Oisu Vallavolikogu — Oisu valla põhimääruse kinnitamine — KO, 94, 1350

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ning lähtudes vajadusest viia Oisu valla põhimäärus kooskõlla muutunud õigusaktidega, Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Oisu valla põhimääruse (lisatud). 2. Avalikustada Oisu valla põhimäärus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 20. oktoobril 2000. a. 4. Käesoleva määruse jõustumisel lugeda kehtetuks: 4.1. Oisu Vallavolikogu 17. jaanuari 1994. a määrusega nr 1 kinnitatud, 31. augusti 1995. a määrusega nr 2 muudetud, 30. septembri 1996. a määrusega nr 10 täiendatud ja 30. septembri 1999. a määrusega nr 19 muudetud «Oisu valla põhimäärus»; 4.2. Oisu Vallavolikogu 20. aprilli 1995. a määrusega nr 1 kinnitatud «Oisu valla vapi ja lipu põhimäärus»; 4.3. Oisu Vallavolikogu 31. augusti 1995. a määrusega nr 3 kinnitatud, 29. mai 1997. a määrusega nr 8 muudetud «Volikogu kodukord»; 4.4. Oisu Vallavolikogu 30. jaanuari 1997. a otsus nr 2 «Volikogu alaliste komisjonide tööjuhendite kinnitamine»; 4.5. Oisu Vallavolikogu 21. augusti 1997. a määrusega nr 9 kinnitatud, 25. novembri 1999. a määrusega nr 3 täiendatud «Oisu vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» (KO 1999, 29, 357; 40, 513); 4.6. Oisu Vallavolikogu 26. augusti 1999. a määrusega nr 17 kinnitatud «Munitsipaalmaa võõrandamise kord Oisu vallas» (KO 1999, 28, 346); 4.7. Oisu Vallavalitsuse 9. oktoobri 1995. a määrusega nr 1 kinnitatud, 7. aprilli 1997. a määrusega nr 1 muudetud, 22. detsembri 1997. a määrusega nr 2 muudetud «Vallavalitsuse kodukord». Volikogu esimees Jaanus MARRANDI Kinnitatud Oisu Vallavolikogu 5. oktoobri 2000. a määrusega nr 11 OISU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Oisu valla põhimääruse mõiste Oisu valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Oisu Vallavolikogu ja Oisu Vallavalitsuse, nende komisjonide, valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamine, õigused, kohustused ja töökord, Oisu valla esindamine, valla arenguks vajalike õigusaktide vastuvõtmine, täitmine ja avalikustamine. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) Oisu Vallavolikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Oisu Vallavalitsus – Oisu valla kui omavalitsusüksuse täitevorgan, mille kinnitab ametisse volikogu. 5. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 5.1. Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. 5.2. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 6. Valla ülesanded ja pädevus 6.1. Valla ülesanne on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 6.2. Valla ülesanne on korraldada koolieelse lasteasutuse, põhikooli, raamatukogude, rahvamaja ja kultuurimaja, muuseumi ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 6.5. Punkti 6.4 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 7.3. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Oisu valla territooriumil. 8. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 9. Vald avalik-õigusliku isikuna 9.1. Oisu vald on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel loodud avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning selles kehtestatud korras oma pädevuse piires Oisu Vallavolikogu, volikogu esimees, Oisu Vallavalitsus ning vallavanem. 9.2. Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Oisu valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest. 9.3. Oisu valla omavalitsust teostavad vahetu demokraatia vormis Oisu valla haldusterritooriumi alalised elanikud (edaspidi vallaelanikud) ja valla omavalitsusorganid. 10. Valla sümboolika 10.1. Vallal on oma vapp ja lipp. 10.2. Oisu valla vapp on rohelisel kilbil püstine viljapea ja ristikulõikeline vapitüvi, mõlemad kuldsed (lisa 1). Vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele. Valla vapi kujutist kasutatakse: 1) Oisu valla pitsati jäljendis; 2) Oisu Vallavolikogu ja Oisu Vallavalitsuse kirjade blankettidel; 3) Oisu valla õigusaktide blankettidel. 10.3. Oisu valla lipp on ristküliku kujuline vapilipp, ristikulõikega horisontaalselt kaheks jaotatud lipu ülemise, rohelise laiu keskel on kollane püstine viljapea. Alumine, kollane laid on 1/3 lipu laiusest (lisa 2). Lipu normaalmõõtmed on 100×150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2:3. Valla lippu võib kasutada ka laualipuna. Oisu Vallavalitsuse ja Oisu Vallavolikogu lipuna kasutatakse Oisu valla lippu. Oisu valla lipp heisatakse: 1) Oisu valla ja teiste kohalike omavalitsuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 2) Oisu valla avalikel üritustel; 3) muudel üritustel, kus on esindatud Oisu vald. 11. Asjaajamise keel Asjaajamise keeleks Oisu valla omavalitsusorganites, nende komisjonides ja valla hallatavates asutustes on eesti keel. 12. Oisu valla piir 12.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 12.2. Valla piir looduses määratakse koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korda. 12.3. Oisu vald piirneb Türi, Paide, Koigi, Imavere ja Kabala vallaga. 12.4. Oisu valda kuuluvad Oisu alevik, Kärevere küla, Mäeküla küla, Raukla küla, Retla küla, Rikassaare küla, Saareotsa küla, Taikse küla, Tännassilma küla, Väljaotsa küla ja Äiamaa küla. 12.5. Valla piiri tähistab viitadega üldkasutatavatel teedel vallavalitsus Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. 12.6. Valla administratiivkeskus asub Oisu alevikus. 13. Oisu valla elanik 13.1. Oisu valla elanik on isik, kelle alaline elukoht elanikeregistri järgi on Oisu vallas. 13.2. Oisu valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 13.3. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 13.4. Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 13.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. 14. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 15. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 15.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 15.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või tema määratud esindus. 16. Valla õiguste kaitse 16.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 16.2. Volikogul on õigus valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 16.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. II. VOLIKOGU 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab eelmise volikogu koosseis. Liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 17.3. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv lähtuvalt ühinemisel moodustatud valla elanike arvust. 17.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 17.5. Valla valimiskomisjon kutsub kokku valitud volikogu hiljemalt seitsmendal päeval arvates tulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 18. Volikogu liige 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 18.3. Tööandaja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja volikogu komisjoni koosolekutest ning täita volikogult saadud ülesandeid. 18.4. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 18.5. Punktis 18.4 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 18.6. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 18.7. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest. 18.8. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud. 18.9. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest. Summad nähakse ette eelarves. 18.10. Volikogu liige informeerib volikogu esimeest või vallavalitsust pikemaajalisest kui üks kuu Oisu vallast eemalviibimisest. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. 19.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punkti 19.1 alapunktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 19.3. Punkti 19.1 alapunktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle volikogule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates. 19.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktides 19.1 alapunktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 19.5. Punkti 19.1 alapunktides 5, 6 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse volikogule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 20.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 20.3. Punkti 20.2 alapunktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. 20.4. Punkti 20.2 alapunktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 20.5. Punkti 20.2 alapunktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 20.6. Punkti 20.2 alapunktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 20.7. Punkti 20.2 alapunktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Käesoleva põhimääruse punktides 19 ja 20 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 21.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 21.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 21.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. 21.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 21.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu otsuse jõustumise hetkel. 21.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkel. 21.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 21.9. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 22. Volikogu pädevus 22.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 22.2. Volikogu otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi või delegeerib nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 22.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 23. Volikogu esimees 23.1. Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 7) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 23.2. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees kõigi punktis 23.1 märgitud õigustega. 23.3. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 24. Volikogu esimehe valimine 24.1. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. 24.