Vändra Vallavolikogu — Vändra valla heakorra eeskirja kinnitamine — KO, 99, 1420

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6, Vändra valla põhimääruse ja vallavalitsuse ettepanekud, Vändra Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vändra valla heakorra eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vändra Vallavolikogu 15. märtsi 1994. a otsusega kinnitatud «Heakorra eeskiri». 3. Määrus jõustub 1. mail 2000. a. Volikogu esimees Ilmar TEEVET Kinnitatud Vändra Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 13 VÄNDRA VALLA HEAKORRA EESKIRI ÜLDSÄTTED 1. Vändra valla heakorra eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on sätestada üldised heakorrareeglid, kus iga inimese kohuseks on hoida korda ja pidada puhtust ning hoiduda ise ja tõkestada teiste tegevust, mis rikub käesolevas eeskirjas sätestatut või üldtunnustatud käitumisreegleid. 2. Eeskirjaga määratakse kindlaks vallas kehtivad heakorranõuded ühes kohustuste ja keeldudega ning haldusvastutusele võtmise kord nende nõuete rikkumisel. 3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes asuvad alaliselt või viibivad Vändra valla haldusterritooriumil. 4. Vändra valla üldkasutatava territooriumi (pargid, haljasalad, allasutusi ümbritsev maa-alal, kalmistud, sõidu- ja kõnniteed) puhastamise ja korrashoiu korraldab Vändra Vallavalitsus teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega sõlmitud lepingute kaudu. 5. Avalik koht on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav. 6. Kinnistu mõistega on võrdsustatud juriidilise või füüsilise isiku kasutuses olev maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad. KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEL 7. Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid. 8. Ehitise või kinnistu omanik, ehitus- ja remonttöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud korras hoidma puhastusala. Puhastusala ulatub ristsuunas kinnistu piirist või ehitisest tänava telgjooneni. Riigi- ja vallamaanteel on sõidutee puhastusala ühe meetri kaugusel sõidutee äärest. Ehitise või kinnistu vahelise maa-ala puhastuala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon, kui see pole kindlaks määratud teisiti. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi seisundit. Puhastusalal tuleb: 8.1. pühkida tänavad ja koristada praht; 8.2. puhastada prahist truubid, sadeveekaevud, rentslid, keldriakende valgussahtlid ning tühjendada prügiurnid ja praht; 8.3. kõrvaldada teekattest väljakasvav rohi ja puuvõrsed ning tasandada väiksemad augud teekattes; 8.4. niita muru, kärpida puude ja põõsaste otsi; pügada hekke, koristada varisenud puulehti ja oksi; 8.5. informeerida vallavalitsuse kommunaalasutust kuivanud puudest ja okstest, mis võivad kokku puutuda õhuliinidega või varjata liiklusmärke; 8.6. informeerida teede valdajat ja vallavalitsust teekattesse tekkinud suurematest aukudest, lahtistest kaevuluukidest, langenud puudest jms. 9. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 9.1. avalike kohtade ja munitsipaalomandis olevate territooriumide korrashoiu, sõlmides selleks vastavaid lepinguid, tehes ettekirjutusi ja määrates kohustusi, mis tulenevad käesolevast eeskirjast; 9.2. vajadusel korraldama avalikus kohas vajalikul hulgal prügiurnide ja -konteinerite paigaldamise ning nende regulaarse tühjendamise; 9.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrashoiu, tähistama need nõuetekohaste märkidega ning tagama sinna juurdepääsu; 9.4. asulate tänavatel nimesiltide olemasolu; 9.5. tänavavalgustuse rajamise, hoolduse ja remondi; 9.6. vallavalitsuse korraldusega võib: 9.6.1. käesolevast eeskirjast tulenevate omaniku kohustuste täitmata jätmisel või puudulikul täitmisel korraldada selle töö tegemine ning nõuda selle maksumus sisse omanikult; 9.6.2. kehtestada punktis 8 kinnitatust teistsugune puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit; 9.7. avalikku kohta tohib tõkkepiirde, reklaamsildi, telefonikabiini, vitriini, pingi ja teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse loal. Nende korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikul. 10. Asutused, ettevõtted ja organisatsioonid, korteriühistud, kinnisvara omanikud ja kasutajad on kohustatud: 10.