Lihula Vallavolikogu — Lihula valla arengukava aastateks 2004-2010 — KO, 3, 11

Lihula Vallavolikogu 25. septembri 2003. a otsuse nr 28 «Lihula valla arengukava korraline läbivaatamine, arengukava muutmise algatamine» alusel oli arengukava muutmise eelnõu ja arengukava terviktekst koos lisatud muudatustega 1. oktoobrist kuni 14. oktoobrini 2003. a avalikustatud. Teade arengukava muutmise avalikustamisest oli avaldatud 3. oktoobri 2003. a ajalehes Lihula Teataja nr 8 ja 30. septembri 2003. a ajalehes Lääne Elu nr 111. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 2, § 45 lõiked 1 ja 5; Lihula valla põhimääruse (KO 2000, 36, 545; 70, 1034; 2001, 93, 1695; 2003, 14, 383) punkti 26 lõike 1 alapunkti 7, punkti 54 lõiked 1, 2, 3 ja 5, Lihula Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada lisatud Lihula valla arengukava aastateks 2004–2010. 2. Tunnistada alates 1. jaanuarist 2004. a kehtetuks Lihula Vallavolikogu 15. märtsi 2001. a määrus nr 8 «Lihula valla 2001–2008. a arengukava». 3. Määrus koos arengukavaga avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Lihula valla arengukava aastateks 2004–2010 on alates 1. jaanuarist 2004. a kättesaadav Lihula, Tuudi, Kirbla ja Metsküla raamatukogus, Lihula Vallavalitsuses ning Lihula valla interneti koduleheküljel www.lihula.ee. 5. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Jaak KASTEPÕLD Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 26. novembri 2003. a määrusega nr 28 LIHULA VALLA ARENGUKAVA 1. SISSEJUHATUS Lihula valla arengukava on terviklik üldine valla tegevusjuhis, mis määratleb vallavolikogu, -valitsuse ja -asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud pika- ja lühemaajalised tegevused ning nende üldise pingerea. Kava ülesanne ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste ülesloetlemine. Arengukava on dokument, mis kujutab endast ühiskondlikku kokkulepet valla kui keerulise ja eripalgelise, oma elanikkonda esindava ja teenindava, organisatsiooni töö juhtimiseks ja ühtlustamiseks, jõupingutuste koondamiseks ja olemasolevate vahendite kasutamise tõhususe tõstmiseks. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest ning võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava eesmärk on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava ei ole kunagi lõplik. Vastavalt inimühiskonnas, loodus- ja majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele tuleb seda pidevalt kohendada ja täiendada. Arengukava on vallavolikogu, -valitsuse ja teiste vallaasutuste tegevuse kohustuslikuks aluseks. Arengukavast lähtuvalt koostatakse iga-aastased vallaeelarved. Kavas on sõnastatud üldised pikaajalised eesmärgid ning tegevusstrateegiad, mis peavad tagama selle ja järgnevate arengukavade järjepidevuse. Arengukava lähtub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning Lihula valla põhimäärusest. Arengukava käsitleb ajavahemikku aastani 2010. 2. ÜLDISELOOMUSTUS 2.1. Asend Lihula vald asub Lääne maakonna lõunaosas Matsalu lahe lõunakaldal, olles naabervaldadest, v.a Hanila vald, geograafiliselt eraldatud ulatuslike looduslike tõketega: idas ja kagus Lihula raba ja Tuhu soo, põhjas Laiküla raba ning Kasari jõgi koos ulatuslike üleujutatavate luhaaladega. Lähim sadam on Virtsu (25 km Lihulast), vallas asub 5 paadisadamat. Riigi tugimaanteedest läbib Lihula valda Tallinn–Risti–Virtsu maantee, millel liikus 1999. a ligi 300 000 sõidukit ja 900 000 reisijat. Tallinn–Risti–Virtsu maantee ääres paiknevad kõik valla suuremad asulad: Lihula linn, Tuudi ja Kirbla küla. Teine suurem maantee on Pärnu–Lihula maantee. Vallakeskus Lihula linn paikneb Lääne-Eesti e Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa lääneosa, keskel. Tallinnast asub Lihula 110 km, Haapsalust 55 ja Pärnust 60 km kaugusel. Lihula vald on oma pindalalt, 384 km2, Läänemaa suurim. Külade kaugus vallakeskusest Lihulast on ulatub kuni 20–25 km. 2.2. Loodus Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere «mäed». Maastikku liigestavad enamalt jaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad valla põhja- ja loodepiiril asuvasse Eesti pikkuselt ja veerohkuselt neljandasse, Kasari jõkke ja Matsalu lahte. Valla idaossa ja kagupiirile jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa-, soo- ja rabamassiivid. Ligikaudu 30% vallast on kaetud metsaga ning 17% looduslike rohumaadega. Viimastest moodustavad suure enamuse Kasari jõe luht ning Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud haruldaseks muutunud puisniite. Esindatud on ka Lääne-Eesti saartele iseloomulikud loopealsed. Üle 25% vallast on raba, roostik või võsastunud liigniiske maa. Metsades on valitsev puuliik kask, millele järgnevad mänd ja kuusk. 2.3. Matsalu Looduskaitseala Lihula vallas asub suurem osa 1957. a asutatud rahvusvahelise tähtsusega Matsalu Looduskaitsealast, mis hõlmab ligikaudu 29% valla territooriumist. Kaitseala peamine ülesanne on lindude kaitse, keda siin on pesitsemas ligikaudu 170 liiki ning läbi rändamas ligi 260 liiki. Aastas peatub Matsalus sadu tuhandeid linde. Matsalu Looduskaitseala on Põhja-Euroopa ja Läänemere suurim lindude peatus- ja sulgimispaik. Teiseks kaitsealuseks objektiks on Matsalu lahe rannik ja rannikupiirkonna omanäolised maastikud, mis on välja kujunenud sajandite vältel looduse ja inimtegevuse koosmõjul: – 50 meresaart ja laidu; – Matsalu lahe roostik, ligikaudu 3000 ha; – Kasari jõe luht, luhaheinamaad 4000 ha, Euroopa suurim; – rannakarja- ja heinamaad 2300 ha (ühed suurimad Euroopas); – puisniidud. Matsalu Looduskaitsealal kasvav biomass kujutab endast valla jaoks arvestatavat energeetilist ressurssi. Tabel 1 Matsalu Looduskaitseala bioenergeetiline ressurss* Pindala ha Kuiv biomass kilotonnides Biomassi energeetiline ekvivalent GWh Biomassi soojuslik väljund GWh Aastasaagi küttevõimsus MW Roog 2000 10,00 38,0 23,0 9,1 Puit 400 0,75 2,3 1,8 0,7 Hein 1000 2,00 6,0 3,6 1,5 Kokku 3400 12,75 46,3 28,4 11,3 * Tõnu Lausmaa, energiakeskus «Taasen», andmetel 2.4. Loodusvarad 2.4.1. Mets Lihula vallast moodustab metsamaa umbes 120 km2 ehk 31% valla territooriumist. Suurim metsaomanik on riik, kellele kuulub ligikaudu 15–17% valla metsamaast, eraomandis oli 10.10.2003. a seisuga 3018 ha metsa e 25% valla metsamaast. Valitsev puuliik on kask, mis moodustab 56% metsaga kaetud alast, järgnevad mänd 23% ja kuusk 6%, teised vähem. Valla idaosas on valitsev puuliik mänd. Valla metsad on madalakvaliteedilised. Valdav on III boniteediklass, kõrge boniteediklassiga on ligikaudu 3% valla metsadest. 1980. ja 1990. aasta metsakorralduse andmetest lähtuvalt võib valla metsade puiduvaru hinnata 700–750 tuhande tihumeetrini, sellest küpsete puistute varu on ligikaudu 5%. Kaske on puiduvarudest ligikaudu 50%, mändi 30%, küpsetest puistutest kaske 60%, haaba 22%, mändi 9%, kuuske 7%. Valla metsade aastast puidu juurdekasvu võib hinnata 20 000 tihumeetrile, vallas kokku aga ligikaudu 25 000 tihumeetrile. 2.4.2. Vesi Lihula valla põhjavee hinnangulised varud on väikesed. Veega on küllastunud ainult ülemine 10–20 meetri paksune paekiht. 94% põhjaveevarudest lasub kuni 100 m sügavuses. Valla põhjaveevarud on nõrgalt kaitstud, seetõttu jõuab 40–100% reostusest otse põhjavette. Lihula valla pinnaseveevarudest moodustavad põhiosa Kasari jõe (pikkus 112 km ja valgala 3210 km2) ning Tuudi jõe (pikkus 25 km, valgala 205 km2) ja veehoidla (42 000 m 3) veevarud. 2.4.3. Maavarad Maavarasid on Lihula valla territooriumil vähe. Leidub savi, liiva, kruusa ning turvast. Lihula vallas asuvad kruusa ja liiva varud on peaaegu ammendatud Ohemäe kruusakarjääri jääkvarudest, 48 000 m3 , on enamik veealused, mistõttu kasutusest väljas. Kruusa ja liiva on kaevandatud ka Kirblas Matsalus, mis asuvad Matsalu Looduskaitsealal, mistõttu on ka nende varude kasutamine küsitav. Valla piiridesse jäävad ositi väheuuritud Kasari ja Rumba viirsavimaardla, mille varud on kokku ligikaudu 540 000 m3 . Võimalik telliste tooraine. Lihula valla piiridesse jääb Lihula turbamaardla, pindalaga ligikaudu 1800 ha, varudega kokku 100 milj m3, sellest kütte- ja väetisturvas 7,5 milj m3. Maardla asub Lihula Maastikukaitsealal. Paasi on murtud kunagi Kirbla ja Tuudi mäel, kus võivad asuda arvestatavad varud. Lihula vallas asuv paas on enamasti halva kvaliteediga ning ei pea vastu ilmastiku mõjudele. 2.4.4. Pilliroog Lihula valla omapäraseks ja arvestatavaks loodusvaraks on Matsalu lahes ja selle ümbruses kasvav pilliroog, mis hetkel leiab rakendust peamiselt katusematerjalina. Roogu on kasutatud ehituses isolatsioonivahendina, krohvimattidena ning kattematerjalina aianduses. Enamikus Matsalu lahe idaosas paiknevate roostike üldpindala on ligi 3000 ha, keskmine tootlikkus 10–13 tonni aastas hektari kohta. 2.5. Ajalugu Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad ligi 5000 aasta tagusest ajast. Ajalooürikutesse ilmub Lihula esmakordselt 1210. a seoses eestlaste vabadusvõitlusega Saksa-Taani-Rootsi vallutuse vastu. 1220. a vallutas Rootsi kuningas Johan Sverkersson Lihula linnuse. Linnusesse jäetud 500-meheline garnison hävitati aga 8. augustil 1220 toimunud lahingus saarlaste ja läänlaste poolt viimse meheni. 1224. a alistus Lihula sakslastele, kes rajasid Lihulasse oma kivilinnuse, mille juurde tekkis linnake 5 kiriku ja 2 kloostriga. 1234–1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Lihula linnake hävis 1558–1583. a toimunud Liivi sõja käigus. 