Halinga Vallavolikogu — Halinga valla 2001-2003 (2006) aasta arengukava kinnitamine — KO, 91, 1314

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, paragrahvi 37 lõiked 1 ja 2 ning Halinga Vallavolikogu 20. juuni 2000. a määruse nr 13 «Halinga valla põhimääruse kinnitamine» (KO 2000, 67, 997) punktid 5.1 ja 5.2, Halinga Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Halinga valla arengukava aastateks 2001–2003 (2006) (lisatud). 2. Määrus jõustub 19. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Urmas VIILMA Kinnitatud Halinga Vallavolikogu 11. oktoobri 2000. a määrusega nr 20 HALINGA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001-2003 (2006) EESSÕNA 1991. aastal koostati praeguse Halinga valla territooriumi kohta nn sotsiaal-majanduslik arengukava, mis püüdis sel ajal võrdlemisi kiiresti muutuvates majandustingimustes ning ühiskondlikus elus toimuvate muutuste rägastikus mingisuguseidki eesmärke seada, kuidas edaspidi kohalikku elu korraldada. Eespool nimetatud arengukavas kirjeldatakse põhiliselt olemasolevat olukorda ning arutletakse Halinga valla taastamisega seotud probleemide üle. Nenditakse, et külanõukogul ei ole piisavalt õigusi normaalse elu kujundamiseks esmatasandil. Väga tähtsaks peetakse võimalust kohapeal otsuseid langetada. Seetõttu tehakse ettepanek moodustada senise Halinga Küla RSN Täitevkomitee baasil Halinga vald ja kinnitada nimetatud arengukavaga koos esitatud Halinga valla põhimäärus. Sellest tulenevalt nähakse valla tegevuse põhieesmärgina elanikele võimetekohaste tootmistulemuste põhjal normaalselt ja terviklikult ülesehitatud sotsiaalse elu tagamist. 1997–1998. a koostatud Halinga valla üldplaneeringu koostamise eesmärk oli saavutada parim valla maa- ja veealade kasutamine. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on arengukava käesoleval ajal kohustuslik. Kuna see on üks tähtsamaid dokumente, mille alusel kogu valla areng peaks toimuma, siis on arengukava koostamine küllalt keeruline ja aeganõudev ettevõtmine. Piiratud aja ja rahaliste vahendite juures oleks praegu ilmselt õigem rääkida valla arengu põhimõtete osas kokkuleppest eri huvigruppide vahel ning arengukava koostamisest küllaltki üldises plaanis. Samas on veel väga palju ebaselget plaanitavas haldusreformis, mistõttu võib järgmisel aastal seaduses sätestatud korras ülevaadatavasse arengukavasse tulla mitmeid muudatusi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seotud küsimused on käsitletud käesoleva arengukava keskkonnakaitse osas. Halinga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava põhisuunad on toodud lisas 6. Eelnevalt on ENTEC AS 1996. a koostanud Pärnu-Jaagupi alevi veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava, mille alusel käesoleval aastal alustatakse rekonstrueerimistöödega. Valla jäätmekavaga seonduvad küsimused on samuti käsitletud keskkonnakaitse osas niivõrd, kuivõrd on praeguseks teada maakonna jäätmekava põhimõtted. Halinga valla jäätmekava on toodud lisas 5. SISSEJUHATUS Selleks, et arengukava käsitleda, peaksime kõigepealt selgeks tegema, milleks arengukava üldse tarvis on? Põhiliselt peaks arengukava andma vastused järgmistele küsimustele: • Milline on valla praegune majanduslik olukord? • Mida soovime saavutada? • Kuidas ja millal me soovitud tulemuseni jõuame? Arengukava on eri huvigruppide omavaheline kokkulepe, mida viiakse ellu ühtsete põhimõtete järgi sihipäraselt tegutsedes. Käesoleva arengukava koostamine algas kohalike elanike teavitamisega arengukava olemusest. Toimus rida kokkusaamisi, kus arutelude käigus koorus välja hulgaliselt kohaliku elu kitsaskohti ning mitmeid ideid edasiseks tegutsemiseks. Teooria poole pealt oli abiks Tartu Ülikooli doktorant Andres Rõigas, kes tutvustas eri võimalusi arengukava koostamiseks. Kogunenud ärksamatest vallakodanikest moodustus kolm töögruppi, kes tegelesid eri teemadega: 1) infrastruktuurid (töögrupi juht Tiit Talts); 2) haridus, kultuur ja sport (töögrupi juht Tarvi Tasane) ning 3) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (töögrupi juht Eve Sartakov). Järgnevatel kokkusaamistel koostas iga grupp oma valdkonna SWOT-analüüsi ning tõi esile probleemideringi ja reastas kolm kõige olulisemat tegevust edaspidiseks. Järgnevalt arutati teemad läbi kõikide gruppidega koos. Edasise töö käigus täpsustati töögruppide juhtidega ideid ja ettepanekuid ning paluti neid kommenteerida spetsialistidel: veemajanduse osas Arvo Järvet TÜ Geograafia Instituudist, arengukava kasutatavusest Rivo Noorkõiv OÜ Geomediast, majandusgeograafia osas Andres Rõigas Tartu Ülikoolist. Leidsime, et selline töökorraldus, kus arutelude käigus tekkinud mõtteid kommenteerivad inimesed väljastpoolt, on kõige otstarbekam. Arengukava koostamine on eelkõige ikkagi kohapealsete inimeste ülesanne ja töö tellimine lihtsalt mõnest konsultatsioonifirmast ei oleks õige. Samas annab selline koostöö võimaluse tutvuda teiste valdade kogemustega samal alal ning võimaldab koostada sobilikuma kava oma valla arenguks. 2. ARENGUKAVA KOOSTAMISE ETAPID 1. Teadustada vallaelanikke arengukava tegemise alustamisest. 2. Kaasata võimalikult lai osalejate ring. 3. Leppida kokku käsitlemist vajavad teemad (üldpoliitilised põhimõtted, haridus, kultuur, sport, infrastruktuurid, keskkonnakaitse, ettevõtlus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus jne). 4. Koostada lühiülevaade olemasolevast olukorrast. 5. Arengukava koostajatest moodustada võimalusel kolm kuni viis eraldi töörühma. 6. Valida töörühmadele juhid. 7. Iga töörühm eraldi teeb oma teemavaldkonna kohta SWOT-analüüsi (tugevused–nõrkused–võimalused–ohud). 8. Iga töörühm eraldi selgitab välja probleemideringi. Probleemid reastatakse ja neile hakatakse lahendusi otsima (probleem–konkreetsed meetmed–lahendus). 9. Probleemide arutelu ja analüüs. 10. Töörühmadega probleemide (realistlike) lahendusvõimaluste täpsustamine. 11. Materjali analüüs. 12. Kokkuvõtte tegemine kogutud materjalist. 13. Arengukava vormistamine

3. OLEMASOLEV OLUKORD 3.1. Tulubaasi jagunemine a) omatulu (sisaldab investeeringuteks võetud laenusid); b) riigieelarvest saadud tulud (sh üksikisiku tulumaks, maamaks, ressursimaks, toetusfond, toimetulekutoetus, riigi sihtfinantseeringud jne). 1997 1998 1999 2000 Eelarve maht 13 771 700 14 900 928 19 463 487 16 426 190 Riigieelarvest saadavad tulud 11 657 468 11 452 780 15 299 380 13 630 000 % 84,6 76,9 78,6 82,9 3.2. Kulude jagunemine Kulude proportsioonid, kus kõik investeeringud (ka riigi sihtfinantseeringud) on arvestatud vastava valdkonna juurde Valdkond 1997 % 1998 % 1999 % 2000 % Haridus 7 050 651 51,2 8 285 697 55,6 13 422 704 69,0 9 592 590 58,4 Kultuur 711 000 5,2 919 624 6,2 838 569 4,3 703 940 4,3 Sport 31 922 0,2 74 868 0,5 70 251 0,4 70 000 0,4 Tervishoid 105 385 0,8 94 437 0,6 99 169 0,5 19 400 0,1 Sotsiaalhoolekanne 1 926 776 14,0 932 934 6,3 752 480 3,9 634 840 3,9 Osalused 0 0 207 489 1,4 219 977 1,1 295 000 1,8 Majandus 635 700 4,6 1 282 222 8,6 1 035 314 5,3 871 950 5,3 Reservfond 0 0 0 0 0 0 455 230 2,8 Laenud 1 498 448 10,9 996 400 6,7 1 050 340 5,4 1 797 000 11,0 Kassaline käibefond 0 0 100 000 0,7 100 000 0,5 100 000 0,6 Muud 0 0 0 0 0 10 000 0,1 Üldvalitsemine 1 811 818 13,1 2 007 257 13,4 1 874 683 9,6 1 876 240 11,4 sh volikogu 160 649 1,1 152 978 1,0 127 591 0,7 148 390 0,9 vallavalitsus 1 651 169 12,0 1 854 279 12,4 1 697 215 8,7 1 727 850 10,5 valimised 0 0 0 0 49 877 0,2 0 0 Kokku 13 771 700 100,0 14 900 928 100,0 19 463 487 100,0 16 426 190 100,0 Märkus: 2000. a osas on tegemist säästueelarvega Kulude proportsioonid, kus investeeringud on eraldi välja toodud Valdkond 1997 % 1998 % 1999 % 2000 % Haridus 7 050 651 51,2 6 959 567 46,7 7 422 704 38,1 6 533 180 39,8 Kultuur 711 000 5,2 739 044 4,9 838 569 4,3 703 940 4,3 Sport 31 922 0,2 74 868 0,5 70 251 0,4 70 000 0,4 Tervishoid 105 385 0,8 94 437 0,6 99 169 0,5 19 400 0,1 Sotsiaalhoolekanne 1 926 776 14,0 932 934 6,3 752 480 3,9 634 840 3,9 Osalused 0 0 207 489 1,4 219 977 1,1 295 000 1,8 