Viiratsi Vallavolikogu — «Viiratsi valla põhimääruse» täiendamine — KO, 91, 1318

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 21 lõike 1 punktist 9 ning ühistranspordiseaduse (RT I 2000, 10, 58) paragrahvi 2 punktist 5, Viiratsi Vallavolikogu määrab: 1. Täiendada Viiratsi Vallavolikogu 30. jaanuari 1997. a määrusega nr 3 kinnitatud ja vallavolikogu 29. oktoobri 1998. a määrusega nr 5 ning 14. oktoobri 1999. a määrusega nr 8 muudetud «Viiratsi valla põhimäärust» alljärgnevalt: punkt 7.1. «Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu-kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, üldplaneerimist, vallasisest ühistransporti, liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.» 2. Määrus jõustub 1. septembril 2000. a. Volikogu esimees Leemet LÕO Kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 30. jaanuari 1997. a otsusega nr 3 Kehtib alates 15. veebruarist 1997. a Muudetud Viiratsi Vallakogu29. oktoobri 1998. a määrusega nr 5, jõustus 1. novembril 1998. a Muudetud Viiratsi Vallakogu 14. oktoobri 1999. a määrusega nr 8 Muudetud Viiratsi Vallakogu 31. augusti 2000. a määrusega nr 8 VIIRATSI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Viiratsi valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Viiratsi valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite võime, õigus ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. kaasa aitamine valla elanikele ja ettevõtetele tingimuste loomisel iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste (teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne) tagamine. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu — valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohalike elanike seast vastavalt seadusele; 5.2. vallavalitsus — volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on iseseisev eelarve. 6.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, üldplaneerimist, vallasisest ühistransporti, liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riigieelarvest katmata riiklike kohustuste täitmise otsustab volikogu. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Nende ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul õiguskantslerile. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 12.3. Lepingud kinnitab volikogu. 13. Valla vapp ja lipp 13.1. Viiratsi vallal on seaduse nõuetele vastavalt Riigikantseleis 11. detsembril 1995. a kinnitatud vapp ja lipp. 13.1.1. Vapi kirjeldus: lainelise kaldjoonega vasakult poolitatud kilbi hõbedasel ülapoolel sinine roos, mustal alumisel poolel kaldasendis, vasakule suunatud hõbedane tammeleht koos tõruga. 13.1.2. Vapi põhjendus: kilbi kaldjaotus viitab valla paiknemisele Sakala kõrgustikul; lainejoon tähistab jõgesid ja Võrtsjärve; sinine roos hõbedasel väljal on Viljandi linna heraldiline sümbol vahetatud värvides ning osutab sellisena Viiratsi valla ajaloolisele seosele Viljandi linnaga; tammeleht tähistab Viiratsi vallas rikkalikult leiduvaid iidseid tammesid. 13.1.3. Lipp on ruudukujuline kangas, mis on laskuva kaldjoonega jaotatud siniseks üla- ja valgeks alumiseks pooleks. Lipu jaotus ja selle tähendus on sama mis vapil. Värvid viitavad vapitunnustele – roosile ja tammelehele. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm. 13.2. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava määrusega. 13.3. Kui riigilipp heisatakse koos mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, paigutatakse need lipud maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi riigilipust lippude poolt vaadates vasakule, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal. 13.4. Valla asutuste ja organisatsioonide lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla ametlikult registreeritud lipuga. 13.5. Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Vallavolikogul on õigus olulistes küsimustes korraldada valla territooriumil elanike küsitlusi. 14.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Valla piir 15.1. Valla piir on fikseeritud Viiratsi valla kaardil mõõtkavas 1 : 20 000. 15.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 15.3. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja koos maakonna maa-ametiga. 15.4. Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel seaduse ja/või vallavalitsuse määrusega sätestatud korras. 16. Valla administratiivkeskus 16.1. Valla administratiivkeskus asub Viiratsi alevikus. 16.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. II. VOLIKOGU 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 17.3. Volikogus on vähemalt 11 liiget. 17.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 18. Volikogu liige 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. 18.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 18.3. Volikogu esimehe ja/või tema asendaja ametikoht on palgaline. 18.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 18.5. Volikogu liikmel on õigus siseneda munitsipaalettevõtetesse ja -asutustesse ning munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega munitsipaalettevõtte või -asutuse tööd. 18.6. Volikogu liikmel on õigus oma ülesannete täitmisega seoses tasuta külastada munitsipaalettevõtete ja -asutuste avalikke tasulisi üritusi volikogu poolt kehtestatud korras. 18.7. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. 18.8. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest vallasekretäri kaudu pikemaajalistest kui üks kuu vallast eemalviibimistest. 18.9. Kui volikogu liikmel on valitsuse korraldus, maksuinspektsiooni jms organi poolt antud erivolitused või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. 18.10. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. tagasiastumisega; 19.1.2. seaduse alusel moodustatud valla hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 19.1.3. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 19.1.4. teovõimetuks tunnistamisega; 19.1.5. tema surmaga. 19.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 19.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendist. 19.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 19.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 20.1.1. valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 20.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 20.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 20.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima vallasekretäri kaudu volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatumise. 20.3. Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist arvates. 20.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatumise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatumist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik. 21.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 22. Asendusliikme volituste lõppemine 22.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 22.2. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 23. Volikogu pädevus 23.1. Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 23.2. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 23.3. Volikogu võib vallaelanike tahte väljendamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 23.4. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 24. Volikogu ainupädevus Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 24.