Kiili Vallavolikogu — Kiili valla arengukava 2000-2005 vastuvõtmine — KO, 93, 1341

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, Kiili Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kiili valla arengukava 2000–2005. 2. Saata määrus Riigikantseleile avaldamiseks. 3. Määrus jõustub 18. septembril 2000. a. Volikogu esimees Andrus MÄE Lisa Kiili Vallavolikogu 12. septembri 2000. a määrusele nr 9 KIILI VALLA ARENGUKAVA 2000–2005 SISSEJUHATUS Kiili vald on iseseisva omavalitsusüksusena eksisteerinud alates 1993. aastast. Käesolev valla arengukava on esimene valla pikemaajalist arengut käsitlev dokument. Valla arengukava olemus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) määratleb kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise kohustuse. Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS paragrahv 9). Vallal või linnal peab arengukava olema vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal või linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks (KOKS paragrahvi 37 lõige 1). Arengukava on aluseks 1) valla- või linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks (KOKS paragrahvi 37 lõige 4). Arengukava on oma olemuselt organisatsiooni strateegilise juhtimise alus. Strateegiline planeerimine aitab omavalitsusüksusel teostada operatiivset juhtimist teadlikuna tegevuse mõjudest piirkonna soovitud arengule. Arengukava võimaldab tegutseda eesmärgistatult ning on seetõttu tõhus tulemusjuhtimise ja kohaliku poliitika vahend – näitab, kui palju seatud eesmärkide suunas on liigutud. Arengukava koostamine Kiili vallas Kiili valla arengukava koostati ajavahemikul 24. jaanuarist 14. juunini 2000. aastal aastani 2005. Nimetatud planeerimisperiood sobib kõige paremini praegusel ajahetkel, mil kogu riigi tasandil pole selgust kohalike omavalitsusüksuste tulevastest piiridest ja funktsioonidest. Seetõttu vaadeldi arengukava koostamisel Kiili valda kui piirkonda, mille arengu juhtimine mis tahes geograafilisest punktist peab järgneva viie aasta jooksul lähtuma ühtedest ja samadest piirkonna arengu vajadustest. Arengukava koosneb kahest suuremast osast. I osa – olukorra kirjeldus – annab ülevaate erinevate eluvaldkondade senisest arengust ning praegusest seisust. II osa – valla arengueesmärgid ja tegevuskava – sisaldab omavalitsusüksuse ülesande määratlust, järkjärgult täpsustatud valla arengueesmärke ja vajalikke tegevusi nende saavutamiseks. II osa lõpus on toodud strateegiliste investeeringute plaan aastate kaupa ning ülevaade võimalikest katteallikatest tegevuskavas loetletud projektide rahastamiseks. Arengueesmärkide omavahelist seost II osas kirjeldab järgnev skeem: VALLA ÜLDISED ARENGUEESMÄRGID -> strateegilised eesmärgid -> alaeemärgid -> täpsustatud eesmärgid -> ülesanded ja tegevused Olukorra kirjeldus koostati peamiste elualade kaupa kohalike spetsialistide poolt või tihedas koostöös nendega. Suurem osa olukorra kirjeldusest valmis 31. märtsiks. Lisaks kasutati info saamiseks muid allikaid: 1) Vallaametnikud, volikogu liikmed, volikogu komisjonide liikmed ja valla allasutuste juhid täitsid lühiküsimustiku valla peamiste probleemide ja vajalike tegevuste kohta lähema viie aasta jooksul. 2) Keskkooliõpilased (11 õpilast) kirjutasid kirjandi valla arengu teemal. 3) Kohaliku ettevõtluse kohta saadi alginfo äriregistrist, mida täpsustati kohalikelt ettevõtjatelt telefoni teel saadud info alusel. 4) Valla probleeme ja ettevõtluskeskkonda puudutavad küsitluslehed (22 küsitluslehte) saadeti valla ettevõtjatele, kuid nende puhul jäi tagasiside minimaalseks (seitse ettevõtjat vastasid). 5) Keskkonnaseisundi analüüsil konsulteeriti spetsialistidega Harjumaa Keskkonnateenistusest. 6) Telefonside kohta saadi infot aktsiaseltsist Eesti Telefon. 7) Kiili valda puudutava ametliku statistika ja erinevates väljaannetes leiduva informatsiooni süstematiseerimine. Märtsi lõpus ja aprilli alguses toimusid avalikud seminarid. Neist esimene, SWOT-analüüsi seminar, toimus töö parema korraldamise eesmärgil kahes osas – otseselt valla juhtimisega seotud isikud ja teised aktiivsed vallaelanikud. Seminar andis ülevaatliku pildi valla arengueeldustest ja probleemidest. Teise seminari teema oli «Kiili valla missioon ja aasta 2005 visioon». Seminaril osalesid peamiselt vallaametnikud ja volikogu liikmed. Arutlus sai aluseks arengukava II osa – «Valla arengueesmärgid ja tegevuskava» – koostamisele. Valdkonniti määratleti arengueesmärgid ja vajalikud tegevused vastavate elualade juhtide-eestvedajate abiga, arvesse võttes avalikel seminaridel ning kogu protsessi jooksul erinevatest infoallikatest laekunud ettepanekuid. Põhjalikumad arutlused hariduse ja kultuuri valdkonnas toimusid volikogu laiendatud kultuuri- ja hariduskomisjoni koosviibimistel. Lõpliku tegevuskava ja strateegiliste investeeringute plaani kujundas vallavalitsus juuni alguses, arvestades valla kasutuses olevate ressursside piiratust. 19. juunist 20. augustini toimus arengukava avalik väljapanek Kiili raamatukogus, Luige baaris ja vallamajas. Sel ajavahemikul võisid kõik huvitatud isikud esitada oma ettepanekud arengukava muutmiseks vallavalitsusele. Esitati üks ettepanek. Projektijuhi hinnang arengukavale ning soovitused Arengukava koostamise käiku mõjutas kõige enam see, et tegemist oli esimese Kiili vallas koostatud arengukavaga. Seetõttu kulutati proportsionaalselt rohkem aega seniste arengute ja praeguse olukorra analüüsimisele. Valminud arengukava üheks tugevamaks küljeks on kohalike spetsialistide (~20 inimest) otsene kaasamine arengukava koostamisse. Ka inimesed, kellel oma tööülesannete tõttu polnud otsest kohustust valla arengukava koostamisel osaleda, olid nõus aitama neid huvitavate eluvaldkondade olukorra analüüsil, probleemide määratlemisel ja lahenduste väljapakkumisel. Laiema avalikkuse roll arengukava koostamisel jäi peamiselt valla probleemide väljatoomise tasandile ning avalikkuse põhjalikku kaastööd ei saavutatud. Kokku osales seminaridel siiski üle 20 kohaliku aktiivse inimese, mis on ligikaudu 1% valla elanikest. Väljaöeldud arvamustega püüti arengukava kirjutamisel arvestada. Arengukava koostamise protsessile, sh avalikkuse teavitamisele, oleks mõjunud hästi kohaliku lehe sagedasem ja regulaarsem ilmumine. Kogu arengukava koostamise käigus anti kohalikule avalikkusele siiski erinevaid võimalusi oma arvamuse teatavaks tegemiseks. Ka avalik väljapanek oli vallapoolne algatus, mida seadusega arengukava puhul ette ei nähta. Sarnast avatust valla arengu planeerimisel on soovitav tulevikus jätkata. Kehtiv arengukava võiks olla pidevalt kättesaadav raamatukogus, võimalusega teha jooksvalt ettepanekuid selle muutmiseks. Vallaelanike konstruktiivset kaasamõtlemist valla arengule on võimalik saavutada vaid pikema aja jooksul, andes elanikele selleks pidevalt erinevaid võimalusi. Käesolevat arengukava iseloomustab mõningane harukondlikkus. Edasise arengu planeerimisel oleks kasulik keskenduda rohkem interdistsiplinaarsetele küsimustele. Sellisteks küsimusteks võivad olla näiteks: Kuidas parandada pikaajaliste töötute olukorda vallas ja seeläbi vähendada sotsiaalset kihistumist? Kuidas muuta Kiili vald atraktiivsemaks elamuehituspiirkonnaks kui naabervallad? Milliseks peaks kujunema valla põhjaosa kui kasvava elanikkonnaga piirkonna seotus vallaga? ... Selline lähenemine võimaldaks valla arengu kavandamisel lähtuda kõige olulisematest probleemidest ja arengueeldustest ning oleks loomulik jätk praegu valminud arengukavale. Valla arengu kavandamine on pidev protsess ning seetõttu tuleks edaspidi valla arengukava perioodiliselt või vastavalt vajadusele täiendada. Iga aasta kevadel võiks ette näha ajavahemiku, mil erinevate elualade juhid vallas olukorra kirjelduse, eesmärgid ja vajalikud tegevused üle vaatavad ning kaasajastavad. Enne eelarve koostamist peaks läbi arutama kogu järgnevate aastate tegevuskava. Kui pideva arengukava ülevaatamise ja täiendamise kõrval on puudunud vajadus arengukava aluseid muuta, siis võiks arengukava põhjalikuma täiendamise ette võtta iga kahe aasta järel, et pikendada arengukava kehtivust järgnevaks viieks aastaks (nt 2002–2007). Kokkuvõttes loen arengukava koostamise Kiili vallas kordaläinuks. Loodetavasti on poole aasta jooksul tehtud tööga algatatud pikaajalise arengu kavandamise traditsioon Kiili vallas. Arengukava koostamise koordinaator ajavahemikul 24. jaanuarist 12. septembrini 2000. a Kadri Leetmaa 11. septembril 2000. a I. OLUKORRA KIRJELDUS (SEISUGA 8. JUUNI 2000. a) Peamised valla arengut mõjutavad tegurid SWOT-analüüsi tulemused 2000. a märtsis viidi kahel seminaril läbi SWOT-analüüs, mille eesmärk oli saada ülevaatlik pilt valla tugevatest ja nõrkadest külgedest ning vallast sõltumatutest kohalikku arengut soodustavatest ja takistavatest teguritest. Seminarid toimusid kahes grupis: otseselt valla juhtimisega seotud isikud ning teised aktiivsed kohaliku elu arengust huvitatud inimesed. Mõlemal seminaril osales ligikaudu 20 inimest. Järgnevalt on toodud valla peamised probleemid ja arengueeldused, mis põhinevad mõlema seminari arvamustel. Arvamused on parema ülevaate saamiseks grupeeritud loogilistesse rühmadesse. Arengueeldused Probleemid – Tallinna linna lähedus – asukoht kahe olulise maantee vahel, mille suunas toimub areng – võimalus osta suurlinna teenuseid – teede-tänavate kehv olukord *** *** – hea asukoht suuremate teede suhtes – külade puudulik ühistransport – transiittee puudumine – kehv transpordiühendus linnaga – vajalikes suundades väljakujunenud teedevõrk *** *** – apteegi puudumine – vajalike asutuste olemasolu – hariduse vähene atraktiivsus *** – vähe võimalusi vaba aja veetmiseks kohapeal – üsna hea tänavavalgustus enamuses suuremates asulates – sotsiaalobjekti puudumine – tasemel elektrivarustus ja side *** – gaasitrass läbib valda – nõrk kommunaalmajandus *** – elektrisüsteem pole tasemel – suurte reostusallikate ja suurtööstuse puudumine *** – suhteliselt heakorrastatud – piisavalt korraldamata prügimajandus *** – probleemid heakorraga – rahulikud ja heatahtlikud inimesed – vähe prügikaste Kiili asulas – tugev kogukonnatunne väiksemate piirkondade lõikes *** – hea ja turvaline elukeskkond – probleemid infoga valla tegevuse kohta *** – üldplaneeringu ja arengukava puudumine – on veel arenguruumi – vähene initsiatiiv ja oskamatus erinevate projektide rahastamiseks – võimalus oma keskkonda ise kujundada *** *** – vallaelanike passiivsus – vaba munitsipaalmaa olemasolu – elamukrundid aedlinnas – soodne vanuseline struktuur – vähe maksumaksjaid – väike tulubaas *** *** – pole võetud suurt laenu – maareformi aeglane käik *** *** – loodusvarade olemasolu – vähe töökohti kohapeal – head põllumaad *** – Eestis tervikuna vähe saastunud põllumaad – võimalus mahepõllunduseks – vähene atraktiivsus ja tuntus *** – kunstlikult tekitatud tõmbekeskused (Kiili ja Luige), mis on ajaloota ja kultuuritraditsioonideta – kogu Eesti majanduslik areng ja elanike heaolu kasv *** – võimalus kasutada Euroopa Liidu vahendeid – keskvalitsuse poliitika *** – haldusreformi võimalik ebasoovitav suund – keskvalitsuse poliitika *** – valla tegevuseks peamise vajaliku seadusandluse olemasolu – ebavõrdne stardipositsioon – vald tekkis hiljem Asukoht Asudes pealinna vahetus läheduses saab Kiili piirkond osa kogu Tallinna regiooni arengust. Tallinn on Eesti peamine keskus, kuhu on koondunud valitsemisasutused ja oluline teenindustegevus. Lisaks seob Tallinna asend teda laiema Läänemere piirkonnaga. Euroopa Liidu laienemise kontekstis ning mitmetes Läänemere regiooni käsitlevates planeeringutes ja dokumentides (VASAB 2010, Läänemere Agenda 21 jt) vaadeldakse Läänemere regiooni kui piirkonda, mis positiivse ja ühtse arengu puhul suurendaks Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet ja stabiilsust. Samal ajal kui majanduse globaliseerumise ja tehnoloogia kiire arengu taustal regioonid omavahel investeeringute saamisel ja infrastruktuuride arendamisel võistlevad, toimub nende vahel koopereerumine kogu piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks. Harju maakond osaleb kahes suuremas rahvusvahelises projektis – «Via Baltica arengutsoon» ja «Balti Palett». Kujunenud on situatsioon, kus ükski väike lokaliteet ei jää mõjutamata globaalsetest trendidest. Nii ei saa ka Tallinna vahetut ümbrust (sh paarituhande elanikuga Kiili valda) sotsiaal-majanduslike tingimuste analüüsimisel vaadelda omaette toimetava omavalitsusüksusena. Ka projektid, mis otseselt valda ei mõjuta (nt Via Baltica) mõjutavad piirkonna kui terviku konkurentsivõimet Läänemere piirkonnas, Euroopas ja maailmas. Siinsed elanikud ja ettevõtted saavad üha suuremal määral mõjutatud kogu Tallinna regiooni ja sellega koopereeruvate Eesti ja Läänemere keskuste arengust. Oluline areng viimase kümne aasta vältel on olnud töökoha «kaugenemine» elukohast. Valla elanikkond käib enamasti tööl Tallinnas, kus on võimalik leida sobivat tööd nii tasuvuse kui ka eriala mõttes. Ka siinseid töökohti on võimalik täita Tallinnast pärit tööjõuga (nii avalik kui erasektor). Arenemas on suurlinnaregioonile ja ühele Läänemere keskuspiirkonnale tüüpiline ettevõtlus, mis kasutab ära linnalähipiirkonna eeliseid. Kohalikku ettevõtluskeskkonda mõjutavad peamiselt ligipääs turgudele, olulise logistika- ja teeninduskeskuse lähedus, piirkonna ettevõtlikkuse kõrge tase võrreldes Tallinnaga, odavam maa hind või rent ning võimalus valida tööjõudu. Teatud majandusharude arengule võib pealinna lähedus takistuseks olla. Näiteks põllumajandusega tegelemiseks on heade põllumaade ja turu kättesaadavuse näol eeldused olemas, kuid majandusharu madal rentaablus ning suure tööturu lähedus tingib paljude potentsiaalsete edukate põllumeeste suundumise teistele elualadele. Mitmetes ruumistrateegiates (VASAB 2010, Eesti regionaalarengu strateegia) on esiplaanil konkurentsivõimelise keskustevõrgu väljaarendamine. Peetakse vajalikuks vältida rahvastiku ja majandustegevuse liigset koondumist pealinna ning soodustada väiksemate keskuste arengut. Seejuures on oluline erinevate keskuste ja tagamaade seostatus teedevõrgu ja telekommunikatsioonide kaudu. Kiili vald on hea näide tänastest ja võimalikest aegruumilistest vahemaadest Eestis. Praegu võib Tallinnast eemaldudes väga kiiresti leida tõelise ääremaa – lagunenud teed, vilets ühistransport jne. Samas ei paikne ka kõige kaugemad Kiili valla asustatud punktid Tallinna südalinnast kaugemal kui 30 km. Potentsiaalselt võiks kogu Kiili valla maa-ala kujuneda tervikliku Tallinna regiooni osaks, säilitades sealjuures tänase puhta, turvalise ja maalise keskkonna. Eesti üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» raames väljatöötatud stsenaariumid käsitlevad muuhulgas erinevate regioonide võimalikku arengut. Peamistest Kiili vallaga seonduvatest trendidest on nimetatud elamuehitust Tallinna ümbruses, suvilapiirkondade asustamist vanemaealiste inimestega ning linnalähedast keskkonda eelistava majanduse paiknemist linna ümbrusse. Et majandustegevus ja elamuehitus kipuvad koonduma suuremate teede ja liiklussõlmede lähedusse, mõjutavad need trendid rohkem valla põhjaosa. Nimetatud arengusuundade avaldumise intensiivsus sõltub Eesti üldistest majanduslikest ja ühiskondlikest suundumustest. (Vt täpsemalt stsenaariumid http://www.e2010.ee.) Võrreldes teiste Tallinna lähipiirkondadega on Kiili valla asustustihedus väga väike. Siin on piisavalt elamuehituseks vaba maad. 94% elanikkonnast on eestlased. Eemalejäämine suurematest magistraalidest on soodne rahuliku elamispiirkonna kujunemiseks. Vallasisene teedevõrk on vajalikes suundades välja kujunenud, kuid enamik valla teedest – nii riigimaanteed kui ka vallateed – on mitterahuldavas olukorras. See mõjutab otseselt praeguste ja potentsiaalsete elanike heaolu ning tingimusi elamuehituseks. Valla arengut mõjutavad ka mitmed negatiivsed pealinna lähedusest tulenevad tegurid. Näidetena võib tuua pealinna kuritegevuse leviku lähipiirkondadesse ning linna prügi jõudmise valla territooriumile. Kohalikel teenustel, nt haridusel, tuleb konkureerida pealinna vastavate teenustega. Maareform Kogu Eesti arengust mõjutab siinset piirkonda enim pikaleveninud omandireform. Potentsiaalsel omanikul puudub sageli vajalik raha ja selge nägemus, mida tagastatava maaga teha. Seega pole maa leidnud aktiivset kasutust. Looduslikud olud Vallas puuduvad üleriigilise tähtsusega maavarad. Peamised kasutuskõlblikud maavarad on turvas ja ehituslubjakivi. Oluline loodusvara on põllumaa, mille kasutamine põllumajandusliku tootmise eesmärgil on viimastel aastatel langenud. Siinsete metsade kvaliteet on madal ning peamiseks kasutusalaks on küttepuidu saamine. Valla arengule avaldavad mõju piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused. Õhuke pinnasekiht paeklindil ei taga küllaldast põhjavee kaitset. Valla ja vallaelanike tegevusele seab piirangud paiknemine Tallinna veehaardesüsteemis. Reostusohu vältimiseks tuleb luua hästi toimiv jäätmemajandus ja reoveekäitlus. Valla oluline pluss on suurte reostusobjektide puudumine. Varasem põllumajandusreostus on seoses majandusharu osatähtsuse langemisega vähenenud ja ei kujuta ohtu piirkonna loodusele ja veeressurssidele. Ajalugu Valla arengut on mõjutanud siinse asustusstruktuuri ebaühtlane kujunemine. Kiili valla maa-alad kuuluvad Jüri kihelkonna koosseisu, keskusega Jüris. Mõisakeskused on paiknenud Nabalas ja Saustil, kus asuvad eelmisel sajandil ehitatud mõisahooned. Valla suuremad asulad Kiili ja Luige on kujunenud nõukogudeaegse elukorralduse tingimustes, mistõttu neil asulatel puudub rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand. See mõjutab otseselt kogu piirkonna atraktiivsust ja tuntust. Rahvastik Piirkonna arengut mõjutab suhteliselt noor elanikkond. Praegu on ülalpeetavaid (lapsi ja pensioniealisi) tööealistega võrreldes suhteliselt palju, kuid see väljendub mitte vanemaealiste vaid laste suuremas arvus. Ka pikemas perspektiivis pole oodata märkimisväärset elanikkonna vananemist. Piirkonna suhteliselt väike rahvaarv seab madala tulubaasi tõttu piirangud kohaliku omavalitsuse tegevusele. Paljude teenuste puhul on küsimus väikeses tarbijaskonnas. Kohalik erasektor põrkub samadele probleemidele. Seetõttu on paljud teenused, mida soovitaks tarbida elukoha lähedal, elanikkonnale kättesaadavad vaid Tallinnas – apteek, sularahaautomaat jms. Tänane Eesti riigis korraldamata elukoha registreerimine tingib võimaluse mõistet «Kiili valla elanik» mitmeti tõlgendada. Arengukava koostamise ajal võis valla territooriumil tegelikult elavate inimeste arvu vaid oletada (rahvaloenduse tulemuste selgumiseni). Seega peab vald oma madala tulubaasiga osutama otseselt või kaudselt teenuseid ka neile kohalikele inimestele, kelle tulud laekuvad mõne teise kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Infrastruktuur Muutunud sotsiaal-majanduslikud tingimused on mõjutanud paljude infrastruktuuri objektide tänast nõudlust. Mitmed infrastruktuuri objektid on tänaseks amortiseerunud ning nõuavad lähiajal rekonstrueerimist. Näiteks on soojusenergia tarbimises mitmed suuremad tarbijad soojatarbimise lõpetanud või seda vähendanud. Lähiajal planeeritav käibemaksu lisamine soojusenergiale võib seda protsessi veelgi süvendada. Kõik asulate reoveepuhastid on amortiseerunud ja ei vasta tänasele nõudlusele. Oodatava elanikkonna kasvu tõttu tuleb mõnede infrastruktuuri objektide (nt kool ja lasteaed) planeerimisel arvestada kasvava teenuse kasutajate sihtgrupiga ning muutuvate nõudmistega. Kasvav elanikkond ja muutused asustuses tingivad vajaduse ümber mõtestada tänane valla kultuurielu ja vaba aja veetmise võimalused. Mitmekesistuvad kohalike elanike nõudmised ja eelistused vaba aja veetmiseks. Senine kultuuri- ja spordielu on koondunud peamiselt valla keskasulasse Kiili. Teistes asulates puuduvad igasugused sportimisvõimalused. Tulevikus hakkab valla elanikkond järjest enam olema seotud Tallinnaga. Uue elanikkonna tulekuga võib kaduda inimeste tihe side oma vahetu elukeskkonnaga ning kohalik tuttavlik õhkkond. See omakorda avaldab mõju piirkonna turvalisusele. Tuleb luua võimalused vaba aja veetmiseks kohapeal, mis seoks elanikke oma vahetu elukeskkonnaga ning arvestaks muutuva elanikkonna soove. Elanike sotsiaal-majanduslik olukord ja väärtushinnangud Kõik inimesed pole suutnud kohaneda 1990. aastate muutuvate majandustingimustega ja uute nõudmistega tööturul ning on pidanud seisma vastamisi suurte toimetulekuraskustega. Eesti ühiskonnas on toimunud oluline kihistumine, mis väga selgelt on jälgitav linnalähedases vallas – ühelt poolt suured toimetulekuraskused, teisalt jõukam linnas tööl käiv elanikkond. Tulenevalt majanduslikust kihistumisest tuleb omavalitsusel lähiajal aidata vaesemat osa elanikkonnast toimetulekuprobleemide ületamisel ning samal ajal olla valmis rahuldama ka kõige nõudlikumate uute vallaelanike vajadusi. Majanduslik olukord mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Inglehart (1995) vaatleb väärtusi kui inimese reaktsiooni teda ümbritsevale keskkonnale. Ta eristab kahte tüüpi väärtusi – puudusväärtused (intensiivne töö, majanduslik kindlustatus, tuginemine autoriteetidele jne) ja kindlusväärtused (indiviidi valikuvabadus, võrdsed võimalused, vaba ajaga seonduvad harrastused, eneseteostus, puhas keskkond jne). Puudusväärtused on ühiskonnas ülekaalus, kui suur osa elanikkonnast peab tegelema majanduslikest raskustest tingitud probleemidega. Nihe kindlusväärtuste suunas toimub tavaliselt majanduslike võimaluste avardumisega. (Eesti inimarengu aruanne, 1999.) Pikaajaline eemalolemine tööelust ning piiratud tarbimisvõimalused on teatud elanikkonna osa eemaldanud aktiivsest ja «tervest» ühiskondlikust elust. Majanduslikes raskustes vaevlev elanikkond on reeglina passiivsem ka kohalikus poliitikas, kohalikus kultuurielus jne – ülekaalus on nn puudusväärtused. Majanduslikult paremal järjel oleva elanikkonna seas on või saavad olema olulisemad kindlusväärtused. Ainus oht piirkonnale on, et just tulevane jõukam elanikkond orienteerub rohkem Tallinna suunale ning tunneb oma vahetu elukeskkonna vastu vähem huvi. Valla kujunemine ja haldusterritoriaalne korraldus Ülevaate koostas Kadri Leetmaa Ülevaade valla kujunemisest ja varasemad muudatused haldusterritoriaalses korralduses (aluseks Mäe, 1996) Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala ja Sausti mõisate maadel. Kohalike omavalitsusüksuste tekkimisega eelmise sajandi teisel poolel kujunes praeguse Kiili valla territooriumil kaks valda: Kurna ja Nabala vald. Sausti mõisale kuulunud maad jäid Kurna valla haldusalasse. I maailmasõjale järgnenud ümberkorralduste perioodil kerkis päevakorda Nabala ja Kurna valdade ühinemise küsimus ning uuel Kurna vallal oli eluiga 1938. aastani. Vallamaja ehitati Nabala tee ja praeguse Tallinna ringtee ristmiku lähedale. 1938.–1939. aastatel moodustati uus suurem Tõdva vald. Selle piiridesse kuulus suur osa praegusest Saku ja Rae vallast ning kogu Kiili valla territoorium. Kuna selleaegne elukorraldus ei nõudnud ega tinginud elanike eriti sagedast suhtlemist vallavalitsusega, siis suuremaid raskusi seoses küllalt suurte vahemaadega valla erinevate piirkondade ja vallamaja vahel ei tekkinud. Tõdva vald kestis kuni külanõukogude moodustamiseni 1947.–1948. aastatel. Praeguse Kiili valla alale jäi neist kaks: Kurna ja Nabala külanõukogu. 1950. aastate lõpul külanõukogud liideti. Kadus Kurna ja jäi Nabala külanõukogu. Mõne aasta pärast liideti Nabala ja Saku külanõukogu. Kiili piirkonna elu koos Saku külanõukoguga tähendas ääremaaks jäämist. Saku suhtes jäädi siiski ääremaaks. 1980. aastate lõpul hakkasid kogu vabariigis toimuma muudatused ja valdade moodustumisega kerkis päevakorrale ka Kiili valla moodustamise küsimus. 20. oktoobril 1989. a valiti kolhoosi «Rahva Võit» üldkoosolekul valla moodustamist ettevalmistav komisjon ning aasta pärast, 29. oktoobril 1990. a, otsustati hakata koostama valla esialgset arengustsenaariumi. 16. jaanuaril 1992. a moodustati Saku külanõukogu põhjal Saku vald ning selle koosseisu kuulus ka Kiili valla praegune territoorium. Kiili vald moodustati 22. juulil 1993. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 232 Saku vallast eraldumise teel. Võimalikud muudatused haldusterritoriaalses korralduses tulevikus Kiili valla käsitlemine EMI uurimistöös «Eesti haldusterritoriaalne korraldus» 1997.–1998. a Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse tellimusel EMI teostatud uurimistöö «Eesti haldusterritoriaalne korraldus» sisaldas võimalikke variante praeguste omavalitsusüksuste piiride muutmiseks. Selles mainiti, et Kiili vald koosneb kahest omavahel seotud paikkonnast – Nabala ja Kiili, mis moodustavad ühtse terviku. Peamised seosed märgiti olevat Tallinnaga, seoseid Rae ja Saku valla suunas nimetati minimaalseteks ning koostööd naaberomavalitsustega nõrgaks. Kiili vald moodustus 1993. a Saku vallast eraldumise teel. Valla eraldumine Saku vallast iseseisva üksusena oli tingitud vähesest seotusest Saku piirkonnaga. Takistusteks võimalikule ühinemisele Saku või Rae vallaga peeti seoste puudumist ja komplitseeritud ühendusteid. Mainiti, et elanikud on tõenäoliselt mõlemal juhul vastu, eelistaks ühinemisel tõenäoliselt Tallinna linna ning võimalused ühinemiseks Saku või Rae vallaga vajaksid täiendavat uurimist. Haldusreformi Kiili valla territooriumi puudutavad põhiseisukohad Väga oluliselt võib Kiili valla tulevikku mõjutada käimasolev haldusterritoriaalne reform. Esialgsest põhiseisukohast, viia reform läbi kahes etapis, kus 2002. aastani toimuks omavalitsuste ühendamine vabatahtlikult ning alles seejärel 2005. aastani riigi algatusel, on taganetud. Haldusterritoriaalse reformi kontseptsiooni viimase versiooni kohaselt jääb 2002. a kohalikeks valimisteks Eestis alles 110–150 omavalitsusüksust. Kiili valda on selles kavas nähtud ühe omavalitsusüksusena, kuhu kuuluvad praegused Kiili, Rae ja Raasiku vald. Peetakse võimalikuks, et omavalitsuste arvu võiks vähendada veelgi, näiteks 80 või 60-ni. Kava kohaselt peaks alles jäävates valdades olema vähemalt 2500 elanikku ning linnalähedastes valdades minimaalselt 4500 inimest. Suur-Tallinna idee 2000. aasta märtsis pakkus Tallinna linn välja idee moodustada Tallinna ja selle naaberomavalitsuste baasil üks kohalik omavalitsusüksus. Kiili valla seisukoht Praeguseks hetkeks puuduvad põhjalikud ja tõsiselt võetavad kavad või ettepanekud, mida peaks aluseks võtma Kiili valla arengu planeerimisel. 27. märtsil volikogu liikmetele, vallaametnikele, volikogu komisjonide liikmetele ja valla allasutuste juhtidele mõeldud seminaril käsitleti võimalikke Kiili valda puudutavaid omavalitsuste ühinemise variante. Leiti, et lähema viie aasta jooksul on Kiili valla elanikele soodne jääda omaette omavalitsusüksuseks. Selline arvati olevat ka enamuse inimeste seisukoht praegu. Pikemas perspektiivis võib osutuda võimalikus või paratamatuks valla ühinemine mõne naaberomavalitsusega. Võimalik on näiteks Tallinna linna kasvades ühe Tallinna linnaosa moodustumine Nõmme, Saku ja Kiili valla baasil. Praegu on Kiili kiiresti arenev vald. Tulude laekumise osas on kasv olnud hüppeline. Seega on väga oluline koostada arengukava ja üldplaneering, mis valla kui territooriumi arengu kindlaks määraks. Ühinemine Saku või Rae vallaga pole mõeldav, sest mõlemas suunas puuduvad vajalikud sidemed (nt ühistransport). Kuigi Rae vallas asub Jüri kihelkonnakeskus, kuhu ka Kiili valla ala kuulub, puuduvad mõlemas suunas tugevad tõmbekeskused, seda eelkõige Tallinna läheduse tõttu. Koostöökogemuse põhjal Saku vallaga (kuni 1993. aastani) on võimalik öelda, et Kiili piirkonna huvid jäid tookordsele kohalikule võimule kaugeks. Eraldi Kiili valla ühinemine Tallinnaga pole samuti mõeldav. Rahvastik ja asustus Ülevaate koostamisel osalesid Urve Valdna ja Kadri Leetmaa Kiili valla rahvaarv Kiili valla rahvaarv on pidevalt kasvanud (vt joonis 1). Tuginedes 1959., 1970., 1979., 1989. aastate rahvaloenduse andmetele («Kiili valla ajalugu, rahvastiku koosseis, majanduse ülevaade». Käsikiri, 1993), on võrreldes 1959. aastaga rahvaarv kahekordistunud.