Majandus 635 700 4,6 946 412 6,4 853 184 4,4 722 450 4,4 Reservfond 0 0 0 0 0 0 455 230 2,8 Investeeringud kokku 0 0 2 143 520 14,4 6 182 130 31,7 3 208 910 19,5 sh oma investeeringud 0 0 2 143 520 14,4 3 182 130 16,3 2 008 910 12,2 riigi sihtfinantseering 0 0 0 0 3 000 000 15,4 1 200 000 7,3 Laenud 1 498 448 10,9 996 400 6,7 1 050 340 5,4 1 797 000 11,0 Kassaline käibefond 0 0 100 000 0,7 100 000 0,5 100 000 0,6 Muud 0 0 0 0 0 10 000 0,1 Üldvalitsemine 1 811 818 13,1 2 007 257 13,4 1 874 683 9,6 1 876 240 11,4 sh volikogu 160 649 1,1 152 978 1,0 127 591 0,7 148 390 0,9 vallavalitsus 1 651 169 12,0 1 854 279 12,4 1 697 215 8,7 1 727 850 10,5 valimised 0 0 0 0 49 877 0,2 0 0 Kokku 13 771 700 100,0 14 900 928 100,0 19 463 487 100,0 16 426 190 100,0 Märkus: 2000. a osas on tegemist säästueelarvega 3.3. Investeeringute jagunemine valdkondade lõikes Valdkond 1997 1998 1999 2000 Kõiki investeeringuid kokku eelarve mahust 0 14,4% 31,7% 19,5% Sellest haridus 0 61,3% (sellest spordikeskuse projekt 21,9% (koolibuss 16,8%, keskkooli küttesüsteemi projekt ja klassiruumide remont 61,3%) 97,0% (spordikeskus) 0 kultuur 0 8,4% 0 95,3% (spordikeskus) majandus 0 15,7% 3,0 % 4,7% vallavalitsus 0 14,0% (aknad, katus) 0 0 3.4. Võetud laenude tagasimaksmine Maailmapank (Pärnu-Jaagupi Keskkooli katlamaja) 2001. a 234 404 krooni 2002. a 232 404 krooni 2003. a 232 404 krooni 2004. a 232 404 krooni 2005. a 232 404 krooni 2006. a 232 404 krooni Ühispank (Vahenurme Lasteaed-Algkooli katlamaja, Pärnu-Jaagupi Keskkooli remont, spordikeskuse ehitus) 2001. a 1 165 600 krooni 2002. a 1 165 600 krooni 2003. a 965 600 krooni 2004. a 295 200 krooni Praeguse seisuga on laenukoormus sellisel tasemel, et uute laenude võtmine ei ole soovitatav küllalt suure laenukoormuse tõttu. 4. VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED 4.1. Üldpoliitilised põhimõtted • Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. • Valla elu ja territooriumi muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud. • Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõttest. 4.2. Eelarve kujundamise põhimõtted 4.2.1. Üldised põhimõtted • Eelarve koostamise aluseks on arengukava. • Eelarve peab olema tasakaalus. • Arvele tuleb võtta kõik tulud, kulud määratakse kindlaks valla hallatavate asutuste ja ürituste kohta eraldi ja kõikides kululiikides. 5. LÄHIAASTATE TEGEVUSKAVA MAJANDUSE, INFRASTRUKTUURIDE JA KESKKONNAKAITSE OSAS Märkus: Tabelis kasutatav mõiste «töö» tähendab tegevust, mis ei vaja otsest rahalist ressurssi. Projekt ja tegevused Vastutaja Võimalikud finantsallikad Täitmise aeg Infrastruktuurid Kergusti–Koongani tee katmine mustkattega vallavalitsus, riik riigieelarve ? Ertsma–Vahenurme teelõigu katmine mustkattega (4 km) vallavalitsus, riik riigieelarve 2002 Kohalike maanteede remont: vallavanem, majandusnõunik vallaeelarve, fondid, riigieelarve 2001–2003 • Teekatete taastamine 2001 • Õpilasbussiliinide marsruudil 2003 (pärast Pärnu mnt kanalisatsioonitorude paigaldamist) • Pärnu-Jaagupi alev • Libatse küla • Erateede korrashoiuks teeühistute moodustamine teeomanikud erakapital • Projekt teeservade ja kraavide korrastamiseks teeomanikud 2002 • Teehooldustööde teostaja leidmiseks konkursi korraldamine majandusnõunik erakapital, vallaeelarve, fondid töö 2001 Bussiootepaviljonide korrastamine riik, vallavalitsus riigieelarve, vallaeelarve, fondid 2001–2003 Jalgrattateede rajamine: vallavanem, kultuuri- ja majandusnõunik vallaeelarve, koostööprojektid 2002 • Vajalikkuse väljaselgitamine • Võimalikkuse uuring • Rajamine Telefonside digitaliseerimine: riik telefoniteenust pakkuvad ettevõtted • Raadiolahendused (Päärdu masti baasil) 2000–2001 • Uus kaabel alates 2000 Energeetikamajanduse korraldamine ehitusspetsialist, Eesti Energia AS Jaotusvõrk, hooldusfirma riigieelarve, vallaeelarve 2001– 2003 • Arengukava koostamine • Hoolduslepingute sõlmimine – hooldusfirma valimine – lõikude kaasajastamine – allasutuste elektrihooldus Omal ajal kuivendatud maa