Maidla Vallavolikogu — Maidla valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 101, 1429

Vaadanud läbi Maidla Vallavalitsuse poolt esitatud Maidla valla ehitusmääruse eelnõu ning lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 29 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) paragrahvi 3 lõikest 2 ja paragrahvist 4, Maidla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Maidla valla ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Vallavalitsusel korraldada ehitusmääruse avaldamine Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 13. novembril 2000. a. Volikogu esimees Enno VINNI Kinnitatud Maidla Vallavolikogu 31. oktoobri 2000. a määrusega nr 21 MAIDLA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDOSA 1. peatükk Üldsätted 1. Käesoleva määruse ülesanne on planeerimis- ja ehitusseadusele ning sellega kaasnevatele teistele õigusaktidele vastava ehituskorralduse, maa-ala planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja hooldamise üldise korra sätestamine Maidla valla territooriumil ja omavalitsuse siseste ülesannete määratlemine. 2. Ehituskorraldust Maidla vallas suunab vallavolikogu ja viib ellu vallavalitsus. 2. peatükk Organisatsiooniline struktuur 3. Valla ehitustegevus toimub volikogu poolt vastuvõetud üldplaneeringu ja arengukava järgi, mis on volikogu ainuõigus ja kohustus. Vallavolikogu õigused: 3.1. valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine ja vastuvõtmine; 3.2. valla ja vallaosade üldplaneeringute ja detailplaneeringute algatamine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.3. üldplaneeringute ja detailplaneeringute lähteandmete kinnitamine; 3.4. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu planeerimine; 3.5. valla teede ja tänavate ehitamise planeerimine; 3.6. valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.7. kiidab heaks või lükkab tagasi omavalitsusehitiste ehitusprojektid; 3.8. ehitusalaste teenustasude kehtestamine; 3.9. ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui kavandatav üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala kehtivat detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- või ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 4. Vallavalitsuse õigused ja kohustused ehituskorralduse alal: 4.1. planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete kogumine ja läbivaatamine, lähteandmete avalikkusele tutvustamiseks väljapaneku korraldamine ja vallavolikogule kinnitamiseks esitamine; 4.2. planeeringute avaliku arutelu korraldamine, avalikustamise tulemuste analüüs; 4.3. üldplaneeringute, detailplaneeringute ja nende muudatuste esitamine vallavolikogule kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks; 4.4. järelevalve kehtestatud planeeringute üle; 4.5. valla teede, tänavate ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu korraldamine; 4.6. omavalitsusehitiste ehitusprojektide esitamine vallavolikogule; 4.7. ehitusjärelevalve korraldamine vallas; 4.8. ühekordsete projekteerimislubade, projekteerimistingimuste, kaevamislubade, ehituslubade ja kasutuslubade väljaandmine; 4.9. ehitistega toimunud avariide tehniliste põhjuste uurimise korraldamine, ettepanekute tegemine valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 4.10. ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud otstarbel kasutamise järelevalve korraldamine; 4.11. omavalitsusehitiste pakkumismenetluste korraldamine; 4.12. lepingute sõlmimine ehitus- ja planeeringuala korraldamisel teenuste ostuks; 4.13. korraldab enne planeerimis- ja ehitusseaduse vastuvõtmist valminud omavoliliste ehitiste ülevaatust ja kasutusloa andmist. 5. Abivallavanema (ehitusnõuniku) õigused ja kohustused: 5.1. planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete koostamine ja vallavalitsusele otsustamiseks esitamine; 5.2. algatatud planeeringute eesmärkide tutvustamise korraldamine kohalikes massiteabevahendites; 5.3. kirjalike teadete saatmine planeeringualale jäävate kinnisasja omanikele, kui planeering toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise; 5.4. planeeringute tutvustamiseks avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine, planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamine asjast huvitatud isikutele; 5.5. vajadusel omavalitsusehitiste projekteerimise lähteandmete kogumine; 5.6. projekteerimistingimuste ja ühekordsete projekteerimislubade esitamine vallavalitsusele väljaandmiseks; 5.7. haljastus- ja kaevetööde lubade andmine kooskõlastatult vallavalitsusega; maapealsete elektri- ja sideliinide ning nende kandjate, valgustusseadmete ja valgusreklaami ülesseadmise lubade väljaandmine kooskõlastatult vallavalitsusega; 5.8. hoone välisilme muutmise (ilma konstruktsiooni muutusteta) lubade väljaandmine kooskõlastatult vallavalitsusega; 5.9. üldine järelevalve ehitustegevuse üle vallas; 5.10. ehitus- ja kasutusloaga seotud toimingute korraldamine, ettepanekute tegemine vallavalitsusele nende lubade väljaandmise, peatamise ja tühistamise kohta; 5.11. vajadusel projektide ekspertiisi korraldamine vastavalt seadusandlusele; 5.12. valla ehitusregistri pidamine ja andmete edastamine maakonna ehitusregistrile; 5.13. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise läbiviimine; 5.14. järelevalve ehitiste kasutusloas toodud eesmärkide kasutamise üle; 5.15. ehitise dokumentatsiooniga seotud toimingute korraldamine, dokumentide ülevõtmine omanikelt ja vallavalitsuse arhiivi üleandmine; 5.16. omanikujärelevalve teostaja kooskõlastamine; 5.17. ehitustööde lõppemisel ehitise omaniku taotlusel ehitiste ülevaatuse korraldamine; 5.18. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 5.19. kontrollib ehitiste kasutamist ja korrashoidu ning teeb ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks. 5.20. Käesolevas punktis sätestatud ülesannete täitmiseks on vallavalitsusel õigus sõlmida leping litsentsi omava füüsilise või juriidilise isikuga. II. MAA-ALADE PLANEERIMINE. 3. peatükk Üldplaneering 6. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla või vallaosa kohta. 7. Üldplaneeringu omamine ja järgimine on vallale kohustuslik. 8. Üldplaneeringu ülesanded on: 8.1. territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 8.2. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 8.3. maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasutuse piiri täpsustamine või määramine, kui maakonnaplaneering puudub; 8.4. väärtuslike maastike ja looduskoosluste säilitamiseks vajalike tingimuste kehtestamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 8.5. maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 8.6. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; 8.7. põhiliste teede ja tänavate asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 8.8. põhiliste tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 8.9. puhkealade määramine; 8.10. ranna ja kalda ulatuse määramine; 8.11. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimääruste täpsustamine; 8.12. vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks, 8.13. riigikaitseliste maa-alade määramine; 8.14. vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. 9. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringule. 10. Üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine on kohustuslik. 4. peatükk Detailplaneering 11. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 12. Detailplaneeringuga määratakse: 12.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine; 12.2. krundi ehitusõigus; 12.3. tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 12.4. haljastus ja heakorrastus; 12.5. ehitistevahelised kujad (vahekaugused); 12.6. tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 12.7. maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843), muinsuskaitseseadusele (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele, põhimäärustele, kaitsekohustuste teatistele või muudele kasutamistingimustele, samuti ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade, põhimääruste ja muude kasutamistingimuste täpsustamiseks; 12.8. keskkonnakaitse abinõud; 12.9. vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 12.10. olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele; 12.11. servituutide vajadus; 12.12. riigikaitselised maa-alad; 12.13. muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 13. Ajalooliselt väljakujunenud krundi- ja hoonestusstruktuuriga ning tehnovõrkudega varustatud piirkondades, mille kohta puudub kehtiv detailplaneering, võib vallavalitsus kehtestada detailplaneeringu käesolevas peatükis sätestatust väiksemas mahus tingimusel, et see ei lähe vastuollu kehtiva üldplaneeringuga. 14. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk. 15. Krundi ehitusõigus sisaldab: 15.1. krundi kasutamise sihtotstarvet; 15.2. lubatud ehitiste arvu krundil; 15.3. ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 15.4. ehitiste lubatud kõrgust. 16. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 17. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele. 18. Vallavalitsus võib nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringule illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavaks. 19. Naaberkruntide piire võib muuta detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel ja muudatus on eelnevalt vallavalitsusega kirjalikult kooskõlastatud. 20. Kui krundi suuruse ja piiride muutmine toimub maaomaniku või kasutaja taotlusel, on vallavalitsusel õigus sisse nõuda krundi suuruse muutmise vormistamisega kaasnevad kulutused. 21. Kui muudetav krunt on kaasomandis, kooskõlastatakse muudetav krundi plaan kaasomanike ja vallavalitsusega. 22. Krundi piire ei ole võimalik muuta, kui muutmise tulemusena muutub võimatuks krundi sihtotstarbeline kasutamine või katastriüksuse moodustamine või kui kaasomanik või vallavalitsus ei nõustu piiride muutmisega. 23. Krunti ei ole võimalik jagada, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega. 24. Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks terviklik iseseisev krunt. 25. Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. 26. Krundi moodustamiseks, piiride muutmiseks või ühendamiseks tellib vallavalitsus või asjast huvitatu krundi plaani ja vajadusel detailplaneeringu muudatuse. 27. Uute kruntide moodustamise ja olemasolevate kruntide piiride muutmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Korralduses näidatakse ära: 27.1. krundi moodustamise või muutmise õiguslik alus; 27.2. muudetavate kruntide suurus ja asukoht; 27.3. uute või muudetud kruntide suurus ja asukoht. 28. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervise-, keskkonna-, muinsus- ja riigikaitse, tuleohutuse ning muid norme. 5. peatükk Planeeringute koostamine ja avalikkuse osalemine selles 29. Üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamist korraldab vallavalitsus. 30. Üldplaneeringu ja detailplaneeringute lähteülesande koostamist korraldab vallavalitsus ja kinnitab vallavolikogu. 31. Üldplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis. 32. Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks detailplaneeringu graafilise osa koosesis. 33. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala planeeringu koostamisest. 34. Vallavalitsus tutvustab iga algatatud planeeringu eesmärke massiteabevahendites kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. 35. Planeeringu koostamiseks vajalikku informatsiooni on planeeringualal asuvad või planeeringuala kohta käivat informatsiooni valdavad isikud kohustatud tasuta andma planeeringu koostamist korraldavale vallavalitsusele või selleks volitatud planeeringu koostajale. 36. Vallavalitus on kohustatud korraldama ja tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele vallavalitsuse arhiivis. 37. Vallavalitsus võib kehtestada detailplaneeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud planeeringud muudavad selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 38. Ajutine ehituskeeld hakkab kehtima detailplaneeringu lähteülesannete kinnitamisest. 39. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist. 40. Ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 41. Üld- ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab vallavalitsus avalikke arutelusid. 42. Enne avalikku väljapanekut kooskõlastatakse üldplaneering planeeringuala naabervallavalitsusega ja vajadusel vastavate riigiametite ja inspektsioonidega. 43. Pärast vallavolikogu otsust planeeringu kehtestamise kohta korraldab vallavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku. 44. Vallavalitsus teatab kohalikes massiteabevahendites ja avalikes kohtades avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal enne avaliku väljapaneku algust. 45. Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat ja üldplaneeringutel neli nädalat. 46. Planeeringuala kinnisasjade omanikel ja valla elanikel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. 47. Vallavalitsus korraldab planeeringute avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. 48. Vallavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise aja ja koha vastavalt käesoleva määruse punktides 33 ja 43 kehtestatud teatamise korrale. 49. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb vallavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused. 50. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu parandamise järel käesolevas määruses kehtestatud korras. Üldplaneeringu alusel kuni kolme ühepereelamu detailplaneerimisel võib avaliku väljapaneku asendada planeeringuala kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastustega, rikkumata seejuures huvitatud isiku õigusi. 51. Kooskõlastuste tulemused tehakse teatavaks kohalikes massiteabevahendites pärast kõigi kooskõlastuste saamist. 6. peatükk Planeeringute kehtestamine ja tühistamine 52. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. 53. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. 54. Planeeringu kehtestamisest teatab vallavalitsus kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites. 55. Planeeringu kehtestamise otsuse saadab vallavalitsus järelevalvet teostavale maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale. 56. Kehtestatud planeeringu vastuolu korral seaduse või maakonna planeeringuga teeb järelevalvet teostav maavalitsus vallavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub maavanem kohtusse planeeringu vaidlustamiseks. 57. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistab vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest massiteabevahendites. 58. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 59. Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga. 60. Kehtestatud planeeringuga tutvumine tagatakse vallavalitsuses, kus võimaldatakse omandada kehtestatud planeeringute koopiaid asjast huvitatu kulul. 61. Kehtestatud planeeringud vaadatakse üle ja ülevaatuse tulemused esitatakse maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi vallavolikogu ja -valitsuse uue koosseisu liikmetest moodustatud komisjoni poolt. 62. Planeeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alusel. III. EHITAMINE 7. peatükk Põhisätted 63. Ehitise projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või nende poolt volitatud isikul. Eelduse projekteerimiseks annab vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneering ja vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused. 64. Õiguse ehitustegevuseks annab planeeringutega vastavuses koostatud ning projekti alusel välja antud ehitusluba. 65. Ehituseks on nõutav kehtivate seadusandlike aktide tingimustele ja nõuetele vastav ning projekteerimistingimustes nimetatud ametkondadega kooskõlastatud ehitusprojekt. 66. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite kohaselt, tagamaks ehitiste tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul. 67. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning vahetus naabruses asuvate teiste ehitiste remondiks ja hoolduseks, aga ka tulekahjude ja muude õnnetuste või avariide likvideerimiseks. 68. Ehitis peab omama piisavat kandevõimet, püsivust ja kestvust, ta ei tohi luua ohtu inimestele, varale ja keskkonnale. 69. Üldkasutatavad rajatised ning ehitiste üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumisraskustega inimestele ja teistele vaeguritele. 