Joonis 1. Alalise rahvaarvu muutus aastatel 1959–2000 Tabel 1 näitab kohaloleva ja alalise rahvaarvu muutusi Kiili vallas alates valla loomisest. Rahvaarv on pidevalt kasvanud. Suur erinevus on kohaloleva ja alalise rahvaarvu vahel (1. jaanuari 2000. a seisuga on kohalolevast rahvastikust sisse kirjutatuid 87%). Tabel 1. Alaline ja kohalolev vallarahvastik aastatel 1994–2000 (andmed 1. jaanuari seisuga) 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 alaline 1699 1712 1740 1781 1812 1828 1879 kohalolev – – – 1984 2091 2052 2152 – usaldusväärsed andmed puuduvad * Alalised elanikud – isikud, kellel on alaline või tähtajaline sissekirjutus valla aadressil elukohta. * Alalistest elanikest arvatakse ajutiselt äraolijaks ajutiselt väljaspool valla piire elavad isikud, kes on siirdunud õppima, kutsutud ajateenijana kaitseväkke või alternatiivteenistusse, paigutatud ajutiselt kinnipidamiskohta, hooldekodusse, lastekodusse või teistesse ajutise viibimise asutustesse. * Valla ajutised elanikud on isikud, kes on asunud valda elama ajutiselt, kauemaks kui 1,5 kuuks, kuid on säilitanud elukohajärgse sissekirjutuse mujal, mõnes teises linnas või vallas. * Kohalolevad elanikud need, kes elavad vallas alaliselt ega ole ajutiselt väljapoole valda elama asunud, ning valla ajutised elanikud. (Vallarahvastik, 1. jaanuar 1999, ESA.) Tegelikult on valla territooriumil elavate inimeste arv suurem. Paljud inimesed pole end vallas registreerinud ka kohaloleva elanikuna. Suur erinevus on näiteks Luige küla ametliku kohaloleva ja tegelikult aastaringselt kohapeal elava rahvaarvu vahel. Luige aiandusühistute juhtidelt saadi andmed aastaringselt kohapeal elavate inimeste arvu kohta. Kohaloleva vallarahvastikuna on Luige aiandusühistutes end registreerinud 101 elanikku. Järelpärimiste käigus saadi teada, et see arv on 123 aastaringselt kohapeal elava inimese võrra suurem. Seega elab Kiili valla territooriumil praegu vähemalt 2275 elanikku, kellest kohaloleva rahvastikuna on kirjas 2152 ning ametlikult valda sissekirjutatud inimesi 1879 inimest. Peamised rahvastikusündmused Kiili vallas – sünnid, surmad, ränne Alates 1991. a näitab sündimus langustrendi, järgides kogu Eestis sündimuses toimunud muutusi. Tabelis 2 on toodud aastatel 1989–1999 sündinud inimeste arv praeguses elanikkonnas. Tabel 2. 1989.–1999. aastatel sündinud elanikke praeguses elanikkonnas 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 41 44 36 31 22 21 25 25 16 20 22 Tabelis 3 on toodud sündide, surmade, sisse- ja väljakirjutuste statistika aastatel 1994–1999. Kui sünnid ja surmad püsivad viimase 7 aasta jooksul enam-vähem tasakaalus, siis saabunute ehk sissekirjutatute arv on olnud suurem lahkunute arvust. Seega kasvab Kiili valla rahvastik peamiselt sissekirjutanute arvel, kellest omakorda üsna olulise osa moodustavad inimesed, kes ei rända valda füüsiliselt sisse, vaid vormistavad ametlikult oma siin elamise (vt tabel 3). Viimase kolme aasta jooksul on ka reaalselt mujalt Kiili valda elama asunud elanike arv ületanud väljakirjutanute arvu. Tabel 3. Registreeritud sünnid, surmad, saabunud ja lahkunud aastatel 1994–1999 sünnid surmad sissekirjutusi väljakirjutusi kokku varem vallas elanuid mujalt Kiili valda elama asunuid 1994. a jooksul 19 19 54 29 25 41 1995. a jooksul 23 26 87 34 53 56 1996. a jooksul 24 24 80 – – 39 1997. a jooksul 13 15 94 19 75 61 1998. a jooksul 17 19 65 13 52 47 1999. a jooksul 22 14 76 22 54 37 * vallas olemasoleva statistika põhjal – usaldusväärsed andmed puuduvad Reaalse sisserände (mitte varem siin elanud inimeste sissekirjutamine) puhul valda on peamine sihtasula olnud Kiili alevik ja veidi harvem Luige küla. Väljakirjutuste arv on aastatel 1994–1999 kõikunud. Peamised arvatavad vallast lahkumise põhjused on perekondlikud või seonduvad tööga. Aastatel 1994–1997 toimus Kangru külast (endisest Raudalu sõjaväeosast) väljaränne Venemaale. Kokku lahkus nende aastate jooksul Venemaale 35 inimest, neist 20 1996. aastal. Tabel 4. Väljakirjutused uue elukoha järgi 1994 1995 1996 1997 1998 1999 kokku väljakirjutusi 41 56 39 61 47 37 Tallinnasse 16 18 9 39 22 15 Harjumaale 7 8 5 10 13 10 mujale Eestisse 10 20 5 8 12 12 Venemaale 8 7 20 2 0 0 mujale välismaale 0 3 0 2 0 0 Muudest väljarände sihtpunktidest on domineerinud Tallinn. Tabel 4 näitab aastate lõikes Kiili vallast väljakirjutatud inimeste uusi elukohti. 1994. a algas oluline vallasisene ränne, mis kestis 1997. a lõpuni. Kõige enam elukohavahetusi valla siseselt oli aastatel 1996 ja 1997. Peamiselt vahetati kortereid Kiili aleviku siseselt. Selle põhjuseks oli sobivate elamistingimuste otsimine. Enamasti vahetati suurem korter väiksema vastu ja vastupidi. Rahvastiku sooline, vanuseline ja rahvuslik koosseis Tabel 5 näitab kohaloleva rahvastiku vanusstruktuuri Kiili vallas põhiliste vanusegruppide – tööeast nooremad, tööealised ja pensioniealised – lõikes võrreldes teiste Tallinna ümbruse ning Harjumaa maavaldadega. Tööealise elanikkonna osatähtsus oli 1. jaanuari 1999. a seisuga Kiili vallas mõnevõrra väiksem kui võrreldud valdades. Samas ei väljendunud see pensioniealise elanikkonna suuremas osatähtsuses, vaid laste (0–15-aastaste) suhteliselt suuremas arvus. Tabel 5. Kohalolev vallarahvastik põhiliste vanuserühmade järgi Kiili vallas, Harjumaa maavaldades keskmiselt ja teistes Tallinna ümbruse valdades (1. jaanuari 1999. a seisuga) tööeast nooremad 0–15 tööealised 16–61/56 pensioniealised 62/57+ Kiili vald 530 in 25,8% 1190 in 58,0% 332 in 16,2% Harjumaa maavallad 22,5% 59,4% 18,1% Viimsi vald 19,1% 62,6% 18,3% Jõelähtme vald 23,8% 59,8% 16,4% Rae vald 22,8% 61,8% 15,4% Saku vald 23,0% 59,7% 17,3% Saue vald 22,2% 61,0% 16,8% Harku vald 22,3% 62,0% 15,7% Võrreldes täpsemalt (vt joonis 2) alalise rahvastiku vanusestruktuuri Kiili vallas, Harjumaa maavaldades ja teistes Tallinna lähivaldades ilmneb, et Kiili valla rahvastik on suhteliselt noor. Alalistest elanikest on kuni 44-aastaseid Kiili vallas 69,6%, Harjumaa maavaldades keskmiselt 65,6%. Kiili valla kohalolevast rahvastikust on seisuga 1. jaanuar 1999. a naisi pisut rohkem kui mehi (vastavalt 51,6% ja 48,4%). 94% valla elanikkonnast on eestlased, 3,5% vene ja 2,5% muust rahvusest.

Joonis 2. Rahvastiku vanusstruktuur Kiili vallas, Harjumaa maavaldades keskmiselt ja teistes Tallinna lähivaldades (andmed seisuga 1. jaanuar 1999. a) Asustus Võrreldes teiste Tallinna lähiümbruse valdadega on Kiili vald hõredalt asustatud. Alaliste vallaelanike asustustihedus on võrreldav Harjumaa maavaldade keskmisega (vt tabel 6), kuid jääb märkimisväärselt alla teiste Tallinna ümbruse omavalitsuste asustustihedusele. Tabel 6. Alaliste elanike tihedus Kiili vallas, Harjumaa maavaldades keskmiselt ja teistes Tallinna ümbruse valdades (1. jaanuari 1999. a seisuga) Kiili vald 18,2 in/km² Harjumaa maavallad 17,9 in/km² Viimsi vald 78,7 in/km² Jõelähtme vald 23,4 in/km² Rae vald 35,0 in/km² Saku vald 36,6 in/km² Saue vald 34,1 in/km² Harku vald 32,2 in/km² Tabel 7. Külade kohalolev rahvastik seisuga 1. jaanuar 2000. a rahvaarv kokku Arusta küla 20 Kangru küla 33 Kurevere küla 18 Luige küla 366 Lähtse küla 68 Metsanurga küla 24 Mõisaküla küla 84 Nabala küla 151 Paekna küla 133 Piissoo küla 35 Sausti küla 97 Sookaera küla 21 Sõgula küla 32 Sõmeru küla 41 Vaela küla 90 Kiili alevik 939 Kiili alevik 939 kohaloleva elanikuga on valla kõige suurem keskus, ületades suuruselt järgmise, Luige küla (366 elanikku) 2,5-kordselt. Teised suuremad külad on Nabala, Paekna, Sausti, Vaela, Mõisaküla ja Lähtse. Väiksemad külad on Arusta, Kangru, Kurevere, Metsanurga, Piissoo, Sookaera, Sõgula ja Sõmeru. Külade kohalolev rahvastik on toodud tabelis 7 seisuga 1. jaanuar 2000. a. Suuremates asulates (Kiili, Luige, Nabala, Paekna) on suhteliselt rohkem kuni 18-aastaseid ning vähem üle 65-aastaseid elanikke. Soodsam elanikkonna vanuseline struktuur on veel Vaela, Lähtse, Kangru ja Sõmeru külades (vt joonis 3).

Joonis 3. Vastaval aastal sündinud elanike arv asulates Kiili valla rahvastiku prognoos Peamise rahvastiku arengut mõjutava tegurina vallas nähakse suburbaniseerumisest põhjustatud sisserännet. Piisav alusinfo rahvastikuprognoosi tegemiseks puudub. Pole teada isegi valla territooriumil praegu elavate inimeste arv. Prognoosis on peatähelepanu pööratud maade ja elamispindade pakkumisele vallas. Täpsemaks prognoosiks tuleks Tallinna regiooni käsitleda tervikuna, kus oleks võimalik arvesse võtta elamispindade ja maade pakkumist kogu piirkonnas, nende varustatust elamuehituseks vajalike kommunikatsioonidega ning nõudlust (kui palju on reaalselt inimesi, kes soovivad linna lähipiirkondadesse elama asuda). Seega on käesolev prognoos esialgne ja spekulatiivne, mis nõuab edaspidi täpsemaid lähtekohti. Praegune valla rahvaarv Prognoosis on aluseks võetud oletatav praegune elanike arv Kiili valla territooriumil, mis täpsustub 2000. a rahvaloenduse tulemuste selgumisel (esialgsed andmed selguvad 2000. a septembris). Järgnevalt on toodud erinevad näitajad ja hinnangud praeguse valla elanike arvu kohta: – alalisi elanikke – 1879 (1. jaanuari 2000. a seisuga) – kohalolev elanikkond – 2152 (1. jaanuar 2000. a seisuga) – kohalolev elanikkond + aiandusühistute juhtidelt saadud info Luige aiandusühistutes aastaringselt kohapeal elavate inimeste arvu kohta – 2275 – tegelik oletatav elanike arv kohapeal (2000. a alguses on lasteaia 76 lapsest alalisi elanikke 58. Sama suhet koguelanikkonna arvutamiseks rakendades saaks elanikkonna arvuks 2462. Tõenäoliselt võib end ja oma peret mitte sissekirjutanute arv nooremate perede seas olla suhteliselt kõrgem, nende seas rohkem uusi elanikke). Seega jääb tegelik elanikkonna arv valla territooriumil ilmselt alla 2462. Käesolevas prognoosis arvestatakse valla praeguse rahvaarvuna 2400. Kokkuvõtlikult elanikkonna kasvu soodustavad tegurid Elanike arvu kasvu valla territooriumil soodustavad järgmised asjaolud: – madal asustustihedus – on arenguruumi – Tallinna lähedus ja linnainimeste soov leida puhas ja rahulik elukoht linnast väljas – eestlaste suur osatähtsus piirkonnas – piirkond on vaikne, seda ei läbi suured magistraalid – suund suvilate ümberehitamisele elamuteks (Luige ja Mõisaküla aiandusühistutes kokku 860 suvilat) – praegune munitsipaalmaa Kangru külas on perspektiivne elamumaa – kuus algatatud ja kaks kinnitatud detailplaneeringut (eesmärk maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks) – suhteliselt noor elanikkond (võrreldes teiste Harjumaa maavaldade ning Tallinna ümbruse omavalitsustega) Loomulik iive Peamiselt mõjutavad Kiili valla rahvaarvu lähema kümne aasta jooksul rändeprotsessid. Tulenevalt suhteliselt noorest elanikkonnast (vt joonis 2) kasvab valla rahvaarv tõenäoliselt ka praeguse vallaelanikkonna loomuliku iibe (sündimuse ja suremuse) arvel. Tänaseks on Eestis sündimuse langus peatunud. Järgneva kümne aasta jooksul on sünnitusealine praegu suhteliselt suure osatähtsusega (võrreldes muu Harjumaaga) 15–29-aastane elanikkond ning noorem osa 30–44-aastaste põlvkonnast. Alates sajandi esimese kümnendi lõpust tingib sündimuse kasvu ka 1980. aastate lõpus (nn beebibuumi aeg) sündinud laste sünnitusikka jõudmine. Vanade inimeste osatähtsuses pole oodata olulist kasvu. Arvestades keskmise eluea mõningase tõusuga ning praeguse 45–59 ning 60–74-aastaste generatsiooni suhteliselt madalat osatähtsust, vähemalt aastani 2010 pensioniealiste osatähtsus ei kasva. Arvesse võttes sündimuse mõningast kasvu Eestis ja suhteliselt noort elanikkonda vallas, on praeguse elanikkonna loomuliku iibe arvel valla koguelanikkonna juurdekasvuks prognoositud keskmiselt 10 elanikku aastas. Ränne Tulevase elanikkonna kujunemisel saab määravaks sisseränne. Pealinna läheduse tõttu on Kiili vallal võimalik kujuneda atraktiivseks elukohaks Tallinna lähedal rahulikumat elukeskkonda otsivatele inimestele. Uute elanike tulek valda lähema kümne aasta jooksul sõltub peamiselt potentsiaalsete elukohtade olemasolust – hoonestus ja vaba maa. Piirkonda iseloomustab madal asustustihedus võrreldes teiste Tallinna lähipiirkondadega. Linna vahetus läheduses Kangru külas paikneb 44 ha munitsipaalmaad, mis pärast müümist kujuneb enamasti elamumaaks. Praeguseks on kinnitatud kaks ja algatatud kuus uut detailplaneeringut, mille eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Suvilapiirkondades – Luige ja Mõisaküla – on 860 suvilat. Suvilate ümberehitamine elamuteks jätkub. Linna vahetu läheduse tõttu kujuneb atraktiivsemaks elamuehituspiirkonnaks valla põhjaosa, kus inimesed koonduvad peamiselt tiheasustusaladele. Elanike arv kasvab aeglasemalt ka valla lõunaosas. Käesolevas prognoosis pole arvestatud kortermajade juurdeehitamisega, kuigi ka seda ei saa välistada. Samuti ei nähta olulist väljarände kasvu ja mõju valla elanikkonnale – vabanenud pinnad täidetakse uute elanikega. Uutesse elamupiirkondadesse tulevad eelkõige nooremad lastega perekonnad, kellel on või saab olema keskmiselt 1,5 last. Prognoosis on neis piirkondades keskmise leibkonnaliikmete arvuna arvestatud tagasihoidlikumalt 3,0-ga. Suvilapiirkondadesse asub ilmselt elama keskmiselt vanem elanikkond (tuleb nii noori peresid kui ka pensioniealisi), seetõttu kujuneb keskmine leibkonnaliikmete arv väiksemaks – prognoosis arvestatud 2,3 (praegune keskmine leibkonna liikmete arv vallas 2,6). Suvilapiirkonnad Luige külas on suvilaid 786 ja Mõisakülas 74. Optimaalseks eramukrundiks on 1000–1500 m². Luigel asuvad suvilakrundid on sageli alla 1000 m². Mõisakülas on krundid suuremad – ligikaudu 2500 m². Alla 1000 m² kruntide puhul pole tingimused eramuteks ümberehitamiseks eriti soodsad. Takistuseks elamuehitusele saavad alla 600 m² krundid, milliseid on vaid üksikuid. Aiandusühistute suvilatest elatakse praegu aastaringselt ligikaudu 11 protsendis (nii Luigel kui Mõisakülas). Prognoositud suvilapiirkondadesse lisandunud elanike arv viie aasta pärast (keskmine leibkonnaliikmete arv 2,3) on 610 ja kümne aasta pärast 1290 inimest. Tabel 8. Luige ja Mõisaküla aiandusühistute alade püsielanikkonna kasv suvilate arv tingimused praegune täituvus täituvus viie aasta pärast lisandunud elanike arv viie aasta pärast täituvus kümne aasta pärast lisandunud elanike arv kümne aasta pärast Luige 786 kommunikatsioonid ebapiisavad, krundid enamasti alla optimaalse ~11% 40% 525 75% 1156 Mõisaküla 74 kommunikatsioonid ebapiisavad, suured ~2500 m² krundid ~11% 60% 85 90% 135 kokku 610 1290 Praeguseks kinnitatud ja algatatud ning uued detailplaneeringud Praeguseks on kinnitatud kaks ja algatatud kuus detailplaneeringut eesmärgiga maa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks. Enamik neist detailplaneeringu aladest paiknevad valla põhjaosas. Aastatel 2000–2001 kavatsetakse müüa kogu munitsipaalmaa Kangru külas (praegu 44 ha, algselt 48 ha), kus on oodata uute detailplaneeringute algatamist. Prognoosis on Kiili alevikus algatatud planeeringute puhul arvestatud kiirema teostumisega ja sellest tuleneva rahvaarvu kasvuga. Põhjuseks on igasuguste kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon jms) lähedus. Uute tiheasustusalade tekkele Tallinna ringteest põhja poole jäävatel aladel (Luige ja Kangru külad) on peamine eeldus ühiskanalisatsiooni rajamine. Prognoos põhineb eeldusel, et see saab lahendatud järgneva kolme aasta jooksul. Rätsepa maaüksuse detailplaneeringu ala elanikkonna prognoosimise puhul arvestatakse vajadusega rajada kõik kommunikatsioonid, suhtelist kaugust Tallinnast ning projekti mahukust. Elanike arvu prognoosimisel on lähtutud valla põhjaosa detailplaneeringutega võrdsetest näitajatest. Tabel 9. Algatatud ja kinnitatud detailplaneeringud ning elanikkonna kasv nendes kinnitamise või algatamise kuupäev maksimaalne kruntide arv tingimused täituvus 5 aasta pärast lisandunud elanike arv 5 aasta pärast täituvus 10 aasta pärast lisandunud elanike arv 10 aasta pärast Kiili alevik Eroma kinnitatud 15.06.1999 17 kommunikatsioonid lähedal 60% 30 100% 51 Maksima I algatatud 20.03.2000 8 kommunikatsioonid lähedal 60% 15 100% 24 kokku 45 75 Luige küla Mareti I ja Mareti II kinnitatud 12.05.1997 11 kommunikatsioonid täielikult välja ehitada 20% 9 75% 27 Ilula I ja Ilula III algatatud 20.03.2000 ~6 kommunikatsioonid täielikult välja ehitada 20% 6 75% 12 Kivila I ja Kivila II algatatud 22.05.1998 ~36 krunti kommunikatsioonid täielikult välja ehitada 20% 21 75% 81 kokku 35 120 Lähtse küla Rätsepa algatatud 20.03.2000 108 kommunikatsioonid täielikult välja ehitada 20% 65 75% 245 Elanikkonna juurdekasvu Kangru külas võib oodata 3–10 aasta jooksul. Maksimaalselt võib selles piirkonnas tekkida 240 uut eramut. Käesolevas prognoosis arvestatakse, et viie aasta pärast on sellest teostunud 20% (48 elamut) ja kümne aasta pärast 75% (180 elamut). Lisandunud elanikkonna arv Kangru külasse võrreldes praegusega oleks viie aasta pärast 144 ja kümne aasta pärast 540 elanikku. Tabel 10. Kangru külas müüdaval munitsipaalmaal elanikkonna kasv maksimaalne kruntide arv tingimused täituvus 5 aasta pärast lisandunud elanike arv 5 aasta pärast täituvus 10 aasta pärast lisandunud elanike arv 10 aasta pärast Kangru 240 kommunikatsioonid täielikult välja ehitada 20% 144 75% 540 Tõenäoliselt algatatakse seoses maareformi edenemisega detailplaneeringuid lähiajal ka väljaspool Kangru küla. Rahvaarvu kasvuga nende arvelt pole lähema viie aasta jooksul prognoosis arvestatud, kuid ajavahemikus 2005–2010 on prognoositud rahvaarvu kasvuks 145 elanikku (analoogselt praegustele algatatud ja kinnitatud planeeringutele ajavahemikul 2000–2005). Uued elanikud hajaasustusse Lisaks on prognoositud lähema viie aasta jooksul 25 ja kümne aasta jooksul 50 uue elamu ehitamisega hajaasustusse (samuti enamasti nooremad perekonnad), misläbi lisanduks viie aastaga 75 ja kümne aastaga 150 elanikku (keskmine leibkonnaliikmete arv 3,0). Prognoositav elanike arv Tabel 11. Rahvaarvu prognoos 2005. ja 2010. aasta alguseks 1. jaanuar 2005. a 1. jaanuar 2010. a praegune elanikkond 2400 2400 lisandub suvilapiirkondadesse +610 +1290 lisandub Kangru külasse (praegune munitsipaalmaa) +144 +540 lisandub praeguseks kinnitatud või algatatud detailplaneeringute arvel +145 +440 lisandub algatatavate detailplaneeringutega +145 lisandub hajaasustusaladele +75 +150 lisandub praeguse elanikkonna loomuliku iibe arvel +50 +100 PROGNOOSITAV ELANIKE ARV 3424 5065 Kokkuvõtteks Kui valla põhjaosa kujuneb üha enam Tallinna eeslinnaks, siis lõunaosal on tulevikus suur potentsiaal kujuneda atraktiivseks linnalähedaseks hajaasustusega maapiirkonnaks. Nüüdisaegsed kommunikatsioonivahendid muudavad vahemaad väiksemaks. Kõige olulisem elamuehitust soodustav tegur valla lõunaosas oleks teede hea kvaliteet. Elanikkonna raskuskese nihkub selgelt valla põhjaossa. Tõenäoliselt võrdsustub elanikkonna arv praeguses valla kahes suuremas asulas Kiili alevikus ja Luige külas 5–10 aastaga ning kiiremini kasvavad ka teised valla põhjaosa külad. Kiili Kool Ülevaate koostamisel osalesid Olev Rannik ja Kadri Leetmaa Kiili Kool ja tema roll piirkonnas Olemasolevatel andmetel hakati selles piirkonnas lapsi koolis õpetama 1858. a. 19. sajandi lõpul anti lastele kooliharidust koolmeistri korterit sisaldavas koolihoones, mis asus nüüdse kooli õuel abihoone kohal 1960. aastateni. Kool kolis sealt ära Sausti mõisahoonesse 1918. a ja oli seal 1968. aastani, mil valmis nüüdne koolihoone. Uude hoonesse tulid ka tegevuse lõpetanud Nabala kooli lapsed. Aja jooksul lisandus klasse ja kooliaastaid, kuni 1990. a nimetati Sausti 9-klassiline Kool Sausti Keskkooliks. 1996. a nimetati kool Kiili Kooliks. Kuigi Haridusministeerium tahab sulgeda kuni 60 õpilasega keskkooliosad, selgus lapsevanemate küsitlusest jaanuaris 2000, et keskkooliosa peetakse vaatamata õpilaste väikesele arvule vajalikuks. Kiili Koolist saavad õpilased tugeva alghariduse, hea põhihariduse ja rahuldava keskhariduse. Kõrgkoolidesse on sisse saanud erinevate lendude suurusest ja koosseisust erinev arv lõpetajaid. Esimeses lennus 1993. a oli esimene kuldmedaliga lõpetaja. Kooli tugevamad küljed klassivälises töös on edukas näiteringide tegevus, isamaaline kasvatus kodutütarde ja noorkotkastega ja spordis korvpall. Õpilaste arv ja prognoositav arv lähiaastateks Kiili Kooli õpilaste arv 2000. a alguses on 342. Tabelis 12 on toodud õpilaste arvu jagunemine klasside kaupa. Tabel 12. Õpilaste arvu jagunemine klasside kaupa klass õpilaste arv klassis klassikomplektide arv (paralleel) 1. klass 27 2 2. klass 43 2 3. klass 52 2 4. klass 36 2 5. klass 32 2 6. klass 37 2 7. klass 29 1 8. klass 22 1 9. klass 26 1 10. klass 19 1 11. klass 14 1 12. klass 5 1 Põhikooli lõpetajatest läheb osa tugevamaid õppureid Tallinna gümnaasiumidesse. Osa nõrgematest õpilastest loobub üldharidusest ja leiab tee kutsehariduses. Tallinna gümnaasiumidesse minnakse veendumuses, et sealt saab kvaliteetsema keskhariduse. Tallinna põhikooli klassides käiakse erinevatel põhjustel. Sageli tundub, et linnakoolis käimine arvatakse olevat prestiižne (vt tabelid 13 ja 14). Tabel 13. 10. klassi jääjate arv aastatel 1997–1999 lõpetas jäi 10. klassi 1997 23 7 (30,4%) 1998 33 19 (57,6%) 1999 35 20 (57,1%) Tabel 14. Väljaspool valda õppivate laste % vastava vanusega lastest õpib väljaspool valda kokku lapsi selles vanuses väljaspool valda õppivate % 8–15 aastased 46 366 14,3% 16–17 aastased 25 81 30,9% Praeguseks on kooli jõudnud 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse nn beebibuumi põlvkond, moodustades paralleelklassid 1.–6. klassini. Madalam sündimus alates 1993. aastast tingib kooli tulevate laste arvu vähenemise (vt Rahvastik ja asustus, tabel 2). Õpilaste arv hakkab ilma sisserändeta langema viie aasta pärast. Tabel 15. Prognoositav õpilaste arv lähiaastatel ilma sisserändeta õppeaasta 1. klassis õpilasi 9. klassis õpilasi 10. klassis õpilasi 12. klassis õpilasi õpilaste arvu muutumine õpilaste arv 1999/2000 28 25 18 5 342 00/01 25 22 14 14 +9 351 01/02 24 29 14 18 +2 353 02/03 17 37 19 14 –11 342 03/04 29 32 23 14 0 342 04/05 17 36 20 19 –9 333 05/06 22 52 22 23 –11 322 06/07 16 43 32 20 –27 295 * Tabelis on 10. klassi jääjate arv prognoositud selgelt optimistlikult. Lähiaastatel on oodata valla rahvaarvu kasvu (vt Rahvastik ja asustus, tabel 11). Rahvastikuprognoosis arvestati praeguseks valla territooriumi elanikkonnaks 2400 inimest ja viie aasta pärast 3424. Eeldades, et järgneva viie aasta jooksul kooli tulevate õpilaste puhul ei kasva väljaspool valda õppivate laste osatähtsus, lisandub 2005. a kevadeks praegusele 1.–4. klassile (158 õpilast) 94 aastatel 1993–1997 sündinud ja praegu valla territooriumil elavat last – kokku 252 last ilma sisserändeta. Uus elanikkond koondub enamasti valla põhjaossa ja soov kasutada Tallinna linna haridusteenuseid võib süveneda. Kui põhikooliealiste puhul väljaspool valda õppivate laste osatähtsus oleks uute elanike puhul võrdne praegusega, peaks kool viie aasta pärast olema suuteline põhikooli vastu võtma ligikaudu 360 õpilast (praeguse 304 asemel). Õpilaste olme Suurim valupunkt on ruumikitsikus algklasside majas ja koolis üldse. Klassiruume ei jätku, mistõttu tuleb osaliselt kasutada teist vahetust. Suures majas puudub riietehoid, õpilased kannavad vahetusjalatseid kaasas. Viimastes hõõglampidega klassiruumides napib kunstlikku valgust. Klassimööbel on vana ja mõnel juhul vale kõrgusega. Söögisaali remondi tulemusena mahuvad õpilased sööma kolmes vahetuses senise nelja asemel. Kooli materiaalne baas Kooli peahoone on ehitatud 1968. a kehva üleliidulise tüüpprojekti järgi. Vaid võimla ehitati 9 × 18 m asemel 12 × 26 m. Veel halvem on ehituse kvaliteet. Hoone karbi püstitasid oskusteta kriminaalvangid. 