Võru Linnavolikogu — Võru linna põhimääruse uue redaktsiooni ja Võru Linnavolikogu reglemendi kinnitamine — KO, 97, 1382

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Võru Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võru linna põhimääruse uus redaktsioon (lisa 1). 2. Kinnitada Võru Linnavolikogu reglement (lisa 2). 3. Tunnistada kehtetuks: 3.1. Võru Linnavolikogu 11. novembri 1993. a otsus nr 4 «Võru linna põhimääruse projekti läbiarutamine ja kinnitamine»; 3.2. Võru Linnavolikogu 3. märtsi 1994. a otsus nr 66 «Võru linna põhimääruse muutmine»; 3.3. Võru Linnavolikogu 16. detsembri 1996. a otsus nr 20 «Võru linna põhimääruse muutmine ja linna eelarve koostamise ja täitmise korra kinnitamine»; 3.4. Võru Linnavolikogu 17. juuni 1999. a määrus nr 20 «Võru linna põhimääruse muutmine»; 3.5. Võru Linnavolikogu 8. novembri 1996. a otsuse nr 4 «Võru Linnavolikogu töökorra muutmine». 4. Määrus jõustub 1. novembril 2000. a. Volikogu esimees Tõnu ANTON Lisa 1 Võru Linnavolikogu 25. oktoobri 2000. a määrusele nr 20 VÕRU LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Võru linna põhimääruse eesmärk Võru linna põhimääruses sätestatakse Võru Linnavolikogu ja Võru Linnavalitsuse, nende komisjonide, Võru linna ametiasutuste ning ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. Paragrahv 2. Võru linna kohalik omavalitsus (1) Võru linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustest, õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Kohalikku omavalitsust teostavad linnaelanikud ja linna omavalitsusorganid. Paragrahv 3. Võru linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Võru linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Paragrahv 4. Võru linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Võru linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, teistest Võru linna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Võru linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellelgi teise pädevusse. (3) Võru linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja Võru linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Võru Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), linnavolikogu esimees, Võru Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja linnapea. (4) Võru linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. Paragrahv 5. Võru linna omavalitsusorganid Võru linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. Paragrahv 6. Võru linna kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Võru linna kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadustega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) elamu- ja kommunaalmajandust; 3) veevarustust ja kanalisatsiooni; 4) heakorda; 5) territoriaalplaneerimist; 6) linnasisest ühistransporti; 7) teede ja tänavate korrashoidu. (2) Võru linna ülesanne on samuti linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogu, kultuurimaja, turvakodu ning teiste kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Võru linn kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Võru linn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Paragrahv 7. Võru linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Võru linna omavalitsusorganite ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ning lepingutel. (2) Võru linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. Paragrahv 8. Võru linna omavalitsusorganite suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Võru linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsusüksustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. Paragrahv 9. Võru linna piir (1) Võru linna piir on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. detsembri 1968. a seadlusega nr 36 «Võru linna administratiivpiiri muutmine». (2) Linna piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Paragrahv 10. Võru linna elanik Võru linna elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Võrus. Paragrahv 11. Võru linna sümbolid (1) Võru linna sümbolid on linna vapp ja linna lipp. (2) Võru linna vapiks on kilp, mille kollasel väljal asetseb roheline kuusk. (3) Võru linna lipp koosneb kolmest osast. Lipu keskmine roheline laid moodustab 3/5 lipu laiusest. Ülemine ja alumine laid on kollase värvusega ning kumbki laid moodustab 1/5 lipu laiusest. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105×165 cm. Paragrahv 12. Võru linna sümbolite kasutamise kord (1) Võru linna vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavalitsuse ja linna hallatavate asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Võru linna autasudel, meenetel ning punktis 1 nimetatud asutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonel, linna piiritähtistel ning linna hallatavate asutuste siltidel; 4) muudel juhtudel võib kasutada linna vappi linnavalitsuse loal. (2) Võru linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. (3) Võru linna lippu kasutatakse järgmiselt: 1) lipp heisatakse alaliselt Võru Linnavalitsuse hoonel kõrvuti riigilipuga; 2) lipu võib heisata riiklikel pühadel, linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste linnadega ning muudel avalikel üritustel. (4) Kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust või teise riigi lipust. (5) Linna lipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. Paragrahv 13. Võru linna teenetemärk (1) Võru linna teenetemärk omistatakse füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. (2) Teenetemärk võidakse anda eesti kodanikule või välismaalasele. (3) Ettepanekuid linna teenetemärgi omistamiseks võivad esitada kõik isikud. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele. Ettepanek peab sisaldama soovitava teenetemärgi omaniku isikuandmeid, tegevusala ja teenete või muude põhjuste loetelu. (4) Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud teenetemärgi omistamise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Teenetemärgi omistamise otsustab linnavolikogu. (5) Linna teenetemärk võidakse anda välja igal aastal. Võru linna teenetemärk antakse Võru linna asutamise aastapäevaks (21. august). Paragrahv 14. Võru Linnavalitsuse tänukiri (1) Võru Linnavalitsuse tänukiri antakse Võru Linnavalitsuse teenistujatele, Võru linna elanikele, Võru Linnavalitsuse hallatavatele asutustele, samuti Võrus tegutsevatele juriidilistele isikutele ja juriidiliseks isikuks mitteolevatele isikute ühendustele ühekordse tunnustusena Võru linna hüvanguks ning maine kujundamiseks tehtud töö eest ja tänu avaldamiseks. (2) Võru Linnavalitsuse tänukirja statuudi kehtestab linnavalitsus. II. VÕRU LINNAVOLIKOGU Paragrahv 15. Võru linna esinduskogu (1) Linnavolikogu on Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest. (3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja reglemendi ning lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Paragrahv 16. Võru Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, elab püsivalt Võrus ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse Võrus, samuti Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, on valimiste aasta 1. jaanuariks vähemalt viis aastat püsivalt elanud Võrus ning on kantud Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse Võrus. (3) Linnavolikogus peab olema vähemalt 21 liiget. