võimaldab põhjalikumalt süveneda linna arenguprobleemidesse, mis kindlasti mõjutab tulemit positiivses suunas. Tulenevalt linna strateegiliste dokumentide – arengukava ja üldplaneering – koostamise ühisprotsessist ei ole peetud vajalikuks dubleerida mõlemas dokumendis sarnast informatsiooni. Nii ei sisalda arengukava hetkeolukorra ülevaadet ja analüüsi, millel põhjalikult peatutakse linna üldplaneeringu dokumendis. 2. Käesolevas arengukavas on lisatud arengusuundade finantspõhine ülesehitus. Seni kavandati arengukavasse eri tegevusi, arvestamata nende kulukust. Praeguses arengukavas vaadeldakse arenguprotsesse kooskõlas linnaeelarve prognoositavate võimalustega. Kuna tegemist on esmakordse nii detailse kavaga, siis kuluobjektid on detailsemalt lahti kirjutatud vaid aastateks 2001–2002. Mitmed projektid sõltuvad kaasfinantseeringutest, mille taotlemisel on oluline projekti sisaldumine arengukavas. Linna huvides on arengukavasse sisse kirjutada kõik perspektiivsed projektid, millele üritatakse taotleda kaasfinantseerimist. 1. KONKREETNE TEGEVUSKAVA 1.1. Ümbritsev keskkond Käesoleva arengukavaga hõlmatud ajajärk on Eesti Vabariigile aktiivne periood Euroopa Liiduga ühinemisel. Kuna kõiki riiklikke poliitikaid ja strateegiaid teostatakse omavalitsuste territooriumidel, on oluline olla teadlik Euroopa Liidu arengusuundadest ja strateegiatest ning lähtuda nendest oma tegevuse ja eesmärkide kujundamisel. Kõige üldisemaks eesmärgiks on vähendada elukeskkonna erinevusi EL liikmesriikide ja kohaliku tasandi vahel. Saaremaal ja Kuressaarel on eeldused olla võrdväärseks partneriks Balti mere regioonis, mis on üks kiiremini arenevaid ja aktiivsemaid regioone Euroopas. 1. Rahvusvahelise koostöö jätkuv arendamine. 1.1. Rahvusvahelise koostöö kaudu Kuressaare tutvustamine teistes riikides avatud ja võimalusterohke linnana. 1.2. Teiste riikide omavalitsuste kogemustest õppimine ning oma kogemuste tutvustamine. 1.3. Rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu linna ees seisvate ülesannete ja probleemide lahendamine. 2. Tagamaks linna avatust ja dünaamilist arengut, on vaja mõjutada linna ümbritsevat keskkonda. 2.1. Mandriga stabiilse ja usaldusväärse ühenduse tagamine. Riiklike garantiide olemasolu. 2.2. Süvasadama rajamine Saaremaale. 2.3. Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse projekti käivitumine. 2.4. Õhutranspordi arendamine (vt punkt Teed ja transport). 2.5. Info infrastruktuuride arendamine, kaugtööks võimaluste loomine ja nende propageerimine. 3. Rahvusvahelise mõjuga esinduste ja organisatsioonide kohaloleku toetamine. 4. Võimalike haldusterritoriaalsete muudatuste ettevalmistamine ja läbiviimine. Omavalitsuse moodustamise aluseks peab olema eelkõige majandusruumi ja sotsiaalteenuste ruumi terviklikkus. Tagamaks vajaliku maareservi olemasolu, on linna eesmärk haldusreformi käigus liita linnaga maad, mis on otseselt linna majandus- või sotsiaalruum või on seotud linna infrastruktuuridega. 5. Linna infrastruktuuride jätkuv väljaarendamine, mis loob eeldused Kuressaare linna elanike elustandardi taseme tõusuks, sise- ja väliskapitali juurdevooluks ning linna edasiseks majanduslikuks arenguks. 6. Elukvaliteedi olulisem osa on meid ümbritseva sotsiaalsfääri kvaliteet. 6.1. Haridustöö valmistab inimese ette iseseisvaks eluks. 6.2. Arenenud kultuuri-, tervishoiu- ja spordisfäär suurendavad töövõimet ja piirkonna atraktiivsust. 6.3. Sotsiaalabi ja piirkonna turvalisus vähendavad töömoraali madaldavaid pingeid. 7. Linna aktiivne osalemine naaberomavalitsuste planeeringutes Kuressaare linna ümbritsevate alade puhul. 1.2. Puhke- ja haljasalad Arengueesmärgid 1. Tervisliku keskkonnaga puhke- ja turismilinnaks. Kasutada ära linna ajaloolist haljastust ja klimaatilist omapära – kliimakuurordi efekti. Kuressaare asub saarel, mida ümbritseb ühelt poolt soojaveelisem Liivi laht, teiselt poolt külmaveelisem Läänemeri, mis tekitab soodsaid õhukonventsioone ja tagab puhta õhu. 2. Laitmatu elumiljööga ning kõrge haljastus- ja aianduskultuuriga heakorrastatud linnaks. 3. Kujundada Kuressaare säästvat arengut tagavaks linnaks – säästva keskkonnaga linnaks. 4. Esitada Kuressaare Euroopa ilusamate linnade konkursile. Tegevuskava 2001–2005 1. Spordi- ja puhkerajatiste projekteerimine ning väljaehitamine korruselamutega linnaosadesse (Ida-Niidu, Smuuli, Tuulte Roosi elamurajoon). 1.1. Lasteaedade mänguväljakute korrastamine ja avamine lastele ka tööväliseks ajaks. 1.2. Linna keskusesse laste mänguväljaku rajamine. 1.3. Ida-Niidu ja Smuuli linnaosa palliväljakute korrastamine. 1.4. Asfalteeritud rula- ja rulluisuväljakute paigaldamine Ida-Niidu linnaosasse ja puhkealale. 1.5. Jalgrattahoidlate paigaldamine. 2. Linna puhkealade järjekindel edasiarendamine. 2.1. Planeeringute ja uuringute tellimine (vt punkt Linnaplaneerimine ja -kujundamine). 2.2. Rannaspordikeskuse väljaarendamine koostöös erakapitaliga (staadion, tennis, golf, pallimänguväljakud, squash, paadilaenutus, vesijalgrattad jm). 2.3. Lossipark. 2.3.1. Arendusprojekti (sh haljastusprojekti) koostamine. 2.3.2. Kindlust ümbritseva pargi ja puhkeala rekultiveerimine. 2.3.3. Valgustuse hajutamine. 2.3.4. Sademeveesüsteemide ja teedevõrgu väljaehitamine. 2.3.5. Väikevormide ja pinkide täiendav paigaldamine. 2.4. Vabaõhupark – lastele mitmekesiste võimalustega tegevuspaik mere ääres. 2.5. Kindluse vallikraavide puhastamine ja vallide välisnõlvade restaureerimine (vt punkt Muinsuskaitse). 2.6. Mereturismi arendamine Kuressaare Jahisadama baasil (noorte purjespordikeskus, regattide korraldamine jm). 3. Linna haljastuskontseptsiooni koostamine, avalike haljasalade korrastamine ja kaasajastamine. 4. Kõrghaljastuse liigilise ja arvulise koosseisu inventeerimine, haljasalade passistamine ja haljastuse registri koostamine. 5. Kuressaarele ainuomaste kohalikke olusid arvestavate haljastusprojektide koostamine ja realiseerimine, arvestades vanalinna arhitektuuri. 6. Kodukaunistusliikumise korraldamine. 7. Hädaabitööde süsteemi rakendamine töötute kaasamisega linnas heakorratööde teostamisel. 8. Linna suure ringtee lähiste kujundamine ja haljastamine. Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 1. Kuressaare Euroopa ilusamate linnade konkursile. 2. Tervisepargi väljaehitamine Kuressaare Gümnaasiumi juurde koos tervikliku spordikompleksiga: 5 km valgustatud tervise-, jooksu- ja suusaradasid, uisustaadioni väljaehitamine, pallimänguväljakud, parkla. 3. Alleede, puiesteede ja roheliste koridoride kavandamine Ida-Niidu ja Smuuli elamurajooni. 4. Koostöös naaberomavalitsustega Loode puhkeala planeerimine ja väljaarendamine. 5. Jalgrattateede võrgu väljaehitamine linnas ja koostöös naaberomavalitsustega linna lähisümbruses. 6. Kabel-krematooriumi ehitamine. 1.3. Haridus Arengueesmärgid 1. Materiaal-tehnilise baasi, sh ruumiprogrammi efektiivne ja optimaalne kasutamine. Korrastada olemasolevad varad. 2. Lähtuda Kuressaare linnast kui ühtsest haridusasutuste teeninduspiirkonnast, loobudes väiksemate piirkondade kehtestamisest. 3. Suurendada asutuste iseseisvust ja vastutust süsteemi tõhusama toimimise eesmärgil. 4. Haridusasutuste töötajate palgasüsteemi ja koolitusvõimaluste ühtlustamine riigi vastava finantseerimispoliitikaga. 5. Tervisliku ja turvalise õppe- ja töökeskkonna tagamine. 6. Demograafilisest situatsioonist ja nõudlusest lähtuvalt haridusasutuste võrgu korrigeerimine ja paindlik muutmine. 7. Lasteaiateenuse ja alushariduse kättesaadavuse tagamine vähemalt 90% ulatuses 2–7-aastastele lastele. 8. Kooliettevalmistuse (5.–7. eluaasta) 100%-line tagamine lasteaias ja kooliettevalmistusrühmades. 9. Lasteaedade kujundamine elurajooni sobivas eas laste mängukeskusteks (sobiv iga kuni 10-aastased). 10. Avatud uksed kõigile huvilistele võimlates, arvutiklassides jne – õppetöövälisel ajal baaside maksimaalne kasutamise. 11. Huvikeskuse ümberkujundamine laste- ja noortekeskuseks. 12. Kaasa aidata Kuressaares kõrghariduse omandamise võimaluste arendamisele. 13. Kuressaare üldhariduskoolidel soovituslikus korras lisada õppeprogrammi religiooniõpetus. Tegevuskava 2001–2005 1. Palgapoliitika alal kahe aastaga jõuda järele riigieelarvest tasustatavate pedagoogide vastavale skaalale. 2. Munitsipaaleelarvest finantseeritava koolitusmahu tagamine samadel alustel ja mahtudes riigi eelarvest finantseeritava pedagoogide täienduskoolitusega alates 2001. aasta eelarvest. 3. Ülelinnaliste sihtprogrammide rakendamine turvalisuse, ohutuse ja hügieenitingimuste tagamiseks (ettekirjutuste täitmine). 3.1. Valgustuse viimine normidega vastavusse (sh tahvlivalgustus). 3.2. Koolimööbli vahetus. 3.3. Ohutuse ja päästeameti ettekirjutuste täitmine. 3.4. Ventilatsiooniprobleemide lahendaminesh, akende vahetus. 3.5. Tualettide, duširuumide remont. 4. Järkjärguline üleminek ostetud haridusteenusele. Ühe kuni kahe lasteaia erastamine. 5. Riiklikust investeeringute programmist vahendite taotlemine esimeses järjekorras Vanalinna koolile. 6. Kuressaare Põhikooli kapitaalremont. 7. Koolide spordibaaside korrastamine. 7.1. Spordiplatside rekonstrueerimine. 7.2. Kuressaare Gümnaasiumi ujula renoveerimine (vt punkt kehakultuur ja sport). 7.3. Võimlate rekonstrueerimine. 8. Lasteaedade mänguväljakute väljaarendamine ja avamine ka tööpäevaväliseks ajaks (vt punkt Puhke- ja haljasalad). 9. Huvihariduse mahtude suhteline säilitamine, kasv laiema kandepinnaga gruppide avamise teel. 9.1. Tagada erihuvikoolides (MK, KK, SK) õppekohad 20% üldhariduskoolide õpilastele. 9.2. Tagada üldhariduskoolides huvihariduse finantseerimine mahus üks ametikoht 500 õpilase kohta, millele lisandub täiendav finantseerimine kategooria saavutanud koolikooridele. 9.3. Huvihariduse finantseerimisel jõuda kolme aasta jooksul tasemele, kus lapsevanemad katavad kuni 25% munitsipaalhuvikoolide kuludest. 10. Huvikeskuse baasil. 10.1. Avatud lastekeskuse väljakujundamine Huvikeskuse Smuuli tn ruumides. 10.2. Avatud noortekeskuse väljakujundamine. 11. Projektfinantseerimise olemasolul Kunstikooli baasil loomingulise baasi «Loominguinimeste residents» – «Artists in residence» väljaarendamine. 12. Õpilaste andmebaasi väljaarendamine ja sidumine Kuressaare linna teiste registritega. 13. Tulemuslikkuse motiveerimiseks tunnustamissüsteemi väljatöötamine. 13.1. Stipendium parimatele gümnaasiumilõpetajatele (edasiõppimistoetus). 13.2. Linna preemia tulemusliku töö või projekti eest. 13.3. Uue algatuse preemia – toetus uute projektide käivitamise eest. 14. Õppevahendite ja õppe-materiaalse baasi, sh infotehnoloogia arendamine. 15. Haridusasutuste võrgu korrigeerimine arvestades demograafilisi ja majanduslikke tegureid. 15.1. Haridusasutuste äraviimine Tallinna 12 hoonest 2004. a juuliks. 16. Lasteaedade hoonete amortiseerunud süsteemide ja konstruktsioonide väljavahetamine. 16.1. II Lasteaia katus (pooleliolev objekt). 16.2. V Lasteaia keskküttetrass, aknad ja uksed (termograafilise uuringu järeldused). 17. Ülelinnaliste säästuprogrammide rakendamine süsteemi tõhusamaks toimimiseks. 18. Haridusasutustega piirnevate tänavate hooldamise tsentraliseerimine. 1.4. Kehakultuur ja sport Arengusuunad 1. Sporditegevuses eelistada laste- ja noortesporti terve noorsoo sirgumiseks. 2. Spordiarendustegevus lähtub tervise edendamise põhimõtetest ja aitab kaasa nende ellurakendamisele, propageerimisele ja teadvustamisele võimalikult suure osa linnaelanike seas. 3. Spordibaaside kaasajastamisel ja uute rajamisel tehakse valikuid põhimõttel, et spordiehitis peab pakkuma treenimis- ja harrastusvõimalusi võimalikult suurele osale linnaelanikest ja linna külalistest. 4. Suhtuda paindlikult traditsiooniliste ja uute spordialade rahastamisse. Tegevuskava 2001–2005 1. Koolide spordiplatside korrastamine (vt punkt Haridus). 2. Kuressaare Gümnaasiumi basseini rekonstrueerimine. 3. Projektfinantseerimise olemasolul Kuressaare Linnastaadioni rekonstrueerimine. 4. Projektfinantseerimise olemasolul Tervisekeskuse rajamine Rohu tn 5 – Vallimaa 16a kruntidele koos vastava teenindusega, squashi- ja jõusaaliga, kergejõustiku harrastamiseks jooksu- ja hüppepaikadega, jms. 5. Jalgrattateede rajamine linnas ja lähiümbruses (vt punkt Teed). 6. Maa- ja linnavalitsuse ühine spordipoliitika investeeringute hankimiseks ja lobitöö tegemiseks. 7. Koostada ülevaade linna spordipindade võimalustest. Toetus spordiklubidele ruumide leidmisel. 8. Toetada linna osalemist Saarte Mängudel ning Saarte Mängude korraldamist Saaremaal. 9. Toetada golfiväljaku rajamist. 10. Linna Interneti-lehekülje kasutamine linna spordisündmuste reklaamimiseks. 11. Puhkeala jätkuv arendamine koos sportimisvõimaluste loomisega (vt punkt Puhke- ja haljasalad). 