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 24.3. Volikogu uue koosseisu volikogu esimehe valimisel esineb häältelugemiskomisjonina valla valimiskomisjon. 24.4. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 24.5. Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 24.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 24.7. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 24.8. Volikogu aseesimehe valimine toimub volikogu esimehe valimise sätestatud korras. 25. Volikogu istung 25.1. Volikogu töövorm on istung. Korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees üks kord kuus. Juulis volikogu korralisi istungeid ei toimu. 25.2. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele edastatud hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. 25.3. Volikogu esimees või aseesimees kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks viie päeva jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, ära näidates istungile arutamiseks antavad küsimused. 25.4. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele või vallasekretärile. 25.5. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees arvestades vallavalitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid. 25.6. Ettepanekuid istungi päevakorda võivad teha ja volikogu dokumentide projekte võivad esitada: 1) volikogu liikmed ja nende grupid; 2) vallavanem ja vallavalitsuse liikmed; 3) revisjonikomisjon ja teised komisjonid; 4) vallaelanikud, asutused, ettevõtted volikogu liikme (üldjuhul volikogu esimehe) kaudu. 25.7. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib kuulutada istungi, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 25.8. Volikogu päevakord kinnitatakse lihthäälteenamusega. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 25.9. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige. Projektid esitatakse volikogu esimehele vallasekretäri kaudu, kes lisab sellele oma seisukoha. Valitsuse poolt esitatud ning vallasekretäri seisukohaga varustatud projektid annab volikogu esimees kohe komisjoni(de)le arutamiseks. 25.10. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 25.11. Volikogu arutab istungi kutses märgitud volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 25.12. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks ainult neid määruste ja otsuste projekte, millega on eelnevalt tutvunud vallavalitsus. Projektid peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide projektid pearaamatupidaja poolt. Viseerimata projekti vastuvõtmise korral vallasekretär ja pearaamatupidaja nende seaduslikkuse eest ei vastuta. Vallasekretär ja pearaamatupidaja võivad keelduda viseerimisest, kui projekt on ebaseaduslik. 25.13. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. 25.14. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 2) kohalolevate külaliste tutvustamist; 3) päevakorra projekti tutvustamist ja kinnitamist. 25.15. Volikogu istungi pikkus on neli tundi. Iga kahe tunni järel tehakse vaheaeg kümme minutit. Kui istungi lõpuks ei ole päevakorra kõik küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkamisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. 25.16. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjatele, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, kommentaar, repliigid, lõppsõna. 25.17. Volikogu istungil määratakse kindlaks päevakorraküsimuste ajad: 1) ettekanne kuni 15 min 2) kaasettekanne kuni 10 min 3) ettekandja või kaasettekandja lõppsõna kuni 3 min 4) sõnavõtud kuni 5 min 5) märkused, repliigid, kommentaarid kuni 1 min. 25.18. Sõnavõtuks läbirääkimistel registreerib soovijaid volikogu istungi juhataja. 25.19. Istungi juhataja õigused ja kohustused: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 2) jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 3) vastutab töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 4) annab sõna taotlemise järjekorras; 5) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi; 6) märgates sobimatud väljendeid, nõuab sõnavõtjailt väljendite parandamist ja vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 7) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 8) kuulutab välja volikogu otsuse vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 25.20. Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või volikogu poolthäälte enamuse nõudel. 25.21. Volikogu võib katkestada küsimuse arutamise igas staadiumis poolthäälteenamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära projekti algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski volikogu liige seda ei vaidlusta). 25.22. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema sõnastatud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». 25.23. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 25.24. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 1) protestid protseduurireeglite rikkumise kohta; 2) teadete esitamine; 3) töökorda käsitlevad küsimused istungi juhataja ettepanekul; 4) ettepanekud päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. 25.25. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimusi juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või 1/3 volikogu liikmetest. Ülejäänud juhtudel otsustatakse projekti teisele lugemisele panemine hääletamisega. 25.26. Kohustuslikus korras otsustatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 1) eelarve ja arengukava kinnitamine ja muutmine; 2) maksude kehtestamine; 3) umbusalduse avaldamine. 25.27. Teisel lugemisel võib teha uusi muudatusettepanekuid vaid nendes küsimustes, kus projekti tekst on kahe lugemise vahel muutunud. 25.28. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 25.29. Hääletamine volikogus on avalik. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega, nimeline hääletamine nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. 25.30. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Salajane hääletamine toimub hääletamissedeli hääletusurni laskmise teel. Hääletusurni avab ja hääled loeb istungi juhataja volikogu liikmete juuresolekul. 25.31. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis otsuse projektid hääletatakse läbi üldjuhul nende esitamise järjekorras. Otsust tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. 25.32. Kui istungi juhataja on pannud küsimuse hääletamisele, enam sõna ei anta. 25.33. Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 25.34. Valimised toimuvad üldjuhul mitme kandidaadi vahel. Valituks loetakse enam kui pool kohalolijate häältest kogunud kandidaat. Kui sellist kandidaati ei ole, toimetatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui valimistele esitatakse vaid üks kandidaat, kuulutatakse välja vaheaeg ja lükatakse valimised vähemalt pool tundi edasi. Kui ka siis uusi kandidaate ei esitata, viiakse läbi hääletamine. 25.35. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 25.36. Teised istungist osavõtjad peale volikogu liikmete ei hääleta, vaid osalevad nõuandva hääleõigusega. 25.37. Volikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud seadustega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. 25.38. Kui määruse või otsuse projekt ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiivprojekt ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 25.39. Kõik volikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistab vallasekretär, tema puudumisel määrab protokollija volikogu. Volikogu istungi käigus antud informatsiooni ja sõnavõtte ei protokollita. Protokollijal on õigus saada repliigiks või küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik istungist täpse protokolli koostamiseks. Kohe pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, et ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. Kui protokollija avastab vastuvõetud ettepaneku tekstis ebatäpsuse, on tal õigus teha ettepanek päevakorra täiendamiseks, et istung võtaks teksti uuesti vastu täpsustatud kujul. 25.40. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ja otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 25.41. Volikogu istungile kutsutakse vallavalitsuse liikmed ja külavanemad. Volikogu võib istungile kutsuda ka teisi isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 25.42. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 22.1 alapunktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 25.43. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 25.44. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees. 25.45. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 25.46. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 26. Volikogu tegutsemisvõimetus 26.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. 26.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 21 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 26.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab vallavalitsus: 1) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni määramise; 2) igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise; 3) valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise; 4) seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse ja kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi. 27. Volikogu õigusaktid 27.1. Volikogu võtab vastu dokumentidena: 1) määrusi, mis on üldaktid; 2) otsuseid, mis on üksikaktid. 27.2. Volikogu õigusaktid on kehtivad Oisu valla haldusterritooriumil. 27.3. Igaühel on õigus taotleda volikogult volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 27.4. Kui volikogu jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 28. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 28.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutaja vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 28.2. Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud teist tähtaega. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ja nad saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 28.3. Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas teadetetahvlil, Oisu Valla Teatajas ja valla raamatukogudes. Avalikustamise tagab vallasekretär. 28.4. Volikogu määruste ärakirjad saadetakse kümne tööpäeva jooksul nende allakirjutamisest ka õiguskantslerile. 28.5. Volikogu õigusaktid on kättesaadavad kõigile isikutele, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. 28.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul seitsme päeva jooksul pärast õigusaktile allakirjutamist. 29. Õigusaktide täitmise kontroll 29.1. Volikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollivad volikogu esimees ja revisjonikomisjon. 30. Volikogu komisjonid 30.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. 30.2. Volikogu alatised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) eelarve- ja majanduskomisjon; 3) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 4) kultuuri-, haridus- ja välissuhete komisjon; 5) maa-, keskkonnakaitse- ja heakorrakomisjon; 6) korrakaitse- ja kodanikukaitsekomisjon; 7) ehitus-, energeetika- ja kommunaalmajanduse komisjon. 30.3. Komisjonide põhiülesanne on volikogu istungitel arutusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. 30.4. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. 30.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral korraldatakse kordushääletus. 30.6. Komisjoni koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutab alla komisjoni esimees ja protokolle säilitatakse alaliselt vallavalitsuse arhiivis. Komisjoni otsusel on soovituslik iseloom. 31. Revisjonikomisjon 31.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 31.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 31.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 31.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 31.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 31.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 32. Eelarve- ja majanduskomisjon 32.1. Komisjonis on vähemalt viis liiget. 32.2. Komisjoni põhiülesanded on: 1) valla majandusliku arengu põhisuundade väljatöötamine; 2) valla eelarve menetlemine koostöös vallavalitsuse ja teiste komisjonidega; 3) eelarve täitmise jälgimine ja analüüside tegemine; 4) osalemine kohalike maksude ja koormiste väljatöötamises ja rakendamises. 32.3. Komisjonil on õigus: 1) saada oma tööks vajalikke andmeid vallavalitsuselt, teistelt komisjonidelt ja valla asutustelt; 2) kaasata oma töösse vallavalitsuse ametnikke, teiste komisjonide liikmeid ja eksperte; 3) tellida oma tööks vajalikke analüüse, ekspertiise, revisjone teistelt komisjonidelt; 4) esitada volikogule arutamiseks otsuseprojekte ja eelnõusid; 5) vajadusel ja kokkuleppel osaleda teiste komisjonide töös; 6) delegeerida oma ülesandeid vallavalitsuse töötajatele. 32.4. Komisjoni kohustused on: 1) tegutseda juhtiva komisjonina oma põhiülesannete piires; 2) täita teisi oma põhiülesannetega haakuvaid volikogult saadud ülesandeid; 3) esitada volikogule kinnitamiseks valla eelarve ja selle täitmise analüüs. 33. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon 33.1. Komisjonis on vähemalt viis liiget. 33.2. Komisjoni põhiülesanded on: 1) luua süsteem, millega tagatakse sotsiaalhoolduse jõudmise võimalikult lihtsalt iga abivajajani; 2) teha ettepanekuid vallavalitsusele sotsiaaltoetuste maksmiseks ja sotsiaalteenuste osutamise osas; 3) võtta osa valla eelarve koostamisest, teha ettepanekuid sotsiaal- ja tervishoiu eelarve kohta; 4) teha ettepanekuid sotsiaalabi ja tervishoiu korraldamiseks vallas. 33.3. Komisjonil on õigus: 1) saada vallavalitsuselt ja valla allasutustelt oma tööülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 2) teha ettepanekuid vallavalitsusele ja volikogule valla sotsiaalhoolekannet ja tervishoidu puudutavates küsimustes; 3) teha ettepanekuid volikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta. 33.4. Komisjoni kohustused on: 1) tegutseda juhtivkomisjonina oma põhiülesannete piires; 2) täita põhiülesannetega haakuvaid volikogult saadud ülesandeid. 34. Kultuuri-, haridus- ja välissuhete komisjon 34.1. Komisjonis on vähemalt seitse liiget. 34.2. Komisjoni põhiülesanded on: 1) võtta osa valla eelarve koostamisest ja teha ettepanekuid valla kultuuri- ja haridusasutuste eelarvete koostamiseks; 2) teha koostööd vallavalitsuse, kooli ja lasteaia ning kultuuriasutustega; 3) valmistada ette ja anda omapoolne hinnang volikogus haridus- ja kultuurielu küsimustes. 34.3. Komisjonil on õigus: 1) teha ettepanekuid haridus- ja kultuurielu puudutavates küsimustes; 2) teha koostööd vallavalitsuse ja teiste komisjonidega; 3) saada informatsiooni oma tegevuse täitmiseks; 4) teha ettepanekuid volikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta. 34.4. Komisjonil kohustus on: 1) tegutseda juhtivkomisjonina oma põhiülesannete piires; 2) täita põhiülesannetega haakuvaid volikogult saadud ülesandeid. 35. Maa-, keskkonnakaitse- ja heakorrakomisjon 35.1. Komisjonis on vähemalt viis liiget. 35.2. Komisjoni põhiülesanded on: 1) töötada välja ja teostada maa- ja keskkonnapoliitikat; 2) töötada välja maa- ja keskkonnaga seotud õigusaktide projektid; 3) juhtida heakorratööd. 35.3. Komisjonil on õigus: 1) saada oma tööks vajalikke andmeid vallavalitsuselt ja teistelt komisjonidelt; 2) kaasata oma töösse vastava ala spetsialiste, vallavalitsuse töötajaid; 3) teha ettepanekuid volikogule ja vallavalitsusele maa- ja keskkonnakaitseküsimustes. 35.4. Komisjoni kohustus on: 1) tegutseda juhtivkomisjonina oma põhiülesannete piires; 2) täita põhiülesannetega haakuvaid volikogult saadud ülesandeid. 36. Korrakaitse ja kodanikukaitse komisjon 36.1. Komisjonis on vähemalt viis liiget. 36.2. Komisjoni põhiülesanded on: 1) vallakodanike turvalisuse tagamiseks vajalike abinõude väljaselgitamine, probleemide edastamine volikogule ja neile lahenduste väljatöötamine; 2) vallaelanike turvalisust puudutavate probleemide ärakuulamine ja vallakodanike nõustamine; 3) abistada jõustruktuure elanikkonna julgeoleku tagamisel. 36.3. Komisjoni õigused: 1) saada oma tööks vajalikku informatsiooni; 2) kutsuda komisjoni koosolekule oma tegevuse kohta aru andma isikuid, kes on rikkunud avalikku õiguskorda või mingil muul viisil tekitanud olukorra, millega seadis ohtu kaaskodanike turvalisuse; 3) osaleda vallavalitsuse istungil, kus arutatakse komisjoni tööd puudutavaid küsimusi. 36.4. Komisjoni kohustused on: 1) tegutseda juhtivkomisjonina oma põhiülesannete piires; 2) täita põhiülesannetega haakuvaid volikogult saadud ülesandeid. 37. Ehitus-, energeetika ja kommunaalmajanduse komisjon 37.1. Komisjonis on vähemalt viis liiget. 37.2. Komisjoni põhiülesanded on: 1) parandada, kiirendada ja lahendada ehitusküsimusi; 2) lahendada energeetikaküsimusi; 3) lahendada kommunaalmajanduse probleeme. 37.3. Komisjonil on õigus: 1) saada oma tööks vajalikku informatsiooni; 2) teha ettepanekuid ehituse, energeetika ja kommunaalmajanduse küsimustes; 3) teha koostööd vallavalitsuse ja teiste komisjonidega. 37.4. Komisjoni kohustused on: 1) tegutseda juhtivkomisjonina oma põhiülesannete piires; 2) täita põhiülesannetega haakuvaid volikogult saadud ülesandeid. III. VALITSUS 38. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 38.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. 38.2. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioonid, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. 38.3. Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastases seaduses loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. 39. Vallavalitsuse moodustamine 39.1. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui viieliikmeline. 39.2. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 39.3. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 39.4. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab volikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 39.5. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmekandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikmekandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 39.6. Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 1) häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise; 2) hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed; 3) protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 39.7. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab volikogu poolthäälteenamuse. 39.8. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 40. Vallavalitsuse pädevus 40.1. Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest, määrustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega ja valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtus; 5) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve ning volikogu määruste ja otsuste projektid; 6) korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 7) annab volituse valla esindamiseks kohtus; 8) korraldab kutsealuste ja reservväelaste arvestamist ja mobiliseerimist ning õppekogunemistele kutsumist seaduse alusel ja korras; 9) täidab talle seadusega pandud riigikaitselisi ülesandeid; 10) kinnitab ametisse vallaasutuse juhi vallavanema ettepanekul; 11) võib valitsuse juurde moodustada alalisi ja ajutisi komisjone. 40.2. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 41. Vallavalitsuse õigusaktid 41.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta korraldusi. 41.2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ja need saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele. 41.3. Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse vallamaja stendil ning valla raamatukogudes. Määrused avalikustatakse analoogiliselt volikogu määrustega. 41.4. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis või vallavalitsuse arhiivis. 41.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. 