Kõrgessaare Vallavolikogu — Kõrgessaare valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 100, 1428

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Kõrgessaare Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Kõrgessaare valla põhimääruse uus redaktsioon. 2. Kinnitada juurdelisatud valla eelarve koostamise kord põhimääruse lisana*. 3. Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 27. veebruari 1996. a määrus nr 3 «Valla eelarve täitmise kord» ja 14. augusti 1998. a määrus nr 26 «Valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis». 4. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. * Lisadega 1–6 saab tutvuda vallakantseleis. Volikogu esimees Harri KATTEL Kinnitatud Kõrgessaare Vallavolikogu 10. novembri 2000. a määrusega nr 29 KÕRGESSAARE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Kõrgessaare valla põhimääruse eesmärk Kõrgessaare valla põhimääruses sätestatakse Kõrgessaare valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja Kõrgessaare valla asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Kõrgessaare valla kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Kõrgessaare vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Kõrgessaare vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Kõrgessaare vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.3. Kõrgessaare vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kõrgessaare Vallavolikogu poolt kehtestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 5. Kõrgessaare valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 5.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, territoriaalplaneerimist jt küsimusi mahus, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. 5.2. Valla ülesanne on korraldada valla hallatavate asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks põhimääruse punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Kõrgessaare omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Kõrgessaare vald kui omavalitsusüksus täidab ka riiklikke ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Seadusega pandud riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Kõrgessaare valla omavalitsusorganid 6.1. Kõrgessaare Vallavolikogu on Kõrgessaare valla omavalitsuse esinduskogu, mille valivad Kõrgessaare valla hääleõiguslikud elanikud. 6.2. Kõrgessaare Vallavalitsus on Kõrgessaare valla omavalitsuse täitevorgan, mille moodustab Kõrgessaare Vallavolikogu. 7. Omavalitsusüksuse õigusaktid 7.1. Kõrgessaare Vallavolikogul ja Kõrgessaare Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Nende ärakirjad saadetakse õiguskantslerile. 7.2. Kõrgessaare Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 7.3. Kõrgessaare Vallavolikogu ja Kõrgessaare Vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Kõrgessaare valla haldusterritooriumil. 8. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused 8.1. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. 9. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides ja arendada koostööd väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega 9.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 9.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Kõrgessaare valda vallavolikogu või viimase määratud esindus. 9.3. Vallal on õigus sõlmida sõpruslepinguid ja arendada koostöösidemeid väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. 9.4. Kõrgessaare Vallavolikogu või tema poolt volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus. 10. Valla õiguste kaitse 10.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 10.2. Vallavolikogul on õigus Kõrgessaare valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 10.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 11. Valla sümbolid 11.1. Kõrgessaare vallal on oma vapp ja lipp. 11.2. Vapil on kujutatud vapikilbi sinisel väljal hõbedane põhijaotus, millest kasvab välja kolm risti, kilbi alaservas on kaks sinist lainelist joont. Vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla autasudel, meenetel, tänukirjadel, ümbrikel ja muudel trükistel; 3) vallavolikogu ja vallavalitsuse hoone sildil, valla piiritähistel; 4) vallavalitsus võib lubada valla vapi kasutamist ka vallale kuuluvate asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel. 11.3. Vallalipu kangas on lainejoonega jagatud kolmeks, kus ülemine ja alumine osa on sinised, keskmine osa valge. Lipu kõrguse ja laiuse suhe on 11:17 ja lipu normaalsuurus on 1100×1700. 1) Vallalippu võib heisata pidulikel sündmustel, vallapäevadel, valla asutuste aastapäevadel. 2) Vallalipu nõuetekohase heiskamise või kasutamise eest vastutab vallasekretär, kes korraldab lipuheiskamist või kasutamist. 12. Asjaajamise keel valla omavalitsusorganites 12.1. Asjaajamiskeeleks Kõrgessaare valla omavalitsusorganites ja -asutustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 13. Valla piir 13.1. Kõrgessaare vallas on 58 küla ja üks alevik. 13.2. Kõrgessaare vald piirneb Pühalepa, Käina ja Emmaste vallaga. 13.3. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 13.4. Valla piir looduses määratakse koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti Vabariigi haldusjaotusseaduses sätestatud korda. 13.5. Valla piiri tähistab kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsus Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. 14. Valla elanik Kõrgessaare valla elanik on isik, kelle püsiv elukoht rahvastikuregistri andmetel on Kõrgessaare vald. II. KÕRGESSAARE VALLAVOLIKOGU 15. Omavalitsusüksuse esinduskogu 15.1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) valitakse vabadel valimistel Kõrgessaare valla hääleõiguslike isikute poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. 15.3. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis lähtudes vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 15.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 15.5. Valla valimiskomisjon kutsub kokku valitud volikogu hiljemalt seitsmendal päeval pärast lõplike valmistulemuste teatavakstegemist. 16. Vallavolikogu liige 16.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Volikogu liige juhindub seadustest, Kõrgessaare valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 16.3. Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. 16.4. Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alusel ja korras. 16.5. Volikogu liikmele makstakse hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 16.6. Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) esitada oma kandidatuuri komisjoni liikmeks; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks. 16.7. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. 16.8. Punktis 16.7 nimetatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 16.9. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 17. Volikogu ainupädevus Volikogu ainupädevusse kuulub alljärgnevate küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, audiitori määramine ja eelarve täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) vallaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste ostmise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine, palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitiste maksmise otsustamine ja nende suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ning komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitiste suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine, muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse Kõrgessaare valla esindaja valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, tühistamine ja muutmine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla asutuse või valla asutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine, asutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri, koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 18. Volikogu struktuur 18.1. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. Töövormiks on volikogu istung, komisjonide koosolekud, volikogu esimehe ja volikogu liikmete seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. 18.2. Volikogu moodustab kohustuslikult volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 18.3. Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. 19. Volikogu esimees 19.1. Volikogu esimees täidab talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid: 1) koostab koos vallavanemaga volikogu istungi päevakorra projekti; 2) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 3) korraldab volikogu komisjonide tegevust; 4) valmistab koos vallavalitsuse ja volikogu komisjonidega ette volikogu õigusaktide eelnõud; 5) jälgib arupärimistele ja isikute avaldustele vastamist; 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes. 19.2. Volikogu esimehele makstakse volikogu otsuse alusel töötasu või hüvitist. 20. Volikogu esimehe valimise kord 20.1. Volikogu esimest valmistejärgset istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 20.2. Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 20.3. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 20.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja korraldab salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 20.5. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud isik. 20.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil uuesti üles kandidaadid ja korraldatakse uus hääletamine. 21. Volikogu komisjon 21.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjonide tegevuse alused ja töökorra. Volikogu moodustab ajutisi komisjone üksikküsimuste läbitöötamiseks. 21.2. Volikogu komisjonid juhinduvad töös oma tegevusvaldkonda reguleerivast seadusandlusest, normatiiv- ja ametkondlikest aktidest ning juhenditest, valla põhimäärusest, volikogu õigusaktidest. 21.3. Volikogu komisjoni koosseisu, v.a revisjonikomisjon, kuulub alalise liikmena ametikoha järgi tegevusvaldkonna eest vastutav valla ametnik või vallavalitsuse liige. 21.4. Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste kehtivuse ajaks. 21.5. Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Komisjoni liikmed võib valida volikogu asendusliikmete, vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 21.6. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg ja selle ülesanded määratakse ära otsuses komisjoni moodustamise kohta. 21.7. Kõik vallavolikogu alatised komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. 21.8. Volikogu komisjoni tehnilise teenindamise kindlustab vallavalitsuse kantselei. 22. Volikogu komisjoni töökord 22.1. Volikogu komisjonide tegevuse alused ja kord sätestatakse komisjonide põhimääruses. 22.2. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, samuti 1/2 komisjoni liikmete, vallavalitsuse liikmete või 1/4 vallavolikogu liikmete nõudmisel. Komisjoni kokkukutsumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt neli päeva enne koosoleku algust vallavalitsuse kantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. 22.3. Koosolekule ilmumise võimatuse korral on komisjoni liige kohustatud sellest hiljemalt eelmisel päeval teatama komisjoni esimehele. 22.4. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni liikmeks mitteolev volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul isik, kes juhib komisjoni tööd. 22.5. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsuseid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 22.6. Komisjoni otsused võetakse vastu kohaleolijate lihthäälteenamusega. Otsused protokollitakse. Eriarvamused kantakse protokolli. 22.7. Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallavalitsuse kantseleile, kes edastab need komisjoni otsuses märgitud adressaatidele. Protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. Protokollid avalikustatakse viie tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest vallavalitsuse kantseleis. 22.8. Erandina ei avalikustata koosoleku protokolle või sellega seotud materjale, mille avalikustamine on seadusega keelatud. 23. Komisjoni pädevus 23.1. Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamiseks: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused; 4) muud materjalid vastavalt komisjoni töövaldkonnale. 23.2. Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate materjalide kohta; 3) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 4) kaasata komisjoni töösse spetsialiste ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. 24. Asjade menetlemine komisjonis 24.1. Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama määratud tähtajaks, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul arvates nende registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. 24.2. Samade materjalide esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. 24.3. Avalduste ja muu materjali kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. 25. Komisjoni tegutsemisvõimetus 25.1. Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu õigusaktide eelnõude läbivaatamisega või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kuue kuu jooksul. 25.2. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja uus koosseis. 26. Revisjonikomisjon 26.1. Volikogu moodustab oma volitsuste kehtivuse ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 26.2. Revisjonikomisjon teostab kontrolli revisjonikomisjoni liikme või kaasatud asjatundja kaudu. 26.3. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja korraldada vajadusel inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta; 4) teha ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks vallavalitsusele. 26.4. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 27. Volikogu istung 27.1. Volikogu töövorm on istung. 