seisukord riik, maaomanikud riigieelarve, keskkonnafondid 2001–2003 • kuivendussüsteemide analüüs • veeühistute loomise uurimine • veeühistu asutamine 2003 Raamatukogude juurde avatud Interneti-punktide (AIP) loomine: valla infotehnoloog Külatee programm, vallaeelarve 2001–2003 • Pärnu-Jaagupi • Libatse • Vahenurme • Anelema Majandus Turu müügikohtade rajamine vallavalitsus vallaeelarve 2001 • Asukoha valik Bussijaamahoone rajamine: vallavalitsus, ehitusspetsialist erakapital, vallaeelarve, töö 2001 • Koostöö võimalike investoritega • Käimla rajamine (võimalik sidumine rajatava toitlustuskohaga) Endisele katlamajale Pärnu-Jaagupis rakenduse leidmine vallavalitsus vallaeelarve, töö 2000–2001 • Investori leidmiseks kuulutada välja konkurss, pakkumine Loodusturismiobjektide tutvustamine: vallavalitsus keskkonnafondid, töö 2002–2003 Vahenurme puisniidu korrastamine • Iga-aastane niitmine keskkonnafondid, töö 2002 • Infotahvlite paigaldamine vallavalitsus vallaeelarve 2002 Uduvere lookarstiala korrastamine: kultuurinõunik • Infotahvlite paigaldamine; • Võsaraie Valda tutvustava trükise koostamine kultuurinõunik töö, vallaeelarve, fondid 2001 Viidaprojekt (vaatamisväärsused, mõisad, pargid, kaitsealad jne): kultuurinõunik fondid, vallaeelarve 2002 Munitsipaalmaaga seonduvate küsimuste lahendamine • Munitsipaalomandis olevate hoonete ja rajatiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimine maanõunik töö, vallaeelarve 2001–2003 • Kuuse maaüksusele Via Baltica ääres rakenduse leidmine (hoonestusõiguse seadmine /müük) vallavanem töö 2001–2003 Hoiu-laenuühistu loomise võimaluste väljaselgitamine vallavanem töö Alates 2000 Infotehnoloogi töölerakendamine: volikogu, vallavanem vallaeelarve 2001 • Valla asutuste vahelise infovõrgustiku loomine 2001–2002 • Interneti-pangandus 2001–2003 • Elanike koolitamine 2001–2003 • Kodulehekülje koostamine 2001 Investeerimisvõimaluste tutvustamine: vallavanem töö, vallaeelarve • Objektide selekteerimine 2001 • Investeerimiskaardi koostamine 2001–2002 • Ülesriputamine Internetis 2001–2002 Majutuskohtade rajamine: vallavanem, ehitusnõunik töö, erakapital, RIP 2001–2003 • Investori nõustamine • Koostöö investoriga • Sidumine spordikeskusega (näiteks kooli internaadihoone) Vallakaartide paigutamine Tallinn–Pärnu maantee äärde kultuurinõunik regionaalpoliitilised fondid, vallaeelarve 2002–2003 • Puhkeplats-parkla rajamise võimalikkuse uurimine Vallakaartide paigutamine sõltub haldusreformi kiirusest ja suundadest Ettevõtjate koolitusele suunatud programmi algatamine vallavanem, majandusnõunik EL Phare programm, vallaeelarve, töö, partnerid 2001–2002 • Põllumajandustootmise asemel alternatiivsete tegevuste võimalik alustamine Vallamaja kaasajastamine vallavolikogu, vallavanem vallaeelarve 2001–2002 • Kapitaalremont • Töötingimuste kaasajastamine Kommunaalmajandusega tegeleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamine ettevõtte juht töö, omavahendid Alates 2000 • Kommunaalteenuseid pakkuva sobiliku operaatorfirma leidmiseks konkursi väljakuulutamine vallavanem, majandusnõunik töö 2001 Keskkonnakaitse Pärnu-Jaagupi alevi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine riik, keskkonnateenistus, vallavanem, ehitusspetsialist riigieelarve, keskkonnafondid, vallaeelarve 2001–2010 • Pargi tn pumpla valmisehitamine, sademevee kanali rajamine ja kanali torustiku lõpetamine pumplani 2001 • Sademevesi ja kanalisatsioon Pärnu mnt kogupikkuses 2001 • Reoveepumpla rekonstrueerimine 2002 • Ülase tn puurkaevu ehitamine ja II astme pumpla rajamine 2003 • Kõrvaltänavate kanaliseerimine 2003–2006 • Meierei puurkaevu ehitamine ja II astme pumpla rajamine 2007 • Kergu mnt kanalisatsiooni ja veetrassi rajamine 2008–2011 Valla puurkaevude registri koostamine majandusnõunik töö alates 2000 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja koostamine ehitusspetsialist töö 2001 • Meierei heitveeküsimuse lahendamine kommunaalettevõtte juht 2001 Joogiveepumplate rekonstrueerimine