Vastseliina Vallavolikogu — Vastseliina valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 99, 1413

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9 ja paragrahvi 23 lõikest 6, Vastseliina Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vastseliina valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vastseliina Vallavolikogu 22. veebruari 1994. a otsus. 3. Käesolev määrus jõustub 10. novembril 2000. a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL Lisa Vastseliina Vallavolikogu 2. novembri 2000. a määrusele 22 VASTSELIINA VALLA PÕHIMÄÄRUS Üldsätted 1. Vastseliina valla põhimääruse mõiste Vastseliina valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Vastseliina valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsuse (valla või linna) demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalikku omavalitsust teostavad vallas esindusdemokraatia vormis hääleõiguslikud vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Vastseliina vallas 3.1. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. tegevuse avalikkus; 3.1.7. avalike teenuste osutamine ja vahendamine võimalikult soodsatel tingimustel. 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus 5.1. Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada Vastseliina vallas: 5.1.1. sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu; 5.1.2. koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. 5.2. Lisaks käesoleva põhimääruse punktile 5.1 otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.3. Vastseliina vald omavalitsusüksusena täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 5.4. Seaduse alusel pandud kohustuste täitmine finantseeritakse riigieelarvest. 6. Omavalitsusorganid 6.1. Vastseliina valla omavalitsusorganid on: 6.1.1. Vastseliina Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 6.1.2. Vastseliina Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – volikogu poolt moodustatav täitev- ja korraldav organ. 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 7.3. Vastseliina Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid kehtivad Vastseliina valla territooriumil. 8. Vastseliina vald avalik-õigusliku isikuna 8.1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 8.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja volikogu poolt kindlaksmääratud sümboolika. 9. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 9.1. Vallal on eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. 9.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 10. Vastseliina valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 10.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 10.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda vallavolikogu või viimase poolt määratud esindus. 11. Valla omavalitsusorganite suhted riigi ja teiste omavalitsusüksustega 11.1. Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 11.2. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. 12. Vastseliina valla õiguste kaitse 12.1. Valda likvideerida või selle piire muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 12.2. Volikogul on õigus Vastseliina valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi ja rahvahääletusi. 12.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 13. Valla lipp ja vapp 13.1. Valla lipu ja vapi kasutamise kord kehtestatakse volikogu poolt. 13.2. Valla asutuste ja organisatsioonide lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla ametlikult registreeritud lipuga. 13.3. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 14. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Vastseliina valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 15. Valla piir 15.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 15.2. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 16. Valla elanik 16.1. Valla elanik on isik, kellel on Vastseliina valla elanike registri järgi alaline elukoht Vastseliina vallas. 16.2. Täisealisel valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 17. Valla administratiivkeskus 17.1. Valla administratiivkeskus asub Võidu 14 Vastseliina alevikus. Volikogu 18. Volikogu moodustamine 18.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. 18.2. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 18.3. Volikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 19. Vallavolikogu liige, tema õigused ja kohustused 19.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 19.2. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 19.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus või volikogu tegevusest tervikuna. 19.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 19.5. Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 19.6. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1. Sellise olukorra tekkimisel on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema kirjaliku avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 19.7. Tööandjal on kohustus võimaldada volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, komisjonide koosolekutest ja täita muid volikogu poolt antud ülesandeid. 19.8. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille avaldamine on seadusega või muu õigusaktiga keelatud. 19.9. Volikogu liikmel on õigus olla informeeritud vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist istungi ajast, kohast ja arutamisele tulevatest küsimustest. 19.10. Volikogu liikmel on õigus teha ettepanekuid volikogus informatsiooni kuulamiseks, õigusaktide vastuvõtmiseks, esitatud eelnõude täiendamiseks või muutmiseks. 19.11. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 19.12. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest pikemaajalisest kui 30 kalendripäevasest vallast eemalviibimisest. 19.13. Volikogu istungil on volikogu liige kohustatud juhinduma volikogu töökorrast. 20. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 20.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 20.1.1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 20.1.2. tagasiastumisega; 20.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Vastseliina vallas; 20.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 20.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 20.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 20.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 20.1.8. tema surmaga. 20.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 20.1.1 sätestatud asjaolude teatavakssaamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 20.3. Punktis 20.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 20.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktides 20.1.3, 20.1.4 ja 20.1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 20.5. Punktides 20.1.5, 20.1.6 ja 20.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse volikogule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. 21. Volikogu liikme volituste peatumine 21.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 21.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 21.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 21.2.2. nimetamisega prokuröriks; 21.2.3. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 21.2.4. nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 21.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 21.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 21.2.7. tööülesannete, õpingute või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 21.3. Punktis 21.2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema, linnapea ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 21.4. Punktides 21.2.1 ja 21.2.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 21.5. Punktis 21.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 21.6. Punktides 21.2.5 ja 21.2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 21.7. Punktis 21.2.6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 22. Volikogu asendusliige 21.1. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele määratud isik. 21.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. 21.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 21.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 21.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 21.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 21.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 21.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 21.9. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 23. Vallavolikogu ainupädevus 23.1. Volikogu ainupädevusse kuulub: 23.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 23.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 23.1.4. koormiste määramine; 23.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 23.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 23.1.7. valla arengukava vastuvõtmine, muutmine või tühistamine; 23.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 23.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 23.1.11. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 23.1.12. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 23.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 23.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine; 23.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 23.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 23.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 23.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 23.1.19. töötasu määramine volikogu esimehele ja aseesimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 23.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 23.1.21. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23.1.22. valla esindamise korra kehtestamine; 23.1.23. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning nende põhikirja kinnitamine ja muutmine; 23.1.24. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 23.1.25. kohtu kaasistujate valimine; 23.1.26. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 23.1.27. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 23.1.28. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 23.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 23.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 23.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 23.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 23.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 23.1.34. valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 23.1.35. vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 23.1.36. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 23.2. Volikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida volikogu komisjonidele ega valitsusele. 23.3. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 24. Volikogu tööorganid ja -vormid 24.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. 24.2. Volikogu asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab valitsuse kantselei. 24.3. Volikogu töövorm on istung, volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 25. Volikogu esimees 25.1. Volikogu esimees: 25.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 25.1.2. esindab volikogu ja Vastseliina valda vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 25.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrusetele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 25.1.4. organiseerib koos valitsuse ja volikogu komisjonidega volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamise; 25.1.5. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nendes tõstatatud küsimuste lahendamise; 25.1.6. täidab muid talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu otsusega pandud ülesandeid; 25.1.7. osaleb vajadusel valitsuse istungitel; 25.1.8. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel. 25.2. Volikogu esimehe äraolekul (kauem kui kümme kalendripäeva) asendab teda volikogu aseesimees. 25.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe samaaegsel äraolekul asendab volikogu esimeest ealt vanim kohalolev volikogu liige. 26. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 26.1. Esimest volikogu istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 26.2. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 26.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu. 26.4. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib esitada kuni kolm küsimust. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 26.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 26.6. Volikogu moodustab salajase hääletamise läbiviimiseks vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 26.7. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele esitamise järjekorras. 26.8. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 26.9. Kui joon on alla tõmmatud mitme kandidaadi nimele, loetakse sedel rikutuks. Kui hääletussedelil ei ole ühtegi joont alla tõmmatud, loetakse see erapooletuks. 26.10. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 26.11. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 26.12. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad saavad ka nüüd võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 26.13. Kui kandidaate on ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbirääkimist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 26.14. Pärast volikogu esimehe valimist esitavad volikogu liikmed volikogu aseesimehe kandidaadid. Volikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 26.15. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 26.16. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla volikogu juhatanud valla valimiskomisjoni esimees (aseesimehe valimisel volikogu esimees). 27. Volikogu istung Volikogu istung kutsutakse kokku ja viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kehtestatud töökorrale. 28. Hääletamine 28.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. 28.2. Hääletamine volikogus on avalik 28.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 28.4. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ettenähtud juhtudel volikogu koosseisu häälteenamusega. 28.5. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 29. Volikogu komisjonid 29.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. 