2000. aastaks on vahetatud peahoone katus, soojustatud ja kaetud viimistlusmaterjalidega vaid fassaadipoolne külg. Võimlas on soojustatud lagi ja tehtud siseviimistlus koos uue valgustuse paigaldamisega. Rahapuudusel on tegemata võimla uus põrand ja välissoojustus. Viimase puudumisel on võimla talvine temperatuur alla normi. Ruumide ümberehitamine õppepindade juurdesaamiseks on ammendanud võimalused. Juurdeehitus vähemalt kaheksa klassiruumiga on möödapääsmatult vajalik, et kaotada teine vahetus ja taastada paar aineklassi ja riietehoid. Kool on varustatud bussitranspordiga. Liisitud on 12-kohaline väikebuss ja veel mõned aastad on võimalik kasutada Taanist abina saadud 1972. a valmistatud 54-kohalist bussi. Kasutusele võetakse õppeautona vallavalitsuselt saadud kasutatud sõiduauto. Lisaks on kasutada kaks väiketraktorit koos haagisega. Raskusi on traktorite remondiga. Väga halb on köögi sisustuse ja seadmete seisukord. Osa üle 30 aasta vanustest seadmetest on kasutamiskõlbmatud ja vajavad väljavahetamist. Kuni pole paranenud köögi materiaalne olukord ei saa koolis õpetada kodundust, sest eraldi õppekööki pole juurdeehituseta võimalik sisustada. Kaadri iseloomustus ja kvalifikatsioon Õpetajaid on koolis 31, muud personali 14. Tabelis 16 on toodud õpetajate jagunemine staaži järgi. Tabel 16. Õpetajate jagunemine staaži järgi töötatud aeg õpetajate arv kuni 2 aastat 3 2–5 aastat 3 5–8 aastat 2 8–11 aastat 2 11-15 aastat 2 üle 15 aasta 19 Enamik õpetajaid on kõrgema pedagoogilise haridusega. Tabel 17. Õpetajate haridus kõrgpedagoogiline 20 kõrgem 1 keskeri 7 üldkesk 3 (neist 2 on ülikooli lõpetamas) Täienduskoolituse kursustel käiakse meelsasti, seejuures jaotub koolitus õpetajate vahel ebaühtlaselt. 1998/1999 õppeaastal käis 19 õpetajat 42-l kursuse moodulil kokku 38 190 krooni eest. Soovida jätab omandatu edasiandmine kolleegidele. Enam on vaja õppida lisaerialasid. Kaadri voolavusest pole põhjust kõnelda. Pigem paistab silma, et paljud staažikad õpetajad on töötanud meie koolis 20–30 aastat. Õpetajatest 25,8% on mehed. Kaheksast meesõpetajast kuus töötavad põhikohaga. Pedagoogiline kollektiiv vajab noorendamist. 25% õpetajatest on pensioniealised või sellele väga lähedal. Noori õpetajaid võib saada algklassidesse, kuid ülejäänud erialadel on see keeruline. Kiili Koolil on ainult üks eelis riigi keskmise kooliga võrreldes. See on soodne asukoht Tallinna ligidal. Kuna õpetaja palk noori ei veena, siis võib arvestada elamispinna pakkumisega, korterivõimalused on aga minimaalsed. Koolijuhil on peaaegu võimatu pedagoogilise kollektiivi taset mõjutada tasemelt või töötulemustelt nõrkade õpetajate väljavahetamisega, kuna puudub seaduslik võimalus õpetajat töölt vabastada. Lõpetajate tase Tabel 18. 1998/1999. õppeaasta riigieksamite tulemused aine riigi keskmine Harjumaa keskmine (va Tallinn) Kiili keskmine Koht maakonnas (va Tallinn) emakeel 57,6 56,1 57,69 (13 õpilast) 8 inglise keel 61,77 62,77 51,31 (13 õpilast) 16 ajalugu 45,32 45,57 47,75 (4 õpilast) 6 matemaatika 43,17 44,85 26,09 (11 õpilast) 14 keemia 52,86 46,82 37,22 (9 õpilast) 8 bioloogia 51,21 52,21 60,92 (12 õpilast) 2 Lõpetajatest jätkas kõrgkoolis 1997. a 18%, 1998. a 44,4% ja 1999. a 23%. Hoolekogu ja õpilaste omavalitsus Kooli hoolekogu ärkas pärast pausi jälle elule veebruaris 2000. Valiti uus esimees/naine ja koostati põhimäärus. Kooli õpilaste omavalitsus on tegutsenud vahelduva eduga aastaid, kuid klassivälise töö organisaatori kinnitusel on praegune koosseis kõigist eelmistest tugevam. Kooli juhtkond on võimaldanud omavalitsuse liikmetele osavõtu õppustest ja üritustest väljaspool kooli. Huviringid 1999/2000. õppeaastal töötab koolis 14 ringi (vt lisa 1). Vanematel õpilastel on võimalik osaleda korvpallis-trennis, näiteringis, arvutiringis, õmblusringis ja naharingis. Ringides osaleb kokku üle 200 õpilase. Paljud õpilased leiavad pärast tunde rakendust Kiili Kunstide Koolis. Lapsevanemate nägemus 2000. a jaanuaris tehtud lapsevanemate küsitlusest selgus, et soovitakse keskkooliosa säilimist. Sealjuures oodatakse õpetamise taseme tõstmist ja õppekava täiendamist kodunduse, võõrkeelte, arvutiõpetuse, majandusõppe ja autoõppe osas. Positiivset nähakse kooli turvalisuses ja heas toitlustamises. Lapsevanemad on rahul klassivälise tööga, kuid enam tahetakse huviringe. Muretsetakse ebaühtlase õpetamise taseme ja kooli võimaluste piiratuse pärast. Tõsiseks ohuks loetakse rasket koolikotti, rahul ei ole lapsevanemad kooli ja kodu vahelise infovahetusega. Keskkooliõpilased kooli muutumisest (kirjandite põhjal) – kool vajab juurdeehitust, uut klassimööblit – korralik paljude arvutitega arvutiklass – võimla vajab uut põrandat – õpetajaskond vajab uuendamist ja pidevat täiendusõpet – koolimaja vajab remonti – õppekavasse tuleb lisada saksa ja ladina keel Kiili Lasteaed Ülevaate koostas Liis Jurak Kiili valla alaliste elanikena on seisuga 14. veebruar 2000. a registreeritud 155 koolieelikut, kellest lasteaias käib 58 last. Lisaks käib lasteaias 18 last, kes pole registreeritud alaliste elanikena (kokku 76 last). Sõimes käib 14 ja aiarühmades 62 last. Lasteaias töötab 20 inimest. Lasteaed on avatud 12 tundi, mis tänasel päeval rahuldab elanikkonna vajaduse. Lasteaed on valmis töötama ka valverühma näol enam tunde, kuid see pole lapse seisukohalt kõige parem lahendus. Lasteaia kollektiiv ja lapsevanemate hoolekogu on seisukohal, et optimaalne lasteaeda tuleku aeg on pärast teist eluaastat, et harjutada last kollektiiviga enne vanema tööleasumist lapse kolmeaastaseks saamisel. Omaealiste lastega suhtlemisel on abiks beebikool, mis töötab lapsevanemate vaba soovi alusel (üheksa last). Vajalikud tegevused lasteaia materiaal-tehnilise seisundi parandamiseks Koolieelsete lasteasutuste seadus määrab: vallavalitsus loob kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele võimaluse käia teeninduspiirkonna järgses lasteasutuses alates 1. juulist 2002. a. Nende tingimuste loomiseks tuleb rekonstrueerida projektijärgne lamekatus viilkatuseks, mis annab võimaluse lisaruumide saamiseks osalise lasteaias käimise soovi korral ja kodustele lastele alushariduse andmiseks. Ümberehitus võimaldaks õppekava koostada laste isikupära ning ealisi ja soolisi iseärasusi arvestades, parandaks personali töötingimusi (maalimise, voolimise, meisterdamise jt tegevuste ajalise läbiviimise muutmine) ning lubaks efektiivsemalt kasutada tööaega, õpetajate teadmisi ja oskusi. Eesti terviseedenduse prioriteete silmas pidades kavandatakse tegevusi 23 sihil, mis on rühmitatud viide lõiku. Lasteaia baasil on võimalik teostada alalõike, mis on toodud alljärgnevalt. Tervislik toitumine Vajalik oleks uuendada köögi sisustus (vt hoolekogu 29. juuli 1999. a ettepanek). Kehaline aktiivsus, vaimne tasakaal Lasteaial peaks olema lisasaal, mis võimaldaks olemasoleva saali sisustada statsionaarsete võimlemisvahenditega, mida täiendaksid mänguväljakul ohutud mitmekülgset füüsilist koormust võimaldavad vahendid. Selle olemasolul saaks praeguse saali sisustada muusikatoaks. Ühiskond ja inimese tervis Luua basseini kasutamise võimalus projektide kaudu. Keskkond ja tervis Teha rühmadesse riiete kuivatuskapid ja osta automaatpesumasinad. Nii oleks lapsevanematel ja rühmaõpetajatel vähem muret laste riiete määrdumise ja märjakssaamise pärast. Seega saaks laps olemasolevas keskkonnas vabalt tegutseda, mis tõstaks lapse enesekindlust ja arendaks tegutsemisjulgust. Vajalike tegevuste loetelu, mis muudaks töökeskkonna tingimusi: * lamekatuse ümberehitus; * pesuköögi rekonstrueerimine; * ruumid käeliseks tegevuseks; * köögiinventari väljavahetamine; * tualettruumide remont; * elektri- ja veesüsteemide korrastamine; * laste ohutuse tagamine (tuletõrjesignalisatsioon); * jooksvad remonditööd õuealal (haljastusega katmata alade korrastus). Vanema poolt kaetava osa suurus peaks olema seotud lapse vanusega, laste arvuga perekonnas ning lapsevanema võimalustega. Elanikele, kes pole end vallaelanikuna registreerinud, peaks lasteaiamaks olema kõrgem. Muud vajalikud muudatused Lasteaia õpetajate puhkus ja töötasu tuleks ühtlustada kooliõpetaja omaga, mis annaks võimaluse valida lasteaia õpetaja ametikohale kutseoskuste ja lasteaia õpetaja nõuetele vastava haridusega spetsialiste. Tagada olemasoleva kaadri erialane koolitus (kaugõppes õppides on koolitusraha suurus praeguse töötasu juures ülejõu käiv). Lapsevanemate hulgas tuleb püüda tõsta teadlikkust hariduse, harituse ning tervise vajalikkusest. Tulevane lapsevanem peaks juba koolis saama õpetust, kuidas oma last kasvatada. Eesmärk on, et lapsevanemad sooviksid osaleda laste kasvatamisel (teeks tööd koos lapsega, puhkaks koos lapsega, tunneks huvi lapse tegemiste vastu, oskaks sellest rõõmu tunda). Lisaks riiklikule õppeprogrammile tuleks kasutada lapsevanemate soovil alternatiivprogramme (rahastamine – lapsevanem 60%, vald 40%) eeldades, et lahendatud saab ruumide küsimus. Vajadus on meespersonali järele, kes tegutseks poisslastega. (Laps õpib eeskuju näol; naisõpetaja käest ei saa nõuda meestetöö oskamist.) Tulevikus peaks lasteaed koordineerima tööd Kiili valla alusharidust vajavate lastega: * nende kooliks ettevalmistamine; * päevakeskus; * lapsevanemate koolitus; Praegu puudub lasteaial side kodus olevate laste vanematega. Lapsevanem peaks soovi korral saama oma lapsega kodus olla lapse kooliminekuni. Tal peaks olema võimalus käia lapsega päevakeskuses end täiendamas ja last arendamas. Kiili Kunstide Kool Ülevaate koostas Sirle Piisang Kiili Kunstide Kooli (edaspidi KKK) loomine Määrus KKK asutamise kohta kirjutati alla 14. augustil 1990. a. Reaalset tegutsemist alustati 3. septembril 1990. aastal Kiili Rahvamaja ruumides (Kunstiosakond Kiili Ambulatooriumi ruumides). Siis oli KKKs kolm osakonda: muusikaosakond (õppureid 34), kunstiosakond (õppureid 14) ja tantsuosakond (õppureid 21). KKK õpilaste arv, osakonnad ja töötajad Praegu õpetatakse endiselt kolmes osakonnas. Kokku on KKKs 94 õppurikohta, õpilasi on 89, sest 5 õpilast õpivad kahel erialal. Õpetajaid on 12, neist 7 kõrgharidusega ja 2 omandavad kõrgharidust. KKK on ainuke muusikaharidust andev õppeasutus Kiili vallas. KKKs tehtav töö ühendab haridus- ja noorsootöö. KKK põhitegevus on Haridusministeeriumi õigusaktidega määratud mahus eelprofessionaalse muusika- ja kunstihariduse andmine Kiili valla õpilaskonnale. Selle kõrval mitte vähemtähtsana on KKK ülesanneteks: – tagada noortele võimalus eesmärgipäraselt sisustada vaba aega; – tagada noortele võimalused isiksuse igakülgseks arenguks ja toimetulekuks; – laste ja noorte loomevõimete avastamine ja arendamine; – kohaliku kultuurielu edendamine; – kohalike taidlusmuusikute ja muusikaarmastajate ettevalmistamine; – laste ja ka täiskasvanute silmaringi avardamine. Muusikaosakond Muusikaosakonnas õpib 43 õpilast. Õpetatakse järgmisi erialasid: * klaver (eriala õpetamist alustati 1990. a), * plokkflööt (1990); * akordion (1990); * laulmine (1998); * kitarr (1990) ja * lisaerialana süntesaator (1993). Muusikaosakonnas on peale erialapilli kohustuslikeks õppeaineteks solfedžo ja muusikalugu. Alates 1993. aastast töötab muusikaosakonna juures eelklass. Eelklassi õpilased on enamasti lasteaialapsed. Praegu on eelklassis 23 õpilast. Tunnid toimuvad Kiili rahvamaja ruumides. Aastate jooksul on juurde ehitatud kaks klassi ja käesoleval momendil saab KKK kasutada viit ruumi. Igal õpetajal oma klassi ei ole, aga omavaheline koostöö võimaldab olemasolevate ruumidega hakkama saada. Kujutava kunsti osakond Kujutava kunsti osakonnas õpib 23 õpilast, neist neli 1997. a avatud eelklassis. Praeguste ruumide olukorraga võib rahule jääda. 1996. a veebruaris valmis Kiili Rahvamajas endises õmblustöökojas kunstiosakonnale hädavajalik eraldi klass. Tantsuosakond Tantsuosakonnas õpib 5 õpilast. Tunnid toimuvad Kiili Rahvamaja saalis. KKKs saadava hariduse kättesaadavus KKK eelarve moodustub 83% valla eraldatavatest rahalistest vahenditest ja 17% õppemaksudest. Praegused õppemaksud kehtivad 1998. a jaanuarikuust. Õppemaksud erinevates osakondades: * muusikaosakonnas – 150 krooni ühes kuus (1350 krooni aastas) * eelklassis – 55 krooni kuus (440 krooni aastas, eelklass alustab tööd oktoobrikuus) * kunstiosakonnas – 110 krooni kuus (990 krooni aastas), eelklassis 65 krooni kuus (585 krooni aastas) * tantsuosakonnas – 110 krooni kuus (990 krooni aastas) Nimetatud õppemaksud ei ole küll väga suured (võrreldes Tallinna koolidega), aga ka nende puhul on mõnes peres raskusi õppemaksu tasumisega. Eesmärk peaks olema, et õppemaksu pärast ei jätaks kooli tulemata ka majanduslikult vähemkindlustatud perede lapsed. Oleks vajalik, et KKK saaks võimaluse anda õppemaksusoodustusi (see võimalus oli mõned aastad tagasi olemas). Raskemas olukorras on õpilased, kes käivad KKKs Nabalast või Luigelt. Rohkem on probleeme just rühmatundide, ansamblite ja kontsertide toimumise osas, sest individuaaltunde saab ikka kokku leppida. KKKs õppimine võiks ka valla kaugematest kohtadest õppuritele olla transpordi mõttes tasuta. KKK probleemid Eelneva üheksa tegutsemisaasta jooksul on soetatud suur osa vajaminevast inventarist. On saadud juurde tööruume, on omaette õpetajate tuba (aastast 1998). 1999. a jooksul soetati tänu riiklikule dotatsioonile rütmipillid, pianiino, akordion, kitarr, plokkflöödid, saatesüntesaator, mikrofon koos statiiviga, laulukaja. Saame kasutada rahvamajale kuuluvat võimendussüsteemi ja mikrofone. Töötingimused on seega rahuldavad. Pedagoogid on need, kes loovad tingimused laste arenemiseks ja hetkel on KKK kollektiiv teotahteline ning valmis kaasa minema uuendustega, samuti omab head erialast ettevalmistust. Seega seostuvad peamised probleemid pedagoogitöö madala tasustamisega. Kui kõrgharidusega õpetajate palgatariifiks peaks olema 4000 krooni kuus, siis KKKs on see 3215 krooni kuus normkoormuse juures. Raske on kinni hoida ja palgata professionaalset kaadrit sellise palgavahe puhul. Väikeses vallas ei ole võimalik spetsialiste kohapealt palgata. Transport linnast siia ja tagasi on väikeste palkade tõttu kallis. Vähe on raha pedagoogilise kaadri täiendusõppeks. See probleem alles hakkab täies teravuses tekkima, sest KKKs on palju noori, alles kõrgkooli lõpetanud õpetajaid. Tehnilistest vahenditest tuleks kooli igapäevaseks tööks muretseda arvuti, mida saaks kasutada ka «muusika tegemiseks». Edaspidi on rahvamajaga ühiseks kasutamiseks vajalik audio-videotehnika soetamine ning muude õppevahendite muretsemine. Tõhustama peaks koostööd kooli ja lasteaiaga, koostöö rahvamajaga on ka praegu väga hea. Suurendada võiks KKKs õpitavate erialade arvu – praegu on proportsionaalselt liiga palju klaveriõpilasi. Juba 2000. a sügisest tahaks hakata õpetama saksofoni (õpetaja olemas). Selleks aga on edaspidi vaja juurde soetada pille. Vajalik oleks luua kooli üldmuusikaosakond, kus õppimine annab vabamad käed eriala valikule ja kus ei seataks piire vanusele. Üldmuusikaosakonnas oleks põhirõhk koosmusitseerimise tundidel. KKKs võiks õppida ka vallas elavad täiskasvanud ja seda mitte oluliselt kõrgema õppemaksu eest. Raamatukogu Ülevaate koostas Taie Saar Raamatukogu roll ühiskonnas Muudatused raamatukogudes algasid 1990. aastatel. Eeskätt avaldus see infotulva tohutus kasvus ja infotehnoloogia hoogsas kasutuselevõtus. Tänaseks on raamatukogu üks tähtsam ülesanne olla infovahendaja. Raamatukogu kui institutsiooni üldpõhimõtted tulevikus: – raamatukogu on ühiskonna tuleviku lahutamatu osa; – raamatukogu lähtub oma tegevuses eelkõige kasutajast; – suur ja väike raamatukogu muutuvad võrdseks ja väikeste raamatukogude tegevus võib olla isegi efektiivsem; – raamatukogu muutub kohaks, kus inimesed saavad infovõrke kasutada; – raamatukogu kasutavad info saamiseks ka need inimesed, kel pole vastavat haridust ja oskust infovõrke kasutada; – trükitud raamatu osatähtsus ei kao; – raamatukogu kui vähem kindlustatud ühiskonnakihtide abistaja ja nende arengu oluline osa. Ka Kiili raamatukogu peab oma arengu planeerimisel lähtuma neist põhimõtetest. Hetkeolukord Kiili raamatukogus Viimast viit aastat iseloomustab lugejate ja laenutuste arvu pidev kasv (vt tabel 19). Viie aastaga on lugejate arv kasvanud 307-lt 389-le. Kümme aastat tagasi, 1989. a oli lugejate arv 252 ja laenutusi aasta jooksul 5780. Tabel 19. Kiili raamatukogu põhinäitajate muutus aastatel 1995–1999 1995 1996 1997 1998 1999 lugejad 307 319 359 388 389 laenutused 8668 9458 9980 10 689 10 583 Põhjused, mis tingivad nõudluse kasvu raamatukogu teenuste järele: – raamatute ja perioodika hinna pidev kasv; – väljaantava kirjanduse nimetuste arvu kasv; – inimeste isiklike vajaduste muutus – pideva enesetäiendamise, täiendus- ja ümberõppe vajadus. Lugejatest umbes pooled on lapsed. Aktiivseid lugejaid, kes külastavad raamatukogu keskmiselt kord nädalas, on ümmarguselt 100. Täiskasvanud lugejatest on enamik töölkäivad inimesed, järgnevad kodused ja pensionärid. Kõige vähem on üliõpilasi, sest Kiili raamatukogu ei ole vastava kirjanduse puudumise tõttu suuteline nende soove rahuldama. Enim loetakse nn ajaviitekirjandust. Ka üldhariva ja teatmekirjanduse vastu on huvi küllalt suur. Väga suurt huvi tuntakse perioodika vastu. Edaspidi tuleks pöörata põhitähelepanu teatmekirjanduse muretsemisele, et suuta teenindada kõiki lugejagruppe. Kirjanduse ostmist finantseeritakse nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt. Omavalitsuse poolt saadav trükiste ostu summa sisaldab ka ajakirjanduse tellimusi. Riigi poolt eraldatav raamatute ostmiseks mõeldud summa sõltub valla elanike arvust – 1999. ja 2000. a ühe elaniku kohta 20 krooni. Tabel 20. Raamatukogusse juurdetulnud eksemplaride arv viimase viie aasta jooksul 1995 1996 1997 1998 1999 495 416 487 552 590 Tabel 21. Rahaliste vahendite päritolu kirjanduse ostuks (kroonides) 1995 1996 1997 1998 1999 2000 kohalik omavalitsus 10 000 13 500 20 000 24 000 27 500 30 000 riik 14 500 16 600 28 300 30 300 36 240 36 560 Raamatukogu kasutada on praegu 52 m² – seda on vähe. Täielikult puudub lugemissaal, kusjuures kohapeal raamatute lugemise osatähtsus pidevalt kasvab. Ruumipuudus on hetkel raamatukogu kõige suurem probleem. Puudub võimalus arenguks ja uute teenuste pakkumiseks (näit muusikaosakond, avalik internetituba). 1998. ja 1999. a osteti raamatukogule arvuti ja raamatukogu programm Kirjasto 3000. Riistvara ostmist finantseeris vald, tarkvara ostmiseks sai raamatukogu lisaks omavalitsuse rahadele 10 000 krooni toetust Kultuuriministeeriumilt. See tagab Kiili raamatukogule võimaluse infotehnoloogia arenguga kaasas käia. Kiili raamatukogu arengueesmärgid Infotehnoloogia areng on raamatukogu tulevases arengus kõige olulisem. Aastaks 2005 peaks raamatukogus olema elektronkataloog. Raamatufond – praegu 13 000 eksemplari – peaks selleks ajaks olema arvutisse sisestatud. Alustada tuleks ka perioodika analüütiliste kirjete koostamisega. Käivitada tuleks arvutilaenutus. Raamatukogus võiks olla avalik internetituba, et teha võimalikuks info hankimine. Kui avalik internetituba asub mujal vallas, peaks raamatukogus olema vähemalt üks internetiga ühendatud lugejaarvuti. Raamatute kõrval oleks oluline ka elektrooniliste andmebaaside ostmine. Praegusega võrreldes on kindlasti vaja eraldi lugemisruumi. Kuna on olemas Kiili Kunstide Kool, siis oleks edaspidi vajalik täiendava muusikaalase kirjanduse, muusikakeskuse, plaatide, kassettide muretsemine ja tingimuste loomine muusika kuulamiseks. Et kõiki neid teenuseid pakkuda, tuleks eelnevalt uurida kasutajate vajadusi. Infotehnoloogia arenguga, uute teenuste pakkumisega ning fondi suurenemise ja täiustumisega seoses tuleb leida raamatukogule uued ruumid. Kõik eelnev toob kindlasti kaasa lugejate arvu ja külastuste edasise kasvu. Raamatukoguhoidja töökoormus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Vajalik on kaadri koosseisu suurenemine terve või poole töökoha võrra. Rahvamaja Ülevaate koostas Antonida Kauber Töötajad Rahvamajas töötab üks põhikohaga töötaja – rahvamaja juhataja, kes on kultuurialase tegevuse organiseerija vallaelanikele, ja neli taidlusringide juhendajat. Tegutsevad taidlus- ja huviringid ning huviklubid – Kiili Koor (osalejaid 19) – Noorte segarühm (12) – Naisansambel (8) – Memmede tantsurühm (12) – Naisansambel (10) – Aeroobikaring (16) – Solistid (2) – Kiili Naiste Klubi (18) – Laste rahvatantsurühm (16) – Pensioniealiste klubi «Tujutare» (pidevalt 35–40, suurematel üritustel kuni 100) – Mudilaste rahvatantsurühm (20) Aktiivselt tegutseb Kiili Koor. Esinetakse rahvamaja kontsertidel, võetakse osa maakondlikest ning vabariiklikest üritustest. Koori kollektiiv ei õpi üksnes koorilaulu, vaid on ette valmistanud ka show-programme rahvamaja peoõhtuteks. Edukas on olnud ka laste tantsurühm, mis 1999. aasta kevadel võttis osa Soome Salo linna laste laulu- ja tantsufestivalist. Sinna pääsesid ainult maakonna tublimad tantsijad. Memmede rahvatantsuring tähistas 1999. a septembris oma kümnendat tegevusaastat. Võetakse osa kõikidest maakondlikest üritustest ja palju kordi on esinetud oma rahvamaja pidudel. Lisaks sellele on tantsurühmal tihedad sõprussidemed Jüri Kultuurikeskuse, Saku Rahvamaja ja Salme Kultuurikeskuse tantsurühmadega. Noorte segarahvatantsurühm tegutses vägagi aktiivselt, andes klubiõhtutele palju nooruslikku sära ja energiat. Üritused Rahvamajas toimuvad nii meelelahutuslikud puhkeõhtud kui ka tähtpäevalised temaatilised üritused. Meelelahutuslikku laadi õhtud toimuvad kord kuus. Õhtuid sisustavad erinevad külalisesinejad (tantsutrupid, näitlejad, lauljad jne) ja ansamblid. Need õhtud on isemajandavad. Seega väga nimekaid ja tuntud ansambleid ei saa alati kutsuda. Traditsioonilised on teatud tähtpäevi tähistavad üritused: – Iseseisvuspäeva pidulik õhtu – Emadepäeva kontsert, näitus, perepäev – Jaaniõhtu – Jõulukuu üritused Huvitavaid üritusi viib läbi Kiili Naiste Klubi. On olnud mitmeid kohtumisõhtuid. Külla on kutsutud põnevaid lektoreid. Naiste klubi on olnud eestvedaja jõulu- ja mailaada korraldamisel. Pensioniealiste klubi «Tujutare» viib oma õhtuid läbi kord kuus. Neil on sõprussidemed eakaaslaste klubidega Raplas ja Jüris. Esinema on kutsutud nii taidluskollektiive kui ka professionaalseid näitlejaid, lauljaid jt. Tujutarelased valmistavad ka ise ette huvipakkuvaid kavasid. Rahvamajas toimuvad paar korda kuus diskoõhtud. Põhilise diskopubliku moodustavad koolinoored. Rahvamaja tegevuse sihtgrupp Rahvamaja ringide tööst ja korraldatavatest üritustest võtavad osa erinevas vanuses inimesed – alates kuuendast eluaastast lõpetades pensioniealistega. Igaüks leiab endale sobiva ettevõtmise. Oma põhieesmärgiks on rahvamaja seadnud rohkem tegeleda laste ja noortega, sest neist kasvavad tulevased koorilauljaid, rahvatantsijaid jne. Rahvamaja tegevusest võtavad osa peamiselt Kiili keskuses elavad inimesed. Mõned üksikud käivad Nabalast, Kurnalt, Mõisakülast ja Saustist. Väga vähe osaleb rahvamaja üritustel Luige küla elanikke. Keskasulast kaugemal elavatele inimestele on takistuseks kindlasti transport. Rahvamaja ringid töötavad ja peod toimuvad enamasti õhtusel ajal. Mõnikord on põhjuseks ka ebapiisav reklaam. Külades ei ole kohta, kuhu reklaam üles panna, et seda kõik näeksid. Inimene, kes pidevalt keskuses ei käi ja on väheaktiivne, ei pruugi teada saada, mis rahvamajas toimub. Siinkohal oleks abi, kui kohalik ajaleht ilmuks regulaarselt iga kuu. Rahvamaja saaks seal oma kuuürituste toimumise aegu reklaamida. Ka inimesed on muutunud passiivsemaks ja erilist huvi ega omaalgatust üles ei näita. Valda on asunud elama palju uusi elanikke, kelle huvialade ja soovide kohta rahvamajal info puudub. Tuleks läbi viia küsitlus, et teada saada, millega tahetakse tegeleda. Rahvamaja materiaalsed probleemid Rahvamajas toimus viimane kapitaalremont 1980. a. Pärast seda on vähesel määral tehtud sanitaarremonte. Tänu Kiili Kunstide Kooli direktorile Tonio Tamrale, õpetajatele ja lapsevanematele vahetati 1991. a rahvamaja katus. Töö tehti tasuta. Rahvamaja ruumid ja ka välifassaad vajavad remonti. Aastaid seisab remontimata keldrikorrusel asuv kaminaruum ja saun. Seda ruumi kasutati varem klubiõhtute läbiviimiseks ja üüriti inimestele välja. Suures osas on amortiseerunud rahvamaja mööbel, eriti saalitoolid. Olemasolevad toolid on mõeldud vaatesaali toolideks, kuid meil tuleb neid pidevalt ümber paigutada. Kohvikklubi õhtutel on neid üldse raske kasutada ja need võtavad enda alla liialt põrandapinda. Aegunud on lavatehnika, eriti valgustus. Kogu elektrisüsteem on vaja laval uuendada. Olemasoleva helitehnikaga saame praegu oma üritusi korraldada, kuigi diskode läbiviimiseks oleks vaja võimsamat helitehnikat. Meie helitehnikat kasutavad ka Kiili Kunstide Kool ja Kiili Kool. Rahvamajal puudub igasugune audio-videotehnika, mida oleks vaja oma töö ilmestamiseks ja jäädvustamiseks. Seda saaks kasutada ka valla teised asutused. Peamiselt tegutseb rahvamaja valla finantseerimisel. Osa peoõhtuid on isemajandavad. Suuremate ürituste (jaanipäeva, perepäevade, emadepäeva tähistamine) puhul oleme pöördunud ka vallas tegutsevate firmade poole sponsorluse saamiseks. Võimaluse piires on meid abistatud. Vallas ei ole suuri, jõukaid firmasid, kellelt söandaks rohkem sponsorlust paluda. Spordielu Ülevaate koostamisel osalesid Olev Rannik, Sten Vendel, Kadri Leetmaa Spordirajatised Spordirajatistest on vallas kooli võimla (12×26×5,5) ja staadion (ring 4×300 m, sirge rada 6×130). Nii spordisaal kui staadion on alamõõdulised (normaalmõõtmed spordisaali puhul 18×36×7 ja staadioni puhul ring 400 m). Pallimänguväljak (korvpalli ja võrkpalli mängimiseks) on samuti lühem kui normaalmõõtmetes korvpalliplats. Staadion on ehitatud 1974. aastal ning vajaks remonti. Vallas ei ole ujumiskohta. Pikemas perspektiivis on mõttekas valda eelsoojendusega välisujula ehitamine, mida saaks kasutada vähemalt aprillist oktoobrini. Uurida tuleks Nabala tiigi puhastamise ning hooldamise võimalusi. Puudust tuntakse Kiilis jõusaalist, mis siin kunagi oli. Külades puuduvad igasugused spordirajatised. Luigel on olemas asfaltkattega plats, kuhu tuleks kohe paigaldada korvpalli tagalauad ja rõngad. Arvestades mängijate hulka, võiks lisaks Kiili aleviku spordirajatistele Luige külas olla korralik korvpalli- ja võrkpalliplats ning Nabala ja Paekna külades võrkpallimängimise võimalus ja väike korvpalliplats 1 posti ja tagalauaga. Talvel radade tegemiseks on vallal vana «Buran» lumesaan. Vähe on laste mänguväljakuid (ronimisvahendeid, kiiged jms). Spordialade harrastamine Kõige aktiivsemalt tegeldakse Kiilis korvpalliga. Selle alaga tegelevad erinevas eas mehed ja ka tüdrukud. Kokku on korvpalliharrastajaid ligikaudu 70. Siinkohal on plussiks eestvedajate aktiivsus ja aastatepikkune traditsioon. Korvpalli harrastamisel on täiskasvanute puhul suur osa Kiili Spordiklubil ning koolinoorte puhul koolis toimuvatel korvpallitrennidel. Korvpallis on nii täiskasvanud kui koolinoored saavutanud väga häid tulemusi maakondlikel ja muudel võistlustel. Mitme spordiala harrastamiseks tipptasemel on Kiili vallas vähe inimesi. Kiili alevikus on võimalused võrkpalli mängimiseks. 