Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna arengukava aastateks 2000-2003 uues redaktsioonis vastuvõtmine — KO, 96, 1376

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 ja paragrahvi 37 ning Põltsamaa linna põhimääruse (KO 2000, 62, 924) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 7 ja paragrahvi 80 alusel Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Põltsamaa linna arengukava aastateks 2000–2003 uues redaktsioonis vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 20. septembri 1999. a määrus nr 74 «Põltsamaa linna arengukava aastateks 1999–2003 kinnitamine». 3. Määrus jõustub 23. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Lisa Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 16. oktoobri 2000. a määrusega nr 44 PÕLTSAMAA LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2000–2003 SISSEJUHATUS Käesolev Põltsamaa linna arengukava on omavalitsuse 3–5-aastase perioodi jaoks koostatud töödokument. Selles on fikseeritud omavalitsuse tegevuse põhisuunad tulenevalt olemasolevatest vajadustest ja probleemidest, samas on silmas peetud pikemaajalises arengustrateegias määratletud eesmärke, arengusuundi ja põhimõtteid. Viimaste aastate areng on oluliselt muutnud Põltsamaa linna ja seal asuvate tööstusettevõtete seisukorda. Seoses tööstuse ümberstruktureerimisega on oma tegevuse lõpetanud või oluliselt tootmisprofiili muutnud suurem osa endistest suurettevõtetest. Juurde on tekkinud ja tekkimas uusi tootmisele, teenindusele ja kaubandusele suunatud väikeettevõtteid, kasvamas on turismimajandus. Käesolevas arengukavas on arengueesmärgid ja -ülesanded grupeeritud nende funktsioonide järgi, mida Põltsamaa linnal tuleb täita. Välja on toodud arengueelistused. Mitmeid linna arengut tagavaid ülesandeid pole võimalik üheselt määratleda, nende praegune asumine ühe või teise arengueelistuse juures on koostajate kokkulepe. Selles dokumendis on linna arendamise all mõeldud eelkõige tema konkurentsivõime ja atraktiivsuse tõstmist lähtuvalt funktsioonidest. Kui need ideed ellu viiakse, täidab Põltsamaa paremini oma osa Liivimaa Kuningriigi pealinnana, Mandri-Eesti keskpunkti asupaigana, piirkonna keskusena ja turvalise elupaigana. Linna atraktiivsust tõstavad suuresti need üritused ja ettevõtmised, mis rõhutavad Põltsamaa eripära ja on populaarsed põltsamaalaste jaoks. Näiteks Põltsamaa lossipäevad, veinipäevad, süvamuusika kontserdid, puhkpillimuusika päevad, «roosilinna projekt» jne. Linna arendamine pole ainuüksi linnavalitsuse mure, sellest on huvitatud ka siin asuvad asutused ja organisatsioonid, kelle areng on üks osa linna arengust. Sellest on tingitud ka mõnede linna eelarvest katet mittevajavate või üsna tagasihoidlikku finantseerimist vajavate ülesannete lülitamine arengukavasse. Arengukava läbivaks märksõnaks võib pidada koostööd kõikidel tasandeil. Käesolev arengukava lähtub AS Entec’i poolt koostatud Põltsamaa linna üldplaneeringust. Arengukava strateegia väljatöötamiseks moodustati Põltsamaa linnas töörühmad (haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, turvalisus, kultuur, sport, vaba aja veetmine, majandus, looduskeskkond ja kohaliku omavalitsuse toimimine) (lisa 2). Arengukava koostamise protsessi kaasati pidevalt avalikkust. Arengukava koostamise ajakava ja tööetapid vt lisa 3. Arengukava parandati ja täiendati juulis–oktoobris 2000. a. ARENGUKAVA EESMÄRK, TULEVIKUVISIOON JA PRIORITEEDID Põltsamaa linna prioriteetsed arengusuunad on määratletud lähtudes linna geograafilisest asukohast, regionaalsuse printsiibist, ajaloolistest traditsioonidest, looduslikest ressurssidest ja linna eripärast. Käesoleva arengukava strateegiline eesmärk on saavutada Põltsamaa linna jõudmine Eestis arvestatavaks kultuuri- ja turismilinnaks, regioonikeskuseks ning turvaliseks elupaigaks. Sellest lähtuvalt on antud töö ülesanne olemasoleva olukorra analüüsimine, probleemide väljatoomine ning neile lahenduste otsimine aastateks 2000–2003 ja kaugemaks tulevikuks, mis lõppkokkuvõttes peavad tagama linna territooriumil elavate ja linna külastavate inimeste vajaduste võimalikult igakülgse rahuldamise. TULEVIKUVISIOON 2003. AASTAKS Põltsamaa on 2003. a turvalise elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja nüügisaegse infrastruktuuriga regioonikeskus, omanäoline ning aastaringselt atraktiivne väikelinn. Tulevikuvisioon on nägemus, millisena soovime näha Põltsamaad aastal 2003 ja kaugemas tulevikus. Visioon kujutab endast soovitavat seisundit, mida tahetakse tulevikus saavutada. Põltsamaa tulevikuvisiooni definitsioonis aastaks 2003 on määratletud selleks ajaks linna iseloomustavad peamised märksõnad. Tulevikuvisiooni paremaks saavutamiseks kehtestatakse prioriteetsed arengusuunad ehk arenguprioriteedid. Arenguprioriteetide täitmiseks seatakse konkreetsed arengueesmärgid, mille saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast. PÕLTSAMAA LINNA ARENGUPRIORITEEDID Olulisuse järjekorras järjestatud arengueesmärkidest kujunesid Põltsamaa arenguprioriteedid. Põltsamaa on inimväärse elukeskkonnaga sotsiaalselt turvaline linn. Looduskeskkond: – on rakendunud keskkonnastrateegia ning tagatud normidele vastav keskkonnaseisund (õhk, vesi, maa); – on rakendunud haljastuskontseptsioon; – on tagatud toimiv jäätmemajandus vastavalt jäätmekäitluse arengukavale Infrastruktuur: – on loodud nüüdisaegne infrastruktuur. Eluase: – on rakendunud linna eluasemestrateegia. Turvalisus: – on rakendunud kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteem; – on rakendunud päästeteenistuse süsteem. Haridus: – on loodud nüüdisaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi- ja täienduskoolituse andmiseks. Tervishoid: – on rakendunud patsiendikeskne üldarstiabi süsteem; – on rakendunud terviseedenduse ja tervisekaitse süsteem. Kultuur, sport ja vaba aeg: – on tagatud erinevate kultuuriliste teenuste ja sportimisvõimaluste kättsaadavus; – on tagatud kultuuri- ja spordielu säilimine ning areng linnas. Hoolekanne: – on rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetav hoolekanne. SWOT-ANALÜÜS Arengukava koostamisest osa võtnud töögrupi kokkuvõte. Tabel 1 Tugevused 1. soodne asukoht 2. hea teedevõrk 3. kultuur 4. ajaloolised traditsioonid 5. looduslikud eeldused (jõgi, pargid) 6. väikeettevõtlus 7. haridus 8. vaba maa olemasolu 9. oma infoajaleht 10. väljakujunenud kultuuri-puhkekeskus (lossiplats) 11. väljakujunenud infrastruktuur Nõrkused 1. soojamajandus 2. kehv sidesüsteem 3. ajude äravool 4. puudulik elektrivarustus 5. väljaarendamata ühisveevärk ja kanalisatsioon eramupiirkondades 6. tööpuudus 7. teede ja tänavate kehv olukord 8. vananev elanikkond 9. väike sündivus 10. madalad palgad 11. suurema hotelli puudumine Võimalused 1. soojamajanduse rekonstrueerimine 2. ÜVK arendus kogu territooriumil 3. eeldused väikeettevõtluse arendamiseks 4. lossi restaureerimine 5. hotelli ehitamise võimalus 6. nüüdisaegne tervisekeskus 7. koolituskeskus Ohud 1. tootmise kõrgperioodil puhastusseadmete väike võimsus 2. elanikkonna vananemine 3. «ajude» äravool 4. ettevõtete pankrotistumine 5. tööpuuduse kasv, maksujõuetus 1. LINNA ASEND JA HALDUS 1.1. Asend, linna kujunemine Põltsamaa linn asub Kesk-Eestis, suuruselt teise linnana Jõgeva maakonnas on ta maakonna läänepoolne keskus. Esimene kirik ehitati Põltsamaale 1234. a, 1272. a rajati orduloss. 16. saj 1570–1578. aastatel oli Põltsamaa Liivimaa Kuningriigi pealinn. Linna õitseaeg algas 18.saj., kui Põltsamaal ja selle ümbruses hakkasid tööle portselanimanufaktuur, peegli- ja klaasivabrik ning vasevalamistöökoda, asutati esimene apteek, haigla ning põetajate kool. 1920. a sai Põltsamaa alevi ja 1926. a linna õigused. II maailmasõjas hävis umbes 70% linna hoonestusest. Aastatel 1950–1963 oli Põltsamaa iseseisev rajoon, keskusega Põltsamaa linnas. Praegu asuvad siin Põltsamaa linna ja samanimelise valla keskused. Põltsamaa linn asub Tallinn–Tartu ja Võhma–Mustvee maantee ristumiskohal, 30 km Jõgevalt, 60 km Viljandist, 59 km Tartust ja 129 km Tallinnast. Linnast möödub Tallinn–Tartu maantee (perspektiivne Tallinn–Tartu–Luhamaa I klassi tee). Lähimad raudteejaamad on Võhmas ja Jõgeval (30 km). Keskne asend Eestis ning hea liiklusgeograafiline paiknemine lubab Põltsamaal teha koostööd kõigi Eesti suuremate linnade ning erinevate piirkondadega. Linn on Jõgeva maakonna läänepoolne keskus, mõjutades nii tugevalt Põltsamaa valla kui ka ümbritsevate valdade (Pajusi, Puurmani, vähemal määral Kolga-Jaani valla) arengut. Põltsamaa linna mõju piirkonna keskusena ületab tunduvalt Põltsamaa valla piire. Eestis kavandatakse haldusreformi, mille käigus peaks 254 omavalitsusüksusest alles jääma 100–150. Ideaalis peaks omavalitsusüksus olema paikkondadest moodustuv kõrgema astme tervik, millel on ühine keskus või mis on tihedalt seotud mõne lähedal asuva suurema linnaga. Aastaks 2003 on Põltsamaa linn ühinenud Põltsamaa vallaga ja osaga Pajusi vallast. Koostöö Põltsamaa linna ning Põltsamaa ja Pajusi valla vahel on praegugi väga tihe mitmetes eluvaldkondades: haridus, kultuur, sotsiaalhooldus, tervishoid, politsei tegevus, päästeteenistus, kaubandus, teenindus jne. Joonis 1. Linna asend Jõgeva maakonnas

1.2. Looduslikud tingimused Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, Kesk-Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus 56–63 m merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (abs kõrgus 67 m). Aluspõhjaks on alamsiluri adavere lademe dolomitiseerunud lubjakivi, mis lasub 1,0–4,0 m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb ülempleistotseeni moreenidest. Jõekallastel ja saartel on rohkesti haljasalasid. 1.3. Pindala ja rahvaarv Põltsamaa linna pindala on 6,0 km2. 2000. a rahvaloenduse andmetel on linnas 5182 elanikku. Asustustihedus on 891 in/km2 (võrdluseks Jõgeval 1820 in/km2). Linna vahetusse teeninduspiirkonda kuulub Põltsamaa vald ja osa Pajusi vallast, kokku umbes 12 000 elanikku. 1.4. Territoriaalne planeerimine Linnal on olemas üldplaneering, kehtestatud Põltsamaa Linnavolikogu 19. oktoobri 1998. a määrusega nr 41. Üldplaneeringu koostasid AS Entec arh.-planeerija K. Lass ja S. Vallner aastatel 1997–1998, see tühistas 1972. a generaalplaani. Lähemaks 15–20 aastaks koostatud üldplaneering tugineb linna tulevikuvisioonidele ning strateegiatele ja loob eeldused linna hoidmiseks soovitud arenguteel. Üldplaneering tähendab kokkuleppeid. Selle koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus vastuoludele, mis eksisteerivad erinevate huvide esindajate vahel. Vastuvõetud ja kehtestatud üldplaneering saab olema aluseks detailplaneeringute koostamisele tiheasustuses ja ehitus- ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat üldplaneeringut perioodiliselt üle vaatama (näiteks iga kolme aasta järel) ja vastavalt vajadusele korrigeerima. Detailplaneeringute koostamisel lähtutakse Põltsamaa linna ehitusmäärusega etteantud alustest ja põhimõtetest. Detailplaneering käsitleb ehitustegevust olemasoleval või kavandataval hoonestusalal. Linnal on kümme kehtivat detailplaneeringut: 1) Mäe–Kaare tänava elamukvartal, 18 pereelamut (Jõgeva Maakonna Arhitektuuribüroo, 1991, arh. H. Mätlik); 2) Metsa tänava elamukvartal, 31 pereelamut ja ühiskondlik hoone (RPI EMP, 1991, arh. H. Velbri); 3) J. Kuperjanovi tänava elamukvartal, 18 pereelamut ja ühiskondlik hoone (AS Geo 1993, arh. L. Uibo); 4) Kalmistu laiendus (Vahur Vahtra, 1992); 5) Veski tänav, kehtib väljaehitatud mahus (AS Põpro, 1996, proj. S. Aaving); 6) Jõgeva maantee kvartal nr 39B (OÜ Põpro, 1998, proj. S. Aaving); 7) Pajusi mnt, Metsa, Kalevi ja Lembitu tn vaheline ala (OÜ Põpro, töö nr 99010, proj. S. Aaving); 8) Pajusi maanteelt Universaaltööstuste Aktsiaseltsi kinnistule juurdesõidutee detailplaneering (OÜ Civen Projekteerimisbüroo, töö nr 9936); 9) TÜ E-Piim Põltsamaa meierei kinnistu (OÜ Põpro, töö nr. 98013, proj. S. Aaving); 10) Kinnistu Piiri A–73 detailplaneering (OÜ T. Tarbe Arhitektuuribüroo, töö nr 237 2000. a, arh. T. Tarbe). 1998.–1999. a algatatud ja 2000. a koostamisel olevad detailplaneeringud: 1) Lembitu tn 1 krunt 2) Kesk, Metsa ja Uue tn alajaamad 3) Pajusi mnt, Metsa ja Kuuse tn vaheline ala (kvartal 85) 4) Lossi tänaval Pika tn ja linna piiri vaheline ala, jalgratturite ja jalakäijate tee 5) Jõgeva mnt, Tartu mnt ja Pärna tn vaheline maa-ala 6) Veski, Lille, Aia ja Silla tn vaheline ala Probleemid • Kesklinna detailplaneeringu puudumise tõttu ei ole investeerijatel kindlust. Viimane, 1972. a koostatud kesklinna detailplaneering on kehtetu ja aktuaalsuse kaotanud. • Linnal ei ole digitaalset geodeetilist alusplaani M : 1500. • Linnal ei ole omal planeeringute koostajaid, tööd tuleb tellida. Eesmärgid ja lahendused • Kesklinna detailplaneeringu koostamine. • Määratleda linnale vajalikud territooriumid ja korraldada nende munitsipaliseerimine ning kasutuselevõtt planeeringute koostamise ja tehnovõrkude väljaehitamisega. • GIS (geograafilise infosüsteemi) loomine ja rakendamine linna planeerimisel. • Linna geodeesia- ja geoloogiafondi loomine. • Koostada lisaks kesklinna detailplaneeringule teiste linna arenguks oluliste alade detailplaneeringud: – staadion ja laululava; – Kuningamäe suusarajad; – Põltsamaa Ühisgümnaasiumi maa-ala; – linna lõunaosas asuvad kasutamata alad; – Viljandi maantee ja Eha tänava vaheline kasutamata ala. • Koostöös Põltsamaa vallaga planeerida linna ümbrust. • Taotleda naabervaldade kaasfinantseerimist ühisprojektide rahastamisel. • Planeeringute koostamisel arvestada ettevõtjate vajadusi, kaasata avalikkust, korraldada enne strateegilise tähtsusega otsuse vastuvõtmist avalikke arutelusid. 1.5. Maakasutus Kokku on maad Põltsamaa linnas 598,8 ha, maakasutajaid 1250 isikut, neist 1050 eraisikut ja 200 juriidilist isikut. Katastrisse on kantud seisuga 1. juuli 2000. a kokku 1099 maaüksust. Kinnistatud maaüksusi 1002 sh – ostueesõigusega 820 – tagastamisi 90 – asendamisi 3 – munitsipaalomandisse vormistatud 3 – korteriomandeid kokku 891 73 maaüksusel Riigi omandisse on jäetud 22 maaüksust. Eesmärgid ja lahendused • Lõpetada maade omandisse vormistamine. • Lõpetada maade tagastamine vastavalt esitatud avaldustele. • Linnale vajalike maade määramine ja munitsipaliseerimine. 1.6. Asustus ja keskused Põltsamaa jõgi jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja–lõuna kui ida–lääne suunas on linna ulatus ligikaudu 2,5 km. Kirdest piirneb linn Tallinn–Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega. Põltsamaa on aedlinn, koosnedes põhiosas 1–2-korruselistest väikeelamutest. Viimases sõjas tugevasti kannatada saanud ajalooline linnasüda paiknes lossivaremeist ja kirikust idas jõesilla ümbruses. 