kommunaalettevõtte juht keskkonnafondid • Libatse 2002 • Vahenurme 2002 Biopuhastite renoveerimine riik, vallavanem, ehitusspetsialist riigieelarve, vallaeelarve, keskkonnafondid • Pärnu-Jaaagupi 2002 • Vahenurme 2002 • Libatse 2003 Isetekkeliste prügimägede likvideerimine vallavanem, munitsipaal-ettevõtte juht vallaeelarve, keskkonnakaitsefondid 2001–2003 Keskkonnaspetsialisti töökoha loomine vallavolikogu, vallavanem vallaeelarve 2001 Keskkonnaalase vahelehe loomine «Valla Teatajasse» Valla Teataja toimetus vallaeelarve, töö 2001 Prügimajanduse korraldamine • Jäätmehoolduseeskirja koostamine vallavanem, majandusnõunik töö, keskkonnafondid, vallaeelarve, jäätmeettevõtted 2001 • Sobiliku operaatori leidmine 2002 • Prügikonteinerite paigaldamine • Likvideeritavate prügilate haljastamine 2003 Prügikogumis/sorteerimissüsteem kujundatakse välja Paikuse suure prügila ehituse valmimisel ja töölehakkamisel Likvideeritud asutuste jääkreostuse likvideerimine riik keskkonnafondid 2001–2003 Mahajäetud ja kasutamata väheväärtusliku põllumaade metsastamine riik, maaomanikud riigieelarve, erakapital 2001–2003 Vääriselupaikade väljaselgitamine ja kaardistamine riik, maaomanikud riigieelarve 2001–2002 Ümberkukkumisohus puude mahavõtmine asulates ehitusspetsialist vallaeelarve, sponsorid 2001–2003 6. LÄHIAASTATE TEGEVUSKAVA HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI OSAS Projekt ja tegevused Vastutaja Finantsid Täitmise aeg Haridus Analüüsida riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite tulemusi ja rakendada kaasaegne sisehindamissüsteem õppeasutuste juhid, haridusnõunik vallaeelarve, töö 2001 Laste mänguväljakute rajamine (rulasõiduplats, rulluisurada) kultuurinõunik vallaeelarve, sponsorid 2001 • Pärnu-Jaagupi • Libatse • Vahenurme Õppesasutuste optimeerimine kooskõlas haldusreformiga koos mittepedagoogilise personali optimeerimisega vallavolikogu, vallavanem, haridusnõunik töö, erakapital 2001–2003 • Avatus erakapitalil põhinevate õppeasutuste tekkimisel erakapital Koolide õppekavade koordineerimine omavahel haridusnõunik töö, vallaeelarve Alates 2000 Õppeasutuste maine tõstmine volikogu, vallavanem, haridusnõunik, õppeasutuste juhid, hoolekogude esimehed töö, vallaeelarve 2001–2003 • Pedagoogilise kaadri täiendusõppevõimaluste parandamine • Õpilaste, õpetajate tunnustamise süsteemi rakendamine • Lastevanemate huvitatuse tõstmine oma lapse õpitulemuste ja käitumise vastu • Hoolekogude töö tõhustamine •Täienduskoolituse võimaluste pakkumine koolide ruumes • Infotehnoloogia õppesuuna laiendamine Regionaalse arvutiõppe keskuse loomine Pärnu-Jaagupi Keskkooli baasil vallavolikogu, vallavanem, haridusnõunik, kooli direktor töö, vallaeelarve, fondid 2001–2002 Kõrgkoolides õppivate kohalike noorte tagasipöördumise soodustamine haridusnõunik, õppeasutuste juhid töö, vallaeelarve, erakapital 2001–2003 • Vabade töökohtade väljaselgitamine • Õppurite erialade väljaselgitamine • Ühekordsete stipendiumide süsteemi loomine Õppeasutuste õpikeskkonna kaasajastamine vallavolikogu, vallavanem, haridusnõunik töö, vallaeelarve, riigieelarve 2001–2003 • Uurida abi võimalusi sõprusvaldadelt • Taotleda programmidest vahendeid • Suurendada vallapoolseid eraldisi • Taotleda riigi osa huvikoolide finantseerimiseks Raamatukogude üleviimiseks koolidesse tingimuste loomine vallavanem, kultuurinõunik vallaeelarve 2001 • Libatse • Pärnu-Jaagupi 2002–2003 Haridusasutuste renoveerimine vallavolikogu, vallavanem, ehitusspetsialist, koolijuhid vallaeelarve, riik • Pärnu-Jaagupi Keskooli peahoone 2001–2003 • Pärnu-Jaagupi Keskkooli tööõpetuse maja 2002 • Pärnu-Jaagupi Lasteaed 2002 • Muusikakoolile ja Pärnu-Jaagupi Raamatukogule alternatiivse asukoha leidmine 2001–2003 Muusikaalase hariduse jätkuv võimaldamine vallavolikogu, vallavanem, haridusnõunik töö 2001–2003 Huvihariduse mitmekesistamine haridusnõunik, õppeasutuste juhid töö 2001–2003 Koolibusside ringide korraldamine ja vastava eeskirja väljatöötamine vallavanem, majandusnõunik