Laheda Vallavolikogu — Laheda valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 92, 1320

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 6 lõikest 1, paragrahvi 7 lõikest 1 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvist 21, Laheda Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Laheda valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus avalikustada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 15. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Aare KALLAS Kinnitatud Laheda Vallavolikogu 28. septembri 2000. a määrusega nr 13 LAHEDA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri sätestab Laheda valla territooriumil jäätmete kogumise, veo, ladustamise, taaskasutamise ja kontrolli jäätmekäitluse üle. 2. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib jäätmetekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitleja ja vallavalitsuse suhteid. 3. Vastavalt jäätmeseadusele kasutatakse põhimõisteid järgmises tähenduses: 3.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 3.2. ohtlikud jäätmed – omaduste poolest tervise- ja keskkonnaohtlikud (ohtlikud jäätmed on määratud Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega nr 263 «Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistute kinnitamine» (RT I 1998, 103, 1705); 3.3. inertsed jäätmed – jäätmed, mis on kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed (vastavalt keskkonnaministri 24. septembri 1991. a määrusega nr 14 kinnitatud Eesti jäätmeklassifikaatorile); 3.4. suuregabariidilised ja raskekaalulised jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 3.5. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlike jäätmeid; 3.6. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3.7. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 3.8. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja kõrvaldamine vastavalt jäätmeloa tingimustele; 3.9. jäätmeluba – Põlvamaa Keskkonnateenistusest väljastatud dokument, mis määrab toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkivate jäätmete piirkogused ja annab õiguse jäätmekäitluseks. Jäätmeluba on vajalik jäätmeseaduse paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 7 nimetatud tegevusteks; 3.10. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 3.11. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 3.12. territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 3.13. kompostimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine, ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 3.14. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 3.15. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. See seisneb jäätmete üleandmises jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale, jäätmete taaskasutamises või kõrvaldamises. 5. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist ja vedu territooriumi valdaja. 6. Juriidilisest isikust jäätmete tekitajad on kohustatud: 6.1. rakendama kõiki võimalusi jäätmete tekke vältimiseks, tekkinud jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 6.2. esitama nõudmisel vallavalitsusele jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust ja jäätmealase tegevuse dokumentatsiooni ja muud infot; 6.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. 7. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema vastavalt käesolevale eeskirjale. II. JÄÄTMETE KOGUMINE 8. Kõigil juriidilistest ja füüsilistest isikutest jäätmetekitajatel peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 9. Kogumisvahendina võib kasutada: 9.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid; 9.2. niiskuskindlast paberist või plastikust jäätmekotte; 9.3. projektikohaselt ehitatud sette- ja kogumiskaevusid; 9.4. purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 10. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi korrasoleku ja selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud. 11. Olmejäätmete kogumisvahendisse on keelatud panna: 11.1. vedelaid ja määrivaid jäätmeid mittespetsiaalsesse kogumisvahendisse; 11.2. ehitus- ja lammutusjäätmeid; 11.3. suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid; 11.4. kuuma tuhka, süsi või põlevaid jäätmeid; 11.5. ohtlikke jäätmeid. 12. Kogumisvahendite arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahelises lepingus. 13. Avalikesse kohtadesse (pargid, supluskohad jne) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. 14. Avalike ürituste kohad varustab jäätmekogumisvahenditega ja korraldab veo ürituse korraldaja. 15. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel. Talvel peab juurdepääs olema lumest puhastatud. 16. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 17. Kogumissüsteemi olemasolul on jäätmetekitaja kohustatud paberi, papi, metalli, klaasi ja muu töötlemiseks vastuvõetava materjali viima vastavatesse kogumisvahenditesse. 18. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed veab jäätmetekitaja ise prügimäele või asetab kokkuleppel jäätmekäitlejaga konteineri juurde. 19. Ohtlikud jäätmed on jäätmevaldaja või territooriumi valdaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja anda edasiseks käitlemiseks vallavalitsuse poolt määratud ajal ja kohas. Mujal tekkinud ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmevaldaja sõlmima lepingu ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omava jäätmekäitlusettevõttega. 20. Soovitatav on olmejäätmed asetada konteinerisse prügikottidesse pakitult, et vältida määrdumist ja haisu. III. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 21. Jäätmeveo organiseerib jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäituskohtadesse. 22. Üldjuhul on olmejäätmete valdaja kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu valla ametiasutusega või tema poolt volitatud ettevõtjaga. 23. Laheda vallas peavad korraldatud olmejäätmeveoga olema kaetud koolid, lastekodu ja korteriühistute maa-alad. 24. Jäätmeveol teenustööna on nõutav jäätmeluba. 25. Valla ametiasutus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes ise veab oma jäätmed käitluskohta. Vallavalitsuse nõudmisel on ta kohustatud esitama sellekohased dokumendid. Dokumente on ta kohustatud säilitama üks aasta. 26. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaevusid tuleb õigeaegselt tühjendada, et vältida territooriumi saastumist. 27. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale või lumele. IV. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE JA TAASKASUTAMINE 28. Valla haldusterritooriumil võib jäätmeid kõrvaldada ainult Soehaua prügilas jäätmeloa ja prügila eeskirjaga määratud tingimustel. 29. Jäätmete kõrvaldamine (v.a pinnase täitmine ehitus- ja lammutusjäätmetega) mujal territooriumil on keelatud. 30. Aiapidamisjäätmeid võib valdaja oma territooriumil komposteerida. Krundi piiri läheduses võib komposteerimiskoht asuda naaberkinnistu valdaja loal. Lubatud on toidujäätmete komposteerimine. 31. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. Kuivkäimla sisu tohib maasse kaevata hilissügisel alates 1. oktoobrist. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 32. Jäätmete ja prahi ning okste põletamisel kinnistul tuleb järgida tuleohutusnõudeid. 33. Punktis 32 toodud otstarbel tohib tuld teha tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. 34. Pärast põletamist tuleb põlemisjäägid kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. 35. Jäätmete põletamine väljaspool kinnistut peab olema kooskõlastatud päästeteenistusega ja toimuma vallavalitsuse loal. 36. Keemiliselt töötlemata puidujäätmete ja kiletamata paberi või papi põletamine on lubatud katlamajades või küttekolletes. VI. KONTROLL JA VASTUTUS 37. Jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist kontrollib vallavalitsus vähemalt üks kord aastas. 38. Eeskirja nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud olenevalt asjaoludest haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust, juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust. 39. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerib ja sellega seotud kulud kannab reostuse põhjustaja. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise omal kulul.