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (4) Linnavolikogu liikmeks võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik, kes hiljemalt korraliste valimiste aasta 1. juunil elab püsivalt Võrus, on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike registrisse Võrus, on andnud süümevande ja valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud tasemele. (5) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse linnavolikogu otsusega üks valimisringkond hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva, määratakse selle piirid, number ja mandaatide arv valimisringkonnas. (6) Linnavolikogu otsus valimisringkonna moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. (7) Linnavolikogu valimisi valmistavad ette ja korraldavad Võru linna valimiskomisjon ja jaoskonnakomisjonid, kelle volituste kestus on kolm aastat. (8) Linnavolikogu moodustab Võru linna valimiskomisjoni hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva kuni seitsmeliikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe, samuti kuni kolm asendusliiget. (9) Hääletamise korraldamiseks jaotab linnavalitsus valimisringkonna valimisjaoskondadeks hiljemalt 40 päeva enne valimiste päeva, määrates kindlaks nende arvu, piirid ning ühtse numeratsiooni ja jaoskonnakomisjonide asukohad. (10) Linnavolikogu moodustab jaoskonnakomisjonid kuni üheksaliikmelisena, määrates kuni neli asendusliiget. (11) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Paragrahv 17. Võru Linnavolikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati, ka iseennast, linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevate projektide täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5) esineda linnavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 6) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) kasutada linna ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi volikogu sekretärilt selle korraldamiseks; 8) saada hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (5) Linnavolikogu liikmel on kohustus: 1) esitada majanduslike huvide deklaratsioon seaduses sätestatud korras; 2) teavitada linnasekretäri asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatumist või lõppemist. Paragrahv 18. Võru Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Võru linnas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. Paragrahv 19. Võru Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab linnavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. Paragrahv 20. Võru Linnavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub linnavolikogu liikme asemele linnavolikogu asendusliige. (2) Lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest registreerib linna valimiskomisjon linnavolikogu asendusliikmed ja saadab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Linna valimiskomisjoni otsused saadab linna valimiskomisjon linnasekretärile. (9) Kui linnavolikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse paragrahvi 32 lõikes 15 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse linnavolikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. Paragrahv 21. Võru Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, selle pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkonna piiride ja numbri ning valimisringkonna mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. Paragrahv 22. Võru linna elanike küsitluse läbiviimine (1) Linnavolikogul on õigus otsustada Võrus linnakodanike küsitluse korraldamine linnaelu olulistes küsimustes. (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Küsitlus korraldatakse linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Paragrahv 23. Võru Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. (2) Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. (3) Linnavolikogu moodustab linnavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse linnaelu terviklike probleemvaldkondade kaupa seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Linnavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (4) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu sekretär. Paragrahv 24. Võru Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide projektide menetlemist; 2) esindab või volitab esindama Võru linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) on õigustatud nõudma linna ametiasutuste hallatavatelt asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) määrab linnavolikogu õigusakti projektile üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja kaaskomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 7) pikendab linnavolikogu õigusaktide projektide menetlemise tähtaega linnavolikogus; 8) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 9) korraldab fraktsioonide koostööd; 10) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Juhul kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, asendab teda aseesimees. Kui ka temal ei ole võimalik linnavolikogu esimehe ülesandeid täita, on linnavolikogu esimehe asendajaks vanim kohalolev linnavolikogu liige. Paragrahv 25. Võru Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval arvates volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab linna valimiskomisjoni esimees. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb volikogu liikmele saadetavas kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu erakorralise istungi kokku linnapea, ühe komisjoni või fraktsiooni, linnavolikogu või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. Paragrahv 26. Võru Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, korraldatakse valimine ühe kandidaadiga. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. (3) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad tähestikulises järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel. (5) Linnavolikogu kantselei valmistab ette hääletamissedelid. Linnavolikogu poolt kinnitatud häältelugemiskomisjon kannab sedelitele linnavolikogu esimehe kandidaatide järjekorranumbrid ja nimed tähestikulises järjekorras ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (8) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos. (9) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (10) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (11) Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (12) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega, mis jõustub vastuvõtmisel. Otsus avaldatakse kohalikus ajalehes. (13) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub samas korras volikogu esimehe valimisega. (14) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eespool sätestatud korras. Paragrahv 27. Võru Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisus on volikogu esimehele nõu andev organ, mille kutsub kokku ja mille tööd juhib volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (3) Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või tema asendaja ning sinna kutsutud isikud. Eestseisuse koosolekust võivad osa võtta linnavalitsuse liikmed. (4) Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul nädal enne volikogu istungit istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks. (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. (6) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. Paragrahv 28. Võru Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu moodustab alatised komisjonid ja määrab nende tegevusvaldkonnad ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu võib moodustada ajutisi ja erikomisjone, määrates nende koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. (3) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste projekte; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide projektide kohta; 5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseisu kinnitab ja selles teeb komisjoni esimehe esildisel muudatusi volikogu. (5) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks linnavolikogu esimees. (6) Komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda linnavalitsuse liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. (7) Linnavolikogu esimees määrab üldjuhul linnavolikogu õigusakti projektide juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud projekti menetlemist linnavolikogus. Õigusakti projekti menetlemiseks määratud juhtivkomisjon peab ühe nädala jooksul esitama volikogu esimehele oma otsuse: 1) linnavolikogu õigusakti projekti volikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku projekti menetlusest väljaarvamiseks. (8) Komisjoni koosolekuid protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavolikogu sekretäri juures. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnavolikogu esimehele ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja nende kaudu linna ametiasutuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (10) Linnavolikogu komisjoni pädevus ja täpsem töökord määratakse kindlaks linnavolikogu reglemendis ja komisjoni põhimääruses. (11) Komisjoni tegevuse võib lõpetada volikogu otsusega. Paragrahv 29. Võru Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Linnavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. (3) Revisjonikomisjon kontrollib õigusaktidega sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Paragrahv 30. Revisjonikomisjoni poolt korraldatavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon lähtub kontrollimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, linna põhimäärusest ja revisjonikomisjoni põhimäärusest. (2) Kontrollimisi kortraldavad revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult linnapeaga linnavalitsuse ametnikke ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimiseks moodustab revisjonikomisjon oma otsusega töörühma, mida juhib revisjonikomisjoni liige. (3) Töörühma juhi ülesanne on kontrollimisülesande vormistamise, kontrollimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja linnavolikogu otsuste projektide ettevalmistamise korraldamine. (4) Kontrollimine toimub kirjaliku kontrolliülesande alusel, millele kirjutab alla volikogu esimees. Ülesandes märgitakse kontrollitav linna ametiasutuse hallatav asutus, kontrolliülesanne, kontrolli plaaniline algus ja lõpp, kontrollija, vajadusel märked ka ülesande muutmise või tähtaja pikendamise kohta. (5) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (6) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (7) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Linnavolikogu õigusakti projekti esitab revisjonikomisjon. (8) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest ega või takistada kontrollitava linna ametiasutuse hallatava asutuse tööd. (9) Kontrollimiste üksikasjalikuma korra sätestab vajadusel volikogu. Paragrahv 31. Võru Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse linnavolikogu esimehele. Linnavolikogu fraktsiooni registreerimise otsuse teeb linnavolikogu. (3) Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu vastava otsuse tegemisest. (4) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusaktide projekte; 2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate projektide kohta; 3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu linnavolikogu istungil sõna; 5) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne projekti lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate projektide kohta; 8) esimehel on õigus osaleda eestseisuse koosolekutel. (6) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu sekretär. III. VÕRU LINNAVOLIKOGU TÖÖKORD Paragrahv 32. Küsimuste arutelu linnavolikogus (1) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul või taanduse korral juhatab linnavolikogu istungit aseesimees. (2) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses. (3) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi volikogu reglemendis sätestatud korras. (4) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. (5) Videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid linnavolikogu istungisaalist tehakse istungi juhataja loal. (6) Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. (8) Pärast linnavolikogu otsust kuulutada linnavolikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad linnavolikogu istungisaalist ning katkestatakse salvestused, välja arvatud linnavolikogu sekretäri poolt tehtav fonosalvestus, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. (9) Linnavolikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida linnavolikogu liikmed, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud ja linnavolikogu sekretär. (10) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (11) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. (12) Salajase hääletamise teel otsustatakse isikuvalimised. Salajane hääletamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. (13) Igal linnavolikogu liikmel on õigus nõuda nimelist hääletamist vastavalt volikogu reglemendi sätetele. (14) Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (15) Linnavolikogu otsustused tehakse üldjuhul poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 21 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (16) Linnavolikogu istung protokollitakse. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja – linnavolikogu istungi juhataja. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu sekretär tagab istungi protokollide kättesaadavuse. Paragrahv 33. Volikogu liikme arupärimisõigus (1) Linnavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus pöörduda volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikute poole kirjaliku arupärimisega. Arupärimised edastatakse linnavolikogu esimehe või linnavalituse kantselei kaudu adressaadile. (2) Kõigile arupärimistele vastatakse kirjalikult. (3) Kirjalik vastus esitatakse 30 päeva jooksul alates arupärimise esitamisest arupärimise vastuvõtjale, kes edastab selle arupärimise esitajale. Kui kirjalik vastus küsijat ei rahulda, kuulub arupärimine vastamisele volikogu istungil. (4) Arupärimise esitaja nõudel võib volikogu nimetatud küsimuses avada diskussiooni, määrates selleks kulutatava aja. Paragrahv 34. Võru Linnavolikogu liikme taandamine (1) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (2) Linnavolikogu liige võib ennast erapoolikuse tõttu üksikakti arutamiselt taandada, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. (3) Ettepaneku taandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha ka linnavolikogu või linnavolikogu liige. (4) Taandamisest teatab linnavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis linnavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Paragrahv 35. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja linnavolikogu õigusakti projekt esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamist kuulatakse linnavolikogus kahel lugemisel. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt üks päev. (4) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (5) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (6) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. Paragrahv 36. Võru Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa linnavolikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 21 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. IV. LINNAVALITSUS Paragrahv 37. Linnavalitsuse mõiste (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Võru linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Linnavalitsus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. Paragrahv 38. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega, linna põhimääruse või teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks linnavalitsusele ja mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 2) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 3) esindab linna linnavolikogu poolt kehtestatud korras; 4) otsustab linnavalitsuse komisjonide moodustamise ning kinnitab komisjonide põhimäärused; 5) kinnitab ametisse linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste juhid; 6) võtab seisukoha kõigi volikogus arutusele tulevate küsimuste osas. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse, lahendab linnavalitsus. (3) Aasta jooksul muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires otsustab linnavalitsus. (4) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. Lepingute sõlmimise õigus on linnapeal, tema äraolekul asendaval abilinnapeal. Paragrahv 39. Linnavalitsuse moodustamise põhimõtted (1) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. (2) Linnavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu. (3) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (4) Abilinnapeade vaheline tööjaotus kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega. Paragrahv 40. Linnapea Linnapea on linnavalitsuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd, linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ja linnavalitsuse teenistust; 2) esindab linnavalitsust kui Võru linna omavalitsusüksust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega antud pädevusele ning linnavolikogu poolt kehtestatud linna esindamise korrale; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks linnavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) kinnitab linnavalitsuse (asutusena) struktuuriüksuste põhimäärused ja ametnike ametijuhendid; 5) nimetab ametisse linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 6) kuulutab välja konkursi linna teenistuse vabade ametikohtade täitmiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste juhtide kandidaadid; 8) annab linnavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist; 10) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. Paragrahv 41. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (2) Linnapea valimine korraldatakse ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnapea valimised uuesti algusest peale. (5) Linnapea kordusvalimise võib korraldada ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. Linnapeakandidaadina võib üles seada eelmises häältevoorus kandideerinud isiku. Paragrahv 42. Linnapea asendamise kord (1) Linnapead asendab tema äraolekul abilinnapea vastavalt abilinnapeade vahelisele tööjaotusele. (2) Kui abilinnapea ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), määrab linnapea enda äraoleku ajaks käskkirjaga oma ülesannete täitjaks ühe linnavalitsuse liikmetest. (3) Kui isik, kes on määratud linnapea asendajaks käskkirja alusel, ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab linnapea ülesandeid vanim kohalolev linnavalitsuse liige. (4) Linnapead asendaval abilinnapeal või linnavalitsuse liikmel on samad õigused ja kohustused mis linnapeal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel. (5) Linnapead asendav abilinnapea või linnavalitsuse liige ei või esineda linnavolikogu ees linnavalitsuse tagasiastumisavaldusega, välja arvatud linnapea surma korral. Paragrahv 43. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu hiljemalt kahe nädala jooksul pärast linnapea ametisse valimist linnavolikogu poolt. (2) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist on linnavalitsus töö- ja otsustusvõimeline, kui nimeliselt on kinnitatud või ametisse nimetatud vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. (4) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. Paragrahv 44. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus astub tagasi: 1) linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil; 2) linnapea tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral. (3) Pärast tagasiastumise esitamist jätkab linnavalitsus oma tegevust kuni uue linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamiseni. (4) Vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud linnavalitsus põhimõtteliste või linnaeelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest. (5) Linnapeale linnavolikogu poolt umbusalduse avaldamisel tuleb linnavolikogul valida uus linnapea kahe nädala jooksul arvates linnapeale umbusalduse päevast. (6) Linnavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema enda palvel, linnapea ettepanekul või linnavolikogu umbusalusavalduse põhjal. Linnavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle linnavolikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul alates lahkumispalve saamisest. Linnavolikogu peab linnavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul alates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (7) Kui tagasi astub üks või mitu linnavalitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikule linnavalitsuse liikmele, väheneb linnavalitsuse koosseis kuni täiendava linnavalitsuse liikme kinnitamiseni. Kui linnavalitsuse liikmete koosseis väheneb üle poole linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisu struktuurist, ei ole linnavalitsus kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. Paragrahv 45. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab linnavalitsus istungi reglemendiga. (2) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (3) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (4) Linnavalitsuse istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (5) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (6) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) istungi järjekorranumber (numeratsioon kalendriaasta algusest); 2) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 3) istungist osavõtvate linnavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 4) istungi juhataja ja protokollija nimed; 5) istungi päevakord; 6) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused; 7) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (7) Protokollile lisatakse linnavalitsuse määruste ja korralduste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad originaaldokumendid. (8) Väljavõtted protokollist saadetakse asjaosalistele linnavalitsuse istungite reglemendis sätestatud juhtudel. Paragrahv 46. Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib oma korraldusega moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Seadustest, käesolevast põhimäärusest, linnavolikogu määrustest ja otsustest tulenevate linnavalitsuse pädevuses olevate küsimuste koordineerimiseks ning linnavalitsusele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks moodustatakse valdkonniti alatised komisjonid. Alatise komisjoni ülesanded ja õigused määratakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. (3) Linnavalitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks moodustatakse ajutised komisjonid. Ajutise komisjoni koosseisu, ülesanded ja ettepanekute esitamise korra määrab linnavalitsus komisjoni moodustamisel. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb ülesande täitmisega. (4) Komisjonide esimehed nimetatakse linnavalitsuse ametnike hulgast. Vajadusel võib komisjonide liikmeteks nimetada väljaspool linna teenistust olevaid isikuid. Väljaspool linna teenistust olevaid isikuid saab komisjoni liikmeks nimetada ainult nende nõusolekul. V. VÕRU LINNA ÕIGUSAKTID Paragrahv 47. Linna omavalitsusorganite õigusaktid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Võru linna haldusterritooriumil seadusega ja Võru linna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Võru linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Võru linna haldusterritooriumi. Paragrahv 48. Linna omavalitsusorganite õigusaktide algatamise õigus (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnaelanikel; 2) linnavolikogu liikmetel; 3) linnavolikogu komisjonil; 4) linnavolikogu fraktsioonil; 5) linnavalitsusel. (2) Linnavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnaelanikel; 2) linnavalitsuse liikmetel; 3) linnavalitsuse struktuurüksuse juhil. Paragrahv 49. Linnaelanike õigustloovate aktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. (4) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui õigusaktidega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Paragrahv 50. Linna omavalitsusorganite õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vorminõuded sätestab linnavalitsus asjaajamise korras. (2) Linnavolikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. (3) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (4) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (5) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Paragrahv 51. Linna omavalitsusorganite õigusaktide jõustumine (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. (3) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Korraldus peab olema enne jõustumist avalikustatud. Paragrahv 52. Linna omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine (1) Linnavolikogu määrused ja otsused ning linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnavalitsuse ja linnavolikogu kantseleis. (2) Linnavolikogu