41.6. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 41.7. Igaühel on õigus taotleda vallavalitsuselt vallavalitsuse poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 41.8. Kui vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 42. Vallavanem 42.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Oisu valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii Oisu vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele ja valla põhimäärusele. 42.2. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse kui asutuse ja kui täidesaatva organi tööd; 2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 3) nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 4) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 6) esindab vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks allasutuse juhi kandidaadi; 8) täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 42.3. Vallavanemat asendab abivallavanem. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab neid vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel kõigi õiguste ja kohustustega. 42.4. Vallavanema sotsiaalsed garantiid: 42.4.1. ametist vabastamisel makstakse hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat; 42.4.2 ametist vabastamisel makstakse hüvitist kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud üle kaheksa aasta ja vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustust täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 42.5. Punktis 42.4 sätestatud hüvitist ei maksta, kui vallavanem: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel; 2) valitakse ametisse uueks tähtajaks. 42.6. Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise tõttu makstakse vallavanemale hüvituisena, kui vallavanemal on avaliku teenistuse staaži: 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk; 3) viis kuni kümme aastat – kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – kaheteistkümne kuu ametipalk. 43. Vallavanema valimine 43.1. Vallavanem valitakse: 1) ülesseadmise korras; 2) konkursi korras. 43.2. Vallavanema valimine ülesseadmise korras: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl; 5) pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel häälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe; 6) häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise; 7) hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed; 8) protokolli kinnitab otsusena volikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel; 9) vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse; 10) kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati; 11) kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanemakandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti punktis 43.2 sätestatud korras. 43.3. Vallavanema valimine konkursi korras: 1) kuulutus konkursi korras vallavanema valimisest avaldatakse maakonnalehes ja vabariiklikes ajalehtedes vastavalt volikogu otsusele; 2) järgmisel päeval pärast konkursi tähtaja lõppemist tutvub volikogu avaldustega, mis on laekunud konkursist osavõtjatelt; 3) volikogu võtab seisukoha kandidaatide sobivuse suhtes, võttes arvesse kandideerijate senist elukäiku ja vastavust konkursil seatud tingimustele ning teeb vajadusel eelvaliku; 4) volikogu koguneb tutvumiseks kandidaatidega ja valimisteks hiljemalt kaheksandal päeval pärast avaldustega tutvumist; 5) volikogu teatab konkursist osavõtjatele volikogu istungi kuupäeva, et kandidaadid saaksid esitada volikogule oma nägemuse Oisu vallavanema tööst; 6) volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel, hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon; 7) hääletamissedelile kantakse kõik kandidaadid, kes esitasid konkursist osavõtuks vajalikud dokumendid, vastasid konkursi tingimustele ning läbisid eelvaliku; 8) hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestiku järjekorras; 9) hääletamissedeli täitmine toimub järgmiselt: hääletaja märgib ühe temale sobiva kandidaadi järele ristikese; 10) kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: – kui ristike on märgitud rohkem kui ühe kandidaadi järele; – kui hääletamissedel ei ole üheselt mõistetav; 11) valituks osutub see kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse; 12) kui esimesel korral ei saa keegi nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor; teise hääletusvooru saavad kaks enam hääli saanud kandidaati; kui kandidaadid on saanud võrdselt hääli, siis paigutatakse hääletussedelile tagapool olnud kandidaat ettepoole; 13) hääletamistulemuste kohta koostatakse vormikohane protokoll; 14) valimise tulemuse kinnitab volikogu oma otsusega. 44. Vallavalitsuse istung 44.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad kord nädalas Oisu vallamajas. 44.2. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa pool vallavalitsuse koosseisust. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. 44.3. Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib vajadusel istungile kutsuda ka teisi isikuid. 44.4. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja protokollilised otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli. 44.5. Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll, mille vormistab vallasekretär. Protokoll vormistatakse kolme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. 44.6. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. 44.7. Vallavalitsuse istungil tehakse teatavaks päevakord. Määruste ja korralduste projektid peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide projektid ka pearaamatupidaja poolt. Viseerimata projekti vastuvõtmise korral vallasekretär ja pearaamatupidaja nende seaduslikkuse eest ei vastuta. Vallasekretär ja pearaamatupidaja võivad keelduda viseerimisest, kui projekt on ebaseaduslik. Sellisel juhul otsustab vallavalitsus, milline spetsialist viseerib projekti või võtab määruse või korralduse vastu järgmisel vallavalitsuse istungil ilma viseerimata. 44.8. Üldjuhul langetatakse otsus istungile esitatud materjalide alusel. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, sõnavõtud, küsimused ettekandjale, repliigid, lõppsõna. 44.9. Vallavalitsuse istungil määratakse kindlaks päevakorraküsimuste ajad: 1) ettekandeks kuni 15 minutit; 2) kaasettekandeks kuni 10 minutit; 3) ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks kuni kolm minutit; 4) sõnavõttudeks kuni viis minutit. 44.10. Hääletamine vallavalitsuses on avalik. Hääletatakse ainult kirjalikult esitatud ettepanekuid. Hääletamisele pandud küsimus peab olema sõnastatud nii, et see sisaldaks ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolt, vastu, erapooletud. 45. Noorsootöökomisjon 45.1. Noorsootöökomisjon moodustatakse vallavalitsuse juurde noorsootöö koordineerimiseks. 45.2. Noorsootöökomisjonis on vähemalt üheksa liiget. 45.3. Komisjoni põhiülesanded on: 1) korraldada ja juhtida noorsootööd; 2) levitada noorsootöö alast informatsiooni; 3) leida võimalusi noorsootöö alaseks koolituseks. 45.4. Komisjonil on õigus: 1) saada informatsiooni oma tegevuse täitmiseks; 2) teha koostööd vallavalitsuse ja volikogu komisjonidega; 3) teha ettepanekuid noorsootööd puudutavates küsimustes. 45.5. Komisjonil on kohustus: 1) tegutseda komisjonina oma põhiülesannete piires; 2) täita teisi põhiülesannetega haakuvaid vallavalitsuselt saadud ülesandeid. IV. OISU VALLA AMETIASUTUS JA AMETIASUTUSE HALLATAVAD ASUTUSED 46. Oisu valla ametiasutus 46.1. Oisu valla ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse valla elarvest ja mille ülesanne on avaliku võimu teostamine. 46.2. Ametiasutus esindab oma tegevuses Oisu valda ja täidab seadusest tulenevaid ning vallavalitsuse ja volikogu antud ülesandeid. 46.3. Ametiasutuse ametlik nimetus on Oisu Vallavalitsus, mille postiaadress on Estonia pst 3, Oisu alevik, 72301 Järvamaa. 46.4. Ametiasutusel on oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve. 46.5. Ametiasutust juhib ning ametiasutuse teenistust korraldab vallavanem. 46.6. Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on valla teenistuja. Teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgaastmestiku kinnitab volikogu. Ametiasutuse teenistujad nimetab ametisse ja võtab tööle vallavanem. 46.7. Tööle nimetatud valla teenistujate sotsiaalsed garantiid: 46.7.1. teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitisena, kui avalikku teenistusstaaži on: 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu ametipalk; 3) viis kuni kümme aastat – kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – kaheteistkümne kuu ametipalk; 46.7.2. teenistusest vabastamisel tervislikel põhjustel, pikaajalise töövõimetuse või vanuse korral makstakse hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses. 46.8. Valla ametiasutuse teenistus toimub vallakantseleis, mille tegevust juhib vallasekretär. Vallakantselei ülesanded on: 1) koguda volikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende kohta oma arvamuse; 2) tagada volikogu ja vallavalituse istungite protokolliline teenindamine; 3) vormistada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitada dokumendid allakirjutamiseks volikogu esimehele, vallavanemale ja vallasekretärile või nende asendajale; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 6) saata üldist tähtsust omavad volikogu määrused Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist; 7) tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine soovijatele, pidada volikogu ja vallavalitsuse poolt vastuvõetud õigusaktide registrit; 8) tagada posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja vallavalitsuse töös vajalike dokumentide, andmete ja kirjade säilimine; 9) pidada volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetust; 10) väljastada tõendeid ja õiendeid; 11) pidada valla elanikeregistrit ja eesti hääleõiguslike kodanike registrit, hääleõiguslike kodakondsuseta isikute registrit, koostada valijate nimekirju; 12) teha passitööd ja sõjaväearvestust; 13) teha perekonnaseisualast tööd; 14) koostada vallakantselei pädevuses olevaid statistilisi aruandeid ja esitada need nõutavaks tähtajaks; 15) teha vallavalitsuse pädevuses olevaid notariaaltoiminguid; 16) teha personalialast tööd vastavalt avaliku teenistuse ja töölepinguseadusele ning vallavanema ja vallasekretäri korraldustele; 17) täita volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate muid seaduslikke korraldusi. 