Võru Linnavalitsus — Huvialakoolide põhikirjade kinnitamine — KO, 101, 1437

Võttes aluseks huvialakooli seaduse (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953; 1998, 57, 859) paragrahvi 4 lõike 2 ning Võru Linnavolikogu 25. oktoobri 2000. a määrusega nr 21 kinnitatud «Võru linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra», Võru Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Võru linna huvialakoolide põhikirjad uues redaktsioonis alljärgnevalt: 1.1. Võru Muusikakool (lisa 1); 1.2. Võru Spordikool (lisa 2); 1.3. Võru Huvikoda (lisa 3). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Linnapea Tõnu JÕGI Lisa 1 Võru Linnavalitsuse 13. novembri 2000. a määrusele nr 11 VÕRU MUUSIKAKOOLI PÕHIKIRI I. ÜLDOSA 1. Võru Muusikakool on Võru Linnavalitsuse hallatav huvialakooli seaduse alusel tegutsev kool. 2. Kooli täielik nimetus on Võru Muusikakool, lühendatud nimi Võru MK (edaspidi kool. 3. Kooli aadress on Vabaduse tn 5, 65609 Võru. 4. Kooli tegevuspiirkond on Võru linn. 5. Koolil on oma iseseisev eelarve ja pangaarve. 6. Koolil on Võru linna vapi kujutisega pitsat. 7. Kooli õppekeel on eesti keel. 8. Kool juhindub oma tegevuses huvialakooli seadusest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. Koolil on Haridusministeeriumi poolt välja antud koolitusluba. II. PÕHITEGEVUS, SELLE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 9. Kooli põhitegevus on Haridusministeeriumi õigusaktidega määratud mahus süstemaatilise muusikahariduse andmine Võru Linnavalitsuse võimalusi arvestades kujundatud õpilaskonnale. 10. Kooli ülesanne ja eesmärk on laste ja noorte loomevõime avastamine ja kavakindel arendamine, muusikaalaseks kutseõppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel, olles kõikidele andeid omavaile lastele kättesaadavaks lüliks haridussüsteemis. 11. Kool võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata korraldada täiskasvanute muusikaalast koolitust, läbi viia seminare ja kursusi, arendada kontserdi- ja näitustegevust, tegelda õppematerjalide kirjastamise ja valmistamisega, välja üürida muusikainstrumente ja ruume ning osutada tasulisi teenuseid. III. ÕPPEKORRALDUS 12. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta algab 1. septembril ning koosneb õppeperioodist ja koolivaheaegadest. 13. Õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks (neljaks õppeveerandiks) ning koosneb 35 õppenädalast, mis korrapärase õppetöö kõrval sisaldavad ka arvestusi, eksameid ja kontserdipraktikat. 14. Õpe koolis toimub tunniplaani alusel 45-minutiliste individuaal- ja rühmatundidena. 15. Kooli õppekorralduse aluseks on Haridusministeeriumi kinnitatud raamõppekavad. Nende alusel koostab kool oma eripära ja võimalusi arvestava õppekava, mis realiseerub igaks õppeperioodiks kehtestatava tunnijaotuskava, ainekava ja tööplaanide kaudu. Õppekava kinnitab õppenõukogu. 16. Õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse iga õppeveerandi ja õppeaasta lõpul, aga samuti kontsertidel, arvestustel ja eksamitel, mille hulk ja põhinõuded on määratud raamõppekavadega. 17. Kooli klassi- ja lõputunnistustele kantavad hinded lähtuvad tavakohasest 5-pallisest hindamissüsteemist tagamaks nende võrreldavust õpilase üleminekul ühest õppeasutusest teise. 18. Koolil on linna arengukava alusel koostatud oma arengukava. IV. ÕPILASKOND 19. Kooli õpilaskond moodustatakse sisseastumiskatsete alusel linna ja tema lepingupartnerite tegevuspiirkonna lastest ja noortest, kes soovivad koolis õppida ning omavad selleks vajalikke eeldusi. Õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku ning enne põhiõppe lõpetamist koolist lahkumise ja nimekirjast kustutamise korra kinnitab õppenõukogu kooskõlastatult linnavalitsusega. 20. Vormikohase avalduse lapse õppima asumiseks esitab lapsevanem (hooldaja), võttes sellega endale vastutuse õpilase õppetulemuste, õppimiseks vajalike tingimuste loomise ja õppetasu õigeaegse tasumise eest. 21. Õpilasel on õigus õppida valitud erialal vastavalt kooli õppekavale ja tunniplaanile ning avaldada soovi lisaainete õppimiseks. 22. Õpilane on kohustatud järgima kooli kodukorda, kohusetundlikult täitma õppeülesandeid, korralikult osa võtma õppetööst kooli õppekavaga määratud mahus, võimalikult aegsasti teatama puudumistest haiguse tõttu vm mõjuvatel põhjustel, osalema eksamitel, arvestustel, kontsertidel jt üritustel nii koolis kui ka selle esindajana väljaspool kooli. 23. Õpilase poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane, tema vanemad (eestkostjad) õigusaktidega sätestatud korras. 24. Õpilase tervise kaitse eest koolis viibimise ajal hoolitseb kool, tagades ruumide korrasoleku ja otstarbeka päevakava. 25. Õpilastel on õigus asutada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ning tegevus ei ole vastuolus kooli kasvatustaotlustega ja osaleda nende tegevuses. 