Veriora Vallavolikogu — Veriora valla ehitusmäärus — KO, 92, 1340

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) paragrahvi 4, Veriora Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Veriora valla ehitusmäärus. 2. Tühistada Veriora Vallavolikogu 27. märtsi 1996. a otsus nr 1 «Veriora valla ehitusmääruse kinnitamine». 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. novembril 2000. a. Volikogu esimees Rein RAADLA Kinnitatud Veriora Vallavolikogu 28. septembri 2000. a määrusega nr 18 VERIORA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDOSA 1. Käesolev ehitusmäärus sätestab Veriora Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ülesanded ning täpsustab planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõudeid planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel Veriora vallas. 2. Põhimõisted planeerimis- ja ehitusseaduse ning käesoleva ehitusmääruse tähenduses on järgmised: 2.1. Ehitis – hoone või rajatis 1) hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; 2) rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 2.2. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi või selle osa kohta ning selle ülesanne on kavandada territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad, määratleda kestva ja säästva arengu tingimused ning siduda need omavahel. Üldplaneeringuga määratakse muuhulgas väärtuslike maastike ja looduskoosluste kasutamistingimused, puhke- ja virgutusalad ning kehtestatakse maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 2.3. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringuga määratakse muuhulgas planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus ning maakasutuse ja ehitamise erinõuded vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele, muinsuskaitseseadusele ja teistele seadustele ning nende seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadele. 2.4. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine maa peale või maapõue; 2) ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 3) ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine; 4) ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööd; 5) ehitise lammutamine. 2.5. Väikehoone – kuni 12-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. Väikehoonet võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta. 2.6. Ajutine ehitis – piiratud ajavahemikuks (kuni viieks aastaks) püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. 2.7. Omavoliline ehitis – füüsilise või juriidilise isiku valduses olev õigusliku aluseta või ilma ehitusloata püstitatud ehitis, v.a väikehoone. 2.8. Ehitaja – ehitustööde tegemise litsentsi omav juriidiline isik või enda tarbeks ehitustööd tegev füüsiline isik. 2.9. Ehitusekspert – juriidiline või füüsiline isik, kellel on nõuetekohane litsents ehitusprojekti või ehitise seisundi hinnangulise analüüsi tegemiseks. 2.10. Projekteerija – kõrgharidusega arhitekt või ehitusinsener. 2.11. Hoonestaja – ehitada sooviv kinnisasja omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isik, kellele on hoonestamiseks enne 1. novembrit 1991. a antud maakasutusõigus ja sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjektide õigusi. 2.12. Järelevalveinsener – vallavalitsuse poolt määratud vastavalt litsentsi omav ehitusjärelevalvet korraldav isik. 2.13. Ehitusjärelevalve – ehitusprojekti ja ehitustegevuse vastavuse kontrollimine kehtestatud seadustele, normidele ja ehituseeskirjadele. 2.14. Projekteerimistingimused – vallavalitsuse poolt väljastatavad arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ja projekti kooskõlastamise nõuded. 2.15. Kooskõlastavad ametkonnad ja inspektsioonid – riigi vastavad ametid või inspektsioonid, kellega tuleb kooskõlastada detailplaneering või ehitusprojekt. Kooskõlastuste vajadus määratakse detailplaneeringu lähteülesande või projekteerimistingimustega. 2.16. Ehitusluba – vallavalitsuse poolt hoonestajale ehituse alustamiseks väljastatav luba. 2.17. Kasutusluba – vallavalitsuse poolt väljastatav luba valminud ehitisele selle kasutamiseks ja omandiõiguse registreerimiseks. 2.18. Kaevamisluba – vallavalitsuse poolt väljastatav luba kaevamistööde tegemiseks. 2.19. Lammutusluba – vallavalitsuse poolt väljastatav luba püsiehitiste osaliseks või täielikuks lammutamiseks. 