70. Ehitise kasutamine peab vastama tema otstarbele ja funktsionaalsetele nõuetele ning tagama ohutud elu-, töö- ja liikumistingimused. 71. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema teostatud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestavalt. 72. Hoone projekteerimisel ja/või väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgust, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet. 73. Hoone kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel ta asub, kui naaberkrundile ei ole kehtestatud nendele ettenähtud spetsiaalseid servituute. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel ei või hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadi esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda rohkem kui 1/4 kõnnitee laiusest. 8. peatükk Mõisted 74. Ehitus on ehitustegevus ehk ehitamine. 75. Ehitis on hoone või rajatis. 76. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 77. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 78. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. Ajutise ehitise projekteerimine, ehitamine, kasutamine ja lammutamine toimub käesoleva määruse sätete kohaselt. 79. Väikehoone on kuni 12 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole avalikke funktsioone. 80. Väikerajatis on ühel krundil omaniku tarbeks ehitatud: 80.1. kommunikatsioonide ühendus tänavavõrguga; 80.2. lahtine katusealune ehitusaluse pinnaga kuni 12 m2; 80.3. maa-alune või maapealne mahuti mahuga kuni 3 m3; 80.4. muud väikesemahulised ja lihtsad rajatised. 81. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata ehitatud ehitis, välja arvatud väikehoone ja väikerajatis. 82. Teisaldatav ehitis on maaga mittepüsivalt seotud ajutine ehitis. 83. Välisilme muutus ilma konstruktsiooniliste muutusteta on ehituslik viimistlustöö (värvimine, laudisega katmine, plaatimine jne). 84. Ehitus ehk ehitamine käesoleva määruse tähenduses on: 84.1. ehitise püstitamine maa peale või maa alla; 84.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 84.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine (ümberehitamine); 84.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 84.5. ehitise lammutamine; 84.6. ehitise ennistamine (restaureerimine); 84.7. insenerrajatiste (tehnovõrkude- ja seadmete, tammide, kaldakindlustuste ja muude insener-tehniliste rajatiste) ehitamine; 84.8. liiklusrajatiste (teede, sildade, viaduktide ja tunnelite ning muude sõidu- ja käiguteede) ehitamine; 84.9. haljastusrajatiste (haljasalade, parkide) ehitamine ja muude haljastustööde tegemine; 84.10. kultuuri-, spordi-, puhke- või heakorra otstarbeliste rajatiste (väljakud, platsid) ehitamine; 84.11. maa-aladel või ehitistel monumentide, skulptuuride ning muude statsionaarsete kujunduslike väikevormide ja elementide püstitamine või paigaldamine. 9. peatükk Ehitusprojektid 85. Ehitusprojekte koostada või nende eriosasid projekteerida võivad füüsilised ja juriidilised isikud, kes omavad projekteerimistöödeks tegevuslitsentsi. 86. Ühepereelamut, suvilat, aiamaja ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaži ning teisi lihtsamaid ehitisi (saun, kuur, kelder, kasvuhoone) võib enda tarbeks projekteerida eriharidust mitteomav eraisik vallavalitsuselt taotletud ühekordse projekteerimisloa alusel. 87. Erihariduseta isikule ei anta ühekordset projekteerimisluba, kui ehitise ava on suurem kui 6,0 m ja kui ehitis on kavandatud enam kui kahekorruselisena. 88. Erihariduseta isiku koostatud projekt peab olema kontrollitud ja viseeritud vastavat eriala omava arhitekti või inseneri poolt. 89. Ühekordse projekteerimisloa alusel projekteerimise kord on sätestatud vastavate seadusandlike aktidega. 90. Ehitise tellija on kohustatud informeerima kirjalikult vallavalitsust projekteerimiskavadest, esitama projekteeritavat ehitist iseloomustavad andmed ning taotlema projekteerimistingimused. 91. Tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Vallavalitsus võib välja anda detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 92. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. 93. Projekteerimistingimused väljastab hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest või projekteerimise alustamisest vallavalitsus. 94. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 94.1. taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 94.2. maaomandit tõestava dokumendi; 94.3. maa-ala geodeetilise plaani; 94.4. tehnilised tingimused. 95. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning vajalike kooskõlastuste loetelu. 96. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetreid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute teostamise kohustusi ning üldsuse vajaduste arvestamist. 97. Projekteerimistingimused kehtivad projekti koostamiseks kaks aastat ja nende kehtivust võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa tingimusel, et kehtiv detailplaneering pole muutunud. 98. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu olulisemate hoonete ja tehnorajatiste paigutus ning antakse lähteandmed ja tingimused nende projekteerimiseks. 99. Vallavalitsuse poolt heakskiidetud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena kolme aasta jooksul arvates selle väljaandmise päevast. 100. Projekteerimistingimuste vormi kinnitab vallavalitsus. 