Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 100, 1424

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21, Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Jõgeva linna jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõgeva Linnavolikogu 19. juuni 1997. a määrus nr 8 «Jõgeva linna jäätmekäitluseeskirja kinnitamine». 3. Määrus jõustub 15. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Vello MÄESEPP Lisa Jõgeva Linnavolikogu 5. oktoobri 2000. a määrusele nr 33 JÕGEVA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Jõgeva linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Jõgeva linna haldusterritooriumil olme- ja tootmisjääkide kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist, linnaelanike teavitamist ohtlike jäätmete käitlemisest või töötlemisest ning sätestab tingimused jäätmete käitluskoha ja -tehnoloogia valikul. 1.2. Jäätmekäitlus, jäätmete tekkest kuni jäätmete kõrvaldamiseni ja kõigega, mis sinna vahele jääb, on äriline tegevus, mis peab tagama säästva arengu põhimõtteid jälgiva ja keskkonnasõbraliku jäätmehoolduse korraldamise Jõgeva linna territooriumil. Eeskiri reguleerib jäätmete tekitaja (majaomanik, ettevõte, kinnisvara või territooriumi valdaja jne) ning jäätmete käitleja (koguja, vedude korraldaja, töötleja jne) suhteid. 1.3. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena. 1.4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindalaks teha, korraldab jäätmekäitlemist territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja vastavalt Jõgeva linna avaliku korra ja heakorraeeskirjale. 1.5. Käesolev eeskiri kasutab mõisteid järgmises tähendustes: 1.5.1. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 1.5.2. inertsed jäätmed – kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid. Inertsed jäätmed on määratletud «Eesti jäätmete klassifikaatoris»; 1.5.3. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 1.5.4. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 1.5.5. jäätmekäitlus – sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks ja matmiseks; 1.5.6. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 1.5.7. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 1.5.8. jäätmeluba – jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, tavajäätmete veoks teenustööna ning jäätmete tekitamiseks keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse seisukohalt olulistes valdkondades. Loa annab Jõgevamaa Keskkonnateenistus; 1.5.9. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 1.5.10. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 1.5.11. komposteerimine – orgaaniliste jäätmete käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil; 1.5.12. korraldatud olmejäätmete vedu – kohaliku omavalitsuse korraldusel organiseeritud olmejäätmete vedu; 1.5.13. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis oma omadustelt on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust; 1.5.14. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 1.5.15. suuregabariidilised jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 1.5.16. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 1.5.17. territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 1.5.18. teisene toore – toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed; 1.5.19. tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused. 2. Jäätmete tekke vältimine, nende koguse ja ohtlikkuse vähendamine 2.1. Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 2.2. Keelatud on toodete valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine, kui sealjuures tekkinud jäätmete käitlemisel pole võimalik täita käesoleva eeskirja punktis 3.2 kehtestatud nõudeid ja sellest on tekkinud või võib tekkida tervise- ja keskkonnaoht. 3. Jäätmetehoolduse korraldamine 3.1. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 3.2. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. 3.3. Jäätmehooldust korraldab Jõgeva Linnavalitsus. 3.4. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Jõgeva Linnavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud jäätmekäitlejaga. Leping tuleb sõlmida kuu aja jooksul arvates tegevuse alustamisest või Jõgeva linna elama asumisest. Jäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo ja üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlus ettevõttele, peab esitama linnavalitsuse ametniku nõudmisel tšeki olmeprügi ladustamise kohta. Jäätmekonteinerite soetamisel või rentimisel on soovitatav konsulteerida jäätmeveo teenust pakkuvate veoettevõtjatega. Avalikesse kohtadesse (pargid jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkivad jäätmed. 3.5. Jõgeva Linnavalitsus: 3.5.1. kinnitab jäätmehooldusettevõtte avariisituatsioonide likvideerimise projekti; 3.5.2. annab seisukoha jäätmeloa taotluse suhtes; 3.5.3. otsustab ohtlike jäätmete hooldusega tegeleva ettevõtja poolt teabe avalikustamise; 3.5.4. määrab Jõgevamaa Keskkonnateenistuse nõusolekul jäätmehoolduskohad Jõgeva linna haldusterritooriumil; 3.5.5. korraldab linna jäätmekava koostamise Jõgeva linna arengukava osana. 3.6. Jõgeva Linnavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmisel aru Jõgeva Linnavalitsusele. 4. Jäätmeveo põhinõuded ja jäätmevedaja kohustused 4.1. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja hais, teket. 4.2. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 4.3. Jäätmete vedamisel vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest jäätmevedaja. 5. Jäätmete kogumine ja sorteerimine 5.1. Jäätmete kogumist korraldab jäätmevaldaja. 5.2. Kõigil jäätmete valdajatel peavad Jõgeva linnas olema individuaalsed kogumisvahendid või jäätmete ühise kogumisvahendi kasutamise lepingud. 5.3. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses kogumisvahendeid ja neid peab tühjendama sagedusega, mis väldib vahendi ületäitumist, haisu teket ja keskkonna reostust. 5.4. Kogumisvahendi valdaja vastutab vahendi nõuetekohase kasutamise ja piisava tühjendamise eest. 5.5. Juriidilisest isikust jäätmete tekitaja on kohustatud: 5.5.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 5.5.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 5.5.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 5.5.4. andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru Jõgeva Linnavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 5.5.5. koostama Jõgeva Linnavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 5.6. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada jäätmete hulka ning ta on kohustatud hooldama (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmehooldajale. 5.7. Kogumisvahendina võib kasutada: 5.7.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega või käsitsi; 5.7.2. ratastel jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeautode tõstemehhanismidega tühjendamist ja laadimist; 5.7.3. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 5.7.4. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 5.7.5. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 5.8. Jäätmete valdaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse ja puhtuse eest aastaringselt. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahendisse. Kogumisvahendid ei tohi lekkida. 5.9. Kogumisvahend peab asuma kõval, tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs peab olema talvel lumest puhas. 5.10. Jäätmete valdaja vastutab, et kogumisvahendisse (punkt 5.7) ei pandaks: 5.10.1. ohtlikke jäätmeid; 5.10.2. vedelaid ja määrivaid jäätmeid (need peavad olema niiskuskindlalt pakitud); 5.10.3. kuuma (üle 40 °C) tuhka; 5.10.4. ehitusprahti ja kive; 5.10.5. suuregabariidilisi jäätmeid; 5.10.6. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5.10.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumisvahendite hooldajat või jäätmekäitlejaid; 5.10.8. teisest tooret, mida võetakse vastu taaskasutamise eesmärgil. 5.11. Kategooriliselt on keelatud kogumisvahendisse paigaldatud jäätmete põletamine. 5.12. Taaskasutatavad jäätmed (paber, papp, klaastaara, kile, metall jms) on jäätmevaldaja kohustatud viima jäätmekäitlusettevõtte poolt paigaldatud kogumisvahendisse. 5.13. Suuregabariidilised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise jäätmeloaga määratud jäätmeladustuskohta või asetab need vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 5.14. Soovitatav on olmejäätmed asetada kogumisvahendisse prügikottidesse pakituna, mis väldib prahi lendumise ja hoiab ära kogumisvahendi määrdumise ja haisemise. 6. Ohtlikud jäätmed 6.1. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti või tellima vastava teenuse jäätmekäitlusettevõttelt. 6.2. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.3. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete ja asjadega. 6.4. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohase viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. 6.5. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 7. Jäätmete äravedu 7.1. Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui territooriumi valdaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta (vt punkti 12.8). 7.2. Jäätmekogumisvahendite tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja. 7.3. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti vältimaks territooriumi reostumist. 7.4. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb hoiduda ümbruskonna reostusest. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. 7.5. Suuremad prügikogused ja rasked jäätmed veetakse ära vastavalt ühekordsele tellimusele. 8. Jäätmete ladustamine 8.1. Jäätmeid (v.a ohtlikud jäätmed) võib Jõgeva linna territooriumile ladustada ainult Jõgeva Linnavalitsuse poolt määratud ladustamiskohtades. Jäätmete prügilasse väljaveohinna kehtestab jäätmeluba omav ja Jõgeva Linnavalitsuse poolt kinnitatud jäätmekäitlusettevõte. 8.2. Ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid võib ladustada Jõgeva linna prügilas või jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades. 8.3. Jäätmete ladustamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnasega täitmine) krundil (kinnistul) on keelatud. 9. Jäätmete kompostimine 9.1. Aiajäätmeid ja orgaanilisi jäätmeid (toidujäätmed, puuvili, köögivili, kohvi- ja teefiltrid jne) oma territooriumil kompostides peab majaomanik silmas pidama, et sellega ei häiritaks naabreid, möödakäijaid (ebaesteetilisusega) ega tekitataks keskkonnareostust (õhu- ja põhjavee reostus). 9.2. Kompostimiskoht ei tohi olla salvkaevule või puurkaevule lähemal seaduses sätestatud piirangutest. Samuti ei tohi ta asuda veekaitsevööndis. 9.3. Kuivkäimla sisu tohib haljastusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 9.4. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes ning kompostitakse vastavalt käesolevale korrale või ladustatakse prügilas. 10. Jäätmete põletamine 10.1. Lahtises tules on lubatud põletada riisutud kulu, oksi, lehti jms vaikse ilmaga (tuule kiirus 0–3 m/s) ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 10.2. Autokummide, õlide ja suurema koguse plastmasside põletamine on keelatud. 11. Settega heitvesi ja fekaalid 11.1. Heitvee ja fekaalide kogumiskaevud ja püüdurid peavad vee reostumise vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 11.2. Ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba ning luugid ei tohi olla kinni kaetud. 11.3. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt täitumisele vastavat jäätmeluba omav jäätmekäitlusettevõte. 12. Kontroll ja vastutus 12.1. Territooriumi valdaja vastutab käesoleva eeskirja täitmise eest. 12.2. Jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on kohustatud säilitama ühe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist, ning esitama need dokumendid või jäätmehoolduslepingu kontrollimiseks jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele viimaste nõudmisel. 12.3. Majaomanik peab informeerima oma majavalduses elavaid alalisi elanikke ja rentnikke käesolevast eeskirjast ning tagama selle täitmise. 12.4. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite ning Jõgeva Linnavalitsuse vastavad ametiisikud, samuti Jõgeva Linnavolikogu määratud ametiisikud. 12.5. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 12.5.1. Juriidilise isiku poolt haldusõiguserikkumise asja arutab ja karistuse määrab halduskohtunik. 12.5.2. Füüsilised isikud kannavad käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 167 järgi. Eeskirja rikkujaid karistajatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 12.6. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 12.7. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 12.8. Kui keskkonnareostajat pole võimalik kindlaks teha, kõrvaldab reostuse maa omanik. 12.9. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus), säilitades need vähemalt ühe kalendriaasta. Volikogu esimees Vello MÄESEPP