12. Kujundada välja spordiürituste kalender. Linna olulisemate spordiürituste korraldajate leidmine konkursi kaudu. 13. Kuressaare linnuse õue kasutamine atraktiivsete spordiürituste korraldamiseks. 14. Rulluisu- ja rulaplatsi rajamine Smuuli linnaosasse (vt punkt Puhke- ja haljasalad). 15. Vuti tänava krundi baasil (Autobaas) jalgpallikompleksi väljaarendamine, sh kunstkattega jalgpalliväljaku rajamine (koostöös erakapitaliga). Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 1. 50-meetrise basseini rajamine. 2. Väliujula rajamine. 3. Ettevalmistus Saarte Mängudeks Kuressaares aastal 2011. 4. Spordihoone ja ujula rajamine Kuressaare Põhikooliga külgnevale alale. 5. Randa veespordialade keskuse rajamine. 1.5. Tervishoid Arengueesmärgid 1. Edendada kuressaarlaste tervist, järgides Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa regiooni poolt «Tervis kõigile» esitatud eesmärke ja selleks arendada edasi Kuressaare tervisliku linna projekti. 2. Kasutada ära tervisliku linna, ajalooliste traditsioonide, klimaatiliste, geoloogiliste (ravimuda), geograafiliste (Läänemere keskel) ja infrastruktuurist (sadamad, lennuväli) tulenevaid eeldusi rahvusvahelise tervisekuurordi arendamiseks. 3. Tagada heal tasemel üld- ja eriarstiabi Kuressaares. Tegevuskava 2001– 2005 1. Muuta koolide õpikeskkond tervislikumaks. Selleks käivitada sihtprojektid koolimööbel, koolivalgustid, ventilatsioon, rühihäirete preventsioon. 2. Linnaarstil koostöös kooliarstidega välja arendada ning edendada tervist edendava tegevuse programm (2001–2005). 3. Korraldada projektijuhtimise terviseedenduslike sihtprojektide koordineerimine ja teostamine Kuressaare linnas ning jätkata linnapoolset projekti finantseerimist. 4. Koostöös riigiga võimaldada ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi. 5. Arendada haiglavälist päevaravi ning ravijärgset kodust hooldusravi. 6. Parandada Kuressaare linna saunateenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. 7. Sanatoorse kuurordiravi süsteemi arendamisega suurendada töökohtade arvu selles tervishoiusfääris. 8. Töötada välja Kuressaare linna terviseseisundi monitooringu põhimõtted. Sõlmida Saare Maavalitsusega leping tervishoiualase statistika saamiseks ja selle töötlemiseks. 9. Kasutada infoühiskonna tehnoloogiaid meditsiinisektori tegevuse tõhustamiseks. Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 Kuressaares on välja arendatud eri tasandite arstiabi koordineeritud tegevus, kuurordi-, taastusravi- ja kodu-toetusravisüsteem. 1.6. Sotsiaalhooldus ja tööhõive Arengueesmärgid Sotsiaalhooldus peab soodustama iga inimese iseseisva toimetuleku võimet ja osalemist ühiskonnaelus, selleks: 1. tõhustada ennetustööd linnaelanike hulgas ja täiendada regulaarselt abivajajate sotsiaalregistrit; 2. erilist tähelepanu pöörata tööle noorte ja lastega; 3. arendada vanuritele ja puuetega inimestele osutatavaid sotsiaalteenuseid; 4. arendada täiendus- ja ümberõppe võimalusi; 5. luua sotsiaalala- ja sotsiaaltöötajate võrgustik sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Tegevuskava 2001–2005 Ennetav töö ja võrgustikud 1. Võrgustiku loomine ja ülesannete jaotus sotsiaaltööga tegelevate organisatsioonide vahel. 2. Ennetustöö kriiside vältimiseks ja kriisinõustamine. 3. Vabatahtlike annetuste fondi loomine. Laste ja noorte vaba aeg ning hoolekanne 4. Koostöös riigiga võimaldada tugiõpe kõigile vajajaile. 5. Tugiperede leidmine ja koolitamine. 6. Luua elamukvartalisiseseid kaasaegseid mänguväljakuid. 7. Kaasata ühiskondlikku aktiivi noorte vaba aja sisustamiseks. 8. Luua noorte vaba aja ja tööhõivekeskus. 9. Sotsiaaltöö ja sotsiaaltöötajate võrgustiku loomine koolide juurde. Vanurite ja puuetega inimeste avahooldus 10. Täiustada avahooldust ja koduteenuseid. 11. Parandada Kuressaare linna päevakeskuse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning luua vanurite aktiviseerimiskeskus. 12. Edendada vabatahtlikku eneseabitegevust. Eluase 13. Projektfinantseerimise olemasolul ehitada Kuressaare linna laste ja perede turvakodu. 14. Projektfinantseerimise olemasolul rajada sotsiaalmaja hooldust vajavatele inimestele. 15. Soetada sotsiaalkortereid vastavalt vajadusele (vt punkt Linnavara ja elamumajandus). Tööhõive 16. Koostöös riigi Tööturuametiga leida vahendeid ennetavaks koolituseks, mis võimaldaks täiendus- ja ümberõpet töötavatele isikutele, kellel on potentsiaalne oht töötuks jääda. 17. Koostöös riigiga arendada välja Kuressaare linna töötute aktiviseerimiskeskus, mis korraldab töötutele ajutist tööd ja väljaõpet. 18. Koostöös tööhõiveametiga tööbörsi käivitamine tööturu aktiviseerimiseks. 19. Tervisliku linna idee kui äriidee rakendamine uute töökohtade loomisel. 20. Hooajalise töö organiseerimine noortele. Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 1. Koostöös riigiga rajada rakenduskeskus (töökoda ja päevakeskus erivajadustega inimestele). 2. Kujundada välja kaasaegne sotsiaalhoolekandesüsteem Kuressaares. 1.7. Kultuur Arengueesmärgid 1. Kuressaare – Saaremaa kultuuripealinn. 2. Kultuuritraditsioonide säilitamine ja areng. 3. Kultuurirajatised optimaalsemaks. 4. Üleriigiliste ja rahvusvaheliste projektide soodustamine. 5. Kultuurivahetus aktiivsemaks. 6. Soosida ateljeede ja kunstitöökodade rajamist kesklinna piirkonda. Kohalikud ja vahetuse korras Kuressaarde tööle tulnud kunstnikud elavdavad linna kultuuripilti. Tegevuskava 2001–2005 1. Linna rahad kultuurile. 1.1. Raamatukogu ja infokeskuse rajamine (vt punkt Linnavara). 1.2. Linnateater kultuuri esinduskeskuseks. Linnateatri võimaluste kasutamine. – kontserdisaalina – eeldab klaveri soetamist; – näitustekohana – vajab jalutussaalide ja kohviku seinte kohandamist; – konverentside ja avalike ürituste toimumiskohana. 1.3. Riigi ja rahvusvahelise tähtsusega ürituste korraldamine, millega võimendatakse Kuressaare kui kultuuritsentrumi mainet. 1.4. Uute kultuuripreemiate algatamine, mis laiendaksid premeeritavaid valdkondi ja motiveeriksid kultuuriinimesi. 1.5. Projektfinantseerimise olemasolul Kunstikooli pööningukorruse väljaehitamine ateljeeks (vt punkt Haridus). 1.6. Leida noortele vaba aja veetmise koht (alternatiivkultuuri harrastamiseks). 1.7. Omavalitsuse kultuuritöötajate palgad viia riigi kultuuritöötajate palgatasemele. 2. Kuressaare asub saarel. 2.1. Suurendada kultuurivahetust, seda eriti sõpruslinnade vahel. 2.2. Maakondliku kultuurikonverentsi organiseerimine. 2.3. Kultuuri- ja spordiürituste piletikeskuse väljaarendamine. 3. Kuressaare on tervise- ja kuurortlinn. 3.1. Ürituste hajutamisega pikendada turismihooaega. Ürituste kalenderplaan välja töötada koostöös turismiorganisatsioonide, Saare Maavalitsuse ja Saaremaa Omavalitsuste Liiduga. 3.2. Igale aastaajale oma kultuurisündmus! 3.3. Puhkealade aktiivsem kasutamine ürituste korraldamise paigana. 4. Reklaam. 4.1. Aktiivne koostöö meediaga. 4.2. Kõrgkultuurisündmuste parem kajastamine. 4.3. Linnaeelarvesse projektide reklaami kulu sissekirjutamine eraldi punktina. 4.4. Toetada igal aastal Kuressaaret reklaamivate projektide teostamist koostöös ettevõtjate, Saare Maavalitsuse ja Saaremaa Omavalitsuste Liiduga, eelistades suuremale auditooriumile suunatud projekte. 5. Leida koht rahvapidudele. 6. Raekoja renoveerimine (vt punkt Linnavara). 7. Projektfinantseerimise olemasolul Laurentiuse kiriku oreli ja hoone renoveerimine. Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 1. Laululava remontida või ehitada välja uues kohas. 1.8. Turism Omavalitsuse tegevus linnaplaneerimises, kultuuri valdkonnas ning turvalisuse tagamisel mõjutavad ettevõtluses kõige enam turismi. Samas on turism üks kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas. Arengueesmärgid 1. Kohaliku turismipoliitika peamine eesmärk on koostöös maavalitsuse, OVL-i ja turismiettevõtjatega parandada Kuressaare kohta käiva turismiinfo kättesaadavust Eestis ja väljaspool Eestit. 2. Soodustada aktiivse puhkuse võimalusi ja rahvusvaheliselt kandvaid kultuuri- ja spordisündmusi. 3. Leida võimalusi turismihooaja pikendamiseks. Luua võimalusi uute tervisekuurortide rajamiseks. Laiendada õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooli- ja raviturismi. 4. Mitmekesistada turismiatraktsioone – korraldada atraktiivseid ja ajaloolisi üritusi. Koostöös Saaremaa Muuseumiga ja erasektoriga töötada välja päranditurismitooted, mis on seotud meie minevikuga, toetada ooperipäevade traditsiooni, kujundada elava muusikaga kohti jne. Tegevuskava 2001–2005 1. Koostada Kuressaare turismi turundusstrateegia aastateks 2001–2005. 2. Linna puhkeala järjekindel väljaehitamine (vt punkt Puhke- ja haljasalad) ja edasiarendamine ning merega seotud vaba aja veetmise võimaluste laienemine. 3. Raamatukogu ja infokeskuse väljaehitamine (vt punkt Linnavara). 4. Vanalinna omapära säilitamine ja selle korrastamine. Sobiva miljöö tekitamine: 4.1. vanalinnas autoliikluse rahustamisega; 4.2. vabaõhukohvikute rajamisega (vt punkt Teed ja muinsuskaitse). 5. Welcome centre ja I-punkti laiendamine kesklinnas Raekoja hoone baasil. 6. Turismibusside parkla väljaehitamine koos tualeti ja pesemisvõimalustega Uus 2 ja linna sissesõidul koostöös erakapitaliga (vt punkt Teed). 7. Jalgrattateede võrgu ja jalgrattahoidlate rajamine linna territooriumil ja puhkealal (vt punkt Teed). 8. Linnas korraliku teabesüsteemi väljaehitamine (vt punkt Linnaplaneerimine). 9. Kuressaare supelrand sinilipuga rannaks. 10. Osaleda sihtturgudega seotud messidel. 11. Terviselinna kui äri- ja ettevõtlusidee arendamine. Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 Veekeskuse rajamine. 1.9. Linnaplaneerimine ja -kujundamine Arengueesmärgid 1. Planeerimistegevuse üldeesmärk on tagada võimalikult paljude linnakodanike huvisid arvestavad tingimused linna keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutamiseks ning ehitamiseks. 2. Jätkata linnavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonnas planeeringute korraldamise organisatsiooni täiustamist, tagades seadusandlusest kinnipidamise, demokraatlike põhimõtete järgimise avalikustamise kaudu, linnakodanike ja linna üldhuvide tasakaalustamise, reaalsete majandusvõimaluste arvestamise ja bürokraatia vähendamise. 3. Tagada linnavalitsuses kaasaegsel tehnilisel tasemel koostatavad planeerimise alusmaterjalid. Selleks tagada linna geodeetilise alusplaani korrektne järjepidev koostamine, luua operatiivselt funktsioneeriv arvutivõrk, täiustada arvutisüsteemi ja andmebaase, luues eeldused geoinfosüsteemi loomiseks. 4. Tagada linna arengu seisukohalt oluliste planeeringute koostamine. 5. Linna arhitektuuri ja linnaruumi väärtustamine, selle atraktiivsemaks muutmine. Tegevuskava 2001–2005 1. Planeeringute avalikustamine 1.1. Planeeringualase Interneti-lehekülje koostamine. 1.2. Üldplaneeringu trükkimine. 2. Linnaplaanid ja planeeringuteks vajaliku alusmaterjali koostamine 2.1. Ajalooliste linnaplaanide uurimine ja trükkimine. 2.2. Geodeetiliste mõõdistuste tellimine. 2.3. Linna geoloogilise alusplaani tellimine ja geoloogiliste uurimuste andmebaasi loomine. 2.4. Digitaalse linnaplaani (M 1:2000) korrigeerimine ja täiustamine. 2.5. Linna ruumilise geodeetilise mudeli koostamine. 3. Arvutisüsteemi ja võrgu täiustamine (vt punkt Majandus). 3.1. Geoinfosüsteeemi juurutamine. 3.2. SAVE süsteemi taaskäivitamine ja edasiarendamine. 4. Linna arengu seisukohalt vajalike detailplaneeringute ja projektide tellimine 4.1. Vanalinna detailplaneering. 4.2. Sikassaare tootmisala üldplaneering ja detailplaneeringud. 4.3. Puhkealaga seotud planeeringud ja uuringud (vt punkt Puhke- ja haljasalad). 4.3.1. Kindluse vallikraavide ja nendega piirneva puhkeala ümberkujundamisega seonduvate keskkonnamõjude hindamine. 4.3.2. Puhkeala laiendamise planeeringud. 4.3.3. Puhkeala ja kindluse haljastuse planeerimise üldkontseptsioon ja haljastusprojektid. 4.3.4. Kindluse vallikraavide ja nendega piirneva puhkeala turismialase atraktiivsuse tõstmiseks lahenduste väljatöötamine. 4.4. Vanalinna ümbritseva aedlinna osa üldplaneering. 4.5. Rohu tänava spordikompleksi detailplaneering. 4.6. Tervisepargi detailplaneering. 5. Linnaruumi kujundamine, väärtustamine ja selle atraktiivsemaks muutmine. 5.1. Balti mere saarte arhitektuurikonverents 2001. 5.2. Parimate ehitiste konkursid. 5.3. Linna viitade ja infotahvlite paigaldamine. 5.4. Linnakujundus (sh kujundusvalgustus). 5.5. Vanalinna uuendamise arhitektuuriseminar. 5.6. Arhitektuurivõistluste korraldamine. 5.7. Ideede võistlus linna atraktiivsuse suurendamiseks. 5.8. Linna silueti kujundamise kontseptsioon. 1.10. Maakasutus Arengueesmärgid 1. Üldplaneeringus toodu kiirem ellurakendamine, planeeringu pidev edasiarendamine. 