101. Projekteerija on kohustatud: 101.1. tagama ehitusprojekti vastavuse kehtivale detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele ning kehtivatele ehitusnormidele ja standarditele; 101.2. järgima ehitusele püstitatud nõudeid; 101.3. kooskõlastama projekti kõigi projekteerimistingimustes määratud asutustega; 101.4. koostama ehitusprojekti sellises mahus, mis võimaldaks anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitist kontrollida. 102. Ehitise omaniku poolt kinnitatud ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele läbivaatamiseks ehitiste omaniku või tema esindaja poolt. 103. Ehituse käigus teostatavad projekti muudatused, millega kaasnevad ehituse otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduse ning plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb enne muudatuste teokstegemist ehituses kooskõlastada vallavalitsusega, kes sõltuvalt projektimuudatuste iseloomust ja ulatusest otsustab projekti täiendava läbivaatuse ja kooskõlastuste vajaduse. 104. Kui projekti tellija soovib kasutada teise isiku poolt tellitud projekti, peab ta projekteerimistingimuste taotlemiseks esitama vallavalitsusele täiendavalt loa projekti autorilt ja projekti esmatellijalt. 105. Ehitise projekteerimiseks vajalike ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemiseks annab loa vallavalitsus. 106. Ehitusprojekti tellija on kohustatud ehitusgeoloogiliste- ja geodeetiliste uurimistööde tulemused teatavaks tegema vallavalitsusele. Vallavalitsusele antakse üle rajatud geodeetiliste võrkude andmestik ja koostatud maa-ala plaanide koopiad. 107. Uuringute teostaja on kohustatud kooskõlastama eelseisvad tööd, kaasa arvatud geodeetiliste märkide paigaldamine, visiirisihtide raiumine ning kaeve- ja puurimistööd maaomanike või valdajatega, kelle maal uurimistööd tehakse. 108. Uurimistööde teostaja on kohustatud hüvitama maaomanikule uurimistööde tegemisega tekitatud kahju. 109. Ehitusprojekt peab olema vormistatud eesti keeles. 10. peatükk Ehitusluba 110. Ehitusluba on vallavalitsuse poolt antav luba ehitamiseks. 111. Ehitusloa taotlemine on kohustuslik: 111.1. uute ehitiste püstitamiseks; 111.2. ümberehitusteks (juurde-, alla-, pealeehituseks, olemasolevate ehitiste mõõtmete muutmiseks); 111.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniliseks muutmiseks; 111.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöödeks; 111.5. ehitiste lammutamiseks; 111.6. insenerrajatise ehitamiseks; 111.7. liiklusrajatiste ehitamiseks; 111.8. maavarade kaevandamiseks vajalike rajatiste ehitamisel või likvideerimisel. 112. Ilma ehitusloata, vallavalitsuse kirjaliku kooskõlastuse alusel toimub: 112.1. ehitise välisilme muutuste tegemine; 112.2. väikehoonete ehitamine; 112.3. teisaldatavate hoonete paigaldamine; 112.4. väikerajatiste ehitamine; 112.5. õhuliinide ehitamine ja ümberehitamine; 112.6. ajutiste ehitiste püstitamine; 112.7. väikesemahuliste rajatiste (kõnepunktid, ootepaviljonid, mastid, antennid) püstitamine; 112.8. teede, tänavate, väljakute katte muutmine ja äärekivide vahetus kõrgusmärke muutmata; 112.9. bussiooteplatvormide, tänava- ja kõnniteelõikude (pinnaga kuni 1000 m2) ehitamine; 112.10. maaparandustööd; 112.11. väikesemahuliste ehitiste ja rajatiste lammutamine. 113. Ehitusluba ei ole vajalik kommunikatsioonide remondiks, kui sellega ei kaasne trasside asetuse muutus. 114. Ehitusluba ei ole vajalik ehitamise ajaks ehitusplatsile ajutiste ehitiste püstitamiseks, kui nende asukoht ja konstruktsioonid on ehitusprojektis näidatud. 115. Ehitusluba antakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa saamise toiminguid võib teostada omaniku esindaja. 116. Ehitusloa saamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele taotluse. Taotlusele lisatakse: 116.1. uusehitise puhul ehituskrundi omandiõigust või hoonestusõigust tõendav dokument; 116.2. krundi geodeetiline plaan; 116.3. teatis ehitusgeoloogiliste/ehitusgeodeetiliste uurimistööde aruande üleandmise kohta Ehitusgeoloogia või Geodeesia Fondile; 116.4. vallavalitsuse poolt kooskõlastatud ja tellija poolt kinnitatud ehitusprojekt; 116.5. olemasoleva ehitise puhul ehitise omandiõigust tõendav dokument, kasutusluba, vallavalitsuse poolt heakskiidetud ja tellija poolt kinnitatud ehitusprojekt; 116.6. andmed ehitustöövõtja kohta; 116.7. omaniku järelevalve kohustusleht; 116.8. ehitusloa eest tasumise kviitung. 117. Ehitusloa taotlemisel lammutustöödeks peab ehitise omanik esitama: 117.1. ehitise omandiõigust tõendava dokumendi; 117.2. projekteerimistingimustes nõutud kooskõlastused; 117.3. lammutustööde projekti; 117.4. omaniku järelevalve kohustuslehe. 118. Vallavalitsus vastab ehitusloa taotlusele kahe nädala jooksul alates komplektse taotlusmaterjali esitamise päevast. 119. Ehitusluba ei anta, kui: 119.1. ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele; 119.2. puudub seadusega ettenähtud omaniku järelevalve; 119.3. ehitusprojekt ei ole vallavalitsuse poolt heaks kiidetud ja tellija poolt kinnitatud. 120. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui: 120.1. ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 120.2. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 120.3. ehitustöid ei tehta projektikohaselt, korduvalt rikutakse ehituseeskirju ja ei täideta vallavalitsuse ehitusjärelevalve teostaja ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi. 121. Ehitusloaga määratakse: 121.1. ehituse lõpetamise tähtaeg; 121.2. ehitusjärelevalve teostaja. 122. Ehituse lõpetamise tähtaja möödumisel tuleb ehitise omanikul loa kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendusega. 123. Ehitusluba võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa. 124. Ehitusloa pikendamisest keeldumise korral (tehniliste tingimuste aegumine ja tehnilise järelevalve ettekirjutuste juhtudel) teatab vallavalitsus sellest kirjalikult koos keeldumise põhjusega. 125. Ehitusluba väljastatakse ehitusregistris esitatud vormis. 126. Eritööde (lõhketööd, puuraukude rajamine jt ) ehituslubade andmine toimub vastavate ametkondade eeskirjade kohaselt. 11. peatükk Kaevetööde luba 127. Kaevetööde loa väljastab vallavalitsus. 128. Kaevetööde luba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude süvendite kaevamisel, kui antud ehitusprojektile on vallavalitsuse poolt välja antud ehitusluba ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. 12. peatükk Ehitamine 129. Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehitise ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta. 130. Punktis 128 toodud nõuete täitmine ei ole kohustuslik ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahe sõiduautokohaga garaaži ning väikehoone ja -rajatise ehitamisel. 131. Ehitustöid võivad teha tegevuslitsentse omavad ettevõtjad, kes võivad teha ainult neid töid, mille tegemiseks on välja antud tegevuslitsents ja mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ala spetsialistid. 132. Ehitusettevõtja on kohustatud ehituse käiku dokumenteerima, ehitama projekti ja ehituseeskirjade kohaselt ning hoidma korras ehitise ja ehitusplatsi. 133. Ehitusettevõtja on kohustatud omal kulul likvideerima garantiiajal ilmnenud puudused. Ehitise garantiiaeg on vähemalt kaks aastat kasutusloa andmise hetkest. 134. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahe kohaga sõiduautogaraaži, väikehoone ja väikerajatise ehitustöid enda tarbeks võivad teha ja juhtida nende omanikud. 135. Ehitiste ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide (välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid) lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine raudbetoon- ja kiviseintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti kohaselt. 136. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita ja kooskõlastatult vallavalitsusega. 137. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet, tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, rajatakse suitsukorstnaid, ehitatakse tahke kütuse pliite, ahjusid, kaminaid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu. 138. Naaberkruntide vaheliste piiride ja tarade ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse kohaselt (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509). 139. Ehitise omanik on kohustatud teatama ehitustööde algusest vallavalitsusele vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist. 140. Vallavalitsuse ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve tegijale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. 141. Ehitamise ajal peab objektil olema vormikohane päevik, kuhu ehitaja ja ehitusjärelevalve vormistavad kohustuslikus korras kanded kaetud tööde ja konstruktsioonide etapiviisilise vastuvõtmise kohta. 142. Füüsilise isiku enda tarbeks ehitamisel ei ole ehitustööde päeviku olemasolu kohustuslik. 13. peatükk Ehitusjärelevalve 143. Ehitusjärelevalvet teostab vallavalitsuse poolt määratud litsentseeritud ehitusjärelevalve vastutav spetsialist, kes ehitustegevust reguleerivate seaduste, eeskirjade ja käesoleva määruse sätete kohaselt: 143.1. korraldab ehitusprojektide kehtivatele seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrolli ja vastavalt vajadusele korraldab ehitusprojektide ekspertiise; 143.2. informeerib hooneregistrit kasutusloa väljaandmisest; 143.3. kontrollib ehitustööde tegijail tegevuslitsentsi olemasolu tema poolt teostatavateks töödeks ning nende juhtimiseks nõutava kvalifikatsiooniga spetsialistide olemasolu; 143.4. kinnitab omanikujärelevalve teostaja; 143.5. kontrollib ehitustöid; 143.6. korraldab ehitustööde lõppemisel ehitiste ülevaatuse; 143.7. kontrollib ehitiste kasutamist ja korrashoidu ning teeb ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks; 143.8. korraldab enne planeerimis- ja ehitusseaduse vastuvõtmist valminud omavoliliste ehitiste ülevaatust ja kasutusloa andmist. 144. Ehitusjärelevalvel on õigus: 144.1. nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 144.2. pääseda takistamatult ehitistele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks; 144.3. teha ettekirjutusi ehitise omanikule, omanikujärelevalve teostajale ja ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 144.4. teha vallavalitsusele ettepanekuid ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks. 145. Vallavalitsuse poolt määratud ehitusjärelevalve kulud katab ehitise omanik vallavalitsuse poolt kehtestatud tasumäärade alusel ja korras. 146. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib vallavalitsus jätta järelevalve vastutava spetsialisti määramata. 147. Ehitusjärelevalvet käesoleva määruse järgi ei kohaldata alljärgnevatele rajatistele: 147.1. elektri- ja telekommunikatsioonid; 147.2. maavarade kaevandamine; 147.3. allmaakaeveõõnete abil rajatud ehitised; 147.4. veehoidlad, tammid, lüüsid; 147.5. tehnoloogiliste seadmete paigaldamine; 147.6. tänavad, maanteed, raudteed; 147.7. torujuhtmed. 14. peatükk Omanikujärelevalve 148. Ehitustööde pideva järelevalve teostamiseks on ehitise omanik kohustatud määrama kooskõlastatult vallavalitsusega omanikujärelevalve, kelle põhikohus on tagada ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja -eeskirjadele, ehitusprojektile ning töövõtulepingule. 149. Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ettekirjutused on omanikujärelevalve teostajale kohustuslikud. 150. Omanikujärelevalve teostaja õigused, kohustused ja vastutuse sätestavad järelevalve leping ja vabariiklikud õigusaktid. 151. Ehitustööde tegemine ilma vallavalitsuses registreeritud omanikujärelevalveta on keelatud. Ehitise omanik on kohustatud omaniku järelevalve muutuse korral selle kooskõlastama vallavalitsusega. 152. Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise omanikuga sõlmitud sellekohase lepingu olemasolul vastavat tegevuslitsentsi omav juriidiline või füüsiline isik. 153. Omanikujärelevalve teostaja ei tohi olla ametis ehituse töövõtja juures. 154. Kui omanikujärelevalvet teostab juriidiline isik, on ta kohustatud määrama järelevalve korraldamise eest vastutava spetsialisti. 155. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ning rajatise puhul võib omanikujärelevalvet teostada ehitise omanik. 15. peatükk Ehitise ülevaatus ja kasutuslubade andmine 156. Ehitise kasutusluba on luba, mille vallavalitsus annab ehitusloa alusel ehitusprojekti kohaselt valminud ehitisele. 157. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele. 158. Ehitist võib kasutusele võtta ka osade kaupa pärast nende ülevaatust ning kasutusloa saamist. 159. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 159.1. ehitusluba; 159.2. ehitise mahamärkimise akt (uusehitusel); 159.3. ehitusprojekt; 159.4. ehituse täitedokumentatsioon (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid); 159.5. eritööde vastuvõtu aktid ja seadmete ekspluatatsioonivõtu load; 159.6. vee-, kanalisatsiooni-, gaasitorustike ja teiste tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutuse alustamiseks; 159.7. tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload. 160. Seitsme kalendripäeva jooksul pärast esitatud dokumentide ülevaatust kooskõlastab vallavalitsus ehitise omanikuga ülevaatuse aja ja kutsub kokku ülevaatuse komisjoni. 161. Ülevaatuse komisjoni koosseisu kuuluvad: 161.1. esimees – ehitise omanik või tema volitatud esindaja; 161.2. liikmed: a) omanikujärelevalve teostaja; b) ehituse peatöövõtja; c) projekteerija; d) ehitusjärelevalve vastutav spetsialist; e) Tuletõrje- ja Päästeameti esindaja; f) keskkonnatalituse esindaja. 162. Vastavalt projekteerimistingimustele kutsub vallavalitsus komisjoni tööst osa võtma teiste järelevalveasutuste esindajaid, ehitiste vastuvõtu koordineerib abivallavanem (ehitusnõunik). 163. Ehitise ülevaatuse läbiviimisega seotud kulud kannab ehitise omanik. 164. Ehitise ülevaatuse komisjoni ülesanne on tuvastada kinnitatud ehitusprojekti kohast ehitustööde valmimist ning ehitise vastavust ehitusmäärustele, eeskirjadele ja normidele, samuti keskkonna-, tervisekaitse-, töökaitse-, tuleohutuse ning muudele ekspluatatsiooniohutuse nõuetele. 165. Pärast ülevaatuse aktis toodud puuduste kõrvaldamist ja ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele võib ehitise omanik taotleda vallavalitsuselt ehitisele kasutusloa. 166. Kasutusloa saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 166.1. taotluse; 166.2. ehitise ülevaatuse akti. 167. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist omavoliliselt püstitatud ehitisele antakse kasutusluba vallavolikogu otsuse alusel. Kasutusloa saamiseks tuleb taotlejal esitada: 167.1. avaldus; 167.2. ehitise ülesmõõtmisprojekt; 167.3. ehitise ülevaatuse akt. 168. Ehitist võib kasutama hakata pärast vallavalitsuselt kasutusloa saamist ja ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise või mõne tema osa kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. 169. Ehitise kasutamine peab toimuma kasutusloa ja ekspluatatsiooni reguleerivate eeskirjade kohaselt (tuleohutus-, elektri-, gaasi-, veetarbimise, tootmise korraldamise ja teised ehitiste ekspluatatsiooni korraldavad eeskirjad). 170. Kui ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel või kui ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või keskkonnale, võib vallavalitsus kasutusloa puuduste likvideerimiseni peatada. 171. Kasutusluba väljastatakse ehitusregistris esitatud vormis. 16. peatükk Ehituse dokumentatsiooni säilitamine 172. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilimise. 173. Vallavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitusega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. IV. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID JA KASUTAMINE 17. peatükk Ehitise omaniku ja ehitusettevõtja kohustused 174. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 175. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise. 176. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalve ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile. 177. Ehitise andmete muutumisel ehitamise ajal on ehitise omanik kohustatud informeerima vallavalitsust ja ehitusregistri pidajat muutunud andmetest. 178. Ehitise omanik on kohustatud lammutama omavolilise või ajutise ehitise ehitusjärelevalve ettekirjutusega määratud tähtajaks. 179. Kui ehitise omanik ei lammuta omavolilist või ajutist ehitust ehitusjärelevalve määratud tähtajaks, võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise omaniku kulul. 180. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kohe kõrvaldama avariiohu. 