Põltsamaa Linnavolikogu — Muudatuste tegemine sihtasutuse Põltsamaa Lossi Taastamisfond põhikirjas ja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 92, 1327

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktide 24 ja 25 ning paragrahvi 35 lõike 3 alusel ja arvestades Tartu Maakohtu registriosakonna 28. augusti 2000. a määrust registriasjas S 19016/M1 ning läbi arutanud linnavalitsuse ettepaneku, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Muuta Põltsamaa Linnavolikogu 19. juuni 2000. a määruse nr 39 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: «Asutada sihtasutus Põltsamaa Lossi Fond.» 2. Tunnistada kehtetuks punktis 1 nimetatud määruse punkt 2. 3. Muuta linnavolikogu määruse nr 39 lisas sihtasutuse Põltsamaa Lossi Taastamisfond nimi ja nimetada see «sihtasutus Põltsamaa Lossi Fond». 4. Jätta põhikirja punktist 1.1 välja sõna «"Taastamis» ja selle järel sõna «fond» kirjutada suure algustähega: «Fond». 5. Täiendada põhikirja punkti 3.3 järgmiselt: «Toetusest võib keelduda, kui nõukogu leiab, et toetuse iseloom ei vasta Lossi fondi eesmärgile, toetuse vastuvõtmine ei ole majanduslikult otstarbekas või muul põhjendatud juhul. Toetusest keeldumisest ja keeldumise põhjustest teatatakse toetajale kirjalikult». 6. Täiendada põhikirja punktiga 3.9 järgmises sõnastuses: «Lossi fondi soodustatud isikuteks on füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus on seotud Lossi fondi tegevuse ja eesmärgiga ning mis aitab kaasa Lossi fondi eesmärgi saavutamisele.» 7. Muuta põhikirja punkti 4.5.4 ja sõnastada see järgmiselt: «neli nõukogu liiget valivad toetajad nõukogu poolt kehtestatud korras.» 8. Jätta punkt 4.17 põhikirjast välja. 9. Kinnitada sihtasutuse Põltsamaa Lossi Fond põhikiri redaktsioonis, kus on arvestatud käesoleva määruse punktides 3–8 toodud paranduste, muudatuste ja täiendustega. 10. Määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Lisa Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 28. septembri 2000. a määrusega nr 43 SIHTASUTUSE PÕLTSAMAA LOSSI FOND PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1. Sihtasutuse, mille tegevust reguleerib käesolev põhikiri, nimi on sihtasutus Põltsamaa Lossi Fond (edaspidi Lossi fond). 1.2. Lossi fond tegutseb Eesti Vabariigi seadusandluse ja käesoleva põhikirja alusel. 1.3. Lossi fondi asukoht on Põltsamaa linn, Jõgeva maakond, Eesti Vabariik. 1.4. Lossi fond on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Lossi fond omab kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis pole vastuolus seadusega. 2. Lossi fondi eesmärk 2.1. Lossi fondi eesmärk on rahaliste ja mitterahaliste vahendite kogumine Põltsamaa lossi heaks. 2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Lossi fond: 2.2.1. võtab vastu ja vahendab rahalisi ning mitterahalisi annetusi, toetusi ja eraldisi (edaspidi toetused) Põltsamaa lossile ja sellega seotud ettevõtmistele; 2.2.2. paigutab toetused majanduslikult otstarbekalt ja kasutab laekunud toetusi Põltsamaa lossi ja sellega seotud ettevõtmiste heaks, arvestades Lossi fondi eesmärki ja asukohajärgse omavalitsuse tegevus- ja arengukava. 3. Lossi fondi vara, selle kasutamine ja arvestus 3.1. Lossi fondi vara moodustamise allikad on: 3.1.1. asutaja poolt üleantavad vahendid; 3.1.2. riiklikud toetused; 3.1.3. füüsiliste ja juriidiliste isikute, fondide ning muude institutsioonide toetused; 3.1.4. tuluüritustest ja seadusega lubatud majandustegevusest laekunud vahendid; 3.1.5. muud allikad. 3.2. Toetused võivad olla rahalised või mitterahalised, sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. 3.3. Lossi fondile üle antud rahalised vahendid kantakse Lossi fondi pangakontole, mitterahaliste vahendite üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtuaktiga. Toetuse andja või annetajaga (edaspidi toetaja) sõlmib Lossi fondi juhatus toetaja soovil kirjaliku toetuse üleandmise lepingu, kus fikseeritakse kõik toetuse üleandmise ja selle kasutamisega seotud tingimused. Juhatusel on õigus toetuse vastuvõtmisest keeldumiseks kutsuda kokku erakorraline nõukogu koosolek. Toetusest võib keelduda, kui nõukogu leiab, et toetuse iseloom ei vasta Lossi fondi eesmärgile, toetuse vastuvõtmine ei ole majanduslikult otstarbekas või muul põhjendatud juhul. Toetusest keeldumisest ja keeldumise põhjustest teatatakse toetajale kirjalikult. 3.4. Juhatus peab Lossi fondile üle antud toetuste registrit, kuhu kantakse korjandustel kogutud raha üldsummas, teised toetused toetuste kaupa ametlikult kehtivas vääringus toetuse tegeliku üleandmise hetke seisuga. 