1999. aastal korraldati üritus Kiili Võrkpall ´99. Jalgpalli mängimiseks on tänavu ostetud jalgpalliväravad ja võrgud. Varem on aktiivselt tegeldud koroona ja lauatennisega. Spordiklubid Kiilis Kiilis on kaks spordiklubi: Kiili Spordiklubi ja KMK KiNa (Koroonaspordiklubi). Kiili Spordiklubi on loodud 1998. a seoses korvpalliga, kuna teatud võistlustest tohtisid osa võtta ainult Kiili valla elanikud või sealse klubi liikmed. Hetkel on Kiili Spordiklubil ligikaudu 50 liiget. Tegeldakse peamiselt korvpalli ja võrkpalli harrastamisega. Osaletakse erinevatel võistlustel ja turniiridel, seega tegeldakse spordiga aastaringselt. Spordiklubis on paljud inimesed ka väljastpoolt Kiili valda. Plaanitakse hakata tegelema ka selliste spordialadega, millega hetkel eriti ei tegelda. Kokkuvõtteks Kokkuvõtteks võib peamiste spordialaste probleemidena Kiili vallas nimetada väikseid rahaeraldisi antud valdkonda. Samuti ootaks rohkem ühiskondlikku tööd (nt spordirajatiste korrastamisel). Vallale oleks heaks reklaamiks mõningate suuremate turniiride või võistluste toimumine. Sportimisvõimaluste olemasolu kohapeal võimaldab inimestel tervislikult aega veeta. Uute elanike tulekuga valda jäävad kohapealsed inimesed üksteisele võõramaks. Sport võib siinkohal saada üheks vahendiks sellise trendi ärahoidmisel. Seetõttu on oluline elementaarsete spordirajatiste olemasolu võimalikult kodukoha lähedal. Sotsiaalhoolekanne Ülevaate koostamisel osalesid Nelli Rohi, Tiia Part, Kadri Leetmaa Valla sotsiaaltöö eesmärgid Valla töö üheks üldine eesmärk peaks olema valla praeguste ja tulevaste elanike võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine. Sotsiaaltöötaja inimkäsitlusse kuulub kindlasti arusaam inimesest kui väärtusest. Oluline on ennetav sotsiaaltöö, lahenduste otsimine indiviidi ja ühiskonna vahelises konstruktsioonis. Valla sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada peamiselt seda elanikkonna osa, kes ei tule endaga toime. Selles osas tuleks eristada kahte abivajajate gruppi: 1) pidevalt abi vajavad inimesed, kelle toimetulekuraskusi saab leevendada ja 2) ajutiselt toetust vajavad inimesed, kes vajavad abi toimetulekuraskustest ülesaamiseks. Teatud tingimustel võib abi vajada iga vallaelanik ning ideaalis peab vald olema valmis teda ja tema peret ajutiste raskuste (nt haigus, tulekahju ja muud õnnetused) puhul toetama. Probleemiks on kujunenud pikaajaline töötus. Pikemat aega abivajavatel inimestel kujuneb stressimeeleolu, kaob töö harjumus, neid ohustab moraalne allakäik (alkoholism jms). Valla sotsiaaltöö eesmärgiks peaks olema sellise kontingendi suurenemise vältimine (eelkõige laste arvel) ning võimalikult paljude sellises olukorras inimeste aitamine – iga inimene on väärtus. Ka pidevalt abi vajavate inimeste puhul peab soosima toimetuleku õppimist. Seda eesmärki täidab näiteks Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrus nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise ja tingimuste korra kehtestamine», mille kohaselt ei saa rahalist toetust maksta otse vastava teenuse osutajale, vaid tuleb kanda abivajaja pangaarvele või maksta sularahas. Sama printsiipi järgitakse reeglina ka valla sotsiaaltoetuste maksmisel. Oluline eesmärk on probleemsetes peredes laste abistamine, et kasvatada nendest võimalikult iseseisvaid ja enesega toimetulevaid inimesi. Üks võimalus on kiriku ja valla vahelise koostöö arendamine. Alates 2000. a on inimestel oma probleemidega võimalik pöörduda Jüri koguduse esindaja poole. Vastuvõtt toimub kord kuus vallamajas ja kord kuus Nabala palvemajas. Erinevate probleemide puhul vajavad inimesed psühholoogilist nõustamist ning sageli julgustamist oma probleemidega spetsialistide poole pöördumiseks. Sotsiaalhoolekande sihtgrupid Sageli, kuid mitte alati, vajavad abi inimesed järgmistes sihtgruppides: – paljulapselised pered; – vähekindlustatud lastega pered (vanemad tööta või väikese sissetulekuga); – vähekindlustatud üksikvanemad (kes reaalselt lapsi üksi kasvatavad); – probleemsed lastega pered; – töövõimetuspensionil olevate inimeste pered, milles on kooliskäivaid lapsi; – vanemliku hoolitsuseta lapsed (orvud ja eestkostel olevad); – puuetega inimesed; – lähedaste toeta üksikvanurid; – inimesed, kellel puuduvad sotsiaalsed garantiid (ei oma kindlat sissetulekut, ravikindlustust). Abivajajate orienteeruv hulk Suuri, alates nelja lapsega, peresid on praegu 19. Vähekindlustatud, kuni kolme lapsega kahe vanemaga peresid on 13. Vähekindlustatud, kuni kolme lapsega üksikvanema peresid on kolm. Kokku on 35 abivajavat lastega peret, nendes 143 last. Neist on probleemseid lastega peresid (alkoholism ja/või vähene hoolitsus) viis ja töövõimetuspensionil olevate inimeste peresid, kus on kooliskäivaid lapsi, kolm peret. Vallas on kolm vanemliku hoolitsuseta alaealist last, üks orb (kasuperes hooldamisel) ja kaks eestkoste all olevat last. I grupi invaliide on neli, II grupi invaliide 46 (neist üks Ravilas erihooldekodus ja kaks avahooldusel liikumispuudega inimest), III grupi invaliide 11 ning lapsinvaliide 10. 1. aprillist 2000. a enam invaliidsusgruppe ei määrata, vaid määratakse haiguste raskusastmed. Lähedaste toeta üksikvanureid on vähemalt 10, kellest kolm on avahooldusel (viimastest kaks ülalnimetatut liikumispuudega). Valla sotsiaalnõuniku juures kirjas olevaid tööd otsivaid inimesi on 26. Töötajad vallas Vallas on kolm sotsiaalvaldkonnaga tegelevat töötajat – valla sotsiaalnõunik, lastekaitseinspektor ja hooldustöötaja. Riigipoolsed toetused Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiir arvestab rahalist sissetulekut, mis jääb isikule pärast eluasemekulude tasumist. Allpool toimetulekupiiri elavatel peredel on õigus taotleda toimetulekutoetust. Varem sai toimetulekurahasid kasutada ka täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks. (Alates 1. juulist 1999. aastal see lõpetati.) Riigieelarvest on eraldatud raha veel järgmiste toetusliikide maksmiseks: 1) puuetega inimeste transpordihüvitis (alates 1. jaanuarist 2000. a maksab Pensioniamet); 2) puuetega inimeste ja haigete telefonikompensatsioon – nn elektriside hüvitis (alates 1. jaanuarist 2000. a maksab Pensioniamet); 3) hooldekodutoetus (alates 1. jaanuarist 2000. a enam rahalisi vahendeid selleks ei eraldata); 4) toetus Tšernobõli AEJ likvideerimisel osalenutele; 5) ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatud ravikulud. Alates 2000. a makstakse valla kaudu ainult toimetulekutoetust, Tšernobõli toetust ja ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatuid ravikulusid. Riigieelarvelised vahendid on järjest vähenenud. Sotsiaalabi 1999. aastal Sotsiaaltoetused 1999. aastal Kiili Vallavalitsus maksis 1999. a sotsiaaltoetusi kokku 436 perele (sealhulgas 290 pensionäri, kes said sümboolset ühekordset 100-kroonilist toetust). Toimetulekutoetust maksti neist 24 perele, ühe pere kohta keskmiselt 2303 krooni; kõige rohkem maksti perele toimetulekutoetust 11 800 krooni. Täiendavat sotsiaaltoetust maksti 146 perele, ühe pere kohta keskmiselt 711 krooni. Need 146 leibkonda (kogu vallas 2000. aasta 1. jaanuari seisuga 827 leibkonda) olid 1999. aastal suuremad abivajajad. Tabel 22 näitab riigi- ja vallaeelarvelisi vahendeid, mis maksti 1999. aastal erinevateks sotsiaaltoetusteks. Tabel 22. 1999. aastal sotsiaaltoetuste eraldamine riigi ja valla rahalistest vahenditest Riigi eelarvest Valla eelarvest Toetus Pered Summa Toetus Pered Summa Toimetulekutoetus 24 55 264 Koolitoit 46 12 610 Toimetulekuks täiendav sotsiaaltoetus; sellest: 146 103 776 Lasteaia toetus 6 3600 koolitoit 57 30 170 Ravikulud 4 1428 lasteaia toit 10 15 680 Ühekordne (suured pered, lapsinvaliidid, pensionärid) 303 42 250 huviring 3 2360 Küttepuud 2 1500 ravikulud 23 9534 Muu 3 5500 küttepuud 34 24 360 lastelaager 6 6000 muu toetus 39 15 672 Koolitoetus 60 33 000 50% sõidusoodustus II grupi invaliididele 4 605 transpordi kasutamise toetus puuetega inimestele 11 8899 telefonitoetus (elektriside) 3 725 hooldekodutoetus 1 17 000 toetusest Kiili Kunstide Koolile õppemaksu hüvitamiseks ... 9155 kokku 228 424 kokku 66 888 * Lisaks maksti 1999. aastal riigieelarve rahalistest vahenditest valla kaudu eelarveväliselt veel järgmisi toetusi: – Tšernobõli avarii tagajärjel kannatanutele – 5 taotlejat 4480 krooni – Ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatud ravikulud – 12 arvet, 51 939 Muu abi 1999. aastal Ligikaudu 20 peret said Jüri kiriku kaudu humanitaarabi (riideabi, toiduabi ja muu eluks vajalik). Detsembris tuli valda Norrast riideabi, mida said umbes 35 peret. Ka oma valla inimesed on toonud valda riideabi. Ühekordne abi mitte pidevalt abivajavatele inimestele Lisaks kuuluvad sotsiaalhoolekande valdkonda ühekordsed toetused inimestele eesmärgiga inimest väärtustada: – lapse sünnitoetus – 1999. aastal 500 krooni sünni kohta – imikupakk – 1999. aastal 450 krooni pakk – matusetoetus – 1999. aastal 500 krooni – juubelitoetus (75., 80. jne aastastele) – 1999. aastal 150 krooni – koolide lõpetamise preemia – 1999. aastal kokku 14 400 krooni Võimalikud muutused sotsiaaltöös tulevikus Probleemiks võib edaspidi kujuneda narkomaania levik noorte seas ning sellest tulenevad sotsiaalprobleemid. Samuti võib tulevikus raskusi tekkida noortel eluaseme hankimisega. Tulenevalt Tallinna lähedusest on kohalikele potentsiaalsetele elu alustajatele eluaseme hinnad kõrged. Tervishoid Ülevaate koostas Liis Aunin Lähtudes rahvusvahelistest, riiklikest ja maakondlikest õigusaktidest ja arengukavadest on Kiili valla tervishoiu peamine eesmärk elanike tervise parandamine ja elukvaliteedi tõstmine. Tervishoiu asutused Kiili vallas – Perearst Liis Aunin – rahastatakse vastavalt haigekassa nimistus olevate kindlustatud patsientide arvule – Hambaarst – rahastatakse arvete alusel haigekassa poolt Perearst Liis Aunini poolt osutatavate teenuste loetelu – Üldarstlik teenus, st patsientide vastuvõtt igal tööpäeval – Füsioteraapia – Massaaž väikelastele – Vereanalüüsid (kliinilised ja bioloogilised, vajadusel mikrobioloogilised). Teenindavad statsionaarsed raviasutused – Keila haigla – Magdaleena haigla – Mustamäe haigla jt Kiirabi Kiirabi asub Keilas, vajadusel Tallinnast. Apteegid Lähimad apteegid asuvad Tallinnas, Jüris ja Sakus. Tervishoiualased probleemid ja vajalikud tegevused: Inimeste tervisekäitumises toimunud negatiivsed muutused on järgmised: – järjest rohkem noori tarvitab alkoholi ja mõnuaineid; – inimeste füüsiline aktiivsus on madal, sport ei ole populaarne; – puudub vastutus oma tervise seisundi eest. Vajalik on inimeste tervise tähtsustamine kõigi vallaelanike poolt igal ajal, et parandada inimeste tervist. Selleks on tarvis: – piirata noorte võimalusi veeta aega koos alkoholiga (piirata «lõõgastumiskohtade» lahtiolekuaegu ja noorte sissepääsu nendesse); – korraldada aktiivse treeningu võimalusi valla territooriumil, sealhulgas noortele ja kroonilistele haigetele. Parema tervishoiuteenuse osutamiseks vallas oleks vaja: – teha kapitaalremont tervishoiupunkti ruumides; – edendada tervishoiu preventiivseid projekte, nt vererõhu skriiningut; – edendada töötervishoiualaseid projekte, vähendada traumatismi. Tähtsamad lahendamist vajavad tervishoidu mõjutavad olustikulised probleemid on järgmised: – töökohtade vähesus ja sellega seotud vaesus; – vilets ühendusteede olukord, halb juurdepääs abivajajatele; – bussiliikluse korraldamine peaks olema parem; – telefoniliinide kehv kvaliteet; – korraliku andmeside puudumine, raske ühenduda rahvusvaheliste ja riiklike andmebaasidega. Elanikkonna turvalisus ja kuritegevus kiili vallas Ülevaate koostas Marko Ild Korrakaitsega Kiili vallas tegeleb momendil ainult politsei. 1999. a alguses kaasati valla avaliku korra tagamisse ka turvateenistus, kuid suhteliselt väikese valla eelarve tõttu see lõpetati. Harju Politseiprefektuuris on ette nähtud Kiili valla teenindamiseks üks konstaabel ja üks kriminaalpolitseiametnik. Et võrreldes teiste piirkondadega on töökoormus Kiili vallas suhteliselt väike, siis antakse Kiili valla konstaablile ja kriminaalpolitseinikule lahendamiseks ka teiste piirkondade kuritegusid (Saku). Kuritegevuse tase Kiili vallas on teiste Harju maakonna piirkondadega võrreldes suhteliselt madal. Kuritegevuse liigid vallas erinevad piirkonniti. Näiteks suvilate piirkonnas on domineerivaks vargused majadest. Kiili alevikus on valdavad kuriteoliigid vargused autodest ja huligaansused. Nagu näitab kuritegude avastamise statistika, panevad Kiili vallas vargusi toime enamasti Tallinnast pärit kurjategijad. Huligaansusi panevad toime oma vallast pärit inimesed ja enamasti nooremapoolsed. Üldjuhul on huligaansuste toimepanijad ühed ja samad inimesed. Et kuritegevuse tase Kiili vallas on üsna madal (tabel 23), siis on politseil aega nendega põhjalikumalt tegeleda. 1999. aastal oli Harju maakonnas kuritegude avastamine kõige kõrgem just Kiili vallas. Seda ka tänu kohalike elanike soovile politseiga koostööd teha. Saku vallas oli kuritegude avastamise protsent 1999. aastal 16. Kiili valla 27-st kuriteost avastati 17 ehk 63%. Tabel 23. Kuritegude arv Kiili vallas ja teistes Harjumaa lähivaldades 1999. aastal kuritegude arv Kiili vald 27 Harku vald 146 Saku vald 181 Rae vald 245 Saue vald 154 Kuritegude arv Kiili vallas on iga aastaga suurenenud. Suureneb nende kuritegude arv, mis on tingitud sotsiaalsetest põhjustest (nt vargused). Kuritegevuses on oodata just varguste kasvu. Kiili vallas puudutab see Luige ja Sausti külas asuvaid suvilapiirkondi. Puudub ka täielik ülevaade suvilates toimepandud vargustest, sest tihtipeale avastatakse sügisel toimepandud vargus alles kevadel ning omanik loobub politsei abist. Probleemiks võib kujuneda noorte alkoholitarbimine. Narkomaania ei ole veel Kiili vallas probleemiks. Ennetavat tööd tuleb sellel alal teha. Ennetav töö Kiili vallas on suunatud rohkem alaealistele. Toimuvad loengud koolis, kevadel kooli lõppedes toimuvad politseipoolsed üritused. On kindlaks tehtud probleemsete noorte kogunemiskohad, mida politsei pidevalt kontrollib. Tehakse kontrollreide alkoholi müüvatesse ettevõtetesse, et tuvastada alkoholijoobes alaealisi ja ettevõtteid, mis müüvad alaealistele alkoholi. Peamised koostööpartnerid Kiili vallas on Kiili kool (võimaldab läbi viia politseipoolseid üritusi) ja Kiili vallavalitsus. Kuritegevus Kiili vallas ei ole muutunud probleemiks, mistõttu teiste struktuuride kaasamine korrakaitsesse pole vajalik. Väga hea on koostöö Kiili valla elanikega. Korrakaitsega seotud probleemid on peamiselt materiaalset laadi. Pidevalt väheneb politsei eelarve ja seoses sellega ka politseile antavad vahendid, sealhulgas ka otseselt turvalisuse tagamiseks vajaminevad vahendid (vähendatakse autosid, nendele antavat kütust). Lähema viie aasta jooksul tuleb tõhustada politsei preventiivset tegevust. On vajalik teadvustada inimestele oma isiku ja vara paremat kaitsmist, naabrivalve võimalusi jms. Arendada tuleks ka politsei ja elanikkonna vahelist koostööd. Paremini peaks toimima hakkama oma vara kindlustamine kindlustusseltsides. Teed Ülevaate koostamisel osalesid Andres Õunap ja Kadri Leetmaa Teed peavad võimaldama inimestel ja ettevõtetel välismaailmaga suheldes (nt tööl käies) ohutult liigelda ning ei tohi saada takistuseks uute elanike tulekuks valda. Tee mõiste: tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis (teeseadus, peatüki 1 punkt 2). Kiili vald asub kahe suure maantee (Tallinn–Viljandi ja Tallinn–Tartu) vahel, mida ühendab valla põhjaosa läbiv Tallinna ringtee. Valda, selle keskust Kiili alevikku ning teisi suuremaid asustatud punkte (Lähtse, Nabala, Paekna) läbib Kurna–Nabala–Tuhala ja Nabala–Tõdva tee. Omakorda nende kaudu on Kiili vald kaetud vajalikes suundades arenenud teedevõrguga. Tabel 24. Riigi ja kohalike maanteede loetelu seisuga 1. jaanuar 2000. a Tee nr Tee nimi Tee klass Tee pikkus km sealhulgas kattega km katteta km A. Riigi maanteed 1. Tallinn–Viljandi I 4,6 4,6 – 2. Tallinna ringtee I 3,1 3,1 – 3. Kurna–Nabala–Tuhala III + V 7+11 12 6 4. Nabala–Tõdva V 7 – 7 5. Kiili–Sausti V 5,1 – 5,1 6. Lähtse–Paekna V 3,9 – 3,9 KOKKU 41,7 19,7 22 B. Kohalikud maanteed 1. Sausti–Laane 1,0 – 1,0 2. Luha–Kalamäe 0,6 – 0,6 3. Oti–Pikkaru 3,2 – 3,2 4. Paekna raba 1,4 – 1,4 5. Kiili–Mõisaküla–Kurna 3,2 – 3,4 6. Sausti turbaraba tee 1,3 – 1,3 7. Kurna–Väljamäe 0,5 – 0,5 8. Sepamäe–Rebase–Eroma 4,5 – 4,5 9. Paali–Siimu 2,4 – 2,4 10. Ugala–Põdra 0,7 – 0,7 11. Jaagu 1,6 – 1,6 12. Nõmme–Sookaera 1,0 – 1,0 13. Paekna–Mäe–Arusta 2,3 – 2,3 14. Paekna–Kassaru 1,3 – 1,3 15. Piissoo 1,5 – 1,5 16. Nabala–Patika 5,0 – 5,0 17. Metsanurga 2,3 – 2,3 18. Siberi–Sillaotsa 1,3 – 1,3 19. Evardsoni–Kruusiaugu 2,0 – 2,0 20. Mäe–Kurevere 1,7 – 1,7 KOKKU 38,8 38,8 * Maantee klass – maantee klass määratakse, arvestades liiklussagedust, piirkonna arengu vajadusi ja rahvusvahelist liiklust. Riigimaanteede klassi määrab teede- ja sideminister ning kohaliku maantee klassi valla- või linnavolikogu. * Kattega teede hulka arvatakse tolmuvabad katted (s.o tsementbetoon, asfaltbetoon, mustkate, tuhkbetoon ehk stabiliseeritud kate ja pinnatud kruuskate). Katteta teedeks on kruusa- ja pinnasteed. Teede seisund ja korrashoid Peamine puudus on teede halb seisund. Tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda ning olema keskkonnakaitse nõuete ja teeklassi kohta kehtestatud tehniliste nõuete kohane (teeseaduse peatüki 3 punkti 10 lõige 1). Teehoiu mõiste: teehoiuna käsitletakse teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Teehoidu korraldab teeomanik. Maanteeamet korraldab riigi omandis, vallavalitsus kohaliku omavalitsuse omandis ning eratee omanik tema omandis olevatel teedel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks nendel teedel. Valdav osa teedest Kiili vallas on riigimaanteed, mille teehoidu korraldab Harju Teedevalitsuse Kanama Teemeistri punkt. Kuna teeseaduse finantseerimist reglementeeriv paragrahv 16 ei ole seni realiseerunud, on Maanteeameti andmete põhjal nende teede osas rahuldavaks teehoiu korraldamiseks vähe lootust ka lähitulevikus. Riigi maanteede osas jätab soovida nii talvine kui suvine hooldus. Näiteks ei rahulda Kiili valla elanike vajadusi talvised hooldetsükli (lume ja libeduse tõrje) ajad. Seetõttu teostab vald oma eelarveliste vahenditega talihooldust ka riigi omandisse kuuluvatel teedel. Talihooldus valla teedel on seni sisaldanud lume tõrjet, kuna libeduse tõrjeks pole ressursse jätkunud. Teede hooldamiseks talvel on vallavalitsus sõlminud töövõtulepingud kahe füüsilise isikuga, kellest üks hooldab valla põhja- ja teine lõunapoolset osa. Lepingupartnerid kasutavad oma tehnikat. Talvise teehoolduse kvaliteedi ja operatiivsusega võib valla kasutuses olevaid rahalisi ja materiaal-tehnilisi vahendeid arvestades enamasti rahul olla. Sarnaselt eeltooduga avaldub Harju Teedevalitsuse «hea tahe» ja ressursside puudumine suviste teehoiutööde juures. Riigi maanteede seisundi taset ei ole suudetud oluliselt parandada alates Eesti riigi taasiseseisvumisest, s.o 1990. aastate algusest. Katteta teede lagunemise peatamiseks tuleb lähitulevikus ette näha teetammidele täiendava teematerjali juurdevedu. Kohalike maanteede suviseks hoolduseks (hööveldamiseks, teeäärte niitmiseks jms) on vallavalitsus sõlminud töövõtulepingu aktsiaseltsiga Kiirkandur. Lähtudes teede kõrgest amortisatsiooniastmest vajaksid need põhjalikumat remonti (teematerjali täiendavat juurdevedu, paigaldamist jne), mille teostamiseks ei jätku praegu piisavalt ressursse. Tänavate seisund ja korrashoid Tänavateks loetakse asulasiseseid rajatisi Kiili alevikus ning Luige ja Nabala külas, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Kiili valla tänavate struktuur ja läbilaskevõime sõltuvalt liikluse intensiivsusest on rahuldav. Üldiselt on tänavate seisund mitterahuldav. Suur osa tänavatest on tolmuvaba katteta (4226 m) ja oluline osa vajab investeeringuid olemasoleva olukorra säilitamiseks (3055 m) ja parendamiseks (4226 m). Tabel 25. Valla tänavate loetelu Tänava nr Tänava nimi Tänava pikkus (m) Kattega Katteta A. Kiili alevik 1. Andrese 290 122 168 2. Eeruma 160 – 160 3. Kase 195 – 195 4. Kirsi 167 – 167 5. Kooli 530 380 150 6. Kreegi 170 – 170 7. Kurna tee 510 215 295 8. Lasteaia 813 813 – 9. Maksimäe 780 – 780 10. Nabala tee 830 830 – 11. Sireli 430 – 430 12. Tominga 240 – 240 13. Voore 136 – 136 KOKKU 5251 2360 2891 B. Luige küla 1. Järve 355 – 355 2. Männi 260 260 – 3. Põllu 435 435 – 4. Tamme 460 – 460 KOKKU 1510 695 815 C. Nabala küla 1. a 110 – 110 2. b 210 – 210 3. c 200 – 200 KOKKU 520 – 520 KÕIK KOKKU 7281 3055 4226 Viimastel aastatel tehtud ja lähiajal planeeritavad suuremad teehoiutööd Seni Kiili vallal kehtestatud teehoiukava puudub. Kohaliku omavalitsuse teehoiukava on aluseks kohalike eelarveliste vahendite jaotamisele ja/või riigipoolse sihtfinantseerimise taotlemisele. Riigimaanteede osas olulisematest teehoiutöödest võib välja tuua Kurna–Nabala–Tuhala tee Viljandi mnt ja Tallinna ringtee vahelise osa pindamise 1999. aastal. «Riigitee remontide ja ümberehituste kava aastani 2005» kohaselt ehitatakse aastal 2000 tolmuvaba kate Paekna küla vahelise tee 600 meetri pikkusel lõigul. «Maanteehoiu raha suurendamisel tasemele, mis tagab kogu maanteevõrgu harmoonilise arenemise, viiakse katte alla ka Nabala–Paekna külade vaheline kruusatee, kuid tõenäoliselt pärast 2001. aastat» (alus: Harju Teedevalitsuse kiri nr 4-12/898 31. jaanuarist 2000. a). Olulisemad teehoiutööd kohalikel maanteedel on olnud (vt tabel 26) – 1998. a kahe bussiootepaviljoni (Kiili alevik, Luige küla) ostmine (57 230 krooni). – 1999. a 600 m² asfaltbetoonkatte paigaldamine Kiili asulas (50 976 krooni). Kasutatud rahast 34 000 krooni saadi Riiklike Investeeringute Programmist ning ülejäänu valla eelarvest. – 1999. a Kiili–Mõisaküla–Kurna tee 1 km lõigu (s.o ~5000 m²) vana teekatte üles freesimine, tee hööveldamine ja tihendamine (67 516 krooni valla eelarvest). Tabel 26. Teede korrashoiule kulutatud rahalised vahendid aastate lõikes 1996 kr/a 1997 kr/a 1998 kr/a 1999 kr/a 2000 kr/a Kapitaalremont ja investeering – – 57 230 118 492 100 000 Ülejäänud kulud 55 418 133 228 52 590 143 751 169 900 Teede korrashoid kokku 55 418 133 228 109 820 262 243 269 900 Kuigi valla eelarveliste vahendite maht on suurenenud, ei piisa sellest valla teede olukorra märkimisväärseks parandamiseks. Raha on kulunud peamiselt teede hoolduseks ja teenuse operatiivsuse ja kvaliteedi tõstmiseks. Senise rahastamise juures on võimalik teede kvaliteedi järkjärguline tõstmine vaid väga pika aja jooksul. Kokkuvõttes on teede olukorra parandamise tempo kiirendamiseks vajalik oluliselt suurendada valla rahalisi kulutusi järgnevatel aastatel ning võimalusel taotleda lisavahendeid. Ühendus välismaailmaga – postiside, telefoniühendus, internetiühendus, ühistransport Ülevaate koostas Kadri Leetmaa Inimeste igapäevane elu ja ettevõtete edukas toimimine nõuab kvaliteetset ühendust muu maailmaga. Tallinna lähedus pakub kohalikele ettevõtetele rohkem võimalusi otsesteks kontaktideks, inimestel on pealinnas võimalik leida paremat tööd ning käia tarbimas kohapeal puuduvaid teenuseid. Head teed, kvaliteetne posti- ja telefoniside, internetiühendus ning hea ühistranspordi korraldus võimaldaksid Tallinna lähedusest tulenevaid plusse kohalikel elanikel ja kohalikul ettevõtlusel veelgi soodsamalt ära kasutada. Järgnevalt on antud ülevaade erinevatest võimalustest välismaailmaga sidet pidada. Teede olukorda käsitleb eelmine peatükk. Valla võimalused alltoodud valdkondi mõjutada on piiratud. Postiside Kiili valla elanikke teenindavad Kiili ja Saku sidejaoskond. Viimane teenindab Luige küla elanikke. Probleemseks on Luige piirkond. Kiilist saadetud kirjad jõuavad sinna Tallinna ja Saku kaudu. Sageli tulevad kirjad enne Kiili sidesse ning siit pealinna kaudu Saku sidesse (juhul kui aadressiks on märgitud Kiili vald, Luige küla). AS Eesti Posti Harjumaa Postkontor plaanib alates 2000. a juunikuust Luige küla viimist Kiili sidejaoskonna alla, mis peaks nimetatud probleemid lahendama. Postiside kvaliteeti valla territooriumil võib pidada rahuldavaks. Post jõuab postkastidesse Kiili alevikus hiljemalt kell 10.00 ning küladesse 14.00. 