Jõgeva Linnavolikogu — Osaühingu Jõgeva Sotsiaalkeskus «Elukaar» asutamine — KO, 100, 1426

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 82, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 24, Jõgeva Linnavolikogu 25. mai 2000. a otsuse nr 22 «Jõgeva Hooldekodu haldamisvormi määratlemine» ja Jõgeva Linnavalitsuse ettepaneku, Jõgeva Linnavolikogu otsustab: 1. Asutada osaühing alljärgnevatel tingimustel: 1.1. osaühingu ärinimi on Osaühing Jõgeva Sotsiaalkeskus «Elukaar»; 1.2. osaühingu asukoht on Roosi 6a, 48305 Jõgeva linn, Jõgeva maakond; 1.3. osaühingu tegevusaladeks on: 1.3.1. üldhooldekodu teenusena ööpäevane hooldamine; 1.3.2. rehabilitatsioon; 1.3.3. päevane ja ühekordne hooldamine; 1.3.4. koduteenuse osutamine; 1.3.5. transporditeenuse osutamine (välja arvatud litsentseeritud tegevus); 1.3.6. saunateenuse osutamine; 1.3.7. sotsiaalnõustamine; 1.3.8. toitlustamine; 1.3.9. majutusteenuse osutamine; 1.3.10. ortopeediliste vahendite ja abivahendite rentimine ning müük; 1.3.11. ruumide rentimine; 1.3.12. tegevusaladega seonduvate konsultatsioonide andmine; 1.4. osaühingu osakapitali suurus asutamisel on 40 000 krooni, mis koosneb ühest sama nimiväärtusega osast ja kuulub Jõgeva linnale; 1.5. osa eest tasutakse selle nimiväärtus 40 000 krooni selleks avatavale pangaarvele. 2. Kinnitada osaühing Jõgeva Sotsiaalkeskus «Elukaar» põhikiri vastavalt käesoleva otsuse lisale. 3. Määrata osaühingu juhatajaks Jaan Kabin, isikukood 35906302757, elukoht Uus 10, Jõgeva linn. 4. Määrata osaühingu nõukogu liikmeteks: Ants Prii, isikukood 35906112752, elukoht Ülase 4, Jõgeva linn; Jüri Alandi, isikukood 35705092736, elukoht Tulika 1–5, Jõgeva linn; Aivar Lumi, isikukood 35603172726, elukoht Aia 52–25, Jõgeva linn. 5. Määrata osaühingu audiitoriks AS KPMG Estonia audiitor Evald Veldemann, elukoht Tartu, isikukood 35605112738, audiitori tunnistus nr 70 (välja antud 1. oktoobril 1991. a). 6. Otsus jõustub vastuvõtmisel. Volikogu esimees Vello MÄESEPP Lisa Jõgeva Linnavolikogu 29. juuni 2000. a otsusele nr 33 OSAÜHING JÕGEVA SOTSIAALKESKUS «ELUKAAR» PÕHIKIRI 1. Osaühingu ärinimi ja asukoht 1.1. Ärinimi Osaühingu (edaspidi ühing) ärinimi on Osaühing Jõgeva Sotsiaalkeskus «Elukaar». 1.2. Asukoht Ühingu asukoht on Jõgeva linn, Jõgeva maakond. 2. Ühingu tegevusalad ja majandusaasta 2.1. Ühingu tegevusalad on: 2.1.1. üldhooldekodu teenusena ööpäevane hooldamine; 2.1.2. rehabilitatsioon; 2.1.3. päevane ja ühekordne hooldamine; 2.1.4. koduteenuse osutamine; 2.1.5. transporditeenuse osutamine (välja arvatud litsentseeritud tegevus); 2.1.6. saunateenuse osutamine; 2.1.7. sotsiaalnõustamine; 2.1.8. toitlustamine; 2.1.9. majutusteenuse osutamine; 2.1.10. ortopeediliste vahendite ja abivahendite rentimine ning müük; 2.1.11. ruumide rentimine; 2.1.12. tegevusaladega seonduvate konsultatsioonide andmine. 2.2. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Osakapital ja osa 3.1. Osakapital Ühingu miinimumkapital on 40 000 krooni ja maksimumkapital 160 000 krooni. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib ühingu osakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja (edaspidi põhikiri) muutmata. 3.2. Osa 3.2.1. Ühingu osakapital võib olla jaotatud osadeks (edaspidi osa). Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. 3.2.2. Osa annab osanikule õiguse osaleda ühingu juhtimises ning kasumi ja ühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. 3.2.3. Osade eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda ühingu pangaarvele. Mitterahalisi sissemakseid hindavad osanikud. Hindamist kontrollib audiitor, kui see on sätestatud seaduses. 3.2.4. Kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks moodustab ühing reservkapitali, mille suurus on 1/10 osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 puhaskasumist. 3.3. Osade võõrandamine ja koormamine 3.3.1. Osanik võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.3.2. Osast osa võõrandamisel teisele osanikule ei ole osanike nõusolek nõutav. 3.3.3. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on osanik kohustatud esitama võõrandamise lepingu juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele osanikele. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. 3.3.4. Osanik võib kolmandale isikule osa oma osast võõrandada ainult teiste osanike nõusolekul. 3.3.5. Osa võib pantida ja sellele kasutusvalduse seada ainult osanike otsusel. 