29.2. Volikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 29.3. Komisjoni moodustamine, koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. 29.4. Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse esimehe esildise alusel. 29.5. Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 29.6. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. 29.7. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. 29.8. Komisjoni otsus on soovituslik. Kohustusliku õigusakti vastuvõtmiseks esitab komisjon selle eelnõu volikogule. 29.9. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku toimumise aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused ning eriarvamused. 29.10. Komisjoni täpsed ülesanded ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas. 30. Revisjonikomisjon 30.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 30.2. Revisjonikomisjoni esimees ja tema liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla valla ametiasutuse hallatava asutuse või valla osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige. 30.3. Revisjonikomisjon kontrollib oma põhimääruses sätestatud korras: 30.3.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 30.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 30.3.3. valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja valla osalusega äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 30.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 30.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 30.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 30.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki töös vajalikke dokumente ning kaasata revisjoni tööks erialaspetsialiste revisjonikomisjonile kehtestatud eelarve mahus. 30.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama kirjalikult märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 30.7. Ettepanekuid revideerimise läbiviimiseks võivad teha volikogu liikmed, komisjonid ja vallavalitsus. 31. Umbusaldusmenetlus volikogus 31.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 31.2. Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega. 31.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 31.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamisele volikogu usalduse kaotuse tõttu. 31.5. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 32. Volikogu tegutsemisvõimetus 32.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 32.1.1. Ei ole kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest vastu võtnud valla eelarvet, või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud. 32.1.2. Ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või nelja kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 32.1.3. Ei ole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 32.1.4. Ei ole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 32.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 33. Istungi ja koosoleku protokoll 33.1. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla volikogu istungi juhataja ja protokollija, volikogu komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 33.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 33.3. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 33.4. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused ja sõnavõttude lühike sisu. 33.5. Volikogu istungi protokollimise korraldab vallasekretär, volikogu komisjoni koosolekute protokollimise korraldab komisjon esimees. Volikogu istungi protokolli vormistab protokollija, lähtudes haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetest. 33.6. Trükitud protokoll pannakse vallakantseleisse üldiseks tutvumiseks hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast volikogu või vallavalitsuse istungi toimumist. Volikogu komisjon on kohustatud oma koosoleku protokolli tegema kättesaadavaks kõigile soovijatele. Istungi originaalprotokollid säilitatakse vallakantseleis. Pärast volikogu koosseisu volituste lõppemist antakse koosolekute protokollid üle vallakantseleisse, kes tagab nende säilimise. 33.7. Üldteatavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 34. Volikogu õigusaktide algatamine, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 34.1. Volikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on volikogu liikmel, komisjonil, valitsusel, vallavanemal ja vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. 34.2. Volikogu õigusaktid kehtivad Vastseliina valla haldusterritooriumil. 34.3. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse nende väljapanekuga Vastseliina valla raamatukogudes. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 34.4. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 34.5. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 34.6. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 34.7. Volikogu määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallakantseleis. 34.8. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 34.9. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või esimehe asendaja. 35. Õigusaktide täitmise kontroll 35.1. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu otsuste ja määruste täitmise korra kohta volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikule. 35.2. Arupärimine esitatakse volikogu istungil suuliselt ja kirjalik tekst esitatakse volikogu esimehele. Arupärimises nähakse ette vastamise viis. 35.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata arupärimise esitajale vastavalt avaldustele vastamise seadusele. Suulise vastuse puhul vastatakse arupärimisele volikogu nõudel kohe käimasoleval istungil või järgmisel volikogu istungil. Arupärijal on õigus esitada kolm täpsustavat küsimust. Volikogu igal liikmel on õigus esitada üks küsimus arupärimise kohta. Valitsus 36. Valitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 36.1. Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, mis viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes pandud ülesandeid. 36.2. Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 36.3. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 37. Vallavanem 37.1. Vallavanem: 37.1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 37.1.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 37.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 37.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 37.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja valitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 37.1.6. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks vallale kuuluva äriühingu põhikirja ja juhatuse liikmete nimekirja või vallaasutuse põhimääruse ja selle juhi kandidaadi; 37.1.7. kinnitab valla haldusaparaadi kodukorra; 37.1.8. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta; 37.1.9. täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu ning valitsuse poolt pandud ülesandeid. 37.2. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 37.3. Vallavanema äraolekul asendab teda asevallavanem. Vallavanema ja asevallavanema äraolekul asendab vallavanemat valitsuse korralduse alusel valitsuse liige. 37.4. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 38. Vallavanema valimine 38.1. Vallavanema valib volikogu kolmeks aastaks. 