47. Oisu valla ametiasutuse hallatavad asutused 47.1. Oisu valla ametiasutuse hallatav asutus on asutus teenuste osutamiseks, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. Hallatav asutus ei ole juriidiline isik. 47.2. Oisu valla ametiasutuse hallatavad asutused on: 1) Retla Kool; 2) Oisu Lasteaed «Kelluke»; 3) Oisu Rahvamaja; 4) Taikse Kultuurimaja; 5) Oisu Keskraamatukogu; 6) Taikse Raamatukogu. 47.3. Valla hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. Asutuse juht võetakse tööle konkursi korras, ametisse kinnitab vallavalitsus. 47.4. Oisu valla ametiasutus ja hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. 48. Vallasekretär 48.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 48.2. Vallasekretär on volikogu ja vallavalitsuse töö järjepidevust tagav juhtiv ametiisik. 48.3. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 48.4. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 48.5. Vallasekretär: 1) juhib kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. 48.6. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama punktis 48.3 sätestatud tingimustele (teine lause jõustub 1. jaanuaril 2002. a). 49. Alevikuvanem ja külavanem 49.1. Aleviku- või külavanem on aleviku või küla elanike koosolekul valitud aleviku või küla esindaja, kes tegutseb volikogu poolt kinnitatud külavanema statuudile. 49.2. Aleviku- ja külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 50. Oisu valla tänukiri 50.1. Tänukirja annab vallavalitsus kodanikele, ettevõtetele, asutustele, ühingutele, seltsidele silmapaistvate teenete eest Oisu valla elu korraldamisel või sellele kaasaaitamisel. 50.2. Tänukirja andmiseks võivad taotluse esitada kõik valla kodanikud, vallas tegutsevad ettevõtted, asutused, ühingud, seltsid. 50.3. Vallavalitsusel on õigus kutsuda taotluse esitaja või tema esindaja selgituse saamiseks vallavalitsuse istungile, kus taotlus läbi vaadatakse. 50.4. Taotluse läbivaatamisel otsustab vallavalitsus, kas ta sellega nõustub. Mittenõustumisotsust tuleb põhjendada. 50.5. Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus hiljemalt nädal enne tänukirja kätteandmist. 50.6. Tänukirja annab pidulikult kätte vallavanem. 50.7. Andmed tänukirja andmise kohta ametnikule kantakse tema teenistuslehele. 50.8. Tänukirjade arvestuse, hoidmise ja väljastamise registrit peab vallasekretär. V. VALLAVARA 51. Vallavara mõiste 51.1. Vallavara on kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev kinnis- ja vallasvara ning valla varalised õigused ja kohustused. 51.2. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevust töö- või tööettevõtulepingu alusel, ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 51.3. Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis väljenduv informatsioon, mille materiaalne kandja on valla omandis, on vallavara. 52. Tervikvara mõiste 52.1. Tervikvara on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 52.2. Tervikvarast osa eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult volikogu otsuse alusel. 53. Vallavara omandamine 53.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 53.2. Kinnisvara soetatakse volikogu otsuse alusel. 53.3. Vallavara omandamise vajaduse otsustab selle tulevane valdaja vastavalt tema käsutuses olevate vallavara soetamiseks eelarves ettenähtud vahendite hulgale. Vallavara omandamise, mille väärtus ületab eelarves ettenähtud vahendeid, otsustab volikogu. 53.4. Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab volikogu. 54. Vallavara valdamine 54.1. Vallavara valdamine on tegeliku võimu teostamine vallale kuuluva vallavara üle, samuti reaalservituudi teostamine. 54.2. Vallavara valdajad on: 1) volikogu ja vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksus; 3) vallaasutus. 54.3. Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad. Vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus, selle struktuuriüksus või vallaasutus. 54.4. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. 55. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine 55.1. Vallavara valduse jaotuse kinnitab volikogu vallavalitsuse ettepanekul punktis 54.2 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 55.2. Vallavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab kinnisvara puhul volikogu, vallasvara puhul vallavalitsus asjaosaliste kokkuleppe alusel. 55.3. Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus ja kulum. 56. Vallavara arvestus ja vallavara register 56.1. Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. 56.2. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel. 56.3. Valdaja peab vara kohta raamatupidamisarvestust ning vastutab andmete õigsuse eest. Vallavalitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida. 57. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu. 58. Valla osalus ettevõtluses 58.1. Valla osaluse ettevõtluses otsustab volikogu. 58.2. Allasutuste asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud otsuse alusel. 59. Vallavara kasutamine 59.1. Vallavara kasutamine on vallale kuuluva vara igasugune tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 59.2. Vastavalt vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste omadustele kasutatakse vallavara: 1) valla üldisel otstarbel; 2) valla valitsemiseks; 3) vallale tulu saamiseks. 60. Üldisel otstarbel kasutatav vallavara 60.1. Üldisel otstarbel kasutatav vallavara on asjad, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on igaühe kasutada. Need on avalikud teed, tänavad, väljakud, pargid, veekogud, haljasalad jne, samuti valla sotsiaal- ja kommunaalvara. 60.2. Volikogu võib kehtestada üldisel otstarbel kasutatava vallavara kasutuseeskirja, seada selle kasutamise piiranguid, muuta selle kasutamise eesmärki või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. 60.3. Punktis 60.1 nimetatud vallavara, mille kasutamiseks on kehtestatud tavalisest erinev kord, peab olema looduses selgesti tähistatud. 60.4. Asi, mis väliselt sarnaneb avalikult kasutatava vallavara esemega, kuid mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, peab olema looduses omaniku poolt tähistatud ja vajadusel paigaldatud piirimärgid ja tõkked. 61. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara 61.1. Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, vallavalitsusele ning selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 61.2. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse vallaasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 61.3. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse volikogu vallavalitsuse ettepanekul. 61.4. Vallavanem ja teised vastutavad ametiisikud peavad kontrollima vallavara sihipärast kasutamist. 62. Tulu saamiseks kasutatav vallavara 62.1. Vallavara, mida ei kasutata üldisel ja valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 62.2. Tulu saamiseks kasutatava vallavara tõhusamaks kasutamiseks koostab vallavalitsus nimetatud vallavara majandamise kava, mis esitatakse hiljemalt koos vallaeelarve projektiga volikogule kinnitamiseks. 63. Vallavara käsutamine 63.1. Vallavara käsutamine on vallavara võõrandamine, samuti koormamine hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostuõiguse või kinnispandiga. Vallavara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muul alusel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine teise poolt seoses jagamisega. 63.2. Vallavara võõrandamine on vallavara müük, erastamine või mõnel muul viisil kolmandatele isikutele andmine käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel. 63.3. Vallavara võõrandamine Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 2) vallavara ei anna tulu; 3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 5) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele ühingutele nende ülesannete täitmiseks; 6) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 63.4. Vallavara kinkimine või vahetamine on lubatud volikogu igakordse otsuse alusel. 63.5. Vallavalitsus võib otsustada kuni 30 000-kroonise maksumusega käibevahendite ja seadmete võõrandamise, muudel juhtudel otsustab vallavara võõrandamise volikogu. 63.6. Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras kas tasuta, alandatud või täishinnaga; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. 63.7. Üldjuhul toimub vallavara võõrandamine enampakkumise korras. 64. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 64.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras ilma enampakkumist korraldamata võib toimuda,kui: 1) võõrandatava vara maksumus on alla 1000 krooni; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatava vara hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus; 6) muudel juhtudel, kui seda peab vajalikuks volikogu. 64.2. Vallavara võib tasuta või alandatud hinna eest võõrandada heategevuslikel, samuti tervishoiu-, haridus-, spordi-, kultuuri- või hoolekandealastel eesmärkidel. 65. Vallavara võõrandamine enampakkumise teel 65.1. Enampakkumise liigi, piirangud, ostu-müügilepingu tingimused, alghinna, osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse otsustab vallavalitsus, kui võõrandatava vara maksumus ei ületa 100 000 krooni, muudel juhtudel eespool nimetatud tingimustel volikogu. 65.2. Volikogul on õigus määrata võõrandamise lisatingimusi. 