26. Õpilane arvatakse koolist välja: 26.1. õppeasutuse või õppeetapi lõpetamisel; 26.2. elamaasumisel väljaspoole õppeasutuse tegevuspiirkonda; 26.3. tervislikel põhjustel; 26.4. mitterahuldavate õppetulemuste tõttu; 26.5. õppetasu võlgnevuse tõttu; 26.6. kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide rikkumisel; 26.7. muudel põhjustel. 27. Õpilase koolist väljaarvamise aluseks on: 27.1. lapsevanema avaldus (punkti 25 alapunktide 2, 3 ja 7 puhul); 27.2. õppenõukogu otsus (punkti 25 alapunktide 1, 4 ja 6 puhul); 27.3. hoolekogu otsus (punkti 25 alapunkti 5 puhul). 28. Laste kooli vastuvõtu ja sellest väljaarvamise korra kehtestab Võru Linnavalitsus. Muutused õpilaste nimekirjas vormistatakse õppeasutuse direktori käskkirjaga. V. PEDAGOOGID JA TEISED TÖÖTAJAD 29. Pedagoogid ja teised töötajad töötavad töölepingu alusel; selle sõlmimise, muutmise, tühistamise ja lõpetamisega seotud küsimusi reguleerib töölepingu seadus. 30. Kooli personali koosseisu kinnitab linnavalitsus kooli direktori ettepanekul. 31. Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab Haridusministeerium. 32. Õppekavade täitmiseks tarvilike pedagoogiliste koormuste kohta koostatakse iga õppeaasta alguses pedagoogi kvalifikatsioonist lähtudes töötasufondi arvutamiseks koondtabel (tarifitseerimisnimekiri). 33. Tegelikult kasutatud pedagoogiliste koormuste kohta tehakse kokkuvõte kord kuus (tööajatabel). 34. Konkursi vabade või uute ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor hoolekogu ettepanekul ja hoolekogu kinnitatud korras. 35. Töötajate töö tasustamise alused määrab linnavalitsus. 36. Kooli direktor kinnitab töötajate palgad lähtudes töötajate palgatingimustest, atesteerimise järgust ja koormusest ning kooli eelarvelistest võimalustest. 37. Kooli tööle asunud pedagoogi üldised kohustused: 37.1. töötada vastutustundega, arvestades kehtivaid õppekavasid; 37.2. säilitada ja täiendada kvalifikatsiooni vastavalt muusikahariduse nõuetele ja kooli eripärale; 37.3. tagada õpilaste võimetekohane loominguline areng; 37.4. hoolitseda õppetööks vajalike materjalide ja vahendite täiendamise eest; 37.5. võtta osa õpilaste hindamisest ja esinemisest ning kooli korraldatud üritustest; 37.6. täita õppetööd kajastavaid dokumente. 38. Pedagoogidel ja teistel töötajatel on õigus saada teavet oma tööd ja töötingimusi puudutavate dokumentide kohta, võtta osa atesteerimisest, taotleda võimalust kvalifikatsiooni täiendamiseks korraldatud üritustel osalemiseks ning avaldada arvamust kooli tööd ning arengut puudutavates küsimustes. 39. Pedagoogidele ja teistele töötajatele töökohustuste ning tööalaste korralduste andmise kord määratakse kindlaks töökorra, ametijuhendite ja töölepingutega. 40. Pedagoogide ja teiste töötajate töölevõtmine, töökoormuste või -tingimuste muutumine, töölt vabastamine, puhkusele lubamine ja töötamist puudutavad asjaolud vormistatakse kooli direktori käskkirjaga. VI. ÕPPENÕUKOGU 41. Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu tegevus on piiritletud kooli õppenõukogu põhimäärusega. 42. Õppenõukogu liikmeteks on õppealajuhataja, osakonnajuhatajad ning põhikohaga töötavad õpetajad, kes soovivad ja suudavad õppeasutuse arengut positiivselt mõjutada. 43. Õppenõukogu tööd juhatab õppeasutuse juht, tema äraolekul õppealajuhataja. 44. Õppenõukogu: 44.1. arutab kooli arengu- ja tegevuskavasid; 44.2. vaatab läbi ja kinnitab kooli õppekava ning sisseastumiskatsete, arvestuste ja eksamite korraldamise ning õpitulemuste hindamisega seoses koostatud dokumendid; 44.3. määrab kindlaks õpilaste hindamise, tunnustamise ja karistamise üldpõhimõtted ning otsustab nende rakendamise üle; 44.4. koguneb vähemalt kuus korda aastas: iga õppeaasta algul, iga õppeveerandi lõpul ning enne eksamiperioodi algust; 44.5. arutab muid õppekorralduse ning õpilaste arenguga seotud küsimusi ning annab hinnangu õppetulemustele. 45. Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. 46. Õppenõukogu koosoleku juhataja vastutab langetatud otsuste vastavuse eest seadusandlusele ning juhib tähelepanu kõrvalekaldumistele varem langetatud otsustest. 47. Õppenõukogu otsused on õppe sisulistes küsimustes otsustava jõuga, õppekorralduse küsimustes soovitusliku iseloomuga. VII. KOOLI JUHTIMINE 48. Kooli juhib direktor, kelle kinnitab ametisse linnavalitsus. 49. Direktori vaba ametikoht täidetakse konkursi korras. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab linnavalitsus. Direktoriga sõlmib töölepingu, muudab ning lõpetab selle sätestatud korras linnapea. 