Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna arengukava vastuvõtmine — KO, 100, 1423

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Jõgeva linna arengukava aastateks 2000 kuni 2003 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. novembril 2000. a. Volikogu esimees Vello Mäesepp Kinnitatud Jõgeva Linnavolikogu 28. septembri 2000. a määrusega nr 32 JÕGEVA LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2000–2003 Sissejuhatus Käesolev materjal on kokkuvõte Jõgeva linna arengukavast, kus esitatakse tegevus- ja investeeringukavad valdkondade kaupa. Valdkonniti on fikseeritud arengu eesmärgid ja tulevikuvisioonid ning arenguprioriteedid. Tegevus- ja investeeringute kavade koostamise lähtematerjalideks olid koalitsioonileping ja selle elluviimise ajaline tegevuskava ning SWOT-analüüsidest grupitöödena üleskerkinud probleemid. Tegevus- ja investeeringute kavad arutati läbi koalitsiooni nõupidamistel, volikogu komisjonides ja hääletati läbi volikogu istungil. Arengukava koostamise ajal võttis linnavolikogu vastu määruse «Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord». Kinnitatud arengukava ei tule võtta kui dogmat, vaid kui lähtematerjali linna ees seisvate probleemide lahendamisel ja aastaeelarvete koostamisel. Kindlasti on igal aastal enne uue eelarve menetlemist vajalik arengukava üle vaadata ja teha vajalikud muudatused. JÕGEVA VISIOONID Jõgeva tulevikuvisioon Linn on ühtse halduspiirkonna turvaline ning keskkonnasäästlik teeninduskeskus vajalike haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja spordiasutustega ning ettevõtetega. Noorsugu Jõgeva on noori väärtustav narkootikumidevaba turvaline linn, kus on rohkete vaba aja veetmise võimalustega noortekeskus, mis teeb tihedat koostööd nii linnavõimudega kui koolidega üle terve maakonna. Keskkond Jõgeva on puhas ja tervislik elukeskkond koos toimiva jäätmekäitlussüsteemiga, atraktiivsete puhkealade, hooldatud kruntide ning puhta õhu ja joogiveega. Kultuur ja sport Jõgeva on kultuuri- ja spordilembene positiivse mainega Vooremaa pealinn, mis on leidnud oma koha riigi kultuuri- ja spordielus ning kus linn igati toetab kolmanda sektori vastavat tegevust. Infotehnoloogia Jõgeva linn, mille selge arenguprioriteet on infotehnoloogia, on maailmale Interneti kaudu maksimaalselt avatud, omades ka ise väga head Interneti-ühendust, mis soosib infotehnoloogia aktiivset kasutamist igal elualal, eriti hariduses. Infrastruktuur Jõgeva on konkreetse arengukava ning operatiivse ja mugava infrastruktuuriga haldusüksus, kus on minimaalsed vee- ja soojakaod, kus toimivad puhastusseadmed ja kogu linna hõlmav kanalisatsioonivõrk ning mille asutused, ettevõtted ja inimesed omavad väga head Interneti-ühendust. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus Jõgeva on sotsiaalselt turvaline maakondlik tõmbekeskus, mis osutab nii kvaliteetset esmatasandi- kui eriarstiabi, samuti taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Eluase Jõgeva on heakorrastatud, turvaline, haljas ja tolmuvaba inimsõbralik linn, kus elavad peremehetundega korteri- ja majaomanikud. Haridus Jõgeval on võimalik saada mitmekülgset võimetele vastavat kvaliteetharidust ning tasemel täiendus- ja ümberõpet. Ettevõtlus Jõgeval on spetsialiseerunud ja võrgustunud kaasaegseid tehnoloogiaid kasutav ettevõtlus, mis tugineb põllumajandusele, metsandusele, teenindusele ja turismile. JÕGEVA ARENGUPRIORITEEDID 1. Kultuuri ja hariduse väärtustamine ning tingimuste loomine edukaks kultuuri- ja haridusalal tegutsemiseks. 2. Infrastruktuuri arendamine ja kaasajastamine. 3. Ettevõtluse soodustamine. TEGEVUSKAVAD 2000–2003 Tegevusvaldkond KESKKOND Arengu eesmärk – OLLA JÄTKUSUUTLIK – OMADA TOIMIVAID JÄÄTMEKÄITLUSSÜSTEEME – OMADA ATRAKTIIVSEID JA HOOLDATUD PUHKEALASID – VIIA KESKKONNASEISUND NORMIDELE VASTAVAKS Tegevusprioriteedid 3. REOVEEPUHASTI EHITAMINE JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE 4. PEDJA JÕE PUHASTAMINE JA PUHKEPIIRKONNA RAJAMINE 5. VEEMAJANDUSE ARENGUKAVA KOOSTAMINE JA RAKENDAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Reoveepuhasti ehitamine ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine X X Eelarve, RIP, KIK, Phare Valitsus, Linnavara Pedja jõe puhastamine ja puhkepiirkonna