Kunda Linnavolikogu — Kunda linna kalmistute eeskirja kinnitamine — KO, 100, 1427

Võttes aluseks Kunda linna põhimääruse paragrahvi 7 lõike 1, Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda linna kalmistute eeskiri esitatud kujul (lisatud). 2. Määrus jõustub 11. novembril 2000. a. Volikogu esimees Jaak JALAKAS Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 3. novembri 2000. a määrusega nr 24 KUNDA LINNA KALMISTUTE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab Kunda linna omandis olevate kalmistute kasutamise korra. 2. Kalmistute rajamisel, haldamisel ja kasutamisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigustloovatest aktidest ning käesolevast eeskirjast. 3. Kunda linna kalmistute hooldamist korraldab Kunda Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt määratud füüsiline või juriidiline isik. 4. Kalmistute territooriumid peavad olema ümbritsetud piirdega ja suletavate väravatega. Kalmistute territooriumid jaotatakse kvartaliteks. Mõlema kalmistu peasissekäigu juures peab olema välja pandud kalmistu plaan, millele on kantud kvartalid, suuremad juurdepääsuteed, ajalooliste ja kultuurilooliste kalmude asukohad ning muu info. 5. Kalmistutel peab olema veevõtukoht ja võimalus laenutada matmisplatside korrastamiseks vajalikku inventari. 6. Matusetalituseks on võimalik kasutada leinamaja. 7. Kalmistud on avatud iga päev. II. MATMISPLATSI ERALDAMINE 1. Matmisplatsi eraldamist, valdaja registreerimist, matmisplatsi tunnistuse väljaandmist, matmisplatside registri pidamist ja mahajäetud matmisplatside arvelevõtmist teostab kalmistu hooldaja linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. 2. Uus matmisplats eraldatakse surmatunnistuse alusel matmist vormistama tulnud isikule kahekümneaastase kasutamisõigusega. Nimetatud tähtaja möödumisel on matmisplatsi valdajal õigus pikendada kasutamisõigust või kasutusõigus lõpetada. Pikendamata kasutamisõigusega matmisplats võetakse arvele kui valdajata plats ning eraldatakse uuele valdajale. 3. Matmisplatsi kasutamisõiguse tasustamise korra ja tasu suuruse kehtestab linnavolikogu. Kasutamisõiguse kohta vormistatakse matmisplatsi tunnistus. Matmisplatsi tunnistuse vormi kehtestab linnavalitsus. 4. Matmisplats eraldatakse vastavalt matja soovile ühe- või kahekohalisena, erandjuhul kolme- või neljakohalisena. Ühe matusekoha suurus on 2,5×1,1 kuni 2,5×1,5 m. Urnimatuste puhul eraldatakse plats suurusega 1 m2. 5. Arvelevõetud valdajata matmisplatsid eraldatakse esialgse kuju ja suurusega, matusekohtade arv platsil määratakse ümardatuna täisarvuni. III. MATMINE 1. Matmisplatsile matmine toimub matmisplatsi valdaja nõusolekul. 2. Kõik matused tuleb registreerida kalmistu hooldaja juures vähemalt üks ööpäev enne matust. Matmisluba väljastatakse, kui on esitatud surmatunnistus ja kooskõlastatud matmiskoht platsil. 3. Matmine kalmistule võib toimuda ainult valgel ajal. Üldjuhul riiklikel pühadel matuseid ei toimu. 4. Matmine toimub kirstuga. Tuhastatud põrmu võib matta urniga või ilma selleta. Kirstuhaua sügavus peab olema vähemalt 2 m (pealematmisel 1,5 m), urnimatuse puhul 0,8 m. Pealematmine võib toimuda 20 aasta möödumisel eelmisest matusest. 5. Matmist takistavate hauakivide või muude hauarajatiste ajutine kõrvaldamine ja tagasipaigaldamine toimub matja kulul. 6. Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. 7. Pärast matust korrastab matmisplatsi selle valdaja, samuti korrastab matmisplatsi valdaja matuse käigus kõrvalolevatele matmisplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt kolme päeva jooksul pärast matust. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistu hooldaja tekitatud kahjustused matmisplatsi valdaja kulul. 8. Omasteta surnud maetakse selleks eraldatud maa-alale linna kulul. Nimetatud matmiste kohta peab plaanil registrit ning hoiab matmisplatsid korras kalmistu hooldaja. 