määrused ja otsused ning linnavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse ka Võrumaa Keskraamatukogusse. (3) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused kohalikus ajalehes. (4) Linnaeelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse Võrumaa Keskraamatukogus. (5) Linna arengukava ja selle muutmise projekt avalikustatakse enne vastuvõtmist linnavolikogu ja linnavalitsuse kantseleis ja Võrumaa Keskraamatukogus. (6) Ei avalikustata neid linna omavalitsusorganite õigusakte või õigusaktides toodud andmeid, mille avaldamine on keelatud seadusega või mõeldud üksnes linnavalitsuse (asutusena) hallatava ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (7) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. VI. MAJANDUS JA EELARVE Paragrahv 53. Munitsipaalomand (1) Võru linna munitsipaalomandiks on Võru linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi linnavara). (2) Linnavara kuulub registreerimisele ühtses linnavararegistris. (3) Linnavararegister asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Linnavara kasutatakse linna valitsemise otstarbel ja linnale tulu saamiseks. (5) Linnavara valitsemine, kasutamine ja käsutamine sätestatakse Võru linnavara eeskirjas, mille kinnitab volikogu. (6) Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt Võru linnavara eeskirjale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele. Üldjuhul otsustab lepingute sõlmimise vastavalt pädevusele linnavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla linnapea või tema poolt selleks volitatud isik. (7) Võru linna hallataval asutusel on õigus sõlmida Võru linna nimel lepinguid juhul kui see on ette nähtud volikogu või linnavalitsuse õigusaktis. Võru linna hallatava asutuse poolt sõlmitavale lepingule kirjutab alla vastava asutuse juht või tema asendaja. Paragrahv 54. Linna majandustegevus (1) Linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 5) muu tegevus, mis on suunatud linnal lasuvate kohustuste täitmiseks vajaminevate vahendite saamisele. (2) Linnal on õigus asutada teenuste osutamiseks linnavalitsuse (asutusena) hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Hallatava asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab linnavolikogu. (4) Linna osalemise mittetulundusühingutes ja sihtasutustes ning äriühingutes otsustab linnavolikogu seaduses sätestatud korras. (5) Linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. Oma ülesannete täitmiseks võivad hallatavad asutused sõlmida lepinguid teenuste või kaupade ostmiseks kolmandate isikutega kooskõlas riigihangete seadusega ja linnavolikogu poolt kehtestatud korraga. Paragrahv 55. Linnaeelarve tulud ja kulud (1) Linnaeelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised trahvidest; 3) laekumised linna varadest; 4) laekumised linnavalitsuse (asutusena) hallatavatest asutustest; 5) eraldised riigieelarvest seadusega linnale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 6) laenud ja intressid; 7) muud laekumised. (2) Linnaeelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt ühe protsendi ulatuses eelarve kuludest. (3) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (4) Linnaeelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks. Paragrahv 56. Linnaeelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. Eelarve koostamise korra kehtestab linnavolikogu. (2) Eelarvesse lülitatakse kõik linna tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Linna eelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus. (4) Linna eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib linnavalitsus teha linnavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, linnavara müügiks või linna võlakirjade emiteerimiseks. Laenu tagatiseks ei tohi olla linnale kuuluv kinnisasi ega ehitis (ka rajatis) kui vallasasi. (5) Linnavalitsus on kohustatud edastama linnavolikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast otsuse jõustumist ning sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. (6) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks ettenähtud summa piires. (7) Linnavalitsus käsutab reservfondi ettenägemata kulude katmiseks. Reservfondi käsutamise korra kehtestab linnavolikogu. Paragrahv 57. Kohalikud maksud (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel linnavolikogu enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kohalike maksude kogumist. (3) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. Paragrahv 58. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavalitsusel õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. VÕRU LINNA ARENGU KAVANDAMINE Paragrahv 59. Linna arengukava mõiste (1) Arengukava on dokument, mis sätestab linna majanduse ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonnaseisundi hetkeolukorra, selle analüüsist tulenevate muutuste süsteemse prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused, eesmärgiga tagada linna terviklik areng. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Kui linn on kavandanud või kavandab kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab ka arengukava olema koostatud selleks perioodiks. (3) Linnavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavalitsuse kantseleis ja Võrumaa Keskraamatukogus. Avalikustamise ja ettepanekute esitamise tähtaja määrab volikogu. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. Paragrahv 60. Linnaplaneerimine (1) Linnaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Võru linna ehitusmääruse. (3) Võru linna ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ja Võru linna ametiasutuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. Paragrahv 61. Võru linna üldplaneering (1) Üldplaneering on seadustele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. (2) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele. Paragrahv 62. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väikesema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab linnavalitsus, kehtestab ja tühistab linnavolikogu. Paragrahv 63. Linna ehitustegevus (1) Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. Paragrahv 64. Kultuurimälestiste kaitse (1) Võru linn kui kohalik omavalitsusüksus korraldab linna haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. (2) Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse muinsuskaitselised ülesanded muinsuskaitsealal määratakse Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse ning Võru linna ja Muinsuskaitseinspektsiooni vahel sõlmitud lepinguga. Paragrahv 65. Keskkonnakaitse (1) Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust, on riigi ja Võru linna õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse linna ehitusmääruses, linna üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Võru linna õigusaktides. VIII. LINNA AVALIK TEENISTUS Paragrahv 66. Linna avaliku teenistuse mõiste (1) Linna avalik teenistus on palgaline teenistus- või töösuhe linna eelarvest finantseeritavas ametiasutuses, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Linna ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. (3) Linnavalitsuse (asutusena) struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu. Linnavalitsuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnapea. (4) Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. (5) Linnavalitsuse teenistusse võtmine ametnike või muu teenistuja kohale toimub linnapea käskkirja alusel. (6) Konkursi väljakuulutamise linna teenistuse vabade ametikohtade täitmiseks otsustab linnapea avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras. Paragrahv 67. Linnasekretär (1) Linnasekretär on linnavalitsuse kantselei juht, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnavalitsuse kantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) kontrollib linna õigusaktide eelnõude vastavust seadustele; 3) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ja pidamist; 4) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 5) korraldab linnavalitsuse istungite