Jõgeva Vallavolikogu — Jõgeva valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 103, 1454

Vastavalt jäätmeseaduse paragrahvi 21 lõikele 1 Jõgeva Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Jõgeva valla territooriumil Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 5. mail 1999. a. Volikogu esimees Gunnar KOLL Lisa Jõgeva Vallavolikogu 29. aprilli 1999. a määrusele nr 8 JÕGEVA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Jõgeva valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri), lähtuvalt Eesti Vabariigi jäätmeseadusest (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) – (vastu võetud 10. juunil 1998. a jõustunud 1. detsembril 1998. a) on alus, mille kohaselt toimub Jõgeva valla territooriumil jäätmehooldus. Eeskiri reguleerib jäätmete sisse- ja väljaveo korraldamist Jõgeva valla territooriumil. 1.2. Jäätmekäitlus jäätmete tekkest kuni jäätmete kõrvaldamiseni ja kõigega, mis sinna vahele jääb, on äriline tegevus, mis peab tagama säästva arengu põhimõtteid jälgiva ja keskkonnasõbraliku jäätmehoolduse korraldamise Jõgeva valla territooriumil. Eeskiri reguleerib jäätmete tekitaja, jäätmete omaniku ning jäätmekäitlusettevõtte vahelisi suhteid. 1.3. Käesoleva eeskirjaga määratakse kindlaks jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, taaskasutamise või kõrvaldamise kord Jõgeva valla territooriumil. 1.4. Käesoleva eeskirjaga määratakse kindlaks jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmete omaniku ja jäätmekäitlusettevõtte vaheline kohustus ja vastutus jäätmehooldusel Jõgeva valla territooriumil. 1.5. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine valla territooriumil, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas, jäätmete teisese toormena ärakasutamine ning jäätmete ebaseadusliku, kontrollimata sisse- ja väljaveo takistamine Jõgeva valla territooriumile. 1.6. Jäätmehoolet Jõgeva valla territooriumil korraldab Jõgeva Vallavalitsus kooskõlas keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega ning koostöös Jõgeva Maavalitsuse keskkonnaosakonna ja teiste omavalitsustega. 1.7. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlemisterritooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja vastavalt Jõgeva valla avaliku korra ja heakorra eeskirjale. 2. Üldmõisted Jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel. Tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – toodangu valmimiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed, sealhulgas: vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; klaastaara jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaastaara; vanametall – kasutusest kõrvaldatud metalltaara ja muud metallijäätmed. Tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused. Bioloogilised jäätmed – elutegevuses tekkinud looduslikult lagunevad jäätmed. Toidujäätmed – toiduainete, toidu valmistamisel või tarbimisel ja toiduainete riknemisel tekkinud bioloogilised jäätmed. Aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud nendega sarnased taimsed jäätmed. Mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja raskemad jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne). Ehitusjäätmed – ehitus- ja lammutusjäätmed. Kompostimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks. Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel või energia saamisel. Jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitlusettevõte – ettevõtte, kes tegeleb jäätmekäitlusega ja kellel on sellekohane jäätmeluba. Jäätmeluba – dokument, mis määrab toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkivate jäätmete piirkogused ja annab õiguse jäätmekäitluseks. Jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisvarahoolduse ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti. Jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid. Jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Territooriumi valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik. Krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium. Korraldatud olmejäätmevedu – kohaliku omavalitsuse korraldusel organiseeritud olmejäätmevedu. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud ala – kohaliku omavalitsuse haldusterritoorium, mis on hõlmatud korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmekava – käsitleb jäätmehoolduse olukorda omavalitsuse haldusterritooriumil, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Valla jäätmekava on valla arengukava osa. Jäätmekava peab olema ka jäätmeluba taotleval ettevõttel. Säästev areng – nõuded, mis tulenevad Agenda 21 programmist ja kohustavad rakendama loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 3. Jäätmevaldaja, jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja vastutus ja kohustus jäätmekäitlemisel 3.1. Kõik jäätmevaldajad on kohustatud omama jäätmemahuteid korraldatud olmejäätmeveoga piirkondades või nendel peavad olema sellekohased lepingud jäätmekäitlusettevõttega või omama neid kommunaalmajandusettevõtte vahendusel. 3.2. Jõgeva valla haldusterritooriumil kogutavate jäätmete käitluskohad määrab Jõgeva Maavalitsuse keskkonnaosakonna nõusolekul Jõgeva Vallavalitsus ning informeerib sellest valla elanikke, asutusi ning ettevõtteid. 3.3. Jõgeva Vallavalitsusel on õigus nõuda valla territooriumil olevatelt jäätmetekitajatelt (asutused ja ettevõtted) jäätmekäitluskavasid ning kontrollida nende täitmist. Jäätmekäitlusettevõttega lepingut mitte omavad jäätmetekitajad on kohustatud säilitama dokumentatsiooni jäätmekäitluse kohta (prügila talongid) vähemalt üks aasta. 3.4. Jäätmekäitlemisega on Jõgeva valla haldusterritooriumil lubatud tegelda ainult Jõgeva Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud taotluse alusel vastavat litsentsi ja jäätmeluba omaval (jäätmekäitlus)ettevõttel. 3.5. Jõgeva Vallavalitsusel on õigus nõuda Jõgeva valla haldusterritooriumil olevate jäätmekäitluskohtade (prügilate) haldajatelt iga viie aasta järel keskkonnaauditit (põhjendatud vajadusel ka sagedamini). 3.6. Teistelt haldusterritooriumidelt kogutud jäätmete käitlemine (ladustamine) Jõgeva valla haldusterritooriumil olevates jäätmekäitluskohtades (prügilates) reguleeritakse jäätmekäitluskoha (prügila) haldaja ja Jõgeva Vallavalitsuse vahelise lepinguga, kuid mitte pikemaks ajaks kui viieks aastaks. 3.7. Jäätmetekitaja peab jälgima kirjalikult edastatud teateid ja juhiseid (Jõgeva Valla Teatajas ja Vooremaas) ning muud informatsiooni jäätmete käitlemise ja koristustööde kohta. Territooriumide valdajad, kommunaalettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldesüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. 3.8. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 3.8.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 3.8.2. korraldama oma taaskasutatavate jäätmete (vanapaber, klaastaara, vanametall) korduvkasutust ja nende sorteeritud käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3.8.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 3.8.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru keskkonnaametile ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni Jõgeva Vallavalitsusele. 3.9. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud käitlema (koguma, sorteerima, kompostima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle. 3.10. Kogumisvahendeisse paigaldatud ja jäätmekäitluskohta ladestatud jäätmed on jäätmekäitleja omand, mida ei tohi kõrvalised isikud ilma loata sealt välja viia. Keelatud on sorteerida ja purustada pakitud jäätmepakke, kui see ei ole seotud jäätmekäitlusega. 3.11. Jõgeva Vallavalitsusel on õigus sõlmida lepinguid ning kehtestada eeskirju toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kõlbliku teisese toorme (paber, klaas jms) ning ohtlike jäätmete kogumiseks Jõgeva valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmete kogumine, hoidmine, taaskasutamine ja kõrvaldamine 4.1. Jäätmed kogub ja teostab esmase sorteerimise jäätmevaldaja. 4.2. Jäätmed kogutakse sorteeritult kogumisvahenditesse. Keelatud on spetsiaalsetesse konteineritesse paigaldada sorteerimata jäätmeid. Kõik konteinereid määrivad ja lõhnavad jäätmed kogutakse pakitult, et need oleksid ohutud teistele inimestele ja keskkonnale. Jäätmed, mis võivad kogumisvahendeis muutuda keskkonnale ja inimestele ohtlikuks, peab jäätmetekitaja kohe transportima jäätmekäitluskohta. 4.3. Tuhk kogutakse kaanega kaetud mittepõlevast materjalist tuhanõusse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib panna olmejäätmete kogumisvahendisse tihedas ja vastupidavas pakendis. Tuhk ei tohi põhjustada tuleohtu. 4.4. Mahukad jäätmed võib jäätmeid koguva jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks asetada äraveoks jäätmekogumisvahendi juurde. Suures koguses ehitusjäätmed kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse. 4.5. Maksimaalselt kasutatakse toidujäätmete, bioloogiliste jäätmete ja taimse päritoluga aiajäätmete kohapealset kompostimist. Kompostimisel on kohustuslik tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuvad, haisevad, taimehaigusi levitavad ning keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikud ja ebaesteetilisse kohta rajatud kompostihunnikud peab likvideerima selle omanik. 4.6. Aiapidamises taimehaigustest kahjustatud oksi ja prahti (välja arvatud kulu) on lubatud põletada lõkkes ajavahemikus 15. oktoobrist 1. maini, tagades tuleohutuseeskirja täitmise. 5. Konteinerid, konteinerite asukohad, ligipääsetavus 5.1. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada optimaalse suurusega spetsiaalseid konteinereid (olmejäätmetele, klaasile, paberile, ehitusprahile jne), prügikotte, patareikaste ja spetsiaalseid kompostimiskaste. Kogumisvahend peab olema suletava kaanega, et välistada koerte, kasside ja lindude juurdepääs. Ühekordse kasutusega prügikotte võib asetada krundi piirile kindlatel aegadel ja kokkuleppel jäätmekäitlejaga. 5.2. Jäätmete kogumisvahendid tühjendatakse vastavalt vajadusele või jäätmekäitlusettevõttega kooskõlastatud graafiku alusel. 5.3. Käsitsi teisaldatavad kogumisvahendid tuleb võimaluse korral paigaldada jäätmeautoga ligipääsetavasse kohta. Suuremate kogumisvahendite puhul peab kinnistu (krundi) valdaja tagama jäätmeauto ligipääsu neile mehhaniseeritud laadimiseks. 5.4. Väljaspool hooneid paigutatavad kogumisvahendid peavad asetsema kindlal tasasel alusel ning olema võimaluse korral varjatud. Piirded, katused ja alused ei tohi takistada kogumisvahendi tühjendamist. Hoonetesse paigutatavad kogumisvahendid peavad asuma ruumis, kus on hea ventilatsioon, valgustus ja lukustamata ligipääs. 5.5. Jäätmete kogumisvahend peab olema terve ega tohi olla esteetiliselt häiriv. Kogumisvahendi korrasoleku ja paigutamise eest on kohustatud hoolitsema kogumisvahendi omanik või rentnik. Kogumisvahendite ümbrus peab olema korrastatud ja võimaluse korral piiratud hekiga. 6. Ohtlike jäätmete kogumine 6.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 6.2. Olmes tekkinud ohtlikud jäätmed (akud, kemikaalid, mürgid, värvid, patareid jms) tuleb viia Jõgeva linna ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti või spetsiaalsetele kogumisautodele (kogumisringidest teave kohalikes ajalehtedes). 6.3. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi annab välja Keskkonnaministeerium. 6.4. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad mahutid. 6.5. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 6.6. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 6.7. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab ettevõte säilitama keskkonnaameti poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 6.8. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 6.9. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 7. Jäätmete vedu 7.1. Jäätmete üleandmise nende tekke- või kogumiskohast jäätmete veoga tegelevale jäätmekäitlusettevõttele korraldab ning teda finantseerib jäätmetekitaja. Teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest ja omadustest ning teenindussagedusest ja teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise kulukust. Teenustasu suuruse kindlaksmääramisel peab arvestama ka jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutus-, sulgemis- ja järelhoolduskulusid. 7.2. Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. 7.3. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 7.4. Kui jäätmeid veetakse lahtises autokastis, peab koorem olema kaetud selliselt, et oleks välistatud nende pudenemine veo ajal autokastist. 7.5. Jäätmete laadimisel või transportimisel tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust vedaja. 8. Jäätmete kõrvaldamine 8.1. Jäätmete kõrvaldamine toimub Jõgeva valla territooriumil ladestamisena Tooba ja Laiuse prügilasse. Vaimastvere prügila on ajutises kasutuses (suletakse 2000–2002. aastal). 8.2. Prügilasse saabunud jäätmekoormad tuleb keelatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Keelatud jäätmete olemasolul koormat prügilasse vastu ei võeta ja sellest informeeritakse keskkonnaametit. 8.3. Jäätmekäitlus (ladustamine prügilas) toimub selleks määratud töötaja juhendamisel kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 8.4. Jäätmete matmiseks kaetakse jäätmekihid pinnase või inertsete tootmis- või ehitusjäätmetega (prügilas) vastavuses tehnoloogilise projektiga. 8.5. Jäätmete põletamine jäätmekäitluskohas, kui see pole ette nähtud vastava ja kooskõlastatud tehnoloogiaga, ning prügilas ja ladestuspaigas on keelatud. 8.6. Jäätmekäitluskohta haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel, prügilas ja ladestuspaigas ning vältima jäätmete sattumist väljapoole jäätmekäitluskoha või prügila piire.