65.3. Enampakkumisest osavõtutasu on vähemalt 1% enampakkumise alghinnast. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus on vähemalt 10% enampakkumise alghinnast, kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest väärtusest. Käesolevas punktis nimetatud tasude suurused otsustab vallavalitsus. 65.4. Võõrandamise korraldajaks on vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid võõrandamistoimingute tegemiseks. 65.5. Lähtudes müügi otsusest ja lisatingimustest avaldab vallavalitsus teate enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise toimumisest valla või maakondlikus ajalehes, vajadusel ka mõnes üleriigilises päevalehes. Teade avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumise toimumist ja peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) võõrandamisele kuuluva vara nimetus ja andmed (suurus, kasutusotstarve, asukoht jne); 2) võõrandatava varaga tutvumise aeg ja koht; 3) enampakkumise läbiviimise viis; 4) suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord; 5) alghind; 6) tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii ja osavõtutasu suurus, nende tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 7) võõrandamise lisatingimused; 8) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. 65.6. Alghinna määramisel võetakse arvesse: 1) vara eeldatav turuväärtus; 2) vara erilised tunnused; 3) eksperdi antud hinnang. 65.7. Alghind võib jääda määramata, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks, samuti vara teistkordsel enampakkumisel. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus. 65.8. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 65.9. Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviimisega või selle tulemuste kinnitamisega seotud isikud, nende abikaasad ning lähisugulased. 66. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 66.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui kirjalikult). Enampakkumise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 66.2. Enampakkumise korraldaja moodustab enampakkumise läbiviimiseks komisjoni, kinnitades komisjoni esimehe, sekretäri ja liikmed. Juhul kui vallavalitsus sõlmib punktis 65.4 nimetatud lepingu, on tal õigus suunata enampakkumise läbiviimiseks moodustatava komisjoni koosseisu vähemalt üks vallavalitsuse esindaja. 66.3. Komisjon koostab enampakkumise läbiviimise kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed, enampakkumise läbiviija ja protokollija. Protokollile lisatakse pakkumiste leht, millele kirjutavad alla komisjoni esimees, enampakkumise läbiviija ja protokollija. Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis, kui pakkumises osales ainult üks isik. 67. Suulise enampakkumise läbiviimine 67.1. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid, protokollijat ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Füüsiliste isikute, s.o osavõtjate nimed ning elu- ja asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta punktis 67.2 nimetatud põhjustel, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 67.2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreeritud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest, ning esitavad dokumendid, mis tõendavad osavõtutasu ja tagatisraha tasumist või nõutud pangagarantii olemasolu. Isikud, kes ei nõustu andma allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud talle esitatud nõudeid, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 67.3. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda. Ühtlasi määrab komisjon pakkumise sammu. 67.4. Pärast punktides 67.1–67.3 nimetatud toiminguid teatab enampakkumise läbiviija alghinna ja annab haamrilöögiga märku pakkumiste alustamiseks. Enampakkumises osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 67.5. Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi. 67.6. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostusumma kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige kõrgema pakkumise teinud osaleja. 67.7. Enampakkumise võitja kinnitab enampakkumise protokollis oma allkirjaga, et enampakkumise tulemuste kinnitamise korral maksab ta enda pakutud hinna ning nõustub muude võõrandamistingimustega. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja. Kui nimetatud osaleja samuti keeldub oma pakkumist allkirjaga kinnitamast, korratakse kirjeldatud protseduuri ja sanktsioone kuni ostja selgumiseni. Kui ükski osaleja ei nõustu allkirja andma, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 67.8. Enampakkumise tulemused tehakse osalejatele teatavaks kohe pärast võitja selgumist. 67.9. Enampakkumise protokoll kirjutatakse alla vahetult pärast pakkumise lõppu. 68. Kirjaliku enampakkumise läbiviimine 68.1. Kirjalikul enampakkumisel saadetakse või esitatakse enampakkumise läbiviijale pakkumine kinnises ümbrikus vastavalt näidatud tingimustele. Ümbrikul peab olema märge enampakkumise kohta. Enampakkumise läbiviija registreerib suletud ümbriku saamise pakkumiste saabumise järjekorras. 68.2. Pakkumine peab sisaldama: 1) andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku nimi, isikukood või selle puudumisel passiandmed ja elukoht, juriidilise isiku nimi, registri number, asukoht); 2) nõusolekut enampakkumises osalemiseks kehtestatud tingimustel; 3) dokumente enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 5) pakkumise tegemise kuupäeva, pakkumise esitaja allkirja, esinduse korral notariaalset volikirja. 68.3. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta punktis 68.2 või avaliku enampakkumise teates sätestatud tingimustele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, või selle puudumisel pakkumise saabumise ajal. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. 68.4. Enampakkumise komisjon avab ümbrikud 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras ja kantakse enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida pakkumiste esitajad. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi nõuetekohast pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 68.5. Enampakkumise võitja on osaleja, kes tegi kõige kõrgema hinnapakkumise. Kõrgeimast pakkumisest vähem kui 500 krooni võrra erinevad pakkumised loetakse võrdseks kõrgeima pakkumisega. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, palub komisjon neil teha kümne päeva jooksul teise ringi kirjaliku pakkumise. Teise ringi alghinnaks on esimese ringi kõrgeim hinnapakkumine. Teises ringis kõrgeima pakkumise teinud osaleja loetakse enampakkumise võitjaks. 68.6. Pakkumised protokollitakse. Kirjaliku enampakkumise tulemused tehakse kõigile osalejatele kirjalikult teatavaks kahe päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. 69. Segapakkumiste läbiviimine 69.1. Suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõpetamist. 69.2. Kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks. 69.3. Isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud eelöeldule vaatamata osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui pakkumine osutub kogu enampakkumise parimaks ning suuliselt pakutud summa ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut. 69.4. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku. 70. Eelläbirääkimistega enampakkumine 70.1. Vallavara võõrandamisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse punkti 65.5 kohaselt, märkides täiendavalt ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ja esitamise tähtaja ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. Alghinda kuulutuses ei avaldata. 70.2. Munitsipaalmaa võõrandamisel eelläbirääkimistega pakkumisel võib seada lisatingimusteks: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustuse; 2) investeeringute suuruse; 3) keskkonnakaitselised tingimused; 4) muud volikogu poolt kehtestatud lisatingimused. 70.3. Osaleja peab esitama pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi lisatingimuste kohta ning esitama pakkumise täitmiseks tagatised. 70.4. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. Pärast pakkumiste registreerimist ja võrdlemist eraldab komisjon kehtestatud tingimustele vastavad pakkumised. Isikutega, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimist ei peeta. 70.5. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. 70.6. Läbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastavad pakkumised teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. 70.7. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. 70.8. Komisjon esitab pakkumiste protokolli ja lõplikud pakkumised koos oma seisukohaga vallavalitsusele, kes valib välja parima pakkumise, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. 70.9. Kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks. 70.10. Eelläbirääkimistega enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda läbirääkimiste protokolliga pärast läbirääkimiste lõppu. 71. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 71.1. Kolme päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab kahe päeva jooksul vallavalitsusele, kes viie tööpäeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 71.2. Kümne päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist kinnitab vallavalitsus enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata. Vallavalitsus kontrollib talle esitatud dokumentide alusel enampakkumisel osalenud isikute õigust enampakkumisel osaleda ning protseduuri järgimist enampakkumisel. 71.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) oluliselt rikuti enampakkumise protseduuri; 2) kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks võtab vallavalitsus vastu korralduse, milles põhjendab oma otsust. Enampakkumise protokollile märgitakse enampakkumise kinnitamata jätmise korralduse number ja kuupäev. 71.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt enampakkumise nurjunuks lugemise korral: 1) ostu-müügilepingut ei sõlmita; 2) isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud pangagarantii. 