3.5. Juhatus informeerib toetajat viimase soovil igakülgselt, kuidas on antud toetust kasutatud. 3.6. Vara kasutatakse Lossi fondi põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Vara käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus. 3.7. Juhatus korraldab Lossi fondi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Raamatupidamise aastaaruande esitab juhatus kontrollimiseks audiitorile ning seejärel koos tegevusaruande ja audiitori järeldusotsusega kinnitamiseks nõukogule. 3.8. Lossi fondi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3.9. Lossi fondi soodustatud isikuteks on füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus on seotud Lossi fondi tegevuse ja eesmärgiga ning mis aitab kaasa Lossi fondi eesmärgi saavutamisele. 4. Nõukogu 4.1. Nõukogu on Lossi fondi tegevust kavandav organ, kes korraldab Lossi fondi juhtimist ning teostab järelevalvet Lossi fondi tegevuse üle. 4.2. Nõukogu pädevusse kuulub: 4.2.1. Lossi fondi põhikirja muutmine; 4.2.2. juhatuse liikmete ja audiitori valimine ning tagasikutsumine ja nende tasustamise korra kinnitamine; 4.2.3. juhatusele volituste andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest; 4.2.4. majandusaasta aruande ja likvideerimisaruande ärakuulamine ning kinnitamine; 4.2.5. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine, selle tehingu tingimuste ja selles tehingus või nõudes Lossi fondi esindaja määramine; 4.2.6. Lossi fondi ühinemise või jagunemise otsustamine; 4.2.7. Lossi fondi lõpetamise otsustamine; 4.2.8. Lossi fondi kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamise otsustamine; 4.2.9. Lossi fondi liitudesse või muudesse ühendustesse astumise otsustamine; 4.2.10. äriühingus osaluse omandamise või lõppemise otsustamine; 4.2.11. toetusest keeldumise otsustamine; 4.2.12. muude Lossi fondi tegevusega seotud küsimuste otsustamine. 4.3. Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus: 4.3.1. saada juhatuselt teavet Lossi fondi tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist; 4.3.2. tutvuda kõigi Lossi fondi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Lossi fondi tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale; 4.3.3. osaleda juhatuse koosolekutel. 4.4. Nõukogus on seitse liiget, kelle volituste tähtaeg on üks aasta. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg lõpeb uute nõukogu liikmete nimetamisega pärast iga majandusaasta aruande kinnitamist. 4.5. Nõukogu liikmed volituste esimeseks tähtajaks nimetab asutaja. Edaspidi toimub nõukogu liikmete määramine järgmiselt: 4.5.1. üks nõukogu liige on eelmine nõukogu esimees; 4.5.2. ühe nõukogu liikme nimetab eelmine nõukogu; 4.5.3. ühe nõukogu liikme nimetab Lossi fondi asukohajärgne omavalitsus; 4.5.4. neli nõukogu liiget valivad toetajad nõukogu poolt kehtestatud korras. 4.6. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, pankrotivõlgnik, Lossi fondi audiitor, soodustatud isik ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 4.7. Nõukogu liige kutsutakse tagasi teda nimetanud isiku või institutsiooni või kohtu poolt. 4.8. Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 4.9. Nõukogu liikmetele võib maksta nende ülesannetele ja Lossi fondi majanduslikule olukorrale vastavat tasu nõukogu otsusega kehtestatud korras ja tingimustel. Nõukogu liikmele võib hüvitada nõukogu koosolekutel osalemisega seotud kulutused nõukogu otsusega kehtestatud korras ja tingimustel. 4.10. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. 4.11. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 1/2 nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on punktis 4.2.7 toodud juhul kõik nõukogu liikmed, punktis 4.2.1 toodud juhul vähemalt 3/4 ja muudel juhtudel üle 1/2 koosolekul osalevatest nõukogu liikmetest. Isikute valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai enim hääli. Hääletamisel on igal nõukogu liikmel üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Hääletamine on salajane, kui selleks avaldab soovi kasvõi üks nõukogu liige. Nõukogu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. 4.12. Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused kantakse koosoleku protokolli, millesse kantakse Lossi fondi nimi, asukoht ja registrikood, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud nõukogu liikmete nimed, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, koosoleku päevakord, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 4.13. Nõukogu võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad ühe kalendrikuu jooksul kirjalikult kõik nõukogu liikmed. 