töö, vallaeelarve, toetusfond alates 2000 Rakenduse leidmine endisele Pööravere koolimajale/ müük vallavanem, majandus- ja kultuurinõunik sotsiaaltöötaja töö, vallaeelarve 2001–2003 • Tootmishoonena • Laagrite paigana • Kohaliku päevakeskusena • Sotsiaalmajana Kultuur Rahvakultuuri säilitamine kultuurinõunik, kultuuriasutuse juhid, koolimuuseumi juhataja vallaeelarve, fondid, töö alates 2000 • Elavdada klubilist ja seltside tegevust • Koolimuuseumi materjalide põhjal koostada matkarajad valla vaatamisväärsuste kohta 2001–2002 Ajaloo jäädvustamine kultuurinõunik, koolimuuseumi juhataja vallaeelarve, töö 2001–2003 • Koolimuuseumi töö laiem tutvustamine • Püsiekspositsioonide jaoks võimaluste loomine • Toetada kohalike kodu-uurijate tööd Taidluskollektiivide tegevuse jätkuv toetamine kultuurinõunik vallaeelarve, fondid, erakapital 2001–2003 Riikliku programmi raames loodud noortejuhi töökoha rakendamine kultuurinõunik riigieelarve 2001 Pärnu-Jaagupi Rahvamaja remont vallavanem, rahvamaja juht, ehitusspetsialist vallaeelarve 2001–2003 • Rahvamajale rohkem rakendust leida, kaasates võimalikke investoreid Tööks vajalike tehniliste vahendite muretsemine vallavanem, kultuurinõunik kultuuriasutuste juhid töö, vallaeelarve 2001–2002 • Uurida sõprusvaldade abi võimalusi, taotleda projektidest vahendeid Vallarahva huvi suurendamine kultuurinõunik, kultuuriasutuste juhid töö, vallaeelarve alates 2000 • Ideekonkursside korraldamine • Klubilise tegevuse elavdamine • Reklaami tõhustamine «Valla Teataja» traditsiooni jätkamine vallavanem, kultuurinõunik töö, vallaeelarve 2001–2003 Halinga Puhkpilliorkestri traditsioonide säilitamine kultuurinõunik, orkester töö, vallaeelarve 2001–2003 Uue laululava ehitamine võimalik rendile andmine kogu lauluväljakuga vallavanem, ehitusnõunik vallaeelarve, sponsorid, riik 2002–2003 • Sponsori leidmine Jaagupipäevade ürituse laiendamine kultuurinõunik, kultuuriasutuste juhid vallaeelarve, erakapital, fondid 2001 Raamatukogude võimaluste avardamine raamatukogude töötajad, kultuurinõunik vallaeelarve, fondid 2001 Pärnu-Jaagupi kalmistu korrastamine EELK Pärnu-Jakobi kogudus EELK Pärnu-Jakobi kogudus, vallaeelarve, töö, sponsorid, erakapital alates 2000 • Vanade ümberkukkumisohus puude mahavõtmine 2001 • Kasutamata ja korrastamata piirkondades pealematmise korraldamine 2001–2002 • Purunenud hauatähiste taastamine 2001–2003 • Kalmistu haldamiseks vajaliku arvutiprogrammi rakendamine 2003 Uduvere kalmistu korrastamine vallavanem, majandusnõunik, kalmistuvaht vallaeelarve, sponsorid, erakapital • Väljakujunenud territooriumi (ca 4,5 ha) säilitamine 2001 • Urnimatuste piirkonna planeerimine 2001 • Kasutamata ja korrastamata piirkondade kaardistamine 2001–2003 ning hauatähiste taastamine 2001 • Kalmistuplaani ülesseadmine Lastele suvelaagrite jätkuv korraldamine kultuurinõunik, haridusnõunik vallaeelarve, erakapital, sponsorid 2001 Kolmanda sektori propageerimine kultuurinõunik vallaeelarve, töö, fondid 2001 • Õppe ja infopäevade korraldamine • Nõustamine Sport Kujundada Pärnu-Jaagupi Spordikeskus valla sporditöö juhtimiskeskuseks kultuurinõunik, spordikeskuse juhataja vallaeelarve, sponsorid, fondid Alates 2000 • Traditsiooniliste spordiürituste korraldamise jätkamine ja uute tekitamine • Valla sporditöö korraldamine ja koordineerimine • Valla esindamine eri tasandi spordiüritustel • Spordikeskuse sisustamine inventariga (jõusaal jne) Sportlike eluviiside propageerimine kultuurinõunik, spordikeskuse juhataja vallaeelarve, spordiliidud, erakapital ja sponsorlus • Pärnu-Jaagupi Spordikeskuse töölerakendamine täies mahus 2001–2003 • Võimaldada eri laagrite ja spordiürituste korraldamist spordikeskuses ja teistes valla spordirajatistes • Terviseradade kavandamine ja rajamine (talveks suusarada) • Tuletõrjespordi traditsioonide jätkamine • Spordiklubide tegevuse propageerimine ja klubilise liikumise toetamine 7. LÄHIAASTATE TEGEVUSKAVA SOTSIAALHOOLEKANDE, TERVISHOIU JA TURVALISUSE OSAS Projekt ja tegevused Vastutaja