1581 vallutasid Lihula rootslased ning 1710 koos kogu Eestiga tsaar Peeter I. 1710–1711 laastas Lihulat ja selle ümbrust katk, mille ohvriks langes 90–95% elanikest. 1786. a asutati Lihulas kool ning 1837. a esimesi Eesti apteeke. 19. sajandil kujunes Lihula alev taas ümbruskonna keskuseks. 1880. aastatel oli siinkandis aktiivne usuvahetusliikumine eestlaste seas, kes lootsid luteri usult vene usule üle minnes Vene riigilt maad saada. 1905. aasta Vene revolutsiooni käigus põletati Võhma-Vanamõisa mõis. Tsaari karistussalk hukkas 9 inimest. Teise maailmasõja ajal 1941. a suvel põletas kommunistlik hävituspataljon Kirbla kandis üle 50 talu ning tappis ligi paarkümmend kohalikku elanikku. 1941. aasta lahingute käigus sai kannatada Lihula alev. 1945. a eraldati Lihula alev halduslikult Lihula vallast. 50–60. aastatel kasvas Lihula alev kiiresti, samal aja maaelanikkond vähenes tunduvalt. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. a nimetati Lihula linnaks. 1999. a otsustasid Lihula Linnavolikogu ja Lihula Vallavolikogu ühineda üheks omavalitsusüksuseks – Lihula vallaks. 2.6. Rahvastik 2.6.1. Rahvaarv ja selle muutused. Rahvastiku paiknemine Lihula valla alaliste elanike arv oli 2003. a 1. jaanuari seisuga 3031, sealhulgas elas Lihula linnas 1655 inimest. 1959. a oli praeguse Lihula valla territooriumil elanikke 4241. Vähenemine on toimunud maapiirkondade arvel. Rahvaarv on kasvanud võrreldes 1959. aastaga ainult endiste põllumajanduslike suurmajandite keskustes Tuudil ja Kirblas ning Lihula linnas. Kui 1960–1980. aastate rahvastiku vähenemine oli tingitud peamiselt väljarändest, siis 90. aastate rahvastiku vähenemisest võib 2/3 kanda negatiivse iibe arvele. Lihula valla rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kolme suurema asula Lihula, Tuudi ja Kirbla elanike arv moodustab valla rahvastikust 74%. Tallinn–Virtsu maantee äärsetesse ning Lihula linna ja selle vahetusse ümbrusse on koondunud üle 80% valla elanikest. Valla rahvastiku keskmine asustustihedus on 8–9 inimest ühe ruutkilomeetri kohta, ilma Lihulata on vastav näitaja 4 inimest/km2. Tabel 2 Lihula valla elanike arv 1959–2003. a Elanike arv Asula 1959** 1970** 1979** 1989** 2000* 2003* Kirbla 184 264 324 279 300 295 Tuudi 272 218 221 337 309 289 Lihula 1508 1625 1624 1872 1685 1655 Vald kokku 4241 4078 3498 3376 3171 3031 Ilma Lihula linnata 2733 2453 1874 1504 1486 1376 * Lihula Vallavalitsuse andmed, ** rahvaloenduse andmed 2.6.2. Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Lihula valla alalise rahvastiku soolis-vanuseline koosseis on üldjoontes sarnane Eesti rahvastiku soolis-vanuselise koosseisuga, mida iseloomustab naiste ülekaal ning vanemaealiste suhteliselt suur osatähtsus. Lihula valla rahvastikust oli 2003. aasta 1. jaanuari seisuga mehi 48,7%, naisi 51,3%. Vallas on täheldatav Eesti maapiirkondadele iseloomulik probleem – 20- kuni 44-aastaseid mehi on keskmiselt 54–55% vastavast vanusegrupist. Tabel 3 Alla 15-a vanused 1989–2003. a Aasta Ilma Lihulata Lihula Kokku Arv % Arv % Arv % 1989 344 22,9 408 21,8 752 22,3 2000 317 21,3 318 18,9 635 20,0 2003 273 19,8 297 17,9 570 18,8 Tabel 4 60-a ja vanemad 1989–2003. a Aasta Ilma Lihulata Lihula Kokku Arv % Arv % Arv % 1989 349 23,2 355 19,0 704 20,8 2000 304 20,5 381 22,6 685 21,6 2003 298 21,7 393 23,7 691 22,8 Kõige aktiivsema rahvastiku, 25–44. a vanusrühma arv on langenud 1989. aasta 875 inimeselt 840-ni 2003. a. Lihula valla rahvastiku vanuselises koosseisus ning selle muutustes annavad veel tunda 1950–1970. aastatel aset leidnud väljarändega seotud rahvastiku kiire vähenemise tagajärjed. Lisandunud on iibe kiire ja järsk langus 1990. aastate teisel poolel. 2.6.3. Rahvastiku loomulik liikumine Sündide arv Lihula vallas on langenud kümne aasta taguselt 45–50 sünnilt aastas 30–32 sünnini aastas. Seevastu suremus on püsinud 50–60 surmajuhtumi vahemikus, mille tulemusel on valla rahvastiku loomulik juurdekasv aastatel 1991–2002 on olnud negatiivne, keskmiselt 15–16 inimest aastas. Iibe langus on tingitud valla elanikkonna soolis-vanuselise koosseisu iseärasustest, s.o kõrges vanuses olevate inimeste suhteliselt suurest osatähtsusest, sündivuse langusest ning sünnitusealiste naiste arvu vähenemisest. Tabel 5 Rahvastiku loomulik liikumine 1985–2002. a Aasta Aastas keskmiselt Sünnid Surmad Iive Sünnitusealiste (16–44. a) naiste arv Sündide arv 1000 naise kohta 1985–1990 55 60 –5 586 93,86 1991–1995 49 56 –7 632 78,02 1996–1999 32 52 –20 589 53,85 2000–2002 31 48 –17 549 56,47 2.6.4. Ränne Rände tulemusel on Lihula elanike arv vähenenud ajavahemikus 1991–2002. a ligikaudu 130–140 inimese võrra, sealhulgas moodustasid Lihula linnast lahkujad ligikaudu 70–80 inimest. Aastatel 1999–2002 on Lihula linnast lahkujate ja linna saabujate arv olnud tasakaalus. Suurenenud on teistest valla asulatest lahkujate arv. Tabel 6 Ränne 1991–2003. a Aasta Saabus Lahkus Saldo Lihula Ilma Lihulata Kokku Lihula Ilma Lihulata Kokku Lihula Ilma Lihulata Kokku 1991–1999 250 285 535 294 315 609 –78 19 –59 2000–2002 102 65 167 101 141 242 1 –76 –75 2.6.5. Tööalane ränne e pendelmigratsioon Pendelmigratsioon e lühiajaline tööalane ränne ei ole Lihula vallas väga suur. Väljaspool valda on rakendust leidnud ligikaudu 25–30% töötavast elanikkonnast. Kokku võib väljaspool valda töökohta omavate vallaelanike arv ulatuda 280–310 inimeseni. Väljaspool valda tööl käivate inimeste hulk on viimase kümne aasta jooksul kasvanud, seda nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt ning seda tööealiste koguarvu vähenemise taustal. Märgatav on Tallinnas tööd leidnute arvu kiire tõus. 2.6.6. Tööjõud 01.01.2003. a oli Lihula vallas 1717 16–59-aastast inimest, sealhulgas 25–44-aastaseid 840 inimest. Töötajate arvu Lihula vallas võib hinnata ligikaudu 1100–1200 inimesele. Mittetöötavate ja õppivate inimeste osa tööealisest rahvastikust on ligikaudu 25–30%. Registreeritud töötute osa tööealisest elanikkonnast on kasvanud 1990. aastate alguse 2–3 protsendilt 6–7 protsendini 2002. aastal (registreeritud töötute arv 2002. a detsembris 122), kuid tegelikke töötuid võib sõltuvalt aastast ja hooajast olla kuni 10–12% tööealistest. Alg- ja põhiharidusega inimesed moodustavad tööotsijatest ligikaudu 60%. 2.7. Maa Lihula valla pindala on 384 km2, millest haritavat maad on ligikaudu 23–24%, metsamaad 30–31%. Vallale on iseloomulik ulatuslike looduslike rohumaade, roostike, liigniiskete ja üleujutatavate alade olemasolu. 18% (7100 ha) vallast asub Matsalu Looduskaitseala ja Lihula Maastikukaitseala sihtkaitsevööndis, kus majanduslik tegevus on kaitse-eeskirjadest tulenevalt piiratud. üle 25% valla maast on eraomanduses, eraisikute ja põllumajandusettevõtete kasutuses 10%. Pool valla maast on hetkel kasutaja ja omanikuta. Tabel 7 Kõlvikuline struktuur 10.10.2003. a Kõlvik Pindala (ha) % valla pindalast Kasutaja või omanikuta maa Pindala (ha) % kõlvikust Haritav maa 9000 23,4 2855,5 31,7 Looduslik rohumaa 6000 15,6 2944,8 49,0 Metsamaa 12 000 31,3 7070,8 58,9 Muu maa 11 070 28,8 6442,2 58,1 õuemaa 330 0,9 0 0 Kokku 38 400 19 313,5 50,3 Tabel 8 Maaomandi struktuur 10.10.2003. a Omanikud Pindala (ha) Maaomandi liik % kogu pindalast Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Muu maa Õuemaa Kokku Eramaa 3490,4 2085,6 3018,6 986,7 160,9 9742,3 25,3 Omanikuta ja kasutajata maa 2855,5 2944,8 7070,8 6442,2 0,0 19 313,4 50,2 Munitsipaalmaa 0,0 0,0 0,0 7,8 1,2 9,1 0,0 Riigimaa 6,9 20,3 1910,5 3391,0 2,8 5331,6 13,8 Ajutine maakasutus 2647,0 949,2 0,0 243,3 163,6 4003,3 10,4 Kokku 9000,0 6000,0 12 000,0 11 071,2 328,7 38 400,0 Riigi Maakatastrisse on kantud seisuga 01.09.2003. a 2250 maaüksust, kokku 23 933 ha e 62% valla pindalast (31.01.2001. a 1249, 14 020 ha, 36%), sealhulgas tagastatud on 753 ja ostueesõigusega erastatud 666 maaüksust. 08.10.2003. a oli kinnistatud 1347 maaüksust pindalaga 9724 ha (01.01.2001. a 922 maaüksust, 7071 ha). 2.8. Haridus, kultuur 2.8.1. Haridus Lihula vallas tegutsevad valla haridusasutustena Lihula Gümnaasium, Kasari Põhikool, Metsküla ja Tuudi Algkool, Lihula Muusika- ja Kunstikool ja Lihula Lasteaed ning eraalgatusel tegutsev Lihula Rahvaülikool. Lihula Gümnaasiumi ja Kasari Põhikooli teeninduspiirkonnad hõlmavad väljapoole valda jäävaid alasid: Lihula Gümnaasium Pärnumaa Koonga valla lääneosa (2002/2003. õppeaastal 14 õpilast) ja gümnaasiumi osas Hanila valda (18 õpilast) ning Lihula Gümnaasium ja Kasari Põhikool Martna valla lõunaosa (kokku 39 õpilast). Kokku õppis 01.01.2003. a valla koolides 80 Hanila, Martna ja Koonga valla last. Tabel 9 Õpilaste arv Lihula valla koolides 1995–2003. a Kool* 1995 2000 2003 Kloostri Algkool 4 – – Vanamõisa Algkool 12 – – Kasari Põhikool 91 97 104 Metsküla Algkool 29 21 17 Tuudi Algkool 22 43 37 Lihula Gümnaasium 425 390 355 Kokku 583 551 513 Lihula Muusika- ja Kunstikool 63 81 * koos väljaspool Lihula valda elavate õpilastega Tabel 10 I klassi õpilaste arv Lihula valla koolides 2000–2009. a Aasta Kasari Põhikool** Metsküla Algkool Tuudi Algkool Lihula Gümnaasium* Kokku 2000 11 2 6 30 49 2001 11 5 7 19 42 2002 6 1 6 21 34 2003 4 1 7 24 36 2004 6 0 6 10 22 2005 4 3 4 30 41 2006 2 3 1 14 20 2007 6 3 2 15 26 2008 5 0 3 16 24 2009 5 2 5 15 27 Lihula valla 2000. ja 2002. a rahvastikuandmete põhjal; * ilma Koonga valda jääva tööpiirkonnata (Oidrema); ** ilma Martna valda jääva tööpiirkonnata (Kasari, Kesküla, Laiküla, Rõude) 2.8.2. Kultuur. Vaba aeg Lihula valla allaasutustena tegutseb neli raamatukogu: Kirbla, Tuudi ja Metsküla Raamatukogu ning Lihula Linnaraamatukogu, Lihula Kultuurimaja ja Lihula Muuseum. Lihula Linnusemäel asub 1990. aastate lõpul valminud laululava, Lihula Gümnaasiumi juures spordihoone, puitkattega välisväljak ja staadion, Kasari kooli juures võimla ja puitkattega välisväljak. Valla kultuuri- ja vaba aja veetmise keskus on Lihula linn. Vaba aja veetmise kohaks Lihulas on kujunenud linnusemägi koos 1991. a valminud 400-kohalise saaliga kultuurimaja ja laululavaga. Ülejäänud vallas on vastavateks keskkohtadeks eelkõige koolid ja ka raamatukogud. Seltsitegevus on arenenud eeskätt Lihulas. Aktiviseerunud on külaliikumine (Kirikuküla, Kirbla, Matsalu, Metsküla, Tuudi jt). Võrreldes 1990. aastate keskpaigaga on oluliselt tõusnud on raamatukogude tähtsus igapäevase teabe levitajatena. Raamatukogud on varustatud interneti püsiühendusega. Tabel 11 Lihula valla raamatukogud 1995–2002. a Raamatukogu Lugejate arv Laenutuste arv Külastuste arv 1995 1999 2002 1995 1999 2002 1995 1999 2002 Lihula 666 725 722 23 023 26 228 20 087 8167 13 249 11 208 Kirbla 130 162 164 6025 7149 8547 1344 1393 2022 Tuudi 191 233 228 7300 9696 8213 2330 4018 3903 Metsküla 180 185 3040 3062 840 920 2.9. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid 2.9.1. Sotsiaalhoolekanne Valla sotsiaalhooldus- ja tervishoiualase tegevuse keskpunkt on Lihula Vallavolikogu poolt endise Lihula Haigla baasil asutatud Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus, lisaks kuulub vallale Kirbla külas 3 sotsiaalkorterit. Sotsiaalsete riskirühmade osatähtsuses ja arvukuses on toimunud aastatel 1995–2003 rida nihkeid. Üle 20% on vähenenud lastega perede arv, seda leibkondade üldise vähenemise taustal, rohkem on puuetega inimesi. Vanurite arv püsinud 10% ümber valla rahvastikust. Erinevate, sealhulgas toimetulekutoetuste taotluste arv ning väljamakstavate summade suurus on viimastel aastatel kasvanud, ulatudes 2002. aastal vastavalt 1220 taotluseni ja 241 kroonini ühe valla elaniku kohta. Püsivalt toimetulekutoetuse saamiseks avaldusi esitavaid isikuid on vallas ligikaudu 120–130. Koos taotluse esitanud inimeste pereliikmetega võib sotsiaaltoetustest püsivalt sõltuvate vallaelanike arvu hinnata ligikaudu 350–400 inimesele ehk 12–13% valla elanikkonnast. Tabel 12 Lihula valla sotsiaalstatistika 1995–2003. a 1995 0 0 Vanuserühm Arv % elanikest Arv % elanikest Arv % elanikest Lapsed vanusega alla 16 734 21,5 690 21,8 623 20,6 Tööealised* 1776 52,1 1743 55,1 1730 57,1 Peale tööiga** 556 16,6 731 23,1 678 22,4 70 a ja vanemad 336 9,9 322 10,2 309 10,2 Perede (leibkondade) arv ... ... 1405 1246 * 1995. a 16–55-a naised / 60-a mehed, 2000. ja 2003. a 16–57-a naised / 62-a mehed; ** 1995. a 56-a naised / 61-a mehed – 69, 1999. a 58-a naised / 63–69-a mehed Tabel 13 Lihula valla lastega (kuni 18. a) pered 1995–2003. a Laste arv peres 1995 1999 2003 1 laps 234 190 156 2 last 157 144 136 3 last 57 44 48 4 last 11 18 14 5 last 7 11 8 6 ja enam last 8 5 4 Lastega peresid kokku 474 412 366 Tabel 14 Toimetulekutoetus 1997–2002. a 1997 1999 2002 Elanike arv 3319 3164 3031 Taotluste arv 787 1020 1220 Toetuste summa (tuhat kr) 444 568 730 Toimetulekutoetus ühe elaniku kohta 134 180 241 2.9.2. Tervishoid Lihula linnas asub Lihula Vallavolikogu poolt endise Lihula haigla baasil asutatud sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus 10 statsionaarse sisehaiguse ja 10 pikaravi voodikohaga. Esindatud on esmatasandi ja ambulatoorne arstiabi. Keskuse ruumides asuvad perearsti ja erahambaarsti tööruumid. Lihulas paikneb Läänemaa Päästeteenistuse Lihula brigaad. Eraõigusliku ettevõttena tegutseb Lihulas Lihula Apteek. 2.10. Majandus, tehniline infrastruktuur 2.10.1. Majanduse struktuur Lihula valla ning kogu Läänemaa lõunaosa majanduslik keskus on Lihula linn, kus paikneb rida keskmisi ja väikeseid tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtteid. Esindatud on toiduainete-, tekstiili- ja õmblus- ning ehitusmaterjalide tööstus, samuti pakendamise, turba tootmise, transpordi-, autoremondi-, ehitus- ja metallitöö ettevõtted. Lihulas paiknevad elektri- ja sideettevõtete allüksused ning Eesti suuremate pankade kontorid. Valla omapäraseim majandusharu on pilliroo varumine ning rookatuste valmistamine. Arenemas on turism ja puhkemajandus. Valla majanduse kogukäivet võib hetkel hinnata 200–210 miljoni kroonini aastas. Tabel 15 Lihula vallas registreeritud äriühingute käive 1994–2001. a Majandusharu 1994 1998 2001 Tuhat krooni % Tuhat krooni % Tuhat krooni % Kaubandus ja teenindus 28 600 46,4 52 600 37 93 000 56,4 Kommunaalmajandus 1 200 1,9 1300 0,9 2 500 1,5 Põllu- ja metsamajandus, kalandus 13 100 21,2 4 900 3,4 5 200 3,2 Transport 1 500 2,4 43 100 30,3 14 800 9,0 Tööstus ja ehitus 17 300 28,0 39 200 27,5 48 800 29,5 Muu 0 0,0 1 200 0,8 600 0,4 Kokku 61 700 142 300 164 800 Põllumajanduse osa valla majanduses ja tööhõives on viimase 10–12 aasta jooksul järjekindlalt vähenenud, langedes äriühingute kogukäibes alla 10% ja tööhõives alla 20%. Kunagiste sovhooside ja kolhooside järglasettevõtetest tegutseb hetkel ainsana Kirbla Oü. Tootmistalusid on vallas ligikaudu 30–40. Tabel 16 Lihula vallas registreeritud äriühingute töötajate arv 2001. a Majandusharu Töötajate arv % Ehitus 40 8,1 Kaubandus 132 26,3 Kommunaalmajandus 24 4,9 Põllumajandus 73 14,4 Teenindus 11 2,2 Transport 45 9,0 Tööstus 164 33,1 Muu 6 1,2 Kokku 495 2.10.2. Ettevõtlus Lihula vallast oli 2003. a äriregistris registreeritud 191 ettevõtet, neist 5 aktsiaseltsi, 54 osaühingut, 2 tulundusühistut. 61-st registreeritud äriühingust oli 2001. a aktiivselt tegutsemas ligikaudu 35–40. 2001. a töötas valla 37 aktiivselt tegutsevas ettevõttes keskmiselt 12 inimest. Lisaks äriühingutele oli 2003. a äriregistris registreeritud 130 füüsilisest isikust, neist 89-l oli põhitegevusalaks põllumajandus ja 25-l kalapüük. Füüsilisest isikust ettevõtjate arvu kiire suurenemine 1999–2002. aastal on seotud suures osas põllumajandusliku ja metsamaa erastamisel erastajale esitatava äriregistris registreerimise nõudega. 2.10.3. Üksikisiku tulumaksu laekumine üksikisiku tulumaksu laekumine on Lihula vallas ajavahemikus 1996–2002 suurenenud üle kahe korra. 2002. aastal laekus üksikisiku tulumaksu ühe elaniku kohta aastas 2193 krooni (56% omavalitsusele laekuv osa). Sellele vaatamata jääb Lihula valla elanike keskmine töötasu, 1999. a ligikaudu 3500 krooni kuus ja 2002. a ligikaudu 4000–4500 krooni kuus märgatavalt alla riigi keskmisele (2002. a 6000–6500 krooni kuus). Tabel 17 üksikisiku tulumaksu laekumine 1996–2001. a* 1996 1999 2001 Tulumaks kokku (tuhat kr) Kr inimese kohta aastas % maa- konna kesk- misest % Haap- salu laeku- misest Tulumaks kokku (tuhat kr) Kr inimese kohta aastas % maa- konna kesk- misest % Haap- salu laeku- misest Tulumaks kokku (tuhat kr) Kr inimese kohta aastas % maa- konna kesk- misest % Haap- salu laeku- misest Lihula vald** 3086 920 67,5 48,7 5709 1739 83,3 66,8 6647 1933 81,1 65,3 Haapsalu 1891 2604 2960 Läänemaa 1362 2088 2383 * 56% üksikisiku tulumaksust, ** 1996 ja 1999. a Lihula linn ja vald 2.10.4. Teed Lihula valda läbib riigi põhimaanteedest Tallinn–Risti–Virtsu maantee ja tugimaanteedest Pärnu–Lihula maantee. Kokku on riigiteede pikkus vallas 100 km, sellest kõvakattega 40%. Lihula valla munitsipaalomandis olevaid teid on kokku 136 km, sealhulgas kõvakattega 4,8 km. Lihula linna tänavate kogupikkus on 20 km, millest kõvakattega on 10, km. 2.10.5. Soojamajandus Lihula valla ainus kaugküttesüsteem asub Lihula linnas ning töötab Aia 16 katlamaja baasil. Kaugküttesüsteemiga on osaliselt ühendatud Ristiku tänava korterelamute rajoon, Lihula kultuurimaja, Lihula Lasteaed, Lihula Gümnaasium koos spordihoonega, Tallinna mnt 25 koolimaja ja Jaama tänav 1 ja 3 hooned. Soojatrasside kogupikkus on 2,2 km. Lihula Aia 16 katlamaja tööd korraldab Lihula vallale kuuluv osaühing Lihula Soojus. 2.10.6. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemiga on varustatud Lihula linn. Linna veevarustuse ja kanalisatsiooni sõlmpunkt on 1997 aastal valminud Lihula puhastusseadmed. Lihula veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi puuduseks on selle kõrge amortisatsioon ning terviklikkuse puudumine. Kanalisatsioonisüsteemid asuvad lisaks Lihula linnale ka Tuudi ja Kirbla külas, kus 1998. aastal paigaldati reoveepuhastid. Kõigi valla puhastusseadmete puuduseks on suure hulga sademevee sattumine seadmete poolt töödeldavasse reovette. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ja puhastusseadmete hooldusega tegeleb Lihula vallale kuuluv osaühing Lihula Vesi. 3. TUGEVUSED, VÕIMALUSED, PUUDUSED, OHUD Alljärgnevad on Lihula valda iseloomustavad püsitegurid. Tugevuste ja võimaluste ärakasutamine ja suurendamine ning nõrkuste vähendamine koos ohtude vältimisega on pikema ajavahemiku ülesanne. Kõiki nõrkusi täielikult eemaldada ei ole võimalik ning osa ohte jääb alatiseks enamal või vähemal määral püsima. Küll aga võib lihtsalt lahti saada tugevustest ja arengueeldustest. 3.1. Tugevused, arenguvõimalused 3.1.1. Territoriaalne terviklikkus Lihula vald koos Lihula linnaga on selgelt välja kujunenud kohalik keskus-tagamaa süsteem ning toiminud sellisel kujul enam-vähem muutumatult teadaolevalt viimased 800 aastat. Lihula linn asub valla geograafilises tsentris ning kohalike tähtsamate teede ristumiskohas. Valla asulate võrk e asustussüsteem on püsinud pikka aega samahästi kui muutumatuna. Seda ei ole oluliselt mõjutanud ei XIX–XX sajandi raudteede ehitamine ega põllumajanduslike kollektiivmajandite ajastu aastatel 1949–1991. 