rajamine X X X X Eelarve, KIK, fondid Valitsus, Linnavara Veemajanduse arengukava koostamine ja rakendamine X X X X Eelarve Valitsus Jäätmemajanduse arengukava koostamine ja elluviimine X X X Eelarve Valitsus Jäätmekäitluse eeskirja väljatöötamine ja rakendamine X X X X Eelarve Valitsus Ohtlike jäätmete kogumispunkti arendamine X X X Eelarve, KIK Valitsus, Linnavara Prügikastide paigaldamise jätkamine X X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Vanapaberi ja -papi vastuvõtmise korraldamine X X X Eelarve, äriühingud Valitsus, Linnavara Tooba prügila sulgemine ja prügiveo ümberkorraldamine X Eelarve, RIP, KIK, välisabi, äriühing Valitsus, Linnavara Põhjavee reostuspiirkondade ja ulatuse väljaselgitamine X X Eelarve, RIP Valitsus Haljasalade inventariseerimine ja dendroloogiline uurimine X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Uute haljasalade rajamine ja vanade rekonstrueerimine X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Puude istutamine linna territooriumile X X X X Eelarve, fondid, ühiskondlik töö Valitsus, Linnavara Koostöö tihendamine politseiga ja abipolitseinike rakendamine heakorra ning keskkonnakaitse tagamisel X X X Eelarve Valitsus Tegevusvaldkond KULTUUR JA SPORT Arengu eesmärk – OLLA PIIRKONDLIK KULTUURI- JA SPORDIKESKUS – SELTSIDE JA KLUBIDE TEGEVUSE TOETAMINE – TAGADA KULTUURI- JA SPORDITRADITSIOONIDE SÄILIMINE Tegevusprioriteedid 1. KULTUURIKESKUSE REKONSTRUEERIMISE LÕPETAMINE 2. RAAMATUKOGU RUUMIDE LAIENDAMINE 3. B. ALVERI SÜNNIMAJA RENOVEERIMINE 4. SPORDIHOONE «VIRTUS» VÄLJAARENDAMINE SPORDI- JA VABAAJAKESKUSEKS Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Kultuurikeskuse rekonstrueerimise lõpetamine X X Eelarve, RIP, fondid Valitsus, Linnavara, Kultuurikeskus Raamatukogu ruumide laiendamine X X Eelarve, fondid, RIP Valitsus, Linnavara, Raamarukogu B. Alveri sünnimaja renoveerimine X X X X Eelarve, RIP, fondid Valitsus, Linnavara, B. Alveri Fond A. Mattiiseni mälestuse jäädvustamine X Eelarve, fondid Valitsus Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamine X Eelarve, fondid Valitsus Linnamuuseumi asutamine X X X Eelarve, fondid Valitsus Linna kunstikogu täiendamine aasta kunstiostu teostamise kaudu X X X X Eelarve Valitsus Kooliteater «Liblikapüüdja» toetamine X X X X Eelarve, fondid Valitsus B. Alveri luulepäevade ja A. Mattiiseni muusikapäevade toetamine X X X X Eelarve, fondid Valitsus Aasta kultuuritegelase ja sportlase tiitli andmine X X X X Eelarve Valitsus Tegevusstipendiumi andmine kultuuri ja spordi alal tegutsejaile X X X X Eelarve Valitsus Kultuuriseltsidele ja spordiklubidele stabiilse tegevustoetuse tagamine X X X X Eelarve Valitsus Spordihoone «Virtus» väljaarendamine spordi- ja vabaajakeskuseks X X X X Eelarve, RIP, fondid Valitsus, JSK Virtus Asutuse Jõgeva Spordikeskus «Virtus» asutamine X Eelarve Valitsus Eelisarendatavate spordialade kinnitamine X Valitsus Koolide spordiväljakute ja -inventari korrastamine ja uuendamine X X X Eelarve, RIP, fondid Valitsus, koolid Elukohajärgsete spordiväljakute korrastamine ja rajamine X X X Eelarve, fondid, ühiskondlik töö Valitsus, elanikud Tervisespordi edendamine X X X X Eelarve, fondid, ühiskondlik töö Valitsus, JSK Virtus Pedja jõe mängude taaselustamine X Eelarve, fondid Valitsus, spordiklubid Piiri pargist puhke- ja tervisepargi kujundamine X X X Eelarve, fondid Valitsus Kiriku integreerimine kultuuriellu X X X X Eelarve Valitsus Tegevusvaldkond INFOTEHNOLOOGIA Arengu eesmärk – TOIMIVAD LOKAALVÕRGUD – INTERNETISEERUNUD KESKKOND – ÕPPETÖÖS INFOTEHNOLOOGIA AKTIIVNE KASUTAMINE – VIRTUAALSE ÕPI- JA ELUKESKKONNA LOOMINE Tegevusprioriteedid 1. INFOTEHNOLOOGIA KOORDINAATORI TÖÖLEVÕTMINE 2. KOOLIDESSE INFOJUHTIDE TÖÖLEVÕTMINE 3. AIDATA KAASA KVALITEETSE INTERNETI-ÜHENDUSE TAGAMISELE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Infotehnoloogia koordinaatori töölevõtmine X Eelarve Valitsus Koolidesse infojuhtide töölevõtmine X Eelarve Valitsus, koolid Aidata kaasa kvaliteetse Interneti-ühenduse tagamisele X X X X Eelarve, fondid, erakapital Valitsus Infotehnoloogia arengukava väljatöötamine ja rakendamine X X X Eelarve Valitsus Koolide infotehnoloogia riist- ja tarkvara pidev uuendamine ning kasutuse laiendamine X X X X Eelarve, fondid Valitsus, koolid