27.2. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu teisel reedel, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulis volikogu korralist istungit ei toimu. 27.3. Volikogu istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Volikogu istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Volikogu istungit ei kutsuta kokku varem kui nelja päeva jooksul arvates nõudmise registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. 27.4. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või teda asendav volikogu liige. 27.5. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse koos õigusaktide eelnõude jt dokumentidega peab olema volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemalt viis päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks on vallavalitsuse kantseleis välja pandud volikogu istungi päevakorra eelnõu koos õigusaktide eelnõude jt dokumentidega. 27.6. Volikogu istungid on avalikud. Erandina on volikogu istung kinnine kui selle poolt hääletab kaks korda rohkem kui on vastuhääli või arutatakse küsimusi, mis on seotud andmetega, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 27.7. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul volikogu vanim liige. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 27.8. Volikogu istungi päevakorra eelnõu esitab istungile kinnitamiseks volikogu istungi juhataja tehtud ettepanekute alusel. 27.9. Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud küsimusi. 27.10. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu liikmel on õigus nõuda kirjalikult oma eriarvamuse lisamist protokollile. 27.11. Lisaks protokollile tehakse istungil fonosalvestus, mida säilitatakse kuus kuud. 28. Hääletamine volikogus 28.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 28.2. Isikuvalimistel volikogu nõusolekul tutvustab iga kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. 28.3. Volikogu liige hääletab isiklikult. 28.4. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse kohalolijate poolthäälteenamusega. 28.5. Volikogu õigusaktid võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 28.6. Volikogu koosseisu poolthäälteenamusega võetakse vastu alljärgnevad otsused: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine; 3) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 6) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride, valla nime muutmiseks ja sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8) volikogu esimehe valimine; 9) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 11) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. 28.7. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 28.8. Umbusalduse avaldamine võetakse istungi päevakorda, kui seda nõuab 1/4 volikogu liikmetest. 28.9. Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks kohalolijate poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Juhul kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 28.10. Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu endi hulgast poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib endi keskelt komisjoni esimehe. 28.11. Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele vallavalitsuse pitseriga varustatud hääletussedelid. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile. 29. Küsimuste arutelu volikogus 29.1. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 29.2. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees, tema äraolekul juhatab istungit aseesimees või volikogu vanim liige. 29.3. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) kohalolevate ja puuduvate volikogu liikmete arvu teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) teiste istungist osavõtjate tutvustamine; 4) istungi päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 30. Volikogu õigusakti eelnõu arutelu 30.1. Volikogu õigusakti eelnõu algataja peab tagama ettekandja volikogu istungile. Eelnõu algataja ja volikogu komisjon võivad vajadusel määrata kaasettekandja. 30.2. Volikogu õigusakti eelnõu arutelu seisneb ettekande, kaasettekande, sõnavõttude, repliikide ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõna ärakuulamises. 30.3. Volikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, arutelu piirdub ettekande ja kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. 30.4. Arupärimisele vastamisel on küsimuste esitamise eesõigus arupärimise esitajal. Kui volikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, otsustab volikogu poolthäälteenamusega, kas avada nimetatud küsimuses arutelu või võtta informatsioon teadmiseks. 30.5. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 31. Volikogu istung Volikogu istungi pidamisel kehtivad järgmised reeglid: 1) ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 3) sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt viie minuti jooksul; 4) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutletavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada kahte minutit; 5) päevakorra igas küsimuses on volikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule, kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile; 6) ettepanekud volikogu õigusaktide ja päevakorra suhtes pannakse hääletamisele; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kolme minuti jooksul; 8) istungi juhataja peab iga esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või käesoleva põhimääruse muu sätte rikkumise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu poolthäälteenamusega; 10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale enne istungi algust, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käetõstmisega; 11) läbirääkimised lõpevad volikogu otsusel poolthäälteenamusega. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja; 12) pärast lõppsõna ja enne volikogu õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Volikogu võib vastu võtta ka ainult istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab istungi läbiviimise ruumis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 32. Volikogu õigusaktide algatamine ja muutmine 32.1. Volikogu õigusakti või õigusakti muutmise algatamiseks on õigusakti või õigusakti muutmise eelnõu esitamine vallavalitsusele. 32.2. Volikogu õigusakti ja õigusakti muutmise algatamisel esitatav eelnõu sisaldab järgmisi andmeid: 1) õigusakti või õigusakti muutmise nimetus, algataja nimi, algataja või tema esindaja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi; 2) algatatava õigusakti või õigusakti muudatuste tekst; 3) seletuskiri, mis põhjendab volikogu õigusakti või õigusakti muutmise eesmärke ja vajalikkust ning vajadusel teeb ettepanekuid eelnõu vastuvõtmisega seotud kulutuste katmiseks. 32.3. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) vallavalitsusel; 4) ühel protsendil hääleõiguslikel vallakodanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutlusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatus esitatakse vallavalitsusele eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus ja valitsuses. 32.4. Igaühel on õigus taotleda volikogult vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Kui õigusakt jäetakse muutmata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 32.5. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. 33. Volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamine 33.1. Volikogu õigusakti ettevalmistamise õigus on punktis 32.3 nimetatud isikutel. 33.2. Volikogu esimees määrab komisjoni või komisjonid, kes arutavad algatatud volikogu õigusakti või õigusakti muutmise eelnõud. 33.3. Volikogu õigusakti eelnõu peab kohustuslikult nelja nädala jooksul, arvates selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis, olema läbi vaadatud volikogu komisjoni või komisjonide poolt. 33.4. Komisjoni arvamus lisatakse kirjalikult eelnõule ja esitatakse volikogu istungil ettekandena või kaasettekandena. 33.5. Kui komisjon või komisjonid ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda hääletamist eelnõu lülitamiseks volikogu istungi päevakorda. 33.6. Nõuetekohaselt vormistatud õigusakti eelnõu peab olema esitatud vallavalitsuse kantseleisse hiljemalt kaheksa päeva enne istungi algust. Eelnõu või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) eelnõu nimetus, esitaja nimi, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 2) vallavanema, vallavalitsuse liikme või vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mis ei ole esitatud vallavanema või vallavalitsuse poolt; 3) volikogu komisjoni või komisjonide arvamus; 4) ettepanek õigusakti täitmist jälgiva ja aruandekohustusliku ametniku määramiseks; 5) seletuskiri, mis põhjendab volikogu õigusakti või õigusakti muutmise eesmärke ja vajalikkust ning vajadusel teeb ettepanekuid eelnõu vastuvõtmisega seotud kulutuste katmiseks; 6) eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 34. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine 34.1. Volikogu määrused, otsused ja volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis ning valla raamatukogus, kus tagatakse nende kättesaadavus kõigile isikutele. 34.2. Volikogu istungite protokolle või väljavõtteid päevakorrapunktidest ei avalikustata seadusega sätestatud juhtumitel. 34.3. Volikogu määrused ja otsused avaldatakse valla ajalehes. 34.4. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 34.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele. 34.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 34.7. Üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile. 35. Volikogu õigusaktide täitmise kontroll 35.1. Volikogu õigusaktide täitmist vallavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon. 35.2. Vajadusel määratakse volikogu õigusakti täitmist jälgiv valla ametnik. Kord aastas esitab määratud ametnik volikogule kirjaliku aruande õigusakti täitmise kohta. 35.3. Volikogu liige võib esitada arupärimise vallavalitsusele või selle liikmele, vallasekretärile, vallavalitsuse või vastava ametisiku võimkonda kuuluva küsimuse osas. 35.4. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse või avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kirjalikult arupärijale või avalikult volikogu istungil arupärimises näidatud viisil. 35.5. Volikogu esimees edastab arupärimise viivitamata adressaadile. 35.6. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Kirjaliku vastuse korral esitatakse vastus arupärimisele kahe nädala jooksul arvates arupärimise kättesaamisest adressaadi poolt. III. VALLAVALITSUS 36. Kõrgessaare Vallavalitsus ja selle koosseis 36.1. Kõrgessaare Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, kelle ülesanne on korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega, käesoleva põhimääruse ja muude volikogu õigusaktidega. 36.2. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vähemalt kaks liiget. 36.3. Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu. 36.4. Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. 36.5. Vallavalitsuse liige vabastatakse liikmeks olekust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse põhjal või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. 37. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 37.1. Vallavalitsus otsustab, korraldab ja lahendab kõiki vallale vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud tema pädevusse. 37.2. Vallavalitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse ja kontrolli ning vallaelanike kaasamise kaudu. 37.3. Vallavalitsuse liikmete tööjaotus ja vallavalitsuse istungite tööplaan kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega. 38. Kõrgessaare vallavanem 38.1. Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse ja valla asutuste tööd; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku vallavalitsuse liikmete vabastamiseks; 4) esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuste juhi kandidaadi, teeb vallavalitusele ettepaneku valla asutuse juhi töölt vabastamiseks; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) annab vallavalituse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) täidab muid talle seaduse jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 38.2. Vallavanema pikemaajalisel (üle ühe kuu) äraolekul asendab vallavanemat volikogu määratud vallavalitsuse liige, vallavanema lühemaajalisel (alla ühe kuu) äraolekul asendab vallavanemat tema määratud vallavalitsuse liige. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. 39. Vallavanema valimise kord 39.1. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 39.2. Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 39.3. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 39.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 39.5. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja korraldab salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. 39.6. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 39.7. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine. 39.8. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse uuesti üles kandidaadid ja korraldatakse uus hääletamine. 40. Vallavalitsuse istung 40.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad kvartali tööplaani alusel vähemalt kaks korda kuus. 40.2. Erakorralisi vallavalitsuse istungeid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. 40.3. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust. 40.4. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui seaduses ei sätesta või vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 40.5. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja protokollilised otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda eriarvamuse kandmist istungi protokolli. 