1960–1970. aastail on ehitatud uus keskus jõe vasakule kaldale, kust hargnevad radiaalselt linnast väljuvad maanteed. Linn on kompaktne (äärtelt keskusesse on maksimaalselt 1 km), toimiv ja heade eeldustega, ent juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ning eristuv keskus. Ringtee ümbrusesse on ehitatud kuni viiekorruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute grupid paiknevad linna äärtel ega mõjuta oluliselt üldpilti. Tänavatevõrk on suhteliselt regulaarne, kulgedes jõega risti või paralleelselt. Vaatamata avatud ruumi rohkusele puudub linnal traditsiooniline keskväljak, osaliselt täidab seda ülesannet Lillesaar. Saare positsioon ülejäänud linna suhtes on soodne – paiknemine linna keskel, seda läbivad olulisemad käiguteed ja kõrval asuv suur sild tagavad paiga aktiivsuse. Läbimõeldud haljastuslahenduse korral võiks kujuneda sellest paigast linna süda ning nüüdisaegne alternatiiv klassikalisele majadest ümbritsetud lagedale linnaväljakule. Jõe ja Tartu mnt vahelise ala juhuslikkus ning samas vaba, väljakujunemata ruumi olemasolu annavad nimetatud alale suure muutumispotentsiaali. Piki jõe äärt vastassuunas, PÜG-i ja mõisa ümbrus, on tunduvalt tugevamalt välja kujunenud iseloomuga ala (vabalt paiknevad hooned pargis, vaade üle jõe lossile ning külgnemine aktiivse liiklussõlmega), mille identiteeti tasub hoida ning tugevdada. Teisel pool jõge säilinud ajaloolised hooned Lossi tänava ääres nagu ka kirik ja lossivaremed koos ühendava pargiga loovad tervikliku miljöö. Piirkonda on võimalik mõne hoone lisamine ning vajalik pargitagusele jäätmaale parema kasutuse leidmine (üldplaneeringu kohaselt on viimatinimetatu puhkeotstarbeline maa). Väiksusest tingituna puudub ametlik jaotus linnaosadeks. Sellele vaatamata võib eristuva identiteediga piirkondadeks pidada järgmisi alasid: – Kesklinn – Ülejõe – Endise ETKVL-i kvartalid – Kaare–Mäe tn piirkond – Lillevere – Tööstusalad Linnakeskuse arengupotentsiaali tõstab vähe- või halvastikasutatud maa rohkus, st linn ei ole veel valmis, ta võib liikuda ja muutuda väga erinevates suundades. 1.7. Haljasalad, pargid Linnahaljastuse moodustavad pargid, haljasalad, elamute aiad ja puiesteed. Kokku on parke ja haljasalasid 50 ha. Pargid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi park 5,0 ha Põltsamaa linnapark 5,5 ha Põltsamaa pastoraadi ja kultuurimaja park 3,0 ha Põltsamaa linna Lillemetsa park 2,2 ha Sõpruse park 4,3 ha Parkmetsad Lossi tn parkmets 4,4 ha Tõrukese parkmets 6,3 ha Lauluväljaku parkmets 4,2 ha Looduskaitse all on Ühisgümnaasiumi park ja Sõpruse park. Linnapark koos lossikompleksiga on muinsuskaitseline objekt. Kuna linnas on piisavalt rohelust, siis uute haljasalade rajamise vajadus puudub. Tähtsam on olemasolevate uuendamine ja atraktiivsemateks muutmine. 1.8. Veekogud Tähtsaim veekogu on Põltsamaa jõgi, mis jagab linna kaheks. Linna alal on jõel neli saart (Naissaar, Saunasaar, Kiriklasaar, Lillesaar) ja neli saarikut. Saari ja kaldaid ühendavaid sildu on 17, olulisemad neist on Suursild, Väikesild, Kiisamauru sild, Kohtumajasild (Kirikla sild), Saunasild ja Ringtee sild. Lossimüüri ümbritsevad jõega ühenduses olevad vallikraavid. Linna ja valla piiril Põhja–Kaare tn ääres asub Meeritsa veehoidla. 1.9. Puhkealad Põltsamaa linnas pole puhkealade defitsiiti. Samuti on linna lähiümbruses piisavalt vastavaks otstarbeks kasutatavaid alasid. Puhkealana on kasutuses ja omab suurimat potentsiaali jõeäärne piirkond koos saartega. Linna rand asub Veski tn ääres, suvistest atraktsioonidest on seal tenniseväljakud, võrkpalliväljak, vesijalgratta- ja paadilaenutus. Lossivaremed on linna külalistele ilmselt suurima tõmbega. Suvel toimuvad seal vabaõhuüritused. Staadioni ja lauluväljaku ümbrus on üritustevälisel ajal puhkekohana lokaalse tähtsusega. Sama kehtib Sõpruse pargi kohta. Meeritsa veehoidla on suvel kasutusel supluskohana. Sealne haljastus vajab parandamist. Kuningamäel asub linna kelgu- ja suusamägi. Linnas toimuvad iga-aastased heakorrakonkursid, mille eesmärk on tõsta linlaste huvi kodulinna heakorra vastu ja hoogustada kodukaunistamisliikumist. On käivitunud «roosilinna» projekt, mille käigus rekonstrueeritakse linna kesksed haljasalad, muutes need atraktiivseks ja puhkeotstarbeliseks. Probleemid • Kultuuri maastiku võsastumine • Parkide vananemine ja halb sanitaarne seisund • Haljastuse tervikliku detailplaneeringu puudumine • Rand puhkekohana ei vasta nõuetele • Jõe ja vallikraavide kinnikasvamine • Puudub nõuetele vastav linna avalik käimla • Linnas puuduvad laste mänguväljakud • Puuduvad jalgrattateed • Puudub rulluiskudega sõitmise tee Eesmärgid ja lahendused • Linna haljastuse arengukava koostamine • Tagada haljasalade puhtus ja kord • Jätkata Põltsamaa jõe kallaste korrastamist • Jõe regulaarne puhastamine • Sildade remont • Vee ringvoolu taastamine lossi vallikraavis • Ajalooliste vaadete avamine • Ranna korrastamine ja vastavusse viimine keskkonnakaitse ja sanitaarnõuetega • Parkide etapiviisiline noorendamine • Parkide inventeerimine ja passistamine • Kodukaunistusliikumise edendamine • Tunnustada ettevõtjaid suuremate keskkonnakaitseliste ülesannete lahendamise eest • Laste mänguväljakute rajamine • Inventariseerida looduskaitse all olevad pargid • Võtta kaitse alla linna haruldasemad põlispuud • Viia lõpuni «roosilinna» projekt 1.10. Tööstusalad Suuremad tööstusega seotud alad asuvad linna loodeserval mõlemal pool jõge: Põltsamaa Felix, Kitzinger-Progress, endise Põltsamaa EPT piirkond, ning Tallinn–Tartu mnt ääres: AS Woodpecker, Lepe Ehitus. Linna sees asub ainult üksikuid tootmisega tegelevaid ettevõtteid, suurematest TÜ E-Piim. 1.11. Teistest linna piirkondadest Tallinn–Tartu mnt äärde jääv tööstuspiirkond ja Lillevere kortermajad on paljudele möödasõitjatele ainus märk ja mälestus Põltsamaa linnast. Seetõttu vajavad need läbimõeldud haljastus- ja valgustuskontseptsiooni. Tööstusala vajab suurt investeeringut või kaotab järk-järgult oma praeguse funktsiooni ning ala võetakse kasutusele teeninduse ja äri otstarbel. Linnale olulised objektid, staadion ja laululava, peaksid olema paremini ühendatud kesklinnaga. Üks võimalus oleks Kuuse tn kujundamine laiemaks puiesteeks, nimetatud tänava sihile jäävad üle jõe linnus ja kirik. Lauluväljaku taguse korrastamata metsaala kujundamisel nüüdisaegseks pargiks tekiks linnale oluliste kohtade ja objektide seotud jada ka risti jõega (Sõpruse park – lauluväljak – staadion – PÜG – jõeäär). 2. ELANIKKOND 2.1. Elanikkonna struktuur ja rahvaarvu dünaamika Põltsamaa piirkond on üks Kesk-Eesti tihedamini asustatud ja suhteliselt stabiilse rahvaarvuga regioone, kus ka nõukogude ajal säilis põhirahvuse tugev ülekaal. Rahvastiku koostiselt võib Põltsamaa linna pidada kõige eestilikumaks. Mitte-eestlastest on esindatud venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, ingerlased, leedulased jt. Rahvastiku kõrgeim haridustase on küll maakonna pealinnas, kuigi Jõgeva edumaa Põltsamaa ees pole kuigi suur. Põltsamaa linna rahvastiku kasvu tõttu on kahanenud maarahvastiku arv, mistõttu piirkonna kui terviku rahvastik ei ole vähenenud. Joonis 2. Põltsamaa linna elanike arv aastatel 1989–1998

Joonis 3. Põltsamaa linna ja valla rahvaarv aastatel 1959–1998

Joonis 4. Põltsamaa linna elanike soolis-vanuseline koosseis

Elanike arv seisuga 1. jaanuar 2000. a oli 5182. Alaealisi ja õpilasi (kuni 18-aastaseid) on linnas 24%, tööealisi 48%, pensioniealised moodustavad 28% elanikkonnast. Tööealisi mehi on naistega võrdselt. Sündivus on alates 1990. aastast langenud ligikaudu kaks korda ning on olnud vahemikus 1993–1999 suhteliselt stabiilne. Tabel 2 Rahavastiku haridus Põltsamaa linnas Haridus 1959 1970 1979 1989 1999 Kõrgharidus 65 142 216 323 360 Keskeriharidus 183 305 504 762 1051 Keskharidus 277 475 675 1009 1133 Algharidus 2306 2660 2645 2300 2116 Alghariduseta 836 941 850 813 522 Teadmata – – 3 – Kokku 3667 4523 4893 5207 5182 Tabel 3 Rahvuseline koosseis Rahvus 1959 1970 1979 1999 Eestlased 3526 4307 4705 5051 Mitteeestlased 141 216 188 131 Kokku 3667 4523 4893 5182 2.2. Tööturg ja toimetulek Tööealiste elanike arv linnas on 2490, s.o 48% elanikkonnast, registreeritud töötuid 103 (4%). Välja on arendamata ümberõppele ja täienduskoolitusele suunamise süsteem. Tööjõud on küll odav, kuid tihti on selle põhjuseks ka madal kvalifikatsioon. Uute investeeringute tegemist võib mõningal määral takistada kvalifitseeritud tööjõu puudumine. Peamine probleem on ettevõtlikkuse puudus, mistõttu ei looda piisavalt häid töökohti, see omakorda viib noorte lahkumiseni ja edasise ettevõtlikkuse vähenemiseni. Tabel 4 Suuremad ettevõtted töötajate arvu järgi Ettevõtte nimetus Töötajate arv Majandusharu Asutamisaeg Põltsamaa Felix AS 123 tööstus 1993 Põltsamaa Majandusühistu 100 kaubandus TÜ E-Piim 86 tööstus 1990 Kitzinger Progress 45 Tööstus 1994 2.3. Rahvaarvu prognoos Loomulik iive Põltsamaa linnas nagu mujal Eestis on negatiivne. Rahvaarv on püsinud suhteliselt stabiilsena ümbritseva maarahvastiku linna ümberasumise arvelt. Sündivuse languse tõttu hakkab järjest vähenema laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvama tööealiste ja tööeast vanemate oma. See mõjutab kõigepealt haridussfääri – toimub järsk kooliminejate arvu vähenemine. Kriitilisem periood algab pärast 2010. a, kui tööikka hakkab jõudma väikesearvuline 1990. aastatel sündinud põlvkond, pensioniikka jõuab aga suhteliselt rohkearvuline tänaste 40–50-aastaste põlvkond. Trendiks rahvastiku liikumises on elanike, eriti selle mobiilsema ja aktiivsema osa lahkumine maapiirkondadest ning ka väikelinnadest. Tõenäoliselt jätkub rahvastiku kontsentreerumine ümbritsevate maapiirkondade arvel Põltsamaa linna, samas ka liikumine Põltsamaalt Tallinnasse, Tartusse ja mujale suurematesse keskustesse. Kasvamas on pendelliikumine, st töötamine Põltsamaa linnas või mujal väljaspool valda. Tabel 5 Loomulik iive Põltsamaa linnas 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 Sünnid N 48 45 41 36 23 28 28 19 23 23 28 M 40 35 33 26 22 17 24 26 28 18 17 K 88 80 74 62 45 45 52 45 51 41 45 Surmad N 36 26 32 29 35 42 38 28 30 30 26 M 35 43 48 37 50 45 37 36 33 42 32 K 71 69 80 66 85 87 75 64 63 72 58 Loomulik iive 17 11 –6 –4 –40 –42 –23 –19 –12 –31 –13 Tabel 6 Ränne Põltsamaa linnas Ränne 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 Saabunud 103 158 170 150 159 232 182 139 Lahkunud 128 109 143 162 186 193 151 173 Saldo –25 49 27 –12 –27 39 31 –34 Probleemid • Elanikkonna vananemine • Väike sündivus • «Ajude» äravool • Ettevõtlikkuse vähenemine • Kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesmärgid ja lahendused • Igati soodustada noorte linnajäämist • Soodustada uute, ettevõtlike inimeste elamaasumist piirkonda • Uute töökohtade loomine 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 3.1. Lasteaiad, koolid Põltsamaa linnas on viis munitsipaalharidusasutust, mida kasutavad ka ümberkaudsete valdade, eeskätt Põltsamaa ja Pajusi valla lapsed: • Põltsamaa Ühisgümnaasium • Lasteaed-algkool Tõruke • Lasteaed Mari • Põltsamaa Muusikakool • Põltsamaa Spordikool Seoses sündivuse vähenemisega väheneb pidevalt lasteaeda ja esimestesse klassidesse õppima minejate arv. Tabel 7 Sündivus aastatel 1992–1998 Sünniaasta 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 7-aastased 1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 1. Põltsamaa linn 63 45 45 52 45 51 41 2. Põltsamaa vald 83 73 61 54 51 53 42 3. Pajusi vald 44 40 26 15 21 16 18 Tabel 8 Koolitulevate laste prognoos aastatel 1999–2004 Põltsamaa linn 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Põltsamaa Ühisgümnaasium 50 41 45 45 52 45 Lasteaed-Algkool Tõruke 45 27 26 26 26 26 Kokku 95 68 71 71 78 71 • Lasteaed Mari – asub 1973. a lasteaiaks ehitatud hoones, 114-kohaline. Lapsi lasteaias kuues rühmas 111, personali arv 31 inimest. Finantseerimine linnaeelarvest 2000. a 1822,6 tuh krooni. Lasteaed Mari eripära on sobitusrühmade olemasolu (kaks rühma) ning logopeediline abi nii suulise kui kirjaliku kõne puuete tarvis ja ennetamiseks. • Lasteaed-algkool Tõruke – asub 1983. a valminud lasteaiaks ehitatud hoones, 280-kohaline. 1991. a töötavad majas algklassid. Lapsi lasteaias kaheksas rühmas 145, algkoolis viies klassikomplektis 113. Õpetajaid 7, personal kokku 56 inimest. Finantseerimine linnaeelarvest 2000. a 2817 tuh krooni. Tõrukese kool on alternatiiviks ja konkurendiks gümnaasiumi algklassidele. Tõrukese eripäraks on lasteaias olevate Pajusi valla laste jätkamine Tõrukese algkoolis, mitte Pisisaare algkoolis. Eriarvamused pedagoogide ja lastevanemate vahel erinevate koolide õppemetoodikate vahel on püsinud tänaseni. Tõdema peab, et Tõruke on lastekesksem kool, sest puudub traditsiooniline koolihoone ja traditsioonilised pedagoogid ning klassi täituvus on väiksem. 