Linna Interneti kodulehekülje aktiivne ja pidev uuendamine ning arendamine X X X X Eelarve Valitsus Infotehnoloogia spetsialistide meelitamine Jõgevale X X X X Eelarve Valitsus Geoinfosüsteemi loomine ja arendamine X X Eelarve Valitsus Virtuaalse omavalitsuse loomine X Eelarve Valitsus Kaasaaitamine Interneti-kohviku ellukutsumisele X X Eelarve, fondid, erakapital Valitsus, elanikud Tegevusvaldkond INFRASTRUKTUUR Arengu eesmärk – KESKKONNA SÄÄSTMINE JA ETTEVÕTLUSE TOETAMINE – ARENGU JA STABIILSUSE TAGAMINE Tegevusprioriteedid 1. OSALEMINE EESTI VÄIKELINNADE VEEMAJANDUSE INFRASTRUKTUURI PARANDAMISE PROGRAMMIS 2. UUE tn REKONSTRUEERIMINE 3. JAAMA tn REKONSTRUEERIMINE 4. B. ALVERI tn REKONSTRUEERIMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Osalemine Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmis, sh: Energia tn reoveepumpla ja kanalisatsiooni ehitamine (WW 05); Suure tn kollektori rekonstrueerimine ja lahkvoolseks ehitamine (WW 04); Jõe ja raudtee vahelise elurajooni kanaliseerimine (WW 03); Jõgeva aleviku ühendamine linna kanalisatsioonivõrguga (WW 06); Suvila tn reoveepumpla ja kanalisatsiooni ehitamine (WW 01); Piiri tn reoveepumpla rekonstrueerimine; Vainu–Heina tn kanalisatsiooni ehitamine (WW 12); Aia–Põllu tn kanalisatsiooni ehitamine (WW 13 Kalda–Aamisepa–Tamme tn veetorustiku ehitamine (WW 15); Veepumplate rekonstrueerimine (Kruu-sa tn, KEK), (WS 02) Veehaarde puurkaevude rekonstrueerimine (WS 07); Trassisiibrite vahetamine (WS 08); Veetrasside ringühenduste ehitamine; Ülase, Lille, Tulika tn kanalisatsiooni ehitamine; Pargi tn kanalisatsiooni rekonstrueerimine; Nahavabriku kanalisatsiooni rekonstrueerimine. X X X Eelarve, RIP, KIK, EL abi, vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Valitsus, Linnavara Uue tn rekonstrueerimine X X Eelarve Valitsus, Linnavara Jaama tn rekonstrueerimine X Eelarve Valitsus, Linnavara B. Alveri tn rekonstrueerimine X Eelarve Valitsus, Linnavara Piiri tn rekonstrueerimine X Eelarve Valitsus, Linnavara Teede ja tänavate inventariseerimine X OVL toetusfond Valitsus, Linnavara Teehoiukava koostamine ja rakendamine X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Bussijaama ja ooteplatsi ehitamine X Eelarve, erakapital Valitsus, Linnavara Kruuskattega teedele tolmuvabade katete ehitamine X Eelarve Valitsus, Linnavara Jalgrattateede väljaehitamine ja tähistamine ning jalgrattahoidjate paigaldamine X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Pargiteede rajamine X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Vihmaveekanalisatsiooni pidev hooldamine ja korrastamine X X X X Eelarve Valitsus, Linnavara Bussiliikluse ümberkorraldamine X X Eelarve Valitsus Ühiskondliku WC ehitamine X Eelarve Valitsus, Linnavara Kaasaaitamine telekommunikatsioonisüsteemide rajamisel X X X Valitsus Energiamajanduse arengukava läbivaatamine ja kaasajastamine X Valitsus Soojuse- ja elektrienergia koostootmisjaama ehitamine X Erakapital, EL abi Valitsus, äriühing Soojustrasside renoveerimine X Erakapital, EL abi Valitsus, äriühing Üldplaneeringu koostamine X Eelarve Valitsus Ettevõtluspiirkonna planeeringu koostamine X Eelarve Valitsus Elamupiirkonna planeeringu koostamine X Eelarve Valitsus Tegevusvaldkond TERVISHOID, SOTSIAALHOOLEKANNE, TURVALISUS Arengu eesmärk – PIIRKONDLIKU TEENUSTEKESKUSE ROLLI TUGEVDAMINE – SOTSIAALSE TURVALISUSE TAGAMINE Tegevusprioriteedid 1. SOTSIAALMAJA EHITAMISE LÕPETAMINE 2. TERVISHOIU ARENGUKAVA KOOSTAMINE 3. ÄÄRMUSOLUKORDADE LAHENDAMISE KORRA VÄLJATÖÖTAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Sotsiaalmaja ehitamise lõpetamine X X Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Jõgeva Hooldekodu munitsipaliseerimine X X Eelarve Valitsus, Maavalitsus Koostöö kirikuga kristliku hoolekande alal ja hoolekande koduteenuste laiendamine X X X X Eelarve, ühiskondlik töö Valitsus, kirik Tasuta toidu võimaldamine riskigruppi kuuluvatele ja kolme alaealise lapsega perede lastele X X X X Eelarve Valitsus Kooli sotsiaaltöötaja töölevõtmine X Eelarve Valitsus Jõgeva linna tervishoiu arengukava koostamine X Eelarve Valitsus, Jõgeva haigla Jõgeva Haigla võimaliku munitsipaliseerimise küsimustega tegeleva töögrupi moodustamine X X Eelarve Valitsus Perearstide rendipindade vastavusse