Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 102, 1443

Juhindudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõikest 1, Kohtla-Järve Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kohtla-Järve linna jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 22. novembril 2000. a. Volikogu esimees Valeri KORB Kinnitatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 15. novembri 2000. a määrusega nr 39 KOHTLA-JÄRVE LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise ja kõrvaldamise korra Kohtla-Järve linnas. 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine linnas, jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil asuvatele ja tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 4. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, loomakliinikute nakkusohtlike ja bioloogiliste, lõikavate ja torkavate jäätmete käitlemise korra määrab eraldi Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 5. Jäätmehooldust Kohtla-Järve linnas korraldab linnavalitsus. II. MÕISTED 6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 6.1. Jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 6.2. Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduses loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 6.3. Tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 6.4. Taaskasutatavad jäätmed – toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed, sealhulgas: 6.4.1. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 6.4.2. klaastaara jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaastaara; 6.4.3. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metalltaara ja muud metallijäätmed: 6.4.4. plastik – plastmassist kile, pakendid ja teised plastmassist asjad; 6.5. Tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäätmed, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 6.6. Ehitusjäätmed – ehitus- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 6.7. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed, olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- ja kui ka ohtlikke jäätmeid; 6.8. Segaolmejäätmed – olmejäätmete sorteerimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 6.9. Toidujäätmed – toiduainete, toidu valmistamisel või tarbimisel ja toiduainete riknemisel tekkinud bioloogilised jäätmed; 6.10. Aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud sellega sarnased taimsed jäätmed; 6.11. Bioloogilised jäätmed – elutegevuses tekkinud looduslikult lagunevad jäätmed; 6.12. Kompostimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 6.13. Mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja raskemad jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid jne); 6.14. Pühkmed – üldkasutatavatelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt kokkupühitud liiv ja muud jäätmed; 6.15. Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 6.16. Jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 6.17. Jäätmekäitlusettevõtja – ettevõtja, kes tegeleb jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, ladustamise või matmisega ja kellele on väljastatud vastav jäätmeluba; 6.18. Jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 6.19. Jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse jäätmete tekitamiseks, kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale; tavajäätmete veoks teenustööna; 6.20. Jäätmehooldusleping – jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, kinnisvarahooldusettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega ta muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; 6.21. Jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 6.22. Jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 6.23. Territooriumi valdaja – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 6.24. Krunt – hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium. III. JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 7. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kui jäätmete omanikku pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 8. Kõik jäätmevaldajad on kohustatud täitma nõudeid ja rakendama meetmeid jäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks. 9. Kõik jäätmetekitajad ja/või territooriumi valdajad on kohustatud omama jäätmemahuteid või nad peavad jäätmehoolduslepingu alusel kasutama ühismahuteid. 10. Jäätmetekitajad ja territooriumi valdajad on kohustatud kas ise või kinnisvarahoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmehoolduslepingu või vedama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi- või jäätmehoolduslepinguga. 11. Kõik jäätmeluba omavad isikud ning riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistris registreeritud isikud, samuti ohtlike jääkide tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul ning esitama need dokumendid või jäätmehooldusleping linnavalitsuse järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks. 12. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole krunti, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhtudel, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 13. Juriidilisest isikust jäätmete tekitaja on kohustatud: 13.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid meetmeid jäätmete tekke vältimiseks või tekkinud jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 13.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 13.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlusviisi kohta; 13.4. andma oma tegevusest aru linnavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 13.5. koostama linnavalitsuse nõudel jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 14. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle. 15. Linnavalitsus teavitab juriidilisi ja füüsilisi isikuid ning linna elanikke linnas toimuvast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. IV. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 16. Kõik isikud, kes oma tegutsemisel tekitavad jäätmeid Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 1998. a määrusega nr 236 lubatust suuremates kogustes vastavalt täpsustatud tegevusvaldkondade loetelus tootmismahtusid iseloomustavate näitajate arvväärtustele, samuti kes tegutsevad jäätmete kõrvaldamise, jäätmete taaskasutamise, ohtlike jäätmete kogumise ja veo alal (välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumise ja veo alal, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale ning tavajäätmete teenustööna veo alal), peavad taotlema jäätmeluba. Jäätmeloa taotlus koos vajaliku taotlusmaterjaliga esitatakse tegevuskohajärgsele linnavalitsusele, kes annab oma seisukoha kolme nädala jooksul. Jäätmeloa annab välja Ida-Viru Keskkonnateenistus. Loa andmiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul. 17. Jäätmete koguse vähendamine tehnoloogilises protsessis ja käitlemisel ei tohi kaasa tuua nende keskkonnaohtlikkuse suurenemist. 18. Jäätmevaldaja on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude asjade ja ainetega. 19. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ning kui see on vajalik tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks. 20. Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega on lubatud, kui sellega ei kasva oht tervisele ja keskkonnale ning see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 21. Jäätmete käitlemine ja põletamine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud. 22. Ohtlikud jäätmed peab nende omanik märgistama vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. 23. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja nende mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 24. Jäätmete üleandmine nende tekke- või kogunemiskohast jäätmekäitluskohta, juhul kui jäätmeid ei taaskasutata, on kohustuslik, selle eest vastutab jäätmete tekitaja või territooriumi valdaja või hooldusettevõte vastava jäätmehoolduslepingu olemasolul. 25. Jäätmekäitlusettevõtja tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele. V. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 26. Jäätmete kogumise korraldab jäätmevaldaja. 27. Jäätmete omanik on kohustatud järgima linnavalitsuse või tema poolt määratud jäätmekäitlusettevõtte nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja nõudeid jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse. 28. Jäätmete või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid. 29. Mahutid võivad olla jäätmete või territooriumi valdaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõtjalt. 30. Mahutina võib kasutada: 30.1. kompaktoreid; 30.2. konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismidega või käsitsi jäätmeautosse tühjendada või paigutada; 30.3. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. 31. Mahutite ja prügikonteinerite konstruktsioon peab välistama kogutavate jäätmete lendumist nendesse sademete sattumise ja näriliste, lindude ning koduloomade juurdepääsu neis olevatele (olme)jäätmetele. 32. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed peab koguma samas asuvatesse mahutitesse. Mahuti peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. 33. Mahutite omanik või rentnik vastutab nendele ligipääsetavuse, korrashoiu ja puhtuse ning mahutite vahetu ümbruse korrashoiu eest, kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti. 34. Jäätmed, mida ei saa taaskasutada kinnistul või krundil, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mõõtmete või muu põhjuse tõttu paigutada mahutitesse, võib need paigutada mahutite lähedusse käitlusettevõttega kokkulepitud ajaks ja kohta. 35. Olme- ja segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna: 35.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 35.2. vedelaid jäätmeid; 35.3. ohtlikke jäätmeid; 35.4. käimlajäätmeid; 35.5. kogumiskaevude setteid; 35.6. erikäsitlust vajavaid jäätmeid; 35.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 35.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse ja kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada kas mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 35.9. taaskasutatavaid jäätmeid; 35.10. ehitusjäätmeid. 36. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 °C). 37. Kuuma (üle 30 °C) tuhka võib paigutada ainult mittepõlevast ja mittesulavast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 38. Olme- ja segaolmejäätmed, muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 39. Taaskasutatavad paberit, pappi ja puitu sisaldavad jäätmed tuleb sorteerida nende tekkimise kohas eraldi, kui neid tekib üle 50 kg nädalas. Nende kogumiseks nähakse ette eraldi mahutid. 40. Klaastaara tuleb paigutada sõltumata kogustest eraldi selleks ettenähtud mahutitesse. 41. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemisega (kokkuostuga) võib Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil tegeleda ainult selleks linnavalitsuse poolt väljastatud vastavat tegutsemisluba ja jäätmeluba omav äriühing, kelle põhikirjaliseks tegevusalaks on muuhulgas vanametalli ja metallijäätmete kokkuost, kogumine või taaskasutamine. 