2000. a sügisel tuleb sündide järgi Põltsamaa linnas kooli 45 õpilast, 2005. a 41 õpilast. Põltsamaa vallas on vastavad arvud 73 ja 42 ning Pajusi vallas 40 ja 18. Seoses laste arvu jätkuva vähenemisega mahuksid algklassid PÜG-i ja kõik lasteaialapsed Tõrukese hoonesse. Probleemid • Tõrukese asukoht linna ühes servas • Mari asukoht suurte majade vahel väikesel territooriumil • Suured kulutused hoonete haldamiseks ja remondiks Eesmärgid ja lahendused • Vähendada majanduskulusid ja kulutusi hoonetele ning selle arvel parandada sisulist õppe- ja kasvatustööd • Algkooli- ja koolieelsete lasteasutuste võrgu korrastamine • Alushariduse osas tagada koolieelsetes lasteasutustes lastehoid, kooliks ettevalmistus, eakohaline käeline ja kehaline tegevus, hälvete ja puuete tasandus. Põltsamaa Ühisgümnaasium (maakonna suurim) – paikneb progümnaasiumi ja gümnaasiumi osas 1967. a valminud hoones Veski tn ning 1–6 klassid 1979. a valminud majas Lille tn. Kooli käsutuses on veel poiste tööõpetuse ja autoõpetuse maja, Uue-Põltsamaa mõis (tühi, ootab restaureerimist). Finantseerimine linnaeelarvest 2000. a 4738,5 tuh krooni. Kooli territooriumi pindala on 13 ha, sh 1926. a rajatud botaanikaaed. Algkoolis 1–6 kl klassikomplekte 17 497 õpilast Progümnaasiumis 7–9 kl klassikomplekte 19 368 õpilast Gümnaasiumis 10–12 kl klassikomplekte 7 185 õpilast Kokku 1050 õpilast Õpetajaid on koolis 67, töötajaid kokku umbes 90. Septembris 2000. a alustas PÜG-i koosseisus tööd kaugõppeosakond, kolm klassi 43 õpilasega. Gümnaasiumis on reaal-, humanitaar- ja üldharu. Koolil on oma söökla ja internaat (120 kohta, elab umbes 20 õpilast), jõusaal, võimla, arvutiklass, tegutsevad mitmed ringid. Palju kuulsust on koolile toonud puhkpilliorkester, luuleklubi, laulukoorid. Põltsamaa vallast õpib gümnaasiumis 290 õpilast, Pajusi vallast 56% kogu selle valla õpilastest. Ühisgümnaasium on piirkonna ainuke akadeemilist haridust andev õppeasutus. Seoses sellega on kooliga seotud kõik teda ümbritsevad vallad nii oma eelarve, bussiliikluse korralduse kui maine kujundamisega. Ükski gümnaasiumis lapsi koolitavatest valdadest ei plaani avada oma gümnaasiumi ning seepärast on tagatud kooli stabiilsus. Linna üldplaneeringu hariduse arengukavas nähakse ette, et ühisgümnaasiumist peaks kujunema eelkõige piirkonna hariduskeskus ning seejärel ka vabariiklik täienduskoolituskeskus. Lähiaastate põhiülesanne saab olema kooli õppekava lõplik väljatöötamine ja edasiarendamine vastavalt aja nõuetele ning piirkonna alg- ja põhikoolide arengukavade kooskõlastamine ühisgümnaasiumi arengukavaga. Nähakse ette võimalust Kodu- ja Põllutöökooliga arengusuundade kooskõlastamiseks. Täienduskoolituse osas nähakse ette gümnaasiumi arenemist piirkonna haridustöötajate koolituskeskuseks ja lastevanemate enesetäienduskeskuseks. Analüüsides Põltsamaa Ühisgümnaasiumi olukorda leidis töörühm, et kool on ajalooliselt olnud hea mainega, kuid viimastel aastatel on avalikkuse arvamus kooli suhtes muutunud. Suhteliselt kõrge õppetase on enamikus õppeainetes säilinud. Samas tuleb juhtida tähelepanu õppeainetele, mille osatähtsus on viimasel kümnendil järjest suurenenud, kuid pole koolis nüüdisaegset lahendust saanud. Rahul ei saa olla kehalise kasvatuse baasidega. Probleemid on seotud õppevahendite mahajäämusega, õpetaja persooniga ja läbimõtlemata tunniplaaniga. Koolis on mitmeid väga tugevaid aineõpetajaid, keda tunnustavad nii kolleegid kui õpilased. Gümnaasiumiklassides ollakse rahul eelkõige ajaloo ja inglise keele õpetamisega. Samuti on tunnustatud matemaatika ja keemia õpetamist. Nii õpilaste kui nende vanemate arvates ei paku kool usku tulevikku. Eelkõige nähakse selle põhjuseks kitsast silmaringi. Avalikkusele on märgatavad koolis toimunud uuendused ning nüüdisajal eriti palju räägitud koostöö nii õpetaja-õpilase, õpetaja-õpetaja, õpetaja-juhtkonna kui õpetaja-avalikkuse vahel. Põltsamaa linnas on kaks munitsipaalhuvikooli: • Põltsamaa Muusikakoolis õpib 188 last, neist 166 Põltsamaal ja 22 Puurmanis. Õpetatakse järgmisi erialasid: – klaver – puhkpillid – viiul – akordion – tšello Muusikakooli kogu personal on 28,5 ametikohta, neist 21 õpetajat. Finantseerimine linnaeelarvest 2000. a 1574,2 tuh krooni. • Põltsamaa Spordikoolis õpib 104 last neljas osakonnas: – võrkpall – jalgpall – maadlus – kergejõustik Spordikoolis on seitse ametikohta, neist 4,5 treenerid. Finantseerimine linnaeelarvest 2000. a 536,9 tuh krooni. Järjest keerulisemaks muutub koolide hoonete haldamine. Vajalikud on investeeringud nii hoonetesse kui sisulisse töösse. Prognooside järgi asub üha rohkem inimesi elama linna, kuna suurelamute ekspluatatsioon maal muutub keerulisemaks ning maksujõud remondiks väheneb. Otsitakse võimalusi üürida või osta vanemaid maju linnas. Hariduses sõltub palju Tallinn–Tartu esimese klassi tee valmimisest, linna elanikkonna vananemise peatumisest, linna omapära leidmisest, elamuehitusest ning tõmbekeskusest, millega Põltsamaa saab seotuks. Vaatamata asukohale Eesti keskel pole tehtud suuremaid investeeringuid, mis suudaksid elu elavdada ja hariduse taset tõsta. Hariduse sisu aegub tänapäeval kiiresti, sellest tuleneb pidev vajadus täiendus- ja ümberõppe ning kutsenõustamise järele. Hariduse otsene seotus paljude tegevusaladega tingib vajaduse nii haridussfääri pikaajalise plaani (koolivõrk, nõustamissüsteem jne) kui ka lühiajaliste plaanide järele, mis võimaldaksid õpetuse sisu paindlikult muuta. Tekkivas koolidevahelises konkurentsis tuleb erilist tähelepanu pöörata kohapeal antava hariduse taseme säilitamisele ja parandamisele. Probleemid • Hoonete seisukord • Õppevahendite puudus ja aegumine • Kooli tulevate laste arvu vähenemine • Kool on õpetaja-, mitte õpilasekeskne • Põhikooli osas pole klassijuhataja töö tasemel • Õpitulemused pole loodetud tasemel • Koolil puudub PR-töö • Õpetajatest pole kujunenud ühtset meeskonda • Praktilise õppetöö vähesus • Liiga suur koormus õpilastel • Suhted õpilaste ja õpetajate vahel • Noorte õpetajate vähesus • Eliitgümnaasiumi loomise vajadus • Aegunud koolimööbel Eesmärgid ja lahendused • Rõhuda õpetuse tasemele • Koolijuhtide ja õpetajate täienduskoolitus • Koolibusside ja koolitee ohutuse tagamine • Õppekavade lähteülesande püstitamine piirkonna koolidele – peab kajastuma koolide ja omavalitsuste eelarvetes • Kutsehariduse ja täiendusõppe vajaduse analüüs • Gümnaasiumi kui piirkonna olulise ühisomandi määratlemine • Keskne kool peab muutuma avalikes suhetes • Pro- ja gümnaasiumi astumiseks tasemetestid • Kooliväliste asutuste suhtumise muutmine kooli • Kool ise peab olema aktiivne – olla kohal seal, kus saab silma paista • Gümnaasiumihariduse andmises peab kajastuma selle piirkonna tugevaim külg • Väikelinn ei suuda tagada kõiki huvihariduse erivajadusi. Arendada tugevaid tugevate spetsialistide kaasamisega • Väärtustada perekonna rolli hariduses kaasarääkimisel – noored, kelle lapsed on just kooliteed alustanud või alustamas • Panna välja noore õpetaja stipendium • Kõrgkoolide huvi tõstmine piirkonna vastu – praktikabaas, loengutsüklid, õppejõud, ka oma kooli vilistlased • Koolide pidepunkti leidmine kirikuga – ajalooliselt ja rahvusvaheliselt oluline • Piirkonna kandva kooliürituse või eripärasuse leidmine – puhkpill, poisteansamblid, paadiralli jne • Õppekavade kooskõlastamine kõigi koolide vahel • Sõpruspiirkondade hariduskogemuste ärakasutamine ja arendamine 3.2. Noorsootöö Noorsootöö eesmärk on niisuguse keskkonna loomine, mis toetab noorte isiksuslikku arengut, pakkudes võimalikult mitmekesiseid võimalusi eneseteostuseks ja enesearendamiseks ning soodustades sihipärast tegevust ja vaba aja veetmist väljaspool kooli. Põltsamaa linnas tegutsevad koolivälised noorteorganisatsioonid Juventus, Eesti 4H, nooremate poiste skaudirühm. Noortel on võimalik käia spordikoolis, muusikakoolis, kunstikoolis ning võtta osa huvialaringide tööst. PÜG-s tegutseb aktiivselt õpilaste omavalitsus. Linnas on olemas üksikud energilised noortejuhid. Volikogu juures töötab noorsookomisjon. Noorteühendusel Juventus on sõlmitud rendileping EELK Põltsamaa kogudusega aednikuhoone kasutamiseks. Maja toimib noortekeskusena. Hoone väiksuse töötu ei ole seda võimalik kasutada suuremate noorteürituste toimumiskohana. Probleemid • Kõik noored ei huvitu sihipärasest tegevusest • Olemasolev keskkond ei soosi noorte initsiatiivi ja omaalgatust • Puudub kasutamiskõlblik noorte kooskäimiskoht, nn Noortemaja • Vähesed võimalused noortepäraste suurürituste/pidude korraldamiseks • Linnas on vähe noorsootöö eestvedajaid • Noorte liigne alkoholitarbimine ja tolerantne suhtumine alkoholi kasutamisse • Puudub elujõuline skaudi- ja gaidiliikumine • Narkootikumide levik • Noorsootööd ja noorte elu puudutava info liikumise vähene operatiivsus ja madal koordineerituse tase linnavalitsuse, noorsootöö tegijate, noorsookomisjoni ja kooli omavalitsuse vahel Eesmärgid ja lahendused • Noorte teavitamise ja nõustamise süsteemi arendamine. Välja töötada noorteorganisatsioonide, noorsootöö tegijate ja kohaliku omavalitsuse vahelise optimaalse infovahetuse kord ja rakendada see praktikas • Noortelaagrite ja tervistava puhkuse korraldamine • Narkomaania ja kuritegevuse ennetamine, vahendite eraldamine narkootikumide ja alkoholivastase preventiivse tegevuse tarvis • Avatud noortekeskuse rajamine. Toetada Noortemaja väljaehitamist ja selle jooksvat tegevust • Jätkata jõupingutusi noortepäraste suurürituste ja kooskäimiskoha leidmiseks • Uute energiliste noortejuhtide leidmine ja koolitus • Noorteühingute ja noorteprojektide toetamine • Noortejuhtide koolitus ja uute energiliste noortejuhtide leidmine • Kasutada ära kõik võimalused kultuurikeskuses noorteürituste korraldamiseks ning noorteringide ja -ühenduste tegevuseks vajalike ruumide ja tehnika võimaldamisel • Koostöös kooliga leida lahendus skaudi- ja gaidiliikumise elavdamiseks • Avaliku internetipunkti avamine 2001. a • Toetada noortesporti 3.3. Tervishoid Tervishoiupoliitika sõltub eelkõige riiklikust tervishoiupoliitikast. Kohalik omavalitsus korraldab inimestele (ka ravikindlustusega hõlmamata) arstiabi kahes etapis – üldarstiabi ja eriarstiabi, ning korraldab elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevust oma haldusterritooriumil (sh tagab tervislikud tingimused laste- ja õppeasutustes ning keskkonna vastavuse tervisekaitsenõuetele). Haiguste ennetamine Profülaktiliste meetmetega (kaitsesüstimised jm) on kindlustatud kõik haigekassa liikmed. Mõned kaitsesüstimised – puukentsefaliidi ja gripivastased – võivad olla kindlustamata isikutele kättesaamatud vaktsiinpreparaadi kõrge hinna tõttu. Tervisekaitse Tervisekaitseline olukord on paljudes töökohtades halb, mis võib olla kutsehaiguste põhjuseks. Tervisekaitsenõuetele ei vasta õppetingimused ühisgümnaasiumis – klassiruumide halb valgustus, kasvule mittevastav koolimööbel jt. Paljude individuaalkaevude vesi ei vasta veestandardi nõuetele. Terviseedendus Põltsamaa linna elanike haigestumise ja suremuse põhjuste struktuur on üldjoontes sama, mis vabariigis tervikuna. Südame-veresoonkonna haigusi, traumasid, kopsuvähki jt saab ennetada/vältida terviseedendusliku sihipärase tegevuse läbi. Linnaelanikke hõlmav kohalik terviseedenduslik töö vajab täiustamist. Tegutsevad kaalujälgijate rühm, liikumise «Eluterve Eesti» Põltsamaa tugirühm, MTÜ Ex Medicus, aeroobikarühmad jne. Surma põhjused Surma põhjustest umbes 1/3 moodustavad südamehaigused, 1/5 vähkkasvajad ja ligikaudu 15–16% peaaju isheemiatõbi, 10% surmajuhtumitest on tingitud välistest teguritest – õnnetusjuhtumid, enesetapud. Kõikidest surmajuhtumitest 37% moodustavad üle 80-aastased vanurid. Tervishoiu struktuur 1. Perearstid Linnas töötab viis perearsti füüsilisest isikutest ettevõtjatena, kes teenindavad nii linna kui valla elanikke. Neli perearsti tegutsevad vallavalitsusele kuuluvas hoones ja üks kortermajas. Nende töötingimused ja ruumid ei vasta nõuetele. 2. MTÜ Põltsamaa Haigla • Alates 1999. a jaanuarist finantseeritakse haigekassa poolt ainult 12 pikaravihaige voodikohta. • Haigla koosseisus on kiirabi. • Haiglas on uus röntgeniaparaat, heal tasemel laboratoorium, teostatakse koormus EKG-d, spiromeetriat, sonograafiat. • On rahuldavad tingimused taastusraviks (füsioteraapia, ravikehakultuur, massaaž). • Erialaarstidest võtavad vastu kirurg, naistearst, närviarst, reumaarst, psühhiaater, lastearst. • Haiglas töötajate arv kokku on 51 põhikoha ja 5 kohakaaslusega töötajat, neist: arste 10 hambaarste 1 õendustöötajaid 11 kiirabivelskreid 3 + 2 väliskohakaaslast laborante 2 hambatehnikuid 2 parameedikuid 4 sanitare 3 administratsiooni ja teeninduspersonali 3 + 3 väliskohakaaslast Linnas töötavad veel kolm erahambaravi kabinetti, üks erasilmahaiguste kabinet, kaks apteeki. Tugevad küljed • Meditsiiniabi on suhteliselt hästi kättesaadav kõigile Põltsamaa linna ja valla elanikele linna keskse asukoha tõttu • Põltsamaa linnas saab heal tasemel arstiabi põhilistel meditsiinialadel: on olemas nii kvalifitseeritud arstid kui ka vastav aparatuur • Tartu raviasutuste suhteline lähedus ja konsultatsiooni ning ravi kättesaadavus • On täielikult üle mindud perearstisüsteemile ning lõppenud ebakindluse ja ebamäärasuse seisund • Perearstisüsteem toimib, Põltsamaa piirkonna elanikud on selle omaks võtnud. Ravitöö ja haigusi ennetav töö ei ole ümberkorralduste tõttu kannatanud Probleemid • Puudub elanikkonna tervise analüüs, rahvatervise planeerimine ning sihipärane tegevuse kavandamine elanikkonna tervise parandamiseks • Tervisekaitseline situatsioon asutustes/ettevõtetes ning õppeasutustes on kutsehaiguste teket soodustav • Raskusi on haigete transpordiga Jõgeva ja Tartu haiglatesse, kui isiklik transport patsientidel puudub; Põltsamaa Haigla teenus on tasuline • Haigete ravile Jõgeval ja Tartus on vastuargumente: – haigete vastuseis minekule kodukohast kaugele; – haigete transpordimured • Ravitöö korralduse killustatus on ebaökonoomne – labori- ja diagnostilist aparatuuri soetab nii haigla kui ka perearstid eraldi, haigla aparatuur on alakoormatud • Haigete koduhooldus pole tasemel • Ravikindlustuseta isikute ravikulude katmine on juhuslik ning mõnikord jäävad kulud tasumata (1998. a – 78 inimest) • MTÜ Põltsamaa Haigla Lossi tn hoone vajab kapitaalremonti ja renoveerimist kogusummas umbes 6,5–7 miljonit krooni • Perearstid asuvad tagastatud hoones ja nende ruumid ei vasta nõuetele • Raviasutuste hajutatud asukoht linnas on patsientidele ebamugav. Puudub ruum ja koht meditsiinipersonali nõupidamisteks ja muudeks ühisteks üritusteks Eesmärgid, lahendused • Kõik perearstid ja MTÜ Põltsamaa Haigla töötavad eraldi juriidiliste isikutena kuid asuvad füüsiliselt ühes hoones nüüdisaegses tervisekeskuses (võib olla ühe katuse all hooldekoduga, sotsiaalkeskusega), mis on planeeritud, ehitatud ja varustatud vastavalt sotsiaalministri 22. veebruari 1999. a määruse nr 10 nõuetele • Üks-kaks korda nädalas toimub haigete vastuvõtt Adaveres, Lustiveres, vajadusel ka mujal. Perearstikeskuse planeerimisel tuleks arvestada eraarstide vajadusi (silmaarst, hambaarstid) ning näha ette ruumid neile • MTÜ Põltsamaa Haigla töötab iseseisva asutusena, kus on 15–20 voodikohta pika- ja taastusraviks ning mõned voodid haigete 1–2 päevaseks jälgimiseks. Perearstid peavad vajalikuks ka sisehaigete ja laste ravivõimalust – 5 voodit 3.4. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada peamiselt seda mitteaktiivset elanikkonna osa, kes ei tule enesega toime – lapsed, vanurid, puuetega inimesed, töötud, ajutised töövõimetud, vanemliku hoolduseta lapsed jt. Tabel 9 Elanike arv 5182, neist: Mehi 2328 44,9% Naisi 2854 55,1% Lapsi (0–15 a) 925 18% Tööealisi (16–60/55) 2806 54,1% Vanaduspensionäre 1451 28,4% Registreeritud töötuid 103 1,9% Puuetega inimesi 304 5,8% Lapsinvaliide 15 0,3% Tabel 10 Sotsiaaltoetuste maht aastatel 1998–1999 Toetuse liik 1998. a 1999. a Summa (kr) Saajate arv Summa Saajate arv Toimetulekutoetus sh täiendav toetus 1 869 000 716 913 1741 1 384 470 195 299 1603 Transporditoetus puuetega inimestele 11 400 36 56 100 53 50% sõidusoodustus II grupi invaliididele 44 100 161 9017 36 Telefonisoodustus riskigrupi inimestele 8700 61 10 800 Tšernobõli AEJ avarii likvideerijaile 10 080 16 10 080 14 Linnaeelarves, sh töötasu hooldus Lustiveres laste toit 304 425 143 292 66 320 44 552 296 194 127 689 62 570 4 4 Oma tulu «Lapileenust» ja koduhooldusest 52 400 71 267 Suured pered Põltsamaa linnas: 3 last peres – 66 peret 4 last peres – 14 peret 5 last peres – 5 peret 6 last peres – – Põltsamaa linnas puuduvad sotsiaalhoolekandeasutused. Enesega mittetoimetulevatele on piirkonnas kaks hooldekodu: • Lustivere hooldekodu on üldtüüpi hooldekodu, mis asub Lustivere külas. Teenindab tervet piirkonda, osaliselt finantseeritakse riigieelarvest. • Võisiku Hooldekodu on erihooldekodu (vaimuhaigete ja raskete vaimsete puuetega inimeste hooldekodu, mis asub Võisiku külas). Teenindab kogu Eesti Vabariiki, finantseeritakse riigieelarvest. Rõhuasetus hoolekande arengus on inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine nõustamise ja sotsiaalteenuste abil. Hetkel on linnas: • kolm väljaõppe saanud koduhooldajat + sotsiaaltöötaja; • praktikas on olemas naabriteenus; • tegutseb supiköök; • käigus on toidutalongide süsteem; • saun 50% maksumusega vanureile, lastele ja puuetega inimestele; • võimalus laenutada humanitaarabina saabunud invavahendeid; • on käivitunud tööotsijate rehabilitatsioonisüsteem; • koostöö Põltsamaa Emadeklubiga (ühisüritused, kasutatud rõivaste jagamine majanduslikes raskuste olevatele peredele); • koostöö kirikuga (hingehoiuküsimused, osavõtt mittetöötavate isikute rehabilitatsioonist); • uued sotsiaalkorterid Pajusi mnt 18; • Võisiku Hooldekodus on avatud päevakeskus kodus elavatele vaimupuuetega inimestele. Probleemid • Sotsiaalnõustamise süsteemi puudumine • Võisiku Hooldekodu üleasustatud ja ettekirjutus välja saata 10% hoolealustest • Hoolealuste vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri puudumine ühiskonnas • Tugipere- ja kasuperehoolduse nõrk tase • Puuetega inimeste ja vanurite päevakeskuse puudumine (odav toit, tegevus, loengud jne) • Puuetega laste taastuskeskuse puudumine • Noortekeskuse rajamine algusjärgus • Töötute aktiviseerimiskeskuse puudumine Eesmärgid ja lahendused • Sotsiaalpoliitika peab toetama täisväärtuslikku perekonda ja soosima paljulapseliste perede arvu suurenemist. Soodustusi tuleb jagada, pidades silmas pere tegelikku majanduslikku olukorda • 50-kohalise polüfunktsionaalse sotsiaalkeskuse, nn sotsiaalmaja ehitamine (koostöös Aleksandria Ristiusu Traditsioonide Jätkajate Seltsiga), kus on: – hooldekodu vanureile (30 kohta) – päevakeskus (15 kohta) • Vanurite ja puuetega inimeste päevahoid • Sotsiaalnõustaja, pereterapeudi, psühholoogi, narkoloogi jne vastuvõtt • Toimetulekuraskustega perede nõustamine • Emade kool • Proteeside ja abivahendite laenutamine • Avahoolduse teenuste pakkumine • Odav söögikoht • Ravivõimlemine vanureile, puuetega inimestele • Massaaž • Huvialaringid, loengud • Baas vabatahtlikele organisatsioonidele (invaühing, lastefond) • Turvatoad (viis kohta) peredele ja lastele • Õöbimine, toit, tingimused õppimiseks • Noortekeskus noorte vaba aja arenduslikuks sisustamiseks noorte toimetulekuoskuste tugevdamiseks sotsiaalsete probleemide ennetamiseks või ületamiseks (alkoholism, narkomaania jne) • Sotsiaalkorterid korteritest välja tõstetud isikutele, vanuritele jne • Vanurite ja invaliidide liikumisvõimaluste parandamine (kaldteed, käsipuud, istepingid) • Varjupaik – ajutine ööbimiskoht vanglast vabanenutele, kodututele 4. KULTUUR 4.1. Kultuuriline tegevus Kultuur peab säilitama sajandipikkuste traditsioonide järjepidevuse, peab olema avatud nüüdisaja kultuurisuundadele, jääma kättsaadavaks kõigile elanike gruppidele ja vanuseastmetele. Põltsamaa kultuurielu kannavad kultuurikeskus, muusikakool, muuseum, raamatukogu, PÜG. Põltsamaa linnas kokku tegutseb 95 taidlus- ja huvialaringi, mida juhendab 70 inimest. Neist võtab osa 1800 inimest, sealhulgas 1250 last ja 550 täiskasvanut. • Kultuurikeskus asub 1960. a valminud ja 1999. a nüüdisaegselt renoveeritud hoones, kus on 400 kohaline saal kontsertide, etenduste, tantsuõhtute jm ürituste läbiviimiseks, galeriisaal, proovisaal, nõupidamistesaal jm. Kultuurikeskuses on kinnitatud 10 ametikohta. Seal tegutseb 25 isetegevus- ja huvialaringi 475 osavõtjaga. Rahvakultuuri järjekestvust kannavad: – 160-aastane segakoor «Heli» – 135-aastane puhkpilliorkester – 40-aastane segarahvatantsurühm «Virmalised» – 35-aastane naisrahvatantsurühm – 30-aastane segakoor «Leelo» Kultuurikeskuse juures tegutsevad erinevad käsitöö-, kunsti-, jt ringid, millest võtab osa nii lapsi kui täiskasvanuid. Täiskasvanutest võtab ringide tööst osa kokku 260 inimest. Neist suuremad on terviseklubi «Kristall» 58 ja amatöörteater 25 osavõtjaga. Arvutiring 38 osavõtjat Taimeseade 44 osavõtjat Kunstiring 46 osavõtjat Õmblemine 8 osavõtjat Masinalkudumine 4 osavõtjat Laste näitetrupp 14 osavõtjat Professionaalse kunsti vahendajaks ja kohaliku kunstiharrastuse edendajaks on Põltsamaa Kunstiselts. Huvipakkuvad on kohalike kunstiharrastajate personaal- ja ühisnäitused. Seltsidest tegutseb veel käsitööselts 50 osavõtjaga. Aktiivselt tegutsevad järgmised ühendused: Pensionäride ühendus «Kuldne Iga», Põltsamaa Kunstistuudio, Juventus, Uus Eesti 4-H noored, Kutsehaigete Ühing, Represseeritute Ühing. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis tegutseb 34 taidlus- ja huvialaringi 640 osavõtjaga. Tuntuim on puhkpilliorkester. Suur arv õpilasi osaleb laulukoorides. Lasteaed-algkooli Tõruke juures tegutseb 5 taidlus- ja huvialaringi 125 osavõtjaga. Oluline tähendus on muusikakooli 1994. a algatatud puhkpillimängijate suvekooli ja 1997. a viiuldajate suvekooli tegevusel. Vabaõhuüritused toimuvad Põltsamaa lauluväljakul ja lossihoovis. Traditsiooniks on saanud lossipäev, veinipäev, motosummer. Süvamuusikakontserdid ja ooperietendused on saavutanud üle-eestimaalise tuntuse. Oluline koht Põltsamaa linna ja piirkonna kultuurielus on EELK Põltsamaa Kogudusel. Koguduse juures tegutseb 10 taidlus- ja huvialaringi 230 osavõtjaga. Neist tuntuimad on sega- ja lastekoor. Kiriklas korraldatakse kontserte, näitusi, organiseeritakse sotsiaalabi. Põltsamaa linna raamatukogu on ühtlasi Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu. Raamatukogul oli 1998. a 1650 lugejat ja see omab 67 000 teavikut, töötajaid on 15,5 ametikohta. Raamatukogus loeb 60% linna ja ümbruskonna elanikkonnast. Raamatukogu on kohaliku elu infokeskus, seal avatakse avalik internetipunkt. Põltsamaa lossihoovis on alates 1997. a suvest avatud muuseum, mille ekspositsioon annab ülevaate Põltsamaa kihelkonna ajaloost alates kiviajast kuni nüüdisajani, tutvustab nii talurahva-, linna- kui mõisakultuuri. Muuseum omab ligi 4000 fotot ja 3000 esemelist säilitusühikut. 1766. a hakkasid A. W. Hupel ja P. E. Wilde Põltsamaal välja andma esimest eestikeelset ajakirja «Lühhike öppetus». 1925–1935 ilmus ajaleht «Põltsamaa Teataja», 1951–1963 Põltsamaa rajoonileht «Kiir», 1990–1991 «Põltsamaa Teataja». 1990. aastate alguses tegutses mõnda aega oma raadio. Alates 1994. a ilmub kaks korda nädalas «VALI Uudised», mis on kogu Põltsamaa piirkonna ajaleht. Probleemid • Muusikakooli ruumid on väga halvas seisukorras • Raamatukogu ruumikitsikuses • Ühiskonna huvi puudus järeltuleva põlvkonna suhtes • Elanikkonna passiivsus, ükskõiksus ja kapseldumine • Transport kallis isetegevuskollektiivide kontsertreisideks • Huvitavaid ideid vähe • Lauluväljaku rakendus ja seisukord Eesmärgid ja lahendused • Soodustada ja toetada erinevate kultuuriseltside ja ühenduste teket ja arengut • Toetada rahvakultuuriga tegelevaid seltse, kollektiive ja üksikisikuid • Seada sisse kultuuristipendiumid kohaliku kultuurielu edendajatele • Jätkata Põltsamaa linna traditsiooniliste ja populaarsust koguvate kultuuriürituste korraldamist ja toetamist (noorte puhkpillimängijate ja viiuldajate suvekoolid, linnapäevad, süvamuusikakontserdid, laste «Laulusiller» jt) • Väärtustada ja säilitada kultuurimälestiste, kultuurilooliste ja kunstiväärtuslike objektide kaitsmist ja koostada nende register • Tõsta Põltsamaa atraktiivsust (välja ehitada Põltsamaa jõe rand, rajada laste mänguväljakuid jpm) • Kasutada ära kõik lossihoovi ja lauluväljaku võimalused kultuuriürituste korraldamiseks • Leida laululava ja staadioni piirkonnale rakendus puhkekeskusena • Rakendada tööle noortekeskus. Põltsamaa linna üks prioriteet on töö noortega • Juurdeehitus raamatukoguhoonele • Osta majandusühistult muuseumihoone ja arendada muuseumi tegevust • Turismiinfopunkti ja muuseumi ühendamine 4.2. Sport Olemasolevad spordirajatised • Spordisaal Pajusi mnt 18 (16×30) • Ujula Pajusi mnt 18 (6×15) • Põltsamaa Ühisgümnaasiumi võimla • Põltsamaa Autobaasi spordisaal (11,5×23,5) • Jalgpalliväljak – staadion Kuuse ja Lille tänava vahel. Ringraja pikkus 360 m, radade arv 4, rajakate telliskivipuru, tribüünil istekohtade arv 400 • Välisväljakud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juures • Kurniväljak linnapargis • Tenniseväljak Kaare tänaval • Linna ääres Kuningamäel on rahvusvahelistele nõuetele vastav kardirada • Talvised suusarajad Kuningamäel endises lasketiirus ja Ühisgümnaasiumi juures Põltsamaal tegutseb 8 registreeritud spordiklubi • Jalgpalliklubi «Sport» • Spordiklubi «Põltsamaa» • Spordiklubi KUKO (kurni-koroona klubi) • Spordiveteranide klubi • Spordiklubi «Toonus-Sport» • Spordiklubi MIX (naiste võrkpall) • Spordiklubi Nipi (korvpall) • Põltsamaa Spordiliit Loomisel on bridžiklubi Populaarsed on traditsioonilised spordiüritused – Põltsamaa jõe suve- ja talimängud, mis toovad kokku rahvast ka naabervaldadest ja -maakondadest. Igal aastal toimub Põltsamaa lossijooks ja sildadejooks. Regulaarselt korraldatakse korvpalli-, võrkpalli- ning jalgpalli-, male-, kergejõustiku- ja bridživõistlusi, kus kohalikud klubid kutsuvad kohtumistele külalisi. Probleemid • Spordibaaside (nii sise- kui välis-) kehv olukord – enamus ei vasta nüüdisaja nõuetele • Investeeringute puudumine olemasolevate baaside elementaarseks korrashoiuks • Propageerida rohkem rahvast kaasa haaravaid üritusi • Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ei rahulda praegune võimla • Noorsoo vähene huvi spordi kui tervistava tegevuse vastu Eesmärgid ja lahendused • Tervisespordiga tegelemise võimaluste tagamine kogu linna rahvale • Korraldada rahvaspordiüritusi ja võistlusi erinevatele tasemetele • Vagustatud suusarajad Kuningamäele • Liuvälja rajamine talvel tenniseväljakul ja Pajusi mnt tiigil • Rulluisuraja rajamine • Põltsamaa Ühisgümnaasiumi võimla juurdeehitus • Pajusi mnt võimla- ja ujulahoone remont • Staadioni kapitaalremont 4.3. Kaitstavad alad ja objektid Arheoloogiamälestised • Asulakoht Kuperjanovi tn ja jõe vahelisel alal • Asulakoht Lepa tn ja jõe vahelisel alal • Hiiekoht ja asulakoht Tallinna mnt ja jõe vahelisel alal • Kirikuase ja kalmistu Veski tn ja Metsa tn ristmikul • Linnuse kultuurikiht Lossi 1 Arhitektuurimälestised • Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga 14.–18. saj, 1770. a ümber ehitatud rokokoostiilis lossiks, hävinud osaliselt 1941. Linnuse müüre on restaureeritud, korrastatud on mõned lossiruumid • Põltsamaa kirik, ehitatud 1751. a, hävis 1941, a, taastatud 1969. a • Uue-Põltsamaa mõis, ehitatud 18. saj, asub Veski tn 7 • Põltsamaa vana kiriku müüride säilmed 14.–18. saj • Uusehitistest väärib tähelepanu (pole kaitse all) endine Jõgeva Kolhooside Ehituskontori puidutsehh (1978, arh H. Šein) ja kinohoone (A. Pähn) Ajaloomälestised • II maailmasõjas hukkunute ühishaud • K. A. Hermanni mälestussammas Põltsamaa linnapargis (1933, A. Leius) • Põltsamaa kalmistu • Vabadussõja ausammas Veski tänava Vabadusplatsil (1924, V. Mellik, Taastatud 1989, J. Soans) Looduskaitseobjektid Pargid • Uue-Põltsamaa mõisa park 5,0 ha • Põltsamaa linnapark 5,5 ha • Põltsamaa pastoraadi ja kultuurimaja park 5,0 ha • Põltsamaa linna Lillemetsa park 2,2 ha • Sõpruse park 4,3 ha Parkmetsad • Lossi tänava metsapark 4,4 ha 5. MAJANDUS 5.1. Ettevõtlus Linna majanduse elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest ja majanduse mitmekesisusest. Ettevõtete rohkus ja hästitasuvate töökohtade olemasolu linnas tagavad inimeste sissetulekud ja seeläbi ka suurema omavalitsuse eelarve. Majandus areneb Põltsamaa linnas positiivses suunas. On asutatud uusi ja taastatud vanu ettevõtteid, rajatud ühisfirmasid ning kaasatud väliskapitali. Tegutsevad transpordi, õmblus-, metalli-, ehitus-, toitlustus-, kaubandus- ja teenindusettevõtted. Kohapeal antakse välja piirkonna ajalehte. Äriregistri andmetel on Põltsamaa linnas 180 ettevõtet, asutust ja füüsilisest isikust ettevõtjat. Tööealiste inimeste arv linnas on 2490, mis näitab, et siin puudub potentsiaalne töötajaskond suurettevõtetele. Tabel 11 Suurimad tööandjad Põltsamaa linnas Jrk nr Asutuse nimetus Töötajate arv Majandusharu 1. AS Põltsamaa Felix 120 Toiduainetööstus 2. Põltsamaa Ühisgümnaasium 110 Haridus 3. Põltsamaa Majandusühistu 80 Kaubandus 4. TÜ E-Piim 85 Toiduainetööstus 6. MTÜ Põltsamaa Haigla 53 Tervishoid 7. Lasteaed-algkool Tõruke 51 Haridus 8. AS Kitzinger-Progress 45 Metallitööstus 9. AS Põltsamaa Autobaas 40 Transport Tabel 12 Põltsamaa linnas tegutsevate ettevõtete top 7 toodangu mahult 1999. a Jrk nr Ettevõtte nimetus Käive milj kr 1. AS Põltsamaa Felix 70,0 2. TÜ E-Piim 65,0 3. Põltsamaa Majandusühistu 60,0 4. AS Kitzinger-Progress 10,5 5. AS Põltsamaa Autobaas 8,0 6. OÜ Toidutop 6,2 7. AS Põltsamaa Soojus 5,6 Tabel 13 Üksikisiku tulumaksu maksjate top 7 seisuga 1. juuli 2000. a Jrk nr Asutus 1. Põltsamaa Felix AS 2. Põltsamaa Majandusühistu 3. Võisiku Hooldekodu 4. Põltsamaa Ühisgümnaasium 5. Põltsamaa Graniit AS 6. Kitzinger-Progress AS 7. Lasteaed-algkool Tõruke Ettevõtlus ja tööstus peavad juhinduma turul valitsevast nõudlusest. Omavalitsuse poolne vahelsegamine on oluline juhul, kui need valdkonnad muutuvad oma loomuliku arengu läbi ohustavaks loodusele ja/või elukeskkonnale. Linn saab ettevõtluse ja tööstuse arengule kaasa aidata täienduskoolituse võimaluste vahendamisega. Tuleb tegeleda ettevõtluse, tööstuse jmt valdkondi puudutava info levitamisega ning ettevõtluseks sobiva maa pakkumisega selleks sobivates kohtades. Lähtudes viimatitoodust on üldplaneeringus reserveeritud äri-, ettevõtluse- ja teenindusmaad. Ettevõtlus- ja tööstusobjektide paigutamisel on määrav paiknemine teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes ning sobivus keskkonnaga. Põltsamaa linnas on halvasti kasutatud tootmishooneid. Nende parema rakenduse korral on võimalik areng olemasolevate tööstusalade piires. Tabel 14 Tööandjad Põltsamaa linnas tegevusharude järgi seisuga 1. juuli 2000. a Majandusharu Ettevõtete arv Töökohtade arv Ehitus 8 116 Energeetika, gaasi- ja veevarustus 1 23 Haridus 5 242 Hulgi- ja jaemüük 26 564 Metsamajandus, metsavarumine 2 27 Puidutöötlemine ja puidutooted 2 37 Põllumajandus 2 34 Riigivalitsemine ja -kaitse; sotsiaalkindlustus 2 47 Tekstiilitööstus 5 49 Tervishoid ja sotsiaaltöö 3 110 Toiduainete ja jookide tootmine 4 288 Transport ja transpordi abitegevused 6 94 Vaba aja veetmise, kultuuri-ja spordiasutused 4 51 Muu