viimine nõuetega X X X X Eelarve, valla eelarve, perearstid Valitsus, vallavalitsus, perearstid Liitumine Tervislike Linnade liikumisega X X Eelarve Valitsus Koolipsühholoogi töölevõtmine X Eelarve Valitsus Äärmusolukordade lahendamise korra väljatöötamine X Eelarve Valitsus Linna riskianalüüsi teostamine X X Eelarve, fondid Valitsus Tihedam koostöö politseiga (sh noorsoopolitsei) ja päästeteenistusega X X X X Eelarve Valitsus Naabrivalveprojekti algatamine X Eelarve, fondid Valitsus, Politseiprefektuur, Kaitseliit Raudteeülekäigu turvaliseks muutmine X X X Eelarve, RIP, erakapital Valitsus, Eesti Raudtee Tegevusvaldkond ELUASE Arengu eesmärk – OLEMASOLEVA ELAMUFONDI SÄILITAMINE – ELUKESKONNA VÄÄRTUSE TÕSTMINE Tegevusprioriteet 1. ELUKESKKONNA KORRASTAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Elamute haldamise alase koolituse korraldamine korteriomanikele x x x x Eelarve, fondid Valitsus Korteriühistute loomise ja tegevuse toetamine x x x x Eelarve, fondid Valitsus Projekti “Noorpere kodu” käivitamine ja toetamine x x x Eelarve, fondid Valitsus Ehituskruntide ettevalmistamine elamute ehitamiseks x x x x Eelarve Valitsus Korras kodude omanike premeerimine ja kodukorrastuse toetamine x x x x Eelarve Valitsus Korterelamute ümbruse haljastamise toetamine x x x x Eelarve Valitsus, korteriühistud Mänguväljakute rajamine Pargi–Nurme tn ja Tähe tn elurajooni x x Eelarve Valitsus Kaasaaitamine elamute renoveerimisprojektide koostamiseks ja tööde finantseerimise lahenduste leidmiseks x x x x Eelarve Valitsus Suvel sooja vee andmise võimaluste leidmine x x x x Eelarve Valitsus Kommunaalteenuste võlglaste probleemi lahendamine x x x x Eelarve Valitsus Meetmete rakendamine räämas majavalduste omanike suhtes x x x x Eelarve Valitsus Tegevusvaldkond HARIDUS Arengu eesmärk – OLLA PIIRKONDLIKUKS HARIDUSKESKUSEKS – KUTSEHARIDUSE SAAMISE VÕIMALUSE TAGAMINE – MITMEKÜLGSE HUVIHARIDUSE SAAMISE VÕIMALUS TAGAMINE – KONKURENTSIVÕIMELISE PÕHI- JA GÜMNAASIUMIHARIDUSE ANDMINE Tegevusprioriteedid 1. KOOLIDE RENOVEERIMISE JÄTKAMINE 2. PÕHIKOOLI HOONELE RAKENDUSE LEIDMINE JA KORRASTAMINE 3. HARIDUSE ARENGUKAVA KOOSTAMINE JA RAKENDAMINE 4. LASTEAEDADE REMONTIMINE JA LASTEAIA «ROHUTIRTS» MÄNGUVÄLJAKU UUENDAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Hariduse arengukava koostamine ja rakendamine X X X Eelarve Valitsus, koolid Kutsehariduse saamise võimaluse loomine X X Eelarve Valitsus, koolid Kutsenõustamise süsteemi loomine ja käivitamine X X Eelarve Valitsus, koolid Laste töö- ja puhkelaagri korraldamine X X X X Eelarve, muu Valitsus, koolid Stipendiumide maksmine vähekindlustatud perede hästiõppivatele lastele X X X Eelarve Valitsus, koolid Infotehnoloogiakooli rajamine X X Eelarve, EL abi Valitsus, koolid Põhikooli sulgemine X Eelarve Valitsus Põhikooli hoonele rakenduse leidmine ja korrastamine X X Eelarve, RIP Valitsus Koolide renoveerimise jätkamine X X X X Eelarve, RIP Valitsus Lasteaedade remontimine ja lasteaia «Rohutirts» mänguväjaljaku uuendamine X X X Eelarve Valitsus Haridusasutuste majandussüsteemide optimeerimine X X Eelarve Valitsus, koolid Õppevahendite uuendamine ja kaasajastamine X X X X Eelarve, ministeerium Valitsus, koolid Õppekavade uuendamine ja kaasajastamine X X X X Eelarve, ministeerium Valitsus, koolid Õppekäikude ja -ekskursioonide toetamine X X X X Eelarve Valitsus, koolid Noortekeskuse loomine ja tegevuse toetamine X X X Eelarve, fondid, ühiskondlik töö Valitsus Tegevusvaldkond ETTEVÕTLUS JA MAJANDUS Arengu eesmärk – TRADITSIOONIDELE TUGINEV, KUID INNOVATIIVNE – ETTEVÕTLUSE VÕRGUSTUMINE – UUTE TEHNOLOOGIATE KASUTAMINE – PIIRKONDLIKU TEENINDUSKESKUSE ROLLI TUGEVDAMINE Tegevusprioriteedid 1. AS Jõgeva Elamu aktsiate võõrandamine 2. AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamine 3. AS Jõgeva Vesi linnale kuuluvate aktsiate võõrandamine Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja AS Jõgeva Elamu aktsiate võõrandamine X Eelarve Valitsus AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamine X Eelarve Valitsus AS Jõgeva Vesi linnale kuuluvate aktsiate võõrandamine X Eelarve Valitsus Jõgeva Linnavara töö tõhustamine X X X X Eelarve Valitsus Linnale mittevajaliku vara müümine X X X X Eelarve Valitsus Planeeringute, arengukavade