Finantsid Täitmise aeg Sotsiaalhoolekanne Tööpuuduse leevendamine vallavanem, majandusnõunik, sotsiaaltöötaja vallaeelarve, töö Alates 2000 • Info kogumine vabade töökohtade kohta • Info kogumine töötute kutseoskuse kohta • Koostöös Tööhõiveametiga töökohtade leidmine Sotsiaalkorterite soetamine vallavanem, sotsiaaltöötaja, ehitusspetsialist vallaeelarve 2001–2003 • Vabade/vabanevate korterite ostmine/rentimine • Sotsiaalmajaks ümberehitamiseks sobiliku hoone soetamine 2001 • Olemasolevate hoonete remont 2002 Pikaajaliste töötute koolitus ja infopäevad (saab siduda sotsiaalabi kättejagamisega) sotsiaaltöötaja vallaeelarve, riigieelarve 2001 Laste hoolekande korraldamine vallavolikogu, vallavanem, sotsiaaltöötaja vallaeelarve 2001 • Lastekaitsetöötaja ametikoha loomine Avahoolduse laiendamine vallavolikogu vallavanem, sotsiaaltöötaja vallaeelarve 2001 • Kahe hooldustöötaja ametikoha moodustamine • Tutvustada võimalikke sotsiaalteenuseid • Tasuliste teenuste laiendamine • Kolmanda sektori kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisele Info kogumine abivajajate kohta kohapealt – külast vallavanem, sotsiaaltöötaja töö, vallaeelarve 2001 • Külavanemate süsteemi loomine • Abivajajatele eri võimaluste selgitamine Asutustesse ratastooliga sissepääsu võimaldamine vallavanem, ehitusnõunik, sotsiaaltöötaja hasartmängumaksu eraldised, erakapital 2001–2003 • Kaldteede ehitamine (kool, side, kauplus, vallamaja) Hoolekandeasutuste võrgu laiendamine vallavolikogu, vallavalitsus, asutuse juht vallaeelarve, erakapital 2001–2002 Pensionäride ja puuetega inimeste päevakeskuse loomiseks võimaluste otsimine vallavolikogu, vallavanem, sotsiaaltöötaja vallaeelarve, riigieelarve, fondid 2002 Tervishoid Info vahetamine naabervaldadega • Ühiste õppepäevade korraldamine sotsiaaltöötaja töö, vallaeelarve 2001 Elanikkonna tervisliku seisukorra parandamine perearstid töö 2001–2003 • Propageerida tervislikke eluviise Arstiabi kättesaadavuse tagamine kohapeal (perearstid) riik, vallavolikogu, vallavanem, haigla peaarst, erasektor riigieelarve, vallaeelarve, erakapital 2001 • Haigla staatus kujundada vastavalt seadusele • Haigla ruumid viia vastavusse euronõuetega • Arstiabi kvaliteet viia tänapäevasele tasemele Erasektori kaasamine arstiabi osutamiseks Turvalisus Turvalisuse suurendamine politsei, aktiivsed kodanikud, erasektor töö, riigieelarve, vallaeelarve, erakapital 2001–2003 • Projekt parema koostöö nimel kodu–kool–politsei • Narko- ja AIDSI-alane selgitustöö koolides (õpilased, õpetajad, lastevanemad) • Naabrivalve rakendamine Valla hallatavate asutuste vastavusse viimine kehtestatud nõuetega, sh tuleohutussignalisatsioonide paigaldamisega vallavolikogu, vallavalitsus, ehitusspetsialist töö, vallaeelarve 2001–2003 Esmaste päästevõtete ja esmaabi andmise õpetamine koolides õppeasutuste juhid, spetsialistid töö, vallaeelarve 2001 Tule- ja tööohutusalase selgitustöö tõhustamine Päästeteenistus töö 2001–2003 Naabrivalvealase selgitustöö käivitamine ja koolituse korraldamine politsei, aktiivsed kodanikud töö 2001–2003 8. LÄHIAASTATE PRIORITEEDID Infrastruktuurid 1. Kohalike teede korrashoid 2. Energeetikamajanduse korraldamine 3. Avatud Interneti-punktide loomine Majandus 1. Investeerimisvõimaluste tutvustamine 2. Valla asutuste vahelise infovõrgustiku loomine 3. Bussijaama ja turu valmisehitamine Keskkonnakaitse 1. Pärnu-Jaagupi alevi vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine 2. Biopuhastite renoveerimine 3. Prügimajanduse korrastamine Haridus 1. Haridusasutuste õpikeskkonna kaasajastamine 2. Regionaalse arvutiõppe keskuse loomine Pärnu-Jaagupi Keskkooli baasil 3. Muusikakooli toomine algklasside majja Kultuur 1. Pärnu-Jaagupi Rahvamaja remont 2. Pärnu-Jaagupi Raamatukogule alternatiivse asukoha leidmine ja raamatukogude võimaluste laiendamine 3. Jaagupipäevade traditsiooni jätkamine ja laiendamine Sport 1. Pärnu-Jaagupi Spordikeskuse sisustamine ja töölerakendamine täies mahus 2. Tervislike eluviiside propageerimine 