3.1.2. Väljakujunenud keskus Lihula linn on kogu Lõuna-Läänemaa, s.o Lihula ja Hanila vald ning Martna valla lõunaosa ja Pärnumaa Koonga valla lääne- ja Varbla valla põhjaosa, kokku ligikaudu 6000–7000 elanikku, majandus-, haridus- ja kultuurikeskuseks. Olles olnud pikaajaliselt territoriaalselt küllaltki suure ning mõneti eraldiasuva piirkonna keskuseks, on Lihula linna majandus ning tehniline infrastruktuur võrdlemisi mitmekülgne. Esindatud on kerge-, toiduaine-, metalli-, ehitus- jm tööstus, eri suunitlusega kaubandus- ja teenindusettevõtted. Lihula linn on omapärase, XIX sajandi lõpust pärineva, südamikuga kompaktne väikelinn ning eristub sellega enamikust teistest omataolistest Eestis. Lisavõimalusi linna kui turismiobjekti ja kultuurikeskuse tutvustamiseks annab Linnusemägi oma varemete, mõisa ning laululavaga. Lihulas asuvad põhilised igapäevateenused on enamikele vallaelanikele suhteliselt hästi kättesaadavad. 3.1.3. Matsalu Looduskaitseala. Puhas, inimtegevusest vähe mõjutatud looduskeskkond. Omanäolised maastikud Lihula vallas asub ligikaudu pool Euroopa ühest tähtsamast kaitsealusest märgalast – Matsalu Looduskaitsealast. Matsalu kaitseala on hästi tuntud nii Eestis, kui ka väljaspool Eestit ja annab hea võimaluse Lihula valla eristamiseks teistest Eesti valdadest ning Lihula valla tutvustamiseks. Vallas asub ka looduskaitseala keskus Penijõel ning enamik kaitseala tegevuseks vajalikust infrastruktuurist ja töökohtadest. Valla looduslik ilme on mitmekesine. Matsalu lahe roostikest, rannakarja- ja heinamaadest, puisniitudest ja Kasari jõest ja selle luhaheinamaadest Lihula raba, Poanse loopealsete ning Kunila ja Rumba kandi metsadeni. Vallas puuduvad suured keskkonda saastavad tööstusettevõtted. Intensiivse põllumajandusliku tootmisega kaasnev loodusreostus on oluliselt vähenenud. Suured alad on inimtegevusest peaaegu puutumata või sellest vähe mõjutatud. Puhas õhk ja vesi, rahu, vaikus ning hõre inimasustus on muutumas üha väärtuslikumaks varaks. Suured põllumajanduslikult väheväärtuslikud maa-alad koos sellel kasvava võsa ja võimalike energiataimede istandikega ning Matsalu lahe roostikud koos Kasari jõe luhaheinamaadega kujutavad tulevikus endast arvestatavat kohalikku energeetilist ressurssi. Matsalu roostikud on olnud läbi aegade kohaliku eripärase ehitusmaterjali allikaks. Töö Matsalu Looduskaitsealal on läbi aegade toonud Lihula valda püsivalt elama kõrgharidusega aktiivseid inimesi. Omapärase kandi kuulsus, mis on osalt Matsalu nimega seotud, on toonud valda rea nimekaid suveelanikke ning mõjub aktiviseerivalt kohalikule kinnisvaraturule. 3.1.4. Lihula valla geograafiline asend Lihula asub Lääne-Eesti, Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa lääneosa, geograafilises keskpunktis. Valda läbib Saaremaale suunduv Tallinn–Virtsu maantee, mis on üks riigi tugimaanteedest, jagades valla kahte võrdsesse ossa. Tallinn–Virtsu maantee ääres paiknevad kõik valla suuremad asulad: Lihula, Tuudi, Kirbla. Tee vahetus läheduses elab kokku ligikaudu 70–75% vallaelanikest. Lihula valda läbib ka Pärnu–Haapsalu maantee. Ajaliselt asub Lihula Tallinnast kuni 1,5 tunni kaugusel, Haapsalust ja Pärnust 45 minuti kaugusel. Tallinn–Virtsu maantee kasutusintensiivsus ning koos sellega Lihula valla arenguvõimalused suureneksid Saaremaa süvasadama ning Suure-Väina silla rajamise korral. Tallinn–Virtsu maantee on üks riigi peamisi turismimarsruute, asudes Eesti pealinna kui riigi suurima turismimagneti ja Saaremaa vahel. Lihula vald on mereäärne vald. Vallas asub 5 paadisadamat. Vaatamata rannikualal kehtivatele Matsalu Looduskaitseala kaitserežiimist tulenevatele piirangutele, on mereäärsus eeliseks võrreldes naabervaldadega, kellel väljapääs merele puudub. Lähim sadam, Virtsu sadam on vallast, Lihulast 20–25 km kaugusel. Virtsu sadama tähtsus valla jaoks suureneks veelgi Virtsu sadama uue kaubakai valmimisel. 3.1.5. Maa- ja loodusvarad Lihula valda jäävad osaliselt Lihula raba turbavarud ning Kasari ja Rumba kandi savileiukohad. Olulised tööandjana Lihula valla jaoks on ka Hanila vallas asuv Sepamaa ehitusdolomiidi kaevandus ja Kullamaa ja Martna vallas asuv Laiküla turbaraba. 3.1.6. Inimesed, ettevõtted ja mittetulundusühingud Vallas, sealhulgas ka Lihula linnas puudub domineeriv ettevõte või majandusharu, mis muudab valla majanduse tervikuna paindlikumaks ning vähendab ühe või teise ettevõtte, majandusharu ebaõnnest tingitud kahjulikku mõju kogu vallale. Peaaegu kõik Lihula valla suuremad ettevõtted ning nende omanikud on kohaliku taustaga, sellest tulenevalt on viimaste jaoks piirkonna käekäik üsnagi oluline. Võrdlemisi arvukalt on esindatud väikefirmad ning füüsilisest isikutest ettevõtjad, kelle tegevusalade ring on üpriski lai. Arvukas, eri eesmärkidega mittetulundusühingute ning mitteformaalsete ühenduste kooslus on nii Lihula linnas kui ka väljaspool Lihulat. 3.1.7. Turvalisus. Rahu ja vaikus Lihula vald, sealhulgas Lihula linn asub piisavalt kaugel suurematest linnadest, et olla väikese kuritegevusega kandiks. Vallas ei asu ühtegi tiheasustusega suvituspiirkonda, mis oleks täiendavaks turvalisuse riskiks. Matsalu Looduskaitseala kaitse-eeskirjad vähendavad oluliselt ehitustegevuse alast ja puhkemajanduslikku survet valla rannaaladele. Enamik valla küladest on hajakülad ja asustus on hõre, millest tulenevalt on rohkesti suhteliselt eraldiasuvaid ning rahu ja vaikust pakkuvaid maamaju ja talusid. 3.2. Nõrkused, ohud 3.2.1. Väike elanike arv, ebaühtlane ja hõre asustus. Valla ulatuslik territoorium 01.01.2003. a elas Lihula vallas 8 inimest ühel ruutkilomeetril, mis on tunduvalt alla Eesti keskmist e 33 inimest ühel ruutkilomeetril. Lihula vald on pindalalt Läänemaa suurim ning üks suurematest Eestis. Külade kaugus vallakeskusest Lihulast on kuni 20–25 km. Hõredast asustusest ning valla eri osade teineteisest eraldatusest tingituna on kohalike, kruuskattega teede kogupikkus võrrelduna elanike arvuga väga suur, riigi kohalikud teed 73 km ning vallateed ja tänavad 156 km. Lihula vallas puuduvad arvestatavad kruusa- ja liivavarud. Naabervaldade vastavad varud on väga napid. Samal ajal on kruuskattega vallateed ja eravalduses olevad teed enamasti halvas seisukorras. Osa riigi kohalikke maanteid ei ole valmis liikluskoormuse hooajaliseks tõusuks või ei vasta nad neile esitatavatele lisanõuetele. Puudusest tingitud ohud: – kohalike riigiteede seisukorra halvenemine, valla- ja erateede täielik lagunemine tingituna investeeringute vähesusest teede hoolduseks ja remondiks; – valla äärepiirkondade, s.o väljaspool Lihula ja Tallinn–Virtsu maantee äärse ala, tööjõulistest inimestest tühjenemine, lisaks seal tegevuse lõpetamine ettevõtete ja talunike poolt või nende siirdumine mujale tingituna halbadest liiklusoludest ning liiga suurest liiklemisele minevast ajast koos järgneva sotsiaalse infrastruktuuri (koolid, raamatukogud jt) kokkulangemisega; – valla loodusvarades peituvate ja teiste, sealhulgas turismialaste võimaluste kasutamata jätmine. 3.2.2. Tööpuudus Järsud ümberkorraldused ja langus põllumajanduses koos suurte muudatustega Lihula linna majanduse struktuuris 1990-date aastate algul ja keskel on põhjustanud vallas olulisi muudatusi tööhõives. Tekkinud on püsiv tööpuudus eeskätt vähekvalifitseeritud tööjõu osas. Ametlikult registreeritud töötute osa tööealisest elanikkonnast on kasvanud 2–3 protsendilt 1992. aastal 6–7 protsendini 2002. aastal. Igapäevase ja perioodilise tööalase rände pidev suurenemine 1990. aastatel. Väljaspool valda on töö leidnud ligikaudu 25–30% Lihula valla töötavatest elanikest. Puudusest tingitud ohud: – sotsiaalsete probleemide suurenemine ja kuhjumine, perede lagunemine, kuritegevuse, sealhulgas noorte kuritegevuse suurenemine; – tööealiste inimeste väljaränd. Valla äärealade täielik inimestest tühjenemine; – pensionäride ja sotsiaalselt vähevõimekate elanike osakaalu tõus valla rahvastikus; – igapäevase ja perioodilise tööalase rände intensiivistumine; – valla eelarvetulude vähenemine. 3.2.3. Vallaelanike väikesed sissetulekud. Kohaliku turu väike maht Lihula valla elanike keskmine kuutöötasu 2002. aastal oli ligikaudu 4000–4500 krooni ehk 1/3 võrra väiksem kui Eesti keskmine. Vallaelanike väikesed sissetulekud koos vähese elanike arvuga tingivad kohaliku turu piiratud mahu, mis mõjub pärssivalt valla majanduse arengule ning sunnib kõiki kohalikke ettevõtteid lootma väljastpoolt valda tulevatele klientidele, tellimustele ja investeeringutele. Kohaliku turu väiksus ei võimalda ettevõtetel areneda ning suurendab olemasolevate kaubandus- ja teenindusfirmade kulusid. Pakutavate teenuste ja kaupade hulk jääb piiratuks, piirdudes esmavajalikuga. Valla ettevõtted on Eesti mõistes kõige enam ehk keskmise suurusega või väikeettevõtted, mistõttu on nende investeerimisvõimalused väga piiratud. Puudusest tingitud ohud: – sotsiaalsete probleemide suurenemine, inimeste ületöötamine, valla elanikkonnas püsiva stressiseisundi tekkimine, perekonna väärtustatuse vähenemine noorte seas; – tööturul konkurentsivõimetute inimeste arvu suurenemine valla elanikkonnas; – tööealiste inimeste väljaränd, igapäevase ja perioodilise tööalase rände intensiivistumine; – valla eelarve tulubaasi nõrgenemine, vallal puuduvad vahendid investeeringuteks. Vallaeelarve sotsiaaltoetuste osa suurenemine; – kultuurielu ning vallaelanike omaalgatuse taandareng tingituna inimeste sissetulekute vähesusest ning vallaeelarve piiratud võimalustest; – kaubanduse ja teeninduse taandareng. 