ja infrastruktuuri materjalide kättesaadavuse tagamine X X X X Eelarve Valitsus Ettevõtjate tunnustamine, abistamine ja toetamine X X X X Eelarve Valitsus Ettevõtjate kaasamine linna arengu kavandamisse X X X X Eelarve Valitsus Ettevõtluskavanduskeskuse loomine ja toetamine X X X X Eelarve Valitsus Ettevõtlusalaste uuringute korraldamine X X X Eelarve Valitsus Ettevõtluspiirkonna loomine ja reklaamimine X X X Eelarve Valitsus Kontrolli tugevdamine monopoolsete ettevõtete hinnakujunduse üle X X X X Eelarve Valitsus Kohalike uute maksude mittekehtestamine ja reklaamimaksu kaotamine kohalikele ettevõtetele X X X X Eelarve Valitsus Tegevusvaldkond TULEVANE OMAVALITSUSÜKSUS Arengu eesmärk – PIIRKONDLIKU KOOSTÖÖ ARENDAMINE – SUJUVA ÜHINEMISPROTSESSI TAGAMINE Tegevusprioriteedid 1. HALDUSREFORMIST TULENEVALT UUE OMAVALITSUSÜKSUSE ARENGUKAVA VÄLJATÖÖTAMINE Planeeritav tegevus 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Teostaja Komisjoni moodustamine haldusreformiga seotud küsimuste lahendamiseks ja töö korraldamine X X X X Eelarve Valitsus Ühiste linna- ja vallapäevade korraldamine X X X X Eelarve Valitsus Haldusreformist tuleneva uue arengukava väljatöötamine X X X X Eelarve Valitsus Infopaketi koostamine ja levitamine haldusreformist tulenevate tegevuste ja probleemide lahenduste selgitamiseks X X X X Eelarve Valitsus Jõgeva piirkonda tutvustava bukleti ja ettevõtlusteatmiku väljaandmine X X X X Eelarve Valitsus Piirkondliku Interneti kodulehekülje loomine ja levitamine X X X X Eelarve Valitsus Rahvaküsitluse läbiviimine haldusreformi teostamise kohta X X X X Eelarve Valitsus Volikogu komisjonide rakendamine haldusreformist tulenevate probleemide lahendamiseks X X X X Eelarve Volikogu Linna staatuse ja osaluse taastamine Jõgevamaa Omavalitsuste Liidus X X X X Eelarve Valitsus Sõprussuhete arendamine ja laiendamine X X X X Eelarve Valitsus INVESTEERINGUTE KAVAD Tegevusvaldkond HARIDUS OBJEKT Maksumus tuh kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja GÜMNAASIUM: Võimla renoveerimise lõpetamine Klassiruumide valgustuse renoveerimine Küttesüsteemi renoveerimine Aula renoveerimine 2334,0 420,0 300,0 964,0 650,0 2334,0 420,0 300,0 964,0 650,0 RIP Eelarve RIP RIP Valitsus, Linnavara ÜHISGÜMNAASIUM: Tualett- ja duširuumid Katuste remont Akende vahetamine Fassaadi remont 3055,0 980,0 830,0 1200,0 45,0 380,0 335,0 45,0 2675,0 980,0 830,0 865,0 Eelarve Eelarve Eelarve, energiasäästu programm Eelarve Valitsus, Linnavara PÕHIKOOLI HOONE Hoone renoveerimine 15 000,0 1000,0 Eelarve, RIP Valitsus, Linnavara Lasteaed «ROHUTIRTS» Välis- ja siseuste vahetus Tuletõrje- ja valvesignalisatsioon Köögiseadmete uuendamine Rühmaruumide remont mänguväljak 800,0 250,0 180,0 60,0 210,0 100,0 160,0 60,0 100,0 430,0 250,0 180,0 210,0 210,0 Eelarve Eelarve Eelarve Eelarve Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Lasteaed «KARIKAKAR» Tualettruumide remont Torustike remont mänguväljak 300,0 150,0 100,0 50,0 100,0 100,0 50,0 50,0 150,0 150,0 Eelarve Eelarve Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara KOKKU 21 489,0 380,0 5269,0 480,0 360,0 Tegevusvaldkond KESKKOND OBJEKT Maksumus tuh kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja Reoveepuhasti ehitamine ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine 30 000,0 21 000,0 5000,0 RIP, Eelarve, Phare, KIK Valitsus, Linnavara Pedja jõe puhastamine ja puhkepiirkonna rajamine 1800,0 60,0 600,0 900,0 Eelarve, KIK, RIP Valitsus, Linnavara KOKKU 31 800,0 21 060,0 5600,0 900,0 Tegevusvaldkond INFRASTRUKTUUR OBJEKT Maksumus tuh kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja Osalemine Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmis, sh: 25 288,0 Eelarve, RIP, KIK, EL abi, vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Valitsus, Linnavara Projekteerimine ning projekti ettevalmistamise ja lõpetamisega seotud tegevused 2500,0 1000,0 1500,0 Energia tn reoveepumpla ja kanalisatsiooni ehitamine (WW 05); 610,0 610,0 Suure tn kollektorirekonstrueerimine ja lahkvoolseks ehitamine (WW 04); 5709,0 7509,0 Jõe ja raudtee vahelise elurajooni kanaliseerimine (WW 03); 3896,0 3896,0 Jõgeva aleviku ühendamine linna kanalisatsioonivõrguga (WW 06); 610,0 610,0 Suvila tn reoveepumpla ja kanalisatsiooni