50. Direktor: 50.1. on oma töölepingu kehtivuse ajal kooli seadusjärgne esindaja; 50.2. vastutab kooli tegevuse ja üldise arengu eest; 50.3. koostab kooli eelarve, esitab selle kinnitamiseks linnavalitsusele ning vastutab selle täitmise eest; 50.4. tagab õpilaskonna ja töötajaskonna komplekteerimise; 50.5. koostab kooli põhikirja ning esitab selle kinnitamiseks; 50.6. kooskõlastatult kooli hoolekoguga määrab kindlaks kooli struktuuri, moodustab vajaduse korral ainekomisjone jm õppekorraldust teostavaid üksusi ning korraldab nende juhatajate tasustamise; 50.7. koostab ja kooskõlastab hoolekoguga kooli töökorra ning esitab selle kinnitamiseks Töökaitse Inspektsioonile; 50.8. koostab ja kehtestab ametijuhendid jt tööalast suhtlemist korraldavad dokumendid; 50.9. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli pedagoogide jt töötajatega; 50.10. määrab pedagoogilise koormuse vastavalt kooli õppekavadele ja tunnijaotuskavale kooskõlas pedagoogidega sõlmitud töölepingute tingimustega; 50.11. kehtestab pedagoogide jt töötajate palgad; 50.12. ergutab ja karistab töötajaid; 50.13. kutsub kokku nõupidamisi ja koosolekuid; 50.14. vormistab õpilasi ja töötajaskonda puudutavad ning kooli juhtimisel langetatud otsustused käskkirjaga. 51. Koolis võib olla rakendatud õppealajuhataja (direktori asetäitja õppealal) ametikoht. Õppealajuhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli direktor hoolekogu ja linnavalitsuse nõusolekul avaliku konkursi. Õppealajuhataja ametikoha kandidaadil peab olema kooli profiilile vastav kõrgharidus. 52. Koolis võib olla rakendatud direktori asetäitja haldusalal ametikoht. 53. Koolis võib olla rakendatud sekretäri, asjaajaja vm kooli juhtimist teenindava töötaja ametikoht, kui seda peetakse otstarbekaks. 54. Kui koolil punktides 50, 51 ja 53 nimetatud ametikohad puuduvad, täidab neid funktsioone direktor. VIII. HOOLEKOGU 55. Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille liikmeteks on lapsevanemate, pedagoogide, Võru Linnavolikogu ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad. 56. Hoolekogu moodustab kooli ettepanekul linnavalitsus. 57. Hoolekogu: 57.1. koguneb vähemalt neli korda aastas; 57.2. vaatab läbi õppeasutuse eelarve projekti ning kontrollib eelarve täitmist; 57.3. kontrollib ja suunab õppeasutuse majandustegevust; 57.4. teeb ettepanekuid õppetasu kehtestamise, selle suuruse ja kasutamise kohta ning langetab otsuse õppetasu võlgnevuste küsimuses; 57.5. teeb ettepanekuid õppeasutuse sisulise tegevuse arendamiseks ning majandusliku olukorra parandamiseks; 57.6. teeb linnavalitsusele ettepaneku direktori vakantse ametikoha täitmiseks konkursi korras ning osaleb selle korraldamisel; 57.7. lahendab õppeasutuse juhtimisel tekkinud vaidlusküsimusi. IX. KOOLI VARA JA FINANTSEERIMINE 58. Kooli põhitegevust finantseerib Võru Linnavalitsus. 59. Kooli tegevuse finantseerimisel osalevad lapsevanemad (ja täiskasvanud õpilased), tasudes õppetasu, mida kasutatakse eeskätt õppevahendite soetamiseks, täiendamiseks, hooldamiseks ja parandamiseks. 60. Õppetasumäärad ning tasumise korra kehtestab hoolekogu ettepanekul linnavalitsus. 61. Koolil on õigus põhitegevuse finantseerimise eesmärgil saada tulu punktis 11 märgitud kõrvaltegevustest, võtta vastu sihtannetusi sponsoritelt ning taotleda toetusi fondidelt arenguprojektide finantseerimiseks. 62. Kooli finantstegevust juhib direktor. 63. Kooli vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. X. OSALEMINE MUUSIKAKOOLIDE ÜHISTEGEVUSES 64. Kool osaleb muusikakoolide ühistegevuses, Haridusministeeriumi korraldusel toimuvatel kursustel ja seminaridel ning õpilaskonkurssidel nii piirkondlikes eelvoorudes kui ka üleriigilises lõppvoorus. 65. Kool on Eesti Muusikakoolide Liidu liige, tasudes oma eelarvest liikmemaksu, kasutades ühistegevuse tulemusi soodustatud tingimustel ning osaledes Liidu kaudu rahvusvahelises muusikahariduse alases koostöös. 66. Kooli koostöösuhted partneritega vormistatakse hoolekogus kinnitatava kirjaliku lepinguga, kui osapooled peavad seda vajalikuks. XI. ARVESTUS, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE 67. Koolil on oma raamatupidamine. 68. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktidega kehtestatud korras ning avaldab andmed oma tegevuse sisu ning tulemuste kohta õppeaastate kaupa. 69. Järelevalvet kooli tegevuse üle teostab linnavalitsus. Kontrolli kooli finants-majandusliku tegevuse üle teostatakse vastavalt volikogu poolt kinnitatud revideerimise plaanile. 70. Haridusministeeriumil on õigus kooskõlastatult linnavalitsusega moodustada ja lähetada ekspertgruppe kooli tegevuse taseme hindamiseks. Riikliku järelevalve läbiviimise korra ning õppe- ja kasvatustegevuse hindamise kriteeriumid kehtestab haridusminister määrusega. Riikliku järelevalve põhieesmärk on tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ja seaduslikkus. 71. Järelevalvet teostava organi osutatud kõrvalekalded põhikirja ja õppekavade järgimisel on kool kohustatud kõrvaldama talle määratud tähtajaks. XII. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 72. Kooli ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 73. Kooli ühinemisest, jagunemisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, lapsevanematele, pedagoogidele ja Haridusministeeriumile vähemalt neli kuud ette. 74. Tegevuse lõpetanud kooli õigused ja kohustused lähevad üle Võru Linnavalitsusele või tema poolt määratud asutusele. Lisa 2 Võru Linnavalitsuse 13. novembri 2000. a määrusele nr 11 VÕRU SPORDIKOOLI PÕHIKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Võru Spordikool (lühinimetus Võru SK), on Võru linna haridusasutusena Võru Linnavalitsuse hallatav asutus, mis lisaks haridusstandardit tagavatele koolidele pakub lastele ja noortele täiendavaid võimalusi sportlikeks treeninguteks, süvendatud spordiõppeks ja isiksuse arenguks vastavalt õpilaste soovidele ning eeldustele. 2. Võru Spordikool (edaspidi spordikool) tegutseb Haridusministeeriumi poolt välja antud koolitusloa alusel. 3. Spordikool juhindub oma tegevuses huvialakooli seadusest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. 4. Spordikooli õppekeel on eesti keel. 5. Spordikoolil on oma sümboolika ja selle kasutamise ning käsutamise ainuõigus. Spordikoolil on oma pangaarve ja pitsat. 6. Spordikooli aadress on Kreutzwaldi 16, 65609 Võru. II. SPORDIKOOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED 7. Spordikooli tegevuse eesmärgid on: 7.1. laste ja noorte tervise tugevdamine ning igakülgne kehaline arendamine; 7.2. lastele ja noortele sportlike oskuste, vilumuste ja teadmiste õpetamine nende soovidest ja eeldustest lähtuvalt, vastastikuse lugupidamise kasvatamine «ausa mängu» ideede vaimus; 7.3. Eesti sporditraditsioonide järjepidevuse tagamine ja Eesti koondvõistkondadele hästi ettevalmistatud järelkasvu kasvatamine; 7.4. vabatahtliku spordiliikumise arengu innustamine, laste ja noorte, nende vanemate ja juhendajate spordiklubidesse ühinemise ja vabatahtliku sporditöö ideede toetamine. 8. Eesmärkide realiseerimiseks seab spordikool oma ülesanneteks: 8.1. kindlustada lastele ja noortele tingimused vaba aja sportlikuks sisustamiseks; 8.2. organiseerida järjepidevaid ja regulaarseid sportlikke treeninguid vastavalt linna võimalustele, tagades seejuures arstliku kontrolli; 8.3. leida spordis andekaid ja tahtekindlaid lapsi ja noori ning pöörata tähelepanu nende annete väljaarendamiseks süvendatud treeningtegevuse käigus; 8.4. anda lastele ja noortele teoreetilisi teadmisi sportimisest ja spordiliikumisest ning praktilisi kogemusi teiste juhendamiseks ning spordikohtunikuna tegutsemiseks; 8.5. olla oma teadmiste ja kogemustega abiks piirkonna koolide sporditegevuse metoodilisel ja organisatsioonilisel suunamisel; 8.6. luua vastastikku kasulikud sidemed piirkonnas tegutsevate spordiklubidega, olla initsiaatoriks oma õpilaste, nende vanemate, sõprade ja treenerite poolt spordiklubide moodustamisel nende sportimisvõimaluste jätkamiseks pärast spordikooli lõpetamist; 8.7. vajadusel teha siseriiklikke ja rahvusvahelisi autovedusid. III. SPORDIKOOLI ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 9. Spordikooli õpilasteks võetakse selleks soovi avaldanud lapsed ja noored vastavalt spordikooli võimaluste ja tingimuste (finantseerimise, spordibaaside, -inventari ja pedagoogilise personali) olemasolule. 10. Õpilaste kooli vastuvõtt ja nende koolist väljaarvamine ning kooli lõpetamine toimub linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. Õpilaste vastuvõtt vormistatakse spordikooli direktori käskkirjaga. 11. Õppeaasta spordikoolis algab 1. septembril. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppeaasta alguseni järgmisel kalendriaastal. Spordikooli õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas: 11.1. treeningtunnid ja teoreetilised tunnid rühmades; 11.2. individuaaltreeningud; 11.3. spordivõistlused; 11.4. spordilaagrid; 11.5. spordikohtuniku ja -juhendaja praktika; 11.6. spordiala tehnika, treeningtundide ja võistluste analüüs; 11.7. arstlik kontroll, meditsiinilised ja taastavad kuurid. 12. Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on direktori poolt kinnitatud õppekava, mis määratleb spordikooli õppe-eesmärgid, nõuded õpingute alustamiseks, õppevormid ja -meetodid, õppe- ja treeningtöö mahud, võistluste korraldamise ja nendest osavõtu, õppetreeningkogunemiste ja spordilaagrite läbiviimise, õpilaste valikuvõimalused koolis tegelemisel, nõuded spordikooli ühest spordimeisterlikkuse astmest teise üleviimiseks ja normid spordikooli lõpetamiseks. Raamõppekavade olemasolul lähtub spordikooli õppekava nendest. 13. Õppekulude osaliseks katmiseks kehtestatakse õppetasu. Õppetasust vabastamine ja soodustuse andmine kinnitatakse direktori käskkirjaga, võttes aluseks treener-õpetajate ettepanekuid ja asutaja poolt kehtestatud norme. 