3.2.4. Looduskaitselised ja muud piirangud Matsalu Looduskaitseala ja Lihula Maastikukaitseala kaitserežiimist tulenevad piirangud hõlmavad ligikaudu 40% valla territooriumist, sealhulgas majandustegevuse piirangualad e sihtkaitsevööndid 15%. Valla olulisimaid maavarasid turvast ja savi ei saa lähitulevikus kasutada keskkonnakaitselistel kaalutlustel. Lihula linna muinsuskaitseala nõuded muudavad märgatavalt kulukamaks ehitustööd Lihula linnas. Puudusest tingitud ohud: – Matsalu lahe ranniku ja Kasari jõe luha omapäraste maastike kadumine. Linnukahjustuste, majandustegevuse piirangute mõjul lõpetavad kohalikud elanikud maastike kujunemise ja püsimise aluseks olnud põllumajandusliku tegevuse looduskaitsealal ning see tähendaks Lihula valla ühe arengueelduse kadumist. Oluliselt saaks takistatud ülejäänud vallas põllumajandustegevus võsastunud rannikualadelt sisemaale suunduvate linnuparvede rüüstega; – töökohtade arvu vähenemine põllu- ja puhkemajanduses ning turba tootmisega seotud kohalikes ettevõtetes. Looduskaitseala elanike sissetulekute vähenemine; – tööealiste inimeste väljaränd, igapäevase ja perioodilise tööalase rände intensiivistumine; – Lihula linna ajaloolise keskuse välisilme halvenemine. Veevarustuse, reovee äravoolu ja küttetrasside ehitamisega seotud kulutuste tõus. 3.2.5. Tehnilise infrastruktuuri nõrkus Valla tehnilise infrastruktuuri e veevarustuse- ja kanalisatsiooni, teede ning tänavate jms kohatine suur kulumus, lünklikkus või halb kvaliteet. Puudusest tingitud ohud: – suured ehituskulud; – täiendav koormus vallaeelarvele; – kõrged kommunaalteenuste hinnad. Puhastusseadmete kõrged hoolduskulud. 3.2.6. Ettevõtlike inimeste oskustööjõu vähesus. Olemasolevate suur koormatus Lihula vald on pärast Teist maailmasõda olnud väljarännu alaks, lahkujaks olid enamasti nooremad, ettevõtlikumad, samuti juhiomadustega aktiivsemad inimesed. Intensiivseim on olnud väljaränd 20. saj 1960–1970. aastatel. 1990. rasked tagasilöögid põllumajanduses ning järsud muudatused Lihula linna majanduse struktuuris on suurele osale valla elanikkonnale mõjunud rusuvalt. Kohalikud ettevõtted, mittetulundusühingud ning muud kohalikud ühiskondlikud organisatsioonid tuginevad osalt vaid vähestel võtmeisikutel. Puudusest tingitud ohud: – valla arengueeldused jäävad kasutamata; – ettevõtlus ei saa areneda oskustööliste ja juhtide puuduse tõttu; – eri mittetulunduslike ja elanikkonna omaalgatuslike organisatsioonide nõrk järjepidevus; – ettevõtlike inimeste vaimne kurnatus ning läbipõlemine. 3.2.7. Kvaliteetse elamispinna vähesus Pärast 1991. aastat ei ole Lihula valda ehitatud ühtegi uut korterit. Valla elamispind tervikuna on maamajade arvu vähenemise ja Lihula linna vanemate kortermajade amortiseerumise tõttu järjekindlalt vähenenud. Puudusest tingitud ohud: – kvaliteetse elamispinna vähesusest tingituna on võimalused uute inimeste tulekuks valda väikesed. Kohalikel ettevõtetel ja omavalitsusasutustel on suured raskused töötajate leidmisel ning sellest tulenevalt väiksemad võimalused arenguks. 3.2.8. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv Tööjõule vähenõudlike töökohtade, eeskätt põllumajanduses, kadumine on põhjustanud püsivalt töötute ja juhuslike sissetulekutega inimeste rühma väljakujunemise. Pikk tööpuuduse periood on tihti halvasti mõjunud mainitud rühma kuuluvate inimeste tööoskustele ja -tahtele. Puudusest tingitud ohud: – osa valla piirkondade, sealhulgas endiste suurmajandite elamuasumite sotsiaalse ja elukeskkonna halvenemine. Getode tekkimine; – sotsiaalsete probleemide kuhjumine, töötava elanikkonna väljaränd probleemsetest asumitest; – kuritegevuse kasv. 3.2.9. Lihula linn on väike keskus Tehnilise, eriti info- ja kommuniaktsiooni tehnoloogia, arengu tulemusel väheneb järjest eri infrastruktuuri ja ka muude ettevõtete ning riigiasutuste vajadus väiksemate territoriaalsete allüksuste järele. Puudusest tingitud ohud: – vallas pakutavate teenuste nimetuste arvu vähenemine; – tehnilised uuendused rakenduvad vallas olulise ajanihkega võrreldes suuremate keskustega; – töökohtade arvu vähenemine; – riigiasutuste kaugenemine, suuremad kulud asjaajamisel. Transpordikulude kasv; – kõrgemad hinnad. 4. ARENGU EESMÄRK 4.1. Lihula valla arengu peaeesmärk Lihula Vallavolikogu, -valitsuse ning teiste vallaasutuste tegevuse aegumatu eesmärk on tagada kõigile vallaelanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond, kus on: – tagatud elanike põhiseaduslike õiguste ja kohustuste täitmine; – laialdased võimalused eneseteostuseks ja puhkuseks; – puhas looduskeskkond; – arenenud infrastruktuur, mis võimaldab suhelda nii naabri kui ka maailmaga; – turvaline olustik ning kus keegi ei ole ahistatud või tõrjutud ei ühiskonna ega teiste inimeste poolt ning kus tänasel põlvkonnal on võimalus saavutada oma eesmärke kahjustamata seejuures tulevaste põlvkondade võimalusi saavutada omi. Lihula valla tegevuse eesmärk on kujundada Eestis ja ka mujal maailmas heast küljest tähelepandav paik, kus elavad elujaatava suhtumisega koostööaltid inimesed, kus on mõnus elada, töötada ja puhata, väljast tulijal hea ringi liikuda ja palju huvitavat vaadata ning teha. 4.2. Pikaajalised eesmärgid Lihula valla tegevuse põhimõte on valla tugevusi ja arengueeldusi ära kasutades vähendada nõrkuste mõju ning vältida negatiivseid arengusuundumusi. Alljärgnevate pikemaajaliste ehk strateegiliste eesmärkide ajaline kestus ületab käesolevas arengukavas määratletud tegevuskava viie aastast perioodi. 4.2.1. Asustuse säilimine Tegemist on Eesti julgeoleku seisukohalt olulise küsimusega. Vältida maa lausalist välismaalaste omandusse minemist. 4.2.2. Vallaelanike arvu suurenemine ning rahvastikualaste näitajate paranemine Arvestades Eestit iseloomustavaid demograafilisi arenguid tuleb väga heaks tulemuseks lugeda Lihula valla 1990. aastate alguse rahvaarvu, 3500 elanikku, taastamist ja edasist püsimist saavutatud tasemel. Oluline on tasakaalustatud ja rahvastiku taastootmist tagava rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu saavutamine ja säilitamine. 4.2.3. Tööpuuduse vähenemine Valla tööpuudusealased näitajad ei tohi langeda allapoole Eesti keskmist. Igapäevasest ja lühemaajalisest tööalasest rändest suunaga vallast välja ning kaugemale kui 25–30 km, hõlmatud vallaelanikest töötajate osa ei tohi tõusta üle 30% töötavast elanikkonnast. 4.2.4. Elanike sissetulekute suurenemine Vallaelanike sissetulekud ühe inimese kohta peavad tõusma Eesti keskmise tasemeni. Vähenema peab miinimumtöötasu saavate töötajate osatähtsus. 4.2.5. Elamiskulude vähenemine Vallaelanike igapäevased kulutused eluruumile, toidule, haridusele, kultuurile, transpordile ning muudele teenustele tuleb hoida allpool Tallinna ning lähimate maakonnakeskuste taset. 4.2.6. Tootmiskulude vähenemine Tehnilise infrastruktuuri ning majandustegevusega seotud püsikulud elanike ja ettevõtete jaoks tuleb hoida allpool Tallinna ning lähemate maakonnakeskuste taset. 4.2.7. Valla eelarvetulude suurenemine Valla eelarvetulude poole kasvuga peab kaasnema valla tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide võrgu haldamise ning valla valitsemisega seotud kulude optimeerimine. 4.3. Eesmärkide saavutamise hindamine Eeltoodud eesmärkide saavutamisest ning seatud ülesannete täitmisest või mittetäitmisest annavad tunnistust Lihula valda iseloomustavad alljärgnevad näitajad: – elanike arv, migratsioon, sündivus; – rahvastiku soolis-vanuseline koosseis; – tulumaksu laekumine, vallaelanike sissetulekud, keskmine töötasu; – kütte, veevarustuse ja kanalisatsiooni hinnad; – kohalike ettevõtete arv, ettevõtete töötajate arv, tööhõive struktuur ja muud majanduse statistilised näitajad, kinnisvara hinnad ja tehingute arv; – ehitus- ja kasutuslubade arv; – maakasutus, põllumajandusstatistika; – tööhõive näitajad, töökohtade arv; – sotsiaaltoetused, toetuste struktuur, sotsiaalteenuste osutamise statistika; – valla eelarve, investeeringud; – õpilaste arv koolides. 5. PIKAAJALISED ÜLESANDED Arvestades eelloetletud valla tugevusi ja arengueeldusi ning nõrkusi ja võimalikke ohte ning põhilisi valla ülesandeid oleksid Lihula vallavolikogu, -valitsuse ja selle allasutuste ees seisvad strateegilised ülesanded alljärgnevad: 5.1. Muuta Lihula linn tugevaks Lõuna-Läänemaa keskuseks 5.1.1. Suurendada Lihula kui Lõuna-Läänemaa majandus-, haridus- ja kultuurikeskuse mõju naabervaldadele. Lihula kui Lõuna-Läänemaa keskuse tugevuse suurendamiseks tuleb: 5.1.1.1. arendada Lihula tehnilist infrastruktuuri nii, et oleks võimalik olemasolevate ettevõtete tegevuse laienemine kohapeal ning uute ettevõtete asutamine; 5.1.1.2. tõsta Lihula Gümnaasiumi konkurentsivõimet ning muuta see enamaks kui Eesti keskmine väikelinna gümnaasium, arendada gümnaasiumi ökoloogia ja teiste loodusteaduste suunda; 5.1.1.3. tugevdada Lihulat kui kohalikku ning Lõuna-Läänemaa kultuurikeskust, kasutades ära Lihula Kultuurimaja ja Lihula linnusemäe kompleksi; 5.1.1.4. säilitada Lihula kui Lõuna-Läänemaa tervishoiukeskus; 5.1.1.5. parandada Lihula välisilmet ning tõsta kogu valla turismialase infrastruktuuri taset, 5.1.1.6. leida Lihulale oma «kaubamärk», mis teda eristaks selgelt teistest Eesti valdadest ja linnadest; 5.1.1.7. luua Lihulale iseloomulikud traditsioonilised aastasündmused, mis oleksid laiemalt tuntud. 