ehitamine (WW 01); 3100,0 3100,0 Piiri tn reoveepumpla rekonstrueerimine 680,0 680,0 Vainu–Heina tn kanalisatsiooni ehitamine (WW 12); 1001,0 1001,0 Aia–Põllu tn kanalisatsiooni ehitamine (WW 13); 688,0 688,0 Kalda–Aamisepa–Tamme tn veetorustiku ehitamine (WW 15); 2112,0 2112,0 Veepumplate rekonstrueerimine (Kruusa tn, KEK), (WS 02); 727,0 727,0 Veehaarde puurkaevude rekonstrueerimine (WS 07); 465,0 465,0 Trassisiibrite vahetamine (WS 08); 324,0 324,0 Veetrasside ringühenduste ehitamine 823,0 823,0 Ülase, Lille, Tulika tn kanalisatsiooni ehitamine 600,0 600,0 Pargi tn kanalisatsiooni rekonstrueerimine 720,0 720,0 Nahavabriku kanalisatsiooni rekonstrueerimine 723,0 723,0 Uue tn rekonstrueerimine 420,0 203,0 217,0 Eelarve Valitsus, Linnavara Jaama tn rekonstrueerimine 1440,0 1440,0 Eelarve Valitsus, Linnavara B. Alveri tn rekonstrueerimine 560,0 560,0 Eelarve Valitsus, Linnavara Piiri tn rekonstrueerimine 1500,0 1500,0 Eelarve Valitsus, Linnavara Bussijaama ja ooteplatsi ehitamine 1200,0 600,0 600,0 Eelarve, erakapital Valitsus, Linnavara, äriühing Kruuskattega teedele tolmuvabade katete ehitamine 1500,0 1500,0 Eelarve Valitsus, Linnavara KOKKU 31 908,0 3913,0 2657,0 23 238,0 2100,0 Tegevusvaldkond KULTUUR ja SPORT OBJEKT Maksumus tuh kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja Kultuurikeskuse renoveerimine 11 000,0 3300,0 6600,0 RIP, eelarve, fondid Valitsus, Linnavara B. Alveri sünnimaja rekonstrueerimine 2300,0 80,0 200,0 500,0 1520,0 Eelarve, RIP, fondid Valitsus, Linnavara Raamatukogu ruumide laiendamine 1500,0 300,0 1200,0 Eelarve, RIP, fondid Valitsus, Linnavara Spordihoone «Virtus» remont 500,0 500,0 Eelarve, RIP, fondid Valitsus, Linnavara Elukohajärgsete spordiväljakute korrastamine 90,0 30,0 30,0 30,0 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Piiri pargi spordirajatised 250,0 250,0 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara, JSK Virtus KOKKU 15 640,0 3680,0 7330,0 1980,0 1550,0 Tegevusvaldkond TERVISHOID, SOTSIAALHOOLEKANNE, TURVALISUS OBJEKT Maksumus tuh kr 2000 2001 2002 2003 Ressursi allikas Täitja Sotsiaalmaja ehitamise lõpetamine 700,0 50,0 650,0 Eelarve, fondid Valitsus, Linnavara Perearstide vastuvõturuumide vastavusse viimine nõuetega 190,0 63,0 63,0 64,0 Eelarve, valla eelarve Valitsus, vallavalitsus KOKKU 890,0 50,0 713,0 63,0 64,0 Lühikokkuvõte 1. Seadusandlik alus Jõgeva linna uue arengukava koostamise otsus võeti vastu 1999. aastal (Jõgeva Linnavolikogu 25. novembri 1999. a otsus nr 76). Vallal või linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal või linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Vastavalt eeltoodule on käesolev arengukava koostatud aastateks 2000–2003, kuna 2003. aastal lõpevad linnal olemasolevad varalised kohustused. Volikogu vaatab arengukava üle igal aastal, tehes arengukavasse vajalikud muudatused. 2. Metoodika kirjeldus Arengukava koosneb kolmest osast Esimeses osas on sissejuhatus, seletatakse lahti põhimõisted ja antakse ülevaade Jõgeva linna hetkeolukorrast ja taustsüsteemist. Lühiülevaade on antud Eesti majanduse arengukavast aastateks 1999–2003, Jõgeva maakonnast ja Jõgeva valla arengukavast aastani 2009. Samuti on esitatud ülevaade kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivatest seadustest. Teises osas on esitatud töögruppide poolt teostatud SWOT-analüüsid, sõnastatud arengu eesmärgid ja visioonid ning lahendamist vajavad probleemid. Moodustatud oli kümme töögruppi: ettevõtlus, haridus, kultuur ja sport, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, keskkond, tehniline infrastruktuur, eluase, infotehnoloogia, noored, linn ja vald. Kolmandas osas on esitatud tegevus- ja investeerimiskavad valdkondade kaupa. Ära on toodud Jõgeva tulevikuvisioon üldiselt ja valdkonniti. Sõnastatud on üldised arenguprioriteedid ja valdkondade tegevusprioriteedid. Lisatud on koalitsioonilepingu elluviimise tegevuskava ja Jõgeva linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord. Tegevuskavad on koostatud ja välja töötatud arvestades töögruppides sõnastatud probleeme, koalitsioonilepingu elluviimise tegevuskava ja volikogu komisjonide ettepanekuid. 