2.20. Krunt – ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk. Krundi ehitusõigus sisaldab: 1) krundi kasutamise sihtotstarvet; 2) lubatud ehitiste arvu krundil; 3) ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 4) ehitiste lubatud kõrgust ja kujasid (ehitiste lubatud väiksemat vahekaugust). II. VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE ÜLESANDED PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALASE TEGEVUSE KORRALDAMISEL 3. Vallavolikogu ülesanded planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel on: 1) valla üldise ehituspoliitika kujundamine; 2) valla üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 3) detailplaneeringute ning maakorralduskavade kehtestamine ja tühistamine; 4) üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 5) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajaks; 6) munitsipaalehitiste projektide kinnitamine; 7) kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude planeerimine; 8) otsuse tegemine omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste sundlammutamiseks omaniku kulul; 9) ehitusjärelevalve teostamisega seonduvate kulunormatiivide ja teenustasude kehtestamine; 10) detailplaneeringute algatamine ja detailplaneeringute lähteülesande kinnitamine. 4. Vallavalitsuse ülesanded planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamisel on: 1) projekteerimistingimuste väljastamine, projektide läbivaatamise ja vajaduse korral ekspertiisi korraldamine; 2) planeeringute koostamise ja avalikustamise korraldamine; 3) detailplaneeringu planeerimisettepaneku vastuvõtmine; 4) ehitusalaste lubade (ehitusluba, kasutusluba, kaevamisluba, lammutusluba) väljastamine, peatamine, tühistamine või ennistamine; 5) väikehoonete ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine; 6) ühekordsete projekteerimislubade väljaandmine; 7) ehitusjärelevalve korraldamine; 8) ehitiste registreerimise korraldamine valla ja maakonna ehitusregistris; 9) ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise järelevalve korraldamine; 10) omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste sundlammutamise korraldamine; 11) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 12) ehitusgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine vastavalt ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise korrale; 13) tellijafunktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel; 14) reklaamsiltide ja -tahvlite, maapealsete elektri- ja sidejuhtmete ning nende kandjate, valgustusseadmete ja valgusreklaami jt üksikrajatiste ülesseadmise lubade väljastamine; 15) ettepanekute tegemine valla ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 16) muud käesolevast ehitusmäärusest tulenevad või volikogu poolt antud valdkonnas vallavalitsusele pandud ülesanded. 5. Vallavalitsuse sisene ülesannete jaotus määratakse käesoleva ehitusmääruse ja ametijuhendiga. III. PLANEERIMINE 6. Üldplaneeringu koostamise algatab vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise protsessi korraldab üldjuhul vallavalitsus. 7. Veriora valla territooriumil on detailplaneeringute koostamine kohustuslik tiheasutusega aladel ja järgmistel hajaasustusega aladel (mis on piiritletud käesoleva määruse lisas oleval kaardil): 7.1. Süvahavva puhkeala; 7.2. Valgejärve rand; 7.3. Mustajärve rand; 7.4. Viluste tootmishoonete maa-ala. Detailplaneeringu algatamist võivad taotleda kõik planeeritaval alal paiknevate kinnisasjade omanikud ja valdajad. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise lepinguga delegeerida kinnisasja omanikule, hoonestajale või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. Detailplaneeringu algatamise otsuse ärakirja saadab vallavalitsus kinnisasja omanikule. 8. Vallavalitsus teatab tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast, kui detailplaneering võib kaasa tuua: 1) kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse; 2) senise maakasutuse muutmise; 3) krundi ehitusõiguse muutmise. Sama korra kohaselt tuleb kinnisasja omanikule teatada ka taolise detailplaneeringu avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest. 9. Vallavalitsus tagab kohaliku ajalehe «Koit» vahendusel avalikkuse informeerimise ja kaasamise planeeringute koostamise protsessi, milleks: 1) informeerib avalikkust kõigist kavatsetavatest planeeringutest vähemalt kord aastas; 2) avaldab iga algatatud planeeringu kohta selle eesmärke tutvustava teate ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist; 3) tagab planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele; 4) korraldab vajadusel planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalikke arutelusid; 5) teeb otsuse detailplaneeringu planeerimisettepaneku vastuvõtmise kohta ning avaldab planeeringu avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal enne avaliku väljapaneku algust; 6) tagab planeeringu avaliku väljapaneku ajaks (detailplaneeringutel vähemalt kaks nädalat, üldplaneeringul vähemalt neli nädalat) vajalikud ruumid ning huvitatud isikutele juurdepääsu kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, mis