5.1.2. Tänu olemasolevale infrastruktuurile, transpordigeograafilisele asendile, eripalgelistele ettevõtetele ja Lõuna-Läänemaa suurimale elanike arvule on Lihula linnas enim võimalusi uute töökohtade loomiseks. 5.1.3. Lihula linn peab suutma kompenseerida Lõuna-Läänemaa infrastruktuuriobjektide võrgu hõrenemise. Lihula linnas pakutavad eri teenused ning linnas asuvad töökohad peavad olema hästi kättesaadavad enamikule Lõuna-Läänemaa elanikkonnale. 5.2. Mitmekesistada valla majandust 5.2.1. Võtta kasutusele kohalikud kütuseallikad, eelkõige väheväärtuslik puit ning pilliroog. Luua vallas eeldused uue majandusharu (kohalikele biokütustele tuginev energeetika) tekkeks, mis oleks täiendavaks sissetulekuallikaks kohalikele talunikele ja ettevõtetele, looks töökohti kohalikule vähekvalifitseeritud tööjõule, oleks odava soojusenergia allikaks ning Lihula linna keskküttesüsteemi järkjärguliseks kohalike biokütuste kasutamisele ülemineku eelduseks ja suurendaks raha hulka kohalikul turul. 5.2.2. Kohalike kütuste kasutuselevõtu eelduseks on Lihulas Aia 16 katlamajal põhineva kaugküttesüsteemi püsimine. 5.2.3. Valla üldplaneeringus näha ette asukohad ja tingimused tuulegeneraatorite paigutamiseks ja väikehüdrojaamade ehitamiseks tulevikus. 5.2.4. Valmistada ette tootmis- ja laomajanduse sihtotstarbega krundid. Varustada olemasolevad ja võimalikud loodavad uued tootmis- ja laomajanduse sihtotstarbega krundid kvaliteetse veevarustus- ja reovee äravoolusüsteemiga, juurdepääsuteede ning odava soojusenergiaga, eesmärgiga luua paremad tingimused kohalike ettevõtete arenguks ja tõsta nende konkurentsivõimet ning tuua valda uusi ettevõtteid. 5.2.5. Investeerida jätkuvalt turismialasesse infrastruktuuri. Tuua enam esile ja muuta paremini kättesaadavaks üks valla olulisimaid eeliseid – inimtegevusest vähemõjutatud loodus, eesmärgiga suurendada turistide arvu; soodustada majanduse mitmekesistumist maal ning luua võimalused kohalikele taludele lisasissetulekuteks; vähendada turistide negatiivset mõju loodusele; suurendada Lihula valla tuntust. 5.2.6. Võtta kasutusele kohalikud maavarad. Kohalike maavarade (turvas ja savi) kasutuselevõtt on võimalik alles pärast põhjalikke keskkonnauuringuid. 5.3. Vähendada valla ulatuslikust territooriumist tingitud negatiivset mõju. Tuua vallakeskus küladele ajaliselt lähemale. Viia Lihula vald muule maailmale ligemale 5.3.1. Parandada kohalike teede kvaliteeti. Saavutada, et valla jaoks olulised riigi kohalikud maanteed ning Lihula, Kirbla, Tuudi ning teiste valla asulate tihedalt hoonestatud osade teed ja tänavad varustataks kõvakattega, eesmärgiga tuua valla külad Lihulale ajaliselt lähemale, viia kohalik teedevõrk vastavusse suurenenud liikluskoormusega, võimaldada mugavam juurdepääs valla vaatamisväärsustele ning leevendada kruusa ja liiva nappusest vallas tulenevat kohalike teede lagunemise ohtu. 5.3.2. Tagada valla territooriumil ühistranspordisüsteemi püsimine ja edasine areng. 5.3.3. Teabe vaba ja kiire levik. Vähendada aega, mis kulub vallaelanikel asjaajamisele ning neile vajaliku teabe leidmiseks ning tagada juurdepääs teabele kogu valla territooriumil, selleks: 5.3.3.1. tagada valla raamatukogudes tasuta Interneti kasutamise võimalus; 5.3.3.2. viia sisse paberivaba asjaajamise võimalus kõigis valla allasutustes; 5.3.3.3. kogu valda käsitlev ja kõigi allasutuste tegevust puudutav ning avalikuks levitamiseks kuuluv teave on kättesaadav Interneti vahendusel. 5.3.4. Aidata kaasa kogu valla territooriumil Eestis konkurentsivõimelise hinnaga Interneti püsiühendusega liitumisvõimaluste loomisele, eesmärgiga anda vallaelanikele lisavõimalusi töö leidmiseks elukohta vahetamata, luua eeldusi kohaliku ettevõtluse arenguks ning tõsta Lihula kui elamispaiga konkurentsivõimet. 5.4. Säilitada puhas looduskeskkond, omanäolised inimtekkelised maastikud ning ulatuslikud inimtegevusest vähe mõjutatud alad. Saavutada kooskõla looduskaitse ja majanduse vahel 5.4.1. Looduse ja inimese koostegevuse tagajärjel tekkinud avamaastike säilitamine ja taastamine. Eeltoodud maastike püsimise eelduseks on ekstensiivse põllumajanduse toimimine neil aladel. Vajalikud on täiendavad püsivad sissetulekuallikad kohalikele põllumajandusettevõtetele ning olemasoleva teedevõrgu püsimine ja selle seisukorra paranemine. 5.4.2. Säilitada ulatuslikud inimtegevusest vähe mõjutatud alad. Vajalik on puhkemajandusliku iseloomuga infrastruktuur valla inimtegevusest vähe mõjutatud alad alade eksponeerimiseks ning samal ajal neile inimese poolt avaldatava kahjuliku mõju vähendamiseks. 5.4.3. Säilitada ja süvendada kohalikul traditsioonil tuginevat ehitustegevust. Tagada valla küladele Lääne-Eesti küla traditsiooniline ilme selle paremal kujul. Soodustada kohalike ehitusmaterjalide kasutamist ehituses. Saavutada kasutult seisvate ja lagunevate ning maastike üldilmet risustavate hoonerühmade kadumine. 5.4.4. Tihe koostöö Matsalu Looduskaitsealaga. Võtta valla üldplaneeringu koostamisel ühtedeks alusdokumentideks Matsalu Looduskaitseala kaitsekorralduskavad. 5.5. Muuta Lihula vald mõnusaks elamispaigaks, mis suudaks meelitada uusi elanikke ning hoiaks alles olemasolevad 5.5.1. Luua kvaliteetne elukeskkond, kus elamiskulud oleksid madalamad kui naaberkeskustes. Turvaline ja odavam elukeskkond peab kompenseerima valla riigi suurematest keskustest eemaloleku ning vallaelanike tööalase igapäevase rändega seotud ebamugavused ning kulud. Selleks: 5.5.1.1. teha investeeringuid Lihula linna infrastruktuuri: kohalikel kütustel tsentraalküte, veevarustus ja kanalisatsioon, teed ja tänavad, Internet; 5.5.1.2. parandada Lihula ning teiste valla suuremate asulate välisilmet; 5.5.1.3. säilitada Lihula linna ja külade arhitektuuriline omapära ning turvaline miljöö; 5.5.1.4. säilitada väljakujunenud hajaasustus; 5.5.1.5. valmistada ette elamukrundid koos vajalike kommunikatsioonidega eeskätt Lihulas ja selle ümbruses, Tuudil, Kirblas. 5.5.2. Tagada konkurentsivõimeline haridus ning head võimalused täiendusõppeks. Luua ühtne valla haridussüsteem, mille keskus on Lihula Gümnaasium. Laiendada kohapealse täiendusõppe võimalusi, toetada koolitust pakkuvaid ühiskondlikke organisatsioone. Luua kogu valda hõlmav, Lihula Lasteaiale tuginev alushariduse ja noorte vanemate nõustamise süsteem. 5.5.3. Kindlustada võimalused mitmekesiseks vaba aja veetmiseks. Kujundada Lihula Kultuurimajast koos laululava ning Lihula mõisamäega valla vaba aja veetmise keskus. Tagada pidev toetus vallaelanike omaalgatuslikele kultuuri-, haridus- ja spordialastele ettevõtmistele ning organisatsioonidele. 5.5.4. Tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus. Luua Lihula Haiglale tuginedes Lihula tervisekeskus, kus oleks esindatud esmatasandi arstiabi, sealhulgas perearstid; haiglaravi taastus-, pika- ja hooldusravi näol koos võimalustega haiguste ennetamise, tervise taastamise, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tervishoiu väärtustamise alaseks tegevuseks. 5.6. Elanike omaalgatusvõime suurendamine 5.6.1. Olemasolevate haridusasutuste, rahvamajade ja raamatukogude säilitamine. Koolid, raamatukogud, rahvamajad on kohalike erinevate formaalsete ja mitteformaalsete ühiskondlike organisatsioonide tegevuse üheks peamiseks eelduseks oma ruumide, töötajate ja traditsioonidega. 5.6.2. Püsiv toetus kohalikele ühiskondlikele ja mittetulunduslikele ühendustele ning vallaelanike omaalgatuslikele ettevõtmistele. Toetada vallaelanike omaalgatuslikke ettevõtmisi soodustustega valla omanduses olevate ühiskondlike hoonete kasutamisel. Luua ja säilitada stabiilne valla mittetulundusühingute tegevus- ja projektitoetuste süsteem. Toetada täienduskoolituste korraldamist. 5.6.3. Anda järk-järgult osa valla täiendus- ja huvihariduse, kultuuri ja vaba aja veetmise ning sotsiaalhoolekande alased ülesanded üle kohalikele mittetulunduslikele organisatsioonidele või eraettevõtetele. Valla täiendus- ja huvihariduse, kultuuri ja vaba aja veetmise ning sotsiaalhoolekande alased ülesanded anda üle vaid organisatsioonidele, kellel on vastavaks tegevuseks õiguslikku alust, kes suudavad järgida osutatava teenuse seadusega sätestatud kvaliteedinorme. 6. TEGEVUSKAVA 6.1. Valitsemine, haldus, avalikustamine 6.1.1. Vallavalitsuse uus asukoht on Jaama 1, Lihula linn. Kohaldada endine Lihula Linnavalitsuse hoone Lihula vallavolikogu ja -valitsuse ning vallavalitsuse administratsiooni tööks. Näha vallamajas ette võimalus eri riigiasutuste esinduste tegevuseks. Müüa endine Lihula vallavalitsuse maja asukohaga Karja 1, Lihula linn. 6.1.2. Lõpetada maareform. Määrata kindlaks Lihula valla munitsipaalomandisse taotletav valla hoonete teenindamiseks vajalik maa; vallateede alune maa; Lihula, Tuudi ja Kirbla puhastusseadmete teenindamiseks vajalik maa; avalikku kasutusse jääv maa (pargid, haljasalad, spordiplatsid, jaanitulekohad jms); perspektiivseks tööstus-, laomajandus-, äri- ja elamuehituseks vajalik maa; põllumajanduslik reservmaa Lihula linnas ning Tuudi ja Kirbla külas. 6.1.3. Korrastada valla kohanimede (asulate) nimestik. Muuta valla asulate arvu, nimetusi ning lahkmejooni vastavalt kohanimede igapäevasele tegelikule kasutamisele, ajaloolisele traditsioonile ning vallaelanike soovidele pärast 2001. aasta majandusloenduse toimumist, kusjuures asulate lahkmejooned peavad järgima maaüksuste piire. 