40.6. Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. 40.7. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. 40.8. Vallavalitsuse ja vallavalitsus asutusena tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud korra alusel. 41. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine 41.1. Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. 41.2. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis ja valla raamatukogus. 41.3. Vallavalitsuse õigusaktid avaldatakse valla ajalehes. 41.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva. 41.5. Korraldused jõustuvad neis märgitud tähtajal. 41.6. Vallavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele arvestusega, et need jõuavad asjaosaliste kätte enne jõustumist. 41.7. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 41.8. Igaühel on õigus taotleda vallavalitsuselt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Kui vallavalitsus jätab õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. IV. KÕRGESSAARE VALLA ASUTUSED JA OMAVALITSUSTEENISTUS 42. Valla hallatavad asutused 42.1. Valla hallatavad asutused on haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu ja mida finantseeritakse valla eelarvest. 42.2. Valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi valla hallatav asutus) asutatakse vallavolikogu poolt vallaelanikele teenuste osutamiseks. 42.3. Hallatava asutuse tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. 42.4. Põhimääruse kinnitab ja selles teeb muudatusi vallavolikogu. 42.5. Valla hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kohta teeb vastava hallatava asutuse juht kirjaliku ettepaneku vallavanemale. Vallavanem esitab hallatavate asutuste struktuuri ja koosseisu või nende muudatused kinnitamiseks volikogule. 42.6. Valla hallatava asutuse juhiga sõlmitakse, muudetakse ja lõpetatakse tööleping vallavalitsuse korralduse alusel. Valla hallatava asutuse juhi ametikoha täitmiseks kuulutatakse üldjuhul välja konkurss. Töölepingule kirjutab alla vallavanem. 42.7. Kõrgessaare valla hallatavate asutuste töötajate ja valla abiteenistujatega sõlmitakse, muudetakse ja lõpetatakse töölepingud allasutuse juhi ettepanekul vallavanema käskkirja alusel. Töölepingule kirjutab alla vallavanem, kui seadus ei näe ette teisiti. 43. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 43.1. Hüvitised teenistusest vabastamise korral määratakse volikogu otsusega, seadusega määratud piirides. 43.2. Hüvitist ei maksta seaduses sätestatud juhtudel. 44. Valla teenistus 44.1. Kõrgessaare valla kantseleis ja vallavalitsuses (asutusena) töötamist loetakse töötamiseks Kõrgessaare valla omavalitsusteenistuses. 44.2. Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ning ameti- ja tööjuhenditele vallavalitsuses kui ametiasutuses. 44.3. Vallavalitsuse teenistus toimub vallavalitsuse kantseleis ja vallavalitsuse struktuuriüksustes. Teenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. 44.4. Valla ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega vastavalt avaliku teenistuse seadusele. 44.5. Vallavalitsuse ametnike ametijuhendid kinnitab vallavanem. 44.6. Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses teenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused ja kohustused. 45. Vallasekretär ja vallakantselei 45.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 45.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 45.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 45.4. Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab muid talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 45.5. Vallakantselei põhiülesanne on vallavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö tagamine, volikogu asjaajamise tehnilise teenindamise korraldamine. 46. Teenistuslik järelevalve 46.1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 46.2. Teenistusliku järelevalve käigus on vallavalitsusel õigus teha ettekirjutusi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, peatada toiming või akti kehtivus. 46.3. Teenistusliku järelevalve käigus tehtavad otsused peavad olema motiveeritud. 46.4. Valla ametiasutuse, ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse või vajalike täiendavate andmete kogumiseks. 46.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 46.6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi seaduste ja valla õigusaktidega. 46.7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. V. VALLAVARA 47. Vallavara mõiste 47.1. Kõrgessaare valla varaks on Kõrgessaare valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara. 47.2. Vallavara kuulub registreerimisele ühtses vallavara registris. 47.3. Vallavara kasutatakse vallaelanikele teenuste osutamise, valla arendamise ja valitsemise otstarbel. 47.4. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine sätestatakse Kõrgessaare vallavara haldamise, kasutamise ja käsutamise korras, mille kinnitab volikogu. 48. Majandustegevus 48.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 48.2. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti äriühingu, mille ainuomanikuks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muudatused kinnitab volikogu, muid asutaja ja omaniku õigusi teostab vallavalitsus. 48.3. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi omanikke, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab asutaja, liikme ja omaniku õigusi vallavalitsuse määratud isik. 48.4. Vallavara baasil asutatud äriühingute ja vallaasutuse bilansis olev vara võib olla nende poolt võetavate laenude tagatiseks üksnes vallavolikogu nõusolekul. 48.5. Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele. VI. VALLA EELARVE 49. Valla eelarve sisu 49.1. Vallal on volikogu kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 49.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 49.3. Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele kooskõlas volikogu õigusaktide avalikustamise korraga. 50. Valla eelarve tulud ja kulud 50.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta kõigist valla tegevusega seotud tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 50.2. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 51. Valla eelarve koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine 51.1. Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. 51.2. Järgneva aasta valla eelarve eelnõu koostamiseks esitavad valla asutused ja teised eelarvest dotatsiooni taotlejad lähtudes Kõrgessaare valla eelarve koostamise korrast jooksva aasta 1. juuniks vallavalitsusele oma ettepanekud. 51.3. Vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogu novembrikuu istungile. 51.4. Eelarve eelnõu koostatakse valla- ja linnaeelarve seadusega kehtestatud korras. 