3. Jõgeva täna Jõgeva linn on samanimelise maakonna keskus ja paikneb Kesk-Eestis Pedja jõe paremkaldal. Linna läbib Tartu–Tapa raudtee ja Tartu–Aegviidu ning Mustvee–Võhma maantee. Linna õigused saadi 1938. aastal ja tänaseks on Jõgeva maakonna suurim linn, mis on kujunenud piirkonna teenindus- ja hariduskeskuseks. Jõgeva linna ümbritseb Jõgeva vald, mille valitsus paikneb Jõgeva linnas. Jõgeva linnal on kaks sõpruslinna: Keuruu Soome Vabariigis ja Karlstad Rootsi Kuningriigis. Koostöös sõpruslinnadega on ellu viidud mitmeid ühisprojekte eri valdkondades. Linn kuulub Eesti Linnade Liitu ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liitu. Jõgeva linna omavalitsusorganid on linnavolikogu ja linnavalitsus. 1999. a kohalike omavalitsuste valimiste järgselt moodustatud linnavolikokku kuulub 21 liiget, kes on moodustanud neli fraktsiooni ja kuus alatist komisjoni (revisjoni-, arengu- ja rahandus-, haridus- ja kultuuri-, sotsiaal-, linnamajandus- ning tarbijakaitsekomisjon) ning volikogu eestseisuse. Linnavolikogu tööd juhib volikogu esimees. Volikogu tehniliseks ja organisatsiooniliseks teenindamiseks on moodustatud ametiasutusena tegutsev volikogu kantselei. Jõgeva linna täidesaatev organ on Jõgeva Linnavalitsus, kuhu kuuluvad linnapea, abilinnapea ja kolm liiget. Linnavalitsus kui ametiasutus moodustub linnakantseleist ja linnavalitsuse ametitest (sotsiaalamet, rahandusamet, arenguamet). Linnavalitsuse hallatavaid asutusi on 12 (Jõgeva Linnavara, Jõgeva Kultuurikeskus, Jõgeva Linnaraamatukogu, Jõgeva Spordikeskus «Virtus», Jõgeva Gümnaasium, Jõgeva Ühisgümnaasium, Jõgeva Täiskasvanute Keskkool, Jõgeva Põhikool, Jõgeva Kunstikool, Jõgeva Muusikakool, Lasteaed «Rohutirts», Lasteaed «Karikakar»). Jõgeva linnale kuulub kolm äriühingut (AS Jõgeva Soojus, AS Jõgeva Elamu, likvideerimisele kuuluv OÜ SK Virtus) ja osalused aktsiaseltsides Jõgeva Vesi (65%) ning Eesti Veevärk (2,9%). Seisuga 1. jaanuar 2000. a elas Jõgeval 6382 inimest, neist on tööeast nooremaid 24%, tööealisi ca 57% ja tööeast vanemaid ca 19%. 86% elanikest on rahvuselt eestlased ja 10% venelased. Loomulik iive on olnud viimastel aastatel positiivne, kuid rahvaarv väheneb väljarände tõttu. Jõgeva linnas tegutseb kaks lasteaeda (lasteaed «Rohutirts», lasteaed «Karikakar»), kus käib kokku 304 last, üks põhikool (58 last, vene õppekeelega, suletakse 2001. aastal), kaks gümnaasiumi (Jõgeva Gümnaasium ja Jõgeva Ühisgümnaasium), kus õpib kokku ca 1550 last. Lisaks neile tegutseb linnas Täiskasvanute Keskkool, Kesk-Eesti Arenduskeskus ja A. Tammel AS. Huviharidusega saab tegelda Jõgeva Kunstikoolis, Jõgeva Muusikakoolis ja Jõgeva Kultuurikeskuse juures toimivas laste huvikoolis. Kultuuriasutustest tegutsevad Jõgeva Kultuurikeskus ja Jõgeva Linnaraamatukogu. 2000. aastal asutati Jõgeva Spordikeskus «Virtus», mis tegeleb sporditöö edendamise ja spordihoone majandamisega. Lisaks neile tegutseb arvukalt seltse, ringe ja klubisid. Linn ostab igal aastal üks kunstiteose eesmärgiga toetada kohalikke kunstnikke ja välja arendada kunstikogu. Arstiabi pakuvad Jõgeva Haigla, kust saab ambulatoorset (16 eriala) ja statsionaarset (sisehaigused, kirurgia, lastehaigused, sünnitus ja günekoloogia) arstiabi ja viis perearsti, viis hambaravikabinetti ning erapraksisega tegutsevad eriarstid. Jõgeva Haigla juures tegutseb kiirabi. Linna sotsiaalhoolekande süsteemi kuulub sotsiaalabiamet ja sotsiaalmaja (sotsiaalkorterid). Lisaks tegutsevad linnas sotsiaalkeskus «Elukaar», Jõgeva Haigla hooldus-põetusosakond, diakooniakeskus, Jõgevamaa Punane Rist, Jõgevamaa Nõustamiskeskus, Puuetega Inimeste Koda, Jõgeva linna pensionäride ühendus. Jõgevamaa Päästeteenistus ja Jõgeva Politseiprefektuur tagavad korra kogu maakonna ulatuses. Jõgeva linn paikneb 386 hektaril. Maakasutuses on fikseeritud 1444 maksustatavat maaüksust, millest on kinnistatud 613. 64% linna haldusterritooriumil olevast maast on riigi omandis, 26% on eraomandis. Munitsipaalomandis on 2% maast. Kinnisvaratehingutes on 1 m2 maa hinnaks kujunenud 32,65 krooni. Täna kehtib linna üldplaneeringuna 1986. aastal Eesti Maaehitusprojekti poolt koostatud üldplaneering. 1999. aastal algatas linnavolikogu üldplaneeringu muutmise. Täna on kehtivaid detailplaneeringuid 11, millele lisandub 12 algatatud detailplaneeringut. Esimene arengukava koostati linnale 1990. aastal seoses linnaõiguse taastamisega. Järgmine arengukava valmis 1995. aastal ja kehtis aastatel 1995–1997. 