2000. a jooksul saab Kiili side enda kasutusse postiauto, mis võimaldab edaspidi posti varem kohale toimetada. Telefoniühendus (andmed AS Eesti Telefonist) Kiili valda teenindavad analoogjaamad Kiilis ja Luigel. Osaliselt on Kangru külas ka Raku digitaaljaama abonente. Telefoniühenduste arv kogu vallas on 836, neist erakliente (elanike majapidamised) 791 ja ärikliente (eraettevõtted ja avaliku sektori asutused) 45. 836-st abonendist on 234-l raadiotelefonid (erakliente 231 ja ärikliente 3). Telefoni kaudu internetiühenduse saamine on võimalik nii analoog- kui raadiotelefonilt, kuid ühenduse saamiseks vajalik aeg on pikem kui digitaalse ühenduse korral. Internetiühenduse kiiruseks analoogühenduse korral on 28–32 kbps, digitaalse korral on see kuni 50,6 kbps. Kiili alevikus töötab ka täisdigitaalseid ehk ISDN ühendusi, mis töötavad üle transmissiooni. Telefoniühenduse saamist vallas ootavad hetkel 157 eraklienti ja 2 äriklienti. Varasemad avaldused on registreeritud 1983. aastal. Telefoniühenduse loomist raskendavad kaablivõrgu puudumine või raadiomastist levi puudumine. Teatud suundades on ka numeratsioon välja müüdud. Praeguseks on Harju maakonnas kogu telefoni numeratsioon muutunud seitsmekohaliseks. 2000. a lõpuks digitaliseeritakse täielikult Tallinna linn. Alates 15. aprillist 2000. a on digitaliseeritud Kose alevik. Perspektiivis minnakse kogu Harjumaal üle digitaalsele ühendusele, kuid tänaseks pole veel selgunud, millises järjekorras see toimub. Internetiühendus Interneti püsiühendus on alates 2000. a maikuust Kiili Koolis. Sissehelistamisteenuse kaudu internetiühendus on hetkel Kiili Vallavalitsuses. Lähiajal kavandatakse interneti püsiühendust rahvamaja ja vallamaja hoonetesse, milleks on vajalik lisaseadmete muretsemine ja majasiseste võrkude rajamine (vajalik investeering umbes 60 000 krooni). Seni pole vallas avalikku internetipunkti, mida saaksid kasutada kõik soovijad. Vajadus selle järele on olemas. See tagaks kohalikele elanikele ligipääsu erinevatele infoallikatele. Internetiühenduste arvu kohta ettevõtetes ja elanike majapidamistes informatsioon puudub. Ühistransport Kiili valda teenindab AS Harjumaa Liinid maakonnabussiliin nr 116 liinil Tallinn–Raku–(Sausti aedlinn)–Kiili–Nabala–Sookaera, mis võimaldab ühendust pealinnaga ning tagab erinevate külade ühenduse valla keskusega. (Vt lisa Maakonnabussiliini nr 116 sõiduplaan.) Lisaks sellele on vallas korraldatud õpilaste vedu koolibussiga. Ühendus teiste Eesti piirkondadega, samuti naabervaldade keskustega, toimub läbi Tallinna. Isegi ajal, mil Kiili piirkond kuulus Saku valla koosseisu, puudus Sakuga otse bussiühendus. Jüri kui kihelkonnakeskusega on vald korraldanud bussiühenduse vastavalt vajadusele, näiteks tähtsamatel kirikupühadel. Õpilaste kooli- ja kojusõit Seni on Kiili vallal olnud leping AS Harjumaa Liinidega, mille alusel on tagatud õpilaste tasuta kooli ja koolist kojusõit nii Kiili Kooli kui ka teiste omavalitsusüksuste (sh Tallinn) haridusasutustesse. Lisaks on valla kulul korraldatud vallasisene õpilastevedu Kiili Kooli. Praegu (2000. aasta kevadel) käib koolibuss üks kord päevas valla lõunaosas (Nabalas, Paeknas jm) ning kolm korda päevas Luigel. Pärast 2000. aasta maikuud lepingut AS Harjumaa Liinidega enam ei pikendata (Kiili Vallavalitsuse 29. veebruari 2000. a istungi protokoll nr 9) ning sõidusoodustusi teiste omavalitsusüksuste haridusasutustesse sõitvatele õpilastele tulevikus ei anta (välja arvatud vene õppekeelega ja erikoolides õppivatele õpilastele). Kiili Koolis käivatele õpilastele on kooli- ja kojuvedu edaspidi tagatud valla bussidega ning sõidusoodustusi liinibussidel tehakse erandjuhtudel. Probleemid ühistranspordiga Täielikult puudub praegu bussiühendus Sausti, Mõisaküla, Sõgula, Sõmeru ja Metsanurga külades. Neist küladest peavad lapsed käima jalgsi koolibussi ringini ning lasteaeda saavad lapsed vaid vanemate isiklike sõidukitega. Vajadus oleks hilisema bussiliini järele, mis võimaldaks inimestel hiljem pealinnast töölt tulla ning linna teenuseid tarbida (nt käia teatris). Seni on AS Harjumaa Liinid seda ebarentaabliks pidanud. Tänavavalgustus Ülevaate koostamisel osalesid Andres Õunap ja Kadri Leetmaa Tänavavalgustusega on kaetud Kiili alevik, Luige, Nabala ja Paekna külad (vt tabel 28). 1997. a algas tänavavalgustuse rekonstrueerimine. Tänavavalgustuse ümberkorraldamise eesmärkideks on olnud: – vallaelanike elukeskkonna turvalisemaks muutmine; – selle kaasajastamine ja ökonoomsemaks muutmine jooksvate kulude kokkuhoiu tagamiseks. Varasemad valgusallikad olid põhjendamatult suure võimsusega (kuni 450 W lambid). Viimastel aastatel paigaldatud lambid on maksimaalselt võimsusega 250 W. Tabel 27. Tänavavalgustuse jooksvaks remondiks kulutatud summad 1997 1998 1999 61 563 223 118 75 868 Nabala ja Paekna küla tänavavalgustus on täies ulatuses rekonstrueeritud. Lähiajal on vajalik valgustada bussipeatused. Kiili alevikus on tänavavalgustus vajalik välja ehitada neil tänavatel, kus see täielikult või osaliselt puudub (vt tabel 28) ning välja vahetada olemasolevad valgustid ökonoomsemate vastu. Luige külas on vajalik Järve ja Tamme tänava valgustus lõplikult välja ehitada ning Põllu tänaval vahetada vanad valgustid uute vastu. Uued ülesanded võivad lisanduda seoses uute tiheasustuspiirkondade tekkimisega (nt Luige, Sausti ja Kangru küla). Tabel 28. Tänavavalgustus asulates Tänava nr Tänava nimi Tänava pikkus (m) Valgustatud lõigu pikkus (m) Kommentaarid A. Kiili alevik 1. Andrese 290 290 2. Eeruma 160 – tulevikus välja ehitada 3. Kase 195 195 4. Kirsi 167 167 5. Kooli 530 – tulevikus osaliselt välja ehitada 6. Kreegi 170 170 7. Kurna tee 510 – postid olemas, lambid põlevad ainult ettevõtete territooriumil, tulevikus osaliselt välja ehitada 8. Lasteaia 813 813 9. Maksimäe 780 240 probleem valgustite paiknemisega 10. Nabala tee 830 830 11. Sireli 430 300 tulevikus lõpuni välja ehitada 12. Tominga 240 240 13. Voore 136 136 B. Luige küla 1. Järve 355 200 tulevikus lõpuni välja ehitada 2. Männi 260 260 3. Põllu 435 435 4. Tamme 460 150 tulevikus lõpuni välja ehitada C. Nabala küla 1. a 110 110 2. b 210 210 3. c 200 200 D. Paekna küla 200 Soojamajandus Ülevaate koostamisel osalesid Andres Õunap ja Kadri Leetmaa Eesti riigi kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava seab peaülesandeks tagada tarbijate stabiilne ja kvaliteedinõuetele vastav energiavarustus optimaalsete hindadega ning kütuse- ja energiamajanduse muutmine efektiivsemaks ning ühiskonna vajaduste muutumisele kiiremini reageerivaks, tagades majanduse konkurentsivõime ja vähendades kahjulikku mõju keskkonnale. Soojamajanduse olukorra üldiseloomustus Valla asulatest toimib valla poolt korraldatav kaugküte praegu Kiili alevikus. Valla ülejäänud piirkondades kasutatakse lokaalkütet. Lähtudes toodud riikliku arengukava eesmärkidest on hetkel otstarbekas säilitada kaugküte Kiili alevikus. Kaugkütte säilitamise vajadus Kiili alevikus on põhjendatud järgmiselt: – praeguseks kujunenud küttesüsteemi struktuur on kompaktne (st soojatootja asub tarbijatele lähedal, sellest tulenevalt on kaugkütte trassid optimaalse pikkusega); – kaugkütte kasutamine on keskkonnakaitse seisukohalt otstarbekam kui alternatiivne lokaalküte; – praeguse tarbimismahu juures on kaugkütte kasutamine majanduslikult otstarbekam. Varem korraldati kaugkütet ka Luige külas, kus 1993. a mindi üle lokaalküttele. Selle põhjusteks olid väike tarbimismaht, ebaotstarbekas küttesüsteemi struktuur ja küttesüsteemi mitterahuldav tehniline seisund, millest tulenesid suured kaugkütte korraldamise püsikulud ja põhjendamatult kõrge soojusenergia hind lõpptarbijale. Soojamajanduse olukord Kiili alevikus Kiili aleviku soojamajanduse korraldamise eesmärk on: aleviku varustamine soojusenergiaga kasutades säästlikke kütuseid nii, et kulutused oleksid majanduslikult põhjendatud, arvestades seejuures tehnilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi ning keskkonnakaitse nõudeid. Kiili aleviku soojavarustuse näitajad Üldandmed: katlamajade arv 2 katlamajade koguvõimsus 9,86 MW toodetud MWh/a ~5000 MWh/a läbimüüdud MWh/a soojaarvestitega objektidel (1998/99) 1678 MWh läbimüüdud soe vesi 14 000 m³ majasiseste termosõlmede arv 26 teenindatava elanikkonna arv 512 elanikku (sh 4 korteriühistu elanikud) teenindatavad asutuste hooned vallamaja, rahvamaja, kool, internaat, lasteaed, side (Harju Post), Kiili Kauplus (Harju Tarbijate Ühistu) soojatrassi põhivõrgu pikkus 2,4 km Köetavad pinnad: üldpind 79 393 m² elamispind 52 658 m² kooli ja lasteaia pind 12 933 m² administratiivhoonete ja kontorite pind 13 802 m² Soojusenergia tootmise iseloomustus: katelde võimsused 1) konteinerkatlamaja «WITERMO» 8 MW 2) «Kiviõli-80» (2 tk) 2 × 0,93 MW aastane kütusekulu masuut 626 t turvas+hakkepuit 8700 m³ Soojamajanduse probleemide kirjeldus Nõudlus kaugküttesüsteemis toodetava soojusenergia järele on viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Selle põhjusteks on: – mõnede suurte tarbijate küttesüsteemist väljumine ja tarbimise vähenemine; – üleminek lokaalsele küttele (elekter, küttepuit ja -turvas). Kiili asula keskkatlamaja üleviimine kohalikule kütusele toimus 1993. a. Sellest ajast alates on kombineeritult kütteks kasutatud masuuti või kohalikku kütust, rakendades vastavalt konteiner- või keskkatlamaja. Aastatel 1999/2000 kasutati soodsama soojusenergia omahinna tõttu ainult kohalikku kütust. Tabel 29. Soojusenergia hinna kujunemine (sooja hind tarbijale) alates 12. augustist 1997. a 350 krooni/MWh alates 13. oktoobrist 1998. a 360 krooni/MWh Soojusenergia tootmiseks ühel kütteperioodil kulub 1,8 miljonit krooni. Kütteperioodi lõpuks on kogunenud võlgnevused soojatootjale ligikaudu 100 000 krooni, millest enamus (hinnanguliselt 80%) õnnestub ilmselt likvideerida uue kütteperioodi alguseks (1999/2000 perioodi andmed). Soojusenergia hind on kõrge vaid majanduslikult vähekindlustatud peredele, kuid see pole peamine põhjus soojavõlgade tekkimisel. Sageli on sooja eest võlgu maksujõulised kliendid, kes ei tasu oma arveid õigeaegselt või jätavad need sihilikult tasumata. Probleemiks on tarbijapoolsete soojamõõtjate vähesus, millest tulenevalt pole täpset ülevaadet tarbitavast soojusenergiast. Praeguseks on soojaarvestid paigaldatud vallamajas, rahvamajas, lasteaias, koolis, internaadis ning 18-st korterelamust viies. Keskkatlamajas kasutatavad «Kiviõli-80» katlad on amortiseerunud, mistõttu nende kasutegur on madal. Samuti on amortiseerunud soojustrassid (soojuskaod on 10–50%) sõltuvalt trassi lõigust. Soojuskaod konkreetsetel trassi lõikudel on mõõtmata. Lisaks tulenevad soojakaod köetavate hoonete mitterahuldavast soojapidavusest. Vajalik katlamaja võimsus praeguse tarbimismahu juures oleks esialgsete hinnangute kohaselt 1,5–2 MW. Antud probleemide mittelahendamine toob kaasa kaugkütte tarbijate vähenemise, sellest tulenevalt hindade tõusu ja võlgade kasvu soojatootjale. Veevarustus ja kanalisatsioon Ülevaate koostamisel osalesid Andres Õunap ja Kadri Leetmaa Eesmärgid on: – tagada kogu valla territooriumil kvaliteetne nõuetele vastav joogivesi; – tagada, et reovesi ei ohustaks keskkonda ja tarbitavaid veevarusid; – korraldada või ette näha ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine piirkondades, kus see on keskkonnakaitse seisukohalt ja majanduslikel põhjustel õigustatud. Vee kvaliteet Loodusliku põhjavee kvaliteet valla territooriumil on rahuldav. Luige külas, kus ülemistes veekihtides on probleeme vee kõrge rauasisaldusega, on kvaliteetsem vesi hangitud sügavamast veehorisondist. Valla ühisveevärgist saadav vesi ei vasta nõuetele (sotsiaalministri 15. märtsi 1996. a määrus nr 8 «Joogivee kvaliteedinõuete kehtestamine» (RT 1996, 39, 249)), sest veetrassid on amortiseerunud ning vee kvaliteeti mõjutavad suuremale veetarbimisele projekteeritud seadmed ja rajatised. Vee tarbimine Kiili valla territooriumil on 31 registreeritud puurkaevu, mis varustavad veega asulaid, eraldiseisvaid tootmishooneid ja elamuid. 12 puurkaevu saavad vee ordoviitsiumi veehorisondist (sügavus 14–80 meetrit) ning 18 puurkaevu ordoviitsium-kambriumi veehorisondist (sügavus 60–115 meetrit). Lisaks on Luige asulas 2 puurkaevu, mis toituvad sügavamast kambrium-vendi veehorisondist. (Andmed pärinevad Harjumaa Keskkonnateenistusest.) Vastavalt veeseaduse paragrahvile 8 peavad veetarbijad, kes võtavad enam kui 5 m³/d põhjavett või 30 m³/d pinnavett või juhivad heitvett suublasse, omama veekasutusluba. Kehtivaid veekasutuslubasid on Kiili vallas 3: * AS Tammixxord, kehtiv kuni 1. jaanuarini 2004. a; * Nabala POÜ, kehtiv kuni 31. detsembrini 2000. a; * AÜ Kõivu ja AÜ Haldjas, kehtiv kuni 31. detsembrini 2000. a (Andmed pärinevad Harjumaa Keskkonnateenistusest.) Ilmselt on suuremaid veetarbijaid, kellel veekasutusload peaksid olema, rohkem. Ühisveevärgiga hõlmatud aladel on vee-ettevõtjal ülevaade vahendatava vee kogusest, tarbijatest on veemõõtjad olemas 90%-l. Ühisveevärgi seadmed ja rajatised on mitterahuldavas seisukorras, millest tulenevad sagedased veeavariid, ebapiisav veesurve ja muud häired veevarustuses. Ebarahuldavas seisus on valla tuletõrjehüdrandid ja -veevõtukohad. Heitvee ärajuhtimine ja puhastamine Kiili vald paikneb kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seetõttu võib heitvee ebarahuldav käitlemine valla territooriumil avaldada negatiivset mõju piirkonna looduskeskkonnale ja tarbitava vee kvaliteedile. Reovee puhastamine valla territooriumil on teostatud lokaalsete kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite baasil. Suuremad reoveepuhastid on olemas järgmistele reostusallikatele: * Kiili alevik – «OXYD-180»+3BT, * Luige küla – «BIO-25»+2BT, «BIO-50», * Nabala farm – «B-14»+2BT, * Nabala küla – «B-8»+2BT, * Kiili farm – «PKP-135»+2BT. Kõik nimetatud reoveepuhastid on amortiseerunud ning Kiili farmi reoveepuhasti praegu ei tööta. Vee tarbimine ja sellega seoses heitvee hulk on võrreldes varasemaga vähenenud (v.a Nabalas). Puhastusseadmed töötavad alakoormusel ja ebaratsionaalselt. Suuremates asulates ei ole piisavalt kanalisatsioonitrasse sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee (nn puhta heitvee) ärajuhtimiseks. Seetõttu satub puhast heitvett puhastatava reovee hulka ja see mõjutab negatiivselt reoveepuhastite efektiivsust ning puhastite tehnilist seisukorda. Ühiskanalisatsiooni seadmete ja rajatiste tehniline seisukord vajab täpsustamist. Valla territooriumi tiheasustusaladel (või perspektiivsetel tiheasustusaladel), mis pole kaetud ühiskanalisatsiooniga, peab toimuma reovee ja fekaalide kogumine kogumiskaevudesse ning seejärel nende tekkekohast äravedamine ja ühiskanalisatsiooni laskmine. Praegu puudub objektiivne ülevaade, kuidas toimib ühiskanalisatsiooniga hõlmamata tiheasustusalade reoveekäitlus (nt Luige küla aiandusühistutes). Valla bilansis on praegu Kiili aleviku ja Luige küla ühisveevärk ja Kiili aleviku, Luige ja Nabala külade ühiskanalisatsioon. Neid ekspluateerib OÜ Tammixxord veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise eesmärgil. Nabala külas on praegu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenus lahutatud. Veevarustusega tegeleb Nabala külas Nabala POÜ. Vajalikud muudatused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korralduses 2000. a mais võeti vastu Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri, mis koos seonduvate normdokumentidega saab aluseks vastava valdkonna reguleerimisele vallas. Vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238) rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalituse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. See koostatakse vähemalt 12-aastase perioodi kohta ning peab sisaldama: 1) ÜVK-ga kaetud ala ulatuse piiritlemist; 2) hinnangut ÜVK rajamise maksumuse kohta; 3) üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti; 4) sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelisi seoseid. ÜVK-ga kaetaval alal peab ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Perspektiivis nähakse Kiili ja Nabala asulate olemasolevate puhastusseadmete nüüdisajastamist. Kasvava elamuehituse ja suvilate ümberehitamisega elumajadeks elanike arv Luige ja Kangru külades tulevikus suureneb. Luige küla reoveepuhasti kasvavat reovee kogust puhastada ei suuda. Samas vajaks olemasolev puhasti lähitulevikus renoveerimist, mis nõuaks rohkeid rahalisi vahendeid. Lisaks kuulub nimetatud piirkond Tallinna veehaardealasse, mille tingimustega peab reoveekäitlemisel arvestama. Seega on otstarbekas korraldada Tallinna ringteest põhjapoole jääva valla territooriumi reovee suunamine Tallinna linna ühiskanalisatsiooni (EcoPro Ltd Harjumaa kanalisatsioonisüsteemide ja heitveepuhastite olukord ning perspektiivid. Tallinn, 1998). Nende tööde korraldamisse oleks vajalik kaasata vastava ala spetsialist(id). Loodusressursside ja keskkonnaseisundi analüüs Ülevaate koostamisel osalesid Mart Nettan, spetsialistid Harjumaa Keskkonnateenistusest, Paul Lillepruun, Kuno Kütsen, Kadri Leetmaa Loodusressursid ja nende kasutamine Üleriigilise tähtsusega maavarad Kiili vallas puuduvad. Kohaliku tähtsusega maavaradeks on turvas ja ehituslubjakivi. Olulisteks Kiili valla loodusvaradeks võib veel pidada metsa- ja põllumaad. Maavarad Turba ja ehituslubjakivi varudest Kiili vallas annab ülevaate tabel 30. Turvas Turbavarude majandamiseks Kiili valla territooriumi rabades on välja antud kaks kaevandamisluba: AS Maturek’ile Sausti maardlas Paekna tootmisalal ning AS Farve’le Männi maardlas Aasu tootmisalal. Kaevandamisloa taotlemist Männi maardlas on alustanud veel AS Ahtol (jaanuar 2000). Turbatootmine vastavalt väljaantud kaevandamislubadele pole praeguseks veel alanud. Varem on turbatootmine toimunud Paekna tootmisalal, kuid see lõppes 1990. aastate alguses. Ehituslubjakivi Kiili vallas paiknevad kaks ehituslubjakivi maardlat: Nabala ja Sookaera. Harjumaal tervikuna paikneb Eestis uuritud ehituslubjakivist 78,9%. Suuremad ehituslubjakivi varud on Jõelähtme ja Vasalemma kandis. Kiili vallas ehituslubjakivi praegu ei kaevandata. Perspektiivis on see samuti vähe tõenäoline, sest siinse ehituslubjakivi kvaliteet on madal. Tabel 30. Maavarade varud seisuga 1. jaanuar 1999. a (koostas spetsialist Kaljo Stumbur Harjumaa Keskkonnateenistusest) Maavarade maardla Maavara kasutuskood Varu uuritus Aktiivsed varud Passiivsed varud Varude kinnitamine ehituslubjakivi (ühik tuh m³) Nabala maardla (osa sellest asub Saku vallas) 803 R 110618 57310 – Sookaera maardla 803 T 21,1 EMK-23; 30.12.91. 803 R 59,0 turvas (ühik tuh t; toodud ka maardlate pindala) Männi (Manni) maardla (601 ha) 201 T 742 – EMK-11; 25.09.91. 202 T 460 – 201 R 895 – 202 R 130 – sh Aasu tootmisala (72,6 ha) 201 T 238 – 202 T 182 – Kurna maardla (249 ha) 201 R 765 300 202 R 26 – Vaela maardla (181 ha) 201 R 562 – 202 R 81 57 Sausti maardla 201 T 1805 459 EMK-176; 25.05.94. 201 R – 3807 202 T 635 31 sh Paekna tootmisala 201 T 262 – 202 T 71 – * maavara kasutuskoodide tähendus: 803 – ehituslubjakivi, 201 – hästilagunenud turvas, 202 – vähelagunenud turvas * varu uuritus: T – tarbevarud, R – reservvarud Metsad ja nende majandamine Metsasuse % Kiili vallas on 35,9 (Harjumaa arvudes, 1999). Metsamaad kokku on Kiili vallas 3600 hektarit. Sellest on 1288 ha riigimetsamaad ja 2312 ha era- ja muud metsamaad. Tabel 31. Metsamaa jaotumine omaniku järgi Kiili vallas (andmed seisuga 1. jaanuar 2000. a) riigimetsamaad 1288 ha erametsa katastris 320 ha munitsipaalmetsa katastris 44 ha subjektide mets 1150 ha metsad erastamisele minevatel avaldusteta vabadel maadel 798 ha metsamaad kokku 3600 ha Metsade iseloomustamisel Kiili vallas on aluseks 1983. a metsamajanduskava, mis hõlmab põhilise osa era- ja muid metsamaid. Puistute keskmine vanus on vahemikus 50–55 aastat. Nende vanuseline koosseis kvartalite lõikes on väga ebaühtlane, kuna tegemist on looduslikult uuenenud aladega – põhiliselt on need endised heinamaad. Metsades on puuliikidest esikohal kask (sookask), järgneb kuusk, hall lepp ning mänd. Levinumad on angervaksa, sinilille ja naadi kasvukohatüübid. Puistu keskmine tagavara on ligikaudu 120 tm/ha ning keskmine juurdekasv aastas ligikaudu 3 tm/ha. (Eesti metsade juurdekasv on vahemikus 1–10 tm/ha). Puistu keskmine boniteet on 2,8. (skaalal 1–5; 1 – kõige parem). Era- ja muudel metsamaadel on metsa juurdekasv 6900 tm. Sellest raiutakse aastas napilt 1/3. Praegu pole metsamaa kui kinnisvara omamine ja hooldamine metsaomanikule kasulik. Tallinna läheduse tõttu puudub siin inimressurss, kes tahaks tegeleda metsamajandusega. Metsa on põhiliselt võimalik kasutada küttepuiduks, millel oleks Tallinna läheduse tõttu ka turgu. Antud hetkel küttepuude raie end ära ei tasu. Muude kütteliikide hindade tõustes on võimalik küttepuidu hinna tõstmine. Metsade majandamisel on pehme pinnase tõttu raske kasutada moodsat tehnikat. Võimalikud metsa kõrvalkasutuse alad on seene- ja marjakorjamine, jahindus, puhkemajandus. Lähema kümne aasta jooksul peaks metsadest välja raiuma väheväärtusliku valge lepa ning haava, millega paraneks puistute liigiline koosseis. Sookaasikutes oleks vajalik rajada kuusekultuure koridorkultuuridena. See töö on väga mahukas. Ühele talunikule on jõukohane seda rajada aastas 0,5–1,0 ha. Perspektiivis peaks Kiili asula ümbrusesse jätma osa kvartaleid kaitsemetsa. Põllumaa ja selle kasutamine Keskmine haritava maa boniteet Kiili vallas on 46, Harju maakonnas on vastav näitaja 43 ning Eestis tervikuna 41 (kinnitamata Kiili valla üldplaneering, 1996). Põllumajandusliku maa kasutus on võrreldes kolhoosi «Rahva Võit» tegutsemise aegadega oluliselt vähenenud. Praegu on kasutusel hinnanguliselt 1/3 tolleaegsest põllumajanduslikust maast – künnimaast ja parandatud rohumaast (arvutatud 1997. a kütuseaktsiisi taotluste alusel). Suurelt osalt on kasutamata endised parandatud rohumaad. Sellised muutused on tingitud strukturaalsetest muutustest majanduses. Pidevalt on vähenenud loomakasvatus, taimekasvatus on stabiliseerunud. Veevarud ja nende seisund Veevarude kasutamist Kiili vallas käsitleb ptk «Veevarustus ja reoveekäitlus». Pinnaveekogud ja nende seisund Kiili valla edelaosa läbib Vääna jõgi. Valla kagupiir ühtib osaliselt Pirita jõega ning valla kaguosa läbib Angerja kanal. Pirita jõgi ja Angerja kanal on Tallinna pinnaveehaardesüsteemi kuuluvad veekogud. Peamine jõgede seisundit halvendav tegur on asulates ja põllumajanduslikus tootmises tekkiv orgaaniline reostus. Kuna põllumajandusest tulenev reostus on vähenenud, võib veekogude seisundit lugeda rahuldavaks. Põhjavee seisund Loodusliku põhjavee kvaliteet valla territooriumil on rahuldav. Luige külas, kus ülemistes veekihtides on probleeme vee kõrge rauasisaldusega, on kvaliteetsem vesi hangitud sügavamast veehorisondist. Kiili vald paikneb kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (puudub kaitsev pinnakate). Reostus Reoveekäitlust Kiili vallas käsitleb peatükk «Veevarustus ja reoveekäitlus». Põllumajandusreostus Põllumajandusliku suurtootmise vähenemise tõttu on sellest tulenev reostus oluliselt vähenenud. Vallas on kaks kasutatavat sõnnikuhoidlat, Kiili ja Nabala farmi juures (haldaja Nabala POÜ, Kiili farmis pole see omanikustatud). Nende tehniline seisukord ja majandamine ei vasta tänapäeva nõuetele. Kiili vallas Nabalas asub lõpnud loomade matmispaik, mida kasutab Nabala POÜ. Viimasel on leping Harjumaa Keskkonnateenistusega. Pankrotistunud OÜ Halve (Kiili farm) vara haldamine ja majandamine on probleemne. Õhureostus Suurim õhureostusobjekt vallas on Kiili aleviku katlamaja (Harju maakonnaplaneering, 1998). Jäätmemajandus Kolhoosi tellimisel ja RPI Põllumajandusprojekti poolt projekteeritud Rebase prügila jäi tagastatavale maale ning omandivaidluse tulemusel on selle majandamisest loobutud. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule on Tallinnas ja selle lähitagamaal tekkivate jäätmete ladustamiseks planeeritud uus prügila Jõelähtme valda ning perspektiivis nähakse uue nüüdisaegse jäätmete ladustamispaiga rajamist ka Lääne-Harjumaale. Vallas on ka mõned mitteametlikud prügi ladustamise kohad (Nabalas ja Sõmerus), mis tuleks likvideerida. Kehtiv Kiili valla jäätmemajanduseeskiri ei toimi, sest puudub kord selle täitmise kontrollimiseks. Jäätmekäitlus Kiili vallas seisneb praegu olmejäätmete kogumises ja äraveo korraldamises. Kiili, Nabala, Luige ja Paekna asula on varustatud jäätmekogumiskonteineritega. Probleemiks on inimeste soovimatus (harjumatus) prügiveo eest maksta. Jäätmete äraveoga Pääsküla prügimäele tegeleb OÜ Linna Prügiveod. Mõnel aiandusühistul on prügi äraveo leping otse firmaga. Üldiselt on suvilapiirkondades jäätmete äravedu koordineerimata. Nüüdisaegne jäätmekäitlus sisaldab peale jäätmete kogumise ja äraveo jäätmete kogumist liigiti, jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist. Eksisteerib mõningane jäätmete sorteerimine klaas- ja plastpudelite näol (jäätmekäitlusettevõte AS Vaania on paigaldanud konteineri Kiili alevikku). Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi pole loodud. Kohaliku omavalitsuse pikaajaliseks eesmärgiks peaks saama omavalitsuse territooriumil tekkivate jäätmete hulga vähendamine ja jäätmete korduskasutuse võimaldamine. Näiteks on võimalik teatud jäätmete kasutamine soojusenergia tootmisel. Jäätmehoolduse korraldamisel peaks vald tegema koostööd spetsiaalse(te) jäätmekäitlusettevõt(e)tega, kes lähtuvalt omavalitsuse poolt seatud sihtidest korraldavad paikkonna jäätmekäitlust. Jäätmemajanduse korraldamist lihtsustab valla soodne asukoht pealinna lähedal, mis võimaldab jäätmekäitluse vallas jaotada ka mitme firma vahel. Jäätmete liigiti kogumine eeldab lähematel aastakümnetel inimeste (eelkõige noorema põlvkonna) harimist selles valdkonnas, mida saaks kohapeal samuti teha koostöös jäätmekäitlusettevõt(e)tega. Suur probleem on väljastpoolt valda valla territooriumile veetav prügi. Prügi jõuab metsadesse ning teede äärde. Teeäärte koristamise korraldamine valla poolt ei taga pidevat heakorda. Probleemile tuleks lahendus leida koostöös teiste regiooni omavalitsustega. Looduskaitse Looduskaitsealasid Kiili vallas ei ole. Kaitstavatest looduse üksikobjektidest on Paekna külas Hiie (Mäe) pärn. Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse määratleb kaitstavate loodusobjektide seadus, mille kohaselt kaitstava looduse üksikobjekti ümbruses on kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga pole teisiti sätestatud. Samuti on keelatud üksikobjekti mis tahes kahjustamine. Inimeste sotsiaalmajanduslik olukord Ülevaate koostas Kadri Leetmaa Elanike sissetulekud Maksuameti andmetel oli Kiili vallas elavate töötajate keskmine brutopalk 1999. a 4652 krooni (vt tabel 32). See on veidi madalam kui Harju maakonna keskmine (ilma Tallinnata) ning ligikaudu 1000 krooni võrra madalam kui Tallinna lähivaldade keskmine. Samas on see näitaja 500 krooni kõrgem kui Eesti keskmine. Elanike sissetulekute kohta ühe leibkonnaliikme kohta vallas usaldusväärsed andmed puuduvad. Keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta kuus 1998. a oli: – Eestis 1889 krooni; – Eesti maapiirkondades 1433 krooni; – Harju maakonnas ilma Tallinnata 1933 krooni; – Tallinnas 2531 krooni (leibkonna sissetulek ja kulutused 1998, ESA). Arvestades, et hõivatus on Kiili vallas suhteliselt madal (vaata allpool) ning ka töötajate brutopalk Kiili vallas on madalam kui Harju maakonna keskmine, võib järeldada, et Kiili valla inimeste sissetulekud ühe leibkonnaliikme kohta kuus on madalamad Harju maakonna keskmisest (ilma Tallinnata). Tabel 32. Keskmine brutopalk krooni Kiili vald 4652 Tallinna lähivallad (Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme, Viimsi) 5691 Harju maakonna keskmine (va Tallinn) 4736 Eesti keskmine 4164 Aegviidu vald 4771 Anija vald 4308 Harku vald 5644 Jõelähtme vald 5382 Kehra linn 4659 Keila linn 5259 Keila vald 4313 Kernu vald 3995 Kose vald 4158 Kuusalu vald 4373 Kõue vald 2529 Loksa vald 4172 Loksa linn 3991 Maardu linn 4405 Nissi vald 3957 Padise vald 4358 Paldiski linn 4179 Raasiku vald 4624 Rae vald 5574 Saku vald 5853 Saue vald 5910 Saue linn 6326 Vasalemma vald 4177 Viimsi vald 6824 Tööhõive Tööga hõivatus Tööealisi elanikke kohalolevas elanikkonnas on 1292 ehk 60% kogu elanikkonnast. Töötajaid kokku on 848, neist tööealisi töötajaid 790 (1. jaanuaril 2000. a). Tabel 33 näitab võrdluses teiste valdadega hõivatuse protsenti, tuginedes 1999. aasta 1. jaanuari andmetele. Vastavalt sellele on Kiili valla tööealised elanikud tööga hõivatud oluliselt harvem kui inimesed teistes Tallinna ümbruse valdades (välja arvatud Rae vald) ning ka harvem kui inimesed Harjumaa maavaldades kokku. Tabel 33. Töötava tööealise rahvastiku osakaal kohalolevast tööealisest rahvastikust (1. jaanuari 1999. a seisuga) 1999 Kiili vald 763 in / 64,1% Harjumaa maavallad 70,3% Viimsi vald 76,5% Jõelähtme vald 67,7% Rae vald 59,0% Saku vald 78,3% Saue vald 72,3% Harku vald 77,6% * Siinjuures on töötavate kohalolevate elanikena vaadeldud palgatöötajaid, ettevõtjaid, palgata perekonnaliikmeid oma ettevõttes, töötajaid talus või isiklikus tootmislikus abimajapidamises, vabakutselisi ja individuaaltöötajaid, kes tegutsevad tegevusloa alusel. Töökohtade iseloomustus Tööhõive liikide järgi on enamik töötajaid hõivatud palgatööga (vt tabel 34). Tabel 34. Töötajad tööhõiveliikide järgi (1. jaanuari 2000. a seisuga) arv % töötajatest töötajaid kokku 848 – palgatööl 743 87,6% oma talus 25 2,9% oma ettevõttes 28 3,3% oma abimajapidamises 36 4,2% vabakutselised, individuaaltöötajad 16 1,9% Suur osa Kiili valla töötajatest töötab väljaspool oma valda (1. jaanuar 2000. a – 77%; 1. jaanuar 1999. a – 79%). Väljaspool valda töötavate inimeste osatähtsus kõigist töötajatest on oluliselt kõrgem kui teistes Tallinna lähivaldades. Tendents on väljaspool valda töötavate töötajate osatähtsuse suurenemine. Kohapealsed töökohad on kehvemini tasustatud. Tabel 35. Väljaspool valda töötavate töötajate % kõigist töötajatest (1. jaanuari 1999. a seisuga) Kiili vald 79,1% Harjumaa maavallad (va Keila vald) 45,5% Viimsi vald 38,7% Jõelähtme vald 62,5% Rae vald 49,3% Saku vald 62,8% Saue vald ... Harku vald 40,3% ... – andmed puuduvad Kohalikest töötavatest elanikest töötavad 65 põhikohaga kohapeal avalikus sektoris. Lisaks on avalikus sektoris mitmeid osalise tööajaga hõivatuid. Ettevõtjatelt saadud info põhjal on teada, et umbes 200 elanikku töötavad Kiili vallas registreeritud kohapeal tegutsevates ettevõtetes. Lisaks annavad kohapeal tööd mujal registreeritud ettevõtted, kuid nende kohta info puudub. Hinnanguliselt on kohapeal töötavatest elanikest kohalikus avalikus sektoris hõivatud umbes 1/5. (NB! Kui 848 töötajast 77% töötaks väljaspool valda, oleks kohapeal töötajate arv 195. Erinevus tuleneb erinevatest andmeallikatest.) Töötute arv Hõivamata inimeste arv Ametliku statistika järgi võib välja tuua mittetöötavate ja päevakoolis mitteõppivate tööealiste inimeste osatähtsuse tööealiste üldarvust (tabel 36). Võrreldes Harjumaa valdade keskmisega on Kiili ja Rae vallas rohkem mittehõivatud elanikke. Tabel 36. Mittetöötavate ja mitteõppivate tööealiste (16–61/56) protsent tööealiste üldarvust Kiili vallas, Harjumaa maavaldades keskmiselt ja teistes Tallinna ümbruse valdades (1. jaanuari 1999. a seisuga) Kiili vald 27,6% Harjumaa maavallad 19,2% Viimsi vald 8,9% Jõelähtme vald 19,5% Rae vald 28,9% Saku vald 14,4% Saue vald 15,7% Harku vald 14,8% * Oluline on märkida, et siin on arvestatud faktilist mittetöötamist, mille hulka on arvatud ka lapsepuhkusel viibijad ning I ja II grupi invaliidid, pensionärid (varem pensionile saanud), ning seega inimesed, kes võib-olla ei soovi või pole võimelised töötama. Ametlik töötus ja tööturumeetmed Töötuks loetakse inimest, kes soovib tööd leida ja otsib tööd või vähemalt saab aru vajadusest tööd teha. Tegeliku töötute arvu kohta vallas andmed puuduvad, kuid kindlasti on see oluliselt suurem ametlikust (Tööhõiveameti) näitajast. Ametlikult saab töötuna end registreerida inimene, kes on viimase aasta jooksul vähemalt kuus kuud töötanud (ka osalise tööajaga töötajad). Lisaks saab end Tööhõiveametis arvele võtta töötu tööotsijana. Tabel 37 näitab Tööhõiveametis registreeritud ametlike töötute ja tööotsijate arvu. Tabel 37. Registreeritud töötud ja tööotsijad Registreeritud tööotsijaid Registreeritud töötuid 1. oktoober 1996 1 1 1. jaanuar 1998 1 – 1. oktoober 1998 16 9 1. oktoober 1999 12 7 8. veebruar 2000 19 2 Tööhõiveameti vähesed rahalised vahendid on suunatud ametlikele töötutele. Tööhõiveamet kasutab järgmisi tööturumeetmeid: 1) passiivsed meetmed: töötu abiraha; 2) aktiivsed meetmed: tööturukoolitus; tööturutoetus tööandjale (palgatoetus); tööturutoetus töötule (stardiraha); hädaabitööd; informeerimine võimalikest töökohtadest. Hädaabitööde lepingut Tööhõiveametil vallaga ei ole ning vald ei tunne selle järele ka vajadust. Mittetöötavaid inimesi rakendatakse Kiili vallas heakorratöödel ajutiselt töötasu eest. Palgatoetust on rakendatud ainult ühe inimese puhul. Tööturukoolitust on samuti rakendatud üksikutel juhtudel. Stardikapitali ettevõtlusega alustamiseks pole Kiili vallast keegi saanud. Tööhõiveameti roll uue töökoha leidmisel on praktiliselt olematu. Vallapoolne mittetöötavate inimestega seotud tegevus Kiili valla elanikel on võimalik end registreerida sotsiaalnõuniku juures sooviga leida tööd või senisest sobivamat tööd. Praeguse seisuga on vallas end registreerinud 26 inimest. Osaliselt kattuvad need Tööhõiveametis kirjas olevate inimestega. Tööandjad on käinud küsimas infot sobivate töötajate olemasolu kohta. Alates 1994. aastast on 85-st end vallas registreerinud inimesest 9 töötut sel viisil töökoha saanud. Paljud ennast registreerinud inimesed on tööturul väga madala konkurentsivõimega ning nende töölesaamine on vähetõenäoline. Lisaks töötusele on probleemiks, et tööandjad ei sõlmi töötajatega töölepinguid ning seetõttu puuduvad inimestel sotsiaalsed garantiid. Vajalik oleks tööturuprobleeme tutvustada juba koolis. Tegelema peaks kutsevaliku suunamisega, tutvustama tööotsimiseks vajalikke oskusi ning võimalusi ise ettevõtlusega tegeleda. Ettevõtluse areng Ülevaate koostas Kadri Leetmaa Minevikupärand Kiili valla tänane territoorium langeb suures osas kokku endise kolhoosi «Rahva Võit» territooriumiga, millele on lisandunud Luige piirkond. Kolhoosi «Rahva Võit» näol oli tegemist eduka majandiga. Kollektiivpõllumajandusele lisaks oli siin ka mõningane abitootmine. Plaanimajanduselt turumajandusele üleminekuga tekkis endise põllumajanduse ja abitootmise baasil mitmeid väiksemaid ettevõtteid – Nabala POÜ, OÜ Halve, OÜ Evako, OÜ Samsill, OÜ Syrma, OÜ Erves, AS Estko, OÜ Kiili Autoveod, OÜ Agromell, OÜ Adone, OÜ Kiili Bendi, OÜ Kiili Puit, OÜ Lanimo. Mitmed neist ettevõtetest pole osutunud edukaks. Olulisel määral on inimesed tööta jäänud (võimalik ka, et ametlikult tööl, kuid palgata) järgmiste negatiivsete majandussündmuste tõttu vallas: – OÜ Kiili Puidu pankrott – 1995 (~20 inimest); – OÜ Halve pankrott – 1998 (~50 inimest); – Nabala POÜ jagunemine farmiks ja töökojaks, farmitööliste vähenemine (~30); – töötajate vähenemine OÜ-s Kiili Autoveod (~10); – töötajate vähenemine OÜ-s Samsill (aiandis) (~15); – OÜ Erves – sigala – likvideerimine (~10). Tänane kohalik ettevõtlus Kohalik ettevõtlus moodustub kohalikus omavalitsuses registreeritud Kiili vallas tegutsevatest ettevõtetest ning Kiili vallas tegutsevatest mujal registreeritud ettevõtetest. Ettevõtete tegelike tegevuskohtade kohta pole ametlikust statistikast võimalik adekvaatset informatsiooni saada. Seepärast vaadeldakse siin kohaliku erasektori lähendusena Kiili vallas registreeritud ettevõtteid. Lisas 3 on toodud täpsustatud Keskäriregistri andmed Kiili vallas registreeritud ja vähemalt osaliselt siin tegutsevate ettevõtete kohta. Äriregistris registreeritud 65 äriühingust tegutseb tegelikult Kiili vallas 44. Toodud töötajate arv põhineb ettevõtjatelt endilt saadud infol. Lisaks on äriregistris registreeritud 16 füüsilisest isikust ettevõtjat. Ettevõtjad saab jaotada kolme majandussektorisse põhitegevusala järgi: – primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus; – sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; – tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms. Valda registreeritud ja siin tegutsevate ettevõtete jaotumist tegevusalade lõikes iseloomustab tabel 38. Tabelis pole toodud 16 äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjat, enamik neist tegutseb primaarsektoris. Tabel 38. Kiili valla äriühingud põhiliste majandussektorite lõikes tegutsevaid ettevõtjaid % arv kokku primaarsektor 11% 5 kokku sekundaarsektor 30% 13 kokku tertsiaarsektor 48% 21 mitu tegevusala 11% 5 Suurim tööandja Kiili valla elanikele on AS Vanapagar, kus töötab 20 Kiili valla elanikku (kokku töötajaid 22). Teised suuremad tööandjad (vähemalt 10 kohalikku töötajat) on Nabala POÜ, OÜ Eklinde, AS Estko, Care M & M OÜ, Lanimo OÜ, Samsill OÜ. Äriregistri andmetel olid suurema käibega ettevõtted 1998. a AS Estko ja AS Efekt käibega üle 10 miljoni krooni (ettevõtete esitatud majandusaasta aruannete põhjal). Üle miljoni kroonise käibega ettevõtteid oli 1998. aastal Kiili vallas registreeritud ja tegutsevast 44 ettevõttest (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad) 13 (30%). Praeguseks on kujunenud olukord, kus kohalikke töökohti on vähe ning suur osa töötajatest töötab väljaspool valda, neist enamik Tallinnas. Tallinn, olles kogu Eesti majanduse sõlmpunkt, pakub paljudele kohalikele inimestele võimaluse saada tasuvamat tööd. Vähem konkurentsivõimelistele inimestele on siiski probleemiks suured kulutused, mis kaasnevad Tallinnasse töölkäimisega. Kokku on vallas registreeritud vähemalt osaliselt siin tegutsevates ettevõtetes ligikaudu 200 töökohta kohalikele elanikele (ettevõtjatelt küsitud andmete alusel). Kokku on neis ettevõtetes töökohti ligikaudu 270. Lisaks on töökohti veel mujal registreeritud siin tegutsevates ettevõtetes, mille kohta andmed puuduvad. Ettevõtluskeskkond Ettevõtluskeskkonda määravad komponendid ja Harjumaa ettevõtluskeskkond 1998. a Majandusministeeriumi tellimusel valminud uuringus «Regionaalse investeerimiskliima uuring» anti hinnang erinevate Eesti maakondade investeerimiskliimale ning selle tulevasele arengule. Järgnevalt on kasutatud nimetatud uuringu andmeid, et hinnata ettevõtluskeskkonda Kiili vallas kui Harjumaa ühes osas. Piirkonna investeerimiskliima koosneb tervest reast teguritest, mis sõltuvad riigis või regioonis valitsevatest tingimustest. Seega on kohaliku omavalitsuse võimalused kohaliku ettevõtluskeskkonna kujundamiseks piiratud. Kõnesolevas uurimuses on piirkonna investeerimiskliima komponente vaadeldud kümnes rühmas, mida omakorda iseloomustavad 36 investeerimiskliima üksikkomponenti (vt tabel 39). Järgnevalt on toodud Harjumaal nendele 36 ettevõtluskeskkonna üksikkomponendile antud hinnangu (seitsme palli süsteemis, 7 oli kõrgeim hinne) erinevus Eesti keskmisest. Tabel 39. Harjumaa ettevõtluskeskkonna üksikkomponentidele antud hinnangute erinevus Eesti keskmisest Harjumaa Eesti MATERJAL JA TEENUSED Materjali, toodete kättesaadavus 4,72 4,32 Äriteenused 4,86 4,77 Äri- ja tehniline info 4,28 4,05 TÖÖJÕUD Tööjõu olemasolu 4,45 4,37 Tööjõu kvalifikatsioon 3,98 3,76 Tööjõu motivatsioon 4,36 4,11 Kulutused tööjõule 3,8 4,12 KAPITAL Pangalaenude kättesaadavus 3,71 3,74 Erakapitali olemasolu 4,32 3,91 TURG Siseturu lähedus 4,69 4,43 Välisturu kättesaadavus 3,64 3,44 TRANSPORT JA SIDE Maanteevõrgu kvaliteet 3,95 3,91 Liikluskoormus 3,03 3,54 Ühistransport 3,6 3,46 Lennuvälja lähedus 4,96 3,87 Sadama lähedus 5,4 4,51 Sidevõrkude kvaliteet 4,66 4,21 MAA JA HOONED Maa ost ja rentimine 3,83 3,84 Sobivad hooned 4,42 4,26 Maa ja hoonete hind 4,31 4,2 Sõidukite parkimine 3,69 3,97 ELUKVALITEET Elamispind 4,02 3,84 Looduskeskkond 3,98 4,08 Kaubandus, teenindus 4,24 4,02 Turvalisus 2,78 3,16 Elukallidus 3,15 3,15 ETTEVÕTLUS Uute firmade loomine 4,3 3,99 Konkurentsivõime 4,38 4,13 Uuenduslikkus 4,28 4,06 Välisfirmade osakaal 3,6 3,11 Mitteformaalsed kontaktid 3,81 3,42 Ettevõtjate usaldatavus 4,27 4,16 RIIGIPOOLNE TOETUS Asjaajamise efektiivsus 3,17 3,36 Tugisüsteemid 2,89 2,79 Rahaline toetus 2,43 2,4 MAAKONNA MAINE Maakonna maine 4,68 4,38 Harjumaa investeerimiskliimale antakse nimetatud uurimuses järgmine hinnang: «Harjumaa (sh Tallinna) piirkonna investeerimiskliimal on võrreldes Eesti kui tervikuga arvukalt pealinnapiirkonnale tüüpilisi eeliseid. Transpordi- ja side kättesaadavus (lennujaamad, sadamad, side) on oluline eelis, mis parandab ka juurdepääsu välis- ja kodumaisele turule. Eelisteks on ka ettevõtlikkuse kõrge tase (sh välisfirmad ja mitteametlikud kontaktid) ning materjalide ja teenuste kättesaadavus, mis tuleneb asjaolust, et sellesse piirkonda on koondunud ligikaudu 50% Eesti majandustegevusest. See aitab kaasa jaeteenuste kvaliteedi tõusule, spetsiifilise informatsiooni ja (era)kapitali kättesaadavusele. Ent Harjumaal on ka suurte linnastunud alade ebamajanduslikkusest tingitud tüüpilisi puudusi: suured tööjõukulud, suur liiklustihedus, parkimisprobleemid ja kuritegevus. Piirkonna majandus kasvab kiiresti ja tulevikus muutuvad need komponendid ilmselt kriitilisemaks ning võivad piirkonna üldisele investeerimiskliimale antavaid hinnanguid alandada.» Mitmed komponendid (tööjõu kvalifikatsioonitase, side kvaliteet, maa ja ruumide kulud) on tähtsad kõigile majandussektoritele. Ent igal sektoril on ka erinevaid nõudeid keskkonna omadustele. Niisugused «spetsiifilised» komponendid on vastavalt nimetatud uurimusele: 1. Primaarsektori (põllu- ja metsamajandus) jaoks: – maakonna ettevõtjate usaldusväärsus äripartneritena – maa ostu- ja rentimisvõimalused – pangalaenude kättesaadavus – dotatsioonide ja riigipoolsete sooduslaenude olemasolu – teedevõrgu kvaliteet – keskkonna kvaliteet (puhtus, looduse ilu) 2. Sekundaarsektori (töötlev tööstus) jaoks: – vastuvõtlikkus uutele ideedele – sobivate tootmispindade olemasolu – maakonna maine – ettevõtete konkurentsivõime – müügivõimalused välisturgudel 3. Tertsiaarsektori (teenused) jaoks: – tööjõu motivatsioon, töötahe – parkimisvõimalused – jaekaubanduse ja teenuste kvaliteet – ettevõtete konkurentsivõime Erinevatest ajandusharudest peetakse antud uurimuses Harjumaad (koos Tallinnaga) väga heaks baasiks kaasaegsetele tööstusharudele, näiteks elektroonikatööstusele ja teenindustegevustele (kaubandus- ja vahendustegevus, turism) (tabel 40). Tabel 40. Harjumaal antud tegevusala perspektiivseks pidanud ettevõtjate % Põllumajandus 8,08 Metsandus 5,77 Kalandus 13,46 Kaevandamine 0,77 Toiduainetööstus 27,69 Tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus 18,46 Puidutöötlemine 19,62 Keemiatööstus 2,69 Elektroonikatööstus 43,08 Kaubandus, vahendamine 71,15 Turism 67,69 Muu tegevusala 13,08 Kiili valla ettevõtluskeskkond Kiili vald paikneb pealinna vahetus läheduses, mis on mitte ainult Eesti vaid kogu Läänemere regiooni majandusarengu sõlmpunkt. Võrreldes teiste Tallinna lähivaldadega – jääb Kiili vald kõrvale tähtsamatest maanteedest ja raudteedest; – otseselt siin pole sadamaid ega lennuvälju. Siiski paikneb Kiili vald oluliste transpordi- ja muude keskuste vahetus läheduses. Valla põhjaosa läbib Tallinna ringtee ja Viljandi maantee, see tähendab, et hea ühendus oluliste logistiliste sõlmedega on olemas. Erinevad tegevusalad esitavad ettevõtluskeskkonnale erinevad nõuded. Näiteks põllumajanduse arenguks on soodne heade põllumaade olemasolu ning suure turu lähedus. Samas tingib Tallinna lähedus ka potentsiaalsete kohalike ettevõtjate rakendumist pealinnas kõrgemapalgalistel töödel. Nüüdisaegsema ettevõtluse tekkele piirkonnas võib kaasa aidata pealinnas paiknevate teadus- ja arendusasutuste olemasolu ning kohapealne vaikne ja turvaline elukeskkond. Valla 22 ettevõtjalt, kelle ettevõttes töötas vähemalt kolm Kiili valla elanikku, küsiti hinnangut Kiili valla ettevõtluskeskkonna kohta. Järgnevalt on toodud seitsme küsimustikule vastanud (huvi arvamuse avaldamiseks oli madal) ettevõtja arvamused. Ettevõtjate arvates soodustavad ettevõtluse arengut Kiili vallas järgmised tegurid: * Tallinna lähedus (tähtis äri- ja logistikakeskus; turg) * head juurdepääsuteed * head põllumaad * palju erinevaid töökodasid (tootmise seisukohalt hea) * nüüdisaegse infotehnoloogia kasutamise võimalus (ISDN, Internet) * piisava oskustööjõu kasutamise ja saamise võimalus * väljaarenenud infrastruktuur (kool, side, arstiabi, elamufond) * turvaline keskkond elamiseks ja töötamiseks * maad on nii vallal kui selle kodanikel Peamised ettevõtlust takistavad tegurid Kiili vallas on valla ettevõtjate arvates järgmised: * selgusetus vabade maade suhtes ja maa-asjade väga aeglane käitlemine * info puudumine * ideede puudus * kolhoosiajast pärit mõtteviis * ebastabiilne arvutiside * sularahaautomaadi puudumine * vaesus * elamispindade nappus * vallavalitsus ei tea, mis Kiili vallas toimub Põhjuseid, miks küsitletud ettevõtja tegutseb siin, oli kaks: * ettevõtja ja/või töötajad elavad ise Kiili vallas ning * see on hea asukoht (logistika või turu mõttes) ettevõtlusega tegelemiseks. Kohalikult omavalitsuselt ootavad ettevõtjad endi sõnul järgmist: * suuremat teavitamist oma tegemistest * omavahelist üksteisemõistmist ja head koostööd * mõistvat suhtumist ettevõtja probleemidesse * eelarverahadele lisaks fondide ja rahvusvahelise abi ja arendusprogrammide kaasamine (Phare) * tugevamat lobby-tööd maakonnas ja valitsuses esindusisikute kaudu * aktiivset ja tegusat suhtumist valla tulevikku * aktiivsust investorite otsimisel * suunatust