Kiviõli Linnavolikogu — Linna põhimääruse kinnitamine — KO, 102, 1441

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618) paragrahvi 22 lõike 1 punktile 9 ja Kiviõli linna põhimääruse paragrahvile 63, Kiviõli Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kiviõli linna põhimäärus koos Kiviõli Linnavolikogu reglemendiga (lisatud). 2. Tühistada Kiviõli Linnavolikogu 30. oktoobri 1997. a määrus nr 79 «Linna põhimääruse kinnitamine» ja 18. detsembri 1997. a määrus nr 91 «Linnavolikogu reglemendi kinnitamine», 10. oktoobri 1996. a määrus nr 174 «Linnaametnike sotsiaalsete garantiide rakendamine» ja 14. novembri 1996. a määrus nr 9 «Kiviõli Linnavolikogu 10. oktoobri 1996. a määruse nr 174 muutmine». 3. Määrus jõustub 13. novembril 2000. a. Volikogu esimees Vladimir KRUZMAN Kinnitatud Kiviõli Linnavolikogu 2. novembri 2000. a määrusega nr 11 KIVIÕLI LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kiviõli linna põhimääruse eesmärk Kiviõli linna põhimääruses sätestatakse Kiviõli linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ja linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Kiviõli linna kohaliku omavalitsus (1) Kiviõli linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustest, vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Kiviõli linna omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohalike elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Kiviõli linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Kiviõli linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) linnaelanikele avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Kiviõli omavalitsusorganid Kiviõli linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) linnavalitsus – linnavolikogu moodustatud täitevorgan. § 5. Kiviõli linna piir (1) Kiviõli linna piiri täpse kirjelduse kinnitab linnavolikogu. (2) Kiviõli linna piiri muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja linnavolikogu seisukohta arvestades. (3) Kiviõli linna piir looduses määratakse koos naaberomavalitsustega. (4) Kiviõli linna piir tähistatakse linna suunduvatel teedel. § 6. Kiviõli linna sümbolid (1) Kiviõli linnal on oma vapp, lipp ja linna vapi kujutisega pitsat. (2) Kiviõli linna vapiks on hõbedane kilp, millel laiub heletsüaansinine triip laiusega 2/5 kilbi kõrgusest, mis asub 42 kraadise nurga all suunaga alt paremalt ülemisse vasakpoolsesse nurka kilbikandja poolt vaadatuna. Heletsüaansinise triibu keskel asub kaheksanurkne hõbedane täht teravikuga üles. Vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Kiviõli linna lipp on heletsüaansinine, valge ja helemarspruun horisontaalne trikoloor, värvilaidude suhtega vastavalt 3/7, 1/7 ja 3/7 lipu pindalast. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2 ning normaalsuurus 80×160 cm. Linna lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. (4) Kiviõli linna vapi ja lipu kasutamise korra kehtestab linnavolikogu. § 7. Kiviõli linna aukodanik (1) Linnavolikogu otsusel võib Kiviõli linnale osutatud teenete eest linnapoolse austusavaldusena omistada isikuliselt linna aukodaniku tiitli. (2) Kiviõli linna aukodaniku tiitel antakse eluaegselt. (3) Kiviõli linna aukodaniku tiitli andmise, äravõtmise ning sellega kaasnevad õigused sätestab linnavolikogu kinnitatud statuut. § 8. Kiviõli linna teenetemärk (1) Linnavolikogu otsusel võib Kiviõli linnale osutatud teenete eest linnapoolse austusavaldusena anda välja linna teenetemärgi. (2) Kiviõli linna teenetemärgi kujutise, andmise, äravõtmise ning sellega kaasnevad õigused sätestab linnavolikogu kinnitatud statuut. (3) Kiviõli Linnavalitsusel on õigus autasustada Kiviõli linnale osutatud teenete eest linnapoolse austusavaldusena linnavalitsuse tänukirjaga. II. LINNAVOLIKOGU § 9. Linna esinduskogu (1) Linnavolikogu on Kiviõli linna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. (3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduste ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. § 10. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse seaduse alusel hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. (2) Linnavolikogus on vähemalt 17 liiget. Linnavolikogu iga järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu vähemalt kolm kuud enne järjekordseid linnavolikogu valimisi. (3) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse valimisringkonnad, samuti määratakse kindlaks nende arv ja piirid ning mandaatide arv igas valimisringkonnas. Valimisringkondade ning mandaatide arvu neis määrab linnavolikogu vähemalt üheksakümmend päeva enne linnavolikogu valimisi. (4) Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. § 11. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu kehtestatud määrades ja korras. (4) Linnavolikogu esimehe ametikoht on palgaline. Aseesimehe ametikoha palgalisuse otsustab linnavolikogu. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 12. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist linnas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (2) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käeoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 13. Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega linnapeaks, kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema, linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab linnasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 14. Linnavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 12 ja 13 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Linna valimiskomisjoni otsused saadab linna valimiskomisjon linnasekretärile. (9) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse paragrahvi 53 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 15. Linnavolikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 16. Linna õigusaktide liigid (1) Linnavolikogu õigusaktid on: 1) üldaktina – määrus; 2) üksikaktina – otsus. (2) Linnavalitsuse õigusaktid on: 1) üldaktina – määrus; 2) üksikaktina – korraldus. (3) Linnapea ja linnavolikogu esimees võivad töö korraldamiseks anda üksikaktidena välja käskkirju. § 17. Linna õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellel tähtajal. (3) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata allkirja vastu täitjatele ja asjaosalistele. (4) Linnavolikogu määrusele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. (6) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. § 18. Linna õigusaktide avalikustamine (1) Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. (2) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu õigusaktid saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Linnavolikogu määrused, otsused ja protokollid ning linnavalitsuse määrused peavad olema kättesaadavad linnakantseleis, kus nendega on soovijail võimalik kohapeal tutvuda ja saada koopiaid. (4) Linnavolikogu määruste, otsuste ja protokolliga peab olema alates kümnendast päevast pärast linnavolikogu istungi lõppemist võimalik tutvuda Kiviõli Linnaraamatukogus ja linna avalikel stendidel. (5) Linna avalike stendide pidamise korra kehtestab linnavolikogu. (6) Linnavalitsuse määrustega peab olema võimalik alates viiendast päevast pärast nende vastuvõtmist tutvuda Kiviõli Linnaraamatukogus ja linna avalikel stendidel. § 19. Linnavolikogu struktuur Linnavolikogu töötab täiskoguna, oma eestseisuse, alatiste ja ajutiste komisjonide ning fraktsioonide kaudu. § 20. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord (1) Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimehed. (2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste kandidatuuri võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi kandidatuur esitatakse kirjaliku ettepanekuna. (3) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline valimiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Linnavolikogu esimeheks ja aseesimeheks või aseesimeesteks osutub(vad) valituks isik(ud), kes saab(vad) linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus hääletamine. (6) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine viiakse läbi eraldi hääletustena. Esimesena valitakse esimees. (7) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusena. § 21. Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, esitatakse registreerimiseks linnavolikogu esimehele. (3) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. (4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust. Koosseisust lahkumise või väljaheitmise otsus esitatakse kirjalikult linnavolikogu järgmisele istungile. § 22. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees või aseesimehed, fraktsioonide ja alaliste komisjonide esimehed. (2) Eestseisus teeb ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja linnavolikogu töökorralduse kohta. (3) Eestseisuse koosolekust võtab osa linnapea või tema asendaja. (4) Eestseisuse otsused on soovitava iseloomuga. (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse ja saadetakse linnakantseleile kolme päeva jooksul. § 23. Linnavolikogu istung (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Kiviõli linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu erakorralise istungi linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt ülesseatud küsimuste arutamiseks. (4) Linnavolikogu korralise istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt kolm päeva enne volikogu istungit linnavolikogu ametlikke teateid avaldavas ajalehes teade, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. (5) Linnavolikogu töökorralduse täpsustab linnavolikogu reglement. § 24. Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnapeal; 5) linnaelanikel seaduses sätestatud korras. (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 25. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse linna põhimääruses sätestatud korras. Kui linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut linnakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. (6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid vormistada selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles, kuid neile peab olema lisatud eestikeelne tõlge. III. LINNAVALITSUS § 26. Linnavalitsus kui omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu temale kui kohalikule omavalitsusele pandud ja tema pädevusse kuuluvaid linnavolikogu otsustes seatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja linnaelanike kaasamise kaudu. (2) Linnavalitsus juhib linnaasutuste ja linna omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti teostab linna õigusi ja kohustusi linna osalusega eraõiguslikes juriidilistes isikutes. (3) Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab linnavolikogu. § 27. Linnavalitsuse koosseis, moodustamine ja ametisse kinnitamine (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimise päevast linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. (4) Pärast linnapea valimist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. (6) Linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse linnapea esildisel linnavolikogu oma volituste ajaks. § 28. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused päevast, millal pärast linnapea valimist on ametisse nimetatud veel vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Linnavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, kui linnavolikogu avaldab linnapeale umbusaldust. (4) Pärast lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vähemalt pooltele linnavalitsuse liikmetest, täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (5) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub linnavalitsuse koosseis väiksemaks kui pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. (6) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral; 8) muudel seaduses sätestatud alustel. (7) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. § 29. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus. (2) Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 30. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (2) Linnapea valimine korraldatakse ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. (4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või volikogu üksikliige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletusel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline valimiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid, korraldab salajase hääletuse ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Linnapeaks osutub valituks isik, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus valimine. (8) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. IV. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 31. Linnaelaniku mõiste Kiviõli linna elanik on füüsiline isik, kelle alaline elukoht on elanikeregistri järgi Kiviõli linnas. § 32. Linnaelaniku õiguslik seisund Kiviõli linnas (1) Kiviõli linna elanikul on vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele aktiivne ja passiivne valimisõigus. (2) Muud linnaelanike õigused ja kohustused sätestatakse põhiseadusega kooskõlas olevate seaduste ja linna õigusaktidega. § 33. Muude isikute õiguslik seisund Kiviõli linnas Muudel isikutel on Kiviõli linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud piirangud, mida sätestab seadus või linna õigusakt. § 34. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha linna elu küsimustes linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või -valitsuses. § 35. Muudatuste tegemise taotlemine linna õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE § 36. Linna eelarve (1) Linna iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. § 37. Linnaeelarve tulud ja kulud (1) Linnaeelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised linna asutustest, äriühingutest ja linnavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Linnaeelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks, 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseeringuteks; 4) linnavalitsuse reservfondi moodustamiseks. § 38. Linnaeelarve koostamine, vastuvõtmine jõustumine ja muutmine (1) Linnaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades linna arengukava. (2) Linnaeelarve projekti koostamiseks esitavad linna ametiasutused ja linnavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks linnavalitsusele oma ettepanekud. (3) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab linnavalitsus hiljemalt 15. novembriks. (4) Linnavalitsus esitab linnaeelarve projekti linnavolikogule menetlemiseks hiljemalt 15. novembriks. Mõjuvatel põhjustel võib linnavolikogu seda tähtaega pikendada. (5) Linnaeelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (6) Linnaeelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. (7) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras linnaeelarvega. § 39. Linnaeelarve täitmine (1) Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu sätestatud korras. (2) Linnaeelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ja esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. aprilliks linnavolikogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. (3) Linnavolikogu revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 40. Eelarve täitmise aruande kinnitamine (1) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud alates 1. jaanuarist 2001. a volikogu määratud audiitori arvamus aruande kohta. (2) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linna põhimääruses sätestatud korras. § 41. Linna maksud (1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel kehtestada kohalikke makse. (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu otsusega sätestatud korras. (3) Kohalike maksude maksuhalduriks on linnavalitsus, kui seaduse või linnavolikogu õigusaktiga pole määratud teist isikut. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. § 42. Linna koormised (1) Linnavolikogu määrusega võib kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks koormise linna haldusterritooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (2) Koormise määramisel kehtestatakse linnavolikogu õigusaktiga koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (3) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus. (4) Linnavolikogu võib kehtestada muid seadusega lubatud avalik-õiguslikke reaalkoormatisi. § 43. Linnavara (1) Linnavara on Kiviõli linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohutused. (2) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavara registris, linnavolikogu määrusega kehtestatud korras. (3) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale, kui seadusest või linnavolikogu õigusaktist ei tulene teisiti. § 44. Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab linnavara eeskiri. § 45. Linna majandustegevus (1) Kiviõli linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Kiviõli linn võib teenuste osutamiseks asutada linna asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise ning põhikirja vastuvõtmise ja muutmise otsustab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed nimetab, samuti osaniku või aktsionäri muid õigusi teostab linnavalitsus. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb mittetulundusühingus, otsustab osalemise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise linnavolikogu. Muudes küsimustes teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsus. (4) Linn ei tohi oma õigusaktidega piirata konkurentsivabadust ega kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud seadusega. § 46. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus linna põhimääruses sätestatud korras. (3) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (4) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (5) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 47. Linna planeeringud (1) Linna üldplaneering on linna terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab linnavolikogu riigi ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (3) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavalitsus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavolikogu. (4) Üld- ja detailplaneeringu tühistab linnavolikogu riigi õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. (5) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle linnavolikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi ning otsustab nende edasise kehtivuse. (6) Linn võib kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel seadusega sätestatud korras seada kinnisomandile kitsendusi ning kohaldada sundvõõrandamist. VI. TÖÖKORRALDUS § 48. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. § 49. Asjaajamiskeel (1) Omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. (2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus. § 50. Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhib linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Kiviõli linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele; 3) peab eelläbirääkimisi küsimustes, kus puudub linnavolikogu seisukoht; 4) volitab esindama linna ja linnavolikogu temale antud pädevuse piires; 5) kirjutab alla linnavolikogu õigusaktidele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 6) korraldab ja kontrollib linnavolikogu õigusaktide täitmist; 7) annab välja käskkirju linnavolikogu töö korraldamiseks; 8) täidab muid seaduste ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. § 51. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu kehtestatud korras. (2) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 52. Küsimuste arutelu linnavolikogus (1) Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. (2) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu reglemendis sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. (3) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses. (4) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra projektis märkimata küsimusi võib linnavolikogu erakorralisena lülitada päevakorda poolthäälteenamusega. (5) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. (6) Linnavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed või nende asendajad, linnavolikogu sekretär ja teised linnavolikogu reglemendis sätestatud korras istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Linnavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (8) Hääletamine on linnavolikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (9) Iga linnavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine korraldatakse siis, kui selle poolt hääletab vähemalt neljandik kohalolevatest linnavolikogu liikmetest. (10) Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. (11) Põhimääruse paragrahvi 15 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 toodud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (12) Linnavolikogu istung protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja – istungi juhatajana ning volikogu sekretär. Protokollid koostatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Linnavolikogu protokollid on kättesaadavad seitsmendal päeval pärast linnavolikogu istungit linnakantseleis. (13) Linnavolikogu istungi salvestab vajadusel audio- või audiovisuaalsete tehniliste abivahenditega volikogu sekretär. Volikogu istungi salvestused on kättesaadavad seitsmendal päeval pärast linnavolikogu istungit linnakantseleis. Linnavolikogu kinniselt arutatavate küsimuste salvestused ei ole avalikud. (14) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsuste ja istungi protokolli vormistamise nõuded täpsustab linnavolikogu reglement. § 53. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 15 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 54. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 55. Linnavolikogu komisjonid (1) Linnavolikogu moodustab nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Linnavolikogu komisjonide ülesanne on linna, kui kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavate linnaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuse avaldamine linnavolikogu õigusaktide ja nende eelnõude kohta ning nende täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta. (3) Komisjonide esimehed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu, linnavolikogu esimees, aseesimees, linnavalitsus ja linnapea. Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks linnavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees või tema asendaja taotleb eelnõu oma komisjoni menetlusse linnavolikogu istungil, otsustab selle vajalikkuse linnavolikogu. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või tema asendaja. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalviibivatest liikmetest. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse viie päeva jooksul ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnakantseleis. Linnavalitsusel ja komisjoni liikmetel on õigus saada protokolli kinnitatud koopia. Isikutel, kelle küsimusi arutati, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (6) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas linnavolikogu ees aru tehtud tööst. (7) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, teha linnakantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (8) Linnavolikogu liikmete osalemine koosolekul hüvitatakse linnavolikogu poolt ettenähtud korras. (9) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemisega. (10) Komisjoni liikme (välja arvatud komisjoni esimehe) tagasikutsumise võib algatada linnavolikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm linnavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasiastumine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (11) Komisjoni tegevusala määrab linnavolikogu oma otsusega. (12) Linnavolikogu võib moodustada ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone ja töörühmi. § 56. Linnavolikogu revisjonikomisjon Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. § 57. Revisjonikomisjoni poolt korraldatavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ning munitsipaalettevõtete ja -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (2) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. (3) Revisjonikomisjonil on õigus saada kirjalikku ja suulist teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (4) Kontrollimised toimuvad ühekordse kontrolliüleande alusel, mille valmistab ette linnavalitus ja kinnitab linnavolikogu esimees. Ülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Ülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. (5) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. (6) Revisjonikomisjon peab enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 58. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul asendaja. (2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalituse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (3) Linnavalitsuse otsused tehakse poolhäälteenamusega. (4) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või nende asendajad. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele esitatud nõuetele. (5) Linnavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja ettevalmistamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone ning töögruppe, mille koosseis ja pädevus sätestatakse linnavalitsuse õigusaktiga. (6) Linnavalitsuse töö täpse korralduse sätestab linnavalitsuse reglement. § 59. Linnapea Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd; 2) esindab Kiviõli linna ja linnavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele; 3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna asutuse juhi kandidaadi ja teeb ettepaneku juhtide ametist vabastamiseks; 8) täidab muid seaduse või linna õigusaktiga pandud ülesandeid. § 60. Linnapea asendamise kord (1) Linnapead asendab tema äraolekul üks aselinnapea. (2) Linnapead asendab vanim linnavalitsuse liige, kui teda ei saa asendada keegi aselinnapeadest. § 61. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. (7) Linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad linna põhimääruses sätestatud korras. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 62. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 14 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 15 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 63. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust linna ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja käesolev määrus. (2) Linnapea ning tema abid, samuti linnasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 64. Volikogu poolt valitud ja ametisse kinnitatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt kinnitatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või kinnitatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või kinnitatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 65. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla või linna vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 66. Linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses. (2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Linnaametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel tema ametisse nimetatud isikule kirjaliku ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Linna abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. § 67. Linnaametnike sotsiaalsed garantiid (1) Linna ametiasutuse ametnike teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse hüvitist, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt: viis ja enam aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses. (2) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitist, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt: viis ja enam aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses. (3) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu, alates 65. eluaastast, makstakse talle hüvitist lisaks seaduses ettenähtud hüvitisele, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt: viis ja enam aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses. (4) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudel seaduses ettenähtud hüvitistele. (5) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse perekonnaliikmetele toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudel seaduses ettenähtud toetustele. (6) Punktides 4 ja 5 ettenähtud hüvitist ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses linna ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. § 68. Linnaasutused, nende moodustamine ja põhiülesanded (1) Linna asutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest. (2) Linna ametiasutused on linnakantselei ja linnavalitsuse ametid. Linna ametiasutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (3) Linnakantselei on linna ametiasutus, mille põhiülesanne on linnavolikogu ja linnavalitsuse ning nende komisjonide ja töörühmade töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. (4) Linnavalitsuse amet on linna ametiasutus, mis täidab talle linna õigusaktidega pandud ülesandeid. (5) Linna asutuse asutab, ühendab, jagab, kujundab ümber ja lõpetab linnavolikogu. (6) Linna asutusel on oma eelarve, mis on osa linnaeelarvest. Asutusel on linna vapiga pitsat. VIII. LINNAOSA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS § 69. Kiviõli linnaosad (1) Kiviõli Linnavolikogu võib moodustada linna territooriumil asuvate asumite baasil linnaosi. (2) Linnaosa piirid määrab linnavolikogu. § 70. Linnaosa vanem (1) Linnaosa esindusorganiks on linnaosa vanem. (2) Linnaosa vanema kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus. (3) Linnaosa vanema pädevus määratakse linnavolikogu kinnitatud statuudiga. Linnaosa vanema volituste kestus on kolm aastat. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 71. Koostöövormid (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. § 72. Linna välissuhtlemise alused (1) Kiviõli linnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Linna esindamise korra nendes organisatsioonides otsustab linnavalitsus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või linnavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Kiviõli linna esindavad välissuhetes volikogu esimees ja linnapea vastavalt oma pädevusele. § 73. Linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused osalevad linna arenguga seotud kohalike omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste omavalitsusüksustega nii kodu- kui välismaal. (2) Linna nimel teiste kohalike omavalitsusüksuste ning liitude ja sõpruslinnadega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Kiviõli linnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. X. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 74. Kiviõli omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Kiviõli linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Kiviõli linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadustega ettenähtud vahendeid riigi valitusasutusele. (3) Linnavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse oma esindaja ning Kohtla-Järve Linnakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. (4) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 75. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Linna valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 76. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on linnavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning linna õigusaktidega. (7) Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 77. Linna põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Linna põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (2) Linna põhimääruse vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine peab läbima linnavolikogu istungitel kaks lugemist. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud ajal. Kinnitatud Kiviõli Linnavolikogu 2. novembri 2000. a määrusega nr 11 KIVIÕLI LINNAVOLIKOGU REGLEMENT I. ÜLDSÄTTED 1. Kiviõli Linnavolikogu reglement on volikogu töökord, mis täiendab Kiviõli linna põhimäärust. 2. Volikogu töövormid on volikogu istung, eestseisuse, alaliste ja ajutiste komisjonide ning töörühmade koosolek, töö fraktsioonides, volikogu esimehe, aseesimeeste ja liikmete tegevus. 3. Volikogu teenindamise tagab linnakantselei. II. VOLIKOGU ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE 4. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Reglemendis sätestatud juhtudel võidakse kokku kutsuda erakorralisi istungeid. 5. Kui volikogu istungil arutatakse küsimust, mille puhul on kohustuslik kolmandate isikute osavõtt, saadetakse kirjalikud kutsed allkirja vastu vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. III. VOLIKOGU ISTUNG Üldsätted 6. Volikogu istungi kestus on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Istungi vaheaja pikkus on kümme minutit, kui volikogu ei otsusta hääletamisel teisiti. Vaheajad on iga täistunni järel. 7. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 8. Volikogu esimees korraldab käesolevas reglemendis sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. 9. Volikogu korralise istungi päevakorra projekti arutatakse ja kinnitatakse eelnevalt volikogu eestseisuses. 10. Volikogu istungi võib juhataja peatada, kui ilmneb, et volikogu tööd on võimatu jätkata. Volikogu töö jätkamiseks kutsub istungi juhataja volikogu kokku samaks istungiks teisel ajal. Istungi avamine 11. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Viimaste puudumisel määrab istungi juhataja volikogu hääletamise teel. 12. Volikogu istungi avamisel: 1) fikseeritakse kvoorumi olemasolu; 2) tutvustatakse istungile kutsutud külalisi; 3) nimetatakse istungi tööst osavõtjad; 4) kinnitatakse päevakord. 13. Volikogu istungi läbiviimiseks nõutava kvoorumi puudumisel kutsub volikogu esimees või tema asendaja volikogu kokku samaks istungiks teisel ajal. 14. Volikogu on otsustusvõimeline, kui selle tööst võtavad osa vähemalt pooled volikogu liikmetest. Päevakord 15. Volikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja ettevalmistatud küsimusi. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need määruste ja otsuste eelnõud, mis on vormistatud vastavalt reglemendi VI peatükis sätestatud korras. 16. Päevakorra projektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada päevakorda poolthäälteenamusega. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, linnavalitsus ja linnapea ning volikogu eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. 17. Volikogu õigusaktide eelnõu projekti esitaja peab tagama ettekandja volikogu istungile. Õigusakti eelnõu esitaja, volikogu komisjon või eestseisus võivad vajadusel määrata kaasettekandja. Istungist osavõtt 18. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 19. Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed või nende esindajad ja teised linnavolikogu reglemendis sätestatud korras istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Eelnõu lugemine 20. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 21. Vähemalt kahele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) linna eelarvet; 2) linna põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) linna arengukava. 22. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 23. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja koostama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 24. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 25. Volikogu määruse või otsuse eelnõu projekti arutelu seisneb ettekande, kaasettekannete, sõnavõttude, repliikide ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõna ärakuulamises. Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjatele ettekande ning kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata mõne päevakorrapunkti arutamise aega. 26. Volikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu määruse või otsuse eelnõu projekti, arutelu piirdub ettekande, kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Volikogu võib poolthäälteenamusega oma töö korraldada ka teisiti. 27. Volikogu istungi juhataja peab esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või reglemendi muu sätte rikkumise korral. 28. Volikogu istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks kuni kümme minutit ning sõnavõtjale viis minutit lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung poolthäälteenamusega. 29. Sõnavõtusoov esitatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käetõstmisega. Sõna antakse sooviavalduste laekumise järjekorras. 30. Läbirääkimised lõpevad volikogu otsusel poolthäälteenamusega. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja. 31. Pärast ettekandja lõppsõna ja enne määruse või otsuse vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle kirjalikult laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta. 32. Volikogu liige võib taandada ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema, tema lähedase sugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Redaktsioonitoimkond 33. Vajadusel moodustab volikogu kuni kolmeliikmelise redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peavad kuuluma pädeva komisjoni esindaja ja eelnõu esitaja. 34. Eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. 35. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, ettepanekud pannakse hääletusele ja võetakse vastu redaktsioonitoimkonna liikmete poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele enne redaktsioonitoimkonna ettepanekut. 36. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab parandatud eelnõu volikogu samal istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks ja vastutab lõpliku redaktsiooni õigsuse eest. 37. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. Hääletamine 38. Volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 39. Isikuvalimistel moodustatakse hääletamiseks kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 40. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kuhu kantakse kandidaatide nimed. 41. Hääletaja teeb otsustuse kriipsutades läbi mittesobiva kandidaadi. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta häältelugemiskomisjoni poolt antud vormile või mis on jäetud vähemalt kahe kandidaadi olemasolul täitmata. 42. Häältelugemiskomisjon korraldab salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli valimisetulemuste kohta kinnitab volikogu poolthäälteenamusega. 43. Volikogu võib vastu võtta ka ainult istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamisele asumist on volikogu liikmel õigus taotleda kuni kümneminutilist vaheaega, mis otsustatakse poolthäälteenamusega. 44. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 45. Iga linnavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine korraldatakse siis, kui selle poolt hääletab vähemalt neljandik kohalolevatest volikogu liikmetest. 46. Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Reeglid volikogus hääletamisel 47. Volikogus kehtivad hääletamisel järgmised reeglid: 1) volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise eel tehakse kindlaks kohalviibivate volikogu liikmete arv. Hääletamisest võtavad osa üksnes istungil viibivad volikogu liikmed; 2) volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega – poolt hääletab istungil osalevatest volikogu liikmetest enam kui vastu; 3) isikule umbusalduse avaldamise küsimuse istungi päevakorda võtmise võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust ja selle küsimuse istungi päevakorda võtmiseks on nõutav poolthäälteenamus; 4) volikogu istungi kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus; 5) seaduses ettenähtud juhtudel otsustatakse isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega, st poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust; 6) isikuvalimistel, mille korral ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat; 7) volikogu esimehe, aseesimehe ja linnapea valimistel on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Umbusaldusmenetlus 48. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja eelnõu esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 49. Küsimus umbusalduse avaldamiseks tuleb lülitada järgmise korralise istungi päevakorda. 50. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 51. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni kümne minuti ulatuses sõna võtta. 52. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 53. Umbusalduse avaldamise hääletamiseks moodustatakse häältelugemiskomisjon, kuhu kuulub vähemalt üks esindaja igast fraktsioonist. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. 54. Hääletamiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. Häältelugemiskomisjon korraldab hääletamise ja esitab volikogule hääletamistulemuste protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 55. Hääletamissedeli teksti kantakse isiku nimi, kellele umbusaldust avaldatakse. 56. Hääletaja märgib oma otsustuse nime järel – umbusaldusega nõustumisel «jah» ja mittenõustumisel «ei». Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta häältelugemiskomisjoni poolt antud vormile või mis on jäetud täitmata. 57. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 58. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 59. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme teenistusest vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. Volikogu istungil kehtivad reeglid 60. Volikogu istungi korraldamisel kehtivad järgmised reeglid: 1) ettekanne päevakorraküsimuses on küsimuse kompleksne käsitlemine; 2) kaasettekanne kujutab endast ettekande täiendavat käsitlemist; 3) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 4) sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt viie minuti jooksul; 5) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutletavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada kaht minutit; 6) päevakorra igas küsimuses on istungil sõnaõigusega osavõtvatel isikutel õigus ühele sõnavõtule, linnavolikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile; 7) küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 8) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra projekti suhtes pannakse hääletamisele üksnes juhul, kui need on kirjalikus vormis eelnevalt esitatud istungi juhatajale; 9) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale viie minuti jooksul; 10) arupärimisele vastamisel on arupärijal õigus kahele lisaküsimusele; 11) mobiiltelefonid on vaja istungi ajaks välja lülitada ning teiste tehniliste vahendite kasutamine kooskõlastatakse istungi juhatajaga. Arupärimine 61. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil kirjalikke arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmele. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 62. Arupärimine esitatakse volikogu esimehele, kes edastab selle arupärimises märgitud adressaadile kolme tööpäeva jooksul. 63. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest adressaadile. 64. Arupärimisele vastamine lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda juhul, kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui seda taotles arupärimise esitamisel arupärija. IV. VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE JA PROTOKOLLI VORMISTAMISE NÕUDED 65. Volikogu õigusaktide vormistamisel tuleb järgida seadustes ja teistes õigusaktides kehtestatud korda ja standardeid. 66. Volikogu istungi salvestab vajadusel audio- või audiovisuaalsete tehniliste abivahenditega protokollija. V. VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE JA TÖÖ AVALIKUSTAMINE 67. Volikogu protokollid on linnakantseleis kättesaadavad alates seitsmendast päevast pärast volikogu istungit. 68. Volikogu istungi salvestused säilitatakse kuni järgmise istungini. Volikogu kinnisel istungil arutatavate küsimuste salvestused ei ole avalikud. 69. Volikogule saabunud avaldustele ja kirjadele tuleb vastata ühe kuu jooksul. Kirjadele vastamist korraldab volikogu esimees. Avaldustele ja kirjadele vastatakse kirjalikult. VI. VOLIKOGU MÄÄRUSTE JA OTSUSTE EELNÕUDE ETTEVALMISTAMINE 70. Volikogu määruse ja otsuse projekte valmistavad ette ja esitavad istungile vastuvõtmiseks fraktsioonid ja komisjonid, samuti ka linnavalitsus või volikogu liige. 71. Volikogu õigusakti eelnõu esitatakse linnavolikogule. Eelnõu läbivaatamise aeg vastavas komisjonis ja vajadusel linnavalitsuses on kolm nädalat, kui istung ei otsusta teisiti. Komisjoni seisukoha puudumisel on eelnõu esitajal õigus nõuda hääletamist eelnõu lülitamiseks volikogu istungi päevakorda. 72. Arusaadavalt vormistatud määruse või otsuse projekt peab olema esitatud linnakantseleisse hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Projekti kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekti esitaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 2) komisjoni(de) või eestseisuse seisukoht projekti suhtes; 3) linnavalitsuse seisukoht eelnõu suhtes, mida ei ole esitanud linnavalitsus ja mis puudutab linnavalitsuse tööd; 4) kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab volikogu ainult eelarve, lisaeelarve vastuvõtmise ja muutmise käigus, välja arvatud eraldised eelarve reservfondidest; 5) projekt peab olema kooskõlas kehtivate seadustega; 6) projekt peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne; 7) projektile peavad olema lisatud nõutavad kooskõlastused või arvamused. 73. Määruste ja otsuste eelnõud peavad olema valmis tutvumiseks vähemalt kaks päeva enne volikogu istungit ja peavad olema paljundatud igale volikogu liikmele vähemalt kolm tundi enne volikogu istungi algust. VII. VOLIKOGU EESTSEISUS 74. Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, fraktsioonide ja alaliste komisjonide esimehed. 75. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige või linnasekretär. Volikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 76. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, eestseisuse liikmetele teatatakse vähemalt viis tööpäeva ette. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks kord kuus. Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 77. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab volikogu esimees. 78. Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära pädeva komisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra projekti. 79. Eestseisus teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu töökorralduse kohta. 80. Eestseisuse koosolekud protokollitakse järgneva ühe nädala jooksul arvates koosoleku toimumisest. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse linnakantseleis. 81. Eestseisuse otsused on soovitusliku iseloomuga. VIII. VOLIKOGU FRAKTSIOON 82. Fraktsioonil on õigus esitada eelnõusid volikogu istungile. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. 83. Fraktsiooni liikmeks astumiseks esitab volikogu liige fraktsiooni esimehele vastavasisulise kirjaliku avalduse. Fraktsiooni liikmeks astumise, lahkumise ja väljaheitmise korra määrab fraktsioon iseseisvalt. 84. Volikogu liikme fraktsiooni liikmeks registreerimiseks esitab fraktsiooni esimees hiljemalt kümne päeva jooksul fraktsiooni liikmeks arvamisest volikogu esimehele kirjaliku avalduse volikogu liikme fraktsiooni liikmeks arvamise kohta. 85. Fraktsioonist lahkumine ja väljaarvamine registreeritakse hiljemalt kümne päeva jooksul väljaastumise avalduse esitamisest või väljaheitmise otsuse vastuvõtmisest fraktsioonist lahkuja või fraktsiooni esimehe linnavolikogu esimehele adresseeritud vastavasisulise kirjaliku avalduse alusel. 86. Volikogu esimees või tema asendaja teatab volikogu istungi algul fraktsiooni registreerimisel selle koosseisu ja liikmeskonna muutumisel väljalangenute ja juurdetulnute nimed. IX. VOLIKOGU KOMISJONID Üldsätted 87. Volikogu alaliste ja ajutiste komisjonide moodustamise otsustab volikogu. Komisjoni tegevusala määrab volikogu oma otsusega. Komisjoni töö 88. Alaliste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega. 89. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või erandjuhtudel volikogu esimees. Komisjoni kokkukutsumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust linnakantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. 90. Komisjon on kohustatud temale suunatud otsuse ja määruse projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt kahekümne päeva jooksul. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. 91. Komisjonide koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta volikogu ja linnavalitsuse liikmed, kes ei ole komisjoni liikmed. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. 92. Kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamisega volikogu poolt määratud tähtajaks või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe kuu jooksul, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida. Komisjoni otsustused 93. Linnavalitsusel ja komisjoni liikmetel on õigus saada protokolli kinnitatud koopia. Isikutel, kelle küsimusi arutati, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. 94. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. Ajutised komisjonid ja töörühmad 95. Volikogu võib moodustada ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone ja konkreetse suunitlusega ülesande täitmiseks töörühmi. 96. Volikogu ajutiste komisjonide ja töörühmade töö korraldusele kohaldatakse käesolevaid sätteid. 97. Ajutise komisjoni ja töörühma tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. X. LÕPPSÄTTED 98. Kiviõli Linnavolikogu reglemendi muutmine toimub peatükis VI sätestatud korras. 99. Volikogu reglemendi tundmine on linnavolikogu liikmele kohustuslik. Reglemendi mittetundmine ei vabasta linnavolikogu liiget vastutusest. 100. Käesolevas reglemendis sätestamata küsimuste lahendamisel juhindutakse heast parlamentaarsest tavast ja volikogu väljakujunenud praktikast, arvestades linnaelanike ning riigi ja linna avalikke huvisid. Lisa 1 Kiviõli Linnavolikogu 2. novembri 2000. a määrusele nr 11 KIVIÕLI LINNA VAPP

Lisa 2 Kiviõli Linnavolikogu 2. novembri 2000. a määrusele nr 11 KIVIÕLI LINNA LIPP