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia; 10.2. aastaringselt korras hoidma oma krundi või valduse; 10.3. õigeaegselt niitma muru ja rohu, pügama heki ning korraldama kokkuleppel (tasu eest või tasuta) liinivaldajaga puuokste kärpimise, mis kasvavad side- ja elektriliinidesse; 10.4. tegema oma kinnistul või krundil regulaarselt umbrohutõrjet vältimaks umbrohu levikut naaberkinnistutele; 10.5. hoidma korras kinnistut läbivad erateed, mis on nimetatud avalikuks kasutamiseks vastavalt teeseaduses ja asjaõigusseaduses sätestatud tingimustele; 10.6. kindlustama vaba juurdepääsu oma territooriumil asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele; 10.7. rajama ja korras hoidma prügikonteinerite hoiukohad ning tagama neile juurdepääsu; 10.8. asulates, tänavatel ja väljaspool asulat asuvatel valla teedel kaevetööde teostamiseks, truupide paigaldamiseks, kraavide torutamiseks või kinniajamiseks taotlema kirjaliku loa vallavalitsuselt; 10.9. taotlema projekti paljukorteriliste elamute rõdude ümberehitamiseks. 11. Ehitiste omanik või valdaja on kohustatud: 11.1. korras hoidma hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 11.2. paigaldama üldkasutatava hoone juurde prügiurni ja seda õigeaegselt tühjendama; 11.3. tagama vastavalt tänava hoonete numeratsioonile õige hoone numbri; 11.4. tagama heitveekogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgemise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise ning krundil olevate kraavide ja truupide regulaarse puhastamise; 11.5. kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde tegemise ajal ohutuse; 11.6. hoidma korras üldkasutatavad trepikojad, koridorid, keldrid ja pööningud, uksed ja aknad; 11.7. heiskama hoonetel riigilipu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lipupäeval või Pärnu maavanema korraldusel. 12. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 12.1. järgima hoone välisilme muutmisel ning fassaadi ümberehitamisel riigi ja Vändra valla ehitusmäärusega sätestatud korda; 12.2. vältima objektilt pori ja prahi sattumist teedele, platsidele ja haljasaladele; 12.3. hoidma korras ja puhastama objekti territoorium ja juurdepääsutee; 12.4. rajama ning korras hoidma piirdeaia või muu tõkke, et tagada möödujate ohutus ja takistada kõrvaliste isikute sattumise objektile; 12.5. pärast tööde lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 12.6. kaevetööde tegija garanteerima teekatte ja heakorra tähtaegse ja kvaliteetse taastamise. 13. Tehnovõrgu (elektriliinid, vee- ja kanalisatsioonitrassid, pumbamajad, alajaamad) omanik (valdaja) on kohustatud: 13.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 13.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas; 13.3. need korras hoidma, tagama liiklus- ja üldohutuse ning nõuetekohase tähistuse. 14. Müügi- või teeninduspunkti omanik ja avaliku ürituse korraldaja on kohustatud: 14.1. tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett jms) paigaldamiseks ning müügi- ja teeninduspunkti avamiseks taotlema vallavalitsuselt vastava loa; 14.2. kauplemisel korras hoidma kogu müügi- või teeninduspunkti ümbruse (raadiusega 25 m, teeäärsel rajatisel kuni sõidutee telgjooneni, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti), paigaldama sinna juurde vajalikul hulgal prügikaste ja organiseerima nende tühjendamise; 14.3. kauplemiskohta, kus kaubeldakse alkoholi ja õllega, paigaldama WC; 14.4. koristama pärast kauplemise