14. Spordikooli õppe- ja kasvatuskorraldus põhineb plaanipärasel ja regulaarsel treeningtööl kolmes järjestikuses spordimeisterlikkuse astmes: – algettevalmistuse aste (AE); – õppe-treeningaste (ÕT), kus õppe- ja kasvatustöö on vastavalt spordikooli õppekavale jaotatud mitmele aastale ning õpilased jagatud õpperühmadesse. Õpperühmade moodustamisel arvestatakse õpilaste vanust, sportlikku staaži, funktsionaalseid võimeid, spordimeisterlikkuse taset, arstliku kontrolli tulemusi ja õpilase soovi harjutada suuremate koormustega tippsporti jõudmiseks. Õpilased kinnitatakse õpperühmadesse spordikooli direktori käskkirjaga. 15. Õpilased viiakse üle järgmisele spordimeisterlikkuse astmele treener-õpetaja ettepanekul, kui nad on täitnud õppekavaga kehtestatud üleminekunormid. Üleviimise kinnitab spordikooli õppenõukogu ja see vormistatakse direktori käskkirjaga. 16. Õpperühmade täituvusnormid ning õppe- ja kasvatustöö mahud tundides kinnitab igale rühmale spordikooli direktor, võttes aluseks Haridusministeeriumi poolt kinnitatud normatiivsed alused ja reaalsed võimalused õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks. 17. Spordikooli lõpetajaks loetakse õpilased, kes on spordikoolis läbinud vähemalt õppe-treeningastme, täitnud spordikooli lõpetamiseks kehtestatud teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste normatiivid. Spordikooli lõpetajatele antakse tunnistus, kuhu on märgitud õppimise aeg spordikoolis, omandatud teadmiste, oskuste ja meisterlikkuse tase. 18. Kui spordikooli õpilane süstemaatiliselt rikub spordikooli põhikirja, sportlikku režiimi või spordikooli juhtkonna poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või puudub mõjuva põhjuseta õppe- ja treeningtööst pikema aja vältel, võidakse ta spordikooli direktori käskkirjaga spordikoolist välja arvata. Spordikooli õpilane võib omal soovil lahkuda spordikoolist, esitades selleks vanema kirjaliku avalduse. Õpilase lahkumisel omal soovil arvatakse ta spordikooli direktori käskkirjaga välja spordikooli õpilaste nimekirjast. 19. Treeningrühmad tegutsevad ainult treener-õpetaja juhendamisel. 20. Spordikoolil on õigus õppe- ja kasvatustöö järjepidevuse tagamiseks korraldada spordilaagreid ning spordivõistlusteks valmistumisel õppe-treeningkogunemisi. 21. Kasvatustöö viiakse läbi treeningtundide ja võistluste käigus, spordilaagrites, õppe-treeningkogunemistel ja vabal ajal ning see peab olema suunatud üldinimlike väärtuste hindamisele, suhtlemisoskuse arendamisele, sportlikkuse ja sportlike eluviiside väärtustamisele. 22. Õpilaste arstlikku kontrolli teostab spordikooli arst, arsti puudumisel spordikooli asutaja poolt määratud tervishoiuasutus või kooliarst. 23. Koolis õpetatavad huvialad (erialad) kinnitab linnavalitsus spordikooli ettepanekul. IV. SPORDIKOOLI ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 24. Spordikooli õpilastel on õigus: 24.1. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu spordikooli probleemide lahendamisel; 24.2. saada teavet spordikooli, linna piirkonna ja vabariigi spordikorralduse, spordivõistluste ja teiste spordiürituste kohta; 24.3. tutvuda spordikoolis temale ettenähtud õppekavaga, treeningkoormuste ja esitatavate nõuetega enne õpingute alustamist või jätkamist spordikoolis; 24.4. kasutada treeningtöös ja võistlustel spordikooli inventari, seadmeid, spordivarustust ning spordirajatisi; 24.5. kasutada spordikooli sümboolikat ja sportlikku vormi; 24.6. lahkuda spordikoolist omal soovil selleks kehtestatud korda järgides. Spordikool tagab õpilase spordikoolis viibimise ajal tema tervise kaitse. 25. Spordikooli õpilased on kohustatud: 25.1. järgima spordikooli põhikirja ja täitma spordikooli kodukorda; 25.2. osalema spordikooli õppe- ja kasvatustöös, harjutama regulaarselt oma sportliku ettevalmistuse tõestamiseks; 25.3. järgima sportlikku režiimi ja «ausa mängu» põhimõtteid, hoidma heaperemehelikult spordikooli inventari, varustust ja vara; 25.4. seisma spordikooli hea maine ja spordiau eest; 25.5. võistlema spordivõistlustel spordikooli ja linna nimel. V. SPORDIKOOLI JUHTIMISORGANID, NENDE PÄDEVUS JA MOODUSTAMINE 26. Spordikooli juhib direktor. Spordikooli direktor on spordikooli seadusjärgne esindaja tema töölepingu kehtivuse ajal. 27. Spordikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab spordikooli asutaja välja ja korraldab kooskõlastatult spordikooli hoolekoguga konkursi, sõlmib töölepingu, muudab ning lõpetab selle seaduses sätestatud korras. 28. Spordikooli direktori kohustus on tagada spordikooli tulemuslik funktsioneerimine ja arendamine. Direktor kinnitab spordikooli õppekava ja õppeplaani, juhib spordikooli tööd ja vastutab kogu õppe- ja kasvatustöö, metoodilise, administratiiv-majandusliku tegevuse, pedagoogilise ka majandus-tehnilise personali valiku ja töölerakendamise eest. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud spordikooli põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannete täitmisele, kehtestatud korras. 29. Kui spordikoolis harrastatakse rohkem kui ühte spordiala, siis toimub sellealane õppe- ja kasvatustöö spordiala osakondades. Spordikooli direktor kinnitab osakonnale vanemtreeneri, kes vastutab spordikooli osakonna komplekteerimise, õppe-treeningtöö ja vastava aruandluse eest. Uute osakondade avamise otsustab spordikooli asutaja spordikooli ettepanekul. 30. Spordikoolil on õppenõukogu, mille ülesanne on spordikooli õppe- ja kasvatustöö analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu liikmeteks on koolijuhid, pedagoogid ja spordikooli õpilaste arstlikku kontrolli teostav arst. Õppenõukogu koosseisu ja tegutsemise korra kinnitab spordikooli direktor käskkirjaga. 31. Spordikooli õppenõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli korda õppeaasta jooksul. Õppenõukogu kutsub kokku spordikooli direktor ja see on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 50% õppenõukogu liikmetest. Õppenõukogu juhib spordikooli direktor või tema poolt volitatud isik õppenõukogu koosseisust. Küsimuste otsustamine toimub hääletamisel ja otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab direktori hääl, tema äraolekul direktori poolt volitatud isiku hääl. Koosolekute kohta koostatakse protokoll, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult. 32. Spordikooli edukaks tegevuseks vajalike tingimuste loomiseks moodustatakse spordikooli asutaja poolt spordikooli hoolekogu, mille liikmeks on spordikooli pedagoogid, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete, vanemate, vilistlaste, õpilaste ja spordikooli toetavate organisatsioonide esindajad. Spordikooli hoolekogu tegutseb oma põhimääruse alusel, mis koostatakse ja võetakse vastu hoolekogu poolt. VI. SPORDIKOOLI PERSONAL 33. Spordikooli personali moodustavad spordikooli juhtkond, treener-pedagoogid ja teised töötajad. 34. Spordikooli töötajate koosseisu kinnitab linnavalitsus. 35. Spordikooli personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks spordikooli töökorraga, ametijuhenditega ja töölepingutega ning käesoleva põhikirjaga. 36. Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud spordikooli direktor. 37. Treener-pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldab spordikooli direktor konkursi hoolekogu ettepanekul ja hoolekogu poolt kinnitatud korras. 38. Treener-pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale ja tingimustele. 39. Töötajate töötasustamise alused määrab linnavalitsus. Spordikooli direktor kinnitab töötajatele palgad lähtudes töötajate palgatingimustest, atesteerimise järgust ning Spordikooli eelarvelistest võimalustest. 40. Spordikooli direktori asetäitja õppetöö alal peab omama organisatsioonilise töö kogemusi, pedagoogilist kõrgharidust ja vähemalt viieaastast tööstaaži treener-pedagoogina või kehalise kasvatuse õpetajana. Direktori asetäitja vastutab spordikooli organisatsioonilise ja metoodilise töö eest ning sisekontrolli eest spordikooli õpperühmade töö üle. VII. SPORDIKOOLI FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE JA ARUANDLUS 41. Spordikooli vara on Võru linna omand. 42. Spordikooli vara haldamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Spordikoolil on oma eelarve ja pangaarve. 43. Spordikooli finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest, mis võivad moodustuda: 43.1. õppekulude osaliseks katmiseks võetavast õppetasust, mille suuruse kinnitab spordikooli asutaja; 43.2. laekumistest sihtfondidest; 43.3. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest; 43.4. laekumistest spordikooli põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannetega seotud tasulistest teenustest; 43.5. koostööpartnerite lepingulistest maksetest. 44. Spordikool peab raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. Spordikooli eelarve ja selle täitmise aruande kinnitab ning järelevalvet spordikooli tegevuse üle teostab spordikooli asutaja. 45. Spordikool esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktidega sätestatud korras. Spordikoolil peab olema dokumentatsioon, mis võimaldab korrektset arvestust organisatsioonilise, metoodilise, pedagoogilise ja majandusliku tegevuse üle ning tagab soliidse asjaajamise. Peab olema loodud võimalus spordikooli tegevust kajastavate materjalide üleandmiseks arhiivi vastavalt kehtivatele õigusaktidele. VIII. SPORDIKOOLI ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 46. Spordikooli ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustab spordikooli asutaja. 