71.5. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamise korral protseduurireeglite rikkumise tõttu müügi korraldaja süül tagastatakse ostjale tema poolt tasutud tagatisraha täies ulatuses. 71.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab müügi korraldaja nende poolt makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Kui müügi korraldaja ei tagasta mõjuva põhjuseta tagatisraha tähtajaks, maksab ta osavõtjale viivist 0,25% päevas tema poolt makstud tagatisraha summast. 71.7. Kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest sõlminud ostu-müügilepingut ja asjaõiguslepingut, on müügi otsustajal õigus tühistada tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Lepingut mittesõlminud enampakkumise võitjale sissemakstud tagatisraha ei tagastata või realiseeritakse tema poolt esitatud pangagarantii, nimetatud sanktsioonist teavitatakse enampakkumise võitjat enne kahe kuu möödumist kirjalikult. 72. Vara võõrandamine tasuta või alla harilikku väärtust 72.1. Kui valla ülesannete täitmiseks mittevajalikule varale ei leitud ostjat avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel, võib volikogu lubada vara võõrandada muul viisil. Eraõiguslikule isikule võib vallavara tasuta või alla harilikku väärtust võõrandada eriliste teenete eest või kultuuri- ja sotsiaalsfääri vajadusteks. 72.2. Volikogu võib teha otsuse vara võõrandamiseks tasuta või alla harilikku väärtust ka ilma eelneva pakkumise väljakuulutamiseta, kusjuures otsuses peab sisalduma vara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise põhjendus. 73. Ostu-müügilepingu sõlmimine 73.1. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna enampakkumise tingimustes määratud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Müügihinna pikaajalist tasumist võib rakendada volikogu määratud juhtudel ja korras, sellisel juhul sätestatakse lepingus tasumise täpne maksegraafik. 73.2. Vallavara võõrandamise toimingutega seotud tegelikud kulud tasub vara omandaja vallavalitsuse arvele enne võõrandamislepingu sõlmimist, kui volikogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. 73.3. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 73.4. Vara ostu-müügi- või kinkeleping sõlmitakse notariaalses vormis ja sellele kirjutab alla vallavanem või tema poolt volitatud isik. 73.5. Müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 73.6. Enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha võetakse arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel. 73.7. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 73.8. Munitsipaalmaa võõrandamise leping peab sisaldama asjaõiguslepingu sätteid maa ja maaga seotud asjaõiguste kinnistamiseks. 73.9. Maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping ostuhinna järelmaksuga tasumise korral peab sisaldama poolte kokkulepet ostetud maa vallale pantimise kohta. Vastav võlakohustus kantakse hüpoteegina kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale. 73.10. Ostuhinna pikaajalise tasumise korral sätestatakse lepingus täpne maksegraafik. Ostuhinda tasutakse igal aastal kaks korda aastas (10. jaanuariks ja 10. juuliks) tuleva perioodi eest ette. Tasumine algab maaomandi ostja nimele kinnistamisele järgnevast esimesest maksetähtajast ning maa omandajal on õigus tasuda ostuhind kas täielikult või osaliselt enne tähtaega. 73.11. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist esitab ostja kinnistusametile kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Poolte kokkuleppel võib dokumendid esitada ka notar või vallavalitsus. 73.12. Maa ostu-müügilepingu tingimuste täitmist ostja poolt kontrollib vallavalitsus. Ostjapoolsete rikkumiste korral nõuab vallavalitsus ostjalt rikkumise lõpetamist. 73.13. Kui ostja ei pea kinni ostuhinna tasumise tähtaegadest, on müüjal õigus võlg kas täielikult või osaliselt enne tähtaega sisse nõuda või panna panditud maa sundmüüki. 74. Vallavara mahakandmine 74.1. Vallavara kuulub mahakandmisele, kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik. 74.2. Vallavara mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus, puudujäägi korral ka tarvitusele võetud meetmed. 74.3. Vallavara mahakandmise otsustab volikogu, kui mahakantavaks varaks on hoone või transpordivahend või kui vara bilansiline väärtus on suurem kui 30 000 krooni, muudel juhtudel vallavalitsus. VI. MAJANDUS 75. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 75.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanik või aktsionär valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige. 75.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 75.3. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 75.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 75.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise õigus on vallavanemal või tema poolt volitatud isikul. 76. Maksud ja koormised 76.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 76.2. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 76.3. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 76.4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 76.5. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 76.6. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. 76.7. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 76.8. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. 76.9. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 77. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 77.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 77.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus. 77.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 77.4. Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 77.5. Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. 77.6. Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta. 77.7. Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 77.8. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. 77.9. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise vajadus. 77.10. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. VII. EELARVE 78. Valla eelarve 78.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 78.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 78.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallaelanikele Oisu Valla Teatajas. 79. Valla eelarve menetlemine 79.1. Eelarve eesmärk on vallale laekuvate kõikide tulude kindlaksmääramine ja nende arvel vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulude määratlemine vastavalt arengukavale, põhimäärusele ja teistele õigusaktidele. 79.2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 79.3. Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. 79.4. Eelarve kulud on: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust. 79.5. Vald võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimakstavate laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarve tuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses (RT I 1993, 58, 802; 79, 1187; 1994, 10, 132; 1995, 94, 1627; 1996, 87, 1542; 1997, 16, 262) sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest; 3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 79.6. Laenu võib võtta üle 75% eelarve tuludest, kui laenu tagajaks on riik. 79.7. Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei tohi olla valla kinnisasi ega tema ehitis (rajatis) kui vallasvara. 79.8. Jooksvate kulude katteks võib võtta lühiajalist laenu tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. 79.9. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse eelarveaasta alguse rahaliste vahendite vaba jäägi arvel. 80. Eelarve projekti koostamine 80.1. Eelarve projekti koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata hariduse, kultuuri, majanduse, sotsiaalsfääri, halduskulude ja muude kulude katteks. 80.2. Vallaeelarve projekti koostamise aluseks on valla arengukava, mis sätestab valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 80.3. Vallaeelarve projekti koostab vallavalitsus talle kõigi allasutuste poolt esitatud alaeelarvete projektide alusel. Vallavalitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustamise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine iga allasutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. 80.4. Vallavalitsus valmistab augustikuu volikogu istungiks ette eelarve koostamise töögraafiku, mille kinnitab volikogu. 80.5. Vallavalitsus valmistab ette materjalid eelneva kahe aasta eelarve kulude proportsioonidest, kahe eelmise aasta eelarve täitmise aruanded ja kahe eelmise aasta investeeringute täitmise aruanded volikogu eelarvekomisjonile eelarve kulude proportsioonide aruteluks (vahendite osas, mis tulevad valla eelarvest). 80.6. Vallavalitsus koostöös volikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga koostab eelarve omatulude plaani. 80.7. Volikogu komisjonid arutavad eelarve kulude proportsioone ja esitavad oma taotluse volikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. 80.8. Volikogu eelarve- ja majanduskomisjon valmistab ette esitatud taotluste koondi koos omapoolsete kommentaaridega volikogule. 80.9. Eelarve- ja majanduskomisjon esitab volikogule kinnitamiseks eelarve kulude proportsioonide määruse projekti. 80.10. Vallaeelarve projekti koostamist organiseerib vallavalitsus, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab volikogu eelarve- ja majanduskomisjonile eelarve piirisummade projekti alaeelarvete kaupa. 80.11. Alaeelarvete projektide koostamisel peab alaeelarve kasutaja: 1) tagama kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest kinnipidamise; 2) kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides lisakulude vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse. 80.12. Allasutused ja teised alaeelarve käsutajad esitavad eelarve projekti vallavalitsusele vastavalt eelarve koostamise töögraafikule. 