tegevus 36 381 Kokku 106 2063 5.2. Teenindus ja kaubandus Lähtudes üldistest trendidest kasvab teeninduse osakaal majanduses järk-järgult, juba praegu on teenindussektoris rakendatud 40% Põltsamaa linna töötajate koguarvust. Arvestades Põltsamaa linna funktsiooni ümbritseva piirkonna teeninduskeskusena jätkub siin teenindussektori osakaalu kasv nagu ka olulisemate teenindus- ja kaubandusasutuste koondumine Põltsamaa linna. • Linnas on kaks panka – Hansapank ja Ühispank • Võimalik on kasutada kolme bensiinijaama ja autoteenindust • Olemas on kaks üldkasutatavat sauna, juuksurid, kosmeetik, spordisaal-ujula • Linnas töötab notar • Tegutsevad toitlustusettevõtted – restoran «Ranna», Puhu-Risti Söögimaja, kohvik «Rivaal», «Hullava Naise Pubi», Lossi restoran, «Kurvebaar», kohvik «Pargi». Tööstuskaupade kauplusi 36 Toidukauplusi 16 Majutuskohti 3 Toitlustusasutusi 7 Kesklinnas on endiste ja renoveerimisele kuuluvate ruumide baasil välja arenemas kaubandusettevõtete võrk, mis näitab tugevnevat konkurentsi selles turunišis. Linnatingimustes loetakse pikimaks võimalikuks vahemaaks kodust teeninduskeskusesse 500–750 m. Põltsamaa linna keskusesse linna servast on maksimaalselt üks km, linna rahvaarv on aga liiga väike teeninduse dubleerimiseks. Seega tuleb tähelepanu pöörata esmatarbekaupade kättesaadavusele linna kõigis osades. Praegu puudub kauplusvõrk täiesti jõe paremkalda elurajoonis. Probleemid • Aegunud infrastruktuur – ebapiisav elektrivõimsus – nüüdisaegsete sideliinide puudumine – tänavate ja kõnniteede halb seisukord – suurel osal linna territooriumist välja ehitamata ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid • Madalad palgad, töötus, kvaliteetse tööjõu vähesus – ettevõtlike inimeste puudus, nende äravool, töökohtade valik on väike, vähe kõrgelt tasustatavaid töökohti, kehvad karjääri tegemise võimalused – investeerijate vähesus – kohapealse turu väiksus – informatsiooni puudulik levik Eesmärgid ja lahendused • Soodsate tingimuste loomine ettevõtluse arenguks – uute tegevusvaldkondade väljaarendamisele kaasaaitamine (transiitliikluse teenindamine, puhke- ja turismimajandus) – tagada ettevõtjate informeeritus oma valdkonna võimalustest – nüüdisajastada infrastruktuurid – planeeringute koostamisel arvestada ettevõtjate vajadusi – ette valmistada ettevõtluseks sobivad krundid ja piirkonnad • Arendada Põltsamaa atraktiivseks turistidele • Arendada Põltsamaa jõega seotud imidžit • Arendada ettevõtlust toetavat ja propageerivat tegevust – algatada ettevõtluskonkurss – linnavara rentimisel tagada rentnike investeeringute kaitse – soodustada ettevõtlust, mis loob linnaelanikele töökohti 5.3. Turism Olulisimaks turismiarengu eelduseks Põltsamaal on soodne asend Tallinn–Tartu mnt ääres, mis lubab arendada kongressi-, seminari- ja nõupidamisturismi ning olla ööbimiskohaks transiitreisijatele jälgides mõtet «rajalt maha». Põltsamaa on turistidele väravaks teel Lõuna-Eestisse. Põltsamaa oli 16. saj Liivimaa Kuningriigi pealinn ja Hertsog Magnuse residents. Võimsad linnusevaremed annavad linnale kuninglikku ilmet ka tänapäeval. Ligi 80-aastane veinitootmise traditsioon on andnud põhjust Põltsamaal veinipealinn välja kuulutada. Kaaluda võiks turismialase koostöö võimalusi teiste Kesk-Eesti linnadega nagu Paide, Jõgeva ja Viljandiga ühise reklaami sisseseadmine. Peamised vaatamisväärsused on: Ordulinnus, luterlik kirik, vene-õigeusu kirik, Uue-Põltsamaa mõis, mälestusmärk Vabadussõjas langenuile, K. A. Hermanni ausammas, pargid, Põltsamaa jõgi ja 17 silda, OÜ Joosti Aiand rosaarium. Lossihoovis on alates 1995. a avatud infopunkt ja muuseum. Atraktiivsete vaatamisväärsuste vähesust peaks kompenseerima omanäoliste sündmuste ja ürituste korraldamine linnas. Ürituste meelispaigaks on kujunenud lossihoov. Suuremad üritused 2000. a: • G. Verdi ooper Nabucco • Lossipäev-veinipäev ja veinikuninganna valimine • Põltsamaa motoshow – 1300 motoristi 15 eri riigist • Suvesümfoonia – ERSO, Õhtu Lloyd Webberiga, dirigent Eri Klas 1999. a külastas Põltsamaad turismi-infopunkti andmetel 16,0 tuh turisti. Ülekaalus on siseturistid, järgnevad soomlased, rootslased. Hetkel on suurim turismi arengu takistus ööbimisvõimaluste vähesus linnas, rahvusvahelistele normidele vastava hotelli puudumine. Vaatamata arvukatele asutustele, edenevale majandusele, mitmekülgsele kultuurielule ja suurepärastele liiklusoludele ning atraktiivsele looduskeskkonnale on ainult üks spetsialiseerunud majutusettevõte ja eksisteerivad vaid üksikud ööbimisvõimalused. Tabel 15 Majutuskohad Põltsamaa linnas Jrk nr Majutuskoha nimetus Kohtade arv 1. Heleni külalistemaja 30 2. Põltsamaa kirikla külalistetoad 30 3. OÜ Niello külalistetoad 12 4. Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool 50 5. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi internaat 30 Tabel 16 Toitlustuskohad Põltsamaa linnas Jrk nr Toitlustuskoha nimetus Kohtade arv 1. Restoran «Lossi» 100 2. Restoran «Ranna» 100 3. Puhu-Risti söögimaja 60 4. «Hullava Naise Pubi» 55 5. AS Eltas kohvik 40 6. Kohvik «Rivaal» 30 7. Veinikelder 25 8. «Kurvebaar» 20 9 Kohvik «Pargi» 12 Meelelahutuskohad Põltsamaa kultuurikeskus, raamatukogu, lauluväljak, lossihoov, kino, kasiino «Play-In», jalgpallistaadion, spordikooli võimla, kardirada, tenniseväljak Probleemid • Turismi hooajalisus • Linnas väljaehitamata Põltsamaa jõe rand ja puhketsoonid • Turismiperioodil ei ole piisavalt majutuskohti • Põltsamaal puudub spetsialiseerunud majutusettevõte-hotell, olemas vaid üksikud ööbimisvõimalused. Vähe on eramajutusega tegelejaid • Tänavate halb tehniline seisukord • Info ja heatasemelise reklaami puudulikkus • Puuduvad tasemel giidid, kes oskavad võõrkeeles linna kohta infot anda • Puuduvad kohalikud suveniirid • Puudub Põltsamaale omane turismiatraktsioon Eesmärgid ja lahendused • Välja ehitada Põltsamaa jõe rand ja paadisadam • Kujundada lauluväljaku ja staadioni piirkonnast puhketsoon • Koostöös Muinsuskaitseametiga alustada Põltsamaa lossi restaureerimist • Otsida võimalusi kohalike suveniiride saamiseks • Koguda Põltsamaa legendid ja anda välja trükisena • Anda välja Põltsamaad tutvustavaid trükiseid, postkaartide ja fotode komplekte • Põltsamaa näitlikustamiseks teha Põltsamaa linna kaart, kus märgitud turismiobjektid ja vaatamisväärsused (sarnane maakonna turismikaardile) • Koolitada Põltsamaa linna tundvaid giide, kes valdaksid võõrkeeli • Edendada turismialast koostööd (Blue Corridor, Liivimaa pärlid, CERD jätkuprojekt) • Osaleda regulaarselt olulisematel turismimessidel • Leida Põltsamaale omane turismiatraktsioon ja valmistada ette selle rajamine (klaaskohvik, matkarajad, suvine Põltsamaa jõgi, endise lasketiiru kasutamine aastaringselt, suvel terviserada, jalgrattakross, talvel suusrajad) • Teadvustada laiemalt Põltsamaad veinipealinna ja roosilinnana • Tootearendus ja turundus • Soodustada turismialast ettevõtlust 6. TURVALISUS 6.1. Politsei, korrakaitse Põltsamaa linna haldusterritooriumil avaliku korra, inimeste ja organisatsioonide, asutuste seaduslike huvide kaitse, kuritegevuse tõkestamise, kohtueelse uurimise läbiviimise ning oma pädevuse piires karistuste määramise ja täideviimise ülesannet täidab Jõgeva Politseiprefektuuri Põltsamaa Politseijaoskond, mille teeninduspiirkonda kuuluvad veel Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa valdade haldusterritooriumid. Jaoskonnas töötab 8 politseinikku ja 2 teenistujat, sh 1 juhtivkonstaabel, 1 vanemkonstaabel, 2 konstaablit, 4 nooremkonstaablit, inspektor-asjaajaja, koristaja. Täiendavalt teenindavad piirkonda veel 4 politseiametnikku, sh inspektor, noorsootalituse inspektor ning kohtueelse uurimisega tegelev kriminaalpolitsei vaneminspektor. Avaliku korra ja turvalisuse tagamisel piirkonnas osaleb alates 2000. a aprillist aktiivselt viiest abipolitseinikust koosnev rühm. Turvateenuseid osutab linnas turvafirma ESS LÕUNA ning lähiajal tegevust alustav OÜ Põltsamaa Valveteenistus. Põltsamaa linnas toime pandud kuriteod: 1995. a 59 kuritegu, millest avastati 36 1996. a 97 kuritegu, millest avastati 55 1997. a 62 kuritegu, millest avastati 36 1998. a 92 kuritegu, millest avastati 68 1999. a 90 kuritegu, millest avastati 53 2000 I p-a 61 kuritegu, millest avastati 35 Põltsamaa linnas toimepandud kuritegude osakaal 1999. a oli 11,95% Jõgeva maakonnas toimepandud kuritegudest ning 35,43% piirkonna kuritegudest. 1998. a koostati Põltsamaa linnas 287, 1999. a 305 haldusõigusrikkumiste protokolli (andmetes ei sisaldu liikluseeskirjade rikkumised). Tabel 17 Peamised kuriteoliigid Kuriteoliik 1995 1996 1997 1998 1999 Tegevteenistusest kõrvalehoidmine 1 2 – – – Vägivallateod isiku kallal – 2 – 1 1 Salajane vargus 36 66 41 69 64 Avalik vargus 1 3 2 1 3 Riisumine, omastamine, raiskamine 3 2 3 1 1 Huligaansus 4 9 2 3 2 Ärandamine 1 1 4 4 2 Kuritegelikul teel saadud vara omandamine 2 9 1 – 1 Probleemid • Kuritegevuse kasv • Politseinike vähesusest tingitud suurenev töökoormus ja pinge ning sellest tulenev ajadefitsiit ja töökvaliteedi langus • Vähene nüüdisaegsete tehniliste vahendite olemasolu (tehn. vahendid õigusrikkumiste ärahoidmiseks, tuvastamiseks jt) • Ööpäevaringse politseipatrulli puudumine • Hooletu suhtumine oma vara kaitsmisse • Noorte järelevalve ja nende vaba aja organiseerimise puudulikkus • Alkoholikultuuri puudumine • Majanduse ebastabiilsus ja sellest tulenev tööpuudus • Politsei tsentraliseerimisest tulenev jõudude kontsentreerimine keskustesse • Politsei juhtimisvigadest tingitud süsteemi ebastabiilsus • Ühiskondlike mõjutusvahendite vähene efektiivsus • Elanike vähene huvitatus ja aktiivsus Eesmärgid ja lahendused • Põltsamaa Politseijaoskonna politseiametnike töötingimuste parandamine • Koostöö tõhustamine Põltsamaa piirkonna omavalitsuste ja teiste ametkondade vahel • Korra- ja turvaalane koolitus • Naabrusvalve rakendamine • Korrakaitsefondi moodustamine • Turvakaamerate paigaldamine • Liiklusalase turvalisuse tõhustamine 6.2. Päästeteenistus Põltsamaa tugikomando kuulub Jõgevamaa Päästeteenistuse operatiivosakonna koosseisu. Tema väljasõidupiirkonda jääb Jõgeva maakonna lääneosa (Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ning osa Pajusi ja Puurmani vallast), kuid abijõuna sõidab meeskond õnnetusele ka mujale maakonna piires ning Järva ja Viljandi maakonda. Õnnetusteated võetakse vastu Jõgevamaa Päästeteenistuse häirekeskuses ning sealt edastatakse komandosse väljasõidukäsk. Põltsamaa tugikomando koosseisu kuulub 17 töötajat – 1 komandopealik, 4 meeskonnavanemat, 12 tuletõrjuja-päästjat. Töö on korraldatud neljas vahetuses. Tagatud peab olema meeskonna ööpäevaringne väljasõiduvalmidus ühe minuti jooksul. On ette nähtud, et linna piires peab esimene auto ideaaltingimustes õnnetuskohale jõudma vähemalt kuue minutiga – statistika kinnitab, et see tingimus on Põltsamaal ka täidetud. Tabel 18 Põltsamaa tugikomando kasutuses on kolm tulekustutus- ja päästepõhiautot Auto mark Väljalaske aasta Kustutusaine kogus Volvo 1972 ~3 m3 vett+vahtaine GAZ 53 1987 ~2 m3 vett+vahtaine GAZ 53 1985 ~2 m3 vett+vahtaine Eritehnikana on komandol kasutada: • Hüdraulilised päästevahendid AMKUS • Mootorpump ALBIN 900 Komandos on viis komplekti hingamisaparaate Spiromatic 316, mis võimaldavad õnnetuse korral kasutada ühte suitsusukeldumislüli koos reservballoonidega. Suuremate õnnetuste korral (kui likvideerimiseks on tarvis rohkem kui ühte meeskonda) sõidavad Põltsamaa linna abijõud Jõgeva, Tabivere, Puurmani või Aidu komandodest. Tabel 19 Väljakutsed Põltsamaa linna ja Põltsamaa valda aastatel 1996–1998 Õnnetuse liik Põltsamaa linn Põltsamaa vald 1997 1998 1999 1997 1998 1999 Tulekahju 11 8 16 34 20 20 Naftasaadustega saastumine 1 1 Pommiteade 1 1 2 2 5 Liiklusõnnetus 3 1 4 14 14 15 Õnnetus veekogul 2 1 1 Gaasiavarii 1 Elektrivõrkude avarii 1 1 Kommunaalavarii 1 Ekslik väljakutse 3 2 11 4 3 1 Teadlikult vale väljakutse 1 4 1 Teenus 2 2 1 Õppus 6 6 7 1 1 Muud 5 6 9 10 9 KOKKU 26 24 55 69 54 48 1999. a sõitis Põltsamaa tugikomando meeskond väljakutsetele 112 korral. Tabel 20 Tugikomandole esitatavad nõuded ja hetkeolukord Tugikomandole esitatavad nõuded Põltsamaa tugikomando hetkeolukord Tugikomandol peab valmiduse tagamiseks olema: – tuletõrje-päästepõhiauto – paakauto – reservpõhiauto Tugikomando valmisolek peab tagama ühe põhiauto või ühe põhiauto ja ühe spetsiaalauto väljasõidu Olemas on: – põhiauto (humanitaarabina saadud ja tänapäevaseid vajadusi mittepiisavalt rahuldav) Volvo – reservpõhiautod (nõukogudeaegsed põhiautodele esitatavaid nõudeid mittetäitvad GAZ 53-d) – paakauto puudub – lähim asub Jõgeva keskkomandos Vastavalt olemasolevale tehnikale tagatakse ühe põhiauto või ühe põhiauto ja ühe reservpõhiauto väljasõit; Väljasõiduvalmidus ühe minuti jooksul On tagatud Ühe suitsusukeldus- või ühe keemiasukelduslüli valmisolek (nõuetele vastavalt koosneb üks suitsu- või keemiasukeldumist teostav meeskond viiest mehest) Meeskond koosneb neljast mehest Puub on keemiasukeldumiseks vajalik kaitsevarustus Kõigi komandode planeerimisel peab arvestama piirkonna omapära Kuna Põltsamaa komando asub Tallinn–Tartu mnt ääres, siis on väga oluline, et seal oleks olemas liiklusõnnetustele reageerimiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks spetsiaalne väike päästeauto Põltsamaa tugikomando väljasõidupiirkonna omapärad • Piirkonnas asub Tallinn–Tartu mnt, mis on suurima liiklustihedusega maantee Jõgeva maakonnas. Esimese klassi teeks ümberehitamisega peavad tõusma ka turvalisuse nõuded. • Muu maakonnaga võrreldes on sellesse piirkonda koondunud rohkem tööstust, mistõttu keeruliste objektide arv on suurem. • Keskkonnakaitse seisukohalt on seoses pinnasekihi paksuse ja koostisega piirkonnas põhjavee kaitstus väga halb. Tööstus ning piirkonda läbiv Tallinn–Tartu mnt, mida mööda toimub ka ohtlike ainete transport, suurendavad oluliselt riski õnnetusteks ohtlike ainetega. • Põltsamaa linnas on olemas nõukogudeaegne tuletõrjeveevõrk ning enamuses on see veel ka kasutatav, kuid ei vasta tänapäevastele nõuetele ega kata kogu linna piisavalt. Linnast väljaspool on vee saamise ja transpordi probleem veelgi suurem. Eesmärgid ja lahendused • Nüüdisaegse varustusega tuletõrje-päästepõhiauto hankimine • Suuremahulise paakauto ja väikese päästeauto hankimine • Meeskondade täiendamine ühe tuletõrjuja-päästja võrra • Keemiaõnnetuste likvideerimiseks vajaliku kaitsevarutuse soetamine • Keskkonnareostuste likvideerimiseks vajalike vahendite soetamine 6.2. Kaitsevägi Põltsamaa linna territooriumil ei asu kaitseväe objekte ega väeüksusi. Linnas on kokku 612 reservväelast, sh – reamehi 503; – seersante 80; – ohvitsere 29. Ajateenistuses oli seisuga 1. juuli 2000. a 11 meest, kutsealuseid 90 meest. 7. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 7.1. Elamumajandus Üldse on Põltsamaal kokku 2000 hoonet. Need jagunevad: – individuaalmajad 850 – kortermajad 120 – sotsiaal-haridus-kultuurihooned 25 – ärihooned 33 – tööstushooned 34 – mitteköetavad kõrvalhooned 945 Köetavaid hooneid kokku on 1062, nende hoonete kütteviisid on: tahkekütus – 980, vedelkütus 55, elektriküte – 27, gaasiküte – 0. • Elumajad Elumajad jagunevad korter- ja individuaalmajadeks. Kokku elab linnas 5200 inimest 970 elumajas. Kortermajades on 1240 korterit, kus elab 3500 inimest. Seega elab 66% Põltsamaa elanikest kortermajades. 120 majast on 48 seotud kaugkütte katlamajadega. 69 majas on individuaalse ahjuküttega korterid. Üksikud majad on läinud üle elektri- või puiduküttele. Tabel 21 Majaühistud ja ühiskasutuse leping Jrk nr Ühistustu nimetus Majade arv Korterite arv 1. «Oma Tare» 38 400 2. «Lillevere» 14 118 3. Tartu 2, 4, 6 3 42 4. Pärna 4 1 18 5. Õuna 1 1 30 6. Pajusi 41 1 12 7. Pajusi 4 1 36 8. Eha 6 1 30 9. Eha 8 1 36 10. Tartu 14 1 21 11. «Olev» Tartu 1, 3 2 60 12. Pajusi 18 1 28 13. Pajusi 7 1 16 14. Lille 5 1 8 15. Jaama 8 1 5 16. Kalda 8 1 7 17. Marja 2 1 8 18. Lossi 15 1 5 19. Nurme 20 1 3 20. Õuna 10 1 4 21. Kuuse 2 1 8 22. Kuuse 14 1 4 23. Roheline 2 1 8 24. Tamme 3 1 7 KOKKU: 20 914 Tabel 22 Põltsamaa Linnavalitsuse bilansis olevad eluruumid Jrk nr Aadress Korterite arv Elanike arv 1. Hermanni 9–6 1 2 2. Jõgeva 20–4 1 1 3. Lille 1–10 1 1 4. Lille 1–15 1 1 5. Lossi 23 1 4 6. Lossi 23a 1 1 7. Lossi 31 1 6 8. Lossi 33 1 5 9. Lossi 43 7 8 10. Pajusi 18 1 2 11. Tamme 1 5 10 12. Tamme 1a 2 3 13. Tartu 6–11 1 2 14. Välja 12–8 1 1 15. Õuna 5–14 1 1 16. Pargi 3a–7 1 1 KOKKU: 27 48 Probleemid • 2000 hoonest 450 individuaalmaja, 120 kortermaja, 20 ärihoonet, 25 sotsiaal-haridus-kultuurihoonet ja 10 tööstushoonet, so kokku 625 hoonet vajavad renoveerimist • Suured soojuskaod hoonetes • Elamuehitus on soikunud Eesmärgid ja lahendused • Hoonete remont ja soojustamine – välisfassaadid – lisasoojustus – küttesüsteemid – piirdetarindid (aknad, seinad, katus, sokkel) – ventilatsioonisüsteemid – sooja vee tehnoloogia • Energiasäästu teadvustamine – selgitada näidete põhjal või pakkumiste teel parimad võimalused konkreetsete energiasäästu abinõude elluviimiseks • Elamuehituseks vajaliku infrastruktuuri väljaehitamine 7.2. Soojavarustus Põltsamaa linna elanikkond, allasutused ja tööstus-ärihooned tarbivad aastas keskmiselt 70 000 MWh soojusenergiat ja 11 000 MWh elektrienergiat. Phare programmi ja AEA Technology abiga valmis 1999. a I poolel Põltsamaa linna energiaplaan. Põltsamaa linna suurim soojusenergia tootja on AS Põltsamaa Soojus (PS), kes varustab soojusenergiaga ligikaudu 80% tsentraalküttel olevatest hoonetest. AS Põltsamaa Soojus moodustati 1997. a linna endise munitsipaalettevõtte baasil TÜ E-Piim (51%) ja Põltsamaa LV (49%) poolt. Tabel 23 Põltsamaa tsentraalkütte jaotus Küttesüsteem Majad Korterid Inimesed Põltsamaa Soojus 42 635 1500 Feliks 3 90 230 Autobaas 3 32 80 Ahjuküte 67 397 1496 Elektriradiaatoritega majad 3 60 124 Oma katlaga majad 2 26 70 Kokku kortermaju (alates neljast krt) 120 1240 3500 • Individuaalmajad Põltsamaal on 850 individuaalmaja, kus elab 1800 inimest. Enamik neist majadest on puidu- ja briketiküttel. Vähesel määral (ca 20%) kasutatakse oma katlasüsteeme, mis töötavad puidu, kivisöe või õli baasil. • Sotsiaal-, haridus- ja kultuurihooned (SHK hooned) Kokku on Põltsamaal 25 SHK hoonet. Enamikku kütab Põltsamaa Soojus, teistel on oma katlamajad. Tabel 24 Sotsiaal-, haridus- ja kultuurihooned Jrk nr Hooned Arv Kütteviis Tarbitav soojus Mwh/aastas Kasutatav kütus 1. LPK Tõruke 1 PS 469 45% saepuru 55% põlevkiviõli 2. Spordikool 1 PS 191 3. OÜ E.P.T 1 PS 167 4. Raamatukogu 1 PS 116 kivisüsi 5. PÜG algkool 2 PS 577 kivisüsi 6. PÜG internaat 1 PS 162 kivisüsi 7. PÜG keskkool 8 PS 804 kivisüsi 8. LPK Mari 1 PS 287 masuut 9. Kultuurikeskus 1 PS 340 masuut 10. Kino 1 PS 85 masuut 11. MTÜ Põltsamaa Haigla 3 oma katlamaja arvestust ei peeta küttepetrool 12. Polikliinik 1 oma katlamaja arvestust ei peeta küttepetrool 13. Põltsamaa kirik 1 oma katlamaja arvestust ei peeta puit, kivisüsi 14. Saun 1 oma katlamaja arvestust ei peeta kivisüsi 15. Õigeusukirik 1 ahi arvestust ei peeta puit Kokku 25 • Ärihooned Põltsamaal on 33 ärihoonet. Enamikul ärihoonetel on elektriküte, osadel on oma katel või katlamaja, vähesed on seotud Põltsamaa Soojuse küttesüsteemidega. Tabel 25 Ärihooned Jrk nr Hooned Arv Kütteviis Tarbitav soojus Mwh/aastas Kasutatav kütus 1. Melior AS 1 PS 74 45% saepuru 55% põlevkiviõli 2. Parv AS 2 65 3. Sidehoone 1 PS 168 masuut 4. Ringtee 1 1 PS 80 masuut 5. Põltsamaa Autobaas AS 5 oma katlamaja 90 masuut, põlevkiviõli 6. MÜ Kingu kauplus ja laod 2 oma katlamaja ei arvestata turbabrikett, halupuit 7. AS Mercantia 2 oma katlamaja ei arvestata masuut 8. Puhu-Risti 1 oma katlamaja 170 kivisüsi 9. Teenindusmaja 1 elekter 10. Põltsamaa Majandusühistu 3 ei arvestata turvas, brikett 11. AS Kraver 1 elekter 12. Pelle Kaubamaja OÜ 2 elekter 13. OÜ Matten 1 elekter 14. Pärna pood 1 elekter 15. Jõe pood 1 tahke, puit 16. OÜ Scapino töökoda 1 tahke 17. OÜ Lepe 2 elekter 18. OÜ Põpro 1 elekter 19. Kauplus Rivaal 1 elekter 20. OÜ Bueno 1 elekter 21. Majandusühistu laod 2 Kokku 33 • Tööstushooned Põltsamaa linnas on 34 tööstushoonet. Neist 28-l on oma katlamaja ning viit köetakse Põltsamaa Soojuse küttesüsteemis. Tabel 26 Tööstushooned Jrk nr Hooned Arv Kütteviis Tarbitav soojus Mwh/aastas Kasutatav kütus Kütusekogus aastas t, m3 1. Põltsamaa Feliks AS 15 oma katlamaja 13 600 masuut, põlevkiviõli 1200 2. E-Piim Põltsamaa Meierei 5 PS 4350 masuut, põlevkiviõli 685 3. Kitzinger-Progress AS 9 oma katlamaja ei arvestata küttepetrool 50 4. Woodpecker AS 4 oma katlamaja ei arvestata hakkepuit 1500 5. OÜ Rikitop 1 elektriküte Kokku 34 Soojatarbijate soojussõlmede tehniline olukord Kultuurikeskusel ja ühisgümnaasiumil on nüüdisaegsed soojussõlmed, teistel on soojussõlmede asemel kasutusel peasiiber pluss soojusmõõtja. Individuaalsete küttesüsteemide tehniline olukord Individuaalsed küttesüsteemid asuvad eramajades ja nende tehniline olukord on hea. Tabel 27 Põltsamaa katlamajad ja trassid Jrk nr Katlamaja Tegelik võimsus MW Aastane soojushulk MWh Kütteliik Küttekogus Soojustrasside üldpikkus m 1. Välja 4 13 700 masuut 2100 t 2350 2. Pajusi 1,3 2711 masuut/ põlevkiviõli/saepuru/ freesturvas 380 t 9000 m3 1000 3. Ringtee 1,1 1857 masuut 250 t 1070 4. Kuuse* 1,2 1543 kivisüsi 400 t 410 6. AS Põltsamaa Felix 4 13 615 masuut/põlevkiviõli 1200 t 1240 7. AS Kitzinger-Progress 1 ei mõõdeta küttepetrool 50 t 200 8. AS Põltsamaa Autobaas 1 ei mõõdeta masuut/põlevkiviõli 200 t 450 9. Haigla 0,165 ei mõõdeta küttepetrool 20 t 50 11. Polikliinik 0,1 ei mõõdeta küttepetrool 20 t – 12. MÜ Kingu 0,05 ei mõõdeta turbabrikett/halupuit 50 t 20 m3 – 13. AS Mercantia 0,5 ei mõõdeta masuut 15 t – 14. AS Woodpecker 1,6 ei mõõdeta hakkepuit 3500 m3 50 15. AS Puhu-Risti 0,65 ei mõõdeta kivisüsi 50 t – 16. Kirik 0,25 ei mõõdeta halupuit kivisüsi 35 m3 10 t – 17. Saun 0,65 ei mõõdeta kivisüsi 50 t – 18 Põltsamaa linna ind. ja korterelamud 5,0 ei mõõdeta halupuit 18 000 m3 * 2000. a sügisel ühendatakse Välja katlamaja soojusvõrguga Kokku masuut, põlevkiviõli 5345 t saepuru 9000 m3 kivisüsi 510 t küttepetrool 90 t hakkepuit 3500 m3 turbabrikett 50 t halupuit 18 055 m3 Soojustrassid Esimesed soojustrassid on ehitatud 1967.–1968. a. Viimane nõukogude tehnoloogia alusel ehitatud soojustrass valmis 1992. a. Aastatel 1992–1998 ei ole suuri trasse ehitatud. 1998. a lõpus valmis 104 m eelisoleeritud torudega soojustrassi (84 m rekonstrueerituid ja 20 m uusi). PS halduses olevate soojustrasside kogupikkus on 5000 m, millest 2% on eelisoleeritud trassid. Põhiline osa (92%) trassidest on raudbetoonkünades maa-alused trassid. Maapealsed trassid asuvad peamiselt tööstuspiirkondades, nagu piimatööstus ja endine EPT territoorium. Maapealseid trasse on kogupikkuses 400 m ja nende isolatsioonina on kasutatud mineraalvatti ja ruberoidi. Lisaisolatsiooni on paigaldatud 140 m maapealsetele trassidele (kivivillaga kaetud). Soojustrasside hüdrauliline olukord rahuldav, avariisid on aastas 2–4. Halva isolatsiooni tõttu on trasside summaarne soojuskadu kuni 30%. Pikaajaline energiaplaan ja soovitused energiapoliitika realiseerimiseks omavalitsuse tasandil • Võimalikud variandid Olemasoleva kaugküttesüsteemi tarbijate kütteprobleemide lahendamiseks on olemas järgmised võimalused: – Kaugkütte säilitamine PS katlamajade ühendamise teel. – Lokaalküttele üleminek – Segavariant • Tegevusplaan Tegevusplaani koostas konsultatsioonifirma PW Partners. • Jätkata kütmist olemasoleva kaugküttesüsteemiga, kus ühendamise tulemusena jääb tööle 3 tsentraalkatlamaja (Välja, Pajusi, Ringtee) • Müüa kogu Põltsamaa Soojuse süsteemis soojusenergiat ühtse hinnaga • Liita Pajusi katlamaja küttesüsteemiga potentsiaalsed uued kliendid (tootmisettevõtted ja elumajad) energia müügihinna vähendamiseks • Muuta Ringtee katlamaja täisautomaatseks • Jätkata kaugküttesüsteemi täiustamist, vähendada jaotuskulusid ja parandada reguleerimisvõimalusi hoonetes Linnavalitsusel otsida riskide vähendamiseks huvitatud firmasid AS Põltsamaa Soojus omanikeringi laiendamiseks Tegevusplaani asuti realiseerima 1999. a suvel. 2000/2001. a kütteperioodiks on Aia ja Kuuse katlamajad liidetud Välja katlamaja võrku, Ringtee katlamaja on üle viidud täisautomaatseks. Jätkub investeeringute kaasamine kaugküttesüsteemi täiustamiseks. 2000. a mais sai aktsiakapitali laiendamise tulemusena PS 54% aktsiate omanikuks AS Termest. 2000. a septembris omandas AS Termest veel TÜ E-Piim 23,5% osaluse ning on nüüd 77,5% PS aktsiate omanik. Lepingu kohaselt investeerib AS Termest Põltsamaa Soojusesse kahe aasta jooksul 500 000 krooni. Põltsamaa Soojus investeerib kaugküttesüsteemidesse (krooni): 2000. a juuni–september – soojustrassi ehitus 332 500 – amortiseerunud lõikude rekonstruktsioon 60 000 – DKVR-4 (Välja KM) seadistus 105 000 – soojusväljasüsteem (Välja KM) 55 000 – eeluuring biokütuse kasutamiseks 20 000 – mõõteseadmed 10 000 Kokku 582 500 2001. a mai–september – soojustrassi ehitus 330 000 – soojusvõrkude rekonstruktsioon 70 000 – muud investeeringud 100 000 Kokku 500 000 Plaanilised investeeringud kokku 1 082 500 Tegevusplaani täielikuks ellurakendamiseks vajaliku investeeringu suurus on ligikaudu 6,7 milj krooni, mis tagab müüdava soojusenergia keskmise hinna alla 400 kr/MWh. Investeeringu tulemusena paraneb trasside ja katlamajade töökindlus, suureneb tootmise efektiivsus ja vähenevad soojuskaod. Tarbijatel paraneb hoonesisene mikrokliima, sest ei toimu ala- ega ülekütmist. 7.3. Elektrivarustus Elektrijaotusvõrgud ja alajaamad Elektrienergia tootmist Põltsamaa linnas ei toimu ning kõik jaotusliinid ja alajaamad kuuluvad Eesti Energiale, kes on kohustatud tarbijaid varustama kvaliteetse elektrienergiaga. Tegelikkuses sõltub monopoolse ettevõtte poolt kvaliteetse teenuse osutamine tema rahalistest võimalustest ning seega on tarbijad suuresti sõltuvad Eesti Energia investeerimiskavadest. Omavalitsusel on väga väike võimalus otseselt mõjutada elektrivarustusega tegelevat ettevõtet arendama ülekande ning jaotusvõrgu infrastruktuuri. Põltsamaa linn saab elektritoite Jõgeva–Paide 110/35/15/10 kVläbiva alajaama kaudu. Elektrijaotusvõrkude pinge on 10/0,4 kV. Linnas on 40 10/0,4 kV alajaama, millest 15 on kioskalajaamad (tellisehitised) ja 25 kompaktalajaamad. Enamik neist on ühendatud kolme ringliini, mis tagab kahepoolse toite, mõned on tupikalajaamad. Trafode summaarne nimivõimsus (ligikaudu 16 000 kVA) rahuldaks kogu linna vajaduse tarbimise põhjal, kuid eri piirkondade (linnaosade) energia tarbimine on kasvanud selliselt, et viie alajaama tarbijate pinge on madalam nimipingest (osaliselt ka mitte-tippajal) ning ei ole võimalik välja anda lisalimiite. 1998. a paigaldati uus alajaam Lossi 4 ja 1999. a kolm uut alajaama – Metsa tn, Uus tn ja Kesk tn. Jaotusvõrkude seisukorda võib lugeda rahuldavaks, kuid tarbimise kasv nõuab kaabelliinide ristlõigete suurendamist ja uute alajaamade ehitust kasvavate elurajoonide piirkonnas. Madalpinge õhuliinide uuenduse tingib vajadus suurendada puiesteedel kulgevate õhuliinide töökindlust. Perspektiivis tuleks õhuliinid, eriti kesklinnas, asendada AMKA kaabliga. Kokku on kvaliteetse elektrienergiaga varustamiseks vaja kuus uut alajaama: Pika–Pargi, Pika–Kooli, Saare–Tehnika, Universaal, Ülase, Kuivati, ning uuendada 1350 m õhuliine ja rajada 2650 m kaabelliine. Nimetatud investeeringu maksumus on 2,2 mln. krooni. Elektrienergia tarbimine Põltsamaa linna tarbijate elektrienergia vajadus on 11 tuhat MWh aastas. Tarbimine on märgatavalt suurem (10–50%) talvekuudel. Elektrienergia tarbijad on jaotatud kolme gruppi: 1) elanikkond (olmetarbijad) eramajades ja kortermajades; 2) sotsiaal- ja haldusasutused; 3) tööstus- ja äriettevõtted. Tabel 28 Elektrienergia tarbimine 1999. a Tarbijagrupp Tarbijate arv Mwh aastas % Selgitus 1. Elanikkond 2000 3500 32 Ühe olmeabonendi keskmine tarbimine on 145 kWh/kuus. Suvise poolaasta tarbimine moodustab 70% talvise poolaasta tarbimisest. 2. Sotsiaal + haldus 17 1200 11 Tänavavalgustuseks kulub ca 43% energiast, 54% seitsme suurema allasutuse tarbeks. Ülejäänud 10 asutust tarbivad 3%. 3. Tööstus + äri 105 6300 57 12 suuremat ettevõtet tarbivad ca 66% elektrienergiat selles grupis. Ülejäänud 34% selle grupi energiast tarbivad 93 väikeettevõtet. Kokku 11 000 100 Tabelis toodud andmete täpsus on + /– 5%, mis on seotud andmebaasi lünklikkuse ja tarbijate arvu pideva muutumisega. Elanikkonna elektrienergia tarbimise suurenemine on 1995. a alates regulaarne, kuid erinev alajaamade lõikes, moodustades ligikaudu 10% aastas. Tööstus- ja äritarbijate energiavajaduse kasv on raskesti prognoositav (ekspertide hinnangul 5–7% aastas). Määrav on suurte tarbijate käekäik. 12 suuremat ettevõtet tarbivad 66% elektrienergiast. Tänavavalgustuse tarbeks elektrienergia hulk ei tohiks suureneda eeldusel, et võetakse kasutusele suure valgusviljakusega lambid. Tänavavalgustuse hooldust ja remonti teostab OÜ Teet AK, kellega on sõlmitud leping kuni 2003. aastani. 2000. a eelarves on tänavavalgustuseks ette nähtud 500 000 krooni, millest hooldus ja teenindus moodustab 140 000 krooni. Põltsamaal ei ole elektrienergia kasutusele ühtsest alternatiivi, sest puudub gaasivarustus ning võimalused soojuse ja elektri koostootmiseks; hüdroenergia kasutuselevõtuks on vajalikud investeeringud suured ja väga pika tasuvusajaga. Probleemid • Alajaamade võimsus mõnes piirkonnas puudulik • Pinge 0,4 kV jaotusvõrgus ei vasta kohati tehnilistele standarditele • Mittepiisav tänavavalgustus Eesmärgid ja lahendused • Uute alajaamade ja nende 10 kV liinide ehitus (limiidinõuded) • Madalpinge (0,4 kV) liinide ristlõigete suurendamine (paralleelkaablid) • Madalpinge õhuliinide asendus AMKA kaabliga kesklinnas ja puiesteedel • Välisvalgustuse juurdeehitus • Otsida võimalusi energiakulude vähendamiseks • Jälgida energiakasutust omavalitsusele kuuluvates hoonetes • Omavalitsus saab energia efektiivse kasutamise osas ettevõtetele ja eratarbijatele eeskuju anda, võttes esimesena kasutusele energiasäästmist soosivaid meetmeid, kokkuhoidu propageerivaid ja selle kasulikkust kinnitavaid projekte ja andes sellekohast nõu ning informatsiooni. 7.4. Veevarustus ja kanalisatsioon Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendatus omavalitsuse territooriumil peab tagama kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. ÜVK arendamise eest vastutab selle omanik (Põltsamaa linn), nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja (vastavalt rendilepingule kuni aastani 2016 AS Melior). ÜVK väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused liitujatele ning kõikidele klientidele. ÜVK omaniku ja valdaja peaülesanded veemajanduse valdkonnas: • Tagada katkestusteta veevarustus 24 tundi ööpäevas • Liita ÜVK-ga 85% linna elanikkonnast • Pumbata võrku Eesti standardile vastavat ja 2003. aastast EL normidele vastavat joogivett • Juhtida loodusesse ainult kehtestatud normidele vastavat heitvett • Prioriteediks abinõude programm, mis on kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega ja tagab suurima energiasäästu Tabel 29 Perspektiivne veevajadus 2000 2001 2002 2008 Elanike arv 5180 5270 5290 5500 Veega varustatud elanikkond (%) 3000 58% 3180 60% 3470 65% 4950 85% Veekulu tarbija kohta (ühe in kohta ööpäevas) 80 85 95 130 Elanikkonna tarbimine (m3/d) 240 270 330 610 Asutuste tarbimine (m3/d) 90 90 100 140 Kogu veetarve (m3/d) 330 360 430 750 Veekadu (arvestamata vesi) % m3/d 37% 122 30% 108 23% 99 17,5% 131 Kokku veevajadus (m3/d) 452 468 530 881 Nõutav veetoodang (m3/d)* 565 608 689 1145 • Ebaühtlustegur = 1,3 Tabel 30 Perspektiivne veeheide Aasta 2000 2002 2008 Ühiskanalisats. liitunud elanike arv 2800 3600 5300 Elanikud m3/d 310 410 680 Asutused m3/d 310 320 360 Kokku m3/d 620 730 1040 Kokku m3/a 226 300 266 450 379 600 Finantsanalüüsis kasutatud põhieeldused: • Majapidamise veekulu tõuseb 80-lt liitrilt 130-ni (1 in/ööp-s) • Püsiv elanikkond planeeritud perioodil • Elanikkonna veeühenduste arv tõuseb 53%-lt 85%-ni. • Keskmise majapidamise tariifitase tõuseb 4,5%-ni majapidamise sissetulekust • Suurem tariifide tõus toimub 2001. (28,7%) ja 2002. (17,7%) aastal. Põltsamaa linn on kaasatud Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parendamise programmi. Programmi otstarbekuse uuringu on teostanud Taani konsultatsioonifirma Ramboll 1998. a. Uuringus on käsitletud viit peamist ülesannet: – olukorra ja projekti kirjeldus, teostamise ajakava ja maksumus – finantsanalüüs ja finantseerimisplaan – tariifide uuring – keskkonnakaitseline tulemus – institutsionaalse arengu vajadused Olulised tööde teostamise järjekorrad ja finantseerimine on jagatud kaheks etapiks: I etapp – 2000.–2002. a II etapp – 2003.–2012. a Eesti väikelinnade projekt hõlmab I etappi. I etapil on kavas ÜVK-ga haarata • paremkalda linnaosa, välja arvatud – Tallinna mnt piirkond – Saare, Kadaka, Tamme, Kooli tn lõpus perspektiivne elamumaa, kus pole alustatud ehitustegevust – Gaasi tn, kus pole huvi liitumiseks • Aasa, Käo ja Õuna tn, kust on laekunud liitumisavaldused Prioriteetsete investeeringute programm Tabel 31 Investeeringute etapid ja suurus (tuh krooni) Nimetus I etapp 2000–2002 II etapp 2003–2012 Kokku Veevarustus 16 110 23 360 39 470 Kanalisatsioon 15 350 37 750 53 100 Kokku 31 460 61 110 92 570 I. etapp 2000–2002 Tabel 32 Investeeringud ja rahastamise allikad (tuh krooni) Investeeringute rahastamise allikad kuni 2000 2000 2001 2002 Riigieelarve 1360 2480 4000 9410 Omavalitsus 40 500 1000 3420* NIB 4600 4000 Soome abi 1518 Taani abi 532 Kokku 1400 2980 11 650 16 830 Kõik kokku 1400 31 460 * omavalitsuse osalusest 1000 tuh kr võib kasutada aastal 2003. Teostatavad tööd: Veevarustus: tuh krooni Viljandi mnt. puurkaevu arendus 246 Pumplad, sageduse muundurid, pumpade vahetus 995 Veevõrgu hüdrauliline modelleerimine 532 Taani abi Veevõrgu laiendamine 14 337 Kokku 16 110 Kanalisatsioon: Puhasti peapumpla rekonstrueerimine 1518 Soome abi Reovee seire 657 Kanalisatsioonisüsteemi laiendamine 13 175 Kokku 15 350 I etapp kokku 31 460 II Etapp 2003–2012 Veevarustus: Veevõrgu laiendamine ja rek. vasakkalda linnaosas 23 210 Veekadude seiresüsteem 150 Kokku 23 360 Kanalisatsioon: Kanalisatsioonisüsteemi laiendamine vasakkalda linnaosas 18 150 Isevoolse kanalisatsiooni rek. 5500 Reoveepuhasti ja mudatöötlus 12 000 Linna pumbajaama pumpade vahetus 500 Kanalisatsiooni videouuring 1000 Reovee seire 600 Kokku 37 750 II etapp kokku 61 110 Probleemid • Ühepereelamute piirkondades ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgud välja ehitamata • Olemasolevad veevõrgud suures osas amortiseerunud • Ei ole piisavalt sadevete kanalisatsioonitrasse • Vananenud puhastusseadmed Eesmärgid ja lahendused • Tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus kogu linna territooriumil ning kõigi kinnistute nõuetekohane veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine. Kriteeriumiteks on: – kvaliteet – kvantiteet – rõhk – vastuvõetav hind 7.5. Keskkonnaseisund, heakord, jäätmemajandus Põltsamaa linn on tuntud rohelise ja heakorrastatud linnana. 1997. a taasmoodustati linna heakorrakomisjon ning alustati heakorrakonkursside korraldamist. Linnavalitsuses töötab haljastusspetsialist, kes vastutab linna heakorra, parkide hoolduse, puude ning lillede istutamise jm eest. Elanike ja asutuste huvitatus kodulinna heakorrastamisel võiks olla aktiivsem. Linnas puuduvad korralikud avalikud tualettruumid. Keskkonnaohtlikeks objektideks on eelkõige lekkivad kanalisatsiooni kogumiskaevud ja -trassid. Potentsiaalseteks reostajateks võivad olla bensiinijaamade ja katlamajade kütusemahutid. Jäätmemajanduse korralduse eesmärk on säilitada tasakaalu looduses ja elukõlblikku keskkonda ning luua tingimusi, mis on suunatud jäätmete tekke ja nende ohtlikkuse vähendamisele. Jäätmemajanduse põhimõtted: – säästev areng – ettevaatlikkus – ressursside säästlik kasutamine – jäätmeomaniku vastutus oma jäätmete eest – «saastaja maksab» põhimõte Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri (kinnitatud volikogu 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 13), reguleerib linna haldusterritooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimist ning linnaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Põltsamaa linnas, jäätmete koguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutuse soodustamine. Olmejäätmed kogutakse enamasti 0,75 m3 mahuga konteineritesse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele ja kujunenud praktikale. Olmejäätmeid tekib umbes 250 kg inimese kohta aastas. Korduvkasutatavate jäätmete osas on linna paigutatud 12 klaaskonteinerit, alates 1998. a aprillist on linnas avatud ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt. Põltsamaa linna olmejäätmed ladustatakse Umbusi prügimäele. Prügila pindala on 6 ha ja see asub Põltsamaa linnast 25 km kaugusel Tallinn–Tartu maanteelt Umbusisse suunduva tee ääres. Prügilat on kasutatud ligi 30 aastat, asukoht on sobiv. Prügila teenindab peale Põltsamaa linna veel Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valda. Jäätmeomanikule maksab prügivedu ja ladustamine kuni 48 kr/m3. Prügila kuulub tulevikus rekonstrueerimisele või sulgemisele. Umbusi prügila ei ole arvatud vabariigis perspektiivsete hulka ja seetõttu võib prügi veokaugus tulevikus suureneda 70 kilomeetrini. Põltsamaa linnas tegutsevate, luba ja litsentsi omavate jäätmekäitlusfirmade nimekiri 1. AS Põltsamaa Greid – olmejäätmete käitlus – jäätmekonteinerite üürimine ja müük – tavajäätmete vedu ja ladustamine 2. AS Melior – fekaalsete jäätmete vedu ja käitlemine – olme- ja fekaalvee ärajuhtimine 3. AS Masp – ohtlike jäätmete käitlemine 4. AS Ragn-Sells Eesti – klaasikonteinerite tühjendamine ja hooldus Põltsamaa linna jäätmekäitluskohtade nimekiri 1) Umbusi prügila – olmejäätmed ja muud (v.a ohtlikud) jäätmed 2) Tartu mnt linna piiril – orgaanilised jäätmed 3) Reoveepuhastusjaama komposteerimisplats – reovee kogumis- ja settekaevude setted 4) Ohtlike jäätmete konteiner Kuperjanovi tn 5) Klaasikonteinerid 12 tk Aktsiaseltsidega Põltsamaa Greid ja Ragn-Sells on linnavalitsusel sõlmitud lepingud kuni aastani 2002. Jäätmete kogumine tulevikus Tuleviku jäätmemajandus põhineb jäätmete kogumisel liikide kaupa erinevatesse konteineritesse. Konteinerite valiku ja paigutuse juures tuleb arvestada järgmist: – tekkivate jäätmete kogust ja koostist – äraveo sagedust – konteineri kaugust jäätmeallikast (tekitajast) ja ligipääsetavust veokitele – jäätmete äraveo hinna vastuvõetavust tarbijatele, kusjuures hind peab katma tehtavad kulutused – ekspluatatsiooni- ja investeerimiskulusid antud perioodil – elanikkonna harjumusi ja traditsioone – konteinerite disaini ja sobivust keskkonda Probleemid • Jäätmekonteinerite mitterahuldav olukord • Olemasolev jäätmeladustuskoht on ilma kekskonnakaitseliste rajatisteta • Kontrollimata prügi mahapanek linnas (põhjus – prügila asub kaugel, vedu on kallis) • Puudub jäätmemajanduse arengukava – kuhu tahetakse jõuda? • Põltsamaa jõe eutrofeerumine Eesmärgid ja lahendused • Tagada tervislik linnakeskkond, minimiseerides linna kahjustavat mõju linna ja tagamaa loodusele • Tagada võimalikult mitmekesine maastik ja elustik nii linnas kui selle ümbruses, luua tingimused looduse enesetaastamisvõimeks ning eripära säilimiseks • Arendada looduskaitsetegevuse kaudu linlaste ökoloogilist teadlikkust, loodusvarade säästlikku kasutamist, humaansust, ilumeelt, lugupidamist oma linna vastu, tõhustades ökoloogilist kasvatustööd eriti koolides • Rakendada jäätmete valikkogumist nii majapidamistest kui tootmisest • Arendada välja ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrk kogu linna territooriumil • Viia jäätmete teke miinimumini • Vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsetega • Evitada jäätmete korduvkasutust kus vähegi võimalik • Optimeerida vahemaad jäätmete tekitaja ja töötleja (ladustaja) vahel • Tugevdada kontrolli ja rakendada karistusi jäätmete ebaseadusliku ladustamise eest • Varustada linna üldkasutatavad alad nõuetekohaste prügikastidega • Tagada jõevee puhtus 7.6. Telefonside Telefonside olukord linnas on rahuldav. Seisuga 1. juuli 2000. a oli telefoni saamiseks esitatud 190 avaldust. Kasutusel on 256 digitaalnumbrit. Alates 1999. a on digitaalliinil võimalik IDSN-ühendus. 2002. a hakkab Eesti Telefon Põltsamaa linnas pakkuma ka ADSL-teenust. 1999. a investeeris Eesti Telefon Tamme, Pika ja Tehnika tn piirkonna telefoniliinidesse ning uude keskjaama 3 miljonit kr. Aastaks 2003 on kavas kogu linna territoorium katta digitaalsidevõrguga ning rahuldada kõik sooviavaldused. Mobiilsidega on linn kaetud, võimalik on valida erinevate operaatorite vahel. Probleemid • Rahuldamata telefoniavaldused • Maakonna E-neti serveri väike võimsus • Halb internetiühendus PÜG arvutiklassides • Digitaalnumbrite vähesus Eesmärgid ja lahendused • Digitaalsidevõrgu väljaehitamine kogu linna territooriumil • Internetiühenduse kvaliteedi parandamine, liitumine IDSN ja ADSL süsteemidega 7.7. Ühistransport Ühendus Eesti suuremate linnadega on hea. Põltsamaa bussijaamast väljub iga päev 23 bussi Tartusse, 17 bussi Tallinna, 7 bussi Viljandisse, 10 bussi Jõgevale ja 2 Pärnusse. Bussijaama hoone kuulub aktsiaseltsile Põltsamaa Autveod. 7.7. Teed, tänavad Põltsamaa linnas on 40 km sõiduteid ja 10 km kõnniteid, sh 30 km kõvakattega. 25 km tänavaid on valgustatud. Linnast möödub Tallinn–Tartu maantee. Linna läbivad Jõgeva, Viljandi, Pajusi, Tallinna ja Tartu maanteed ning Kamarisse suunduv tee. Teised teed ja tänavad on kohaliku tähtsusega. Linna teede ja tänavate struktuur on rahuldav. Suurim liiklusintensiivsus on Lossi, Silla, Tartu, Jõgeva ja Kesk tn ristmikel, üle nende kulgeb ainuke linna läbiv transiitliikluse voog Mustvee–Jõgeva–Võhma–Viljandi mnt. Liiklustiheduse edasisel kasvamisel nimetatud suunal ammendub olemasolevate tänavate ja kahe autosilla läbilaskevõime. Suurte veoautode transiitliiklus linnas on piiratud (toimub vaid linnavalitsuse lubade alusel). Läbilaskevõime ammendumine ohustab ka teisi linna keskosas asuvaid suhteliselt kitsaid tänavaid. Lihtsaim lahendus on tänavate ümberkujundamine ühesuunalisteks, see võimaldaks tänavaid laiendamata maha märkida jalgrattateed (sel moel saab toimida näiteks Lossi, Veski, Pargi, Jaama, Kuuse, Nurme tänavate puhul). Kesklinnas tuleb ette näha jalgrattateed ning jalgrataste hoiukohad. Jalgrattateede ehitamisega kaasnevad maaküsimuse, ehitusmaksumuse ja finantseerimise probleemid. Teede ja tänavate seisukord on normaalne, kuid olemasolev tänavavõrk vajab pidevalt hoolt – igal aastal oleks hädavajalik selles valdkonnas investeerida keskmiselt 400 000 krooni. Eesmärgid ja lahendused • Teede ja tänavate asfalteerimine (linna sõiduteedest on kõvakattega vaid 60%). Asfaltkatteta teid on nii kesk- kui äärelinnas (Pärna, Tehnika, Kirde, Tuleviku jne tänavad ning piimaühistu ümbruse teed). • Vanade asfaltkattega tänavate remont ja pindamine • Tänavavalgustuse parandamine • Äärekivide paigaldamine (~10 km) • Kõnniteede remont (Pastoraadi esine, Lossi tn, Viljandi mnt) ja uute jalakäiguteede ehitamine kasutades kõnniteekive • Uute tänavate (Kannikese, Ülase) rajamisel arvestada perspektiivset laiendamise võimalust ning kõik kommunikatsioonid rajada teede kõrvale • Suure silla uuringud, katsetused ja rekonstrueerimine Tabel 33 Põltsamaa linna tänavad Jrk nr Tänava nimetus Pikkus (m) Jrk nr Tänava nimetus Pikkus 1. Aasa 253 39. Mäe 572 2. Aia 312 40. Männi 269 3. Allika 156 41. Niidu 53 4. Eha 473 42. Nurme 1025 5. Gaasi 149 43. Paala 228 6. K. A. Hermanni 1036 44. Pajusi mnt 1363 7. Jaama 756 45. Pargi 604 8. Jõe 146 46. Pikk 1493 9. Jõgeva mnt 1168 47. Pärna 214 10. Kaare 517 48. Põhja-Kaare 564 11. Kadaka 271 49. Põhja-Kaare Põik 120 12. Kalda 220 50. Põllu 237 13. Kalevi 182 51. Rahu 508 14. Kannikese 340 52. Ranna 263 15. Karja 163 53. Ringi 161 16. Kase 529 54. Ringtee 723 17. Kastani 370 55. Ristiku 55 18. Kelluka 322 56. Rohelise 645 91. Kesk 518 57. Rohu 136 20. Kingu 562 58. Saare 455 21. Kirde 504 59. Sepa 501 22. Kivi 204 60. Silla 304 23. Kooli 722 61. Sõpruse 397 24. J. Kuperjanovi 996 62. Tallinna mnt 748 25. Kreutzwaldi 198 63. Tamme 874 26. Kungla 116 64. Tartu mnt 1234 27. Kuuse 1038 65. Tehnika-Põik 273 28. Käo 292 66. Tehnika 733 29. Lembitu 280 67. Tuleviku 507 30. Lepa 351 68. Tuleviku-Põik 132 31. Lille 444 69. Uus 390 32. Linnu 274 70. Vahe 307 33. Lossi 2234 71. Veski 859 34. Luha 169 72. Viljandi mnt 984 35. Lustivere tee 406 73. Välja 246 36. Lühike 357 74. Õnne 246 37. Marja 626 75. Õuna 410 38. Metsa 1356 76. Ööbiku 351 77. Ülase 272 KOKKU 38 634 8. KOOSTÖÖ 8.1. Koostöö naabervaldadega Pikad koostöötraditsioonid on nelja omavalitsuse – Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla vahel, mis on kinnitatud ka kostöölepinguga (4P). Ühistööd tehakse hariduse, kultuuri, tervishoiu, päästeteenistuse, korrakaitse ja keskkonnakaitse osas, samuti sotsiaalsfääris. Üheskoos on võimalik lahendada selliseid küsimusi nagu tööpuudus, ettevõtluse, sh turismi arendamine jne. Koostöö on hea eeldus 2002. a Põltsamaa linna, Põltsamaa valla ja Pajusi valla liitumisel. Eesti teiste piirkondadega on olnud tihedam suhtlemine Tapa linnaga. Mõlemad said linnaõigused 1926. a. Põltsamaa linnal on hea koostöö oma linna ja ümbruse ettevõtetega. Koostöö võib enamgi laieneda ja laienebki. 8.2. Rahvusvaheline koostöö Põltsamaa linnal on sõpruslepingud: • Kokemäe linn – Soome Vabariik • Põhja-Satakunta Säätio, Kankanpää linn – Soome Vabariik • Solleftea kommuun – Rootsi Kuningriik Koostöö toimub sotsiaal-, hariduse, kultuuri, vaba-aja veetmise jne valdkonnas, suhtlevad muusika- ja tantsukollektiivid, toimuvad koolidevahelised kontserdid, spordivõistlused ja kontaktid ametnike ning volikogude vahel, kontaktid ettevõtjate vahel. Juba kaheksandat aastat õpib üks õpilane Sollefteå kommuunis Hola Rahvaülikoolis. Põltsamaa linn osaleb projektis, mis hõlmab Põltsamaa piirkonna nelja omavalitsuse, Soome Põhja-Satakunta Fondi ja Inglismaa Rochesteri linna. Koostöös Noarootsi valla, Õsterbotteni lääsi (Soome) ja Västernorrlandi Kommuuniga (Rootsi) osaleb Põltsamaa linn Euroopa Liidu projektis CERD PROJEKT. Viis aastat on toimunud Põltsamaal rahvusvaheline puhkpillilaager, millest võtavad osa puhkpillimängijad ja dirigent Norrast. 8.3. Keskkonnaalane koostöö Põltsamaa vallas asuvat Umbusi prügilat kasutab neli omavalitsust (4P). Prügimajanduses on koostamisel ühtne jäätmekäitluskava. Veemajanduses käivitus projekt, milles osalevad Eesti, Soome ja Taani riik, Põhjamaade Investeerimispank, Keskkonnainvesteeringute Keskus. 9. EELARVE Põltsamaa linna ja 1999. a eelarve oli 21,983 mln krooni ja 2000. a eelarve on 24,347 mln krooni. Eelarve tõus seega 10,7%. Tuludest moodustavad suurema osa laekumine üksikisiku tulumaksust – 45%, riigilt saadav dotatsioon – 17,6% ja tulu vara kasutamisest – 6%. Suuremad kulutused on 2000. a planeeritud haridusele – 49%, üldvalitsemisele – 13%, linnamajandusele – 10%, kultuurile ja spordile – 11%. 2000. a eelarve on toodud lisas 5. 1999. a eelarve oli nn äraelamise eelarve ja ka 2000. a eelarve kohta võib öelda sama. Vajaminevad investeeringud aastatel 2000–2003 on toodud lisas 6. KOKKUVÕTE Käesolevas töös on analüüsitud Põltsamaa linna arengut aastatel 2000–2003, mõnes valdkonnas ka kaugemale. Põltsamaa linna arenguvõimaluste analüüs näitab, et oluline tähtsus on linna asukohal ja olemasoleval majandusolukorral. Kuigi Põltsamaa asub Kesk-Eestis, on ta maakondlikul tasemel ääreala. Seda oli ta varem Viljandi maakonnas ja on ka praeguses Jõgeva maakonnas. Samal ajal on linn väravaks Lõuna-Eestisse. Mainitud tegur on tugevnenud sedavõrd, kuidas Tallinn ja Tartu on maakonnalinnadest üle kasvanud. Asendi iseärasustest järeldub, et Põltsamaal ei ole erilisi eeldusi tõusta tähtsamasse suurusjärku kui ta praegu on. Teiselt poolt võib aga väita, et soodsa liiklusgeograafilise asendiga alal, kus suuremate keskuste mõjud hääbudes omavahel ristuvad, on eeldused ja vajadused tugeva keskuse kujunemiseks. See roll on Põltsamaa linnale olnud ja on ka edaspidi igati jõukohane. Kui suudame ellu viia arengueesmärgid, tagame oma visiooni täitumise: Olla turvalise elukeskonna, tasakaalustatud majanduse ja nüüdisaegse infrastruktuuriga aastaringselt atraktiivne regioonikeskus. Põltsamaa linn on arenguvõimeline ning riigi regionaalpoliitika käivitumisel ja läbiviimisel eeldused tõusevad tunduvalt. Seda mitte ainuüksi riigisiseselt, vaid ka Euroopa elatustaset ja arengusuundi silmas pidades. Potentsiaal ja võimalused on olemas. Arengukava on pidevalt arenev ja ajas muutuv protsess, mis vajab perioodilist läbivaatamist ja täiendamist. Kasutatud kirjandus 1. AS Entec. Põltsamaa linna üldplaneering. Tallinn, 1998. 2. Põltsamaa linna põhimäärus, 1998. 3. Kalev Katus. Rahvastiku ühtlus arvutatud sündimus- ja loendusstatistika. 1998. 4. Jõgeva maakonna informatsiooni kogumik. Jõgeva, 1995. 5. RPI Eesti Maaehitusprojekt Tartu–Jõgeva rajoonide planeerimise põhisätted. Tallinn, 1984. 6. Kohaliku omavalitsuse teatmik, III. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Tallinn, 1997. 7. Kohalik omavalitsus Eestis. Maaelu Arengu Instituut, Tartu, 1996. 8. PW Partners. Põltsamaa energiaplaan. Tallinn, 1999. 9. EV Keskkonnaministeerium, Ramboll. Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programm. Tallinn, 1999. 10. Energeetika planeerimine kohalikele omavalitsustele. I. EL Phare Investeeringute Ettevalmistamise Üksus, Tallinn, 1999. 11. Põltsamaa energiaplaan. PW Partners, Tallinn, 1999. 12. Jäätmemajanduse planeerimine. Metoodiline juhend piirkondlike jäätmemajanduse arengukavade koostamiseks, Tallinn, 1997. Lisa 1 Põltsamaa Linnavolikogu 16. oktoobri 2000. a määrusele nr 44 PÕLTSAMAA LINNA ARENGUKAVA KOOSTAMISE ALGATAMINE Põltsamaa Linnavolikogu 23. märtsi 1998. a otsus nr 88 Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 punkti 7, Põltsamaa Linnavolikogu otsustab: 1. Algatada Põltsamaa linna arengukava koostamine. 2. Otsus jõustub 30. märtsil 1998. a. Volikogu esimees Ants KUUL Lisa 2 Põltsamaa Linnavolikogu 16. oktoobri 2000. a määrusele nr 44 TÖÖRÜHMADE MOODUSTAMINE JA RÜHMAJUHTIDE KINNITAMINE Põltsamaa linnavalitsuse 2. detsembri 1998. a korraldus nr 598 Lähtudes Põltsamaa Linnavolikogu 23. märtsi 1998. a otsusest nr 87 «Põltsamaa linna arengukava koostamise algatamine», Põltsamaa Linnavalitsus korraldab: 1. Moodustada Põltsamaa linna arengukava koostamiseks järgmised töörühmad ja kinnitada rühmajuhid: haridus Margus Oro tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Antonina Järviste turvalisus Villu Vaimel kultuur, sport jm vaba aja veetmine, turism, välissuhted Ülle Koppel majandus, elamu- ja kommunaalmajandus, transport, teedeehitus ja side Tiit Kulu looduskeskkond Inge Angerjas kohaliku omavalitsuse toimimine Tiia Vahter 2. Korraldus jõustub 9.detsembril 1998. a. Linnapea Margi EIN Lisa 3 Põltsamaa Linnavolikogu 16. oktoobri 2000. a määrusele nr 44 PÕLTSAMAA LINNA ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIETAPID JA AJAKAVA Etapi nimetus Tegevusaeg Seminaride arv Tegijad Oodatav tulemus 1. Arengukava koostamise ettevalmistamine, meeskonna komplekteerimine, tegevuse eemärgi püstitus november 1998 üks linnavalitsus volikogu huvigrupid Kooskõlastatud tegevusprogramm ja meeskond töö läbiviimiseks 2. Teema valdkondade tööprogrammide vastuvõtmine, algandmete kogumine, süstematiseerimine, analüüs, järelduste ja hinnangute tegemine detsember jaanuar veebruar 1999 viis huvigrupid Ülevaated teema valdkondade olukorrast ja linna arengutaseme hindamine 3. Linna arenguvisiooni ja -võimaluste läbitöötamine, stsenaariumite arutelu ja strateegiliste tegevussuundade määratlemine märts 1999 kaks linnavalitsus volikogu huvigrupid Visiooni ja missiooni sõnastamine, strateegiliste tegevussuundade formuleerimine 4. Arengukava vormistamine ja esitamine aruteluks aprill 1999 üks linnavalitsus, volikogu huvigrupid Tegevusprogramm lähiaastateks, linna arengukava 5. Arengukava esitamine volikogule vastuvõtmiseks mai 1999 linnavalitsus Arengukava aastateks 1999–2003 6. Arengukava täiendamine juuli august 2000 kolm linnavalitsus huvigrupid spetsialistid Parandused täiendused 7. Täiendatud arengukava esitamine volikogule kinnitamiseks september 2000 linnavalitsus Arengukava aastateks 2000–2003 Lisa 4 Põltsamaa Linnavolikogu 16. oktoobri 2000. a määrusele nr 44 PÕLTSAMAA LINNA 2000. A EELARVE TULUD Osa Ptk Tulude nimetus tuh. kroonides 11 MAKSUD 11114,0 11 01 Tulumaks füüsilistelt isikutelt 10694,0 11 11 Maamaks 390,0 11 75 Reklaami- ja kuulutusemaks 30,0 12 RIIGILÕIV 2,0 13 SEGATULUD 35,0 13 72 Kantseleiteenuse tasu 15,0 13 99 Muud laekumised 20,0 14 TULU VARADELT 1410,0 14 30 Tulu vara võõrandamisest 670,0 14 52 Laekumine vee erikasutusest 40,0 14 70 Tulu vara kasutamisest 700,0 16 LAEKUMINE MAJANDUSTEGEVUSEST 2272,3 16 03 Haridusasutuste omatulud 1943,3 16 03.09 Lapsevanema osalemine koolieelse lasteasutuse õppekulude katmisel 104,1 16 03.10 Lapsevanema osalemine koolieelse lasteasutuse toitlustamiskulude katmisel 162,0 16 03.11 Lapsevanema tasu koolieelse lasteasutuse koha eest 231,2 16 03.12 Lapsevanema tasu põhikooli ja gümnaasiumilaste toitlustamise eest 1010,0 16 03.13 Põhikooli ja gümnaasiumi põhitegevusega seotud tasulised teenused 69,5 16 03.25 Huvialakooli õppetasu 335,0 16 03.26 Huvialakooli põhitegevusega seotud tasulised teenused 25,5 16 03 Koolieelse lasteasutuse tasulised teenused 6,0 16 05 Kultuuriasutuste omatulud 254,0 16 05.12 Raamatukogu omatulud 66,0 16 05.14 Kultuurimaja põhitegevusega seotud tasulised teenused 180,0 16 05.17 Muuseumide põhitegevusega seotud tasulised teenused 8,0 16 08 Sotsiaalkande omatulud 50,0 16 08.12 Koduteenuste tasu 10,0 16 08.15 Muud hoolekande teenuste tasud 40,0 16 09 Laekumised majandustegevusest 20,0 16 09. Kalmistu tulud 20,0 16 63 Tasu äritegevusõiguse loa eest (v.a. litsentsid) 5,0 18 01 KULUDE KATTEKS SUUNATUD JÄÄGID 1353,6 17 ARVLEMISED JA ÜLEKANDED 8160,0 17 10 Laekumine riigieelarve toetusfondist 5210,0 17 31 Laekumised teistelt omavalitsusüksustelt neile müüdud (osutatud) teenustelt 2950,0 17 31.73 Haridus ja teadus 2853,0 17 31.75 Kultuur ja kunst 25,0 17 31.79 Majandus 72,0 ÜLDSE TULUD 24346,9

PÕLTSAMAA LINNA 2000. A EELARVE KULUD Osa pt Kulude nimetused Artikkel Kokku 10 21 31–99 Osa 270 Üldvalitsemine 1675,8 553,1 900,4 3129,3 01 Linnavolikogu 100,0 33,0 7,0 140,0 04 Linnavalitsus 1575,8 520,1 839,4 2935,3 20 Omavalitsuste liikmemaks 54,0 54,0 Osa 272 Riigi- ja korrakaitse 0,0 0,0 100,0 100,0 29 Muud korrakaitseteenistused 100,0 100,0 Osa 273 Haridus ja teadus 5126,9 1691,9 5180,6 11999,4 Pedagoogide palkade ühtlustamiseks 150,4 49,6 200,0 11 Koolieelsed lasteasutused 942,9 311,3 568,4 1822,6 LA “Mari” 942,9 311,3 568,4 1822,6 13 Põhikoolid ja gümnaasiumid 2589,9 854,6 4111,0 7555,5 Ühisgüümnaasium 1238,4 408,6 3104,5 4738,5 LPK-A “Tõruke” 13521,5 446,0 1019,5 2817,0 25 Lastespordikoolid 252,3 83,2 201,4 536,9 Spordikool 252,3 83,2 201,4 536,9 26 Laste muusika- ja kunstikoolid 1007,1 332,4 234,7 1574,2 Muusikakool 1007 332,4 234,7 1574,2 28 Laste huvialamajad ja -keskused 184,3 60,8 65,1 310,2 Huvialakool 184,3 60,8 65,1 310,2 Osa 275 Kultuur ja kunst 705,6 232,7 1531,1 2469,4 05 Piirkondlik kultuuritegevus 184,0 184,0 12 Raamatukogud 375,8 123,9 326,5 826,2 14 Rahva- ja kultuurimajad 249,2 82,2 838,9 1170,3 17 Muuseumid 80,6 26,6 106,7 213,9 39 Eespool nimetamata kultuurikulud 75,0 75,0 Osa 276 Sport ja puhkus 0,0 0,0 110,0 110,0 05 Piirkondlikud spordi- ja vabaajaüritused 110,0 110,0 Osa 277 Tervishoid 0,0 0,0 115,0 115,0 11 Haiglad 80,0 80,0 31 Ravikindlustusega hõõlmamata elanike ravikulud 35,0 35,0 Osa 278 Sotsiaalhoolekanne 127,7 42,2 495,4 665,3 12 Koduteenused 127,7 42,2 90,3 260,2 21 Üldhooldekodu 122,0 122,0 39 Eelpool nimetamata sots. toetused 283,1 283,1 Osa 279 Majandus 9,6 3,2 2500,2 2513,0 23 Heakord 9,6 3,2 2470,2 2483,0 61 Loodus- ja keskkonnahoid 30,0 30,0 Osa 288 Laenud 0,0 0,0 2810,0 2810,0 06 Pikaajalise pangalaenu tagastamine 2810,0 2810,0 Osa 283 Reservfond 225,0 225,0 Osa 285 Arvlemised ja ülekanded 210,5 210,5 05 Eraldised KOV-le neilt ostetud teenusteks 60,0 60,0 87 Eraldised mittetulundusühingutele 40,0 40,0 91 Eraldised riigiasutustele 110,5 110,5 ÜLDSE KULUD 7645,6 2523,1 14178,2 24346,9

Lisa 5 Põltsamaa Linnavolikogu 16. oktoobri 2000. a määrusele nr 44 VAJALIKUD INVESTEERINGUD AASTATEL 2000 … 2003 Objekti nimetus Orienteeruv maksumus tuh krooni Veemajanduse renoveerimise programm sh veevarustus kanalisatsioon 31 460 16 110 15 350 Lossi vallikraavis veeringvoolu taastamine 550 Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldus muusikakool kinomaja 30 40 Lauluväljak (lava, pingid, WC, esinejate riietusruum) 250 Staadion (jooksurajad 1720 m2, maja, istepingid) 335 PÜG (Lille 2, Veski 5, Veski 7, internaat) 90 000 Haigla kapitaalremont 4000 Raamatukogu remont ja juurdeehitus 5000 Muusikakool (katus 920 m2, aknad, saal, tehnovõrgud) 1600 TÕRUKE (aknad, välisuksed, välisseinte soojustus 1807 m2, mängu- ja spordiväljakud) 2135 MARI (WC-d, aknad, tehnovõrgud) 840 Kiriku renoveerimine 1600 Viljandi mnt ja Lossi tn äärse kivimüüri taastamine (700 jm) 140 Laste mänguväljak jõeranda 50 WC jõeranda 30 Kalmistumüüri taastamine Rahu tn 245 jm 125 Asfaltkatete ehitus ja remont (Tehnika, Saare, Männi, Kuuse, Metsa, Ülase, Välja jt) 600 Teede ja tänavate pindamine (Pargi, Jaama, Tamme, Kooli, Nurme jt) 350 Äärekivide paigaldamine ~10 km 250 Kõnniteede remont (pastoraadi esine, Lossi tn, Viljandi, Tartu mnt jt) 430 Parkimisplatsid (Kuuse, Lille, Lossi tn) 380 Jalgratta- ja kõnnitee Lossi tn lõpus 300 Liiklusskeemid, märgid, tahvlid 30 Tänavate sildid, majade numbrid 20 Lossihoovi suur kell 15 Ujula renoveerimine 900 Lossikompleksi väravahoone 12 000 Välisvalgustus sh Kesklinn Bussijaam Bussijaam-ringtee Kuperjanovi tn Kuuse tn 100 46 186 48 93 Viljandi–Tallinna mnt. ristmik Lossi tn lõpp Jõgeva mnt lõpp Karja tn 25 10 160 25 Ülase ja Kannikese tn elektrivarustus 300 Uued alajaamad Pika–Pargi Pika–Kooli Saare–Tehnika Ülase tn Universaal Kuivati Õhuliinide asendamine kaablitega 2650 m (investeerija Eesti Energia) 200 200 200 200 200 200 504 Investeeringud soojamajandusse (investeerija Põltsamaa Soojus) 6700 Investeeringud telefonsidesse (investeerija Eesti Telefon) 2500 Näidis-detailplaneeringud Linnapargi kõrval vaba maa-ala Lillesaar 50 15 Lossihoovi elektrivarustus 40 Suure silla uuringud ja remont 700 Pangahoone katus ja välisfassaad 500 Kinohoone katus ja välisfassaad 500 Munitsipaalelamute remont 100 Linnavalitsuse hoone välisfassaad 40 Kultuurikeskuse heakord 600 Kiriku WC 100 Lossi tn liiklusskeem 50 Tervisekeskus-sotsiaalmaja Lisa 6 Põltsamaa Linnavolikogu 16. oktoobri 2000. a määrusele nr 44 PÕLTSAMAA LINNA JUHTIMISSTRUKTUUR