47. Spordikooli tegevuse lõpetamine toimub spordikooli asutaja poolt kehtestatud korras. Tegevuse lõpetanud spordikooli õigused ja kohustused lähevad üle spordikooli asutajale või tema poolt määratud asutusele. 48. Spordikooli ühinemisest, jagunemisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse õpilastele, vanematele, personalile ja Haridusministeeriumile neli kuud ette. 49. Spordikooli osakonna sulgemise otsustab spordikooli asutaja spordikooli ettepanekul. Osakonna sulgemisest teatakse õpilastele, vanematele ja personalile neli kuud ette. Lisa 3 Võru Linnavalitsuse 13. novembri 2000. a määrusele nr 11 VÕRU HUVIKOJA PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1. Võru Huvikoda (edaspidi huvikoda) on Võru linna hallatav haridusasutus, mis lisaks haridusstandardit tagavatele koolidele pakub lastele ja noortele täiendavaid võimalusi hariduse omandamiseks ja isiksuse arenguks vastavalt õpilaste soovidele ning eeldustele ja huvikoja võimalustele. 1.2. Huvikoja kõrgemalseisev organ on Võru Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus. 1.3. Huvikoja aadress on Karja 17b, 65608 Võru. 1.4. Huvikoja õppekeel on eesti keel. 1.5. Huvikojal on oma eelarve, pangaarve, pitsat ning sümboolika. 1.6. Huvikoda juhindub oma tegevuses Huvialakooli seadusest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. 2. Eesmärgid ja ülesanded 2.1. Eesmärgid 2.1.1. laste ja noorte isiksuse arendamine, vastastikuse lugupidamise ja vastutustunde kasvatamine, suhtlemisoskuse arendamine; 2.1.2. laste ja noorte võimete ning annete avastamine ja arendamine; 2.1.3. erinevate huvide ja arengutasemega noorte ühistegevuse ja nende omaalgatusliku initsiatiivi toetamine vaba aja sisustamisel; 2.1.4. Eesti rahvuskultuuri järjepidevuse tagamine. 2.2. Eesmärkide realiseerimiseks seab huvikoda oma ülesanneteks: 2.2.1. luua lastele ja noortele tingimused valitud huvialadega tegelemiseks erinevates õppevormides; 2.2.2. kindlustada järjepidev õppe-kasvatustöö, arvestades laste ja noorte huve, eeldusi ja ettevalmistustaset; 2.2.3. korraldada õpilaskontserte, etendusi, näitusi ja teisi kultuuriüritusi ning võistlusi; 2.2.4. arendada koostööd lapsevanematega, kaasata neid huvikoja töösse, kasutada lapsevanemate abi huvikoja töö organiseerimisel; 2.2.5. teha koostööd haridus- ja kultuuriasutuste, teiste huvialakoolide ning laste- ja noorsoo-organisatsioonidega; 2.2.6. luua lastele ja noortele võimalused vaba aja mitmekülgseks sisustamiseks. 3. Huvikoja õppe- ja kasvatuskorraldus 3.1. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta algab 1. septembril ning koosneb õppeperioodist ja koolivaheaegadest. 3.2. Õppe-kasvatustöö toimub haridusstandardit tagavate koolide õppetegevusest vabal ajal ning laste ja noorte vabatahtlikkuse alusel. 3.3. Huvikoja õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas õpperühmad (ringid),võistlused, kontserdid, etendused, näitused ja matkad. 3.4. Õppe- ja kasvatustöö aluseks on direktori poolt kinnitatud õppekava ja tunniplaan. Raamõppekavade olemasolul lähtub huvikoja õppekava nendest. Konkreetse huviala õppe-eesmärgid, õppeaja kestus, õppetöö maht ning korraldus määratakse kindlaks õppekavas. 3.5. Õpperühmade (ringide) täituvusnormid kehtestab direktor kooskõlastatult linnavalitsusega, lähtudes ministeeriumi poolt välja töötatud normatiividest ning reaalsetest võimalustest õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks. 3.6. Koolis õpetatavad õppeained (huviringid) kinnitab linnavalitsus hiljemalt kolm kuud enne õppeaasta algust. 4. Huvialakooli vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise kord 4.1. Õpilaste kooli vastuvõtt ja nende väljaarvamine ning kooli lõpetamine toimub direktori käskkirjaga linnavalitsuse kehtestatud korras. 5. Huvikoja õpilaste õigused ja kohustused 5.1. Huvikoja õpilastel on õigus: 5.1.1. osaleda valitud õpilasesinduste kaudu huvikoja probleemide lahendamisel; 5.1.2. saada teavet huvikojast koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta; 5.1.3. asutada huvikojas ühinguid ja klubisid, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus huvikoja tegevuse ja taotlustega ning osaleda nendes; 5.1.4. tutvuda huviringi õppekavaga enne õpingute alustamist huvikojas ning õpingute käigus; 5.1.5. kasutada õppetöös huvikoja inventari ja õppevahendeid; 5.1.6. lahkuda ringist omal soovil selleks kehtestatud korda jälgides. 5.2. Huvikoja õpilane on kohustatud: 5.2.1. järgima huvikoja põhikirja ja kodukorda; 5.2.2. hoidma heaperemehelikult huvikoja inventari, varustust ja vara. Õpilase poolt süüliselt huvikojale tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane, tema vanemad (eestkostjad) õigusaktidega sätestatud korras; 5.2.3. osalema regulaarselt õpptöös; 5.2.4. olema väärikas huvikoja õpilane ja vajadusel esindama Võru Huvikoda; 5.2.5. huviringist lahkumise korral tagastama huvikoja vara või hüvitama selle vastavas rahalises väärtuses. 