2. Omandisse antud maa võimalikult kiirem sihtotstarbele vastav kasutuselevõtt. 3. Linnale vajaliku maareservi tagamine. Tegevuskava 2001–2005 1. Linna arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimine ning kasutuselevõtt planeeringute koostamise ja tehnovõrkude väljaehitamise teel. 2. Haldusreformi käigus linnapiiride täpsustamine (vt punkt Elukeskkond). 3. Linna arenguks oluliste alade detailplaneeringute koostamine või tellimine 2001. aastal – koostada vanalinna muinsuskaitseala planeering (vt punkt Muinsus). 4. 2002. aasta lõpuks maa ostueesõigusega erastamise avaldustest rahuldada üle 90%. 5. Lõpetada maareform 2003. a lõpuks 99% ulatuses. 6. Osaleda naaberomavalitsuste planeeringutes neil aladel, mis ümbritsevad Kuressaare linna. 7. Lõpetada üldkasutatava maa munitsipaalomandisse taotlemine. 8. Koostöö kinnisvara arendusfirmade ja muu erasfääriga linnale oluliste piirkondade väljaarendamisel. 1.11. Majanduskeskkonna kujundamine Arengueesmärgid 1. Majanduslikult edukas ja stabiilselt arenev linn Läänemere regioonis. 2. Parim koht töövõime taastamiseks ja energia laadimiseks. 3. Puhta elukeskkonnaga, turvaline, omanäoline tõmbekeskus. 4. Linnakodaniku suhtlemine omavalitsusega elektroonilisel kujul peab muutuma igapäevaseks. Tegevuskava 2001–2005 Olemasoleva ressursi ja potentsiaali koondamine. Selle koordineeritud kasutamine ja kättesaadavaks tegemine ettevõtjale. Infotehnoloogiliste võimaluste ulatuslik kasutamine. 2. Ettevõtluskeskkonna kujundamine selge maakasutuse kaudu. 2.1. Üldplaneeringu ja arengukavaga määratletakse investeerimiskeskkond ja selle areng. Investeerija peab saama kindlustunde investeerimiseks. 2.2. Atraktiivsete elamukruntide piirkondade planeerimine maksujõulise elanikkonna juurdemeelitamiseks ja hoidmiseks. 2.3. Riigimaa munitsipaliseerimine. 3. Info infrastruktuuride arendamine. 3.1. Ressursside kaardistamine (krundid, tootmishooned, tööjõud, tootmine, kauplused, teenindus). 3.2. Geoinfosüsteemi arendamisega kvaliteetsete krundiinfopakettide loomine. 3.3. Ressursside teadvustamine investeerijatele (aktiivne Interneti-lehekülg, investeerimisteatmik, GIS-i info lihtne kättesaadavus). 3.4. Linna allasutuste vahelise toimiva on-line-ühenduse loomine. 3.5. Elektrooniliste teenuste juurutamine (infopäringud, taotluste menetlemine), elektrooniliste teenindusterminalide loomine. 3.6. Linna reklaami- ja mainekujunduskontseptsiooni väljatöötamine. 4. Rahanduspoliitika. 4.1. Varadelt saadavate eelarvetulude suunamine põhieelarvest kapitalieelarvesse. 4.2. Eelarves arendustegevuseks vahendite formeerimine kahes osas: arenguprotsessid (arengukava, üldplaneering, geoalused, detailplaneeringud); info infrastruktuuride arendamine. 4.3. Kindlustunde kontseptsiooni väljatöötamine riskide hajutamiseks. 5. Linna osaluse optimeerimine ettevõtluses; linnale mittevajaliku vara võõrandamine. 6. Atraktiivse ja tervikliku linnakeskuse väljaarendamine (vt punkt Linnavara). 7. Ettevõtjate, linna ja riigi koostöös toimiva ettevõtlusfoorumi käivitamine. Foorum peab kujunema ühendavaks hoovaks EL fondide taotlemisel. 8. Ettevõtluse ja heakorra valdkonna kontrollmehhanismide tõhustamine. Koostöös kontrollorganite ja ettevõtjatega intsiatiivgrupi moodustamine. 9. Arengukava, üldplaneeringu ja projektide käigus omandatud kogemuste ja sidemete edasine aktiivne kasutamine. 1.12. Linnavara ja elamumajandus Tegevuskava 2001–2005 Elukohad, elamute haldamine ja majandamine 1. Korruselamute aladel elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks. 1.1. Spordi- ja puhkerajatiste projekteerimine ja väljaehitamine linnaosadesse korruselamumaa piirkondadesse (Ida-Niidus, Smuulis, Tuulte-Roosis) (vt punkt puhke- ja haljasalad). 1.2. Veevarustus– ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine Ida –Niidus Õie ja Lehe t piirkonnas vastavalt veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavale kuni 2010. a (vt punkt veevarustus). 2. Väikeelamute aladel elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks. 2.1. Välja ehitada tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni trassid vastavalt veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavale kuni 2010. aastani. (vt punkt Veevarustus). 2.2. Otsida vahendeid (keskkonnafondid) tervistkahjustavate eterniitkatuste asendamiseks muu materjaliga, mis tagaks terviselinna elukeskkonna kvaliteedi vastavuse EL-s kehtivatele tänapäevanõuetele. 3. Sotsiaalabi vajavate isikute, tagastatud eluruumide üürnike elamuprobleemide lahendamiseks munitsipaalelamufondi loomine riigieelarve ja linnaeelarve vahenditest. 3.1. Planeerida vahendeid linnaeelarves sotsiaalkorterite soetamiseks. 3.2. Taotleda riigieelarvest vahendeid korterelamu soetamiseks ja väljaehitamiseks. Linnavara 4. Linnale mittevajaliku vara võõrandamine. 5. Raamatukogu ja infokeskuse rajamine kesklinna. 6. Koos keskuse väljaehitamisega linnavalitsuse hoone rekonstrueerimine. 7. Kuressaare raekoja remont (koostöös Muinsuskaitseinspektsiooniga). 8. Valitsemisotstarbelise ja tulundusliku linnavara arvelevõtmine ja sellealuse maa munitsipaliseerimine. 9. Allasutuste puhastusalade hoolduse tsentraliseerimine ja lülitamine linna heakorralepingusse. 1.13. Muinsuskaitse Arengueesmärgid Kogu muinsuskaitselise tegevuse üldine eesmärk on säilitada ja parandada Kuressaare ajalooliselt väljakujunenud omanäolist linnakeskkonda. See on oluline nüanss, et Kuressaare oleks veelgi ligitõmbavam turismiobjekt, puhkekeskus ja samal ajal ka meeldiv elukeskkond. Selleks tuleb: – parandada oluliselt Kuressaare vanalinna hoonete ja tänavate olukorda; – tõhustada muinsuskaitseliste protsesside süsteemipärast juhtimist, korraldust ja kontrolli; – muuta elanikkonna ja äriringkondade suhtumist vanade hoonete hooldamisse ja remonti vanalinna-sõbralikumaks. Tegevuskava 2001–2005 Parandatakse muinsuskaitse kui olulise linnaelu valdkonna korraldust ja juhtimist. 1.1. Muinsuskaitsealaste tööde tellimine lepingulistelt partneritelt. 1.2. Jätkatakse SAVE programmi. 1.3. Tellitakse uus vanalinna detailplaneering (vt punkt Linnaplaneerimine ja -kujundus). 1.4. Täpsustatakse kaitsealuste objektide nimekiri ja vanalinna kaitseala piirid. 1.5. Eriline tähelepanu 20. saj arhitektuurile ja ehitusdetailidele (sepised, dolomiit). Tõhustatakse muinsuskaitsealast selgitustööd ja oskuste levikut. 2.1. Alustatakse läbirääkimisi Haridusministeeriumi ja Saare Maavalitsusega ehitusrestauraatorite koolitamiseks Kuressaare Ametikoolis. 2.2. Vanalinna Sihtasutuse kaudu jätkatakse väiksemate restaureerimisprogrammide elluviimist, et propageerida ja tutvustada restaureerimispõhimõtteid (koostöös Muinsuskaitseinspektsiooniga). 2.3. Alustatakse restaureerimisalaste infolehtede koostamist ja levitamist. Jätkatakse arhitektuurimälestiste restaureerimist. 3.1. Remonditakse Kuressaare raekoda (koostöös Muinsuskaitseinspektsiooniga) (vt punkt Linnavara). 3.2. Viiakse lõpule Kuressaare Suursilla taastamine (koostöös Muinsuskaitseinspektsiooniga). 3.3. Kindlus. 3.3.1. Viiakse lõpule linnuse vallikraavide rekonstrueerimine. 3.3.2. Kindluse ülekäigusildade ja paadisilla ehitus (koostöös riigiga PHARE 2001 projekti raames). 3.3.3. Vallide välisnõlvade restaureerimine (I etapp) (koostöös riigiga PHARE 2001 projekti raames). 3.3.4. Kindlust ümbritseva pargi ja puhkeala rekultiveerimine (PHARE 2001 projekti raames). Rekonstrueeritakse vanalinna tänavavõrk. 4.1. Paigaldatakse uued vee- ja kanalisatsioonitrassid (vt punkt 5.15 Vee- ja kanalisatsioonimajandus). 4.2. Uued tänavakatted (vt punkt 5.14 Teed, tänavad, transport). Kuressaare vanalinna restaureerimiseks otsitakse abi rahvusvahelistest programmidest (märksõnadeks: ressursisäästlik, keskkonnasõbralik, regionaalpoliitiline). Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 1. Leitakse võimalus majaomanikke vanalinna hoonete restaureerimisel materiaalselt oluliselt toetada. Oluliselt vähendatakse vanalinna liikluskoormust. Ehitatakse välja uus liiklusskeem. 2. Jätkatakse vanalinna tänavate rekonstrueerimist. 3. Viiakse lõpule Kuressaare linnuse vallide ja raveliinide rekonstrueerimine. Taasalustatakse Kudjape kalmistu restaureerimist (koostöös Muinsuskaitseinspektsiooniga). 4. Vajaduse korral omandab linn väärtuslikud hooned ja organiseerib nende restaureerimist. 1.14. Teed, tänavad, transport Arengueesmärgid Turismi- ja terviselinnas asuva vanalinna soovitav rakendus on pakkuda linna elanikele ja külastajaile rahulikku ja jalakäijasõbralikku miljööd ajaloohõngulises vanalinnas. Selleks on vajalik: 1. luua kesklinnas võimaluste piires jalakäijate tsoone, kus nii linnakodanik kui ka külaline võiks end tunda kaitstuna automüra ja heitgaaside eest; 2. rajada vanalinnatsooni välikohvikuid ja väikseid poode; 3. ehitada välja jalgrattureile mõeldud teeosad; 4. juurutada atraktiivsete ürituste traditsioone (eriti suveperioodil), mille läbiviimiseks sobib hästi linnasüdames asuv Keskväljak linna raekoja ja linna vaekoja vahelisel alal. Vanalinnas kirjeldatud miljöö saavutamiseks on vajalik välja arendada liikluse ümbersuunamiseks vastav jaotustänavate ja parklate võrk ümber vanalinna. Tegevuskava 2001–2005 1. Liikluse arendamise programmi järgne tänavaehitus 1.1. Aia tn pikenduse väljaehituse vajadus. Tori-Abaja piirkonda läbiva liikluse eemaleviimiseks on kavandatud Aia tn pikendus üle Põduste jõe suudmeala vasakpoolse haru. 1.2. Uue tänava rekonstrueerimise vajadus. Väikese ringsõidu idapoolse osa töölerakendamiseks on vajalik rekonstrueerida Uus tänav. 2. Liikluse arendamise programmi järgne parklate ehitus Kesklinna parkimisprobleemidele lahenduse leidmisel on lähtutud kesklinna parklatele hajutatud juurdepääsust, st et on plaanitud rajada kesklinna ümbrusesse parklatevõrk, mille eri parklatele juurdepääs toimub kesklinna suubuvate eri suundade poolt. Peale selliselt paikneva parklatevõrgu loomist on võimalik kaotada Keskväljaku parkimiskohad. Juurdepääs parklatele ümber kesklinna paikneva ringsõidu poolt aga vähendab oluliselt liikluskoormust kesklinnas. 2.1. Kesklinna väljaehitusega seotud Uus–Tallinna tn vahelise kvartali Keskväljaku poolsesse ossa 100 uue parkimiskoha väljaehitamine. 2.2. Kesklinna väljaehitusega seotud Uus 27 krundi territooriumile rajatav sõiduautode parkla. 2.3. Uus 2 krundi territooriumile rajatav turismibusside parkla. 2.4. Puhkeala parkla väljaehitamise II ja III etapi realiseerimine. 2.5. Teatrimaja parkla ehituse lõpuleviimine. 2.6. Pihtla tee – Tallinna tn – Karja tn ristmikule rajatav sõiduautoparkla. 3. Jalgrattateed Loendustulemuste ja arvestuste järgi moodustab jalgrattaliiklus Kuressaares juba käesoleval ajal 12–14% kogu linnaliiklusest ja seda võib pidada täiesti arvestatavaks osaks linnaliikluses. Siit tuleneb ka jalgrattateede süsteemi väljaarendamise vajadus Kuressaare linnas. 3.1. Tallinna tn jalgrattateede väljaehitamine. 3.2. Puhkeala jalgrattateede II ehitusjärjekorra realiseerimine. 3.3. Lossi tn jalgrattateede väljaehitus. 3.4. Koolide juurde viivatel tänavatel jalgrattateede märgistamine. 3.5. Koostöös naaberomavalitsustega linnast väljuvate jalgrattateede planeerimine ja ehitamise alustamine. 4. Teravamate jooksvate probleemide pidev lahendamine 4.1. Tänavate rahuldava tehnilise seisukorra tagamine: – löökaugud ja katendi seisukord; – liiklusmärgistus; – sademevesi tänaval; – tänavavalgustuse olukord; – kõnniteede olukord. 4.2. Jooksvate liikluskorralduslike lahenduste leidmine: – märkide paigaldamine või mahavõtmine; – teekattemärgistuse muutmine. 4.3. Liikluskorralduse täitmise järelevalve tõhustamine. 4.4. Maaeralduste piiride tänavapoolsete joonte määramine. 4.5. Planeeringutingimuste väljastamisel juurdepääsude ja parkimise planeerimine uute kruntide moodustamisel. 5. Tänavatesse paigaldatavate insenerikommunikatsioonide ehituskavast tulenevate tänavaehitusobjektide kavandamine 6. Pikaajaliste probleemide lahendamine, mis nõuavad tavaliselt tänavaehituslikke ümberkorraldusi liikluses 6.1. Liiklusohutuse probleemid: – jalakäijate ohutus (kõnniteede ja ülekäiguradade planeerimine ja ehitus jm); – normatiivse nähtavuse tagamine ristmikel; – liikluskorralduse parandamine ristmikel. 6.2. Ristmike tipptundide läbilaskevõimega seotud probleemide lahendamine. 6.3. Parkimise organiseerimise probleemide lahendamine: – tasulise parkimise ala suuruse määramine ja parkimise korraldamine alast väljapool; – turismibusside parkimise korraldamine; – jalgrattaparklate rajamine. 7. Liiklusekontseptsiooni täitmiseks vajalike arengukava eriosade koostamine Mitmesuguste uuringute, registrite ja rahataotlusprojektide koostamine ja esitamine EU finantseerimisprogrammidele. 