lõppu kogu kauplemisest mõjutatud ümbruse; 14.5. avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, millel üritus läbi viidi, puhastama hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loal määratud tähtajaks; 14.6. tagama teenindamisel avaliku korra ja heakorra. NÕUDED VALLAS ELAVALE VÕI VIIBIVALE ISIKULE 15. Heakorra tagamiseks on keelatud: 15.1. avalikes kohtades kasvavate puude, põõsaste, hekkide, lillede murdmine või muul viisil vigastamine ja kahjustamine; murukamara ja teekatte rikkumine; 15.2. maa-aluste ja õhus olevate kommunikatsioonide (kaablid, torustikud, elektriõhuliinid) piirkonnas puude istutamine ilma kommunikatsioonide valdaja loata; 15.3. kulu põletamine ja alates 15. maist 15. septembrini prahi põletamine lahtise tulega; 15.4. põletada prahti prügikonteinerites, visata üldotstarbelisse prügikonteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- ja betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid; 15.5. maha panna prügi ning kütte- ja määrdeõli kanalisatsiooni, avalikesse kohtadesse, veekogusse ja nende kallastele, metsa, maanteekraavi jm selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 15.6. mootorsõidukite parkimine ja sellega liiklemine parkides, kalmistutel ja mujal avalikel haljasaladel; samuti parkimine teedel ja tänavatel selliselt, et see ei segaks hea- ja lumekoristustöid ega häiriks kaaskodanikke; 15.7. sõidukite pesemine tänavatel, haljasaladel ja veekogudes ning ligemal kui kümme meetrit vee piirist; 15.8. paigaldada ilma projektita vedelkütuse mahuteid; 15.9. ujutada loomi üldkasutatavates suplemiskohtades; 15.10. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni ja tolmu. KALMISTU HALDAMINE 16. Omanikud on kohustatud korrastama hauatähiseid, hauarajatisi, kalme ja kalmudevahelisi teid vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kaks korda aastas. 17. Surnu matmiseks on matuse korraldaja kohustatud esitama kalmistuvahile perekonnaseisuorgani poolt väljastatud surmatunnistuse. 18. Kalmistuvahile peab teatama eelseisvast matmisest üldjuhul 48 tundi enne matmist. 19. Kalmistuvaht vormistab matmisloa ja registreerib iga matmise matuse registreerimise raamatusse. 20. Matmine on lubatud ainult päevasel ajal. Matmine on keelatud riiklikel pühadel. 21. Kui matmisest on möödas rohkem kui 40 aastat ning hauaplatsi ja -rajatisi ei ole korrastatud kolme viimase aasta jooksul ning hauatähisel ei ole kunstilist ega kultuurilist väärtust, on kalmistuvahil õigus kalmistu haldaja loal matmispaik tasandada ja võtta see kasutusele uue hauaplatsina. 22. Kultuurilooliselt tuntud isikute matmisplatside korrastamise organiseerib vallavalitsus. Kultuurilooliselt tuntud isikute hauaplatside peale ei maeta. 23. Kalmistud on avatud ja neid võib külastada kõigil nädalapäevadel. 24. Kalmistu külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust. 25. Keelatud on: 25.1. kalmude, hauatähiste ja -rajatiste mis tahes rüüstamine; 25.2. koduloomade kaasatoomine; 25.3. lõkete tegemine kalmistuvahi loata; 25.4. hauaplatside mõõtmete suurendamine hauaplatside katmisel uue materjaliga; 25.5. prügi mahapanek selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Puulehed, pärjad, kuuseoksad ja suuremõõtmelised esemed viiakse põletusplatsile ja muu prügi tähistatud mahapaneku kohtadesse); 25.6. sõitmine kalmistul mis tahes liiklusvahendiga (erandkorras vajalik kalmistuvahi luba); 25.7. loomade matmine. VASTUTUS 26. Eeskirjade rikkumisel kannab süüdlane vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. 27. Eeskirjade rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Vändra Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. KONTROLL 28. Eeskirja täitmist kontrollivad vastavad riigijärelevalveorganite, haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud ja Vändra Vallavolikogu poolt volitatud ametiisikud.