9. Haudade avamine ja ümbermatmine võib toimuda ainult seadusega ettenähtud juhtudel ja korras, kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. 10. Kultuurimälestisteks tunnistatud matmisplatsidele peale ei maeta. IV. MATMISPLATSIDE KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE 1. Matmisplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb jälgida antud kalmistu kujunduspõhimõtteid. 2. Matmisplatsi kujundab platsi valdaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid. Kalmistu kujundusnõuete mittetäitmisel matmisplatsi valdajat hoiatatakse. Kalmistu hooldajal on õigus kooskõlastatult linnavalitsusega mittevastavad hauatähised või -rajatised eemaldada matmisplatsi valdaja kulul ühe aasta möödumisel hoiatamisest. 3. Matmisplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega, millele on ilmastikukindlalt kirjutatud maetu(te) ees- ja perekonnanimi ning soovitavalt sünni- ja surmadaatumid. 4. Hauatähised, -rajatised ja haljastus peavad olema matmisplatsi piirides, kusjuures nende suurus, paiknemine või liigid peavad olema kooskõlastatud kalmistu hooldajaga. Kasutada võib madalhaljastust ja puude minivorme. Betoonrandi valamine on lubatud ainult nendes kvartalites, kus seda on eelnevalt kasutatud. 5. Hauatähised on: 5.1. hauarist kõrgusega maapinnast kuni 120 cm, 5.2. hauakivi kõrgusega maapinnast kuni 75 cm, 5.3. hauasammas kõrgusega maapinnast kuni 120 cm. 6. Hauarajatised on: 6.1. hauaplatsi piirdeaed; 6.2. hauaplatsi piirav äärekivi, valatud betoonrant vms; 6.3. hauaplatsile istutatud puud (istutada võiks leinavorme), põõsad (kõrgusega kuni 1,7 m), hekid (kõrgusega kuni 0,7 m); 6.4. hauatähised, kui nende mõõtmed ületavad punktis 5 toodud mõõtmeid; 6.5. istepingid. 7. Hauatähised ja -rajatised on valdaja omand. 8. Hauarajatised peavad olema paigaldatud ja paigutatud nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks varisemisohtu. 9. Hauatähiste või -rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada kalmistu hooldajaga. Valdajata arvelevõetud matmisplatsi eraldamisel uuele valdajale tuleb säilitada eelnevad väärtuslikud hauatähised ja -rajatised ning teha vastav märge uue valdaja matmisplatsi tunnistusele. 10. Linnavalitsusel on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad (või ohtlikud) aiad, puud ja põõsad. 11. Matmisplatsi hooldamist korraldab matmisplatsi valdaja. Matmisplatsi valdaja on kohustatud korrastama hauatähised ja -rajatised, matmisplatsi ning sellega piirnevad teeosad. Prügi (lehed, muu risu) tuleb viia selleks ettenähtud kohta. 12. Linnavalitsusel on õigus hauaplatsi kasutusaeg lõpetada juhul, kui hauaplats on olnud pikka aega risustunud ja rohtunud ning hauatähised on lagunenud. Hooldamata jäetud platsile paigaldatakse vastav viit meeldetuletusega. Kui järgmise aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle platsi kasutamisõigus. 13. Matmisplatside korrashoidu jälgib ja võtab hooldamata platsid arvele ning märgistab vastava viidaga kalmistu hooldaja. 14. Kalmistu hooldaja poolt korrastatavate haudade nimekirja kinnitab linnavalitsus. V. KALMISTU SISEKORD 1. Kalmistute külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust. 2. Keelatud on: 2.1. hoonete, väravate, piirete, veevõtukohtade, kalmude, hauatähiste ja -rajatiste kahjustamine, samuti lillede, puude ning nende okste murdmine; 2.2. kalmistule olmeprügi toomine, prahi panemine selleks mitteettenähtud kohta või kalmistu territooriumi risustamine mõnel muul viisil; 2.3. matmisplatsi mõõtmete omavoliline suurendamine; 2.4. kalmistul sõitmine (v.a ratastooliga) kalmistu hooldaja loata; 2.5. lõkete tegemine; 2.6. kalmistu territooriumil loomadega viibimine, v.a selleks ettenähtud kohad; 2.7. loomade matmine; 2.8. muu korda, puhtust ja vaikust rikkuv või häiriv tegevus. VI. VASTUTUS Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras.