Haridus- ja teadusminister — Tallinna Pedagoogilise Seminari põhimäärus — RTL, 1, 1

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 473) § 6 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimi (1) Tallinna Pedagoogiline Seminar (edaspidi kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. (2) Kooli nimetuse lühend on TPS. § 2. Kooli asukoht Kool asub Tallinnas. Kooli postiaadress on Räägu 49, Tallinn 11311. § 3. Õppe- ja asjaajamiskeel (1) Kooli õppekeeled on eesti ja vene keel. (2) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel. § 4. Pitsat, eelarve ja sümboolika Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat, iseseisev eelarve, sümboolika ja lipp. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Eesmärgid Kooli tegevuse eesmärk on olla nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga õppeasutus, mille alaeesmärgid on: 1) pakkuda konkurentsivõimelist ja kvaliteetset kõrg- ja kutsekeskharidust hariduse, tervise ja heaolu ning teeninduse õppevaldkondades; 2) edendada õpetatavaid erialasid arendustegevuse ja rakendusuuringute abil; 3) võimaldada elukestvat õpet. § 6. Kooli ülesanded Kooli ülesanded on: 1) õppe- ja töökorralduse tagamine, mis võimaldab õpilastel ja üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi; 2) personalile kutsetööks ning erialase ja pedagoogilise kvalifikatsiooni tõstmiseks soodsate tingimuste loomine; 3) ühistegevuse arendamine tööandjate, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega; 4) kooli õppekavade koostamine ja arendamine ning õppemetoodilise töö korraldamine; 5) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine ning väljaandmise toetamine; 6) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks; 7) kooli ainelise baasi pidev parendamine, lähtudes õppekavade nõuetest; 8) üldsuse informeerimine oma tegevusest; 9) tööalase koolituse õppekavade koostamine; 10) õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega koostöölepingute sõlmimine vastavalt oma õppetegevuse eesmärkidele; 11) pärast õppekava täitmist lõputunnistuse või diplomi ning juurdekuuluvate lisade väljaandmine; 12) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena või õppejõududena (edaspidi pedagoogid); 13) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine käesolevas põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras; 14) suhete arendamine välisriikide õppeasutuste, teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning vastavalt vastastikusele kokkuleppele õpilaste, üliõpilaste ja pedagoogide vahetamine; 15) rahvusvahelistes projektides osalemine õppetegevuse arendamiseks ning rakendusuuringute läbiviimiseks. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 7. Kooli nõukogu (1) Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) on kooli tegevuse suunamiseks moodustatud kogu, mis võtab vastu otsuseid kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes. (2) Nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks. (3) Nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras. § 8. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole taotluse kooli eelarveliseks finantseerimiseks; 3) kuulab ära direktori aruande kooli eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole; 4) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitja aruanded õppe- ja majandustegevuse kohta ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) kinnitab otsusega avalikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ning füüsilistest isikutest ettevõtjad, kus toimub õpperaktika; 6) kinnitab kõrgharidusõppe õppekava lõpetajate riikliku koolitustellimuse taotluse; 7) toetab kooli juhtkonda avalikkusega suhtlemisel; 8) suunab kooli terviklikku arengut. § 9. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Kooli direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhimääruselise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest. (3) Kooli direktor: 1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) tagab kooli sisekontrolli süsteemi väljaarendamise ja siseauditi perioodilise korraldamise; 3) juhatab kooli õppenõukogu; 4) tagab nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 5) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 6) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personalivajaduse; 7) on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid; 8) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ning eelarve täitmise; 9) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamise korra, sisekorra- ja õppekorralduse ning muud töökorralduslikud dokumendid; 10) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 11) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente; 12) kinnitab käskkirjaga enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) väljaandmise korra; 13) kinnitab käskkirjaga stipendiumi ja õppetoetuse maksmise korra; 14) võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded; 15) võib kehtestada õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes; 16) kinnitab käskkirjaga õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ja üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; 17) kinnitab käskkirjaga õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra riigi poolt mittefinantseeritavatel õppekohtadel; 18) annab oma tegevusest aru nõukogule ja teda ametisse kinnitanule; 19) lahendab teisi talle antud küsimusi. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi nõukogu haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras. (5) Direktori kinnitab konkursi tulemuste alusel kuni viieks aastaks ametisse haridus- ja teadusminister, kes ka sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab temaga töölepingu. § 10. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. (2) Õppenõukogu koosseisu kuuluvad automaatselt kõik kooliga töösuhetes olevad pedagoogid. (3) Kooli õppenõukogu juhatab direktor. § 11. Õppenõukogu töökord ja ülesanded (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek. Koosolekud võivad olla korralised ja erakorralised. (2) Korralised koosolekud toimuvad õppenõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised koosolekud kutsub kokku kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku direktori või 1/3 õppenõukogu liikmete nõudmisel. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 50 protsenti pluss üks õppenõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub direktor või tema äraolekul teda asendav isik õppenõukogu uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul. (5) Õppenõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Õppenõukogu otsusele kirjutab alla direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (6) Õppenõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta direktor sellele alla, vaid esitab küsimuse õppenõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui õppenõukogu tehtud otsust ei muuda, kirjutab direktor otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse. (7) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. (8) Direktor võib õppenõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda. (9) Õppenõukogu: 1) otsustab kooli õppe- ja arendustööga seotud küsimusi, eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid; 2) annab hinnangu õppe- ja arengutegevusele, kooli tegevuskava täitmisele ning kavandab vajadusel meetmeid kooli tegevuse parandamiseks; 3) otsustab õppekavade rakendamisega ja õppepraktika korraldamisega seotud küsimusi; 4) arutab ja teeb ettepanekuid koolikorralduse ja sisekorra küsimustes; 5) töötab välja kooli õppetegevuse strateegia ja taktika; 6) analüüsib õppe- ja kasvatustöö, sh erialanõukogude tööd; 7) arutab pedagoogide enesetäiendamisega seotud küsimusi; 8) otsustab õpilase ja üliõpilase ühelt kursuselt järgmisele üleviimisega, lõpueksamite sooritamisega, nendele lubamise, lõputööde tegemisega ning muid eespool loetletutega seotud küsimusi. § 12. Juhtkond (1) Juhtkonna koosseisu kuuluvad direktor, direktori asetäitja õppetöö alal, osakondade juhatajad. (2) Juhtkonna koosolekud toimuvad õppeperioodil üks kord nädalas juhtkonna poolt kinnitatud ajakava alusel. Koosolekut juhatab direktor, viimase äraolekul direktori asetäitja õppetöö alal. (3) Juhtkond on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 juhtkonna koosseisust. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud juhtkonna liikmetest. (4) Juhtkonna koosolekud protokollitakse. (5) Juhtkond: 1) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks haridus- ja teadusministrile; 2) koostab kooli arengukava, esitab selle kinnitamiseks nõukogule ja kinnitab sellega kooskõlastatud osakondade ja teiste struktuuriüksuste arengukavad; 3) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtu eeskirjad ning väljaarvamise tingimused ja korra lähtudes haridus- ja teadusministri määrustest; 4) teeb õppenõukogule ettepanekuid õppetööd puudutavates küsimustes; 5) teeb otsuseid kooli infrastruktuuri edendamiseks; 6) määrab kooli akadeemilise struktuuri; 7) kinnitab õppetööga seotud alaliste nõukogude ja komisjonide koosseisud; 8) moodustab vajadusel õppetöö ja arendustegevuse valdkonnas ajutisi komisjone. § 13. Kooli struktuur (1) Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on koolil õppeosakond, alushariduse ja täiendusõppe osakond, muusikaosakond, noorsootöö osakond, sotsiaaltöö osakond ja haldusosakond. (2) Osakondade koosseisu võivad kuuluda direktori moodustatud struktuuriüksused. (3) Õppeosakonna ülesanded on: 1) õppetöö vahetu korraldamine vastavalt õppekorralduseeskirjale; 2) õppetöö tulemuste arvestus. (4) Alushariduse ja täiendusõppe osakonna ülesanded on: 1) alushariduse valdkonnas õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamine; 2) osakonna arengukava elluviimine; 3) alusharidusalaste õppekavade koostamine ja nende arendustöö juhtimine; 4) kõrghariduse õppekava rakendamisele laienevate nõuete järgimine ja täitmine; 5) tööalase koolituse läbiviimine alushariduse valdkonnas; 6) alusharidusalase nõuande- ja konsultatsioonitegevuse korraldamine; 7) pedagoogilise personali vajaduse planeerimine, töö analüüs ning hindamine. (5) Muusikaosakonna ülesanded on: 1) muusika valdkonnas õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamine; 2) osakonna arengukava elluviimine; 3) muusikaõpetuse õppekava koostamine ja selle arendustöö juhtimine; 4) kõrghariduse õppekava rakendamisele laienevate nõuete järgimine ja täitmine; 5) tööalase koolituse läbiviimine muusika valdkonnas; 6) pedagoogilise personali vajaduse planeerimine, töö analüüs ning hindamine. (6) Noorsootöö osakonna ülesanded on: 1) noorsootöö valdkonnas õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamine; 2) osakonna arengukava elluviimine; 3) noorsootöö valdkonna õppekavade koostamine ja nende arendustöö juhtimine; 4) kõrghariduse õppekava rakendamisele laienevate nõuete järgimine ja täitmine; 5) tööalase koolituse läbiviimine noorsootöö valdkonnas; 6) noorsootööalase nõuande- ja konsultatsioonitegevuse korraldamine; 7) pedagoogilise personali vajaduse planeerimine, töö analüüs ning hindamine. (7) Sotsiaaltöö osakonna ülesanded on: 1) sotsiaaltöö valdkonnas õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamine; 2) osakonna arengukava elluviimine; 3) sotsiaaltöö valdkonna õppekavade koostamine ja nende arendustöö juhtimine; 4) kõrghariduse õppekava rakendamisele laienevate nõuete järgimine ja täitmine; 5) tööalase koolituse läbiviimine sotsiaaltöö valdkonnas; 6) sotsiaaltööalase nõuande- ja konsultatsioonitegevuse korraldamine; 7) pedagoogilise personali vajaduse planeerimine, töö analüüs ning hindamine. (8) Haldusosakonna ülesanded on: 1) õppetegevuse majanduslik toetamine; 2) kooli infrastruktuuride nõuetekohase funktsioneerimise tagamine; 3) õppeprotsessi materiaaltehniline varustamine; 4) riigivara korrashoidmine, selle väärtuse säilitamine; 5) riigihangete korraldamine; 6) haldusosakonna personalivajaduse planeerimine, töö analüüs ja hindamine; 7) personali täienduskoolituse organiseerimine; 8) ühiselamu haldamine. (9) Kooli struktuuriüksuse pädevus, töökord ning juhtimise korraldus sätestatakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab kooli direktor käskkirjaga. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 14. Kooli õppekava (1) Koolis toimub õpe Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud «Kõrgharidusstandardile» (RT I 2002, 70, 426; 105, 626; 2003, 61, 403) vastavate kõrgharidusõppe õppekavade ning kutse-, eri- ja ametialade riiklikule õppekavale vastava keskhariduse baasil toimuva kutsekeskhariduse õppekavade alusel. (2) Kooli õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise nõuded, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise nõuded. (3) Kooli õppekavad ja nende muudatused kinnitab kooli direktor. (4) Kooli õppekavad ja nende muudatused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. (5) Tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja vastavalt tööturu vajadustele ning need kinnitab direktor. § 15. Õppekorraldus (1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. (2) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel kõrghariduses on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti. (3) Üliõpilaste õpitulemusi hinnatakse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi kutsekeskhariduse omandamisel hinnatakse põhikooli ja gümnaasiumi seaduses sätestatud skaala alusel. (4) Õpilaste ja üliõpilaste õppepraktika toimub praktikabaasiga sõlmitud lepingu alusel. Lisaks seaduses toodud lepingu kohustuslikele tingimustele määratletakse lepingu lisades õpilastele ja üliõpilastele kehtestatud erinõuded. (5) Kooli õppetöö üksikasjalik korraldus sätestatakse kooli direktori kinnitatud õppekorralduse eeskirjas. (6) Õppepraktikal viibimise ajal laienevad üliõpilastele ja õpilastele töökaitsealased õigusaktid. (7) Erivajadusega üliõpilastele ja õpilastele tagatakse koolis õppimise võimalused Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. (8) Koolis korraldatakse tasulisi täiskasvanute tööalase koolituse kursusi, mille valdkonnad ja vormid kinnitab kooli direktor, arvestades kooli nõukogu ja vastava kutsenõukogu ettepanekuid. § 16. Kooli lõpetamine ja lõpudokumendid (1) Kui üliõpilane on täitnud kõrgharidusõppe õppekava täies mahus, antakse lõpetajale diplom koos akadeemilise õiendiga vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale. (2) Kui õpilane on täitnud kutsekeskhariduse õppekava täies mahus, antakse lõpetajale lõputunnistus ja hinneteleht õppekava täitmise kohta vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrale. (3) Kooli väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridus- ja Teadusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND § 17. Kooli liikmeskond Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid, haldus- ja tugipersonal (edaspidi personal) ning üliõpilased ja õpilased. § 18. Kooli pedagoogid (1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ja kooli direktor. (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogide põhiülesanded on õppetöö korraldamine ja läbiviimine, enesearendamine ning uurimustöö tegemine ja juhendamine, et tagada koolile seatud eesmärkide täitmine. (4) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. § 19. Haldus- ja tugipersonal (1) Haldus- ja tugipersonali põhiülesanded on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. (2) Haldus- ja tugipersonali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus ja ametijuhendis ning need on kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. § 20. Üliõpilased ja õpilased (1) Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kooli kõrgharidusõppe statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi või täis- või osakoormusega õppesse. (2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutsekeskhariduse õppekavale. § 21. Üliõpilase ja õpilase õigused ja kohustused (1) Üliõpilasel ja õpilasel on õigus: 1) valida oma huvidele ja võimetele vastav õppekava; 2) tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides eriala õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 3) nõuda õppekavale vastavat õpet; 4) saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes; 5) esitada kooli juhtkonnale õppekorralduse parendamise ettepanekuid; 6) esitada direktorile õpilaskonna kaudu põhjendatud esildisi pedagoogi sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks; 7) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires; 8) osaleda üliõpilas- ja õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 9) kasutada õppetegevuses ja õppekavavälises tegevuses kooli kehtestatud korras tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid; 10) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 11) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 12) kasutada muid seaduse ja kooli eeskirjadega kehtestatud õigusi. (2) Üliõpilasel on õigus 1) valida oma õpingukavasse kuni 10 protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest; 2) saada kõrgharidusõppes akadeemilist puhkust omal soovil kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (3) Üliõpilasel ja õpilasel on kohustus: 1) osaleda kohustuslikes õppetöö vormides ja sooritada õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad; 2) hoida kooli head mainet; 3) kasutada kooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema tekitatud kahju nimetatud varale; 4) järgida seadusi, kooli põhimäärust, õppe- ja sisekorraeeskirju, praktikal olles ka praktika baasi sisekorraeeskirju ning kanda vastutust nende rikkumise eest. 6. peatükk ÕPILASKOND § 22. Õpilaskond (1) Kooli õpilased ja üliõpilased moodustavad ühise õpilaskonna. (2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ning neile ei laiene õpilaste ja üliõpilaste õigused ja kohustused. Nende õigusliku seisundi määrab «Täiskasvanute koolituse seadus» (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116; 71, 473). (3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste ja üliõpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest ning järgides seadusi ning nende alusel antud õigusakte. (4) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. (5) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond üldkoosolekul. Üliõpilas- ja õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. § 23. Õpilaskonna õigused Kooli õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste üliõpilas- või õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) osaleda kooli õppetöö ja muu tegevuse organiseerimisel; 4) osaleda koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel vastavalt kokkuleppele kooli juhtkonnaga; 5) valida oma esindajaid kooli nõukogusse. 7. peatükk KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE, EELARVE JA ARUANDLUS § 24. Finantseerimine (1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. (2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras. § 25. Vara Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppetööks vajalikud materiaalsed väärtused. § 26. Aruandlus Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. § 27. Asjaajamine Kool korraldab oma asjaajamist, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast ning koolis kinnitatud asjaajamiseeskirjast. 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 28. Kooli ümberkorraldamine (1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. § 29. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja üliõpilastele ning kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Minister Toivo MAIMETS Kantsler Peep RATAS