181. Ehitusettevõtja on kohustatud tagama: 181.1. ehitamise käigu dokumenteerimise; 181.2. projektikohase ehitamise; 181.3. standarditele ja tehnilistele nõuetele vastavate ehitusmaterjalide ja -toodete kasutamise; 181.4. ehitustööde kvaliteedi; 181.5. ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu ja ohutuse. 18. peatükk Krundi ja ehitise korrashoiu nõuded 182. Maavalduse korrashoiu ehituskrundil ja selle piirnevatel maa-aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või õiguspärane valdaja valla heakorraeeskirjadega sätestatud ulatuses ja korras. 183. Ehituskrundil paiknevad materjalid peavad olema ladustatud ohutusnõudeid järgides. 184. Juurdepääsuteed peavad olema vabad ja kasutamiskõlblikus seisukorras. 185. Ehituskrundi tänavapiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema pügatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 186. Krundil asuvat haljastust võib likvideerida omaniku kirjaliku loa alusel loas näidatud ulatuses. 187. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseina kate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt värvitud. 19. peatükk Krundi ja ehitise korrashoiu järelevalve 188. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostab vallavalitsus. 189. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise õiguspäraselt valdajalt nõuda: 189.1. krundi ja ehitise kasutamise peatamist ja piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimesele või keskkonna seisundile; 189.2. ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundil; 189.3. lagunenud, kasutusohtlike või loata ehitatud hoonete ja rajatiste likvideerimist (lammutamist, demonteerimist); 189.4. ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. V. KINNISASJA SUNDVÕÕRANDAMINE. 20. peatükk Üldsätted 190. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 191. Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi: 191.1. detailplaneeringu kohustusega aladel – kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadusele; 191.2. detailplaneeringu kohustuseta hajaasutuses kehtestatud üldplaneeringu alusel ja vastavalt seadustele. 192. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda käesoleva määruse punktis 191 nimetatud kitsendusest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üldplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju kohalik omavalitsus, detailplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul kas kohalik omavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 193. Hüvituse suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvituse suuruse kohus huvitatud isik nõudel. 194. Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 194.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 194.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 195. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist järgmistel eesmärkidel: 195.1. riigikaitse-, piirivalve-, politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste, tuletõrje- ja päästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 195.2. energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 195.3. avalike sadamate ja lennuväljade ning teenindavate ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 195.4. maavarade kaevandamiseks; 195.5. liinide rajamiseks või laiendamiseks; 195.6. avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks; 195.7. avalike tänavate, teede ja väljakute rajamiseks või laiendamiseks; 195.8. ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud; 195.9. veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks; 195.10. kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks ja laiendamiseks; 195.11. kalmistute rajamiseks ja laiendamiseks; 195.12. üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 195.13. üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veega varustamiseks, kanalisatsiooniks ja vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 195.14. muudel seaduses sätestatud juhtudel. 196. Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalituse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele. 197. Kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse on saavutatav muul lubataval viisil, ei ole sundvõõrandamine lubatud. VI. VASTUTUS EHITUSMÄÄRUSTE NÕUETE RIKKUMISE EEST 21. peatükk Vastutuse liigid ja karistused 198. Omavolilise ehitamise, hoonete ja rajatiste omavolilise ekspluatatsiooni võtmise, muude ehituseeskirjade, samuti hoonestuseeskirjade ja ehitusnormide rikkumiste eest määratakse rahatrahv kuni 200 päevapalga ulatuses. 199. Tegutsemise eest ehitusalal vastavat tegevuslitsentsi omamata või litsentsi tingimusi rikkudes määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses, v.a käesoleva määrusega ja seadustega sätestatud juhtudel. 200. Ehituseeskirjade rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud ehitusjärelevalve ametiisikute ettekirjutuste täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses. 201. Käesoleva määruse järgi kuuluvad haldusvastutusele võtmisele haldusõigusrikkumise toime pannud füüsilised isikud. 202. Haldusõigusrikkumiste asja ehitusjärelevalve osas arutab vallavalitsus. 203. Halduskaristuse määramise õigus on ehitusjärelevalve eest vastutaval valla ametnikul ja halduskohtunikul. 204. Haldusõigusrikkuja on kohustatud hüvitama haldusõigusrikkumisega tekitatud kahju. 205. Halduskaristuse määramine ei vabasta haldusõigusrikkujat kohustuse täitmisest, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest teda karistati.