8. Muud kavandatavad meetmed, mis aitavad linna tänavavõrgul otstarbekalt funktsioneerida 8.1. Tangentsiaalse kesklinnast möödasõidutee (Rohu tn läbimurre) ehitamise rahastamisküsimuste lahendamiseni on võimalik olukorda leevendada Sepa tn liikluse avamisega. 8.2. Auto kesklinnas kasutamise otstarbekuse vähendamisele suunatud meetmed (tasulise parkimiskorralduse tõhustamine kesklinnas). Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 1. Rohu tänava läbimurre kuni Paju tänavani. Liiklusintensiivsuse sujuvaks hajutamiseks kesklinnast on vaja korralikult väljaehitatud ringsõitu sellisel kaugusel, et see ka tööle hakkaks. Selleks ongi plaanitud väike ringsõit. 2. Raudtee tänava läbimurde vajadus. Vajalik otseühenduse loomiseks Smuuli tn ja Talve tn vahel, mis koos rekonstrueeritud ristmikega moodustavad hästifunktsioneeriva osa kaugemast kesklinna ümbersõidust. 3. Garnisoni–Torni tn ristmiku piirkonda sõiduautoparkla rajamine. 4. J. Smuuli tn jalgrattateede väljaehitamine. 5. Kaevu tn jalgrattateede väljaehitamine. 6. Vallimaa tn jalgrattateede väljaehitamine. 7. Sinilille–Kannikese tn rajooni sademeveesüsteemi väljaehitamine. 8. Nooruse tn asfaltkatte ehitus. 2001–2005 konkreetsete tegevuste loetelu 1. Liikluse arendamise programmi järgne tänavaehitus 1.1. Aia tn pikendus 1.2. Uue tn rekonstrueerimine koos sademeveetrassi ehitamisega 2. Liikluse arendamise programmi järgne parklate ehitus 2.1. Kesklinna väljaehitusega seotud Uue–Tallinna tn vahelise kvartali Keskväljaku poolsesse ossa 100 uue parkimiskoha väljaehitamine 2.2. Kesklinna väljaehitusega seotud Uus tn 27 krundi territooriumile rajatav sõiduautode parkla 2.3. Uus 2 krundi territooriumile rajatav turismibusside parkla 2.4. Puhkeala parkla väljaehitamise II ja III etapi realiseerimine 2.5. Teatrimaja parkla ehituse lõpuleviimine 2.6. Pihtla tee–Tallinna tn–Karja tn ristmikule rajatav sõiduautoparkla 3. Jalgrattateed 3.1. Tallinna tn jalgrattateede väljaehitamine 3.2. Puhkeala jalgrattateede II ehitusjärjekorra realiseerimine 3.3. Lossi tn jalgrattateede väljaehitus 4. Teravamate jooksvate probleemide lahendamine 4.1.1. Pika tn kruuskatte remont 4.1.2. Kalevi tn ehitus Tallinna tn–Kalevi põigi vahelisel lõigul 4.1.3. Kauba tn rekonstrueerimine 4.2.1. Kaubamaja taguse liikluskorralduse väljaehitus Kitsal tänaval 4.2.2. Kase tn väljaehitus 4.4. Ristmikute planeerimine (Tallinna–J. Smuuli, Kaevu–Uus, Veski–Suur-Sadama, Rohu tn pikendus–Pikk) 5. Tänavatesse paigaldatavate insenerikommunikatsioonide ehituskavast tulenevate tänavaehitusobjektide kavandamine 5.1. Luha tn kruuskatte ehitus 5.2. Uus-Roomassaare–Allee tn ehitus 5.3. Kohtu tn ehitus lõigul Sepa–Pikk tn 5.4. Pika tn– J.Smuuli tn ristmiku ehitus 5.5. Pargi, Abaja ja Töö tänava ehitus 6. Pikaajaliste probleemide lahendamine, mis nõuavad tavaliselt tänavaehituslikke ümberkorraldusi liikluses 6.1.1. Talve tn kõnnitee ehitus koos sademevee juhtimisega 6.1.2. Kohtu tn liikluskorralduse väljaehitus Vanalinna kooli osas 6.2. Sepa tn liikluseks avamisega seotud ümberkorralduste teostamine 7. Liiklusekontseptsiooni täitmiseks vajalike arengukava eriosade koostamine 7.1. Linna liiklusmärkide ja teekattemärgistuse registri koostamine 7.2. Jalakäijate ülekäiguradade arendusskeemi väljatöötamine 7.3. Jalgrattateede põhiskeemi detailsem planeerimine 7.4. Teederegistri koostamine Kuressaare linna tänavate kohta 7.5. Tänavavalgustuse arengukava koostamine 1.15. Veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi 1.15.1. Veevarustus ja heitveekanalisatsioon Peatükk on koostatud vastavalt «Kuressaare linna veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaarendamise kavale», Eesti Veevärk, Tallinn 1998, mille on kinnitanud Kuressaare Linnavolikogu. Arengueesmärgid Ühisveevarustuse edasise väljaarendamise eesmärk on linnakodanike elukvaliteedi parandamine, kindlustades kõigile elanikele küllaldasel hulgal ja ka tipptarbimise tundidel piisava survega kvaliteetse joogivee kraanis ning tekkiva reovee ärajuhtimise reoveepuhastile. Tegevuskava 2001–2004 Selleks et eesmärgini jõuda, on vaja perioodil 1999–2010. a ühisveevarustuse süsteemi väljaarendamiseks ja veeteenuse kvaliteedi parandamiseks teostada: 1. veevõrgu laiendamine ja olemasoleva veevõrgu ringistamine; 2. vanade veevõrgutorustike renoveerimine; 3. veejuhtmete ja -torustike läbipesu; 4. Tõlli-Unimäe toorveemagistraalide renoveerimine; 5. survetõstepumpla rajamine linna kaguosas. 2000. a tuleb esimese prioriteedina ette näha reoveepuhasti rekonstrueerimine. Samaaegselt tuleb käivitada edasilükkamatud projektid vee- ja kanalisatsioonisüsteemi laiendamiseks ja reoveeteenuse kvaliteedi parandamiseks linnas. 2001–2004. a tuleb lühiajalise investeeringuprogrammi raames jätkata ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist linna elurajoonides, kus need puuduvad. Vanadel vee- ja reoveetorustikel tuleb teha ulatuslikud renoveerimistööd. Täiendavalt tuleb linna kaguservas rajada veevarustuse survetõstepumpla tagamaks piirkonnas vajaliku veesurve tipptarbimise tundidel. Reovee-pumplatele tuleb rajada juhtimise ja kontrolli kaugvalvesüsteem. Üldpõhimõtted rahastamisel Investeeringuprogrammi rahastamise all on mõeldud eelkõige tõenäoliste finantsallikate leidmist perioodideks 1999–2000 ja 2001–2004 kavandatud koheste projektide ja lühiajalise programmi investeeringuprojektide realiseerimiseks. Kavandatud investeerimisprogrammi realiseerimine eeldab finantseerimist riikliku investeerimisprogrammi (RIP) vahenditest, vabariiklikust ning maakonna keskkonna investeeringute keskusest, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide pikaajaliste pangalaenude kaudu, linna eelarvelistest vahenditest, vee-ettevõtte veetariifidest genereeritud vahenditest ja tagastamatu välisabi kaudu. Vaatamata investeerimisprogrammi suhteliselt suurele maksumusele tuleb arvestada, et investeeringute finantseerimine on võimalik peamiselt vaid riigieelarveliste ja riigieelarveväliste vahendite arvel, sest linnal on varemvõetud tagastamata laenude tõttu võimalik võtta uut laenu investeeringuteks vaid piiratud mahus. Taotleda tuleb investeerimisprojektide lülitamist täiendavalt Euroopa Ühenduse abiprogrammidesse (EU Phare, EU ISPA jt). Võimalikud on ka mitmed täiendavad meetmed: tuumikinvestori leidmine, täiendav vee-ettevõtte aktsiate emissioon jne. Hilisematel perioodidel kohaliku omavalitsuse osakaal langeb oluliselt ning domineerima hakkavad järjest enam veetariifidest saadavad vahendid. Riiklike investeeringute programmi kooseisus on investeeringute finantseerimine järgmine: 1999. a 2,0 mln kr 2000. a 2,0 mln kr 2001. a 3,0 mln kr pärast 2001. a 6,0 mln kr Kooskõlas Eesti joogiveemajanduse programmis aastaiks 1997–2002 sätestatud põhimõtetega peaks olema võimalik veevarustussüsteemide rekonstrueerimiseks saada ka sooduskrediiti, makstes pankade poolt kehtestatud intressimäära ja sooduslaenu intressimäära vahe kinni riigieelarveliste vahendite arvelt (kasutatud Põlvas). Investeeringuprogramm vee- ja kanalisatsioonimajanduse plaanipäraseks arendamiseks on jagatud kolme etappi: I etapp, kohesed meetmed (projektid), aastal 2000: II etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2001–2004; III etapp, pikaajaline investeeringuprogramm, aastail 2005–2010. I etapp aastail 1999–2000 (mln kr). Nr Finantsallikas 1999 2000 Kokku mln kr Osalus% 1. RIP 2,0 2,0 4,0 10,7 2. KIK abi/laen 0,5 2,0 2,5 6,7 3. EÜ Phare 10,0 10,0 20,0 53,4 4. Doonorriikide abi (katmata osa) – 6,3 6,3 16,8 5. EBRD laen (kasutamata osa) 1,9 – 1,9 5,0 6. Kohalik omavalitsus + veetariifid 1,2 0 1,6 0 2,8 7,4 Kokku: 15,6 21,9 37,5 100 II etapp aastail 2001–2004 (mln kr) Nr Finantsallikas 2001 2002 2003 2004 Kokku mln kr Osalus% 1. RIP 3,0 2,0 2,0 2,0 9,0 27,4 2. KIK abi/laen 1,0 0,5 0,5 0,5 2,5 7,6 3. EÜ fondide ja doonorriikide abi 3,2 3,2 3,1 3,1 12,6 38,2 4. Välislaen 1,0 1,0 – – 2,0 6,1 5. Kohalik omavalitsus + veetariifid 0,5 0,5 0,5 1,0 0,5 1,5 0,5 1,8 6,8 20,7 Kokku: 9,2 8,2 7,6 7,9 32,9 100 Investeeringuprogrammi III etapi rahastamine (mln kr) Nr Finantsallikas 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku mln kr Osalus% 1. RIP 1,4 1,4 1,4 1,3 1,3 1,3 8,1 18,0 2. KIK abi/laen 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,4 2,9 6,5 3. EÜ fondide ja doonorriikide abi 2,5 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 12,5 27,8 4. Välislaen 2,5 2,0 – – – – 4,5 10,0 5. Kohalik omavalitsus + veetariifid 0,5 2,1 0,5 2,2 0,5 2,2 0,5 2,4 0,5 2,4 0,5 2,6 16,9 37,7 Kokku: 9,5 8,6 6,6 6,7 6,7 6,8 44,9 100 Pikemaajalisem tegevuskava 2005–2010 1. 2005–2010. a tuleks jätkata reoveekollektorite ja ülepumpamisjaamade rajamist, vanade vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimist ning veevõrgu väljaehitamist peamiselt linna äärealadel. 2. Varustada tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga kõik linna piirkonnad. 3. Kaaluda aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk aktsiate täiendavat emissiooni. 1.15.2. Sademevesi Peatükk on koostatud vastavalt «Kuressaare linna vihmavee kanalisatsiooni arengukavale ja finantsplaanile», Eesti Veevärk, 1999. Arengueesmärgid Et tagada linna reovee puhastusseadmete stabiilne töö ja parandada sademevee äravoolu linna territooriumilt, on vajalik arendada Kuressaare linnas välja ühisvoolse kanalisatsiooni kõrval ka sademevee lahkvoolne kanalisatsioon koos vajalike puhastitega enne suublaid. Tegevuskava 2001–2005 1. Rajada sademevee puhastid väljalaskudel suublatesse, mis tagaks valitsuse määruse nõuetele vastava vee kvaliteedi väljalaskudel suublatesse. 2. Korrastada pumplate ülevoolud ning rajada täiendavad ülevoolukaevud vältimaks ülekoormusi ühisvoolses kanalisatsioonis valingvihmade ajal. 3. Töötada välja suublasse juhitava sademevee reoainete pideva määramise süsteem, et hinnata adekvaatselt veekogudesse juhitava sademevee kvaliteeti. 4. Likvideerida reovee ebaseaduslikud sissevoolud sademeveesüsteemi. 5. Vastavalt Eesti Veevärgi poolt 1999. a koostatud sademevee arengukavale arendada edasi sademevee lahkvoolset kanalisatsiooni. 6. Teostada täiendavaid uuringuid (sh videouuringuid) ja kaardistamist olemasoleva sademekanalisatsiooni kohta. 7. Korrastada ning osaliselt rekonstrueerida olemasolev sademekanalisatsioon. 8. Võimalusel sademekanalisatsiooni ümber ühendada varem ühisvoolsesse kanalisatsiooni ühendatud sademevee kollektorid ja restkaevud. 9. Elamupiirkondades, kus sõiduteed on ilma äärekivideta, näha ette vihmavee ärajuhtimine eelkõige õige teeprofiili, maapinna loomulike kallete ning vett läbilaskvate pindade (muru, haljastus, vett läbilaskev sillutis jt) kaudu, rajades vajadusel teeservadesse lisaks murupinnaga immutuskraave ja filtermururibasid. Allpool on toodud Kuressaare linna sademevee kanalisatsiooni lühiajalise investeeringuprogrammi 2000–2004 võimalik rahastamise skeem (mln kr) Nr Finantsallikas 2000 2001 2002 2003 2004 Kokku mln kr Osalus% 1. RIP – 1,1 0,6 0,5 – 2,2 11,8 2. KIK laen/abi 1,8 – – – – 1,8 9,7 3. EÜ ISPA fondi abi – 3,0 3,0 2,9 2,2 11,1 59,7 4. Välislaen – 1,0 0,7 – – 1,7 9,1 5. Kohalik omavalitsus + veetariifid 0,8 0,3 0,3 0,2 0,2 1,8 9,7 Kokku: 2,6 5,4 4,6 3,6 2,4 18,6 100,0 1.16. Soojusvarustus, elektrienergia ja side 1.16.1. Soojusvarustus Peatükk on koostatud vastavalt «AS-i Kuressaare Soojus arengukavale 2000–2005». Tsentraalse kaugkütte teenust arendab Kuressaares AS Kuressaare Soojus, mille omanik on 100% linn. Kuressaare linna soojusttootvates ettevõtetes installeeritud energeetiline võimsus on 102 MW, sh 281 kaugkütte tarbija soojussõlmede koguvõimsus on 56 MW. Arengueesmärgid Aktsiaseltsi Kuressaare Soojus arengueesmärgid 1. Soojusallikad Kalevi tn katlamajas tuleks suurendada puidu ja teiste biokütuste (turvas, sorteeritud prügi) põletamist. Lisaks soojusenergia tootmisele võiks toota ka elektrienergiat ja seda biokütuse baasil. Juhul kui oleks vaja katlamaja võimsust suurendada (soojusenergia tarbimise suurenemine), siis võiks see toimuda samaaegselt biokütuste põletamise suurendamise ja elektritootmise alustamisega. Uusi katlaid on võimalik paigaldada uude katlamaja hoonesse, mille saaks paigutada Kalevi 1a territooriumile soojustorustiku lähedusse. Luha tn katlamajas jääks kasutatavaks kütuseks raske kütteõli. Uute katelde lisamine on võimalik nii olemasolevate katelde asemele nende ressursi ammendumisel kui ka nende kõrvale. 2. Soojustrassid Uute soojustrasside ehitus sõltub tarbijate liitumisest (vt punkt 3). Ehituseks vajalik raha laenatakse. Kui seni on tegeldud trasside töökindluse suurendamisega, siis edaspidi võib prioriteediks pidada soojuskadude vähendamist (isolatsiooni vahetust) ja uute tarbijate ühendamist. Igal järgneval viiel aastal on planeeritud kulutada soojustrasside remondiks 500 000 krooni ja lisaks sellele umbes 15 000 krooni uurimustöödeks. 