6. Juhtimisorganid, nende pädevus ja moodustamine 6.1. Huvikoda juhib direktor, kes on kooli seadusjärgne esindaja tema töölepingu kehtivuse ajal. 6.2. Direktori vaba ametikoht täidetakse konkursi korras. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab linnavalitsus. 6.3. Direktor tagab huvikoja tulemusliku töö ning juhib huvikoja õppe-, kasvatus- ja majandustegevust. Direktor vastutab huvikoja üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 6.4. Direktor: 6.4.1. kinnitab asutuse töökorra; 6.4.2. sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud töötajatega; 6.4.3. kinnitab töötajate ametijuhendid; 6.4.4. sõlmib töötajatega materiaalse vastutuse lepinguid; 6.4.5. kinnitab õppekava, -programmid, ringide nimekirjad; 6.4.6. käsutab kooli vara, sõlmib kehtestatud korras ja oma pädevuse piires huvikoja nimel lepinguid; 6.4.7. annab oma pädevuse piires käskkirju; 6.4.8. täidab muid seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. 6.5. Õppe- ja kasvatusküsimuste ning kooli põhiprobleemide lahendamisega tegeleb õppenõukogu, mida juhib direktor. Õppenõukogusse kuuluvad kooli pedagoogid. Õppenõukogu koosolekutele võidakse kutsuda teiste ametkondade, organisatsioonide ja haridusasutuste esindajaid, samuti õpilaste ja lapsevanemate esindajaid. 6.6. Õppenõukogu pädevusse kuulub: 6.6.1. huvikoja arengusuundade, töökavade, õppe- ja kasvatustöö eesmärkide, kooli sisekorra ja päevarežiimi arutamine; 6.6.2. huvikoja põhikirjale enne selle kinnitamist hinnangu andmine; 6.6.3. õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ning selle hindamine; 6.6.4. õppe- ja kasvatusprotsessi täiustamiseks teede ja vahendite kavandamine; 6.6.5. õpilaste ja õpetajate autasustamise otsustamine; 6.6.6. oma esindajate delegeerimine hoolekogu ja atesteerimiskomisjoni koosseisu. 6.7. Õppenõukogu koosolekud kutsutakse kokku vajadusel, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Õppenõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, võrdse arvu häälte korral on otsustav koosoleku juhataja (direktori) hääl. Õppenõukogu otsused protokollitakse. 6.8. Linnavalitsus moodustab huvikoja hoolekogu, kelle ülesanne on volikogu, pedagoogide, lapsevanemate ja huvikoda toetavate organisatsioonide ühistegevuse organiseerimine ning huvikoja õppe- ja kasvatustegevuse jälgimine ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. 6.9. Hoolekogu koosseisu ja hoolekogu põhimääruse (põhikirja) kinnitab linnavalitsus. 7. Personali õigused ja kohustused 7.1. Huvikoja personali koosseisu määrab linnavalitsus huvikoja direktori ettepanekul. 7.2. Personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töökorra, ametijuhendite ja töölepingutega. 7.3. Pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldab huvikoja direktor konkursi huvikoja hoolekogu ettepanekul ja hoolekogu kinnitatud korras. 7.4. Töötajate töötasustamise alused määrab linnavalitsus. Huvikoja direktor kinnitab töötajate palgad lähtudes töötajate palgatingimustest, atesteerimise järgust ja koormusest ning huvikoja eelarvelistest võimalustest. 8. Finantseerimine, majandamine ja aruandlus 8.1. Huvikoja vara on Võru linna omand. 8.2. Vara valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 8.3. Huvikojal on oma eelarve ja pangaarve. 8.4. Huvikoja eelarve kinnitab Võru Linnavolikogu Võru linna eelarve osana. 8.5. Huvikoja eelarve moodustub eraldustest Võru linna eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest, milleks on: 8.5.1. õppekulude osaliseks katmiseks võetav õppetasu vastavalt linnavalitsuse poolt kehtestatud normidele. Õppetasust vabastamine ja õppetasu soodustuste tegemine toimub linnavalitsuse määratud piirides; 8.5.2. laekumised sihtfondidest; 8.5.3. annetused; 8.5.4. laekumised põhikirjaliste eesmärkidega ja ülesannetega seotud teenustest. 8.6. Huvikoda peab raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras. Huvikoja eelarve täitmise aruande kinnitab linnavalitsus. Kontrolli huvikoja finants-majandusliku tegevuse üle teostatakse vastavalt volikogu poolt kinnitatud revideerimise plaanile. 8.7. Huvikoda esitab oma tegevuse kohta statistilised aruanded õigusaktidega sätestatud korras. Huvikojal peab olema dokumentatsioon, mis võimaldab korrektset arvestust organisatsioonilise, metoodilise, pedagoogilise ja majandusliku tegevuse üle. 9. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine 9.1. Huvikoja ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 9.2. Tegevuse lõpetanud huvikoja õigused ja kohustused lähevad üle linnavalitsusele või tema poolt märatud asutusele. 9.3. Kooli ühinemisest, jagunemisest või tegevuse lõpetamisest teatakse õpilastele, vanematele ja personalile ning Haridusministeeriumile neli kuud ette.