on vallavalitsuse käsutuses (v.a riigisaladuseks tunnistatud info); 7) avaldab teate planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste kohta ja vastab esitatud kirjalikele ettepanekutele tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist; 8) kirjalike ettepanekute laekumise korral korraldab planeeringu väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu, teatades selle toimumise koha hiljemalt nädal enne arutelu toimumist; 9) avaldab planeeringu kehtestamise otsuse kuu aja jooksul selle vastuvõtmise päevast arvates; 10) saadab planeeringu kehtestamise otsuse isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, tähitud kirjaga ühe nädala jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. 10. Kui vallavolikogu kehtestab ajutise ehituskeelu planeeringu koostamise ajaks, teatab vallavalitsus selle kehtestamisest kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, tähitud kirjaga kahe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast. 11. Kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringu alusel, võib vallavalitsus kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneerimisel loobuda avalikustamisest, asendades selle planeeringuala kinnisasja omanike kirjalike kooskõlastustega, rikkumata seejuures huvitatud isiku õigusi. 12. Vallavalitsus korraldab planeerimisettepaneku kooskõlastamise ning esitamise enne kehtestamist Põlva Maavalitsusele järelevalve teostamiseks. Üldplaneeringu ja detailplaneeringute kehtestamise otsused saadab vallavalitsus Põlva Maavalitsusele ja Põlva maakonna maakatastripidajale. 13. Detailplaneeringute üle, mis on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ning mille puhul ei ole jäänud lahendamata planeeringuvaidlusi, järelevalvet ei teostata ning maavalitsuse heakskiit planeeringule ei ole vajalik. IV. EHITISTE PROJEKTEERIMINE 14. Tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses (määratakse üldplaneeringuga) on projekteerimise aluseks volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringud. Vallavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 15. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks vallavalitsuse poolt antud projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab hoonestaja: 1) avalduse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 2) kinnisasja omandiõigust tõendavad dokumendid või vajadusel enne 1. novembrit 1991. a välja antud maakasutusõiguse dokumendid; 3) ehitiste skemaatilise asendiplaani ja kavandatava ehitise eskiisprojekti; 4) maa-ala geodeetilise plaani mõõdus 1:10 000 või krundi plaani mõõdus 1:500, mille valmistamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat; 5) vajadusel tehnilised tingimused. 16. Projekteerimistingimused väljastab hoonestajale valla ehitusinsener vallavalitsuse korralduse alusel hiljemalt nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamise kuupäevast. 17. Vallavalitsuse poolt kinnitatud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimusena kolme aasta jooksul arvates selle kinnitamise kuupäevast. 18. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. 19. Ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud või kontrollitud kutseõigusliku arhitekti või inseneri poolt ning peab vastama kehtivatele seadusandlikele aktidele, normatiividele, kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele. 20. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga garaaži ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja antud ühekordse projekteerimisloa alusel. 21. Projekt kooskõlastatakse projekteerimistingimustes loetletud ametkondade ja riiklike inspektsioonidega. 22. Keskkonnaohtlike ehitiste, riigieelarvest ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste ning rahvakogunemisega seotud ehitiste projektidele on ekspertiisi tegemine kohustuslik. Ekspertiisi tellimise korraldab vallavalitsus projekti tellija kulul. V. EHITAMINE 23. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist vallavalitsuselt. 24. Ehitusluba on hoonestajale antud vallavalitsuse luba uusehitise rajamiseks või olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, selle laiendamise, tehnoloogilise ümberseadistamise, ehituskonstruktsioonide või ruumijaotuse muutmise eesmärgil. 25. Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele vormikohase loataotluse. Taotlusele lisatakse: 1) uusehitise puhul ehituskrundi omandiõigust, kasutusõigust või hoonestusõigust tõendav dokument, krundi geodeetiline plaan, vastavalt projekteerimistingimustele kooskõlastatud ehitusprojekt, andmed omanikujärelevalve kohta, andmed ehitusregistri jaoks; 2) olemasoleva ehitise puhul lisatakse nimetatutele ehitiste kasutusluba või Põlvamaa Hooneregistri tõend. 