protokollimist; 6) korraldab linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 7) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 8) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 9) hoiab linna vapipitsatit; 10) annab kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 11) teeb linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel; 12) täidab teisi talle seaduste või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (5) Linnasekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui linnavalitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse linnavalitsuse istungi protokollile. Kui linnavalitsus jääb endise otsuse juurde, annab linnasekretär oma kaasallkirja. (6) Linnasekretäri asendamist korraldab linnapea. Paragrahv 68. Linnavalitsuse kantselei (1) Linnavalitsuse kantselei: 1) korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse asjaajamist ning tehnilist teenindamist; 2) korraldab linnavalitsuse struktuuriüksuste asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamist; 3) korraldab arhiivindust; 4) linnavalitsuse (asutusena) struktuuriüksuste juriidiline teenindamine. (2) Linnavalitsuse kantselei põhimääruse kinnitab linnapea. IX. SOTSIAALSED GARANTIID Paragrahv 69. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (1) Hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul); 2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. Paragrahv 70. Linnavalitsuse ametnike sotsiaalsed garantiid Linnavalitsuse teenistuses olevate ametnike sotsiaalsed garantiid kehtestab linnavolikogu eraldi määrusega. X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE Paragrahv 71. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt oma struktuuriüksuste ja nende ametnike ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve korras on linnavalitsusel õigus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud tingimustel: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada akti täitmine ja toimingu sooritamine kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks; 3) tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Võru linna õigusaktidega. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Ebaotstarbekaks loetakse akti või toimingut juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarvevahendite ebaratsionaalset kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. XI. VÕRU LINNA VÄLISSUHTED Paragrahv 72. Võru linna välissuhete korraldamise alused (1) Võru linnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nende koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Võru linna esindab nende organisatsioonides linnavalitsus, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või linnavolikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (3) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja Võru linna ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Linna ametiasutused informeerivad sellest linnavalitsust. (4) Võru linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. Paragrahv 73. Võru linna suhted partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste linnade ja omavalitsusüksustega. (2) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud partnerlinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. (3) Linna nimel partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad käbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Võru linnale täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutusi järgnevateks eelarveaastateks. XII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE Paragrahv 74. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine (1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli ööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt sätestatud tähtajal. Volikogu esimees Tõnu ANTON Lisa 2 Võru Linnavolikogu 25. oktoobri 2000. a määrusele nr 20 VÕRU LINNAVOLIKOGU REGLEMENT 1. Volikogu reglemendi ülesanne Volikogu reglement määrab kindlaks volikogu töökorralduse lähtudes Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest riiklikest normatiividest ning linna põhimäärusest. 2. Volikogu istungi kokkukutsumine 2.1. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest (koosolekut juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees). 2.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees volikogu poolt kehtestatud korras vähemalt kümme korda aastas. Juulis või augustis volikogu korralisi istungeid ei peeta. 2.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsutud isikutele saadetakse kutse välja vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 2.4. Volikogu esimees või aseesimees kutsub erakorralise volikogu koosoleku kokku linnapea, ühe komisjoni või fraktsiooni, linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 2.5. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõue esitatakse volikogu esimehele. Nõudele lisatakse erakorralise istungi päevakord. Volikogu esimees kutsub erakorralise volikogu istungi kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul nõude esitamisest. 2.6. Linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga kuu teisel kolmapäeval, juhul kui eelmisel istungil ei otsustata teisiti. 2.7. Volikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit, kui selle päevakorda ei ole reglemendis ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust, ning teatab istungi ärajäämisest volikogu liikmetele ja linnapeale. 2.8. Kui arutluse all olnud küsimus jääb volikogu istungi lõppedes lahtiseks, siis lepitakse kokku arutamise jätkamise uus tähtaeg. 2.9. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest volikogu sekretärile. Mitteteatamist loetakse põhjuseta puudumiseks. 3. Istungi päevakord 3.1. Volikogu istungi lõpus fikseeritakse soovituslikud ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste osas koos põhi- ja kaasettekandjatega. 3.2. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees (tema äraolekul aseesimees) laekunud ettepanekute ja avalduste põhjal. Volikogu istungi päevakorra projekt arutatakse läbi volikogu eestseisuses. 3.3. Ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmise kohta võivad esitada: 3.3.1. volikogu esimees; 3.3.2. volikogu liige või fraktsioon; 3.3.3. linnapea või linnavalitsuse liige; 3.3.4. volikogu komisjonid; 3.3.5. linna territooriumil elavad kodanikud, asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja liikumised volikogu liikme (volikogu esimehe) kaudu. 3.4. Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära projekti algataja ja sisu, ettekandja ja kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud projekti arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. 3.5. Volikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud. Sellises küsimuses võib volikogu projekti läbi arutada ning seda muuta ja täiendada ning esitada vastuvõtmiseks samale või järgmisele istungile. 3.6. Päevakorra kinnitab volikogu istung. 4. Istungi ettevalmistamine 4.1. Otsuseprojekte valmistavad üldjuhul ette linnavalitsus või volikogu komisjonid. 4.2. Kui projekti ei ole esitanud linnavalitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks ka valitsusele. 4.3. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige (liikmed), volikogu komisjon või linnavalitsus. 4.4. Linnavolikogu määruse või otsuse projekt peab olema kohustuslikult eelnevalt läbi vaadatud volikogu vastavas komisjonis või eestseisuses, kui istung ei otsusta teisiti. 4.5. Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse projekt peab olema esitatud volikogu sekretärile hiljemalt üksteist kalendripäeva enne istungi algust. Projekt peab sisaldama järgmisi andmeid või vastama järgmistele tingimustele: 4.5.1. projekti koostaja; 4.5.2. projekt peab olema kooskõlas seadusandlusega; 4.5.3. kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu; 4.5.4. projekt peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 4.6. Kui volikogu esimees leiab projekti või selle lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks. 4.7. Volikogu sekretäri poolt registreeritud projekti suunab volikogu esimees vajadusel läbivaatamiseks volikogu komisjonile, linnavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui kuus tööpäeva enne istungi algust. Kui ühte projekti peab läbi vaatama mitu komisjoni, siis määrab volikogu esimees nende hulgast juhtivkomisjoni, kes juhib projekti menetlemist. 