80.13. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude otstarbekust. 80.14. Allasutuse ülalpidamiskulude alaeelarvete projektid koostatakse Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. Allasutuste kulud jagunevad jooksevkuludeks, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega (personali- ja majanduskulud) ja kapitalikuludeks (investeeringud kapitaalremondiks, ehituseks ja soetuseks). 80.15. Palgafondi aluseks on volikogu poolt kinnitatud koosseisud. 80.16. Volikogu eelarve- ja majanduskomisjon koostab eelarve investeeringute jaotuse objektide lõikes ja esitab selle volikogule. 80.17. Vallaeelarve projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle eelarve- ja majanduskomisjonile eelarve koondina tulude ja kulude klassifikatsiooni lõikes (st osade, peatükkide, paragrahvide ja kahekohaliste artiklite lõikes). 80.18. Volikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab läbi ja esitab valla eelarve projekti volikogule. 81. Eelarve projekti menetlemine 81.1. Volikogu töötleb esitatud projekti ja viib läbi eelarve esimese lugemise vastavalt eelarve koostamise töögraafikule. 81.2. Volikogu komisjonid ja alaeelarve kasutajad vaatavad läbi eelarve projekti ja esitavad eelarve- ja majanduskomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud vastavalt eelarve koostamise töögraafikule. 81.3. Eelarve projekti muutmiseks, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek vallavalitsusele või eelarve- ja majanduskomisjonile kirjalikult. 81.4. Volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni poolt heakskiidetud parandusettepanekud viiakse eelarvesse sisse kohe. Eelarve- ja majanduskomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. 81.5. Volikogu vaatab teisele lugemisele esitatud eelarve projekti ja esitatud parandusettepanekud läbi. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. 81.6. Vallavalitsus valmistab koos eelarve- ja majanduskomisjoniga ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel vastuvõetud parandustega, eelarve kinnitamiseks. 82. Eelarve vastuvõtmine 82.1. Volikogu kinnitab eelarve. 82.2. Volikogu kinnitab tasakaalus vallaeelarve tulud tuluallikate viisi, kulud eelarve klassifikaatori osade, peatükkide ja objektide viisi, eraldi välja tuues kapitalikulud. 82.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 82.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 82.5. Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 82.6. Alaeelaarvete ja allasutuste lõplikud eelarved kolmekohaliste kuluartiklite viisi kinnitab vallavalitsus kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus. 83. Eelarve täitmine 83.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 83.2. Eelarves määratud lisakulusid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. 83.3. Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. 83.4. Reservfondist võib vallavalitsuse otsuse alusel finantseerida eelarves ettenägemata kulutusi. 83.5. Kassatagavara võib kasutada tulude alalaekumisel kulude katmiseks ja tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks. 83.6. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud lisakulude sulgemise otsustab volikogu. 83.7. Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad. 83.8. Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu. 83.9. Alaeelarvete kasutajad võivad teha kuluartiklite rühmasiseseid muutusi, teavitades sellest vallavalitsust vähemalt eelarveaasta 15. detsembriks. 83.10. Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, võib vallavalitsus lülitada eelarvesse ilma volikogu eelneva kinnituseta. 83.11. Eelarvemuutused esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks vähemalt kaks korda eelarveaasta jooksul. Reservfondi arvel tehtud kulutused esitab vallavalitsus volikogule informatsioonina igas kuus. 83.12. Eelarves määratletud kulude otstarvet eelarve klassifikaatori osade ja peatükkide lõikes, samuti kapitalikulude suurust on võimalik muuta vaid eelarve muutmise teel volikogu määrusega. 83.13. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole lisakulusid määratud või milleks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib vallavalitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti, kuid mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. 83.14. Lisaeelarve projektile lisatakse täiendavate kulude põhjendus, andmed määratud lisakulude senise kasutamise kohta, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 83.15. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine volikogus toimub vastavalt eelarve menetlemisele. 83.16. Töötasufondi on lubatud muuta ainult vallavalitsuse ettepanekul volikogu otsusega. 83.17. Oisu vallas kehtestatud makse, koormisi, teenustasusid, üüre ja rente ei või muuta rohkem kui üks kord eelarveaasta jooksul. 83.18. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud Raamatupidamise seadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. 83.19. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks volikogule. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 83.20. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist laekunud tulude arvelevõtmist ja tehtud kulude vastavust valla eelarvele. 83.21. Vallavalitsuse esitatud, revisjonikomisjoni ning eelarve- ja majanduskomisjoni poolt läbivaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu koos audiitori arvamusega. 83.22. Alaeelarve täitmise kontrolli teostab vallavalitsus. 83.23. Eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitab vallavalitsus välja võimalused (reservid) valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. 83.24. Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis kord kvartalis, vajadusel volikogus. VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ JA VÄLISSUHTED 84. Koostöövormid 84.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 84.2. Volikogul ja vallavalitsusel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 84.3. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks olla omavalitsusüksuste liidu liige. 84.4. Omavalitsusüksuste liidu liikmena võib vald sõlmida omavalitsusüksustega lepinguid ühisasutuste moodustamiseks. 84.5. Valla nimel sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus. 84.6. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab volikogu. 84.7. Vallavalitsusel on õigus sõlmida sõprus- ja koostöösuhete arendamise eesmärgil lepinguid, kui see ei too kaasa eelarves ettenägematuid kulusid. IX. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 85. Valla suhted riigiorganitega 85.1. Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 85.2. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 85.3. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 86. Valla tegevuse järelevalve ja kontroll 86.1. Järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle teostab seadusega sätestatud korras maavanem. 86.2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 86.3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. X. ESINDAMINE 87. Oisu valla esindamine 87.1. Oma pädevuse piires esindavad Oisu valda: 1) volikogu; 2) vallavalitsus; 3) volikogu esimees; 4) vallavanem; 5) vallavalitsuse ametnikud ja Oisu valla asutuste töötajad. 87.2. Kolmandad isikud esindavad Oisu valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires. 87.3. Volikogu esindab Oisu valda: 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 87.4. Volikogu esimees esindab Oisu valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 4) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 5) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. 87.5. Vallavalitsus esindab Oisu valda: 1) seadustega ning volikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega; 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 87.6. Vallavanem esindab Oisu valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 3) suhetes Järva Maavalitsusega; 4) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) volikogu poolt volitatud juhtudel ja korras; 7) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 87.7. Avalikel üritustel esindavad Oisu valda volikogu esimees ja vallavanem. 88. Esindamine kohtus 88.1. Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Oisu valda volikogu. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Oisu valda vallavalitsus. 88.2. Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes 1) võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 2) suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või 3) suunab selle vallavanemale, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta. 88.3. Volikogu esimees esindab kohtus volikogu erivolituseta, teised isikud volikogu esimehe volikirja alusel. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus erivolituseta, teised isikud vallavanema volikirja alusel. XI. OISU VALLA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 89. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 89.1. Valla põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub volikogu ainupädevusse. 89.2. Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. 89.3. Kui valla põhimäärus on vastuolus seadustega, juhindutakse seadustest. Oisu valla põhimääruse lisa 1 Kinnitatud Oisu Vallavolikogu 5. oktoobri 2000. a määrusega nr 11 OISU VALLA VAPP

VAPI KIRJELDUS Rohelisel kilbil püstine viljapea ja ristikulõikeline vapitüvi, mõlemad kuldsed. Oisu valla põhimääruse lisa 2 Kinnitatud Oisu Vallavolikogu 5. oktoobri 2000. a määrusega nr 11 OISU VALLA LIPP

LIPU KIRJELDUS Ristikulõikega horisontaalselt kaheks jaotatud lipu ülemise, rohelise laiu keskel on kollane püstine viljapea. Alumine, kollane laid on 1/3 lipu laiusest. Lipu normaalmõõtmed on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2 : 3.