26. Ehitusloa väljastab valla ehitusinsener vallavalitsuse korralduse alusel kahe nädala jooksul arvates loataotluse ja kõigi lisadokumentide esitamise päevast. 27. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab vallavalitsus sellest hoonestajale kirjaliku põhjendusega kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 28. Ehitusloaga määratakse: 1) ehituse alustamise ja lõpetamise tähtaeg; 2) ehitusjärelevalve teostamise kord ja tingimused; 3) vallavalitsuse poolt esitatavad muud tingimused. 29. Vallavalitsus võib ehitusloa tühistada, kui: 1) ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 2) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 3) ehitustöid ei tehta projektikohaselt, rikutakse korduvalt ehituseeskirju ega täideta valla ehitusinseneri ettekirjutisi või ehitusloaga määratud tingimusi. 30. Ehitusluba ei anta, kui: 1) ehitusprojekt ei ole kooskõlastatud projekteerimistingimustes loetletud isikute, ametkondade ja riiklike inspektsioonidega; 2) ehitusprojekt ei ole koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või vastava ehituseriala inseneri poolt; 3) projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143–154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; 4) ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele; 5) omanik keeldub sõlmimast ehitusjärelevalve lepingut. 31. Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, peatab vallavalitsus ehitusloa. Muutunud andmete täpsustamise järel väljastab vallavalitsus ehitusloa uue omaniku nimele. 32. Ehitis rajatakse üldjuhul hoonestaja ja litsentseeritud ehitaja vahelise lepingu alusel. Ühepereelamu, taluhoonete, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ehitustöid võivad enda tarbeks valla ehitusinseneri kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. 33. Hoonestaja on kohustatud korraldama ehitamise ajal ehitusjärelevalvet. 34. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes need kohalikule omavalitsusele vastavalt nendevahelisele lepingule. 35. Ehitamise ajal peab objektil olema vormikohane ehitustööde päevik, kuhu ehitaja ja ehitusjärelevalve insener vormistavad kohustuslikus korras kanded varjatud tööde ja konstruktsioonide etapiviisilise vastuvõtmise kohta. Füüsilise isiku enda tarbeks ehitamisel ei ole ehitustööde päeviku pidamine kohustuslik. VI. VALMINUD EHITISE ÜLEVAATUS JA KASUTUSELEVÕTMINE 36. Uued, kapitaalselt remonditud, rekonstrueeritud, restaureeritud või laiendatud ehitised võetakse kasutusele pärast nende ülevaatust ja kasutusloa väljastamist. 37. Ülevaatuse teostamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vastavasisulise taotluse. 38. Ülevaatus viiakse läbi, kui ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud, vastab projekteerimistingimustele ja ehitusloa nõuetele ning valla ehitusinsenerile on esitatud alljärgnev ehitusdokumentatsioon: 1) ehitusluba; 2) ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; 3) ehitusprojekt koos töö käigus tehtud (vajadusel kooskõlastatud) täienduste ja parandustega; 4) ehitusregistri kaart; 5) ehituse täitedokumentatsioon: ehitustööde päevik, varjatud tööde aktid, teostusjoonised, eritööde vastuvõtuaktid (sanitaartehnilised ja elektritööd, gaasivarustus jm); 6) ehitustööde vastavustunnistused; 7) ehitusjärelevalve ettekirjutused koos nende täitmist kinnitavate märgetega; 8) tehniliste ja tehnoloogiliste seadmete ning süsteemide paigaldamise ja katsetuse aktid ning kasutusload. Oma otstarbeks ehitatud ühepereelamute, taluhoonete, aiamajade ja kuni kahe sõiduautokohaga individuaalgaraažide ülevaatusel ei nõuta ehitustööde päeviku ja varjatud aktide esitamist. 39. Ülevaatust võib läbi viia ka ehitise valminud osa või ehitusjärgu kasutuselevõtuks, kui nii oli määratud ehitusprojektiga või eelnevalt kooskõlastatud valla ehitusinseneriga. 40. Ülevaatust korraldab valla ehitusinsener ehitise omanikuga kokkulepitud ajal. 41. Ülevaatusel osalevad ehitise omanik, valla ehitusinsener, ehitaja ja projekteerija esindajad, vajadusel kaasatakse riiklike järelevalveametkondade ja allettevõtjate esindajaid, eksperte jt isikuid. 42. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt, mis kuulub säilitamisele vallavalitsuse arhiivis ja ehitise omaniku juures. 43. Kasutusluba antakse, kui: 1) ehitis on ülevaatuskomisjoni poolt üle vaadatud ja selle kohta on vormistatud ehitise ülevaatusakt; 2) ehitusdokumentatsioon on valla ehitusinsenerile üle antud. 44. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa, kui nii oli määratud ehitusprojektiga või eelnevalt kooskõlastatud valla ehitusinseneriga. 45. Ehitist võib kasutada ainult ehitusloas näidatud otstarbel. Ehitise kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. 