51.5. Eelarve eelnõu muutmise ettepaneku esitamisel, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada kirjalik põhjendus, arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks koos lisadega ja vallavalitsuse seisukoht ettepaneku kohta. 51.6. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 51.7. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmiseks eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 52. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 52.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, volikogu eelarve- ja majanduskomisjon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 52.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada kirjalik põhjendus, arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks koos lisadega ja vallavalitsuse seisukoht muudatusettepaneku kohta. 52.3. Eelarve muutmise otsustab volikogu, kuulates enne ära eelarve- ja majanduskomisjoni seisukoha. 52.4. Eelarve korrastamiseks võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve eelnõu. 52.5. Lisaeelarve eelnõule lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed eelarve täitmise ja kulude kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulusid planeeritakse katta. 52.6. Lisaeelarve menetlemine volikogus ei erine põhieelarve menetlemisest. 53. Eelarve täitmine 53.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses, valla eelarve koostamise korras ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 53.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks volikogule. 53.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne valla ametiasutuste ja hallatavate asutuste lõikes; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta; 5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 53.4. Revisjonikomisjon annab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule aru oma töö tulemustest ning esitab märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 54. Maksud ja koormised 54.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab volikogu enne valla eelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 54.2. Koormis on kohustus, mille seaduse alusel kehtestab volikogu oma määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 54.3. Kontrolli koormise täitmise üle teostab vallavalitsus. VII. VALLA ARENGUKAVA 55. Valla arengukava mõiste 55.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab Kõrgessaare valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise meetmed. 55.2. Valla arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. 55.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu ettevalmistamist korraldab eelarve- ja majanduskomisjon koostöös vallavalitsusega. 55.4. Volikogu komisjonid, vallavalitsus, valla ametiasutused ja nende hallatavad asutused ning huvitatud isikud esitavad kirjalikud ettepanekud arengukava muutmiseks vallavalitsusele 1. maiks. 55.5. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vastavalt volikogu õigusaktide avalikustamise korrale. 55.6. Avalike arutelude kohad ja ettepanekute tegemise tähtajad määrab volikogu arvestusega, et ettepanekute tegemise tähtaeg ei ole lühem kui kaks nädalat arvates avalikustamise alguskuupäevast. Teated avalike arutelude toimumise kohta ja ettepanekute tegemiste tähtajad avaldatakse valla ajalehes. 55.7. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise või uue arengukava vastuvõtmise kohta. VIII. VALLA ESINDAMINE 56. Valla esindamine suhetes vallaelanikega Suhtes Kõrgessaare valla elanikega esindavad valda vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem ja valla ametnikud seadustega, volikogu määruste ja otsustega nende pädevusse antud küsimuste lahendamisel. 57. Valla esindamine suhetes Riigikogu ja Eesti Vabariigi Presidendiga 57.1. Kõrgessaare valda suhetes Riigikoguga esindab volikogu. 57.2. Suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga esindab Kõrgessaare valda volikogu esimees või teda asendav isik. 57.3. Suhetes Riigikogu esimehe ja aseesimehega esindab Kõrgessaare valda vallavolikogu esimees või teda asendav isik. 58. Valla esindamine suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja teiste valitsusasutustega 58.1. Suhetes Vabariigi Valitsuse ja Hiiu Maavalitsuse ning teiste riigiasutustega esindavad Kõrgessaare valda oma pädevuse ja volituste piires volikogu esimees ja vallavanem. 58.2. Suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja ministritega esindavad Kõrgessaare valda volikogu esimees, vallavanem ja volikogu komisjoni esimees. 59. Valla esindamine suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal Suhetes teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal esindab Kõrgessaare valda vallavolikogu esimees, vallavanem või ametliku delegatsiooni juht volikogu poolt talle delegeeritud pädevuse ulatuses. 60. Valla esindamine avalikel üritustel Avalikel üritustel esindavad Kõrgessaare valda volikogu esimees, vallavanem, vallavolikogu komisjoni esimees, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. 61. Valla esindamine kohtus 60.1. Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes korraldab, peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär. 61.2. Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral võib volikogu kohtus esindada volikogu esimees või tema määratud esindaja. 62. Valla esindamine lepingulistes suhetes 62.1. Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, käesolevas põhimääruses ja Kõrgessaare vallavara eeskirjas ning teistes volikogu õigusaktides sätestatud korras. 62.2. Kolmandad isikud esindavad Kõrgessaare valda nendega sõlmitud lepingu alusel ja piires. IX. KÕRGESSAARE VALLA VÄLISSUHTED 63. Kõrgessaare valla välissuhted 63.1. Kõrgessaare valla välissuhted käesoleva põhimääruse tähenduses on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega (sõprusvaldadega), mille asukoht on väljaspool Eestit, samuti osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides. 63.2. Kõrgessaare valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ning lepingute sõlmimise väljaspool Eestit asuva kohaliku omavalitsusega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega otsustab vallavolikogu. X. KÕRGESSAARE VALLA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 64. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine 64.1. Põhimäärus või selle muutmine loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungil on toimunud vähemalt kaks lugemist. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 64.2. Põhimaaruse muutmine algatatakse vastavalt vajadusele ning käesolevas põhimääruses ja seaduses ettenähtud korras. Lisa Kõrgessaare Vallavolikogu 10. novembri 2000. a määrusele nr 29 KÕRGESSAARE VALLA EELARVE KOOSTAMISE KORD Eelarve koostamise eeskiri sätestab eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja kontrollimise korra. Eeskirjas kasutatavad mõisted: allasutus – valla hallatavad eelarvelised ja teised vallaeelarvest dotatsiooni saavad asutused, organisatsioonid jne; üritus – konkreetsete kulude sihtfinantseerimine (näiteks Kõpu tuletorni üritus jne); alaeelarve projekt – struktuuriüksuse, asutuse või ürituse tulude ja kulude põhjendatud arvestus kõigi kululiikide osas koos seletuskirjaga; alaeelarvete projektide koond – esitatud allasutusi, üritusi kureeriva struktuuriüksuse poolt; vallaeelarve projekt – vallavalitsuse poolt struktuuriüksuste alaeelarvete projektide koondite alusel koostatud eelarve kavand; krediidikäsutaja – asutus, ettevõte jne, kelle kulude katteks on vallaeelarvest ette nähtud rahaline kate; objekt – konkreetsete investeerimiskulude (ehitus, kapitaalremont, soetus) sihtfinantseerimine (näiteks Lauka Põhikooli vana maja renoveerimine, Tervisemaja fuajee remont, bussi soetamine jne). I jagu VALLAEELARVE PROJEKTI KOOSTAMINE Osa 1. Üldsätted 1. Eelarve koosneb Kõrgessaare valla asutuste ja ametiasutuste ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 2. Eelarve projekti koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata haridus-, kultuuri-, sotsiaal-, majandus-, halduskulude ja muude kulude katteks. Vallaeelarve projekti koostamise aluseks on: 2.1. valla arengukava, mis sätestab Kõrgessaare valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused; 2.2. vallavara majandamise kava; 2.3. seadusega pandud kohustuste täitmine. 3. Vallaeelarve projekti koostab vallavalitsus talle kõigi asutuste juhtide ja neile alluvate hallatavate asutuste poolt esitatud alaeelarvete projektide alusel. Vallavalitsuse poolt tuleb tagada kõigi teadaolevate tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine iga asutuse ja ürituste kohta eraldi kõigi kululiikide lõikes. 4. Vallaeelarve projekti koostamisel juhindutakse valla- ja linnaeelarve seadusest, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusest, Kõrgessaare Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelsete lasteasutuste seadusest. Osa 2. Eelarve projekti tulud ja kulud 1. Eelarve tulud on: 1.1. laekumised maksudest; 1.2. laekumisest kohaliku omavalitsuse asutustest ja vallavarast; 1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 1.4. laenud ja intressid; 1.5. muud laekumised. 2. Eelarve kulud on assigneeringud: 2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 3. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 3.1. eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkide arvel; 3.2. rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 4. Laenude võtmine 4.1. Laene võib võtta tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa eelarveaastal 20% vastuvõetud tuludest, millest on välja arvatud laenud. 4.2. Laenu võib võtta punktis 4.1 nimetatust suuremas summas, kui laenu tagajaks on riik. 4.3. Laenu tagatiseks ei või olla munitsipaalomanduses olev kinnisvara. 4.4. Jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu, tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. Osa 3. Vallaeelarve projekti koostamise organiseerimine 1. Vallaeelarve kulude proportsioonid elualade lõikes määrab volikogu eelarveaastale eelneva aasta I poolaastal. 2. Vallaeelarve projekti koostamist organiseerib vallavalitsus, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab eelarve piirsummade projekti. Pärast piirsummade heakskiitmist teatab vallavalitsus lähtudes osa 3 punktist 1 piirsummad elualade lõikes struktuuriüksustele, mille järgi nad peavad esitama oma eelarve projekti koostamiseks alaeelarvete projektid vallavalitsuse poolt teatatud näitajate ja kinnitatud vormide alusel. Nimetatud materjalide esitamise tähtajad tuleb avalikustada, et vallapoolse dotatsiooni saamiseks saaksid nõuetekohase taotluse esitada ka asutused ja organisatsioonid väljaspool vallavalitsuse haldusala. Piirsummadega mittenõustumisel esitavad struktuuriüksused piirsummat ületava summa kohta koos põhjendusega vastulaused, mis vaadatakse täiendavalt vallavalitsuses läbi. Alaeelarvete projektid vaadatakse eelnevalt läbi haridusasutuste hoolekogude ja vallavolikogude komisjonide poolt. 3. Asutuste juhid koostavad oma allasutuste ja ürituste kohta tegevust iseloomustavate näitajate alusel alaeelarvete projektide koondi. Alaeelarvete projektide koostamisel peavad asutused: 3.1. juhinduma kehtivatest seadustest, samuti kinni pidama eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest; 3.2. kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse. 4. Alaeelarvete projektide ja alaeelarvete projektide koondite läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele ning hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude otstarbekust. Osa 4. Vallaeelarve projekti koostamine ja esitamine 1. Vallaeelarve projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogu määruse projektina komisjonidele läbivaatamiseks. Määruse projektile lisatakse: 1.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude (lisa 5a) ja kulude (lisa 5b) kohta ning andmetega ületulevate enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste, ürituste, projektide (lisa 5..) ja võetud laenude (lisa 5c) kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarve aastate järgi. Seletuskirjas esitatakse ka arvutused tulude baasi kujunemise kohta kõigi tululiikide lõikes; 1.2. tulud üldsummas, välja tuues tulude põhiallikad objektide ja asutuste lõikes (lisa 1a) ja kulud üldsummas vastavalt volikogu poolt määratud proportsioonidele (lisa 1b); 1.3. kulude jaotus krediidikäsutajate lõikes ning finantseeritavate objektide ja ürituste lõikes; omatulude ja nende suunamised (lisa 2 a); 1.4. volikogu ja vallavalitsuse struktuurüksuste halduskulud (lisa 3); 1.5. investeeringute kava (lisa 4); 1.6. struktuuriüksuste omatulude ja nende suunamise eelarved (lisa 5); 1.7. eelarve koond tulude ja kulude klassifikatsiooni lõikes (s.t osade, peatükkide ja -artiklite lõikes vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud numeratsioonile) (lisa 6). Osa 5. Vallaeelarve projekti läbivaatamine volikogus 1. Vallavalitsuse poolt heakskiidetud eelarve projekti koos seletuskirja ja vajalike lisamaterjalidega esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt jooksva eelarveaasta 15. novembriks. 2. Komisjonid vaatavad kümne päeva jooksul eelarve projekti uuesti läbi ja esitavad vallavalitsusele omapoolsed kirjalikud seisukohad ja ettepanekud. 3. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega. 4. Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve teiseks lugemiseks.Vallavalitsuse ja/või eelarve- ja majanduskomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. 5. Vallavalitsus valmistab ette projekti lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel tehtud parandustega, kolmandaks lugemiseks. Osa 6. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 1. Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. 2. Volikogu kinnitab vallaeelarve kogumahu vastavalt lisale 6. Volikogu määrusele eelarve kinnitamise kohta lisatakse peale eeltoodud lisa ka lisad 1a, 1b, 3, 4, 5c. 3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 eelnevaks eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Kulutused kinnitab vallavanem. Pärast eelarve vastuvõtmist lasub vastutus eelarve täitmise eest antud eelarveliste vahendite kasutajatel. Osa 7. Eelarveliste asutuste ja eelarvest finantseeritavate ürituste alaeelarvete koostamine, läbivaatamine ja kinnitamine 1. Alaeelarve on eelarveliste asutuste eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Eelarveliste asutuste kulud jagunevad jooksevkuludeks, mis on otseselt seotus asutuse põhitegevusega (personali-, majandus-, õppe,- toitlustus- jne kulud) ja kapitalikuludeks (investeeringud kapitaalremondiks, ehituseks ja soetusteks). Asutuste ülalpidamiskulude alaeelarved koostatakse Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud kulude kolmekohalise klassifikaatori järgi (lisa 2). Alaeelarve koosneb kolmest põhiosast: 1) majandustegevuse põhinäitajad; 2) kulude koond artiklite lõikes; 3) kuluartiklite arvutlused. Eelarve vahendeid on keelatud kulutada ilma kinnitatud alaeelarveta. 2. Nädala jooksul pärast vallaeelarve kinnitamist teatab vallavalitsus struktuuriüksustele ja dotatsiooni taotlejatele neile kinnitatud assigneeringute mahu, tuues eraldi välja töötasude, inventari soetamise, kapitaalremondi ja kapitaalmahutuste suuruse. Ühtlasi informeeritakse ka vallavalitsuse ja volikogu poolt tagasilükatud taotlustest või tehtud muudatustest alaeelarvete projektides. 3. Kuni kahe nädala jooksul korrigeeritakse struktuuriüksuses ja allasutuses kulude eelarved vastavalt eraldatud assigneeringute kogumahule ja kinnitatud kuluartiklite suurusele ning asutuse juht esitab ühe eksemplari kinnitatud alaeelarvetest raamatupidamisele kontrollimiseks. 4. Kinnitatud alaeelarvete baasil koostatakse vallaeelarve tulude ja kulude loend, mille kinnitab vallavalitsus. II jagu EELARVE TÄITMINE Osa 8. Üldsätted 1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 2. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 3. Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. 4. Vallavalitsusel ning tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires. 5. Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras. Reservfondist eraldatud vahendeid valla asutustele võivad vahendite saajad kasutada ainult ettenähtud otstarbeks. 6. Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. Osa 9. Eelarve tulude täitmine 1. Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. 2. Kontrolli funktsiooni täidetakse ja ettekirjutusi tehakse kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 3. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad laekuvad. Osa 10. Eelarvest kulude finantseerimine 1. Kulude finantseerimine toimub vastavalt krediidikasutajate arvestusliku kulu kattevajadustele olenevalt tulude laekumisest. 2. Enne suuremate rahalisi kulutusi nõudvaid kohustuste teostamist kooskõlastavad asutuste juhid need vallavanemaga. Vallavanemal on õigus allasutuste kulutusi piirata siis, kui: a) ühekordselt väljamakstavad kulud ületavad antud asutuse alaeelarves ettenähtud kulutuse kvartaalse määra; b) tulude laekumine on väiksem kui planeeritud. 3. Valla eelarveliste vahendite alalaekumise korral järgitakse vallavalitsuse kinnitatud artiklite pingerida, informeerides sellest volikogu. 4. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otstarbe otsustab volikogu. 5. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud käeoleva korra osa 10 punktis 4 nimetatud assigneeringutega, kaetakse järgmise aasta eelarvest. Osa 11. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 1. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud riigi seadustest tulenevate määruste ja eeskirjadega. 2. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. 3. Kinnitatud alaeelarve täitmise eest vastutavad asutuste juhid seadustega kehtestatud korras. Kui allasutuste juhid eelarve täitmise distsipliinist kinni ei pea või ületavad neile eelarves kinnitatud kulutusi kuni 1% ulatuses kulutuste mahust, on vallavalitsusel õigus kohaldada asutuse juhi distsiplinaarvastutusele võtmist. Üle 1 %-liste kulutuste ületamise korral on vallavalitsusel õigus kohaldada töötajale distsiplinaarvastutuse seaduse paragrahvi 3 või töölepingu seaduse paragrahvi 86 lõiget 7. 4. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu. Osa 12. Eelarve muutmine, lisaeelarve 1. Eelarves määratud assigneeritud ümberpaigutused igal aastal eelarve kinnitamisel kindlaksmääratava proportsiooni ulatuses investeerimisobjektide, ürituste ja asutuste alaeelarvete mahust teeb vallavalitsus asutuste juhtide kirjalike taotluste alusel. Kinnitatud eelarve investeerimiskulude objektide nimekirjas võib teha muudatusi volikogu. 2. Muudatuste tegemine kulude alaeelarves artiklite lõikes lõpetatakse kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. 3. Projektides osalemise omafinantseerimise kohustuse täitmise katteks eraldatakse eelarvest igal aastal eraldi kokkulepitav summa, mida võib vallavalitsus kasutada vastavalt vajaduse tekkimisele kohe suunates vajamineva summa vallavalitsuse korralduse alusel vastavale kuluobjektile ning need kinnitab volikogu eelarve muutmise käigus. 4. Ümberpaigutuse tegemiseks kinnitatud alaeelarves üle eelarve kinnitamisel kehtestatud proportsiooni teeb asutuse juht taotluse vallavalitsusele, kus analüüsitakse ümberpaigutuse vajalikkust ja muudatuste põhjendatuse korral vormistatakse eelarve muutmise eelnõu ja see esitatakse volikogule kinnitamiseks. 5. Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani täitmisel või planeeritud kulude säästu korral) võib kulude tegemiseks, milleks eelarves assigneeringuid määratuid ei ole või mille tegemiseks määratud assigneeringuid ei jätku, vallavalitsus esitada hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu volikogule lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal iga üksiku ürituse kohta eraldi; andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse. 6. Vallavalitsus võib sihtotstarbelisi eraldisi kasutada kohe ja need summad lülitatakse eelarvesse eelarve muutmise käigus. 7. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras kui põhieelarvegi. Osa 13. Eelarve täitmise kontroll ja analüüs 1. Eelarve täitmise jooksvat kontrolli teostab vallavalitsus. 2. Eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitab vallavalitsus välja võimalused (reservid) valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. 3. Eelarve täitmise käigust informeeritakse volikogu igas kuus. Osa 14. Eelarve avalikustamine Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla põhimääruses sätestatud korras.