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ja selle täitmise aruande kinnitamine; 24.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 24.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 24.4. koormiste määramine; 24.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 24.6. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 24.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 24.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 24.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 24.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 24.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 24.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 24.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 24.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine ja ametist vabastamine; 24.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 24.16. vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 24.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 24.18. valitsuse liikmetele töötasu määramine; 24.19. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 24.20. volikogu esimehele või tema asendajale kompensatsiooni määramine; 24.21. volikogu liikmetele töö ja ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 24.22. valla esindamise korra kehtestamine; 24.23. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 24.24. kohtukaasistujate valimine; 24.25. põhiseaduse § 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 24.26. kohtukaasistuja eetikaga sobimatu käitumise arutamine ja tema sobivuse hindamine tööks õigusemõistmisel (kohtuniku staatuse seaduse paragrahvi 15 lõige 6); 24.27. nõusoleku andmine kohtukaasistuja kriminaalvastutusele võtmiseks (kohtuniku staatuse seaduse paragrahvi 18 lõige 3); 24.28. nõusoleku andmine kohtukaasistuja suhtes kinnipidamise või sundtoomise kohaldamiseks (kohtuniku staatuse seaduse paragrahvi 18 lõige 7); 24.29. kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine (kohtuniku staatuse seaduse paragrahv 28); 24.30. valla administratiivkeskuse asukoha määramine; 24.31. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 24.32. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 24.33. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 24.34. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 24.35. detailplaneeringu tühistamine. Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatutele samuti muud seadustes sätestatud või volikogu poolt määratud küsimused. 25. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine 25.1. Volikogu määrused avalikustatakse hiljemalt seitse päeva pärast vastuvõtmist vallamaja stendil, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 25.2. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Määrus saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks nädala jooksul pärast selle allakirjutamist. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 25.3. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 25.4. (Kehtetu ) [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 25.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning avalikustatakse hiljemalt seitse päeva pärast vastuvõtmist vallamaja stendil, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 25.6. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 25.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 25.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks vallaelanikele, töötajad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. Selliseid andmeid hoitakse seifis, mille võti on kas vallavanema või vallasekretäri käes. 26. Informatsiooni kättesaadavus 26.1. Määrused ja otsused on vallamaja stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad Viiratsi raamatukogus (määrused enne nende jõustumist) kogu nende kehtivuse ajal. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 26.2. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad Tänassilma, Uusna, Vana-Võidu ja Viiratsi raamatukogus ning vallavalitsuses volikogu poolt kehtestatud korras. 26.3. Riigiasutustele on elanikeregistris olevad andmed kättesaadavad kirja alusel. 26.4. Ettevõtetele, seltsidele, erakondadele, kodanike ühendustele ja muudele juriidilistele isikutele on elanikeregistri ja teiste registrite andmed kättesaadavad vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. 26.5. Vallaelanikel on õigus tutvuda enda ja oma perega seonduva infoga elanikeregistris vallavalitsuse poolt sätestatud korras. 26.6. Valla dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. 27. Õigusaktide täitmise kontroll 27.1. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kataloogi peab vallasekretär. 27.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 27.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 27.4. Arupärimine esitatakse suuliselt volikogu istungil või kirjalikult volikogu eestseisuse kaudu. 27.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 27.6. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 27.7. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 28. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 28.1. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatame kaks tööpäeva varem. 28.2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 29. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vastava korra kehtestab volikogu. III. VALITSUS 30. Valitsuse mõiste Vallavalitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. 31. Vallavanema valimine 31.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 31.2. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise korra kehtestab volikogu enne vallavanema valimisi. 31.3. Vallavanema valib volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu reglemendile kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 31.4. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 31.5. Vallavanema kandidaadid ei või ise osa võtta vallavanema valimisel toimuvast hääletamisest. 31.6. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 31.7. Igal vallavanema kandidaadil on õigus määratud aja jooksul esitada oma valimisprogramm. 31.8. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile küsimusi. 31.9. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel (punkt 51). [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 32. Vallavalitsuse moodustamine 32.1. Vallavanemal on alates valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 32.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 32.3. Valitsusse peavad kuuluma vallavanem ja vallasekretär. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 32.4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 32.5. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul. 32.6. Vajadusel muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 32.7. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 32.8. Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 33. Valitsuse volituste tähtaeg 33.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 33.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 33.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 33.4. Käesoleva põhimääruse punkti 33 lõige 2 ei laiene vallasekretärile. 33.5. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavalitsusele, kes edastab selle volikogule. 33.6. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni abivallavanem. 33.7. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt nõuda tööülesannete edasist täitmist. 33.8. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. 33.9. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 33.10. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni; valitsuse määruste ja korralduste projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil või vastava komisjoni koosolekul ning uue vallavanemaga. Samuti tuleb kooskõlastada töötajate töölevõtmine ja tööandja algatusel või poolte kokkuleppel töölt vabastamine ja lepingud. 34. Vallavalitsuse pädevus 34.1. Vallavalitsus: 34.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes valitsuse seisukohtadest, volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 34.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 34.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 34.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 34.1.5. esindab valda avalik-õigusliku juriidilise isikuna kohtus; 34.1.6. annab volituse valla esindamiseks kohtus. 34.2. Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei antud volikogu volitust. 34.3. Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, munitsipaalasutuste ja -ettevõtete töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab valitsus. 34.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töökorra. 35. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 35.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 35.2. Volikogul on õigus valitsuse määruseid ja korraldusi muuta ja tühistada. 35.3. Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 35.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 35.5. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega ning vallavanema puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. Muudatusettepanekuid, mida vallavanem, valitsus või valitsuse liige ei ole heaks kiitnud, eraldi hääletamisele ei panda. 35.6. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 36. Valitsuse liikme vastutus 36.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse iga vallavalitsuse liikmega vastav leping. 36.2. Vastutusest on vabad need valitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse samal istungil. 36.3. Eriarvamus fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis ning selle teeb valitsus teatavaks volikogu järgmisel istungil. 36.4. Vallavanem ei ole kohustatud täitma vallavalitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta oli esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Vallavalitsus võib sellisel juhul pöörduda volikogu poole. 37. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 37.1. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. 37.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 37.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 37.4. Kui määrust ei avaldata Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, jõustuvad määrused kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui neis pole ette nähtud hilisemat tähtaega. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 37.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 37.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 38. Õigusaktide algatamise õigus 38.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 38.2. Käesoleva punkti lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või seda kinnitab allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 38.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 38.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 38.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 39. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 39.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 39.2. Volikogu ja valitsuse õigusakti muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusvastaselt kitsendamisest teadasaamisest. 39.3. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 39.4. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast, millisest alates taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 39.5. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse arutamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 40. Munitsipaalomand 40.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 40.2. Munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 41. Ettevõtlus 41.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, või osaleda valla arengu seisukohalt olulistes äriühingutes, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 41.2. Vallaasutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning selle muutmise kinnitab volikogu. Vallaasutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 41.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 42. Maksud ja koormised 42.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve või selle muutmisega. 42.2. Volikogu võib kehtestada koormisi. 43. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 43.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kahe eelseisva aasta kohta. 43.2. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse vallavalitsuse ruumides ja raamatukogudes. 43.3. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 44. Valla eelarve 44.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 44.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 44.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallamajas vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 44.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 45. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 45.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 45.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 45.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. VI. TÖÖKORRALDUS 46. Volikogu töökorraldus 46.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 46.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei, komisjonide tehnilise teenindamise vastav peaspetsialist. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 47. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 48. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja allasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. 49. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord 49.1. Uue volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 49.2. Volikogu rakendamine seisneb järgmises: 49.2.1. volikogu esimehe valimine; 49.2.2. volikogu aseesimehe valimine; 49.2.3. senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine; 49.2.4. uue vallavanema valimine; 49.2.5. revisjonikomisjoni moodustamine, revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimine; 49.2.6. uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse kinnitamine (vähemalt kolmeliikmeline); 49.2.7. uute komisjonide esimeeste valimine ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine. 50. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 50.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 50.2. esindab vallavolikogu; 50.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 50.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 50.5. koos vallavalitsusega valmistab ette volikogu määruste ja otsuste projekte; 50.6. esitab istungi päevakorra projektid; 50.7. korraldab fraktsioonide koostööd; 50.8. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 50.9. esindab valda ja volikogu vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 50.10. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 51. Volikogu esimehe valimine 51.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. 51.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti määratud aja jooksul. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 51.3. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. 51.4. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 51.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 51.6. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. 51.7. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele tähestiku järjekorras. 51.8. Salajasel hääletamisel tähistavad volikogu liikmed varem kokku lepitud viisil kandidaadi nime, kelle poolt nad hääletavad. 51.9. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 51.10. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 51.11. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 51.12. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 51.13. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 51.14. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 52. Volikogu esimehe asendamine 52.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 52.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu komisjoni esimees. 52.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 53. Volikogu kokkukutsumine 53.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja vähemalt üks kord kahe kuu jooksul volikogu poolt kehtestatud korras. 53.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 53.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 53.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks hiljemalt kümne päeva jooksul arvates ettepaneku laekumisest. 54. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus on igal volikogu liikmel, komisjonil või fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud viisil. 55. Küsimuste arutelu volikogus 55.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 55.2. Volikogu esimees korraldab arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 55.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 55.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 55.5. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Kiireloomuliste küsimuste lülitamine päevakorda ja nende arutamisele võtmine otsustatakse istungi algul poolthäälteenamusega. 55.5.1. Volikogu liige ei osale otsuste tegemisel, kui otsus puudutab tema või tema lähikondsete (vanemad, lapsed, õed, vennad ja abikaasa) erahuvisid. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 55.6. Volikogule saab esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega on eelnevalt tutvunud vallavalitsus. 55.7. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, külavanemad, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 56. Hääletamine volikogus 56.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 56.2. Hääletamine volikogus on avalik.. 56.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. [Volikogu 29. oktoobri 1998. a määrus nr 5; jõustus 1. novembril 1998. a] 56.4. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 24 alapunktides 2–4, 6–10, 14, 15, 17, 23, 30 jt seadusega ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 57. Umbusaldusmenetlus volikogus 57.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. Volikogu aseesimehele ei saa avaldada umbusaldust ajal, mil volikogul ei ole esimeest. 57.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 57.3. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine: 57.3.1. volikogult volitused saanud isiku (esindaja omavalitsuste liidus jt) volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras; 57.3.2. kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras; 57.3.3. tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda. 57.4. Tagasiastumine. Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjoni esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 58. Fraktsioonid 58.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 58.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 58.3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu poolt kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei. 58.4. Fraktsiooni õigused kehtestatakse volikogu reglemendiga (osalemine eestseisuses, päevakorra täiendamine, eelnõude esitamine, pikem sõnavõtt, esindajate esitamine valitavatesse organitesse ja delegatsioonidesse jne). 59. Eestseisus Istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed, vallavanem ja abivallavanem. 60. Volikogu komisjonid 60.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. 60.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 60.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. 60.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu ja põhikirja muutmine toimub komisjoni ettepanekul või volikogu eestseisuse ettepanekul. 60.5. Komisjoni kuulub vallavalitsuse vastav ametiisik. 61. Komisjoni töökord 61.1. Komisjoni istungi toimumisajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. 61.2. Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 61.3. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. 61.4. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitamata otsuseprojektid võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 61.5. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. 61.6. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 61.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 62. Komisjoni esimees 62.1. Komisjoni esimees: 62.1.1. juhib komisjoni tööd; 62.1.2. koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 62.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 62.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. 62.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 62.3. Komisjoni esimehe ülesannetest vabastamine, komisjoni likvideerimine ja komisjoni reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 62.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 62.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 63. Revisjonikomisjon 63.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 63.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 63.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 63.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 63.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 63.3.3. valla ametiasutuste ja vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 63.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 63.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 63.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 63.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 63.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 63.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 64. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 64.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 64.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 64.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 64.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutaskse ka avaldaja või tema esindaja. 64.5. Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 64.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 65. Valitsuse töö korraldamine 65.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 65.2. Vallavalitsuse täpse töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 65.3. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja valla elanikele. 66. Valitsuse istungi töökord 66.1. Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 66.2. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 66.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 66.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 66.5. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 66.6. Volikogu istungist ja selle päevakorras olevast määruse või otsuse projektist informeeritakse eelnevalt kõiki kohalolevaid valitsuse liikmeid. Kui vallavalitsus ei ole rohkem kui ühe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu, võib volikogu võtta vastu määruse või otsuse ilma selle eelneva aruteluta valitsuses põhimääruses ja reglemendis ettenähtud korras. 67. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 67.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 67.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 67.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 67.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 67.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 67.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 67.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse põhikirja ja vallaasutuse juhi kandidaadi; [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 67.8. kehtestab valla haldusaparaadi töökorra; 67.9. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ja kohtus ilma erivolituseta; 67.10. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 67.11. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse pandud ülesandeid. 68. Vallavanema asendamine 68.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. 68.2. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem korralduse või käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 68.3. Kui vallavanem ja asetäitja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 69. Istungi ja koosoleku protokoll 69.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 69.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 69.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 69.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 69.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 69.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele kahe nädala pärast peale istungi toimumist Tänassilma, Uusna, Vana-Võidu ja Viiratsi raamatukogus ning vallamajas. 69.7. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallamajas kahe nädala pärast peale vastava istungi või koosoleku toimumist. 69.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vaid valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 69.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 69.10. Protokollid peavad olema alla kirjutatud kümne päeva jooksul pärast vastava istungi või koosoleku toimumist. 70. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 70.1. pole suutnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtta valla eelarvet; 70.2. pole ühe kuu jooksul uue kooseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 71. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, asendatakse tema liikmed asendusliikmetega. VII. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED 72. Valla teenistus 72.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad seadused ja käesolev põhimäärus ning töökord. 72.2. Vallavanem, abivallavanem ja vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 72.3. Valla haldusaparaat moodustatakse valitsuse poolt eelarves ettenähtud vahendite piires. 73. Vallasekretär 73.1. Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust. 73.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 73.3. Vallasekretär: 73.3.1. esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 73.3.2. korraldab volikogu ning vallavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist; 73.3.3. esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta; 73.3.4. hoiab valla vapipitsatit; 73.3.5. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 73.3.6. viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ja esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 73.3.7. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 73.3.8. kinnitab valijate nimekirja; 73.3.9. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õigeaegse õiguskantslerile saatmise eest; 73.3.10. vastutab Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest; [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 73.3.11. täidab teisi talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. 73.4. Vallasekretäri asendamine toimub vallavanema käskkirja alusel, mis on eelnevalt kooskõlastatud volikogu esimehega. 74. Vallakantselei 74.1. Vallakantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 74.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. Kantselei juhataja võetakse tööle sekretäri ettepanekul. Kantselei juhataja asendab vallasekretäri viimase äraolekul. 75. Vallakantselei ülesanded Vallakantselei ülesanded on: 75.1. koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 75.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 75.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 75.4. esitada eelmises punktis nimetatud dokumendid allakirjutamiseks; 75.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 75.6. tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 75.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade-ajalehtede säilimise tagamine; 75.8. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 75.9. tõendite ja õiendite väljastamine; 75.10. valla registrite pidamine; 75.11. passitöö tegemine ja sõjaväearvestus; 75.12. perekonnaseisualane töö; 75.13. vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 75.14. notariaaltoimingute tegemine seaduses ette nähtud korras ja pädevuse piires; 75.15. kaadritöö; 75.16. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. VIII. OSAVALD 76. Osavald (Kehtetu.) [Volikogu 14. oktoobri 1999. a määrus nr 8] 77. Aleviku- või külavanem 77.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 77.2. Mitmel naaberkülal võib olla ühine külavanem. 77.3. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 77.4. Aleviku- ja külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 77.5. Kui alevikus või külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 77.6. Aleviku- või külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse koosolekutest. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 78. Koostöövormid 78.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste omavalitsusüksustega: 78.1.1. tegutseda ühiselt; 78.1.2. anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele; 78.1.3. täita ise sellealaseid volitusi; 78.1.4. moodustada omavalitsuste liite. 78.2. Eelmise punkti lõikes 1 tähendatud koostöö korral võib vald näha ette ühisasutuste moodustamise. 78.3. Vald võib sõlmida sõpruslepinguid teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd eri valdkondades. X. LÕPPSÄTTED 79. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 79.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 79.2. Põhimäärus või selle muudatused jõustuvad kümme päeva pärast avaldamist, kui volikogu ei sätesta teisiti. 79.3. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse valla põhimäärus, mis võeti vastu 12. mail 1994. a ja jõustus sama aasta 1. juunil.