6.1.4. Luua vallavalitsust ning kõiki valla allasutusi hõlmav andmevõrk. Siduda valla andmebaasid digitaalkaardiga ühtseks Lihula valla infosüsteemiks. Kindlustada vallavalitsuse ja valla allasutuste varustatus Interneti püsiühendusega. 6.1.5. Tagada valla tegevuse suurem avalikkus. Vallavolikogu määrused, otsused, vallavalitsuse korraldused ja teised valla tegevust käsitlevad dokumendid ning teave süstematiseeritakse ja avalikustatakse. Seada sisse digitaalne dokumendihaldus ning volikogu ja valitsuse istungite eelnõude ettevalmistamine. Luuakse valla teabeleviku võrgustik, milles sisalduvad valla ajaleht, Interneti kodulehekülg, Lihula avalik internetipunkt ning valla raamatukogude lugejaarvutid. Tagada võimalus avalduste ja muude dokumentide esitamiseks vallavalitsusele ning neile vastamine vallaametnike poolt elektronposti abil. 6.1.6. Anda välja Lihula valla ajalehte Lihula Teataja. 6.2. Keskkonnakaitse 6.2.1. Võtta valla edasise tegevuse planeerimisel, sh vee- ja keskkonnakaitselise tegevuse ning valla üldplaneeringu üheks aluseks Lihula valla veekaitse ja maakasutuse skeem ning Matsalu Looduskaitseala kaitse-eeskiri. Jagada kuni valla üldplaneeringu valmimiseni ehitus-, tootmistegevuse alustamise lube lähtudes veekaitse skeemist ning Matsalu Looduskaitseala kaitse-eeskirjast, kusjuures nõrgalt kaitstud põhjaveega alad ning Matsalu märgala võtta erilise tähelepanu alla ning lubada kontsentreeritud tootmistegevust arendada neil aladel ainult äärmisel juhul või eriti rangeid keskkonnakaitsenõudeid järgides. Vältida võimalike väiksemate reostusallikate koondumist. 6.2.2. Likvideerida vastavalt võimalustele vallas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel asuvad reostusallikad või muuta vastavad objektid keskkonnakaitsenõuetele vastavaks. 6.2.3. Mitte lubada uute õhku reostavate väikekatlamajade ehitamist Lihulas linna keskele ja elamurajoonidesse. 6.2.4. Likvideerida omavolilised prügi ladustamise kohad, vältida uute tekkimist. Suurendada inimeste keskkonnateadlikkust. 6.2.5. Koostada Lihula valla jäätmekava. 6.3. Haridus 6.3.1. Mitte sulgeda ühtegi valla haridusasutust. Lihula Gümnaasium, Kasari Põhikool, Tuudi ja Metsküla Algkool, Lihula Muusika- ja Kunstikool ning Lihula Lasteaed järkavad oma tegevust. Säilitada ja süvendada koolide kui oma tööpiirkonna elanike seltskondliku ja ühistegevuse keskuse rolli. Anda valla koolidele lisarakendus suviste puhke- ja töömalevate korraldamise kaudu. 6.3.2. Luua Kasari Põhikooli juurde õpilaskodu ja laiendada selle tegevust väljapoole Lihula valda. 6.3.3. Kujundada Metsküla Algkoolist looduskool, kasutada kooli olmes keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ning korraldada loodus- ja keskkonnakaitsealaseid seminare ja laagreid nii lastele kui täiskasvanutele. 6.3.4. Arendada Lihula Muusika- ja Kunstikooli tegevust Tallinna mnt 25 koolihoones. Laiendada kooli tegevust huvikoolina, kaasata kooli õpilaste ringi täiskasvanuid. 6.3.5. Tihendada valla haridusasutuste vahelist koostööd. Kujundada Lihula valla kõigist haridusasutustest ühtne valla haridusvõrk keskusega Lihula Gümnaasiumis, mis võimaldaks: 6.3.5.1. õppeplaanide ühitamist ja kooskõlastamist; õpetajate, sealhulgas Lihula Muusika- ja Kunstikooli õpetajate tööd kõigis valla koolides ning olemasolevate spetsialistide teadmiste paremat ärakasutamist; 6.3.5.2. kasutada ühiselt olemasolevaid spordibaase, eelkõige Lihula spordihoonet, pallimänguväljakut ja staadioni, Kasari pallimänguväljakut ning muid koolide ruume ja vahendeid, näiteks Lihula gümnaasiumi aula, Lihula ja Kasari tööõpetuse klassid, Lihula arvutiklass; 6.3.5.3. korraldada vallas kohapeal pedagoogilist täiendusõpet; 6.3.5.4. tihendada koostööd kohalike haridus- ja kultuurisuunitlusega ühiskondlike organisatsioonidega, sealhulgas Lihula Rahvaülikooliga. 6.3.6. Saavutada koolitranspordivõrgu abil valla haridusasutuste tõhusam kasutamine. üldplaneeringus näha ette võimalus jalgrattatee rajamiseks Kasari Põhikooli ning Kirbla keskasula vahele. 6.3.7. Tähtsamad investeeringud: 6.3.7.1. Lihula Gümnaasiumi kooli- ja spordihoone ning staadioni kapitaalremont, Lihula Gümnaasiumi hoone 1–6. klassi õpilastele mõeldud juurdeehitus; 6.3.7.2. Lihula Lasteaia hoone, sealhulgas Lihula Raamatukogu endiste ruumide kapitaalremont; 6.3.7.3. haridusasutuste sööklate tervisekaitsenõuetele vastavusse viimine; 6.3.7.4. Kasari Põhikooli võimla tualett- ja pesuruumide ehitus; 6.3.7.5. Kasari Põhikooli arvutiklassi ehitus ning koolimaja ja kooli staadioni remont; 6.3.7.6. Lihula Tallinna mnt 25 koolihoone kapitaalremont. 6.3.8. Kujundada Lihula Lasteaiast valla alushariduse keskus. Lihula Raamatukogu endistesse ruumidesse asutada laste päevakeskus. Laiendada lasteaia tegevuspiirkonda üle kogu valla territooriumi. Suurendada lasteaia kui lapsevanemate nõustaja rolli. 6.3.9. Kindlustada kõigi valla haridusasutuste varustatus Interneti püsiühendusega. 6.3.10. Jätkata Lihula Gümnaasiumi ning Kasari Põhikooli arvutiklasside arendamist, arvestusega, et neid saaks kasutada ka teised valla koolid, samuti täiskasvanute täiendus- ja huviõpetus. 6.3.11. Jätkata Lihula Gümnaasiumis ökoloogiasuuna arendamist. Võimalusel muuta Lihula Gümnaasiumi ökoloogiasuund koostöös Matsalu Looduskaitsealaga üle-eestiliseks. 6.3.12. Luua Lihula Gümnaasiumis võimalused majandusõppeks, kutse- ja täiskasvanute täiendusõppeks. 6.4. Kultuur. Vaba aeg 6.4.1. Kindlustada Lihula Kultuurimaja, Lihula Linnaraamatukogu, Tuudi, Kirbla ja Metsküla Raamatukogu ning Lihula Muuseumi tegevuse jätkumine. Kaasata valla kultuuriasutuste töö juhtimisse kultuuri- ja haridusvaldkonnas tegutsevaid mittetulunduslikke organisatsioone. Tihendada valla kultuuri- ja haridusasutuste vahelist koostööd. 6.4.2. Kujundada Lihula Linnusemäest koos linnusevaremete, mõisa ja laululavaga kogu Lõuna-Läänemaa kultuuri-, teadus- ja vaba aja veetmise keskus. 6.4.3. Paigutada Lihula Raamatukogu uutesse ruumidesse. Varustada raamatukogu uue nõuetekohase sisustusega. Luua raamatukogus lugemissaali töötaja ametikoht. 6.4.4. Näha valla eelarves ette vahendid kultuuri-, spordi- ning vaba aja sisustamise alase omaalgatuse ning vastavate kohalike ühiskondlike organisatsioonide tegevuse toetamiseks, eesmärgiga eri projektide rahastamistaotluste omaosaluste katteks, iga-aastasteks tegevustoetusteks, ruumide ja hoonete rentimise, üürimiste või remontimise ning koolituste korraldamise toetuseks. 6.4.5. Anda Kirbla ja Metsküla rahvamaja tasuta kohalike, paikkonna elu edendamise eesmärgil loodud ning jätkusuutlike, mittetulunduslike organisatsioonide kasutusse või omandisse. Anda Kloostri koolimaja kohaliku elu edendamise eesmärgil loodud ning jätkusuutliku, mittetulundusliku organisatsiooni kasutusse. 6.4.6. Seada sisse Lihula Kultuurimaja ja Lihula laululava kasutamise ühtne juhtimine; alustada kultuurimaja konstruktsioonivigade kõrvaldamist. Suurendada kultuurimaja rolli kogu valla kultuurielu korraldamises. Jätkata Lihula Muuseumi kasutuses olevate Lihula mõisa ruumide remonti. 6.4.7. Kindlustada kõigi valla kultuuriasutuste varustatus Interneti püsiühendusega. Kujundada raamatukogudest kohalikud teabekeskused. Kindlustada raamatukogude varustatus paljundustehnika ning raamatukogu külastajate kasutuses oleva arvutiga. 6.4.8. Rajada spordi- ja mänguväljakud Kirblasse, Tuudile ja Metskülla. 6.5. Tervishoid, sotsiaalhooldus 6.5.1. Alustada Sihtasutuse Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskuse hoonetekompleksi renoveerimist ja osalist ümberehitamist. Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus pakub alljärgnevaid teenuseid: 6.5.1.1. statsionaarne ööpäevaringne hooldus; («6.5.1.1. statsionaarne haiglaravi» asemel – haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni ettepanek); 6.5.1.2. statsionaarne hooldusravi; 6.5.1.3. päevakeskus; 6.5.1.4. järelravi ja rehabilitatsioon. Tervise- ja sotsiaalabikeskuses peab olema võimalik muude tervishoiu- ja sotsiaalabialaste teenuste osutamine vastavat õigust ja kompetentsi omavate eri organisatsioonide või isikute poolt. 6.5.2. Täiendada ja laiendada olemasolevat sotsiaalteenuste ja koduabi süsteemi. 6.6. Teed, tänavad 6.6.1. Valla teede ja tänavate remondi- ja hooldustööde maht ei tohi väheneda. Muutuda ei tohi teede ja tänavate hoolduse proportsioon Lihula linna ja ülejäänud valla vahel võrreldes Lihula valla ja linna ühinemiseelse ajaga. 6.6.2. Remontida valla teede ja tänavate halvimas seisukorras olevad lõigud. Remonditööde tulemusena viia järk-järgult Lihula, Kirbla, Tuudi tänavad ja teiste valla asulate tihedalt asustatud osi läbivad teelõigud kõvakatte alla. 6.6.3. Jätkata vallateede remonti, esmajärjekorras pöörata tähelepanu Kloostrisilla, Tuudi–Järise, Karuse–Poanse, Kasari–Seira, Võhma–Jõeääre, Lihula–Alaküla–Ääreküla, Lautna–Kelu, Hälvati–Pagasi ja Kasari–Pagasi tee seisukorra parandamisele. Taastada Kasari jõe vana silla ja Kasari jõe ujumiskoha vaheline tee. Ehitada Kasari jõele uus Kloostri sild. 6.6.4. Saavutada riigi investeeringute suurenemine Lihula vallas asuvatele riigi kohalike maanteede hooldusse ja remonti, mille tulemusel muuta Tuudi–Saastna, Meelva–Matsalu, Penijõe–Suitsu, Karuse–Saastna, Penijõe–Kloostri–Kirbla ja Kirbla–Rumba–Vana-Vigala maantee kõvakattega teedeks. 6.6.5. Korrastada Lihula linna liiklusskeem. Täiendada valla teede ja tänavate varustatust teeviitade, tänavasiltide ning turismialase teabega. 