41.1. Füüsilistelt isikutelt on lubatud kokku osta musta vanametalli ja metallijäätmeid ning olmelist värvilist vanametalli ja metallijäätmeid. Füüsilistelt isikutelt on keelatud kokku osta: 41.1.1. vasest elektrotehnilist traati ja kaablit; 41.1.2. alumiiniumist elektrotehnilist traati ja kaablit; 41.1.3. alumiiniumist liiklusmärke ja teeviitasid; 41.1.4. ilmselt kunsti- või ajaloolist väärtust omavaid esemeid; 41.1.5. muid ilmselt vanametalliks ja metallijäätmeteks mitteolevaid esemeid. 41.2. Füüsiliselt isikult võib vanametalli ja metallijäätmeid kokku osta vaid Eestis kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel ja ostu-müügilepingu sõlmimisel, millesse tuleb kanda järgmised andmed (lisa 1): 41.2.1. müüja ees- ja perekonnanimi; 41.2.2. isikut tõendava dokumendi nimetus, number ja väljaandja; 41.2.3. müüja elukoht; 41.2.4. üleantava metalli ja metallijäätmete kirjeldus ja päritolu; 41.2.5. transpordivahendi mark ja riiklik registreerimisnumber, millega metall kohale toimetati; 41.2.6. üleantava metalli kogus ja hind. 41.3. Juriidiliselt isikult punktis 41.1.1–41.1.5 loetletud värvilise vanametalli ja metallijäätmete kokkuost on lubatud ainult vastava juriidilise isiku igakordse kaaskirja alusel, milles on ära näidatud üleantava metalli päritolu ja selgitus selle tekkeviisi ja kasutusest kõrvaldamine põhjendusega. Kaaskirjas peavad olema ära näidatud juriidilise isiku rekvisiidid, vastutava isiku (juhi) nimi, allkiri, pitser, metalli liik ja kogus, koostamise kuupäev. 41.4. Juriidiliselt isikult metalli kokkuostmise korral sõlmitakse ostu-müügileping analoogiliselt käesoleva korra punktis 41.2 toodud andmete äranäitamisega, rakendades vastavaid erisusi (juriidilise isiku nimi, asukoht, registrikood, esindaja jne) (lisa 2). 42. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. VI. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 43. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 44. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi annab välja Keskkonnaministeerium. 45. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad või lukustatavad mahutid. 46. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 47. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 48. Koduses majapidamises kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jm tuleb üle anda ohtlike jäätmete vastuvõtupunktidesse, mille asukohad teatab linnavalitsus pärast nende määramist. 49. Koduses majapidamises tekkivad muud ohtlikud jäätmed peab üle andma vastavat litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtjatele, kelle asukohast informeerib linna keskkonnaküsimustega tegelev töötaja. 50. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtjale. Ohtlikke jäätmeid, mida käeoleval ajal Eestis veel ei käidelda, peab ettevõtja säilitama linnvalitsuse ja keskkonnateenistuse poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 51. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtja poolt. 52. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VII. JÄÄTMETE VEDU 53. Jäätmeid võib vedada: a) jäätmeluba omav ettevõtja b) jäätmete tekitaja või territooriumi valdaja neile kuuluva või renditud transpordivahendiga. Jäätmete vedaja ja territooriumi valdaja peavad taotlema jäätmete veoks jäätmeloa vastavalt jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõike 3 tingimustele. 54. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. 55. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 56. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 57. Jäätmevedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest jäätmekäitluskohta. 58. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada kohe. 59. Kui kinnistul või krundil tekkinud mahukaid jäätmeid ei saa vedada koos teiste jäätmetega, tuleb korraldada nende vedu kohe pärast nende tekkimist. 60. Ohtlike jäätmete vedu maanteel toimub ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega sätestatud korras. 61. Kohtla-Järve linna territooriumil veab olmejäätmeid olmejäätmete valdaja või linnavalitsuse poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtja vastavalt poolte vahel sõlmitud sellekohase lepingu alusel. VIII. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 62. Kohtla-Järve linnas tekkinud jäätmeid (välja arvatud ohtlikud jäätmed) on lubatud ladustada kõigis Ida-Virumaa olmejäätmete prügilates, millel on tegevusluba. 63. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskusesse. IX. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 64. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse või isiku otsuse alusel. 65. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 66. Kui reostuse tekitaja käeoleva eeskirja punktis 64 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 67. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik (valdaja) oma kulul. 68. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 67 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku (valdaja) kulul linnavalitsus. 69. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel võetakse süüdlane vastutusele seadusandlusega kehtestatud korras. 70. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollib linnavalitsus. Lisa 1 Kohtla-Järve Linnavolikogu 15. novembri 2000. a määrusele nr 38

Lisa 2 Kohtla-Järve Linnavolikogu 15. novembri 2000. a määrusele nr 38