Vändra Vallavolikogu — Vändra Vallavalitsuse töökorra kinnitamine — KO, 99, 1416

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 49, Vändra valla põhimääruse ja vallavalitsuse ettepanekud, Vändra Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vändra Vallavalitsuse töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vändra Vallavolikogu 14. oktoobri 1997. a määrus nr 7 «Vändra Vallavalitsuse reglemendi kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Ilmar TEEVET Kinnitatud Vändra Vallavolikogu 21. märtsi 2000. a määrusega nr 7 VÄNDRA VALLAVALITSUSE TÖÖKORD ÜLDSÄTTED 1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. 2. Vallavalitsus realiseerib Vändra valla põhimääruse paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 3. Vallavalitsus moodustab ametiasutuse koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse allasutuste tegevust. 4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. VALLAVALITSUSE MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED 5. Vallavanemal on õigus moodustada vallavalitsus arvates tema vallavanemaks valituks osutumise päevast. 6. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 7. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 8. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks olemise ajaks. 9. Vallavolikogu uue koosseisu valimise järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse volitused ning uue vallavalitsuse volitused algavad vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 10. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 11. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. VALLAVANEM 12. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 13. Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Vändra valla põhimääruse paragrahvis 29 sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. 14. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Vändra valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja eraõiguslike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, Vändra valla põhimäärusele ning Vändra valla esindamise korrale. 15. Vallavanema volitused algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 16. Vallavanema ülesanded, kohustused, asendamine, vastutus, umbusalduse avaldamine ja sotsiaalsed tagatised on määratletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Vändra valla põhimääruse ja vallavanema statuudiga. KOMISJONID 17. Vallavalitsus moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ning töörühmi ühekordsete ülesannete täitmiseks. 18. Komisjonide ja töörühmade pädevus, töökord, koosseis, volituste ulatus ja kestus määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas, mille kinnitab vallavalitsus. 19. Komisjon või töörühm: 19.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad valla elu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 19.2. töötab välja tegevuskavasid; 19.3. algatab vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõusid ning annab arvamusi talle läbiviimiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 19.4. teeb ettepanekuid vallavalitsuse istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 19.5. lahendab muid temale vallavolikogu ja -valitsuse poolt antud ülesandeid; 19.6. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks komisjoni või töörühma põhikirja. 20. Komisjoni või töörühma esimees: 20.1. juhib komisjoni või töörühma tööd; 20.2. koostab töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 20.3. jaotab komisjoni või töörühma liikmete vahel tööülesandeid; 20.4. kutsub kokku komisjoni või töörühma koosoleku ja juhatab seda. 21. Komisjoni või töörühma esimehe äraolekul asendab teda komisjoni või töörühma esimehe poolt määratud asendaja komisjoni või töörühma liikmete hulgast. 22. Komisjoni või töörühma töövorm on koosolek, mis toimub komisjoni või töörühma põhikirjas sätestatud sagedusega. 23. Komisjon või töörühm on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni või töörühma koosseisust, sealhulgas esimees või tema äraolekul määratud asendaja. 24. Komisjoni või töörühma otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Koosolekud protokollitakse ja allkirjastatakse koosoleku juhataja ja protokollija poolt. 25. Komisjonil või töörühmal on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja spetsialiste. 26. Komisjoni või töörühma otsused on soovitusliku iseloomuga. 27. Komisjon või töörühm on aruandekohustuslik vallavalitsuse ees. 28. Komisjoni või töörühma liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni või töörühma liikme volitused lõpevad vallavalitsuse vastava õigusaktiga. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTIDE ALGATAMINE 29. Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 29.1. vallavolikogu esimehel, vallavolikogu komisjonil; 29.2. vallavanemal ja vallavalitsuse liikmel; 29.3. vallavalitsuse komisjonil või töörühmal; 29.4. vallavalitsuse ametnikul ja allasutuse juhil; 29.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 30. Vallavalitsus võib teha komisjonile, töörühmale, vallavalitsuse ametnikule või allasutuse juhile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 31. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ja teised vajalikud materjalid ning need peavad olema vormistatud vastavalt valla asjaajamise juhendile ja haldusdokumentide vorminõuetele. 32. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega viseeritakse vallavanema, vallasekretäri või vastava vallavalitsuse ametniku poolt. 33. Vallasekretär esitab oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele ning samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks. 34. Eelnõud esitatakse vähemalt seitse tööpäeva enne valitsuse istungi toimumist vallasekretärile, kes registreerib eelnõud ning lülitab need valitsuse istungi päevakorra projekti. Päevakorra projekti kinnitab vallavanem. VALLAVALITSUSE ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE 35. Vallavalitsuse töövorm on istung. 36. Valitsuse istungi kutsub kokku ja seda juhatab vallavanem, tema äraolekul asetäitja. 37. Valitsuse korralised istungid toimuvad vähemalt kord kuus Vändra vallamajas. 38. Valitsuse istungi kokkukutsumist võivad taotleda ka volikogu esimees, volikogu komisjon ja vallavalitsuse liikmed. 39. Kiiret lahendamist vajavate küsimuste arutamiseks on punktis 39 toodud isikutel õigus kutsuda kokku vallavalitsuse erakorraline istung, teatades sellest valitsuse liikmetele ja volikogu esimehele ette vähemalt üks tööpäev. 