46. Kasutusloa võib vallavalitsus ära võtta või peatada, kui: 1) ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; 2) omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid või kasutusotstarvet; 3) ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 47. Kasutusloa võib erandkorras anda ka omavolilistele ehitistele, mis on ehitatud enne 22. juulit 1995. 48. Omavolilistele ehitistele kasutusloa saamiseks peab taotleja esitama vallavalitsusele: 1) avalduse kasutusloa saamiseks; 2) seletuskirja omavolilise ehitise tekke või saamise asjaolude kohta; 3) hoone inventariseerimise joonised või ehitise ülemõõdistamise projekti; 4) ehituskrundi kasutusõigust või hoonestusõigust tõendavad dokumendid. 49. Valla ehitusinsener korraldab omavolilise ehitise ülevaatuse vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 43 nõuetele, esitab taotlejale tingimused puuduste kõrvaldamiseks ja vajadusel täiendavaks kooskõlastamiseks riiklike järelevalveorganitega. 50. Pärast punktis 49 toodud tingimuste täitmist teeb valla ehitusinsener vallavalitsusele ettepaneku omavolilisele ehitisele kasutusloa andmiseks või sellest keeldumiseks. 51. Vallavalitsuse poolt omavolilisele ehitisele kasutusloa andmisest keeldumisel on selle valdaja kohustatud ehitise lammutama vallavalitsuse määratud tähtajaks. VII. KAEVAMISLUBA 52. Kaevamisluba on vallavalitsuse poolt väljastatav luba kaevamistööde tegemiseks maa-aluste tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamisel või nende avariide likvideerimisel. 53. Kaevamisloa taotlemiseks esitab tööde tegija valla ehitusinsenerile avalduse, lisades sellele kooskõlastatud insenerkommunikatsioonide ehitus- või remondiprojekti ja maaomaniku kirjaliku nõusoleku kaevetööde tegemiseks. 54. Ehitusinsener vaatab kaevetööde tegemise taotluse läbi ühe nädala jooksul arvates selle esitamise päevast ja vajadusel määrab täiendavad kooskõlastused teiste ametkondade või isikutega. Avariide puhul vaadatakse taotlus läbi kohe. 55. Kaevetöödega kaasnevast liikluse ümberkorraldusest teatamise kohustus lasub isikul, kelle nimele väljastati kaevamisluba. 56. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise põhjendusega. 57. Kaevamisluba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate süvendite kaevamisel, kui antud ehitisele on vallavalitsus väljastanud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. VIII. EHITISTE LAMMUTAMINE 58. Lammutamisluba on ehitise omanikule vallavalitsuse poolt väljastatav luba püsiehitiste osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise, amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimise eesmärgil. 59. Ehitiste lammutamiseks esitab ehitise omanik valla ehitusinsenerile avaldustaotluse lammutusloa taotlemiseks, ehitise omandiõigust tõendava dokumendi ja vajadusel projekti lammutustööde läbiviimiseks. 60. Ehitusinsener võib keelduda lammutusluba väljastamast, kui: 1) objekt on riikliku kaitse all või on mõnel muul moel kaitstud; 2) lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju ja selle hüvitamises ei jõuta kokkuleppele. 61. Omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste lammutamine toimub vallavalitsuse poolt ehitise omanikule antud tähtajalise ettekirjutuse alusel. Tähtajaks lammutamata ehitisele võidakse kohaldada sundlammutamist omaniku kulul. IX. LÕPPSÄTTED 62. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes on vallavalitsusel õigus täiendavalt määrata läbitava protseduuri etapid ja dokumentide vajadus lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas planeerimis- ja ehitusseadusest (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348), asjaõigusseadusest (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509), kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843), ranna ja kalda kaitse seadusest (RT I 1995, 31; 382; 1999, 95, 843), kinnisasja sundvõõrandamise seadusest (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006), veeseadusest (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843), maareformi seadusest (RT 1991, 34, 426), muinsuskaitseseadusest (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559), tervishoiukorralduse seadusest (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351; 97, 860; 2000, 57, 374; 58, 376), autoriõiguse seadusest (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497), jäätmeseadusest (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843), Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadusest (RT 1992, 24, 334), päästeseadusest (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598). 63. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.