38.2. Vallavanem tuleb valida pärast volikogu esimehe valimist kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. Vajadusel kuulutab volikogu välja konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. 38.3. Volikogu liikmed esitavad vallavanema kandidaadid. 38.4. Vallavanema kandidaadid esitavad volikogule enne valimist omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 38.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus esitada volikogule oma valimisprogramm (kuni 15 min) ja vastata esitatud küsimustele. 38.6. Igal volikogu liikmel on õigus igale vallavanema kandidaadile esitada kuni kolm küsimust. 38.7. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 38.8. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 38.9. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutud häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 38.10. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas punktis sätestatud korras. 39. Valitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 39.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 39.2. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, asevallavanem ja vähemalt kolm liiget. 39.3. Valitsuse arvulise suuruse ja liikmed kinnitab volikogu oma volituste ajaks vallavanema ettepanekul. 39.4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 39.5. Valitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse teenistuses oleku ajaks. 39.6. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 39.7. Valitsus esitab lahkumispalve uue volikogu koosseisu esimesel istungil. 39.8. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 40. Valitsuse kinnitamise kord 40.1. Valitsus kinnitatakse volikogu poolt ametisse vallavanema ettepanekul hiljemalt neli kuud pärast vallavanema valimisi. 40.2. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nimekirjana. 40.3. Valitsuse liikmete kinnitamine toimub volikogu poolthäälteenamusega valitsuse liikmete nimekirja alusel salajasel hääletamisel. 40.4. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmeteks kandideerijate nimekirjaga hääletussedel, kuhu hääletaja märgib iga kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 40.5. Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse eraldi liikmete kaupa. 40.6. Kui vallavanema poolt esitatud kandidaat ei saa poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue liikme esitamiseks. 41. Valitsuse pädevus 41.1. Valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest. 41.2. Lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määrustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele. 41.3. Lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. 41.4. Esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. 41.5. Valitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ning juhib nende ja ametiasutuse hallatavate asutuste tegevust. 41.6. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. 42. Valitsuse töökord 42.1. Valitsuse töövorm on istung 42.2. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 42.3. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 42.4. Istungid on üldjuhul kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 42.5. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 42.6. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 42.7. Valitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 42.8. Valitsuse istungite kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 42.9. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 42.10. Istungi protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. 42.11. Protokolli originaaleksemplarile lisatakse vastuvõetud määruste ja korralduste esimesed eksemplarid ja lisad. 42.12. Protokollid jt dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 42.13. Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. 42.14. Kui vallavalitsuse istungil arutatud küsimuse otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, fikseeritakse protokolliline otsus. 43. Valitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 43.1. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse nende väljapanekuga vallakantseleis. 43.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 43.3. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 43.4. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 43.5. Valitsuse määrused kannavad kogu vallavalitsuse volituste ajal ühtset numeratsiooni. Vallaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises 44. Õigusaktide algatamise õigus 44.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 44.2. Käesoleva punkti lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 44.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 44.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 44.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 45. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 45.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 45.2. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 45.3. Enne arutamist vallavalitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 45.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse vajadusel ka avaldaja või tema esindaja. 45.5. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastu võetud lahend või saadetakse küsimus uuesti läbivaatamiseks. 45.6. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. Omavalitsusteenistuse põhialused 46. Kohaliku omavalitsuse teenistus 46.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Vastseliina valla ametiasutustes. 46.2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult valitsuses ja valitsuse struktuuriüksustes. 46.3. Valitsuse liikmed, valitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. 46.4. Valla teenistust reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning tööseadusandlus. 47. Valla ametiasutuse poolt hallatavad asutused 47.1. Valla ametiasutuse poolt hallatavad asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud, üldjuhul nad ei teosta avalikku võimu ning asutustes töötavad isikud ei ole avalikud teenistujad. 47.2. Valla ametiasutuse poolt hallatavate asutuste juhid kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 47.3. Asutuse tegevust võib arutada volikogu istungil, samuti reguleerib volikogu asutuse tegevust arengukava, planeeringu ja eelarve kaudu. 48. Vallasekretär 48.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 48.2. Vallasekretär: 48.2.1. juhib valla kantselei tegevust; 48.2.2. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 48.2.3. korraldab volikogu ja valitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist, valitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 48.2.4. esindab valitsust kohtus ilma erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 48.2.5. hoiab valla vapipitsatit; 48.2.6. viseerib õigusaktide eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 48.2.7. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 48.2.8. annab vallakantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 48.2.9. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimise; 48.2.10. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 48.2.11. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja ametijuhendis pandud ülesandeid. 48.3. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 48.4. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 48.5. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu. 49. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 49.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 49.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 49.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 49.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 49.2. Käesoleva põhimääruse punktis 49.1 nimetatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 49.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punkti 49.1.2 alusel; 49.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 50. Osavald ja selle moodustamine 50.1. Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. 50.2. Osavalla moodustamise võivad algatada: 50.2.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 50.2.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest; 50.2.3. valitsus. 50.3. Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. 50.4. Osavalla valitsusel ja vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust. 50.5. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Korraldustele kirjutab alla osavalla vanem. 51. Aleviku- ja külavanem 51.1. Aleviku- või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 51.2. Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse eraldi lepinguga. 51.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. Majandus ja eelarve 52. Vallavara 52.1. Vallavara on Vastseliina valla omandis olev kinnis- ja vallasasjad ning varalised õigused ja kohustused. 52.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab volikogu. 52.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühest ja ajalikku registrit. 52.4. Vallale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks vallal olevate ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. 52.5. Vallal on ostueesõigus valla haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus- tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 53. Majandustegevus 53.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 53.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning selle muutmise kinnitab volikogu. 53.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 53.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. 53.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 54. Maksud ja koormised 54.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 54.2. Volikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi või juriidilisi isikuid teostama töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 54.3. Koormist ei ole lubatud asendada maksuga valla eelarvesse. 54.4. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 54.5. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 55. Valla eelarve 55.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Vallaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 55.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajatel lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 55.3. Vallaeelarve projekti koostab valitsus ja esitab selle määruse projektina läbivaatamiseks volikogule. Volikogu võtab eelarve vastu häälteenamusega. 55.4. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 55.5. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Vastseliina valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja kontrollimise täpsem kord on kehtestatud volikogu määrusega. 55.6. Eelarve projekti, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatuste ja eelarve täitmise aruandega on võimalik tutvuda valla kantseleis ning raamatukogudes. 55.7. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. Valla arengukava 56. Arengukava 56.1. Valla arengukava on volikogu poolt kinnitatav dokument, mis sisaldab Vastseliina valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suunad ja eelistused. 56.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. 56.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallakantseleis. 56.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 56.5. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, laenude võtmisele ning eelarveaastast pikemaks perioodiks võlakirjade emiteerimisele. 56.6. Kinnitatud valla arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega. Omavalitsusüksuste koostöö 57. Koostöövormid 57.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 57.1.1. tegutseda ühiselt; 57.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 57.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 57.1.4. moodustada valdade ja linnade liite. 57.2. Lõikes 1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 57.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. 58. Omavalitsusüksuste liidu asutamine Omavalitsusüksuste liidu asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitud asutamisleping ja see tegutseb seaduse ja registreeritud põhikirja alusel. 59. Lepingud riigiorganitega 59.1. Omavalitsusüksuste liidu esinduskogul või tema volitusel mõnel teisel liidu organil on õigus sõlmida liidu nimel lepinguid riigi valitsusasutustega riikliku kohustuse täitmiseks. 59.2. Riiklikke kohustusi võtab omavalitsuste liit täitmiseks juhul, kui selle poolt on kõik liitu kuuluvad volikogud. Suhted riigiorganitega ja järelevalve 60. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega 60.1. Omavalitsusorganite ja valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 60.2. Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 60.3. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. 61. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll 61.1. Maavanem teostab järelevalvet valla tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 61.2. Valla valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 61.3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 62. Teenistuslik järelevalve 62.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 62.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 62.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 62.2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 62.2.3. tunnistada akt kehtetuks. 62.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 62.4. Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 62.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktiga vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 62.6. Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 62.7. Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuse ning nende ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 62.8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. Lõppsätted 63. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 63.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 63.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks ja muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. 63.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse valla põhimäärus, mis võeti vastu 22. aprillil 1994. a.