1999. aastal valmis Jõgeva energeetika arengukava ning Jõgeva linna veevarustuse ja kanalisatsiooni finantseerimise plaan. 2000. aastal koostatakse veemajanduse arengukava. Linn on aastatel 1994–1998 võtnud laenu kogusummas 10,556 miljonit krooni, mille tagasimaksmise tähtajad lõpevad 2003. aastal. Laenu on kasutatud tänavate ehitamiseks ja remondiks, koolide remondiks, soojamajanduse arendamiseks ja energiasäästuks. Jõgeval on 103 korterelamut ca 2100 korteriga. Neile lisandub ca 610 ühepereelamut. Viimastel aastatel ei ole ehitatud juurde korterelamuid, lisandunud on vaid mõned eramud. Elamumajanduses on teostatud omandireform, käib korteriomandi seadmine. Moodustatud on 20 korteriühistut. Elamufondi haldamisega tegelevad moodustunud korteriühistud ja linnale kuuluv äriühing AS Jõgeva Elamu. Probleemiks on elamufondi seisukorra pidev halvenemine, kuna korteriomanikud ei suuda tagada elamute piisavat hooldamist. Jõgeva linna infrastruktuuriobjektide haldamisega tegeleb kohaliku omavalitsuse asutus Jõgeva Linnavara, mille ülesanne on vajalike tööde planeerimine ja korraldamine. Linnale kuulub 445 tänavavalgustuspunkti, mis jagunevad 11 valgustuspiirkonnaks. Linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid kasutab ca 73% elanikest, kes tarbivad ca 154,0 tuh m³ vett aastas. Veevõrgu pikkus on 18,1 km. Süsteemi kuulub nelja puurkaevuga veehaare, neli üksikut puurkaevu ja teise astme pumbamaja. Kanalisatsioonivõrgu pikkus on 17,1 km. Süsteemi kuulub kolm ülepumpamisjaama ja 2001. aastal valmiv reoveepuhasti. Vee- ja kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist ja laiendamist. Linnale kuuluvaid ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatisi haldab ning veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust osutab AS Jõgeva Vesi. Linnas on osaliselt välja ehitatud vihmaveekanalisatsioon kogupikkusega 7 km. Tänavate kogupikkuseks on 26,8 km, millest mustkattega on 17,7 km. Kõnniteede kogupikkus on 16,7 km ja mustkattega platse 5830 m2. Teedemajandus on olnud alafinantseeritud, mistõttu katete seisukorrd pidevalt halveneb. 2000. aastal korraldatakse tänavate inventariseerimine. Hooldamisele kuulub 31 ha haljasalasid. Viimastel aastatel on paranenud hoolduse kvaliteet, samuti on paigaldatud istepinke, prügiurne ja ehitatud mänguväljakuid. Jäätmete käitlemisega tegelevad vastavat luba omavad äriühingud. Linn on korraldanud ohtlike jäätmete kogumist, paigaldanud vanade patareide kogumiskastid ja klaastaara kogumiskonteinerid. Kevadeti korraldatakse prügivedamise päevi. Kaugkütteteenust osutab linnale kuuluv äriühing AS Jõgeva Soojus, kellele kuuluvad soojusvõrgud (8,6 km) ja keskkatlamaja. Kaugküttesüsteemi on ühendatud 88 tarbijat, sh 54 korterelamut. Viimastel aastatel on aastas tarbitud ca 30 000 MWh soojusenergiat. Suurem osa tarbijaid on ühendatud soojusvõrguga kaasaegsete soojussõlmede kaudu. Kõik soojussõlmed on varustatud soojamõõtjatega. Linnal on koostatud energeetika arengukava. Tarbijate gaasiga varustamiseks on välja ehitatud peaaegu kogu linna hõlmav kesk- ja madalsurve gaasivõrk. Tarbijateks on katlamajad ja 1700 kodutarbijat. Gaasivõrgu omanikuks on AS Eesti Gaas. Tarbijate elektrienergiaga varustamiseks on linnas välja ehitatud 45 alajaama ja linna kolmepoolne toide. Summaarne tarbimiskoormus on 7100 kW. Elektrivõrgud kuuluvad AS Eesti Energiale. Jõgeva linnas on 5. juuni 2000. a seisuga äriregistris registreeritud 161 äriühingut ning 45 füüsilisest isikust ettevõtjat. Peamine tegevusvaldkond on kaubandus ja teenindus. Esindatud on ehituse, veonduse, laonduse, metsamajanduse ning kommertsteenuste osutamisega seotud ettevõtjad. Tööstusest on esindatud puidutöötlemine, naha- ja tekstiiltoodete valmistamine ning toiduainete tootmine. Töötajate arvust lähtuvalt on enamik Jõgeva ettevõtteid väikeettevõtted (töötajaid vähem kui 50). Suur on üksikettevõtjate osakaal. 4. Arengukava avalikustamine Valminud arengukava projekti tutvustati kahel avalikul arutelul (2000. aasta mais ja juunis), samuti oli ja on võimalik materjalidega tutvuda linnavalitsuses (Suur 5), Jõgeva Linnaraamatukogus (Lai 4) ja Jõgeva linna koduleheküljel (http://www.jogevalv.ee).