Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-79-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2003. a kohtuotsus AS Taisto Bussid kaebuses Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korralduse nr 1030 osaliseks tühistamiseks — RT III, 2, 17

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-79-03 Otsuse kuupäev 19. detsember 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi AS Taisto Bussid kaebus Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korralduse nr 1030 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3-176/2003 Menetluse alus Riigikohtus AS Taisto Bussid kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 11. detsember 2003. a Kohtuistungil osalenud isikud Valga maavanema esindaja Helju Hõbe OÜ Trakmain esindajad Kalle Muru ja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar Resolutsioon 1. Rahuldada AS Taisto Bussid kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3-176/2003 osas, millega mõisteti aktsiaseltsilt Taisto Bussid osaühingu Trakmain kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulu. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Valga maavanema 18. oktoobri 2002. a korraldusega algatati Valga maakonna avalike liinivedude teenuse tellimiseks avatud pakkumismenetlusega riigihange ja kinnitati selle pakkumise kutse dokumendid. Kutsele vastasid viis pakkujat: AS Viljandi ATP, OÜ Trakmain, AS Taisto Bussid, Hargla Masinaühistu ja AS Atko Liinid. Pakkumiste läbivaatamise ja hindamise komisjon leidis pakkumiste avamisel, et esmasel läbivaatamisel vastasid kõik viis pakkumist kutse dokumentides esitatud tingimustele. Lähtudes hilisema kontrolli tulemustest tegi sama komisjon maavanemale ettepaneku tunnistada osa pakkumisi kutse dokumentides esitatud tingimustele vastavaks, osa aga mitte. Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korraldusega tunnistati kutse dokumentides esitatud tingimustele vastavaks I liinigrupis osaühingu Trakmain ja aktsiaseltsi Atko Liinid pakkumised ning II liinigrupis aktsiaseltsi Viljandi ATP, aktsiaseltsi Taisto Bussid, Hargla Masinaühistu ja aktsiaseltsi Atko Liinid pakkumised. Tagasi lükati I liinigrupis aktsiaseltsi Viljandi ATP ja aktsiaseltsi Taisto Bussid pakkumised, sest need ei vastanud kutse dokumentides esitatud tingimustele. Kutse dokumentide punkti 7.2.7 alusel pidi pakkuja esitama ärakirja liisingulepingust, kui sõiduk ei ole vedaja omanduses. Aktsiaselts Viljandi ATP esitas aga rendilepingu, AS Taisto Bussid kasutusvalduse lepingu sõidukite tasuta kasutusse andmise kohta. 2. 6. veebruaril 2003 esitas AS Taisto Bussid Tartu Halduskohtule kaebuse Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korralduse tühistamiseks osas, millega lükati tagasi tema pakkumine. Kaebuse esitaja märkis, et vastavalt ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 10 lg-le 4 võib avaliku teenindamise lepingu alusel transporditeenuste osutamisega seotud vara kuuluda vedajale või olla lepinguga antud tema valdusse. Seega on liisingulepingu nõudele toetudes võetud kaebuse esitajalt võimalus olla pakkujaks. 3. Tartu Halduskohtu 7. veebruari 2003. a määrusega haldusasjas nr 3-40/2003 kohaldati esialgset õiguskaitset ning peatati Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korralduse kehtivus osas, millega lükati tagasi AS Taisto Bussid pakkumine, ja pakkumismenetlus kuni 28. veebruarini 2003. a. 4. Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2003. a määrusega samas haldusasjas kaasati kolmandate isikutena OÜ Trakmain ja AS Atko Liinid. 5. Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2003. a määrusega samas haldusasjas kohaldati teistkordselt esialgset õiguskaitset ning peatati Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korralduse kehtivus osas, millega lükati tagasi AS Taisto Bussid pakkumine, ja pakkumismenetlus. Valga maavanema 11. märtsi 2003. a korraldusega peatati pakkumismenetlus kuni vaidlustuste läbivaatamise lõppemiseni. 6. Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2003. a otsusega samas haldusasjas rahuldati AS Taisto Bussid kaebus, tühistati osaliselt Valga maavanema 24. detsembri 2002. a korraldus ja tehti maavalitsusele ettekirjutus vaadata kaebuse esitaja pakkumine läbi. Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus ei vasta HMS § 55 lg-s 1 ja § 56 lg-s 2 sätestatud nõuetele, sest korraldus ei ole selge ja üheselt mõistetav ning selles on märkimata akti andmise faktiline ja õiguslik alus. Korraldusest ei selgu, kas AS Taisto Bussid pakkumine lükati tagasi seepärast, et pakkujat ei kvalifitseeritud riigihangete seaduse (RHS) § 43 lg 4 p 1 mõttes või ei vasta pakkumine sama sätte punkti 2 alusel kutse dokumentides esitatud tingimustele. Need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Kohus ei nõustunud maavanema seisukohaga, et korralduse aluseks on RHS § 43 lg 4 p 1, sest tuvastas, et AS Taisto Bussid kvalifitseeriti pakkumiste läbivaatamise ja hindamise komisjoni otsusega pakkumiste avamisel. Veel märkis kohus, et lähtudes ÜTS § 10 lg-st 4 on selgusetu, kas liisingulepingu asemel mõne teise kasutuslepingu esitamine on sisuline kõrvalekaldumine kutse dokumentidega esitatud tingimustest. RHS § 43 lg 3 alusel võib pakkumise tunnistada tingimustele vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi. 7. Apellatsioonkaebused esitasid kolmas isik OÜ Trakmain ja Valga maavanem. OÜ Trakmain leidis, et vaidlustatud korralduse puhul on tegemist pakkujate kvalifitseerimise otsusega, mis ei vasta küll täiel määral haldusaktile esitatavatele nõuetele, kuid see ei mõjuta asja otsustamist ega ole akti tühistamise aluseks. Kaebuse esitaja ei ole pakkumise kutse dokumente vaidlustanud korras, mis on nähtud ette RHS § 62 lg-tes 1 ja 2. OÜ Trakmain taotles kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist ning kantud kohtukulude väljamõistmist. Kohtukulud koosnesid tasutud riigilõivust 5000 krooni ja õigusabikuludest 12 236 krooni ja 60 senti. Maavanem leidis, et kohus on tõlgendanud riigihangete seadust ebaõigesti ja andnud seetõttu ka vaidlustatud korraldusele ebaõige sisu. Selle korraldusega toimus pakkujate kvalifitseerimine. Kuna AS Taisto Bussid ei esitanud liisingulepingut, jäeti ta RHS §-de 30 lg 3, § 35 lg 2 p 5 ning § 43 lg 4 p-de 1 ja 2 alusel kvalifitseerimata. AS Taisto Bussid on kaebust põhjendanud ka viitega ÜTS § 10 lg-le 4, mis näitab, et sisuliselt vaidlustati pakkumise kutse dokumente. Sellist vaiet sai RHS § 62 lg 2 kohaselt esitada enne pakkumiste avamist. Pakkumised avati 13. detsembril 2002. a ja enne seda ei ole AS Taisto Bussid kutse dokumente vaidlustanud. Maavanem taotles kohtuotsuse tühistamist, uue otsuse tegemist ja kohtukulude väljamõistmist. 8. Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2003. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebused, tühistati halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti AS Taisto Bussid kaebus rahuldamata. Aktsiaseltsilt Taisto Bussid mõisteti välja osaühingu Trakmain kasuks riigilõiv 100 krooni ja õigusabikulu 7000 krooni ning Valga Maavalitsuse kasuks riigilõiv 100 krooni. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on asjas olevatest tõenditest ebaõigesti järeldanud, et pakkujate kvalifitseerimine toimus pakkumiste avamisel. Pakkujad kvalifitseeris maavanem 24. detsembri 2002. a korraldusega. Korralduse sisust tuleneb üheselt, et pakkumise tagasilükkamise põhjuseks oli RHS § 43 lg 4 p-s 2 sätestatud alus – pakkumise mittevastavus kutse dokumentides esitatud tingimustele. Selle korraldusega jäeti AS Taisto Bussid kvalifitseerimata RHS §-de 35 lg 2 p 5 ja § 43 lg 4 p 1 tähenduses. Põhjendatuks pidas ringkonnakohus maavanema väidet, et kaebuse esitaja argumendid seoses ÜTS § 10 lg-ga 4 näitavad, et sisuliselt vaidlustati pakkumise kutse dokumente. Vastavalt RHS § 62 lg 2 teisele lausele tuleb selline vaie esitada enne, kui ostja avab pakkumised. AS Taisto Bussid ei ole nimetatud vaiet tähtaegselt esitanud. Veel leidis ringkonnakohus, et kaebajal tuli kaebuse esitamisel ja apellantidel kohtuotsuse vaidlustamisel tasuda riigilõivu RLS § 37 lg 18 p 2 alusel 100 krooni, mitte sama lõike p 1 alusel 5000 krooni. Aktsiaseltsilt Taisto Bussid apellandi kasuks väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendas ringkonnakohus HKMS § 87 lg 2 alusel, arvestades asja keerukuse astet ja mahtu. Osaühingu Trakmain mõistlikuks ja põhjendatud õigusabikuluks luges ringkonnakohus 7000 krooni. AS Taisto Bussid kohtukulud jäeti vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 ja § 93 lg-le 6 tema enda kanda. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 9. AS Taisto Bussid esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse Tartu Halduskohtu otsuse ning mõistaks Valga Maavalitsuselt tema kasuks välja kassatsiooniastme kohtukulud – tasu õigusabi eest. Esiteks leiab kassaator, et oletuslik ja ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldust tuleb mõista kui tema kvalifitseerimata jätmise otsustust RHS §-de 35 lg 2 p 5 ja § 43 lg 4 p 1 tähenduses. Riigihangete seadus eristab selgelt pakkujate kvalifitseerimist ja pakkumiste sisulist läbivaatamist. Viimane hõlmab ka pakkumiste vastavuse kontrollimist kutse dokumentides esitatud tingimustele. RHS § 30 lg 3 järgi tuleb avatud pakkumismenetluse korral pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida enne pakkumise sisulist läbivaatamist. Seega lahendab vaidlustatud korraldus küsimusi, mis kuuluvad pakkumiste sisulise läbivaatamise staadiumisse, millal kvalifitseerimata jätmine pole enam võimalik. Veel leiab kassaator, et tulenevalt ÜTS § 10 lg-st 4 ja RHS § 43 lg-st 3 puudus tal vajadus vaidlustada pakkumise kutse dokumente, sest ta käitus vastavalt ühistranspordiseaduse viidatud sättele. Teiseks leiab AS Taisto Bussid, et ringkonnakohus on ebaõigesti mõistnud temalt välja kolmanda isiku kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Pooleks ei ole kolmas isik. Sellest tuleneb, et kolmandal isikul pole õigust kohtukulude hüvitamisele. Kaebajalt kolmanda isiku kasuks kohtukulude väljamõistmine võib takistada põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse teostamist. 10. Maavanema kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, sest ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maavanem leiab, et pakkumiste sisulise läbivaatamiseni pole selles asjas veel jõutudki. Sisuline läbivaatamine tähendab pakkumiste võrdlemist ja hindamist RHS § 45 tähenduses. Vaidlustatud korraldusega toimus pakkujate kvalifitseerimine, mitte aga pakkumiste hindamine ja võrdlemine. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 11. Ühistranspordiseaduse § 10 lg 4 sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel transporditeenuste osutamisega seotud vara võib kuuluda vedajale või olla lepinguga antud tema valdusse. Pakkumise kutse dokumentide punkti 7.2.7 alusel pidi aga pakkuja kasutama transporditeenuse osutamiseks kas vedaja omanduses olevat või liisitud sõidukit. AS Taisto Bussid esitas kasutusvalduse lepingu sõiduki tasuta kasutusse andmise kohta. Seega on kutse dokumentidega kehtestatud tingimus võrreldes ÜTS § 10 lg-ga 4 tõepoolest piirava iseloomuga AS Taisto Bussid suhtes. Riigikohtu halduskolleegium ei võta seisukohta, kas see piirang on kooskõlas ühistranspordiseaduse § 10 lg-ga 4, sest pakkumise kutse dokumentide punktiga 7.2.7 kehtestatud tingimuse õiguspärasust pole kaebuse esitaja õigeaegselt vaidlustanud. RHS § 62 lg 2 järgi tuleb vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta esitada enne, kui ostja avab pakkumised. 12. RHS § 30 lg 3 alusel peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumise sisulist läbivaatamist. Pakkumiste sisuline läbivaatamine tähendab RHS § 45 lg-st 1 tulenevalt seda pakkumismenetluse staadiumi, kus ostja võrdleb ja hindab kõiki neid pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Kohtud on õigesti leidnud, et maavanema vaidlustatud korralduse sisuks on pakkujate kvalifitseerimine, mitte aga pakkumiste võrdlemine ja hindamine. Seega ei ole vaidlustatud korraldus vastuolus RHS § 30 lg-ga 3. 13. Neil põhjustel jääb AS Taisto Bussid kassatsioonkaebus rahuldamata osas, milles taotleti, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse selles osas, millega jäeti AS Taisto Bussid kaebus rahuldamata. 14. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg-st 1 ja § 93 lg-st 1 nähtub, et kohtukulud mõistetakse välja poolelt teise poole kasuks. Sama seadustiku § 14 lg-test 1, 2 ja 3 tuleneb, et kolmas isik ja pool on erinevad protsessiosalised. Seega ei näe halduskohtumenetluse seadustik ette poolelt kohtukulude väljamõistmist kolmanda isiku kasuks. Kuna kohtukulude selliseks jagamiseks puudub õiguslik alus, tuleb ringkonnakohtu otsus selles osas tühistada. Asjaolu, et poolelt ei saa kolmanda isiku kasuks kohtukulusid välja mõista, on Riigikohtu halduskolleegium põhjendanud ka 16. juuni 2000. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-00 (RT III 2000, 17, 182). 15. AS Taisto Bussid on esitanud taotluse mõista Valga Maavalitsuselt tema kasuks välja kassatsiooniastme kohtukulud – tasu õigusabi eest. HKMS § 93 lg-st 1 nähtub, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. AS Taisto Bussid kassatsioonkaebus jäi aga põhiosas rahuldamata. Seetõttu jätab Riigikohus rahuldamata ka kohtukulude väljamõistmise taotluse. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Jüri PÕLD