4.8. Küsimuse lahendamise eesmärgil võib projekti koos nende juurde kuuluvate materjalidega esitada asjatundjatele ekspertiisiks. Eksperdi või asjatundja arvamus antakse volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks kirjalikult. Volikogu võib kasutada asjatundja või komisjoni abi projekti läbi vaatamiseks ka istungi ajal või selle vaheajal. 4.9. Volikogu esimehe, linnavalitsuse, asjatundjate või komisjonide arvamuse ja otsuse peale, mis on tehtud volikogule esitatud projektide või nende juurde kuuluvate materjalide kohta, võib projekti esitaja avaldada protesti, mis vaadatakse läbi volikogu istungil üldises korras. 4.10. Istungi päevakorra üks eksemplar koos juurdekuuluvate projektidega on volikogu sekretäri poolt tutvumiseks välja pandud vähemalt neli päeva enne istungi algust. 5. Kohalolijate registreerimine 5.1. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 5.2. Istungi juhataja võib kohalolekut kontrollida ka vahetult hääletamise eel. 6. Kodukord 6.1. Volikogu istungid algavad üldjuhul kell 13.00. 6.2. Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja pikkus on kuni 20 minutit. 6.3. Istungi töö lõpetatakse hiljemalt kell 17.00. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorraküsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. 6.4. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale, sõnavõtud, repliigid, lõppsõnad. 6.5. Ettenähtud aeg on: 6.5.1. ettekandeks – kuni 15 min; 6.5.2. kaasettekandeks – kuni 8 min; 6.5.3. ettekandja lõppsõnaks – kuni 5 min; 6.5.4. kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 6.5.5. sõnavõttudeks – kuni 5 min; 6.5.6. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 2 min; 6.5.7. arupärimise esitamiseks – kuni 3 min; 6.5.8. arupärimisele vastamiseks – kuni 10 min; 6.5.9. küsimustele vastamiseks – kuni 5 min. 6.6. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. 6.7. Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kaheks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kaheks repliigiks. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata. 6.8. Küsimusi võib esitada ettekandjale ja kaasettekandjale. 6.9. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. 6.10. Istungi juhataja informeerib istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kaebustest ja kirjadest. 6.11. Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. 6.12. Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks. 6.13. Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. 6.14. Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jne parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja projekti kohta). 7. Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused Volikogu istungi juhataja: 7.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 7.2. jälgib istungi päevakorrast kinnipidamist; 7.3. vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel; 7.4. annab üldjuhul sõna taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate soovil; 7.5. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu reglemendile vastavalt, ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 7.6. märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjatelt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 7.7. korraldab hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 7.8. kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise; 7.9. volikogu esimees ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult. 8. Istungi avamine 8.1. Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Mõlema puudumisel juhib istungit vanim kohalolev volikogu liige. 8.2. Istungi avamine hõlmab: 8.2.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 8.2.2. kohalolevate külaliste tutvustamist; 8.2.3. päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. 9. Istungi läbiviimine 9.1. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. 9.2. Kinniseks võib kuulutada istungi, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 9.3. Volikogu istungil peab korda istungi juhataja. 9.4. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 9.5. Teistele isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. 9.6. Kui istungil tuleb ette korrarikkumisi kuulajate või volikogu liikmete poolt või istungi segamist, nõuab istungi juhataja kuulajate või volikogu liikme lahkumist ruumist teistkordsel korralekutsumisel selle päevakorrapunkti arutamise lõpuni. 9.7. Volikogu liikmed, kes ei ole rahul istungi juhatamise või protokollimisega, võivad esitada volikogule sellekohase kaebuse, mis lahendatakse päevakorraväliselt otsekohe või samal istungil selleks avaneval esimesel võimalusel, kui kaebuse sisu ei vaja põhjalikumat uurimist. 9.8. Väljaspool järjekorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 9.8.1. protestid protseduurireeglite kohta; 9.8.2. teadete edasiandmine; 9.8.3. töökorda käsitlevad küsimused istungi juhataja ettepanekul; 9.9.4. ettepanekud päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. 9.9. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Linnaeelarve menetlemisel võib korraldada kolm lugemist. 9.10. Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 9.10.1. eelarve ja arengukava kinnitamine; 9.10.2. kohalike maksude kehtestamine; 9.10.3. linna põhimääruse kinnitamine ja muudatuste tegemine; 9.10.4. umbusalduse avaldamine. 9.11. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt üks päev. 9.12. Linnavolikogu võib volikogu liikme konkreetse küsimuse lahendamisest taandada asjus: 9.12.1. mille osaline on ta ise, tema perekond või lähedased sugulased, samuti asjus, mis puutuvad tema eestkostmisel või hooldusel olevaisse isikuisse või kasulastesse või kasuvanematesse; 9.12.2. milles ta oli või on asjaosalise seaduslik esindaja või volinik; 9.12.3. millest on huvitatud volikogu liige ise või mõni muu punktis 1 tähendatud isikutest või linnavolikogu liikme volitajatest. 10. Läbirääkimised 10.1. Päevakorrapunkti arutamisel avatakse läbirääkimised. Sõnavõtuks läbirääkimistel registreerib volikogu istungi juhataja. 10.2. Muudatusettepanekute esitamine ja menetlemine 10.2.1. Volikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid võivad esitada juhtivkomisjonile arutamisel oleva projekti kohta kirjalikke muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon võib ise sõnastada muudatusettepanekuid. 10.2.2. Kui juhtivkomisjon muudatusettepanekut ei arvestanud, võib muudatusettepaneku esitaja oma ettepaneku tagasi võtta enne selle volikogus hääletamisele panemist. Kui juhtivkomisjon arvestas muudatusettepanekut, siis ei saa seda tagasi võtta. 10.2.3. Juhtivkomisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest: 10.2.3.1. arvestada täielikult; 10.2.3.2. arvestada osaliselt; 10.2.3.3. arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni; 10.2.3.4. jätta arvestamata. 10.2.4. Muudatusettepanekud vormistab juhtivkomisjon loeteluna, kuhu kantakse projekti sätete järjekorras muudatusettepaneku sisu, esitaja nimi, juhtivkomisjoni ja projekti algataja seisukoht muudatusettepaneku kohta. Kui juhtivkomisjon arvestab volikogu liikme muudatusettepaneku sisu, kuid muudab selle sõnastust või arvestab muudatusettepanekut osaliselt, kannab ta muudatusettepanekute loetellu volikogu liikme muudatusettepaneku järele ka ettepaneku juhtivkomisjoni redaktsiooni. Kui muudatusettepaneku alusel jäetakse tekst projektist välja, peab väljajäetav tekst olema muudatusettepanekute loetelus esitatud. 