kodanikukesksusele Suuremal määral tehakse ettevõtluskeskkonda suunavaid otsuseid riigi ja maakonna tasandil. Peamiseks valla võimaluseks kohalikku ettevõtluskeskkonda parandada on arendada sidet muu maailmaga – parandada piirkonna teede olukorda, side kvaliteeti jne. maareformi käik Kiili vallas Ülevaate koostamisel osalesid Mart Nettan, Elmo Noorak ja Kadri Leetmaa Valla üldpindala on 100,371 km². Seisuga 28. veebruar 2000. a on Kiili valla maakatastris registreeritud 1273 katastriüksust, mille pindala on kokku 1417,6 ha. Kogu valla maafondist moodustab see 14,12%. Tabel 41. Katastriüksused Kiili vallas seisuga 28. veebruar 2000. a katastriüksuste arv katastriüksuste pindala hektarites kokku katastriüksusi 1273 1417,6 sh tagastamisi 134 798,9 ostueesõigusega erastamisi 1125 432,8 enampakkumisi 2 40,0 munitsipaalmaa 9 48,4 riigi omand 3 97,5 Tänaseks ei ole katastrisse kantud riigimetsamaad 1288 ha. Ostueesõigusega erastamisest moodustavad suure osa suvilakinnistud (kokku on Kiili vallas 860 suvilat kogupindalaga 133 ha, millest enamik on tänaseks katastrisse kantud). Katastrisse kantud riigimaast moodustavad suure osa turbarabad. Maareformi seadus võeti vastu 1991. a, mil algas kodanike tunnistamine maade tagastamisel omandireformi õigustatud subjektideks ning maade tagastamine. Maade tagastamise tempo Kiili vallas on olnud aeglane. Reformi algusaastatel (1992, 1993, 1994) oli reformi finantseerijaks määratud riik. Hiljem on riigi finantseerimist oluliselt piiratud. Arvestades, et tagastatavad maad on enamasti suured kinnistud ning need on mitmes lahustükis, läheb nende tagastamise protseduur tulevasele omanikule kulukaks (nt 50-hektarise talu tagastamine võib maksma minna üle 10 000 krooni). Potentsiaalsel omanikul puudub sageli võimalik äriplaan, mida ta omandatava kinnisvaraga peale võiks hakata. Need on põhjused, miks tagastamisprotsess on veninud. Valitsuse tasandil on kavandatud maareform lõpetada 2002. või 2003. aastaks. On võimalik, et osa maid jääbki seetõttu tagastamata. Sel põhjusel võib lähiajal oodata maade tagastamise elavnemist. Maade ostueesõigusega erastamine on Kiili vallas toimunud kiiremas tempos. Erastamiseks vajalik seadusandlus võeti vastu 1996. a. Aastatel 1997, 1998 ja 1999 on maaid väga aktiivselt erastatud. Erastamise puhul on algusest peale olnud selge finantseerija – tulevane omanik ise. Enamusel erastajatel on olnud selge motiveeritus maa saamiseks (oma krundi kinnistuks muutmine). Samuti on ostueesõigusega erastatavad krundid väiksemad ning omanikuks saamise protsess on vähem kulukas (~3000 krooni). Hinnanguliselt on tänaseks Kiili vallas ostueesõigusega erastatud 3/4 erastatavatest maaüksustest. Maade tagastamise või ostueesõigusega erastamise protseduur võtab aega kuni pool aastat. Varasemaga võrreldes (1998, 1999) on see aeg oluliselt vähenenud. Vajalik tark- ja riistvara ning kaardimaterjal maareformi läbiviimiseks on vallas olemas. Koostöö teiste maareformiga seotud asutustega sujub (maakataster, maavalitsus, kinnistusamet). Järgnevalt on toodud peamised maareformiga seonduvad probleemid: – potentsiaalsel omanikul puudub nägemus, mida tagastatava maaga teha (kinnisvara äriplaan); – reformi rahastamine – potentsiaalsetel omanikel puuduvad rahalised vahendid; – protseduurid on tavainimese jaoks juriidiliselt keerukad (subjektid on sageli vanad inimesed); – mitme subjekti puhul puudub sageli koordineeriv isik; – maa otstarbekamaks kasutamiseks on sageli vajalik maakorralduse käigus piire korrigeerida, sest looduslikud olud erinevad endistest talupiiridest. Maamaksu maksjaid Kiili vallas on ligikaudu 1600. Maareformi käigus tuleb neid pidevalt juurde. Maamaks laekub 100% valla eelarvesse. Valla suuremad maakasutajad on Viimsi metskond – 647 ha ja Harju metsaamet – 454 ha. Alates 1999. a on maamaksu määr vallas 1,3% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutuses oleva haritud maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,7% (Kiili Vallavolikogu 8. detsembri 1998. a määrus nr 14). Maa- ja kinnisvaraturg Ülevaate koostamisel osalesid Elmo Noorak ja Kadri Leetmaa Maaturg Kiili vallas on viimastel aastatel elavnenud (vt tabel 42). Kruntide müük on olnud aktiivsem kui maatulundusmaa müük. Siinsete kruntide hind on võrreldav teiste Tallinnast kuni 25 km kaugusel asuvate kruntide hindadega. Kõige atraktiivsemate mereäärsete ning linnalähedaste (Viimsi, Tabasalu) kruntide hindadega on erinevus umbes viiekordne. 1999. a oli maa keskmine müügihind 18,2 kr/m² (enamus sellest müüdi maatulundusmaana). Tabel 42. Maa ostu-müügi tehingud aastatel 1997–1999 1997. a jooksul 1998. a jooksul 1999. a jooksul ostu-müügi tehingute arv 4 7 39 ostetud-müüdud maade suurus hektarites 0,70 61,79 33,17 keskmine ühe hektari müüdud maa hind kroonides vastaval aastal … … 182 382 … – vähe tehinguid Põllumajanduslikku maakasutust soosib suhteliselt kõrge põllumaa boniteet ning suure turu Tallinna lähedus. Samas tähendab Tallinna lähedus ka aktiivsemate ja võimekamate inimeste rakendumist linnas kõrgemapalgalistel töökohtadel. Praeguses turusituatsioonis ei ole põllumajandus perspektiivikas valdkond. Linnalähedase puhkemajanduse arenguks pole piirkond looduslikult piisavalt atraktiivne (puudub meri, ilusad jõekäärud jne). Linna läheduse tõttu on võimalik vähem looduslikku atraktiivsust nõudvate tegevusalade areng (nt mitmesugused sportimisvõimalused). Maa omandamiseks Kiili vallas suuremate äriideede teostamiseks on huvi tuntud, kuid seni pole ükski neist projektidest teostunud (golfiväljak, lennujaam, autospordi ringrada, hulgikaubanduse baas, hipodroom). Eesmärgiks on olemasoleva maa võimalikult intensiivne kasutamine tulevikus. Tallinna läheduse tõttu on piirkond (eriti valla põhjaosa) perspektiivne elamupiirkond. Suvilapiirkondades (Luige ja Mõisaküla) on trend suvilate ümberehitamisele eramuteks. Optimaalne eramukrunt on 1000–1500 m². Luigel asuvad suvilakrundid on sageli alla 1000 m². Mõisakülas on krundid suuremad – ligikaudu 2500 m². Alla 1000 m² kruntide puhul pole tingimused eramuteks ümberehitamiseks eriti soodsad. Perspektiivseks elamupiirkonnaks peetakse endist sõjaväeosa ala Kangru külas, mis on käesolevaks ajaks munitsipaalvaldus. Selles piirkonnas kavandatakse tulevikus detailplaneeringute algatamist. Järgnevalt on toodud seni Kiili vallas kinnitatud või algatatud detailplaneeringud eesmärgiga maa sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks: – Eroma maaüksus Kiilis – kinnitatud detailplaneering – Maksima I maaüksus Kiilis – algatatud detailplaneering – Rätsepa maaüksus Lähtsel – algatatud detailplaneering – Mareti maaüksus Luigel – kinnitatud detailplaneering – Ilula I maaüksus Luigel – algatatud detailplaneering – Ilula III maaüksus Luigel – algatatud detailplaneering – Kivila I maaüksus Luigel – algatatud detailplaneering – Kivila II maaüksus Luigel – algatatud detailplaneering Lähema viie aasta jooksul tuleb luua tingimused uute elanike tulekuks valda. Valla ülesandeks saab ka uute elanike sidumine vallaga. Kavandada tuleb valla põhjaosa (kiiresti kasvava elamuehitusega piirkonna) kanalisatsiooni ühendamine Tallinna kanalisatsioonivõrguga. Korterite turuhind Kiilis on võrreldav teiste Tallinna satelliitasulatega (nt Saku, Saue, Jüri). Siinse piirkonna eelis on vaiksem ja turvalisem elukeskkond. Valla juhtimine Valla eelarve Ülevaate koostamisel osalesid Heljo Vahtramäe ja Kadri Leetmaa Valla eelarve tulud Valla eelarve maht on pidevalt kasvanud. Eriti hüppeline oli üksikisiku tulumaksu laekumise ja kogu eelarve mahu kasv 1998. aastal võrreldes 1997. aastaga. Riigi eelarvest dotatsiooni saamine on järkjärgult vähenenud, alates 1999. aastast riigipoolset dotatsiooni pole saadud. Tabel 43. Valla eelarve tulud 1996 1997 1998 1999 2000 eelarve maht (tulud) (tuh krooni) 6655,4 6692,0 7910,3 8394,1 ~8150,0 eelarve maht ühe elaniku kohta (kroonides) 3825 3757 4366 4592 ~4337 suuremad tuluallikad üksikisiku tulumaks (tuh krooni) 2402,9 3043,5 4378,0 5223,2 ~5413,0 maamaks (tuh krooni) 455,5 557,0 758,5 666,1 ~750,0 riigieelarvest dotatsioon (tuh krooni) 1325,0 1048,7 809,0 – – riigieelarvest investeeringud (RIP) (tuh krooni) 1035,0 250,0 270,0 214,0 – * Elanikena on arvestatud alalisi elanikke vastava aasta 1. jaanuari seisuga. * 1996. ja 1997. aasta eelarvele on lisatud riigipoolsed sihtotstarbelised laekumised erivahenditesse (toimetulekutoetus jms), mis on hiljem laekunud eelarvesse. * 2000. a planeeritud eelarvele – 7 773 900 krooni on lisatud ~380 000 krooni eeldatavaid riigilt laekuvaid sihtotstarbelisi vahendeid (toimetulekutoetus, õpilaste sõidusoodustus jms). Üksikisiku tulumaksu laekumise kasv 1998. aastal võrreldes 1997. aastaga oli 43,8%. Samal aastal oli võrreldav üksikisiku tulumaksu laekumise kasv veel Viimsi vallas – 47,7%. Ka järgmisel aastal oli tulumaksu laekumise kasv Kiili vallas üle Harju maakonna omavalitsuste keskmise – 19,3% (tabel 45). Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta 1999. a oli Kiili vallas 2857 krooni, mis oli Harjumaa omavalitsustest 14. tulemus, kuid jäi alla maakonna keskmise ning oli märkimisväärselt madalam kui teistes Tallinna lähivaldades. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta vallas on pidevalt kasvanud. Tabel 44. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta 1996 1997 1998 1999 2000 (esialgne) üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta 1381 1709 2416 2857 2881 kasv võrreldes eelmise aastaga 23,8% 41,4% 18,3% 0,0% * Elanikena on arvestatud alalisi elanikke 1. jaanuari seisuga. Tabel 45. Üksikisiku tulumaksu laekumise kasv kohalikes omavalitsustes ja üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta 1999. aastal kasv 1997–98 (%) kasv 1998–99 (%) üksikisiku tulumaksu laekumine 1999. a ühe elaniku kohta (krooni) Viimsi vald 47,7 0,0 6605 Harku vald 33,3 28,1 4743 Jõelähtme vald 25,7 33,6 4678 Saku vald 23,6 18,5 4667 Saue linn 28,9 27,4 4396 Saue vald 26,3 32,6 4292 Rae vald 23,2 22,5 4267 Keila linn 14,6 9,7 3528 Kernu vald 10,5 42,0 3175 Raasiku vald 13,3 18,2 3130 Kuusalu vald 30,7 17,7 3106 Padise vald 21,0 14,2 2987 Aegviidu vald 22,5 12,3 2963 Kiili vald 43,8 19,3 2857 Anija vald 17,6 38,3 2827 Loksa linn 15,4 8,6 2787 Kehra linn 21,1 3,8 2718 Keila vald 29,5 26,6 2674 Kose vald 22,8 8,4 2656 Maardu linn 23,9 14,3 2632 Paldiski linn 32,1 16,9 2543 Loksa vald 26,2 6,2 2516 Vasalemma vald 18,1 5,4 2425 Nissi vald 15,1 13,6 2403 Kõue vald 20,6 20,8 2379 keskmine 25,4 17,0 3082 * Elanikena on arvestatud alalisi elanikke 1. jaanuari seisuga. Valla eelarve kulud Valla eelarvest kõige suurem osa kulub haridusele (50–59%). Järgmiseks suuremaks kulutuseks on üldvalitsemise kulud, selle osakaal on aegamööda kasvanud (vt tabel 46). Järgnevad majandus, sotsiaalhoolekanne ning kultuur ja kunst. Tabelis toodud valdkondade osatähtsus valla kogukulutustest sõltub suurematest investeeringutest erinevatesse objektidesse. Seda kirjeldab tabeli alumine osa. Tabel 46. Valla eelarve kulud 1996 (% kogukuludest) 1997 (% kogukuludest) 1998 (% kogukuludest) 1999 (% kogukuludest) 2000 esialgne (% kogukuludest) kulude jaotumine valdkonniti kulud kokku (tuh krooni) 6329,1 6379,7 7243,2 7759,4 8062,5 üldvalitsemine 14,7% 17,9% 20,1% 20,7% 22,7% riigi- ja korrakaitse 1,9% 0,7% 0,1% 1,2% 0,2% majandus 18,5% 6,8% 8,4% 10,6% 11,5% sotsiaalsfäär kokku 64,9% 74,5% 71,4% 67,5% 65,6% haridus 51,6% 54,1% 58,7% 54,7% 49,8% kultuur ja kunst 4,5% 4,4% 5,4% 6,1% 7,0% sport ja puhkus 0,1% 0,1% 0,1% 0,6% 0,3% tervishoid 0,6% 1,3% 0,2% 0,2% 0,3% sotsiaalhoolekanne 8,0% 14,5% 6,7% 5,7% 8,3% suuremad investeeringud suuremad investeeringud (kapitaalremont) kokku (tuh krooni) 1274,4 279,6 543,2 316,3 347,0 valitsemine (tuh krooni) – – 103,7 25,0 47,0 kool (tuh krooni) 350,0 279,6 332,5 240,3 – lasteaed (tuh krooni) 53,0 – 107,0 – – rahvamaja 60,7 – – – 100,0 elamu- ja kommunaalmajandus (tuh krooni) 810,7 – – – 100,0 valla teed (tuh krooni) – – – 51,0 100,0 * 1996. a ja 1997. a kogukulude juurde on arvestatud ka eelarve väliste rahade (toimetulekutoetused jms) kasutamine. * Valla teede osas võib investeeringuks lugeda veel 67,5 tuhat krooni hooldustöid 1999. a (vt peatükki Teed). * 2000. a planeeritud eelarve kuludele – 7 682 510 krooni – on lisatud ~380 000 krooni eeldatavaid riigilt laekuvaid sihtotstarbelisi vahendeid (toimetulekutoetus, õpilaste sõidusoodustus jms). Tabel 47. Üldvalitsemiskulude % eelarve kogukuludest Harjumaa omavalitsustes 1999. aastal üldvalitsemiskulude % kogukuludest Aegviidu vald 28,0 Anija vald 23,5 Harku vald 17,5 Jõelähtme vald 10,8 Kehra linn 18,3 Keila linn 10,0 Keila vald 17,0 Kernu vald 11,0 Kiili vald 20,7 Kose vald 13,7 Kuusalu vald 9,8 Kõue vald 14,2 Loksa vald 28,3 Loksa linn 10,4 Maardu linn 17,9 Nissi vald 18,5 Padise vald 23,6 Paldiski linn 28,9 Raasiku vald 18,1 Rae vald 13,1 Saku vald 10,6 Saue vald 14,9 Saue linn 20,4 Vasalemma vald 15,1 Viimsi vald 13,0 keskmine 15,3 Suhted avalikkusega Vallas ilmub kohalik leht «Kiili Leht», mis jõuab vallaelanikeni tasuta. Vajadust tuntakse kohaliku lehe regulaarsema ja sagedasema ilmumise järele, et informatsioon kohalike võimude tegevuse kohta oleks operatiivsem. Võrreldes naabervaldadega on Kiili vald suhteliselt vähetuntud ning tal puudub oma imidž. Valla suuremad asulad – Kiili ja Luige – on suhteliselt noored, neil puuduvad pikaajalised kultuuritraditsioonid. Võrreldes nt Saku vallaga pole siin üldtuntud ettevõtteid, mis suurendaks piirkonna tuntust tervikuna. Kiili valla tegevust kajastab aeg-ajalt ajaleht «Harjumaa». Üleriigilistes lehtedes räägitakse Kiili vallast harva (sportlikud saavutused, üksikud kuriteod, tuleõnnetused vms, haldusreform). Atraktiivse elukohana või sobiva paigana ettevõtluseks Tallinna lähedal pole Kiili valda üleriigilises meedias käsitletud. Puudub valda tutvustav interneti kodulehekülg. Mõningane info valla kohta on Kiili Kooli ja maavalitsuse koduleheküljel. Valla juhtimise struktuur Vallavalitsus: vallavanem, ehitusnõunik, sotsiaalnõunik, maanõunik, raamatupidaja

Vallavolikogu

II. VALLA ARENGU EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVA Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne (Vt ka Kiili valla põhimäärust, Kiili Vallavolikogu 8. veebruari 2000. a määrus nr 3) Kiili vald kohaliku omavalitsusüksusena korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on seadustega antud kohalike omavalitsusüksuste korraldada või tulenevad kohalike elanike ja valla arengu vajadustest. Valla avalike teenuste sihtgrupiks on valla praegune ja tulevane elanikkond. Vald soodustab oma võimaluste piires kohaliku erasektori ning kolmanda sektori arengut. Oma ülesandeid täidab Kiili vald vallaeelarve võimaluste kohaselt, lähtudes arengukavas määratletud eesmärkidest ning otsides ülesannete paremaks täitmiseks täiendavaid finantseerimisallikaid. Kohaliku elu küsimuste korraldamiseks teeb vald koostööd vastavate riigiasutuste, teiste kohalike omavalitsusüksuste või muude institutsioonidega. Valla üldised arengueesmärgid Kiili valla arengu planeerimisel tuleb lähtuda eeldusest, et valla territooriumi elanike arv tulevikus kasvab. Kohaliku omavalitsuse tegevusest järgnevate aasta jooksul sõltub: – kui suureks rahvaarv kujuneb; – millistesse piirkondadesse uued elanikud elama asuvad; – mil määral on uued elanikud seotud kohaliku eluga. Lähtudes sellest eeldusest on sõnastatud valla üldised arengueesmärgid: • valla praegustele elanikele hea ning uutele elanikele atraktiivse elukeskkonna kujundamine • võimaluste loomine valla erinevate piirkondade ühtlaseks arenguks Tallinna läheduse tõttu on Kiili vallal võimalik kujuneda meeldivaks elamispiirkonnaks linnas tööl käivatele inimestele. Uute elanike tulek valda on soovitud areng, see suurendab valla tulusid. Samas tulenevad elanikkonna kasvust valla jaoks lisaülesanded. Et potentsiaalseid maksumaksjaid piirkonda meelitada, tuleb luua selleks soodsad tingimused – piisav ja kvaliteetne infrastruktuur, puhas ja turvaline keskkond jne. Seega on valla tegevusel kaks sihtgruppi – valla praegused ja tulevased elanikud. Mõlema sihtgrupi huvide ja vajadustega tuleb arengu kavandamisel arvestada. Kohalikku ettevõtluskeskkonda mõjutavad enamasti kohalikust omavalitsusüksusest sõltumatud tegurid. Võimaluse piires on valla eesmärgiks kohaliku ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist soodustada. See avardaks kohalike elanike võimalusi töökoha valikul. Vältida tuleb ruumikasutuses konflikte, kus teatud ettevõtluse areng halvendab siinset elukeskkonda. Igasugust keskkonnale ohtlikku tegevust peab vältima. Praegu ja ilmselt ka tulevikus on elamuehitusele ja majandustegevusele atraktiivsem valla põhjapoolne osa. Valla tegevuse eesmärk on luua võimalused kõigi valla piirkondade arenguks. Valla arengu strateegilised eesmärgid Valla üldiste eesmärkide alusel on sõnastatud valla arengu strateegilised eesmärgid: • tagada piisavad kõiki vallaelanikke rahuldavad kohaliku sotsiaalsfääri teenused (haridus, vaba aeg, turvalisus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid) • tagada kõiki vallaelanikke ning kohalikku ettevõtlust rahuldav tehniline infrastruktuur ning elamiseks ja töötamiseks sobiv puhas keskkond – ühendus teiste piirkondadega (teed, side, ühistransport) – kommunaalmajandus (soojamajandus, veemajandus ja kanalisatsioon, jäätmemajandus, tänavavalgustus, heakord) • soodustada kohaliku ettevõtluse tegevust ja arengut • tagada kvaliteetne valitsemisteenus Täpsutatud eesmärgid ja esialgne tegevuskava Strateegiline eesmärk nr 1 Tagada piisavad kõiki vallaelanikke rahuldavad kohaliku sotsiaalsfääri teenused (haridus, vaba aeg, turvalisus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid) Alaeesmärk nr 1 – üldharidus Tagada Kiili Koolist saadava põhihariduse väga hea ja keskhariduse hea kvaliteet, mis oleks atraktiivne ja kättesaadav kõigile valla kooliealistele lastele. Täpsustatud eesmärgid: 1) parandada koolis õpetamise taset ja soodustada edaspidiseks eluks vajalike teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute omandamist * keskkoolist saadav hea haridus suunab ja motiveerib õpinguid jätkama * saavutada põhikooli tase, mis võimaldab võimetele vastava põhihariduse 2) parandada õpilaste olmet 3) tagada kooli turvalisus Ülesanded ja tegevused: – vähemalt kaheksa klassiruumiga kooli juurdeehitus – köögi sisustuse ja seadmete uuendamine – võimla välissoojustus – uus põrand võimlasse – muu praeguste koolihoonete remont – kunstliku valgustuse uuendamine – vana klassimööbli väljavahetamine – sisustada nõuetekohane arvutiklass – õppekava täiendamine uute ainetega (kodundus, võõrkeeled, arvutiõpe, majandusõpe, autoõpe) – võimaldada õpetajate pidevat täienduskoolitust Alaeesmärk nr 2 – alusharidus: Tagada lasteaiateenus, mis oleks paindlik, iga lapse maksimaalset arengut võimaldav ning lapsevanema soove arvestav. Täpsustatud eesmärgid: 1) parandada lasteaia materiaal-tehnilist seisukorda, et tagada lastele tervislikud olmetingimused ja sotsiaalse arengu võimalused 2) kasutatavad ainekavad arvestaks lapse isikupära, ealisi ja soolisi iseärasusi ning võimaldaks lapse igakülgset arengut 3) teha tihedat koostööd koolieelsete laste vanematega, vajadusel neid harida ning propageerida lastega tegelemist 4) otsida võimalusi kodustele koolieelsetele lastele alushariduse andmiseks ja osalise ajaga lasteaias käimiseks Ülesanded ja tegevused: – vahetada katus, ehitada projektijärgne lamekatus ümber viilkatuseks (lisaruumide saamiseks, sh koduste lastega tegelemiseks) – ehitada välja ja sisustada viilkatuse ehitamisega saadud lisaruumid – tualettruumide remont – õuealal haljastusega katmata alade korrastamine – plaatimine – tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine – elektri- ja veesüsteemide korrastamine – luua riiete kuivatamise võimalused – meespersonali värbamine – lapsevanemate soovil alternatiivprogrammide kasutamine – lapsevanemate harimine – töötajaskonna koolitus Alaeesmärk nr 3 – huviharidus: Jätkuvalt võimaldada Kiili Kunstide Kooli riikliku õppeplaani täitmist. Ülesanded ja tegevused: – õppemaksu järkjärguline tõstmine võimalusega andekaid ja vähekindlustatud perede lapsi õppemaksust vabastada – arvuti muretsemine KKK-le – võimaldada KKK õpetajatele täiendusõpet – audio-videotehnika muretsemine (kasutamiseks koos teiste asutustega, vt vaba aeg) Alaeesmärk nr 4 – raamatukogu: Kujundada raamatukogu nüüdisaegseks infovahenduspunktiks. Ülesanded ja tegevused: – raamatukogu ruumiprobleemide lahendamine, sh lugemisruumi sisustamine (Kui enne pole leitud muud võimalust, arvestada uute ruumidega kooli juurdeehituse planeerimisel – raamatukogu internaadi majja.) – raamatukogu töö arvutiseerimine (elektronkataloogi loomine, arvutilaenutuse käivitamine, vöötkoodid raamatutele, uued lugejapiletid jms) – raamatukogule lugejaarvuti muretsemine ja interneti püsiühenduse tagamine – täiskasvanutele kasutamiseks avaliku internetipunkti loomine 3–5 arvutiga raamatukogu suuremate ruumide puhul (juhul kui seda pole eelnevalt loodud mujale, vt ühendus välismaailmaga) – muretseda rohkem teatmekirjandust ja edaspidi elektroonilisi andmebaase – vastavalt funktsioonide lisandumisele 1/2–1 töökoha juurdeloomine Alaeesmärk nr 5 – vaba aeg: Luua vallaelanikele (nii lastele kui täiskasvanutele) mitmekesised, harivad ja arendavad, eluterveid väärtushinnanguid propageerivad ning tervist säilitavad ja taastavad vaba aja veetmise võimalused. Täpsustatud eesmärgid: 1) selgitada välja elanike, ka uute elanike, vajadused vaba aja veetmiseks 2) tagada mitmekesised vaba aja veetmise võimalused erinevate valla piirkondade elanikele * toetada võimalikult paljude vaba aja veetmise eestvedajate tegevust * tagada vaba aja veetmiseks vajalike ruumide, rajatiste ja vahendite olemasolu ja korrashoid kogu valla territooriumil * tagada kultuurielu puudutava info jõudmine kõigisse valla piirkondadesse * otsida võimalusi kohaliku kultuurielu rahastamiseks väljastpoolt vallaeelarvet Ülesanded ja tegevused: – viia läbi küsitlus(ed) elanike vaba aja veetmise eelistuste selgitamiseks – tagada erinevate eestvedajate võimalus saada toetust üritustele, ringidele vms – moodustada kultuurifond – erinevate kultuuri- ja sporditöö eestvedajate koostöö – rahvamaja kapitaalremont (ruumid, välisfassaad, aknad) – rahvamaja lavatehnika (valgustuse, elektrisüsteemi) uuendamine – rahvamajale uute saalitoolide muretsemine (vähemalt 100 tooli) – audio-videotehnika (televiisor, videomakk, kaamera) muretsemine valla kultuurielu tarbeks (vt kunstide kool) – jõusaal vallamaja alla (remont ja sisustuse hankimine kokkuleppel tulevase rentnikuga) – tenniseväljaku(te) rajamine – Kiilis palliväljaku katmine kunstkattega ja ümbritsemine aiaga – Luige pallimänguväljaku väljaehitamine (võrk- ja korvpalli mängimise võimalus) – rajada Nabalasse ja Paeknasse väiksemad pallimänguplatsid (üks tagalauaga korvpalliplats ja võrkpalliplats) – paigaldada asulatesse kiiged (suur Kiili, väiksemad Luigele, Nabalasse ja Paeknasse) – laste mänguväljakute rajamine ja korrastamine (korrastada Kiili lasteaias, toetada mujale rajamist) – uurida võimalusi Nabala tiigi puhastamiseks (võimalusel ujumiskohana kasutusele võtta) – «müüa» spordirajatiste kasutamist väljastpoolt valda tulevatele inimestele ja firmadele – paigaldada teadetetahvlid erinevatesse valla asulatesse (kuulutuste jaoks) (vt valitsemine) – tagada kohaliku lehe regulaarne ilmumine (vt valitsemine) Alaeesmärk nr 6 – tervishoid: Parandada vallaelanike tervist ja tõsta elukvaliteeti. Täpsustatud eesmärgid: 1) luua elanikele tervislikud vaba aja veetmise võimalused 2) tagada heal tasemel kohalik arstiabi, mis võimaldab tarbida kohapeal raviteenuseid, mille puhul on oluline selle kättesaadavus võimalikult kodukoha lähedal Ülesanded ja tegevused: – valla toetusel teostada järk-järguline kapitaalremont tervishoiupunkti ruumides – takistada noorte võimalusi veeta aega koos alkoholiga ja vältida narkootikumide kasutamise levikut (tagada kontroll ja soodustada muude huvide tekkimist) – korraldada vallaelanikele sportlikke vaba aja veetmise võimalusi (spordirajatiste korrashoid ja