3. Liitumistingimused Liitumiseks on välja töötatud tingimused, mis määravad liitujale liitumismaksu nii, et uue tarbija võrkutulek ei kahjustaks olemasolevate tarbijate huve. Liitumistasu on sõltuvuses liituja ühendusvõimsusest ja eeldatavast aastatarbimisest. 4. Kaugküttevõrgu laiendamine AS Kuressaare Soojus arengukavas on määratletud nende teenuse osutamise huvipiirkond. Selles piirkonnas olevate või sinna rajatavate hoonete, ettevõtete soojusvarustuse projekteerimisel ja rekonstrueerimisel peetakse primaarseks liitumist linna kaugküttevõrguga, mujal eelistatakse soojusvarustuse projekteerimiseks lähteandmete väljastamisel taastuvate energiaallikate kasutamist või elekterkütet. Tegevuskava 2000–2005 Kuressaare linna soojusvarustuse arendamise põhimõtted 1. Järgitakse kaugküttesüsteemi arendamiseks vajaliku huvipiirkonna põhimõtetest kinnipidamist. 2. Korraldatakse linnaasutuste juhtide energiamajanduse alast koolitust ja täiendusõpet. 3. Koostatakse linna energiasäästu plaan ja korraldatakse linna asutuste energiaauditid. 4. Tõstetakse taastuvate energiaallikate osatähtsust linna energiaga (soojus, elekter) varustamisel, sh toetatakse vastavate teostatavus- ja tasuvuse uuringute tegemist. 5. Otsitakse võimalusi tahkete orgaaniliste jäätmete kasutamiseks energiatootmises. 6. Planeeritakse hakke- ja jäätmepuidu osakaalu suurendamist linna energiavarustuses. 7. Soositakse kõigi taastuvate energiaallikate (tuul, päike, biokütused, jäätmed, madalatemperatuurilised soojusallikad, k.a heitsoojus ettevõtetes) kasutusele võtmist alates üksikisiku tasandilt. 8. Ühendatakse Saare maakondliku jäätmekäitluse arengukava ja Kuressaare energiamajanduse arengukava väljatöötamine jäätmetest toodetava biogaasi põhjal. 9. Jäätmetest biogaasi tootmise tasuvusuuringute õnnestumisel luuakse tingimused projekti realiseerimiseks. Uusi potentsiaalseid tarbijaid loodab Kuressaare Soojus eelkõige neisse piirkondadesse, mis külgnevad suuremate magistraaltrassidega: – endine Aia tn sõjaväeosa; – Tuulte Roos; – Kaare tn ja Kuressaare Gümnaasiumi vaheline ala; – kolmnurk Kudjape–Ida Niit–Marienthal; – endine Marienthali sõjaväeosa; – Kalevi tn, Ringtee ja Tallinna tn vaheline ala. Lisaks ülaltoodule on võimalik liitumine kesklinnas nendel tarbijatel, kes praegu kasutavad mingit muud kütteliiki. Näiteks Barclay hotell, Johani hotell, Uus 20, Ühispanga kontor, Holostovi kompleks, elamud Rootsi tn ja Ojassoo tn ääres jne. Pikemaajalisem tegevuskava 2006–2010 1. Trasside edasine väljaarendamine ja rekonstrueerimine. 2. Puiduhakkel baseeruva energia tootmise osakaalu suurendamine. 3. Elektri ja soojuse koostootmise jaama rajamine biokütuste (puit või biogaas) baasil. 1.16.2. Elektrienergia 1.16.2.1. Elektrienergiaga varustatus linnas Arengueesmärgid Tähtsaimaks eesmärgiks linna energiamajanduse planeerimisel on energia kokkuhoid kõigis energia muundamise, edastamise ja tarbimise lülides, kusjuures eriti oluliseks peetakse tarbijate energiasäästliku mõtteviisi kujundamist. Eri eluvaldkondade elektrienergiaga varustamist Kuressaare linnas teostab riiklikul kapitalil baseeruv ettevõte AS Eesti Energia, mille peakontor asub Tallinnas. Kuressaare linnas asub ettevõtte allüksus Saarte Elekter. Käesoleval ajal on ettevõtte omandisuhted reguleerimisel, millest tulenevalt võib muutuda ka ettevõtte omanik ja ettevõtte struktuur. Ettevõtte Saarte Elekter arenguperspektiivid Kuressaare 10 kV keskpinge elektrivõrgu süsteemi areng ei nõua täiendavaid planeerimislahendusi, mis peaksid kajastuma üldplaneeringus, välja arvatud Põduste jõe läänekalda väikeelamumaa ja korruselamumaa. Jaotusvõrgu enda arenguküsimused on puhtalt tehnilise ja majandusliku iseloomuga (amortiseerunud võrgu väljavahetus). 35 kV võrgu osas vajab väljavahetamist amortiseerunud Sikassaare–linna 35 kV õhuliin, mis kulgeb osaliselt läbi individuaalelamukvartali. Õhuliini asemele tuleb paigaldada 110 kV kaabelliin. Kuid tänase päeva seisuga ei ole õhuliini maasse viimise tähtaeg veel paigas ja suure tõenäosusega ei juhtu see enne viit aastat. Linna energiamajanduse arengusuunad 1. Korraldatakse linnaasutuste juhtide energiamajanduse alast koolitust ja täiendusõpet. 2. Koostada on vaja linna energiasäästu plaan ja korraldada linna asutuste energiaauditid. 3. Tõsta on vaja taastuvate energiaallikate osatähtsust linna energiaga (soojus, elekter) varustamisel, sh toetatakse vastavate teostatavus- ja tasuvusuuringute tegemist. 4. Otsitakse võimalusi tahkete orgaaniliste jäätmete kasutamiseks energiatootmises. 5. Soositakse kõigi taastuvate energiaallikate (tuul, päike, biokütused jäätmed, madalatemperatuurilised soojusallikad, k.a heitsoojus ettevõtetes) kasutusele võtmist alates üksikisiku tasandilt. 6. Linna madalpingevõrgu õhuliinid on otstarbekas asendada maakaablitega ja viimased paigaldatakse võimalikult tänavamaa territooriumile. 7. Määratakse kindlaks linnavalitsuse poolt rahastatavate valgustuspunktide arv ja muudetakse ülejäänute omandivormi. 8. Kaugemaks perspektiiviks on alternatiivkütusel töötava sooja ja elektrienergia koostootejaama loomine. 1.16.2.2. Tänavavalgustus Peatükk on koostatud vastavalt «Kuressaare linna tänvavalgustuse arengukavale», AS Saare Kommunaal, Kuressaare 2000, ja seetõttu on ka käesoleva peatüki ülesehitus erinev arengukava ülejäänud peatükkidest. Tänavavalgustus kuulub Kuressaare linnale, v.a enamus laternate puitmaste, mis on siiani AS-i Saarte Elekter omanduses. Tänavavalgustuse hooldust ja remonti teostab ja korrasoleku dispetšerteenust korraldab linna lepingupartner vastaval alal, kelleks käesoleval ajal on AS Saare Kommunaal. 1. Kokkuhoiu meetmed ja tulemus tänavavalgustuse valdkonnas 1.1. Energia maksumuse jaotus Käesoleval ajal kulub Kuressaare linna tänavavalgustuses talvekuudel ca 200 MWh ja suvekuudel ca 60 MWh elektrienergiat. Aastas kokku kulub ca 1600 MWh elektrienergiat. Lähiaastatel Kuressaare linnas valgustite arv suureneb, kuna mitmed tänavad on seni valgustamata ja ökonoomsemate valgustite paigaldamisega nende vahekaugus väheneb. Linna seni tänavavalgustuseta piirkondades ning ebaühtlaselt valgustatud tänavatel piisava valgustatuse tagamiseks peaks lisanduma täiendavaid valgusteid 400–450 tk. Et valgustite arvu suurenedes tulevikus ei kasvaks summaarne tänavalgustuse maksumus linnale, on tarvis teha mitmeid investeeringuid tänavavalgustussüsteemi ümberehitamisel, mille tulemusel lõppkokkuvõttes saavutatatakse kulu suurenemise asemel kulude kokkuhoid. 1.2. Vajalikud investeeringud 1. Ökonoomsemate valgustite paigaldamine. 2. Korruselamute hoovide valgustuse eraldamine linna tänavavalgustuse võrgust. 3. Öise valgustatuse vähendamiseks vajalikud lülituspunktide ja liinide ümberehitamised. Valgustite asendamine Põhiline osa valgustitest on 250 ja 400 W elavhõbevalgustid. Nende keskmine vanus on üle 20 aasta. Valgustid on moraalselt vananenud, nende reflektorid on roostetanud ja tuhmunud ning valguse kaod on suured. Amortiseerunud valgustid tuleks asendada 70, 100 W või 150 W (sõltuvalt asukohast ja liiklusintensiivsusest) kõrgrõhu naatriumvalgustitega. Viimased on küll elavhõbelampidest kallimad, kuid nad on töökindlamad ja nende valgusviljakus on kuni kaks korda suurem. Ühe 250 W valgusti asendamine 100 W valgustiga annab aastas elektrienergia kokkuhoidu 575 kWh, mis praeguste tariifide kohaselt annab säästu ca 450 krooni. Korruselamute hoovide välisvalgustuse eraldamine linna tänavavalgustuse võrgust Umbes 15% seni tänavavalgustuses tarbitavast elektrienergiast kasutatakse sisehoovide ja muude territooriumide valgustamiseks. Paljud nendest territooriumidest on eravaldus. Probleemi lahendamiseks on vajalik linnavalitsuse otsus, millega määratakse kindlaks konkreetselt linna poolt finantseeritav välisvalgustuse osa. Nende sisehoovide valgustamiseks võiks kasutada ühte allpool toodud variantidest. – Territooriumi valdaja kulul paigaldada arvestuskilp tänavavalgustusvõrgust territooriumi valgustusele suunduva liinilõigu vahele. Territooriumi valdaja sõlmib alltarbimise lepingu Kuressaare Linnavalitsusega. Selline variant sobiks suuremate sisekvartalite puhul. – Territooriumi valdaja sõlmib alltarbimise lepingu Kuressaare Linnavalitsusega. Tasumine toimub arvestuslikul teel, lähtudes paigaldatud valgustite võimsusest, arvust ja tänavavalgustuse põlemise ajast, mis on keskmiselt 10,5 tundi päevas. – Territooriumi välisvalgustus ühendatakse tänavavalgustuse võrgust lahti. Territooriumi valdaja paigaldab ise hämaralüliti ja ühendab territooriumi välisvalgustussüsteemi objekti elektrisüsteemi. Lülituspunktide ümberehitus – Lülitus-jaotuspunktid. Olemasolevas tänavavalgustuse võrgus on kokku 37 lülituspunkti. Lülituspunktide koormused on väga erinevad, paljud lülituspunktid mittevajalikud. Rekonstrueerimise käigus on vajalik ehitada lülituspunktid välja nii, et nendele oleks kindlustatud optimaalne koormus ja ühtlustuksid koormused faaside vahel. Lülituskilbi mõõtmed peavad võimaldama sinna perspektiivselt paigaldada ka automaat- ja kaugjuhtimisseadmeid. – Mastid. Mastide vahetus peab toimuma pidevalt ja kindla programmi alusel, kuna vastasel korral linn kaotab osa tänavavalgustusest. Amortiseerunud mastid eemaldab praegune omanik AS Saarte Elekter. – Liinid. Liinid on suures osas ühefaasilised, mis ei võimalda öötundidel energiasäästu eesmärgil vähendada tänavavalgustuse koormust. Edaspidi tuleks õhuliinid ehitada isoleeritud õhukaabliga ja nii õhu- kui kaabelliinid ehitada kolmefaasilistena. 1.3. Planeeritud kokkuhoid tänavavalgustuse kuludes Ökonoomsemate valgustite paigaldamise ja korruselamute hoovide linna tänavavalgustuse võrgust eraldamise tulemusena peaks tulevikus tänavate valgustamiseks installeeritud summaarne võimsus jääma 250 kW piiridesse ja koos munitsipaalasutustega ( koolid, lasteaiad jm ühiskondlikult kasutatavad territooriumid) kuni 270 kW praeguse 425 kW asemel. Aastane tarbimine peaks senise 1600 MWh asemel kujunema 1000 MW piirides (kui rakendada lisaks valgustite asendamisele ka öist valgustatuse vähendamist, siis veelgi väiksem). Ökonoomsete lampide paigaldamise ja hoovivalgustuse vähendamisega väheneb energiakulu ca 37% e rahalises väljenduses ca 440 tuh krooni. Tänavavalgustuse lõplikust rekonstrueerimisest saadav sääst on toodud ära järgmises tabelis. Nimetus Tänavad Hoovid Kokku Võimsus Kw Tarbimine Mwh Maksumus kr Võimsus Kw Tarbimine Mwh Maksumus kr Võimsus Kw Tarbimine Mwh Maksumus kr Käesoleva aja näitajad 364 1376 1 059 454 61 231 177 546 425 1607 1 237 000 Säästumeetmed Hoovivalgustuse vähendamine 31 115 88 773 31 115 88 773 Lampide asendamine 116 439 337 628 10 37 28 407 126 476 366 036 Öised piirangud 98 75 792 20 6338 0 119 82 130 Tariifide muutmine 56 205 4700 60 905 Näitajate vähenemine säästumeetmete rakendamise tulemusel 116 537 469 625 40 173 128 219 156 710 597 844 Näitajad pärast säästumeetmete rakendamist 248 839 589 829 21 58 49 327 269 897 639 156 2. Investeeringute vajadus tänavavalgustuse süsteemi arendamisel Lisaks vajalikele investeeringutele ja lepingulisele hooldusele on tänavavalgustussüsteemide korrashoiuks vaja igal aastal teha järgmisi remonditöid: – tänavavalgustuse avariiliste puitpostide vahetus; – tänavavalgustuse avariiliste õhuliinide paljasjuhtmete asendamine õhukaabliga; – tänavavalgustuse armatuuride vahetamine. Tehtavate tööde mahud määratakse konkreetselt jooksvaks aastaks sõltuvalt tööde vajalikkusest ja olemasolevatest ressurssidest. Orienteeruvalt tuleks nendele töödele planeerida ca 200 000 krooni aastas. Aasta Investeeringu liik Kokku Kompleksne arendamine Lülituspunktide renoveerimine Jooksev remont 2001. a 570 000 kr 20 000 kr 200 000 kr 790 000 kr 2002. a 588 000 kr 20 000 kr 200 000 kr 808 000 kr 2003. a 486 000 kr 20 000 kr 200 000 kr 706 000 kr I etapp 1 644 000 kr 60 000 kr 600 000 kr 2 304 000 kr 2004. a 860 000 kr 30 000 kr 200 000 kr 1 090 000 kr 2005. a 944 000 kr 30 000 kr 200 000 kr 1 174 000 kr II etapp 1 804 000 kr 60 000 kr 400 000 kr 2 264 000 kr III etapp 2006–2010 4 102 000 kr 50 000 kr 1 000 000 kr 5 152 000 kr Kokku 7 550 000 kr 170 000 kr 2 000 000 kr 9 720 000 kr Investeeringute teostamise tingimused – Tellida projekt perspektiivsete lülituspunktide väljaehitamiseks ja olemasoleva tänavavalgustusvõrgu ümberühendamiseks, lähtudes arengukavas väljapakutud skeemist. – Rekonstrueerimistööd teha kompleksselt mastide, liinide, valgustite ja lülituskilpide osas kogu konkreetse lülituspiirkonna ulatuses. – Üheaegselt konkreetsete piirkondade rekonstrueerimisega leida vahendeid amortiseerunud ja suurt energiakulu nõudvate valgustite asendamiseks kohtades, kus mastide ja liinide seisukord on hea. 1.16.3. Sidevarustus Peatükk on koostatud Eesti Telefoni esitatud arengunägemuse alusel. Telefonitraatside Traatside teenuseid Kuressaare linnas pakub erakapitalil baseeruv ettevõte AS Eesti Telefon, mille peakontor asub Tallinnas Sõle 14. Kuressaare linnas asub ettevõtte allüksus, mis kannab nimetust Televõrkude Transportvõrgu Talituse Lääne Kaabliteenistuse Saaremaa osakond. Arengueesmärgid Seoses telekommunikatsiooni hüppelise arenguga ning teenuste üha suureneva nõudlusega on Kuressaare linnas lähimatel aastatel ette näha: – kogu numbrimahu digitaliseerimine (2003–2006); – õhuliinide järkjärguline asendamine kaablitega (aastani 2010); – vanade amortiseerunud kaablite väljavahetamine (aastani 2010); – ühe digitaaltelefonijaama ehitus, optimeerimaks kaablite pikkust jaamast abonendini (2003–2006). Tänaseks on Kuressaares alustatud andmebaasi loomist GIS-süsteemis, töö on jätkuv. Telekommunikatsiooniteenuste arengut võib kiirendada traadita side üha kiirenev arengutempo, mis annab võimaluse klientidel olenemata asukohast saada soovi korral täiusliku andmeside- või Interneti-ühenduse. Sidevõrkude orienteeruvad ehitusetapid Kuressaare linnas Periood Pikkus (m) Maksumus (kr) 2000–2002 6210 1 090 000 2003–2006 25 640 4 295 000 2007–2010 10 080 1 645 000 Vahendid sidetrasside ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks tulevad eranditult sideettevõtte omavahendite arvelt, linna ülesanne on insenerikommunikatsioonide haldajate vaheline trassiehituse koordineerimine. 