10.2.5. Muudatust, mis on projektis tehtud hääletamise tulemusena volikogus, ei või juhtivkomisjon täielikult, osaliselt ega sisuliselt muuta. Volikogu poolt projekti hääletatud muudatust võib muuta ainult volikogus hääletamise teel. 10.2.6. Juhtivkomisjon valmistab ette arutatava projekti uue teksti, milles on tehtud muudatused, lähtudes juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekutest. 10.3. Oma otsuse lõplikuks sõnastamiseks võib volikogu moodustada redaktsioonikomisjoni, kes vaatab läbi ja formuleerib asja arutamise käigus tehtud ettepanekud. 10.4. Redaktsioonikomisjoni esitatud teksti kohta läbirääkimisi ei avata. Kõik redaktsioonikomisjoni formuleeringud kuuluvad hääletamisele. 10.5. Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised antud päevakorrapunktis, kui sõnasoovijaid enam ei ole või volikogu sellekohase otsuse põhjal. 10.6. Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud projekti esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb projekti algataja või juhtivkomisjon, katkestatakse arutamine hääletamiseta. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele. Kui projekti arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist, kui juhtivkomisjon ei tee teistsugust ettepanekut. Kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse, määrab volikogu arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui kaks kolmandikku kohalolijatest on selle poolt). 10.7. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst oluliselt muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 11. Hääletamine 11.1. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. 11.2. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 11.3. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». 11.4. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 11.5. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib linnapea, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni viis minutit vaheaega. 11.6. Linnavolikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud seadustega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. 11.7. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste otsuste tegemisel: 11.7.1. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 11.7.2. koormiste määramine, 11.7.3. linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 11.7.4. linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 11.7.5. taotluse esitamine või arvamuse andmine linna halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamine; 11.7.6. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine ja ametist vabastamine; 11.7.7. linnapea valimine ja ametist vabastamine; 11.7.8. umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmetele; 11.7.9. linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 11.7.10. linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 11.7.11. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine. 11.8. Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. Erapooletute ja hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline. 11.9. Kui määruse või otsuse projekt ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiivprojekt ei kogu nõutaval hulgal hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine, projekti muutmine või täiendamine. 11.10. Hääletamisele asumisest annab istungi juhataja märku vasaraga pärast sõnu «Asun hääletamisele». 11.11. Muudatusettepanekute hääletamine: 11.11.1. Muudatusettepanekud paneb volikogu esimees hääletusele enne projekti lõpphääletust või enne projekti arutelu katkestamist. Volikogu esimees paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne muudatusettepaneku hääletamist on ettepaneku esitajal, projekti algatajal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus muudatusettepanekut kommenteerida ühe minuti kestel. Projekt loetakse muudetuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletas rohkem volikogu liikmeid kui vastu. 11.11.2. Muudatusettepanekute konkureeriv hääletamine Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. Võrdse häälte arvu korral on otsustav juhtivkomisjoni seisukoht. Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb volikogu esimees projekti lõpphääletusele muudetud kujul. 11.13. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid ja otsuse projekti teksti olulisi muudatusi. Hääletamise järjekord on järgmine: 11.13.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 11.13.2. sisulised muudatusettepanekud; 11.13.3. redaktsioonilised ettepanekud; 11.13.4. projekt tervikuna. 11.14. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 11.15. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. 11.16. Hääletamine volikogus on avalik. 11.17. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 11.18. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 11.19. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. 11.20. Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. 11.21. Kui olulisi ettepanekuid ja parandusi on mitu, siis: 11.21.1. kõigepealt hääletatakse need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise; 11.21.2. ettepanekud, parandused, mis erinevad algettepanekust kõige rohkem; 11.21.3. radikaalsemad ettepanekud (arvude hääletamisel alustatakse suurest arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad). 11.22. Volikogu võib oma otsusega moodustada ka kooskõlastuskomisjoni, kes esitab oma ettepaneku arutelu jätkamisel. 11.23. Arutelu jätkumisel volikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises korras toimub hääletamine, jätkatakse läbirääkimistega või lükatakse arutelu edasi. 11.24. Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse. 11.25. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 11.26. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 11.27. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. 11.28. Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga pärast sõnu «Määrus/otsus on vastu võetud». 12. Istungi protokoll 12.1. Kõik linnavolikogu istungid protokollitakse. Protokollilise teenindamise tagab volikogu sekretär. Protokollija puudumisel määrab protokollija volikogu. 12.2. Protokollis fikseeritakse istungi käik ja sõnavõttude sisu. 12.3. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. 12.4. Pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, et ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. 12.5. Linnavolikogu istungi protokoll peab volikogu sekretäri juures olema välja pandud seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. 12.6. Kuue tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus. 12.7. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ja eriarvamuste esitamise tähtaja lõppemist kirjutab istungi juhataja protokollile viivitamatult alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokollile allakirjutamata jäämise põhjuste kohta. 12.8. Kui volikogu istungi protokoll on alla kirjutamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allakirjutamise küsimus volikogu otsusega. 12.9. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 12.10. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 12.11. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 12.12. Kui volikogu istungist tehakse fonosalvestus, siis säilitatakse seda vähemalt kuus kuud. 13. Kinnine istung 13.1. Volikogu kinnisel istungil osaleb ainult linnapea ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud ning volikogu sekretär. 13.2. Volikogu võib otsustada ka kutsutud isikute mitteosalemise teatud osas istungi ajast. 13.4. Kinnisel istungil koostatud protokolli ei avalikustata. 14. Arupärimine 14.1. Igal volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimine linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. 14.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult. 14.3. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele 30 päeva jooksul. 15. Volikogu reglemendi vastuvõtmine, jõustumine, parandamine ja täiendamine 15.1. Linnavolikogu reglemendi võtab vastu või seda muudab linnavolikogu. 15.2. Reglement või selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui volikogu on sellekohase otsuse kinnitanud oma istungil. Volikogu esimees Tõnu ANTON