4. Ühingu juhtimine 4.1. Juhtimisorganid Ühingu juhtimisorganid on: 1) ühingu osanikud (edaspidi osanikud); 2) ühingu nõukogu (edaspidi nõukogu); 3) ühingu juhatus (edaspidi juhatus). 4.2. Osanikud 4.2.1. Ühingu kõrgemaks juhtimisorganiks on osanikud. 4.2.2. Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks või juhtudel kui ühingul on netovara järel alla seaduses lubatud piiri ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud või seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. 4.2.3. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. Osanikule kuuluv häälte arv on proportsionaalne temale kuuluva osa suurusega, kusjuures osa iga 100 krooni annab ühe hääle. 4.2.4. Osanike pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine; 2) osakapitali suurendamine ja vähendamine; 3) nõukogu liikmete valimine, tagasikutsumine ja tasustamine; 4) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 5) osa jagamine; 6) audiitori valimine; 7) erikontrolli määramine ja erikontrolli korraldajate tasustamine; 8) juhatuse või nõukogu liikme või osaniku vastu nõude esitamine ja selles nõudes ühingu esindaja määramine; 9) nõukogu liikmega tehingute tegemise otsustamine ja nendeks tehinguteks esindaja määramine; 10) ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 11) muude seaduse ja põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. 4.2.5. Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega süüliselt tekitatud kahju eest vastutavad osanikud solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed. 4.2.6. Osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab juhatus otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mis ei või olla lühem kui 24 tundi, mille jooksul osanik peab andma selle kohta oma seisukoha. Osaniku poolt nimetatud tähtaja jooksul vastuse andmata jätmine loetakse otsuse vastu hääletamiseks. Juhatus teatab viivitamatult hääletamise tulemustest ja vastuvõetud otsusest kirjalikult osanikele. 4.2.7. Osanike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, välja arvatud põhikirja punktides 4.2.4 (1), 4.2.4 (2) ja 4.2.4 (10) nimetatud küsimuste otsustamisel, millal on vajalik vähemalt kaks kolmandikku osanike koosolekul osalenud osanike häältest. 4.2.8. Osanike otsuse tegemisel põhikirja 4.2.6 sätestatud korras on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, välja arvatud põhikirja punktides 4.2.4 (1), 4.2.4 (2) ja 4.2.4 (10) nimetatud küsimuste otsustamisel, millal on vajalik vähemalt kaks kolmandikku kõigi osadega määratud häältest. 4.3. Nõukogu 4.3.1. Nõukogu planeerib ühingu tegevust, korraldab ühingu juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik osanike koosoleku ees. 4.3.2. Ühingu nõukogul on kolm liiget. Nõukogu liikmed valib osanike koosolek neljaks aastaks. 4.3.3. Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Jõgeva Linnavolikogu liige, linnavolikogu komisjoni liige, linnavalitsuse liige või linnaametnik kutsutakse nõukogust tagasi enne volituste lõppemist seoses linnavolikogu liikme, linnavolikogu komisjoni liikme volituste lõppemise või peatumise, linnavalitsuse liikme volituste lõppemise või peatumise või linnaametniku teenistusest vabastamisega. 4.3.4. Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks ühingu esindaja. 4.3.5. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik järgmiste tehingute tegemiseks: 1) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 2) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes; 3) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine; 4) investeeringute tegemine, mis ületab vastavaks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa; 5 kinnisvara, samuti ehitiste, nende reaalosade ja mõtteliste osade ning pooleliolevate ehitiste kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse, ja vallasvara väärtusega üle 50 000 krooni, aktsiate ja osade võõrandamine, koormamine ja omandamine; 6) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületab selleks majandusaastaks ettenähtud summat; 7) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 4.3.6. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 4.3.7. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa üle poole nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. 4.3.8. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. 4.3.9. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu kirjalikult kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mis ei või olla lühem kui 48 tundi teate väljastamisest, mille jooksul nõukogu liige peab vastama. Liikme poolt nimetatud tähtaja jooksul vastuse andmata jätmine loetakse otsuse vastu hääletamiseks. Juhatus teatab viivitamatult hääletamistulemustest kirjalikult nõukogu liikmetele. 4.3.10. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Nõukogu otsuse tegemisel põhikirja punktis 4.3.9 sätestatud korras on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole nõukogu liikmetest. 4.4. Juhatus 4.4.1. Juhatus on ühingu juhtimisorgan, kes esindab ja juhib ühingut. Juhatusel on üks liige – juhataja, kelle valib nõukogu kolmeks aastaks. Juhataja valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. 4.4.2. Juhataja pädevuses on vastu võtta otsuseid kõigis ühingu igapäevast majandustegevust puudutavates küsimustes, mis seaduste, muude õigusaktide ja põhikirja alusel ei kuulu nõukogu pädevusse. Juhataja on aruandekohustuslik nõukogu ees. 4.4.3. Juhataja pädevuses on: 1) osanike nimekirja pidamine; 2) ühingu raamatupidamise korraldamine; 3) raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku (edaspidi majandusaasta aruanne) koostamine ja esitamine osanikele seaduses sätestatud korras; 4) ettepaneku esitamine osanikele fondide moodustamiseks, kasumi jaotamiseks ning dividendide maksmiseks; 5) osade ostmise ja müümise korraldamine; 6) osanike poolt kinnitatud majandusaasta aruande esitamine äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõpust; 7) teiste seaduste, muude õigusaktide, nõukogu või osanike otsusega tema pädevusse antud tehingute ja õigustoimingute tegemine. 4.4.4. Juhataja peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate ühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt ühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 5. Aruandlus ja kasumi jaotamine 5.1. Aruannete esitamine ja kinnitamine 5.1.1. Juhataja peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande (bilanss, kasumiaruanne, aastaaruande lisad) ja tegevusaruande ning esitama need osanikele kinnitamiseks. 5.1.2. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. 5.2. Kasumi jaotamine 5.2.1. Kasumi jaotamise otsuse võtavad vastu osanikud kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse, osanikele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks. 5.2.2. Osanikule makstakse osa puhaskasumist proportsionaalselt temale kuuluva osa nimiväärtusega. Juhataja kannab osanikule väljamakstava puhaskasumi osa ühe kuu jooksul osanike otsuse tegemisest arvates üle osaniku poolt näidatud pangaarvele. 5.3. Reservkapital 5.3.1. Reservkapital moodustatakse igal aastal puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 osakapitalist. 5.3.2. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta ühingu vabast omakapitalist, samuti osakapitali suurendamiseks. 5.3.3. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. 6. Ühingu ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine 6.1. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine Ühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seadusega ettenähtud korras. 6.2. Lõpetamise alused Ühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtuotsusega; 3) teistel seaduses ettenähtud alustel. 6.3. Lõpetamisotsus Ühingu lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku koosolekul osalenud osanike häältest või põhikirja punktis 4.2.6 nimetatud juhtudel vähemalt kaks kolmandikku kõigi osanike häältest. 6.4. Likvideerimine 6.4.1. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6.4.2. Ühingu likvideerijaks on juhataja, kui osanike otsuse või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. 6.4.3. Likvideerija avaldab likvideerimisteate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul viimase teate avaldamisest. 6.4.4. Likvideerimismenetluses lisatakse ühingu ärinimele märkus «likvideerimisel». 6.4.5. Likvideerijad võivad teha ainult tehinguid, mis on vajalikud ühingu likvideerimiseks. 6.4.6. Kui ühingul on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada ühingut ainult ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute tegemiseks või teatud liiki tegevuseks. 6.4.7. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtusele. 6.4.8. Kõigi osanike nõusolekul võivad väljamaksed olla mitterahalised. Volikogu esimees Vello MÄESEPP