1.17. Jäätmekäitlus Arengueesmärgid Elanikkonna ja ettevõtete jäätmealase teadlikkuse taseme tõstmine. Tegevuskava 2001–2005 1. Jäätmeseaduse kohaselt Kuressaare linna jäätmekava koostamine. 2. Koostöös Saare maakonna teiste omavalitsustega osalemine uue prügila asukoha valikul, projekteerimisel ja väljaehitamisel ning vana prügila keskkonnaohutuks muutmisel. 3. Kuressaare linna jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine pärast maakondliku jäätmekäitluskava valmimist. Jäätmehoolduseeskirja rakendamine, sh korraldatud olmejäätmeveole üleminek ning kontrollsüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mille tulemusena saavutada linna ümbruse jäätmetega reostamise oluline vähendamine. 4. Jäätmekava ja -hoolduseeskirja täitmiseks tagada juriidiliste ja füüsiliste isikute tegutsemislubade väljastamine kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega. 5. Jäätmeseaduse täitmiseks jäätmete liigiti kogumise edasiarendamine. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnastrateegiale saavutada taaskasutatavate jäätmete osakaaluks 2005. aastaks 30–40% kogutavatest jäätmetest, selleks: 5.1. Olmejäätmete (paber, papp ja plastik) põletamine AS Kuressaare Soojus hakkepuidukatlas lähtudes keskkonnasäästlikest põhimõtetest. 5.2. Järgimaks Kuressaare Agenda 21 eesmärke, arendada välja jäätmekogumisjaamade võrk olemasolevate klaastaara kogumiskonteinerite ja suuremate jäätmetekitajate asukohtade baasil aastatel 2000–2002. Komplekteerida jäätmekogumisjaamad vajalike kogumisvahenditega taaskasutatavate jäätmete kogumise võimaldamiseks. 5.3. Alustada biojäätmete kompostimist, milleks propageerida kompostorite laialdast kasutamist. 6. Linna puhastusseadmete rekonstrueerimise käigus ehitada ja rakendada käiku pilsivee ja fekaalide vastuvõtu ja töötlemise kompleksid Kullimäel. 2. KURESSAARE LINNA VISIOON JA KOONDATUD STRATEEGILINE PLAAN

3. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE EELDUSED Arengukava realiseerumise põhieelduseks on Eesti majanduse areng. Arengukava finantspoole ülesehitusel on kasutatud andmeid, mis pärinevad Rahandusministeeriumi poolt 2000. aasta mais valminud «Eesti majanduse arengukavast 1999–2003». Saare maakonnas võib olulisemateks keskkonna mõjutajateks lugeda Saaremaa avanemist nii lääne kui ka ida suunas, transpordi ja side kvaliteeti, mis on samuti olulised tegurid konkurentsivõime kujunemisel eelkõige saarelisele alale. Kõigi positiivsete stsenaariumite rakendumisel võib välja tuua järgmised majandusarengu põhieeldused: – Integratsioon Skandinaavia ja teiste lääne turgudega süveneb. – Majanduskasvu peamiseks allikaks on ekspordi kasv (seda läänesadama olemasolul). – Stabiilne majanduskeskkond on atraktiivne väliskapitali, peamiselt välisotseinvesteeringute sissevooluks, mis omakorda toetab struktuurseid muutusi ja suurendab efektiivsust. Selgitamaks arengukava elluviimise võimalusi, on vaja pikas perspektiivis näha ette eelarve tulu- ja kulubaasi kujunemist. See eeldab linna tulu- ja kuluvaldkondade pikemaajalises juhtimises selgust juba täna (palgapoliitika, laenupoliitika jne). Käesoleva peatüki eesmärk on selgitada linna eelarve võimalused arengukava elluviimiseks.

3.1. Linnaeelarve kujunemine 3.1.1. Linnaeelarve tulud Linnaeelarve tulud koosnevad (2000. aasta andmetel): laekumistest üksikisiku tulumaksust – 62%; omatuludest – 12; riigi toetusfondist – 11%; linnavaralt laekuvatest tuludest – 5%. 1999. aastal jäid Kuressaare linna eelarve tulud alalaekumisse 2,3%. Võrreldes Rahandusministeeriumi kontrollarvudega oli üksikisiku tulumaksu alalaekumine 2,4%, moodustades linnaeelarve alalaekumisest 2/3. Samuti mõjutas majandusseisak vara müügilt laekuvaid tulusid. Linna peamise tuluallika – üksikisiku tulumaksu kasvuks prognoositakse aastal 2000 – 5,0%, 2001 – 5,6% ja 2002 – 9,5% (allikas: «Rahandusministeeriumi 2000. aasta riigieelarve eelnõu seletuskiri»). Kahe esimese aasta madalam tase tuleneb üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest mõlemal aastal. 3.1.2. Linnaeelarve kulud Linnaeelarve jaguneb kulutuste iseloomult põhieelarveks ja kapitalieelarveks. Põhieelarvest kaetakse jooksvad kulud, mis moodustasid 88% linnaeelarve kuludest ja mille suurimateks kuluvaldkondadeks on: haridus – 51,6%; heakord – 14,5%; valitsemine – 11%; kultuur – 7,8%; sotsiaalhooldus – 4,4%. Kapitalieelarvest kaetakse investeerimiskulud 7% ja investeeringute tegemiseks võetud laenude teenindamise kulud 5%. (Kõik valdkondade suhted on võetud tervikeelarvest ja on arvutatud 2000. aasta eelarve baasil). Kuigi kontroll kulutuste üle on olnud piisav, on tekitanud probleeme kulude prioretiseerimine ja efektiivsuse hindamine. Linnavalitsus on seadnud eesmärgiks vähendada avaliku sektori kulude osakaalu eelarves. Aastatel 1998–2000 pöörati tähelepanu valitsemiskulude vähendamisele ja juhtimise efektiivsuse tõstmisele. Valitsemiskulude osakaal linnaeelarves on langenud 16%-lt 11%-ni. Majandusseisaku tingimustes tõstis Vabariigi Valitsus 1999. aastal oluliselt avaliku sektori palku. Kuressaare linn on oma asutuste palkade planeerimisel arvestanud eelkõige majanduslikke eeldusi. Hariduse valdkonnas on eesmärk jõuda aastatel 2001–2002 järele riiklikult reguleeritavatele avaliku sektori palkadele. Koos linna otseinvesteeringute mahu kasvuga on tegemist konkurentsitult suurima kulukohaga. Selleks otstarbeks tuleb aastatel 2001–2002 planeerida linna eelarvesse ligi 3 000 000 krooni. Kuid samas arvestatakse palkade tõstmisel inflatsiooni ja tootlikkuse kasvu. Linna eelarvest tasustatava majanduspersonali palgatõus peab tulema väärtustatud ametikohtade loomise tulemusena seniste killustatud funktsioonide liitmisel. Tabel Linnaeelarve kulud 1998–2002 (% eelarvest, ilma uute laenudeta) (mln kr) PÕHIEELARVE Indikaator 1998 % 1999 % 2000** % 2001 % 2002 Personalikulud 26,6 46,9 28,9 43,8 29,4 42,0 Majandamiskulud 13,0 22,9 13,2 20 14,2 20,3 sh kommunaalkulud 7,6 13,4 8,5 12,9 8,9 12,7 Muud kulud 6,5 11,5 6,9 10,4 8,9 12,6 KAPITALIEELARVE 3,0 5,3 8,5 13,6 8,6 12,4 10,0 14,0 14 KOKKU LINNAEELARVE 56,7 66,0 69,9 74,0 80 ** koos KG Sihtasutusega (eraldus 2000. eelarveaastal) Miinimumpalka tõsteti alates 2000. aasta algusest ja tõus jätkub ka lähiaastatel. Samuti jätkub tulumaksuvaba tuluosa suurendamine praeguselt tasemelt, mis on 67% miinimumpalgast, eesmärgiga jõuda tasemele 80% miinimumpalgast. Linna eelarvele toob see kaasa ühelt poolt kulude kasvu (miinimumpalk 1250–1400) summas 500 000 krooni, teiselt poolt tulude vähenemise (800–1000) summas 2 100 000 krooni. Vaata ka lisa 3 «Põhieelarve kujunemine». 3.1.3. Linna kapitalieelarve Kuressaare linnaeelarves käsitleti kapitalieelarve kui iseseisva eelarveosa põhimõtteid esimest korda 2000. aastal, kuigi füüsiliselt oli veel nii põhieelarve kui ka kapitalieelarve ühine. Linna kapitalieelarvest finantseeritakse investeeringute või nende tegemiseks võetud laenude tagasimakseid. Kapitalieelarve tulud koosnevad: 1) eraldistest põhieelarvest; 2) võetavatest laenudest. Arengukava näeb ette, et 2002. aastast suurendatakse põhieelarvest kapitalieelarvesse laekuvaid summasid üle kolme miljoni krooni ja seda just linnavaralt laekuvate tulude arvelt. Seega kapitalieelarve täitumise määravad linna laenupoliitika, linnavaralt saadavad tulud ja põhieelarve efektiivsus. Kapitalieelarve kuludega täidetakse investeeringute plaani (määratud käesoleva arengukavaga) teenindatakse laene. Lähiaastate üks eesmärk on põhieelarve efektiivsuse taseme tõstmine, mis võimaldab suurendada põhieelarvest kapitalieelarvesse suunatavaid vahendeid. Eesmärk on viia 2002. aastast varadelt saadavad tulud põhieelarvest kapitalieelarvesse. Sellega suureneks linna investeerimisvõime (investeeringute ja nende tegemiseks võetud laenude teenindamise maht ilma eelarveaastal võetava laenuta) aastaks 2002 15%-ni linnaeelarvest. Kapitalieelarve prognoos (mln kr) 1998 1999 2000 2001 2002 Linnaeelarve prognoositav maht (ilma võetavate laenudeta) 56,7 66 70 74 80 Kapitalieelarve tulud 10 15,5 8,6 10,5 18 sellest eraldised linnaeelarvest 3 8,5 8,6 10,5 12 sellest laenukapital 7 7 0 0 6 Kapitalieelarve osakaal linnaeelarvest 17,6% 23,5% 12,1% 14,2% 22,5% Laenukapitali osakaal kapitalieelarvest 70,0% 45,2% 0,0% 0,0% 33,3% Linnaeelarvest kapitalieelarvesse eraldatavate vahendite kulumine 3 8,5 8,6 10,5 12 Sellest laenuded teenindamine 3,0 8,5 3,6 3,5 4,0 Sellest investeeringud 0,0 0,0 5,0 7,0 8,0 Linnaeelarve efektiivsus ehk kapitalieelarvesse eraldatavate vahendite suhe 5,3% 12,9% 12,1% 14,2% 15,0% Investeeringuteks eraldatavad vahendid 7,0 7,0 5,0 7,0 14,0 Eeltoodud arvutused on tehtud 2000.aasta eelarve baasil. Võimalik, et järgnevatel aastatel annab riik omavalitsustele üle täiendavaid kohustusi. Linna kapitalieelarvet hakkavad seejuures mõjutama kaks tegurit. Tänu suurenenud eelarvetele suurenevad ka laenude võtmise võimalused. Teiseks käivad läbirääkimised, et riik suunaks väiksemad investeeringud otse kohalikesse eelarvetesse. Vaata ka lisa 4 «Kapitalieelarve kujunemine» ja lisa 5 «Linna tervikeelarve kujunemine». 3.2. Avaliku sektori reform Kuressaare linnas Lähiaastatel viiakse Kuressaare Linnavalitsuse süsteemis läbi mitmeid reforme, millest mõned on juba teostamisel. Reform hõlmab muutusi personalipoliitikas, laenupoliitikas, finantsjuhtimise tugevdamist, ruumiprogrammi optimeerimist. Kvalifitseeritud ametnikkonna kujundamisel lähtutakse avaliku teenistuse avatuse põhimõttest, mis eeldab vaba kandideerimist ametikohale, tunnistab professionaalset kogemust väljaspool avalikku teenistust. Kaadri ühtlustamiseks luuakse linna ühtne palgasüsteem. Eelarveprotsessi täiustamisel hakatakse rakendama printsiipe, mille tulemusel eelarveliste kulutuste suhtes tekiks tagasiside, eesmärgi ja tulemuse võrdlus, analüüshinnang eelarveliste vahendite kasutamise arvel saavutatud tulemusele. Parandamaks järelevalvet kulutuste üle, käivitus 1999. aastal allasutuste sisekontrolli- ja -auditisüsteem. Toimiv sisekontrolli- ja auditisüsteem on oluline eeldus süsteemi tunnetamiseks ja efektiivsuse suurendamisele suunatud reformide kavandamisel. Auditsüsteemist saadav tagasiside võimaldab võrrelda allüksuste toimimist ja suurendada allasutuse iseotsustamist näiteks koosseisude ja kommunaalkulude juhtimise osas. Reformid ja finantsjuhtimise süsteemi ümberkujundamine koos palgaskaalade ülevaatamisega peaksid parandama avaliku teenistuse atraktiivsust tööturul ja parandama linna poolt osutatavate teenuste kvaliteeti. Kõik loetletud reformid on suunatud põhieelarve efektiivsuse tõstmisele. Tekib reserv, mis võimaldab viia 2002. aastaks varadelt saadavad tulud põhieelarvest kapitalieelarvesse ja lõpptulemusena suureneb linna investeerimisvõime (kapitalikulud*). 3.3. Linna laenustrateegia Laenustrateegiaga määratakse ära oluline osa linna rahanduspoliitikas. Strateegia näitab ära linna investeerimisvõimsuse omaosaluse ja on üheks aluseks linna uue arengukava koostamisel. 3.3.1. Linna laenud Kuressaare linna laenukohustused (seisuga 1. jaanuar 2000) Kreeditor Kohustuse liik Summa Intress Eesti Ühispank laen 27 200 000 5,0% + 6 kuu EURIBOR Hansapank laen 7 000 000 10,5% Eesti Ühispank arvelduskrediit 3 000 000 9% Hoiupanga Liising kasutusrent 163 982 12% KOKKU LINNA LAENUKOORMUS 37 363 982 3.3.2. Võimalikud arenguteed linna laenude juhtimisel Hetkeseisu kirjeldus Linnavalitsuses on laenude juhtimise strateegiat koostatud aastast 1998. – Kõigi laenudest tulenevate kohustuste kogusumma oli 31. detsembri 1999. a seisuga 67% 1999. a eelarvest (seadusega lubatud piir on 75%). – 1999. a eelarvest moodustas laenude teenendamine 12,9% (seadusega lubatud piir on 20%). – 1999. aastal oli laenude teenindamine jaotatud kuuele aastale, põhiosa igakuiste tagasimaksetega 450 000–550 000 krooni. – 2000. aastast on mindud üle kuullaenu põhimõttele – hoitakse senist laenusummat laenu juurde võtmata, põhiosa tagasimakseid ei toimu. Laenu põhiosa tagasimaksetest vabanev osa suunatakse investeeringuteks. – 1999. a kogemus näitab, et laenude teenindamiseks kuluv 13% eelarvetuludest on linnaeelarvele jõukohane. Keskkond: – Laenuintressina on arvestatud 10%. – Eelarve kasvuks on võetud omavalitsuste suurima tuluallika – üksikisiku tulumaksu kasvuprognoos, mis on toodud Rahandusministeeriumi poolt 2000. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas. 1999 hinnang 2000 prognoos 2001 prognoos 2002 prognoos Üksikisiku tulumaks 2913,1 3059,1 3229,3 3537,4 Kasv % 5,0% 5,6% 9,5% 3.3.2.1. Laenude edaspidine kasutamine investeeringute allikana Kasutatakse viimase kolme aasta laenustrateegia mõõdukamat varianti. Kõigi laenukohustuste suhe eelarvesse väheneb laenu võtmise kuul viimase kolme aasta 70–75% tasemelt 60%- le aastaks 2002. Arvestades majandusarengu eri stsenaariume ja eeltoodud laenukoormuse optimeerimise soovi on võimalik järgnevatel aastatel võtta laenu 5–10 miljonit krooni aastas. 2.3.2.2. Nn kuullaenu kasutamise võimalus Fikseeritakse kolmeks aastaks (üks valitsusperiood) baassumma, mis võib olla konstantne või suureneda eelarve kasvuga võrreldes kuni 50%. Laenu põhiosa tagasimakseid ei tehta. Varem põhiosa tagasimakseteks mineva summa ulatuses tehakse investeeringuid. Kuullaenuga kaasnevad positiivsed aspektid – Jäävad tegemata uue laenu vormistamisega seotud kulud (kolme aastaga umbes 120 000 krooni). – Kuullaenu intress võib olla madalam kui üksikute laenude puhul. Summa on suurem ja pank kinnistab endale kuullaenu kehtivuse ajaks kliendi. – Kuullaenu kehtivuse ajaks seob omavalitsus end teenindava pangaga. Kuullaenuga kaasnevad negatiivsed aspektid – Poliitiline risk – kuna konkreetset vajadust kindlat summat tagasi maksta ei ole, siis tekib järjepidevuse puudumisel kiusatus investeeringuteks minev summa kulutada jooksvateks kuludeks. – Intressirisk kuullaenu lõppemisel. Pole teada, milline on siis majanduskeskkond. – Vajalik eraldi kokkulepe Rahandusministeeriumiga. 2.3.2.3. Väliskapitali kasutamine ehk munitsipaalinvesti idee Välispankade krediidiliini avanedes võib eeldada intresside langemist umbes 3% võrra. Vabariigi Valitsuses on ettevalmistamisel seaduseelnõud, mis peavad looma välispankadele kindluse OV-le laenu andmiseks, samal ajal tõstab valitsus oluliselt meetmeid omavalitsuste laenutegevuse kontrollimiseks. 2.3.2.4. Kõikide laenude tagasimaksmine Säilitades laenude teenindamise mahus alla 14% eelarvetuludest, makstakse kõik laenud tagasi nelja aastaga. Aasta Kõigi kohustuste suhe eelarvesse aasta lõpuks 1999 64% 2000 47% 2001 31% 2002 15% 2003 0% 3.3.3. Laenu juhtimise põhimõtted 2000–2003 Eeldatavasti ei kasva eelarvetulud järgnevatel aastatel sellises ulatuses, mis võimaldaks teha suuremaid investeeringuid ainult eelarveliste vahenditega. – Vajalik on teha linnale olulisi investeeringuid, mis võimaldaksid linna arengukava ellu viia. – Taunitavad on järsud muudatused linna finantspoliitikas. Need võivad viia ühelt poolt pingeteni eelarve koostamisel ja teiselt poolt omavalitsusepoolse tellimuse vähenemiseni erasektorile. Eeltoodust tulenevalt säilib ka edaspidi vajadus kasutada laenuvahendeid linnale oluliste investeeringute kaasallikana. Iga-aastane laenusumma vaadatakse ümber hetketingimustest lähtuvalt: – laenude teenindamine peab jääma alla 14% eelarveaasta tuludest; – laenudest tulenevate kohustuste suhe eelarvesse laenu võtmise kuul tuleb viia 2002. aastaks 60% tasemele. 1. Aastatel 2000–2001 tuleb pidada otstarbekaks kuullaenu põhimõtte osalist või täielikku rakendamist. See võimaldaks laenukohustuste suhet eelarvesse vähendada 75% tasemelt 1997–1999. a 57%-ni aastaks 2001. 2. Aastal 2002 kavatseb linn suurendada laenukoormust 6–8 miljoni krooni võrra, mis viib eeltoodud suhtarvu 60% tasemele (võrreldes 1997–1999. a tasemega 15% madalam). Olulise tegurina võib muuta tänaseid raame eelarve- või ka haldusreform. Näiteks funktsioonide ja vahendite üleandmisega suurenevad ka omavalitsuste laenuvõimalused. Laenude kasutamise kontrollarvud: lisa 6 «Laenude juhtimine 2000–2003»; lisa 7 «Laenu juhtimise strateegias toodud arenguteede võrdlustabel». 3.4. Linna investeerimispõhimõtted Arengukava finantsplaani elluviimiseks kasutatakse järgmisi põhimõtteid. 1. Arengukava määrab põhijoontes pikaajalise investeeringute plaani, mis sisaldab järgnevate aastate investeeringuid. Arengukava korrigeeritakse igal aastal, mille käigus valmib ka detailsem investeeringute plaan järgmiseks aastaks. 2. Linn kasutab pikaajalisi laene ainult arengukavas toodud investeeringute finantseerimiseks. 3. Täiendavaid kohustusi investeeringuteks võib võtta ainult pikaajalise finantskatte olemasolul. 4. Tagatakse investeeringute stabiilsus ja järjepidevus, mis hoiab ära pinged järgnevate aastate eelarvetes ja mõjub efektiivselt piirkonna majandusele ja investeeringute kvaliteedile. 5. Prioriteetideks on: – pooleliolevate projektide lõpetamine; – projektide finantseerimine, kus linna osalus toob kaasa kaasfinantseeringu; – isetasuvate projektide finantseerimine; – projektide kohandamine vastavalt Euroopa Liidu rahastamisprojektide võimalustega. Seni on dokument olnud üheaastane investeeringute raamkava. Käesoleva arengukavaga muutub investeeringute plaani koostamine pikaajaliseks ja perspektiivseks, olles abivahendiks mitte ainult linna struktuuridele nende strateegiliste eesmärkide saavutamisel, vaid ka erasfäärile. Oluliseks tuleb pidada investeeringute plaani ja eelarve kohustusliku lisa «Andmed ületulevate objektide kohta» vaatlemist ühtse dokumendina. Nimetatud dokumendis tuleb kajastada ka kolmeaastasest pidevplaneerimise printsiibist lähtuvalt järgmiste aastate investeeringuid. Tulemina koostatakse dokument, mis kajastab järgmisel eelarveaastal tehtavaid investeeringuid, aga ka nendesse projektidesse: 1. juba tehtud investeeringuid; 2. kesk-pikas perspektiivis planeeritavaid investeeringuid; 3. tehtavaid kaasinvesteeringuid. Dokumendi arutelu kujuneb esimeseks etapiks arengukava iga-aastasel ülevaatamisel. Euroopa Liidu eelstruktuurifondide kaasfinantseerimine toob kaasa märkimisväärseid võimalusi, aga ka surve eelarvele, seda eelkõige investeeringukulude suurendamiseks. Kuna vajadus investeeringute järele on kasvamas, tuleb leida võimalusi koostööks erasektoriga investeeringute rahastamisel. See peaks ühtlasi aitama vältida linna laenukoormuse kasvu. Viimastel aastatel on üle 80% investeeringutest olnud finantseeritud eelarvevälistest vahenditest. Vt lisa 2 «Investeeringud aastatel 1998–2002». Linna arengut kiirendavate investeeringute tegemiseks pidi Kuressaare kasutama täiendavat finantseerimist laenukapitali näol. Laenamine oli peamiselt seotud infrastruktuuriprojektide finantseerimisvajadustega. Selle tulemusena planeerib erasektor 2000. aastal puhkealal paranenud investeerimiskeskkonda investeeringuid suurusjärgus 100 miljonit krooni. Üldjuhul on erasektor ise võimeline leidma ja looma investeerimis- ja ekspordivõimalusi. Linna roll seisneb soodsa ettevõtluskeskkonna loomises, mis on olnud Kuressaare linnavõimude üks põhieesmärk. Tugeva sisemaise nõudluse kasvu puudumisel on eksport olnud Eesti majanduse peamine kasvumootor. Seoses Saaremaa suhtelise suletusega on Euroopa kiireima majandusarenguga Läänemere regiooni keskpunktis asuval saarel ebasoodsad tingimused ekspordi arendamisel. Seetõttu tuleb pidada ülioluliseks Saaremaale süvasadama ehitamist, mille valmimine annaks tõuke välisinvesteeringute sissevoolu suurenemisele ja ekspordimahu kasvule. Otsesed välisinvesteeringud on olulise tähtsusega majanduse restruktureerimisel, efektiivsuse suurendamisel ja ekspordipotentsiaali loomisel. Arvestades otseste välisinvesteeringute tähtsust, tuleb jätkata välis- ja kohalike investorite võrdset kohtlemist suurendamaks majanduse avatust, atraktiivsust ja konkurentsivõimet. 4. ARENGUKAVA INVESTEERINGUTE PLAAN Tegevus 2001 2002 2003 2004 2005 Investeering Investeering Kapitalieelarve I järjekord Kapitalieelarve II järjekord Kaasfinantseeringud Kapitalieelarve Kaasfinantseeringud 2. PUHKE- JA HALJASALAD Ida-Niidu palliväljak 100 Smuuli palliväljak 100 Smuuli rula- ja rulluisuplats 50 Jalgrattahoidlate paigaldamine 100 100 100 Laste mänguväljakud (Lossi 2) 300 100 Lossipargi renoveerimine Pargipingid ja bussipeatuste pingid 100 Akvatooriumi puhastamine Ujula abajas 300 Raiekivi sääre kaldakindlustus 100 Jahisadama navigatsioonimärgistus 350 3. HARIDUS Õpperuumide valgustus Koolimööbli vahetus Ohutuse ja päästeameti nõuete täitmine 100 200 500 500 1000 1000 Ventilatsiooniprobleemid 200 200 200 Tualetid, pesuruumid Põhikooli kapitaalremont 1500 2550 1600 Vanalinna Kooli kapitaalremont 560 2500 SÜGi staadion 150 Põhikooli staadion 200 500 Kuressaare Gümnaasiumi staadion 150 Saaremaa Ühisgümnaasiumi võimla 500 500 500 Noortekeskuse väljaehitamine 100 300 II Lasteaia katus 500 V Lasteaia amortiseerunud süsteemid 500 VI LPK katus 1000 Säästuprogrammid 200 300 500 1000 2000 Kolledž 100 1150 KG SA 300 350 4. KEHAKULTUUR JA SPORT Kuressaare Gümnaasiumi ujula 2750 2750 Jalgpallikompleks 500 1000 Purjetajate paadihoidla väljaostmine 100 6. SOTSIAALHOOLDUS Turvakodu 400 Päevakeskuse II korrus 100 350 12. LINNAVARA Korterite soetamine 200 200 200 200 Raamatukogu ja infokeskus 1000 6000 1000 6000 Linnavalitsuse hoone remont 500 Raekoja hoone remont 1000 Uus 27 kinnistu väljaostmine (sihtotstarbega – keskuse parkla) Arendustegevused/infosüsteem 200 13. MUINSUSKAITSE Suursilla taastamine 1000 Kindluse raveliinile teede rajamine, sildade ehitus 300 11 850 Kindluse kaldapealsete kindlustamine 3000 Kindluse vallide restaureerimine 300 18 000 300 14. TEED ja TÄNAVAD Aia tn pikendus 1000 500 500 500 Uue tn rekonstrueerimine 1000 1000 Kesklinna projekt – keskuse parkla 500 1000 Kesklinna projekt Uus 27 parkla 2600 500 Uus 2 krundi turismibusside parkla 700 Puhkeala parkla 500 500 Teatrimaja parkla lõpuleviimine Pihtla/Tallinna/Karja ristmiku parkla Lossi 2 parkla 300 Tallinna tn jalgrattateede rajamine 500 Puhkeala jalgrattateede II etapp Lossi tn jalgrattateede väljaehitus Pikk tn I – katte remont II – rekonstrueerimine 120 1500 Kalevi tn osaline väljaehitus 300 Kauba tn rekonstrueerimine 1000 1200 Kitsas tn parkla (kaubamaja taga) Kase tn osaline väljaehitus 100 Luha tn kruuskatte ehitus 300 Uus-Roomassaare–Allee tn ehitus 150 2000 Kohtu tn ehitus lõigul Sepa–Pikk tn 600 Abaja Töö tänavad 1900 Pikk tn– J. Smuuli tn ristmiku ehitus 1000 Talve kõnnitee ehitus koos sademeveega 1700 Kohtu tn liikluskorraldus Vanalinna k. osas 300 Sepa tn liikluseks avamise ümberkorraldused 30 Bussipeatuste aluste kaasf. 50 50 15. KOMMUNAALMAJANDUS Vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise projekt 870 22 000 870 18 000 Tänavavalgustus 230 808 706 1090 1174 Prügist energia tootmise uuring 1000 KOKKU 5200 2900 51 660 15 278 51 850 9206 9390 9574 KONTROLLARV 5000 1800 14 000 10 000 10 000 10 000 5. ARENGUKAVA KOOSTAMISE TÖÖKORRALDUS 1. Seadusandlik alus Kuressaare arengukava 2001–2005 koostamise otsus võeti vastu 2000. aastal Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a otsusega nr 5. Arengukava läbivaatamise ja uue redaktsiooni koostamise töö üldjuhiks määrati Jaanus Tamkivi, töögrupi juhiks Urmas Treiel. 2. Protsessi kirjeldus Oma olemuselt on arengukava ühiskondlik kokkulepe, mis eeldab poliitilist usaldust. Arengukava koostamisele kaasati seetõttu lisaks linnaametnikele linnavolikogu liikmeid, maavalitsuse töötajaid, linnakodanikke, ettevõtjaid ja spetsialiste. Arengukava koostamisse sai iga linnakodanik sekkuda. Kuressaare arengukava koostamiseks moodustati seitseteist teemagruppi. Kokku kuulus teemagruppidesse ligi 200 inimest. Täiendavad töögrupid moodustati tööhõive ja munsuskaitse teemade käsitlemiseks. Viimase põhjal kujunes arengukava eraldi teema. Kõik arengukava koostamise tulemused vaadati läbi koordineerivas töögrupis, mille koosseisus oli 15 inimest: Karli Valt, Kaljo Ellik, Õilme Salumäe, Urve Tiidus, Jaanis Prii, Tarmo Berens, Lilian Hansar, Ruth Kalamees, Urmas Treiel, Margo Sooäär, Indrek Himmist, Urmas Lõhmus, Aarne Mustis, Tõnu Sepp, Reet Truuväärt. Arengukava valmis paralleelselt üldplaneeringuga. Linna üldplaneeringut on mitu aastat ette valmistatud väga põhjalikult ja süsteemselt. Seetõttu oli olemas kompleksne ülevaade maakasutuslikest võimalustest. Ühendati arengukava ja üldplaneeringu töögrupid ja teemade arutelud, ligilähedased olid mõlema dokumendi valmimise ajagraafikud. Töö näitas, et mõlema dokumendi ühine ettevalmistamine võimaldab põhjalikumalt süveneda linna arenguprobleemidesse, mis mõjutab tulemit positiivses suunas. Töögruppide ülesanne oli oma valdkonna kaardistamine, eesmärkide ja ülesannete läbiarutamine ning võimalikult paljusid rahuldava konsensuse saavutamine. Töögruppe ühendavad seminarid olid mõeldud vastastikuseks informeerimiseks, ühisaruteluks, eluvaldkondade analüüside läbiarutamiseks ja tulemuste hindamiseks ning lõpptulemina ettepanekute tegemiseks linnaelu paremaks korraldamiseks. Meeskonnatöö tulemusena tekkis ülevaade kogu ümbritsevast keskkonnast. Lõpptulemi oluliseks mõjutajaks oli linnakodanike seas läbiviidud küsitlus. Küsitluse tulemusena koguti üle 1400 vastuse. Seega andis oma nägemuse iga kümnes linnakodanik ja iga neljas pere. Küsitluse idee ja teostuse autoriteks olid Ingrid Tilts ja Reet Truuväärt. Lisa 1 «Linnakodanike seas läbi viidud küsitluse üldtulem». Lisa 8 «Olulisemate sündmuste ajagraafik». Lisa 1 LINNAKODANIKE KÜSITLUS Linnakodanike küsitluse «Kujundame koos Kuressaare tulevikku» tulemused Seoses linna arengukava ja uue detailplaneeringu koostamisega viidi 28. märtsist 2. aprillini 2000. aastal Kuressaares esmakordselt läbi linnakodanike küsitlus «Kujundame koos Kuressaare tulevikku». Rohkem kui 6000 ankeedi kättetoimetamiseks kasutati otsepostitust ja anti võimalus inimestel kuues linna punktis ankeetidele kohapeal vastata. Lisaks jagati ankeete gümnaasiumiõpilastele linna kahes koolis. 24 inimest kasutas võimalust vastata Interneti kaudu. 6556 kasutusse läinud ankeedist tagastati 1403 täidetud küsitluslehte. Seega kujunes küsitluse osalusprotsendiks vähemalt 21,4%, arvestades asjaolu, et osa ankeete täideti perekondlikult. Alljärgnevad tulemused põhinevad 1368 ankeedi läbitöötatud andmetele. 1. väide – elu kvaliteet Kuressaares on viie aasta jooksul muutunud: paremaks arvas 60,1% halvemaks 11,4% ei ole muutunud 28,5% 2. Kuressaare suurimateks valupunktideks hindasid vastajad: 1. tänavate olukord keskmine hinne 2,10 2. tööpuudus 2,33 3. vaba aja veetmise võimalused lastele ja noortele 3,00 4. vee- ja kanalisatsioonitrassid 3,38 5. elamute remont 3,57 6. abi puudustkannatavatele peredele 3,60 7. jalgrattateede puudumine 3,64 8. heakord 3,74 9. haridusasutuste seisukord 4,30 10. arstiabi kvaliteet 4,53 11. liikluskorraldus 4,82 12. info linnavalitsuse tegevuse kohta 5,22 13. kesine kultuurielu 5,36 14. maareform 5,85 15. vähesed võimalused osaleda linnaarengu protsessides 6,25 16. bussiliiklus 7,87 3. Olulisuse järgi reastati Kuressaare arendamise jaoks vajalikud valdkonnad järgmiselt: 1. ettevõtlus keskmine kohapunkt 2,75 2. turism 3,79 3. haridus 4,25 4. keskkond 5,08 5. sotsiaalhoolekanne 5,19 6. kultuur 5,32 7. tervishoid 5,34 8. kommunaalmajandus 6,30 9. liikluskorraldus 6,78 10. sport 6,96 11. muinsuskaitse 8,34 4. Tähtsuse järgi reastasid linlased rajatavad objektid järgmiselt: 1. linnuse vallide ja vallikraavide korrastamine keskmine kohapunkt 2,61 2. kultuuri- ja infokeskus 2,85 3. universaalne spordihall Rohu t 3,71 4. sotsiaalkorterid 3,97 5. linna staadioni rekonstrueerimine 3,99 6. turismibusside parkla Uus t 5,29 7. Aia t pikendamine Tuulte Roosi suunas 5,50 8. Rohu t pikendamine Aia tänavani 5,61 5. Enim tähelepanu tuleb pöörata järgmise linnaosa korrastamisele: 1. vanalinn – kohapunktid 1,57; 2. Smuuli elamurajoon – 2,32; 3. linna puhkeala – 2,53; 4. Tori linnaosa – 2,90; 5. individuaalelamute rajoon – 4,50; 6. Ida-Niidu rajoon – 4,53; 7.–8. koht Marientali korruselamute rajoon ja Tuulte Roos – mõlemad võrdselt 5,21. 6. Suuremate vabaõhuürituste kohtadena eelistatakse: 1. Tori sadam – 1,36; 2. Weise heinamaa – 1,84; 3. staadioni ja lossi vaheline ala – 1,93; 4. Loode tammiku ja Tuulte Roosi vaheline ala – 2,79; 5. Roomassaare sadam – 2,85. 7. Kuressaares on turvaline elada usub 88% vastanutest ja 12% on vastupidisel arvamusel. Kõige enam soovitakse linnas näha rohkem politseinikke ja tuntakse vajadust politseipatrullide järele – 301 korral. Ühe olulisema turvameetmena nähakse ette tänavavalgustuse parandamist ja aastaringset tänavavalgustust – 131 korral. 8. Linnale oluliste spordirajatiste rida kujunes nii: 1. universaalne spordihall – 2,14; 2. uus ujula – 2,20; 3. koolide spordiväljakud – 2,32; 4. kaasaegne staadion – 2,69; 5. jalgrattateed – 3,00; 6. rularajad – 4,16; 7. kardirada – 5,40; 8. golfiväljak – 5,70; 9. squashisaal – 6,18. 9. Kuressaare atraktiivsust peab vajalikuks suurendada 92,6% vastanutest, 7,4% on vastu. Olulisemate abinõudena soovitatakse heakorra parandamist (72 ankeedis), korrastatud looduskeskkonna loomist (42 ankeedis) ja rohkemate meelelahutusüritste korraldamist (36 ankeedis). 10. Kuressaare peab tegema jõupingutusi külastajate ligitõmbamiseks suvisel ajal arvab 86% vastanutest, vastu on 14%. Turismi arendamisel peetakse kõige olulisemateks teeninduskvaliteedi parandamist (64 ankeedis), linna heakorra parandamist (64 ankeedis) ja süvasadama ehitamist (47 ankeedis). 11. Kuressaares toimuvad kultuuriüritused rahuldavad 70% linlasi ja 30% ei ole rahul. Ürituste hindu peetakse liialt kõrgeks ja rohkem tahetakse näha noorte üritusi ja vabaõhuetendusi. 12. Kesklinnas on vaja liikluskoormust vähendada arvab 61% ja 39% on vastu. 13. Jalgrattateid soovitakse rajada ennekõike elurajoonidest koolideni (1,21 keskmist kohapunkti), siis alles Tallinna tänavale (1,42 p) ja puhkealale (1,72 p). 14. Linna poolt pakutavate sotsiaalhoolduse teenustega on väga rahul 2,6%, rahul 73,6% ja rahulolematud 23,8%. Kõige rohkem puudust tuntakse asjakohasest infost. 15. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteediga Kuressaare Haiglas on rahul 69% ja rahulolematud 31% vastanutest. Perearstide puhul on samad näitajad 68% ja 32%. 16. Linna korrastustöödel on nõus kaasa lööma 60,5% ja vastu on 39,5%. 17. Volikogu ja linnavalitsuse häälekandjana peaks ilmuma Linnaleht, arvavad 67% linlastest, 33% on vastu. Küsitluses osales 65,3% naisi ja 34,7% mehi. Eri vanuseastmetes osalejaid oli järgmiselt: vanuses 15–18 – 22,1% 19–24 – 6,6% 25–34 – 12,4% 35–44 – 17,1% 45–54 – 15% 55–59 – 6,2% 60+ – 20,2% haridus: põhi – 23,2%, kesk – 30,2%, keskeri – 28,1%, kõrgem – 18,5%. Koduseid oli 29%, töötuid 9% ja tööl käivaid 62% vastanutest. Eramajaelanikke vastanute hulgas 21%, kortermajas 42%, üürnikke oli 10% ja omanikke 27%. Lisa 2 Investeeringud 1998–2002 Peamiselt 1998 1999 2000 2001 2002 KOKKU OBJEKT Tegemise aeg Linn Kaasf. Kokku Linn Kaasf. Kokku Linn Kaasf. Kokku Linn Kaasf. Kokku Linn Kaasf. Kokku Linn Kaasf. Kokku KULTUUR LINNATEATER 1995–2000 1000 9500 10 500 1000 11 200 12 200 1400 3000 4400 0 0 3400 23 700 27 100 VABAÕHULAVA 1999 0 100 800 900 0 0 0 0 0 100 800 900 KULTUURIKESKUS 0 100 100 0 0 0 100 0 100 Raamatukogu ja infokeskus 2001–2003 1000 6000 6000 1000 6000 6000 2000 1200 1400 Raegalerii 0 1000 1000 1000 0 1000 HARIDUS Põhikool 1997–2003 780 780 0 400 400 1500 1500 2550 2550 5230 0 5230 Muusikakool 1998 175 175 0 0 0 175 0 175 Lasteaiad 1997–1999 575 575 160 160 0 0 0 735 0 735 KG või KG SA 1997–2003 1090 1090 200 120 320 300 300 600 300 300 350 0 350 2240 420 2660 Puuetega laste klassid 1998–1999 155 100 255 325 100 425 0 0 0 480 200 680 Huvikeskus 1997–1998 735 290 1025 0 400 400 100 300 400 0 1235 590 1825 Vanalinna Kool 1997–1999 895 895 350 350 0 560 560 2500 2500 1245 3060 4305 SÜG 1997 240 240 0 0 0 240 240 Õhtukool 1997 323 323 0 0 0 323 0 323 Spordikool 1997 1931 1931 1100 1100 0 0 3031 0 3031 Kuressaare Kolledž 800 800 100 1150 1250 0 100 1950 2050 Allasutuste arvutiprogrammid 1999 0 200 200 0 200 200 400 200 200 600 200 800 Koolistaadionid 200 500 700 300 300 500 500 1000 Ohutusnõuded 300 300 500 500 800 0 800 Säästuprogrammid 200 200 300 300 500 0 500 SPORT Staadion 1999– 370 700 1070 101 101 0 471 700 1171 KG ujula 2002 2750 2750 5500 2750 2750 5500 Purjetajate paadihoidla 2001 100 100 0 100 0 100 Jalgpallikompleks 500 1000 1500 0 100 1000 1500 SOTSIAALHOOLDUS Päevakeskus 1997–1999 770 12 465 13 225 150 200 350 0 100 350 450 13 005 14 025 PUHKEALA JAHISADAM Sadamahoone, komun. 1998–1999 300 8715 9015 2174 8315 10 489 0 0 0 0 0 2474 17 030 19 504 Akvatoorium 1998–2000 8320 8320 165 165 300 300 400 400 0 0 0 700 8485 9185 Faarvaater 1998–2000 1000 5000 6000 0 14 900 14 900 0 0 0 0 1000 19 900 20 900 Navigatsioon 2000 0 0 600 400 1000 0 0 0 0 600 400 1000 RANNA-ALA Supelrand 1997–1998 2391 2391 100 100 0 0 0 0 0 2491 0 2491 Jalgrattatee 1998–1999 312 312 110 500 610 0 0 0 0 0 0 0 0 422 500 922 Puhkeala parkla 1998– 610 610 970 970 0 0 0 0 0 0 0 610 970 1580 Väikevormid 1999 0 255 255 0 0 0 0 0 225 0 225 KURESSAARE KINDLUS Vallikraavid 1999–2000 0 1600 1600 240 2560 2800 200 200 0 0 0 240 4360 4600 Vallide restaureerimine 2001– 300 14 850 15 150 300 18 300 0 600 32 850 33 450 INFRASTRUKTUUR VESIVARUSTUS 1997– 13 000 13 000 20 900 20 900 20 000 20 000 870 22 000 22 870 870 18 000 18 870 1740 93 900 95 640 TEED 1230 1230 690 771 1461 600 600 1400 2750 4150 3600 4600 8200 7520 8121 15 641 PRÜGIMAJANDUS 2001– 1000 1000 0 0 1000 1000 ELEKTRIVARUSTUS 243 243 300 300 230 230 808 808 1620 0 1620 MUUD KESKLINNA TUALETT 1999 650 650 0 0 0 650 0 650 Puhke- ja mänguväljakud 2001–2002 500 500 250 250 750 0 750 Üldplaneering 1998–2000 0 900 900 280 880 1160 200 200 0 0 0 0 480 1780 2260 Suursilla taastamine 1000 1000 0 0 1000 1000 Linnavalitsuse hoone 2000– 0 0 350 350 0 500 500 850 0 850 KOKKU 14 551 58 280 72 831 7427 48 021 53 449 6291 41 160 47 451 8300 51 860 60 160 15 278 51 850 67 128 51 847 251 171 303 018 Lisa 3 Kuressaare linna põhieelarve kujunemine 2001–2005 Aasta Üksikisiku tulumaks Maamaksu kasvu prognoos Muu eelarve (omatulud) Toetusfond Tulud varadelt Kapitalieelarvesse Kokku põhieelarve Põhieelarve kasv 1999 41 900 1200 14 000 3900 3600 –8600 56 000 2000 43 283 2120 14 000 7150 3400 –8500 61 453 109,7% 2001 45 447 2120 14 700 7700 2000 –8500 63 467 103,3% 2002 49 537 3400 15 435 7700 0 –8500 67 572 106,5% 2003 53 005 3400 15 898 7700 0 –8500 71 503 105,8% Lisa 4 Kapitalieelarve kujunemine 1999–2003 Aasta Kapitalieelarvesse suunatud tulud varadelt Tulu laenudest Tulu põhieelarvest Kokku kapitalieelarve Sellest investeeringuteks 1999 0 7000 8600 15 600 7000 2000 0 0 8500 8500 5000 2001 1400 0 8500 9900 6000 2002 3500 6000 8500 18 000 14 000 2003 3300 0 8500 11 800 7800 Lisa 5 Kuressaare linna koondeelarve kujunemine 1999–2003 Aasta Põhieelarve Kasv (aastast 2000) Kapitalieelarve Kasv (aastast 2000) Tervikeelarve Kasv (aastast 2000) 1999 56 000 15 600 71 600 2000 61 453 100,0% 8500 100,0% 69 953 100,0% 2001 63 467 103,3% 9900 116,5% 73 367 104,9% 2002 67 572 110,0% 18 000 211,8% 85 572 122,3% 2003 71 503 116,4% 11 800 138,8% 83 303 119,1% Lisa 6 Laenude juhtimine 2000–2003 (tuh.kr) Aasta Eelarve kasv Eelarve Laenuintress Võetav laen Aastane tagasimakse 20% nõue Kohustuste suhe eelarvesse 75 % nõue aasta lõpuks 1999 65 500 10,0% 8636 13,2% 48 293 73,7% 2000 107,0% 70 085 10,0% 3550 5,1% 47 386 67,6% 2001 105,0% 73 589 10,0% 0 3989 5,4% 43 397 59,0% 2002 109,0% 80 212 10,0% 6000 4376 5,5% 48 212 60,1% 2003 107,0% 85 827 10,0% 0 11 273 13,1% 36 939 43,0% 2004 105,0% 90 118 10,0% 10 490 11,6% 26 449 29,3% 2005 105,0% 94 624 10,0% 9691 10,2% 16 758 17,7% Lisa 7 Laenude juhtimise strateegiate võrdlustabel Sisu Intress Olemasolevate laenude tagasimaksmine Võetav laen (tuh.kr) 20% nõue laenude teenindamise osakaal jooksvasse eelarvese 75% nõue aasta lõpuks kõigi kohustuste osakaal eelarvesse 2000 2001 2002 1999 2000 2001 2002 2000 2001 2002 Kõikide laenude tagasimaksmine 10% 4 aastat 0 0 0 13,2 13,5 13,5 13,6 47% 31% 15% Kavandatav strateegia 10,0% 6 aastat 0 0 6000 13,2% 5,1% 5,4% 5,5% 67,6% 59,0% 60,1% Senise laenupoliitika jätkamine nn «Munitsipaalinvesti» kaudu 6% 6 aastat 5000 7000 9000 13,2 11,2 11,6 11,7 55,7 53,1 50,7 Lisa 8