ehitamine, spordiürituste korraldamine) – eriettevalmistusega inimese leidmine kroonilistele haigetele aktiivse treeningu korraldamiseks (kasutada olemasolevaid ruume ja vahendeid, vajalik eriettevalmistusega inimene) – võimalusel soodustada apteegi tekkimist kohapeal (abi ruumide osas vms) – sauna kasutamise võimaluse loomine vallas (võimalik läbi ettevõtluse) Alaeesmärk nr 7 – turvalisus: Vältida kuritegevuse kasvu Kiili vallas. Täpsustatud eesmärgid: 1) piirata võimalusi kuritegude sooritamiseks 2) vältida inimeste pöördumist kuritegelikule teele Ülesanded ja tegevused: – tõhustada kuritegude avastamist – selgitada välja kuritegusid soodustavad tegurid – ennetav töö elanikkonna seas (nt kohalikus ajalehes – kuidas kaitsta ennast ja oma vara, naabrivalve propageerimine jms) – ennetav töö alaealistega (esinemised koolides, üritused lastele jne) – ennetav töö täiskasvanutega (politsei ja sotsiaaltöötaja koostöös) – koostöös elanikkonnaga reageerida ka väiksematele õigusrikkumistele, et vältida karistuseta jäämise võimalust Alaeesmärk nr 8 – sotsiaalhoolekanne: Aidata vallaelanikke, kes oma eluga toime ei tule, orienteerudes inimeste võimalikult iseseisvale toimetulekule. Täpsustatud eesmärgid: 1) omada ülevaadet sotsiaalabi vajavast elanikkonnast ja selle muutumisest ning selgitada, millist abi nad iseseisva toimetuleku saavutamiseks vajaksid 2) vältida pikaajalise abituse kujunemist * aidata inimestel ületada ajutisi toimetulekuraskusi * vältida sõltuvuse kujunemist sotsiaalabist * aidata lastega toimetulekuraskustes peresid, et lastest võiksid kasvada endaga toimetulevad kodanikud 3) leevendada pidevalt abi vajavate inimeste toimetulekuraskusi ning soodustada nende toimetuleku õppimist 4) väärtustada inimest (nt pidada meeles erakordsete elusündmuste, tähtpäevade vms puhul) Ülesanded ja tegevused: – väike kohalik sotsiaalmaja (kriisipind) – otsida abivajajatega rohkem otseseid kontakte, et tutvuda nende perede tegeliku olukorraga (nt laste olukorraga kodudes) – avardada sotsiaaltöös transpordi kasutamise võimalusi (sotsiaaltöötajatel abivajajateni jõudmiseks, võimalus teatud tasu eest kasutada abivajajatel jms) – jätkata inimeste toetamist erakordsete elusündmuste puhul (lapse sünd peres, matused, suuremad juubelid, kooli lõpetamine jms) – rakendada töötuid ajutistel töödel – et säiliks tööharjumus – rahaliste vahendite suurendamine sotsiaalabiks Strateegiline eesmärk nr 2: Tagada kõiki vallaelanikke ning kohalikku ettevõtlust rahuldav tehniline infrastruktuur ja elamiseks ja töötamiseks sobiv puhas keskkond – ühendus teiste piirkondadega (teed, side, ühistransport) – kommunaalmajandus (soojamajandus, veemajandus ja kanalisatsioon, jäätmemajandus, tänavavalgustus, heakord) Alaeesmärk nr 1 – teed: Saavutada valla territooriumi teede hea seisund, mis võimaldab ohutult liigelda ning ei saa takistuseks uute elanike ja ettevõtluse tulekul valda. Täpsustatud eesmärgid: 1) parandada kohalike teede olukorda 2) taotleda praegu riigi omanduses olevate maanteede põhjalikuma remondi kiirendamist Ülesanded ja tegevused: – koostada valla teehoiukava, mis sisaldab valla teede seisundi analüüsi ning vajalike investeeringute kava (teehoiutööde ajalist järjestust ja maksumust) – 2000. a jooksul – lisaks eelarvelistele vahenditele täiendavate ressursside leidmine – tänavasiltide paigaldamine Kiili alevikku – asulate tänavate jooksev remont (seisukorra konserveerimine) – Kiili aleviku eramute piirkonna tänavate katte alla viimine – Nabala küla tänavate katte alla viimine – kohalike katteta maanteede jooksev remont – teematerjali juurdevedu ja paigaldamine – bussiootepaviljonide paigaldamine või remont (Kiili keskasulas, Nabalas, Lähtses, Piissool, Kiili–Tuhala teeristil) Alaeesmärk nr 2 – ühendus välismaailmaga: Soodustada elanike vajadustele vastava ühistranspordi ja sidevõimaluste väljakujunemist. Valla võimalused mõjutada posti- ja telefonside kvaliteeti ning maakondliku ühistranspordi sõidugraafikuid on minimaalne. Valla ülesanded seostuvad vallasisese ühistranspordi (peamiselt kooli ja koolist kojusõit) korraldamise ja internetiühenduse kättesaadavuse tagamisega. Täpsustatud eesmärgid: 1) arendada internetiühendust vallas 2) korraldada piisav vallasisene kooliõpilaste ühistransport 3) mõjutada valda puudutavate ühistranspordi ja sidevõrkude kujunemist Ülesanded ja tegevused: – interneti püsiühenduse toomine vallamajja ja raamatukokku – luua täiskasvanutele kasutamiseks avalik internetipunkt (3–5 arvutiga) – sisustada nõuetekohane arvutiklass koolis (vt kool) Alaeesmärk nr 3 – soojusenergia: Tagada tarbijatele soojusenergiaga varustus, mis 1) oleks elanikkonna jaoks stabiilne; 2) ökonoomne ja optimaalsete hindadega; 3) arvestaks piirkonna sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi ning võimalikke muutusi nendes; 4) kasutaks säästlikke kütuseid ning arvestaks keskkonnakaitse nõudeid. Täpsustatud eesmärk: Kiili aleviku varustamine soojusenergiaga – hankida piisavalt infot soojamajanduse korraldamise erinevate alternatiivide kohta ning teha otsus lähtuvalt alaeesmärgis nimetatud tingimustest Ülesanded ja tegevused: – Kiili aleviku soojamajanduse ümberkorraldamine Alaeesmärk nr 4 – veevarustus ja kanalisatsioon: Korraldada valla territooriumil majanduslikult kõige otstarbekamal viisil elanikkonna varustamine kvaliteetse nõuetele vastava joogiveega ning keskkonnakaitse tingimusi arvestav reoveekäitlus. Täpsustatud eesmärgid: 1) tagada kogu valla territooriumil kvaliteetne nõuetele vastav joogivesi 2) tagada, et reovesi ei ohustaks keskkonda ja tarbitavaid veevarusid 3) korraldada või ette näha ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine piirkondades, kus see on keskkonnakaitse seisukohalt ja majanduslikel põhjustel õigustatud Ülesanded ja tegevused: – ÜVK-ga liitumise ja nende kasutamise eeskirja ja sellega seonduvate normdokumentide rakendamine – ÜVK kava koostamine, koos vajalike uuringutega – 2001. a lõpuks – ÜVK objektide regulaarne inventeerimine – olemasolevate ÜVK seadmete ja rajatiste kaasajastamine a) uute reoveepuhastusseadmete muretsemine Kiili alevikku ja Nabala külla b) ehitada kanalisatsioon sademete ja drenaaživete ning muude pinnase- ja pinnavete ärajuhtimiseks c) tuletõrjehüdrantide ja -veevõtukohtade kaasajastamine – määrata vee-ettevõtjad ÜVK-ga kaetud aladel veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni heitvee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamiseks – 2000. a lõpuks – valla põhjaosa ühiskanalisatsiooni lahendamine (alustada läbirääkimisi potentsiaalse vee-ettevõtjaga valla põhjaosa ÜVK-i arendamiseks ja ühendamiseks Tallinna ÜVK-ga) – Kangro veetrasside väljaehitamine Alaeesmärk nr 5 – tänavavalgustus: Katta kaasaegse ökonoomse tänavavalgustusega valla suuremad asulad. Ülesanded ja tegevused: – Nabala ja Paekna külades bussipeatuste valgustamine – Kangro külas valgustuse väljaehitamine – Kiili alevikus valgustamata tänavalõikudel valgustuse väljaehitamine – Kiili alevikus vanade valgustite väljavahetamine – Luige külas Järve ja Tamme tänavate valgustus lõplikult välja ehitada – Luige külas Põllu tänaval vanade valgustite väljavahetamine – vajadusel uutel tiheasustusaladel tänavavalgustuse väljaehitamine (pärast 2005. a) Alaeesmärk nr 6 – jäätmemajandus: Võtta suund nüüdisaegsele keskkonnasõbralikule jäätmehooldusele. Ülesanded ja tegevused: – sulgeda kohalikud mitteametlikud prügi ladustamise kohad – luua võimalused jäätmete kogumiseks liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist ja kõrvaldamist (viimist keskkonda) – luua võimalused ohtlike jäätmete kogumiseks ja äraveoks spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse – koostada toimiv valla jäätmehoolduseeskiri (2001. a jooksul) – saada ülevaade valla territooriumil tekkivatest jäätmetest – jäätmete tekkekoht, kogused, koostis jms – selgitada inimestele (eelkõige nooremale põlvkonnale) nüüdisaegse jäätmehoolduse põhimõtteid – alustada läbirääkimisi ja teha koostööd naabervaldadega ühiste jäätmeprogrammide väljatöötamiseks, eesmärgiga vähendada Tallinna jäätmete jõudmist lähiümbruse valdade territooriumile (alates 2000. a) – teha koostööd spetsiaalsete jäätmekäitlusettevõtetega jäätmekäitluse korraldamiseks piirkonnas vastavalt omavalitsuse poolt seatud sihtidele Alaeesmärk nr 7: Parandada valla üldist heakorda ja üldilmet. Ülesanded ja tegevused: – Kiili pargi kujundamine puhkekohaks (rajada asfaltkattega jalgteed, paigaldada pingid jms) – jätta Kiili ümbrusse kaitsemetsad (vajalik otsus 2000. a jooksul) – uue haljastustehnika soetamine Strateegiline eesmärk nr 3: Soodustada kohaliku ettevõtluse arengut Ülesanded ja tegevused: – hoida maamaks madalal tasemel – valla elanikkonnale olulistes teenindusvaldkondades (saun, apteek, jõusaal, muud spordirajatised jne) ettevõtete tegevuse soodustamine – piirkonna maine kujundamine ja tuntuse suurendamine – nüüdisajastada kohalikku infrastruktuuri (nii tehnilist kui sotsiaalset) – tagada kvaliteetne valitsemisteenus Strateegiline eesmärk nr 4: Tagada kvaliteetne valitsemisteenus Täpsustatud eesmärgid: 1) tagada vallaelanikele piisav informatsioon vallavalitsuse ja -volikogu tegevuse kohta 2) tagada elanikele võimalus osaleda kohaliku omavalitsuse tegevuses 3) tegelda pidevalt valla arengu pikaajalise planeerimisega 4) piirkonna maine kujundamine ja tuntuse suurendamine 5) mõjutada teisi valda puudutavaid otsuseid tegevaid institutsioone Ülesanded ja tegevused: – paigaldada teadetetahvlid erinevatesse valla asulatesse – tagada kohaliku lehe regulaarne ilmumine – selgitada välja elanike, ka uute, vajadused avalike teenuste suhtes (vajadusel küsitlused, kontakt külavanemate, aiandusühistute esimeeste kaudu jne) – üldplaneeringu koostamine – detailplaneeringu(te) koostamine (koostamise koordineerimine) endisel ja praegusel munitsipaalmaal Kangru külas – valla kodulehekülje koostamine – osaleda maakonnaplaneeringu(te) koostamisel Strateegiliste investeeringute plaan Allpool toodud strateegiliste investeeringute plaan sisaldab tegevuskavas loetletud tegevusi, mis nõuavad otseselt tänasest enam rahalisi ressursse. Lähtutud on põhimõttest, et suuremad ja väiksemad investeeringud on ühtviisi olulised. Suuremaid investeeringuid nõudvad tegevused on järgmised: – teede ja tänavate seisukorra oluline parandamine – kooli juurdeehitus – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadmete ja rajatiste kaasajastamine – valla põhjaosa (Luige, Kangru, Vaela küla) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendamine – soojamajanduse ümberkorraldamine Kiili alevikus – lasteaia katuse ümberehitus viilkatuseks ja saadud ruumide sisustamine – raamatukogule uute ruumide leidmine – rahvamaja kapitaalremont – sotsiaalmaja rajamine Mitmete nimetatud infrastruktuuriobjektide korrastamine, nüüdisajastamine ja rajamine vajab kindlasti muid rahalisi vahendeid lisaks vallaeelarvele. Suurematest projektidest on lähiaastate prioriteediks valla teede ja tänavate seisukorra parandamine. Tegelik tegevuste järjestus võib sõltuda rahastamisallikate olemasolust. 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Kool arvutiklass valgustuse uuendamine võimla põrand võimla välissoojustus köögiseadmete uuendamine kooli juurdeehitus vana klassimööbli väljavahetamine muu praeguste hoonete remont Lasteaed tualettruumide remont elektri- ja veesüsteemid õuealal plaatimistööd haljastusega katmata aladel tuletõrje signalisatsioon lasteaia katus viilkatuseks, saadud ruumide väljaehitamine ja sisustamine Kunstide Kool arvuti ost vähekindlustatud perede lastele õppemaksu hüvitamine kaadri koolitus Raamatukogu raamatukogu töö arvutiseerimine muretseda rohkem teatmekirjandust ja elektroonilisi andmebaase lugejaarvuti uued ruumid (sh lugemissaal) Vaba aeg rahvamaja kapitaalremont (osade kaupa) Luige pallimänguväljaku väljaehitamine rahvamajale uued toolid lavatehnika uuendamine Kiilis palliväljaku katmine kunstkattega jõusaal vallamaja alla audio-videotehnika ost tenniseväljaku rajamine Nabalasse ja Paeknasse väiksemad pallimänguplatsid paigaldada suur kiige Kiili ja väiksemad Luigele, Nabalasse ja Paeknasse võimalusel puhastada Nabala tiik laste mänguväljakute rajamine ja korrastamine (korrastada Kiili lasteaias, toetada mujale rajamist) Tervishoid tervishoiupunkti järk-järguline kapitaalremont Sotsiaalhoolekanne väike kohalik sotsiaamaja sotsiaalabiks rahaliste vahendite suurendamine Teed bussiootepaviljonide paigaldamine või remont (Kiili keskasulas, Nabalas, Lähtses, Piissool, Kiili–Tuhala teeristil) tänavasildid Kiili Nabala küla tänavate katte alla viimine Kiili aleviku eramute piirkonna tänavate katte alla viimine kohalike katteta maanteede remont – teematerjali juurdevedu ja paigaldamine asulate tänavate jooksev remont Ühendus välismaailmaga interneti püsiühenduse toomine vallamajja ja raamatukokku täiskasvanutele internetipunkt Soojamajandus Kiili aleviku soojamajanduse ümberkorraldamine Veevarustus ja kanalisatsioon ÜVK seadmete ja rajatiste nüüdisajastamine (uued reoveepuhastid, kanalisatsioon «puhtale reoveele», tuletõrjehüdrantide ja -veevõtukohtade nüüdisajastamine) Kangro veetrasside väljaehitamine valla põhjaosa ühiskanalisatsiooni lahendamine Tänavavalgustus bussipeatuste valgustamine Nabalas ja Paeknas Kiili alevikus valgustamata tänavalõikudel valgustuse väljaehitamine Kiili alevikus vanade valgustite väljavahetamine Luige külas Järve ja Tamme tänavate valgustuse lõplik väljaehitamine Luige külas Põllu tänaval vanade valgustite väljavahetamine Kangro valgustuse väljaehitamine Jäätmemajandus sulgeda kohalikud mitteametlikud prügi ladustamise kohad luua võimalused jäätmete kogumiseks liigiti luua võimalused ohtlike jäätmete kogumiseks ja äraveoks Muu heakord uue haljastustehnika soetamine Kiili pargi kujundamine puhkekohaks (rajada asfaltkattega jalgteed, paigaldada pingid jms) Juhtimine teadetetahvlid asulatesse üldplaneeringu koostamine interneti kodulehekülje koostamine valla kohta detailplaneeringute koostamine Kangru külas endisel ja praegusel munitsipaalmaal Eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb leida võimalused valla rahaliste vahendite suurendamiseks. Selleks on järgmised võimalused: • korrastada valla elanikeregister ning suurendada seeläbi vallaeelarvesse laekuvat üksikisiku tulumaksu • kasutada investeeringuteks munitsipaalmaa müügist saadud raha • leida finantseerimisallikaid suurematele infrastruktuuri objektidele (laenud, täiendavad vahendid riigieelarvest, fondid, erasektori investeeringud) • taotleda eelarvevälist raha väiksemate projektide elluviimiseks Esimese võimaluse saavutamiseks vajalikud tegevused on toodud järgnevalt. – selgitada kohalike avalike teenuste tarbijad, kes pole end valla elanikena identifitseerinud (lasteaias ja koolis lapsevanemad, kommunaalteenuste tarbijad jne) – selgitada inimestele isiklikult ja kohaliku lehe kaudu vajadust end valla elanikuna registreerida (kohalike avalike teenuste kvaliteedi ja valla rahaliste võimaluste seost) – töötada välja kohalike avalike teenuste erinevad hinnad vallaelanikele ja ülejäänud teenuste tarbijatele (nende teenuste osas, mille puhul see on võimalik) – uurida, millised kohalikud teenused ajendaks erinevate piirkondade uusi elanikke end vallaelanikuna identifitseerima (küsitlused, isiklik kontakt või kontakt külavanemate ja aiandusühistute esimeeste kaudu) Viited ja kasutatud kirjandus Eesti haldusterritoriaalne korraldus. Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse poolt tellitud uurimistöö aruanne. Eesti Majandusjuhtide Instituut. Tallinn, 1997/1998 Eesti inimarengu aruanne 1999, UNDP. Tallinn, 2000 http://www.ciesin.ee/undp/nhdr.html Harjumaa arvudes 1999. Tallinn, 1999 Harjumaa kanalisatsioonisüsteemide ja heitveepuhastite olukord ning perspektiivid. EcoPro Ltd. Tallinn, 1998 Harju maakonnaplaneeringu I etapi kokkuvõte. Harju Maavalitsus. Tallinn, 1999 Harju maakonnaplaneeringu I etapp. Harju Maavalitsus. Tallinn, 1998 Kiili valla ajalugu, rahvastiku koosseis, majanduse ülevaade. 1993, käsikiri Leibkonna sissetulek ja kulutused 1998. ESA. Tallinn, 1999 Mäe, E (1996). Ettevõtlus ja ettevõtluse areng Kiili vallas. Tallinn, 1996, käsikiri «Regionaalse investeerimiskliima uuring». Majandusministeerium, 1998 Vallarahvastik 1. jaanuar 1999. ESA. Tallinn, 1999 Vallarahvastik 1. jaanuar 1998. ESA. Tallinn, 1998 Kasutatud materjalid ja andmeallikad internetis: Eesti regionaalarengu strateegia http://www.erda.ee/pdf/Eesti_Regionaalarengu_Strateegia.PDF Visions and Strategies around the Baltic 2010 http://www.vasab.org.pl/ Üleriigiline territoriaalmajanduslik planeering «Eesti 2010» http://www.e2010.ee/uus/index.htm Eesti regionaalarengu andmebaas http://www.stat.vil.ee/era/index.html Lisa Kiili Vallavolikogu 12. septembri 2000. a määrusele nr 9 KIILI VALLAS REGISTREERITUD VÄHEMALT OSALISELT VALLA TERRITOORIUMIL TEGUTSEVAD ETTEVÕTTED Ettevõtte nimi Postiaadress Kontaktisik Telefon Mobiil Töötajatest kiili valla elanikke Töötajate arv Käive (tuh krooni) Käive kuu-päev Tegevusala Vanapagar, AS Nabala tee 2, Kiili, 75401 Harju maakond Meelis Põlder töö 720 500 ja 679 0740 25 121 181 20 22 2872 19971231 Värskete pagari- ja kondiitritoodete tootmine ja müük ESTKO, AS Kangro, Kiili sjk, Kiili vald, 75401 Harju maakond Mart Mutso 679 0310 679 0302 679 0300 11 21 12887 19981231 Pesemisvahendite tootmine EFEKT, AS Vaela, Kiili vald, 75401 Harju maakond Heiki Mikomägi, tegevdirektor 720 206 720 260 25 248 730 25 023 240 25 048 730 8 17 10902 19981231 Klaasplasttoodete valmistamine ja kaubandus SALMIKIVI, AS Lasteaia 12–19, Kiili, 75401 Harju maakond Sergei Kivi, juhatuse esimees 678 2099 25 043 336 6 14 3416 19981231 Metsavarumist teenindav tegevus, metsa väljavedu KIILI BENDI, AS Lasteaia 12–5, Kiili, 75401 Harju maakond Enno Sulg, direktor 720 202 720 296 25 091 418 6 6 1950 19981231 Bensiini ja diislikütuse jaemüük VENKOM, AS Nabala 8, Kiili vald, 75401 Harju maakond Taimo Nimmo, juhatuse esimees 720 294 614 0342 25 026 916 2 4 4019 19981231 Plasttoodete hulgimüük; kilekottide pakendite müük Beignet, AS Järve 11, Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Vello Läänemets 723 280 2 3 0 19981231 Värskete pagari- ja kondiitritoodete tootmine; küpsiste valmistamine SPARIPAEKNA, OÜ Paekna, Kiili vald, 75401 Harju maakond ? ? ? ? ? 0 0 Ehitustisleritoodete tootmine Nabala Põllumajanduse OÜ Nabala, Kiili vald, 75401 Harju maakond Maarika Loosaar kod 720 308 töö 720 242 14 14 0 0 Loomakasvatus EKLINDE, OÜ Kurna tee 1, Kiili, 75401 Harju maakond Zinaida Paas, juhatuse esimees 720 251 720 336 25 066 274 25 131 064 13 13 2324 19981231 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toiduained, joogid ja tubakatooted; (ka ümbertöötlemine – liivapaberi valmistamine Rootsi materjalidest) Care M & M, OÜ Nabala tee 4, Kiili vald, 75401 Harju maakond Heivo Miilvee, tegevdirektor 720 335 25 656 7200 10 10 1238 19981231 Pealisrõivaste tootmine Lanimo, OÜ Nabala tee 2a, Kiili, 75401 Harju maakond Hillar Urbanik, juhatuse esimees 720 356 10 10 506 19981231 Nahkgalanteriitoodete tootmine SAMSILL, OÜ Sausti tee, Kiili, 75401 Harju maakond Krista Loo, juhataja töö 720 234 25 273 825 10 11 399 19981231 Köögiviljade, aiasaaduste ja istutusmaterjali kasvatus AGROMEL, OÜ Kiili, 75401 Harju maakond Üllar Hiiekivi, juhatuse esimees 720 235 8 10 789 19981231 Põllukultuuride kasvatus; puu- ja köögiviljakasvatus; aiandus TAMMIXXORD, OÜ Nabala tee 2a, Kiili, Kiili vald, 75401 Harju maakond Valeri Vaks, juhataja töö 720 156 8 9 637 19981231 Auru ja kuuma vee tootmine ja jaotamine; kommunaalteenuste osutamine ESTAP, OÜ Paekna, Kiili vald, 75401 Harju maakond Ago Rebane, tegevdirektor 720 501 25 175 513 7 8 2831 19981231 Puidu saagimine ja hööveldamine, puidu immutamine Tõukari EST, OÜ Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Koit Põld 679 0733 25 029 865 5 5 393 19981231 Elusloomade hulgimüük; näitused SIMLAK, OÜ Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Laine Käige; Sirje Maas 490 439; töö 723 258 25 018 580 4 7 1454 19981231 Kiirtoitlustus; toidukauba ja alkoholi müük CREEGY, OÜ Kreegi 10, Kiili vald, 75401 Harju maakond Sirje Kivisalu 720 396; 720 285 4 4 272 19981231 Raamatupidamisteenused, -konsultatsioonid KIILI BETOON, OÜ Tiigi, Vaela, Kiili vald, 75401 Harju maakond Urmas Link 639 3080 3 9 1050 19981231 Betoonist ehitusdetailide tootmine (nt pargi- ja tänavapingid) JAVI TEENUS, OÜ Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Viia Michelson, tegevjuht 679 0735 25 648 7406 3 3 374 19981231 Kohvikud, sh selvekohvikud, toidubaarid; ka majutamine Monsailo, OÜ Kangru talu, Sausti, Kiili vald, 75401 Harju maakond Kristina Nisu töö 720 305, kod 672 5133 3 6 276 19981231 Lillede ja taimede jaemüük MINGERO, OÜ Kiili vald, 75401 Harju maakond Paul Paas 720 336; 720 398 3 3 130 19981231 Mehaaniline metallitöötlus EPOL, OÜ Põllu 15, Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Koit Põld, esimees 771 487; 556 852 25 029 865 2 4 6059 19981231 Elusloomade hulgimüük KIILI AUTOVEOD, OÜ Kiili, 75401 Harju maakond Valjo Liivamägi 25 033 861 2 4 922 19981231 Riigisisene auto-kaubavedu Kiili Talutehnika, OÜ Maksimäe 4, Kiili vald, 75401 Harju maakond Madis Tauts, juhataja kod 720 395; töö 720 163 25 015 868 2 2 587 19981231 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad Setaare, OÜ Kangro 5–5, Kiili vald, 75401 Harju maakond J. Kukanova; Aleksander Popov; Aleksander Bibikov 670 5170 25 6495 686 (Popov) 2 4 228 19981231 Rauakaupade jaemüük WEIMA BALTIC, OÜ Nabala tee 2, Kiili vald, 75401 Harju maakond Kuno Kütsen 25 109 692 2 3 0 0 Keskkonnatehnika müük, paigaldus ja hooldus KIRBITS, OÜ Kiili, Kiili vald, 75401 Harju maakond Valve Oskar, juhataja töö 639 3080 2 2 0 19981231 Tasu eest või lepingu alusel kinnisvara haldamine Kaurits, OÜ Lasteaia 14–22, Kiili, 75401 Harju maakond Peeter Annijerv, tegevdirektor 720 144 25138996; 25091950 1 5 1250 19981231 Ehitusmasinate ja -seadmete üürimine ja rentimine RELVONDE, OÜ Paekna, Kiili vald, 75401 Harju maakond Tero Virtanen, juhataja 358 49 619 051 kod 720 558 Raino Arak 1 ? 968 19981231 Ehitusmaterjalide hulgimüük Artaro, OÜ Lasteaia 12–8, Kiili, Kiili vald, 75401 Harju maakond Argo Nuuter 25 659 666 1 1 483 19981231 Tulekustutusvahendite tootmine, hooldus ja remont Hansaplant, OÜ Evardi talu, Vaela, Kiili vald, 75401 Harju maakond Indrek Naudi 25 109 991 1 4 435 19981231 Dekoratiiv- ja lilletaimede kasvatus ADONE, OÜ Kiili vald, 75401 Harju maakond Endel Simson töö 720 367 1 5 274 19981231 Sõeltrükk; elektrotehnilised mõõtmised MUGK, OÜ Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Liidia Kuslapuu, esinaine kod 723 202 1 1 205 19981231 Käsitsikudumine ja -heegeldamine PETER TRANSPORT, OÜ Männi 7, Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Peter Kahro, juhataja kod 723 481 1 1 176 19981231 Riigisisene auto-kaubavedu; ka välisriigid Auleni OÜ Tamme 16, Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Toomas Madisson, juhataja 723 435 1 1 105 19981231 Lennukite ja lennukimootorite hooldus ja remont Valtek, OÜ Vikerlase 13–252, 13616 Tallinn Valdek Topkin, esimees 25 6632 143 1 1 36 19981231 Autokerede värvimine VILJO VÄÄR OÜ Männi 2, Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Viljo Väär kod 723 455 1 1 0 0 Kaubavedu autodega Tamme Talu Investeeringu OÜ Luige, Kiili vald, 75501 Harju maakond Rein Tamme töö 723407 25 024 254 1 2 0 0 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toiduained, joogid ja tubakatooted Adone-Teenuste OÜ Kurna tee 3, Kiili vald, 75401 Harju maakond Endel Simson, juhataja töö 720 367 0 2 60 19981231 Sõeltrükk; kleebiste, vimplite jms valmistamine Meravia, OÜ Nabala, Kiili vald, 75401 Harju maakond Indrek Sarapuu 25 027 228 0 2 0 0 puidu ost-müük ja puidukuivatus KiiliToote OÜ Nabala tee 2, Kiili, 75401 Harju maakond A.-L. Tammik 25 529 037 0 2 0 0 jõuluehete valmistamine REMELONE, OÜ Nabala tee 2, Kiili, 75401 Harju maakond Rein Väikemaa; Märt Rannik kod 720 17; 672 5211 25 198 6291 0 2 0 0 Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toiduained, joogid ja tubakatooted; baar