40. Valitsuse istungitest informeeritakse valitsuse liikmeid ja volikogu esimeest viis päeva enne istungi toimumist. 41. Vallasekretär esitab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentide ja valitsuse istungi kutsega vallavalitsuse liikmetele vähemalt viis tööpäeva enne istungi toimumist. VALLAVALITSUSE ISTUNGI LÄBIVIIMINE 42. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema asetäitja. Kui vallavanem ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja istungil suuliselt. 43. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 44. Valitsuse istungile võib kutsuda õigusaktide eelnõude esitajaid ja teisi isikuid vallavanema ettepanekul. Vallavalitsuse ametnikud võivad osaleda nende tegevusvaldkonda puudutavate küsimuste arutamisel nõuandva sõnaõigusega. 45. Volikogu esimees või aseesimees võivad istungist osa võtta nõuandva sõnaõigusega. 46. Valitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär, kes ei ole vallavalitsuse liige ning kes protokollib valitsuse istungit. 47. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Ettepanekuid päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 48. Istungi päevakorra projektis märkimata küsimusi võib valitsus lülitada istungi päevakorda poolthäälteenamusega, kui vastav ettepanek on põhjendatud ja kiireloomuline. 49. Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 50. Vallavalitsuse määruse või korralduse eelnõu arutelu seisneb ettekande, kaasettekande, sõnavõttude ja küsimuste ning selgituste ärakuulamises. 51. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. 52. Hääletatakse üksnes kehtestatud korras ettevalmistatud eelnõusid ja valitsuse liikmete poolt kirjalikult esitatud või valitsuse istungi käigus protokollis fikseeritud ettepanekuid. 53. Hääletamine istungil on avalik ja otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 54. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 55. Valitsuse otsustused fikseerib istungi juhataja. 56. Vallavalitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Sätestatud juhul on valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse valitsuse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle valitsuse liikme võrra väiksem. VALLAVALITSUSE ISTUNGI JA KOOSOLEKU PROTOKOLL 57. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või vallavanema asetäitja ja protokollija. Üldjuhul on protokollijaks vallasekretär. 58. Valitsuse komisjoni või töörühma koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 59. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 60. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.Valitsuse liikmel on õigus nõuda eriarvamuse protokollimist. 61. Valitsuse istungi ja koosolekute protokollid avalikustatakse. Need peavad olema valmis ja tutvumiseks välja pandud kolmandal tööpäeval pärast istungit või koosolekut valla kantseleis. 62. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 63. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, NENDE JÕUSTUMINE JA NEIS MUUDATUSTE TEGEMISE TAOTLEMINE 64. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta korraldusi. 65. Vallavalitsusel on õigus vastu võtta protokollilisi otsustusi. 66. Määrused ja korraldused peavad olema valla põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. Määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla kantseleis ja teadetetahvlil valitsuse istungi toimumise järgselt kolmandal tööpäeval. 67. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 68. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 69. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 70. Korraldus jõustub selles ettenähtud tähtajal ning see tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 71. Valitsuse õigusaktid kehtivad Vändra valla haldusterritooriumil. 72. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asetäitja ja vallasekretär. 73. Valitsuse õigusaktide täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. 74. Igaühel on õigus taotleda volikogult ja valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 75. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. ARUPÄRIMINE 76. Igal vallavalitsuse liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise kohta volikogu ja valitsuse poolt volitatud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 77. Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu. 78. Arupärimisele esitatakse vastus vallavanema otsustusel kas kirjalikult või suuliselt valitsuse istungil ühe kuu jooksul, järgides avaldustele vastamise seaduses toodud tähtaegu. VOLIKOGU POOLT VALITUD JA AMETISSE NIMETATUD ISIKUTE SOTSIAALSED GARANTIID 79. Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 79.1. seoses volituste tähtaja lõppemisega; 79.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 79.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 80. Punktis 79 toodud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 80.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punktis 79.2 toodud juhul; 80.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 81. Vallavanemale makstakse täiendavat hüvitust vastavalt vallavanema statuudi punktile 29. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 82. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning hallatavate allasutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 83. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 83.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 83.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 83.3. tunnistada akt kehtetuks. 84. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 85. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning hallatavate allasutuste ja nende juhtide akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 86. Valitsus tunnistab kehtetuks sellised aktid ja toimingud, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 87. Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja hallatavate allasutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla vara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 88. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. 89. Teenistuslikku järelevalvet ei teostata haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. 90. Kohaliku omavalitsuse tegevuse üle teostavad järelevalvet maavanem seadusega sätestatud korras ja õiguskantsler valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. VALLAVALITSUSE TÖÖKORRA RAKENDAMINE 91. Vändra Vallavalitsuse töökorra kinnitamine ja muutmine toimub Vändra Vallavolikogu määrusega.