4.14. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Lossi fondile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 4.15. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 4.16. Nõukogu liige vabaneb vastutusest Lossi fondi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud koosoleku protokolli. 5. Juhatus 5.1. Juhatus juhib ja esindab Lossi fondi. 5.2. Juhatuse pädevusse kuulub: 5.2.1. Lossi fondi vahendite kasutamise korraldamine nõukogu poolt kinnitatud ulatuses; 5.2.2. igapäevase majandustegevuse, raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse ning asjaajamise korraldamine; 5.2.3. Lossi fondi nimel tehingute tegemine ja volituste andmine; 5.2.4. muude Lossi fondi eesmärgi täitmisega seotud ülesannete täitmine, mis ei ole antud nõukogu pädevusse. 5.3. Juhatus on kohustatud järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 5.4. Juhatuses on üks kuni kolm liiget, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. 5.5. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik, Lossi fondi audiitor, soodustatud isik ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 5.6. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. 5.7. Juhatusel esimehel on õigus esindada Lossi fondi kõigis õigustoimingutes üksi, ülejäänud juhatuse liikmed võivad Lossi fondi esindada ühiselt. 5.8. Juhatuse liikmetele võib maksta nende ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab kindlaks nõukogu. 5.9. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate Lossi fondi tegevusest ja majanduslikust seisundist. 5.10. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle 1/2 juhatuse liikmetest. Igal juhatuse liikmel on juhatuse koosolekul üks hääl. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on üle 1/2 koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest. 5.11. Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused kantakse koosoleku protokolli, millesse kantakse Lossi fondi nimi, asukoht ja registrikood, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud juhatuse liikmete nimed, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, koosoleku päevakord, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed. 5.12. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Lossi fondile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 5.13. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Lossi fondi võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Lossi fondiga. 5.14. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 6. Audiitor 6.1. Lossi fondi finantsmajanduslikku tegevust kontrollib nõukogu poolt nimetatud audiitor. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige, Lossi fondi töötaja, soodustatud isik või nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 7. Lossi fondi põhikirja muutmine 7.1. Pärast Lossi fondi registrisse kandmist võib asutaja või nõukogu põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, muutmata seejuures Lossi fondi eesmärki. 7.2. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb Lossi fondi põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus huvitatud isiku nõudel. 8. Tegevuse avalikustamine 8.1. Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda Lossi fondilt teavet Lossi fondi eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda Lossi fondi majandusaasta aruannetega, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga. 9. Lossi fondi lõpetamine, ühinemine ja jagunemine 9.1. Lossi fond lõpetatakse: 9.1.1. Nõukogu otsusega, kui Lossi fond ei suuda oma eesmärki täita; 9.1.2. kui Lossi fondi eesmärk on saavutatud; 9.1.3. muul seaduses ettenähtud alusel. 9.2. Lossi fondi lõpetamise otsus on nõukogus vastu võetud, kui selle poolt on kõik nõukogu liikmed. 9.3. Lossi fondi lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 9.4. Likvideerijateks on juhatuse liikmed. Likvideerijad lõpetavad Lossi fondi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja esitavad avalduse Lossi fondi registrist kustutamiseks. 9.5. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara läheb üle Lossi fondi asukohajärgsele omavalitsusele, kes peab seda kasutama võimalikult Lossi fondi eesmärgile vastavalt. 9.6. Lossi fondi ühinemine või jagunemine toimub seadusega sätestatud korras.