Vändra Vallavolikogu — Vändra vallavanema statuudi kinnitamine — KO, 99, 1417

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 49 ja paragrahvi 50, Vändra valla põhimääruse ja vallavalitsuse ettepanekud, Vändra Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vändra vallavanema statuut (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vändra Vallavolikogu 27. oktoobri 1998. a määrus nr 4 «Vallavanema statuudi kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Ilmar TEEVET Kinnitatud Vändra Vallavolikogu 21. märtsi 2000. a määrusega nr 8 VÄNDRA VALLAVANEMA STATUUT ÜLDSÄTTED 1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. 2. Vallavanem esindab Vändra valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja eraõiguslike asutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vallas, teistes omavalitsusüksustes, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, Vändra valla põhimäärusele ning Vändra valla esindamise korrale. 3. Vallavanem lähtub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse põhimõtetest, omavalitsusüksusele pandud ülesannetest ja pädevusest, et tagada seaduste alusel valla kohaliku elu iseseisev juhtimine ja korraldamine, arvestades vallaelanike õigustatud vajadusi ja huve ning valla arengu iseärasusi. VALLAVANEMA VALIMINE 4. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest. 5. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 6. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vastavuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Vändra valla põhimääruse ja Vändra Vallavolikogu töökorraga kuni kolmeks aastaks. 7. Vallavanemal on õigus moodustada vallavalitsus arvates tema vallavanemaks valituks osutamise päevast. 8. Vallavanema volitused algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. VALLAVANEMA ÜLESANDED 9. Vallavanem: 9.1. korraldab vallavalitsuse (edaspidi valitsus) tööd; 9.2. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 9.3. korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist, kutsub kokku valitsuse istungid omal algatusel, volikogu või volikogu komisjoni otsuse alusel või poolte valitsuse liikmete ettepanekul vastavuses Vändra Vallavalitsuse töökorraga; 9.4. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla allasutuse juhi kandidaadi ning nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri ja teised vallavalitsuse ametnikud ja teenistujad; 9.5. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 9.6. annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9.7. sõlmib töölepinguid allasutuste juhtide ja töötajatega ning vormistab töövõtulepinguid; 9.8. kehtestab valla haldusaparaadi töökorra-, töötervishoiu- ja tööohutuseeskirjad jm ametiasutuse sisemise töö korraldamise juhendid; 9.9. esindab valda pangas ja kohtus ning majandus- ja tööettevõtulepingute sõlmimisel erivolitusteta oma pädevuse piires; 9.10. täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu ning valitsuse poolt pandud ülesandeid. TÖÖÜLESANNETE ANDMINE JA ARUANDEKOHUSTUS 10. Vallavanem annab otseseid tööülesandeid volikogu oma määruste ja otsustega ning valitsus oma määruste ja korraldustega. 11. Vallavanem on kohustatud oma tööst aru andma, kui seda taotleb volikogu oma otsusega, valitsus oma korraldusega ning volikogu või valitsuse liige kirjaliku arupärimisega. VALLAVANEMA ASENDAMINE 12. Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema asetäitja, kes kinnitatakse volikogu otsusega vallavanema ettepanekul. 13. Vallavanema või vallavanema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat valitsuse liige vallavanema käskkirja alusel, milles on määratletud asendaja volituste ulatus. Käskkirjaga antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, valitsus ega vallavanem ei vastuta. 14. Kui vallavanem või vallavanema asetäitja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohaolev valitsuse liige. 15. Vallavanemat ei tohi asendada vallasekretär. 16. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni volikogu poolt kohusetäitja määramiseni või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogule. Kui selle aja jooksul ei ole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigus algatada tema vastu tekitatud kahjude sissenõudmist. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS 17. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavanemale, vallavalitsusele või valitsuse liikmele. 18. Umbusalduse avaldamise algatamise aluseks on algatus, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse algatamise põhjus ja samuti teatatakse kirjalikult isikule, kelle vastu algatatakse umbusalduse avaldamine. 19. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 20. Ettekande küsimuse arutamisel istungil teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Läbirääkimisi ei alustata. 21. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil sõna võtta. 22. Umbusalduse avaldamiseks viiakse läbi avalik hääletamine ja otsustuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 23. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 24. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. VALLAVANEMA TAGATISED ÕIGUSAKTIDE TÄITMISEL 25. Kui valitsuse istungil võetakse vastu määrus või korraldus, mille eelnõud ei ole eelnevalt vallavanemale või vallavanema asetäitjale tutvustatud ning vallavanem või vallavanema asetäitja hääletab istungil vastava eelnõu vastu, ei ole nad kohustatud seda määrust või korraldust täitma kuni volikogu vastava määruse või otsuse vastuvõtmiseni; 26. Kui volikogu istungil võetakse vastu määrus või otsus, mille eelnõud ei ole eelnevalt vallavanemale või vallavanema asetäitjale tutvustatud, võib vallavanem seda määrust või otsust mitte täita kuni määruse või otsuse vastuvõtmiseni järgmisel istungil, kui vallavanem või vallavanema asetäitja selgitab volikogu istungil enne määruse või otsuse vastuvõtmist selle täitmata jätmise põhjuseid. VALLAVANEMA SOTSIAALSED GARANTIID 27. Vallavanemale võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 27.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 27.2. tema enda algatusel seoses tervisekahjustusega, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 27.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 28. Käesoleva statuudi punktis 27 sätestatud hüvitust ei maksta, kui vallavanem: 28.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a statuudi punktis 27.2 toodud juhul; 28.2. valitakse vallavanemaks uueks tähtajaks. 29. Vallavanemale makstakse hüvitist volikogu otsusega, kui ta on töötanud vallavanemana vähemalt üks aasta antud valimisperioodil, järgmistel juhtudel: 29.1. seoses tema edutamisega, nimetamisega või valimisega teisele avaliku teenistuse ametikohale – ühe kuu ametipalk; 29.2. seoses tagasiastumisega perekondlikel või muudel mõjuvatel põhjustel – kahe kuu ametipalk; 29.3. kompensatsioon perekonnaliikmetele vallavanema surma korral – kuue kuu ametipalk. VALLAVANEMA STATUUDI RAKENDAMINE 30. Vändra vallavanema statuudi kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub Vändra Vallavolikogu määrusega.