6.6.6. Luua täiendavaid parkimiskohti Lihula linnas, sealhulgas Tallinna mnt ja Jaama tänava ristmiku piirkonnas. 6.6.7. Luua vallateede ja -tänavate ning erateede register. Kanda maakatastrisse vallateede ja tänavate alune maa. 6.7. Veevarustus ja kanalisatsioon 6.7.1. ühendada kõik Lihula, Kirbla ja Tuudi kanalisatsioonisüsteemid ja reoveeallikad puhastusseadmetega. Muuta Lihula ja Kirbla puhastusseadmete töö tõhusamaks, vältides sademevee sattumist seadmetesse. Ehitada sademevee äravoolu süsteem Lihulas ja Kirblas. Ehitada Lihula puhastusseadmete jääkmuda ladustamisplats. Taotleda munitsipaalomandisse puhastusseadmete tööks ja nende edasiseks tegevuse vajalik maa. 6.7.2. Renoveerida Lihula linna olemasolev veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Varustada kogu Lihula linn ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. 6.7.3. Renoveerida Kirbla ja Tuudi veevarustus ja -kanalisatsioonisüsteem. 6.7.4. Koostada Lihula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. 6.7.5. Vähemalt kuni 2012 aastani mitte erastada Lihula vallale kuuluvat osaühingut Lihula Vesi ning Lihula, Kirbla ja Tuudi veevarustus- ja kanalisatsioonivõrke ning puhastusseadmeid. 6.8. Soojavarustus 6.8.1. Lihula linnas arendada välja tsentraalsele Aia 16 katlamajale tuginev, suuremat osa Lihula linnast hõlmav küttesüsteem. Mitte lubada Aia 16 katlamaja tegevuse lõppemist. ühendada Aia 16 katlamajaga võimaluse korral Lihula mõisa ja endise Lihula haigla hoonetekompleksi küttesüsteemid. 6.8.2. Alustada koostöös Matsalu Looduskaitseala ning kohalike ettevõtetega kohalike taastuvate energiaallikate, sealhulgas Matsalu lahe piirkonna pilliroo, kasutuselevõtuks vajalikke uuringuid ja töid osaühingu Lihula Soojus Lihula Aia 16 katlamajas. 6.8.3. Optimeerida Lihula linna soojavarustussüsteem. Renoveerida Lihula linna soojatrassid. Paigaldada Lihula linnas tsentraalse küttesüsteemiga ühendatud hoonetele uued soojussõlmed. 6.8.4. Anda vajadusel valla allasutuste ja vallale kuuluvate hoonete kütmise korraldamine üle osaühingule Lihula Soojus. 6.9. Arendus 6.9.1. Munitsipaliseerimine ja erastamine. Munitsipaliseerida kõigi valla omandis olevate hoonete alune maa. 6.9.2. Taotleda Lihula linnas ja teistes valla suuremates asulates või muudes soodsa asendiga paikades valla munitsipaalomandisse ehituseks sobivat maad kruntimiseks ning vajadusel kommunikatsioonide ja juurdepääsuteedega varustamiseks ning eesmärgiga see hiljem erastada või seada hoonestusõigus. Eelistatud on Lihula linna Oja tänava, Sooaluse tee, Aia 16 ja Piiri tänava piirkond tootmise ja laomajanduse sihtotstarbega kruntide moodustamiseks ning Lihula linna Tallinna maantee hoonestamata maa äri- ja elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamiseks. 6.9.3. Vähendada kasutajata maa pindala ja hoonete arvu. Otsida kasutajaid, eelkõige Lihula linnas ja selle vahetus ümbruses, Tuudi ja Kirbla külas asuvale maale ning hoonetele. Leida rakendus valla omanduses olevatele hoonetele, sealhulgas endisele Tuudi katlamajale. 6.9.4. Vajadusel ja võimalusel registreerida, osta või sundvõõrandada omanikuta või kasutajata lagunevad hooned, leida neile kasutajad või hoonete lammutamise abil parandada asulate üldilmet. 6.9.5. Elamispinna suurendamine ja selle kvaliteedi tõstmine. Renoveerida munitsipaalomandis olevad, sealhulgas Lihula Tallinna maantee äärsed vanemad elamud ja korterid, eesmärgiga suurendada kvaliteetse elamispinna hulka Lihula vallas ja eriti Lihula linnas. 6.9.6. Turismialase infrastruktuuri arendamine. Luua koostöös maaomanike, kohalike ettevõtete ja talunikega valla vaatamisväärsuste ja üldkasutatavate turismiobjektide ning nende ümbruse ja juurdepääsude hooldamise süsteem. Sõlmida lepingud eraisikute ja ettevõtetega turismiobjektide korrastustööde ja püsihoolduskulude katmiseks; matkaradade, jalgrattateede rajamiseks; viitade, teabetahvlite paigaldamiseks ja hoolduseks. 6.9.7. Koostada Lihula valla turismi arengukava. 6.9.8. Koostada Lihula linna kõrghaljastuse teemaplaneering ning kalmistute detailplaneeringud. Täpsustada vajadusel valla üldplaneeringut Lihula linna ja selle ümbruse, Matsalu lahe lõunakalda, Kasari ja Vigala jõe kaldaala ning Tuudi ja Kirbla kompaktse hoonestusega alade osaüldplaneeringutega. 6.9.9. Saavutada vallas asuvate looduskaitsealade sihtkaitsevööndite piiride täpsustamine ja korrigeerimine eesmärgiga viia need vastavusse maakorraldusnõuetega. 6.9.10. Valla tutvustamine. Näha ette iga-aastased vahendid valla reklaamiks ja tutvustuseks, sealhulgas valda tutvustavate trükiste tellimiseks ning trükipinna ostmiseks turismikogumikes ning valla ettevõtjate osalemise toetamiseks messidel ja teistel samalaadsetel üritustel. 6.10. Noorsootöö 6.10.1. Koostada noorsootöö arengukava. 6.10.2. Säilitada probleemsete raskestikasvatavate õpilaste klassi tegevus Lihula Gümnaasiumis. 6.10.3. Säilitada valla allasutuste juures tegutsevate noorte tasuta huvialaringide tegevus. 6.10.4. Suurendada huvialaringides osalejate arvu. Luua uusi huvialaringe. Toetada noorsootööga seotud projekte. Korraldada eri vanusegruppides laste ja noorte suviseid puhke- ja huvialalaagreid ning töömalevaid. Laiendada Lihula Muusika- ja Kunstikooli kui huvikooli tegevust. 6.10.5. Rajada laste mänguväljakud Lihulas Jaama 1 ja linnusemäe piirkonnas, aidata kaasa mänguväljakute rajamisele Lihula, Tuudi ja Kirbla korterelamute piirkonnas. 6.10.6. Rajada Penijõe 2 asuvasse hoonesse noortemaja. 7. TÄHTSAMAD INVESTEERINGUD Tegevus, investeeringu kirjeldus Ajavahemik Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku K V K V K V K V K V K V K V K V 7.1 Haridus 7.1.1 Lihula Gümnaasiumi staadioni remont 2005–2006 850 250 850 250 1700 500 7.1.2 Lihula Gümnaasiumi spordihoone remont 2006–2007 1000 250 1600 270 2600 520 7.1.3 Lihula Gümnaasiumi remont 2004–2006 1000 300 1000 650 1500 110 2000 5500 1060 7.1.4 Tallinna mnt 25 koolihoone remont 2005–2007 1000 200 1000 200 1000 200 3000 600 7.1.5 Lihula Lasteaia remont 2005–2007 800 160 800 160 900 180 2500 500 7.1.6 Lasteaia mänguväljaku täiendamine 2004–2005 100 100 100 100 200 200 7.1.7 Kasari Põhikooli arvutiklassi ehitus 2004 200 200 200 200 7.1.8 Kasari Põhikooli koolihoone remont 2005–2008 750 150 750 150 750 150 750 150 3000 600 7.1.9 Kasari kooli staadioni remont 2004–2005 500 100 500 100 1000 200 7.1.10 Kasari Põhikooli õpilaskodu ehitus 2005–2008 1000 200 1000 200 1000 200 1000 200 4000 800 7.2. Kultuur 7.2.1 Tallinna mnt 25 koolihoone I korruse remont 2004 880 330 880 330 7.2.2 Lihula raamatukogu kolimine Tallinna mnt 25 hoonesse, raamatukogu uus sisustus 2005 220 120 220 120 7.2.3 Lihula Kultuurimaja konstruktsioonivigade kõrvaldamine 2004–2007 200 50 200 50 200 50 200 50 800 200 7.2.4 Lihula Muuseumi remont 2009–2010 1250 250 1250 250 2500 500 7.2.5 Lihula Penijõe 2 noortemaja remont 2004–2008 200 50 200 50 200 50 200 50 800 200 7.3 Tervishoid, sotsiaalhoolekanne 7.3.1 SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalabi Keskuse hoone remont 2004–2008 300 60 400 80 400 80 400 80 1500 300 7.3.2 SA Lõuna-Läänemaa Tervise- ja Sotsiaalabikeskuse laienduse ehitus 2009–2010 2000 200 2000 200 4000 400 7.3.3 Sotsiaalteenuste- ja koduabi süsteemi täiendamine 2004–2005 150 150 150 150 300 300 7.4 Infrastruktuur 7.4.1 Lihula Aia 16 katlamaja üleviimine kohalikule kütusele, Lihula soojatrasside renoveerimine 2006–2008 3000 600 3000 600 3000 600 3000 600 12 000 2400 7.4.2 Lihula, Tuudi ja Kirbla veevärgi ja kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine 2005–2007 13 000 1300 13 000 1300 13 000 1300 39 000 3900 7.4.3 Lihula linna puhastusseadmete tehnoloogia uuendamine 2007–2010 2500 500 2500 500 2500 500 2500 500 10 000 2000 7.4.4 Puhastusseadmete tehnoloogia uuendamise projekti koostamine 2005–2006 400 200 400 200 800 400 7.4.5 Teede ja tänavate remont, haljastuse korrastamine 2004–2010 500 250 500 250 500 250 500 250 500 250 500 250 500 250 3500 1750 7.4.6 Lihula linna Oja tänava pikenduse ehitus 2009–2010 500 100 500 100 1000 200 7.5 Muud 7.5.1 Vallamaja remont 2005 200 200 200 200 7.5.2 Lihula linna kõrghaljastuse teemaplaneeringu koostamine 2004–2005 75 75 75 75 7.5.3 Lihula valla jäätmekava koostamine 2004 150 150 150 150 Kokku 3455 1655 20 745 4165 24 600 3850 27 050 3830 8150 1780 10 250 2000 7250 1400 101 500 18 680 K – investeering kokku (tuhat krooni), V – Lihula valla omaosalus (tuhat krooni) 8. LÕPPSÕNA Oma arenguvõimalustelt kuulub Lihula vald Eesti keskmiste valdade hulka. Rida valda iseloomustavaid tegureid on nii tugevusteks kui ka samal ajal nõrkusteks. Heaks näiteks on siinkohal põllumajanduslikult väheväärtusliku maa suur osatähtsus. Ühest küljest on tegemist nõrkusega – omal ajal oli see üheks põhjuseks kogu piirkonna pikaajalisele mahajäämusele – uuemal ajal aga võib sellest hoopis tugevus saada. Järjest hinnatum on inimtegevusest vähe mõjutatud maastik ning rahu ja vaikus. Üha kiiremini muutuvas maailmas on järjest tähtsam informatsiooni kättesaadavus ning inimeste omaalgatusvõime ja oskus reageerida kiiresti muutuvatele oludele. Siit tulenevalt on valla edukuse aluseks eelkõige tema elanike areng. Loosung «kaader otsustab kõik» on endist viisi aktuaalne. Sellest vajadus investeerida just eelkõige inimesse ning avardada tema ligipääsu teabele. Ühe või teise piirkonna areng võib sõltuda väheste, kuid samal ajal ettevõtlike inimeste otsustest ja tegutsemisest, kes suudavad oma tegemistesse kaasata või õhutada tegutsema ka teisi kogukonna liikmeid.