3. Terviseraja rajamine Sotsiaalhoolekanne 1. Töötutele rakenduse leidmine (toimetulekualase koolituse korraldamine, kaasamine hädaabitöödel jne) 2. Sotsiaalkorterite muretsemine 3. Laste hoolekande korraldamine Tervishoid 1. Arstiabi kättesaadavuse säilitamine kohapeal (perearstid) 2. Haigla staatuse kujundamine vastavalt seadusele 3. Erasektor kaasata arstiabi osutamiseks Turvalisus 1. Narkoalane selgitustöö koolides 2. Esmaste päästevõtete õpetamine koolides 3. Naabrivalve rakendamine Lisa 1 Halinga Vallavolikogu 11. oktoobri 2000. a määruse nr 20 juurde ARENGUKAVA KOOSTAMISEST OSAVÕTNUTE NIMEKIRJAD Arengukava koostamise põhimõtete esialgne tutvustamine toimus 2. veebruaril 2000. a kell 16.30 vallamaja saalis. Kohal olid osa volikogu liikmetest ja mõned asjahuvilised. Kahjuks jäi sel korral osavõtjate nimekiri koostamata. Arengukava koostamise töökoosolek Pärnu-Jaagupi rahvamajas 8. veebruaril 2000. a kell 12.00–16.30. Osavõtjad: 1. Tarvi Tasane 2. Urmas Viilma 3. Maie Joala 4. Maimu-Valli Raid 5. Ene Ilves 6. Elena Mägi 7. Arvo Pekko 8. Raivo Lensment 9. Marko Põder 10. Ants Haidla 11. Elmu Rukki 12. Rein Sopp 13. Aare Peetson 14. Arvo Tali 15. Merike Annusver 16. Mait Lehtsalu 17. Jüri Mühlberg 18. Tiit Talts Arengukava koostamise töökoosolek Pärnu-Jaagupi rahvamajas 22. veebruaril 2000. a kell 16.00–19.30. Osavõtjad: 1. Eedi Lelov 2. Raul Peetson 3. Tiit Laanesoo 4. Raivo Lensment 5. Marko Põder 6. Mait Lehtsalu 7. Jüri Mühlberg 8. Margit Õige 9. Aili Kuusk 10. Ülle Vapper 11. Helle Rosenstein 12. Mati Rosenstein 13. Urmas Laur 14. Maimu-Valli Raid 15. Ene Ilves 16. Maie Joala 17. Egle Viilma 18. Urmas Viilma 19. Jaan Markson 20. Ester Kerge 21. Milda Veskimäe 22. Tiiu Krikuhhin 23. Marje Orav 24. Marika Aija 25. Lea Ahli 26. Terje Krikuhhin 27. Lily Jõerand 28. Ludmilla Kodasma 29. Merike Annusver 30. Tiit Talts 31. Andres Rõigas Arengukava koostamise töökoosolek Pärnu-Jaagupi rahvamajas 28. märtsil 2000. a kell 15.00–19.00 Osavõtjad: 1. Maimu-Valli Raid 2. Lea Tali 3. Marje Pajula 4. Elmu Rukki 5. Toomsalu 6. Merike Annusver 7. Marje Orav 8. Kaie Toome 9. Jakob Kaunissaare 10. Ester Kerge 11. Jaan Markson 12. Eve Sartakov 13. Arvo Tali 14. Tarvi Tasane 15. Tiina Saar 16. Rein Sopp 17. Mati Rosenstein 18. Ants Haidla 19. Tiit Talts Infrastruktuuride töögrupi töökoosolek vallamaja saalis 18. aprillil 2000. a kell 16.00–18.00 Osavõtjad: 1. Margus Markson 2. Jüri Mühlberg 3. Ants Haidla 4. Eedi Lelov 5. Andres Rõigas 6. Tiit Talts Hariduse töögrupi koosolek vallamaja saalis 26. aprillil 2000. a kell 17.00–19.30 Osavõtjad: 1. Jaak Saks 2. Valentina Mölder 3. Mart Mölder 4. Raivo Lensment 5. Mait Lehtsalu 6. Jüri Mühlberg 7. Ants Haidla 8. Tarvi Tasane 9. Raul Peetson 10. Kalju Koit 11. Tiit Talts Lisa 2 Halinga Vallavolikogu 11. oktoobri 2000. a määruse nr 20 juurde HALINGA VALLA SWOT AASTAL 2000 Infrastruktuur, keskkonnakaitse, ettevõtlus Probleemid – rahvastiku vähenemine – ettevõtluse arendamine – rahvastiku vananemine – haldusreform teadmata – riigi poliitika puudulikkus – ülepaisutatud valla hallatavate asutuste võrk – oskustööliste puudus Tugevused soodne asukoht (teed, Pärnu sadam, Pärnu lennuväli ligidal) normaalne side teede ühendus olemas ettevõtluseks ja elamuehituseks sobiv maa olemas tõmbekeskuse olemasolu olemasolevad maavarad (turvas, dolomiit) päästeamet, kiirabi olemas Võimalused olemasolev vee ja -kanalisatsiooni projekt paranevad kultuuri ja spordi võimalused Via Baltica tulevane teede asfalteerimine positiivne põllumajandus turvakodu laiendamise võimalus ettevõtlusalane info ettevõtluseks sobilike kruntide olemasolu Nõrkused kommunikatsioonid halvas seisukorras ülepaisutatud valla hallatavate asutuste võrk ääremaade olemasolu turu puudus põllumajandussaadustele teede halb olukord ettevõtjaid vähe Ohud rahvastiku vähenemine rahvastiku vananemine riigi teadmatu poliitika tööjõu äravool Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus Probleemid: – tööpuudus – haigla tulevik – sotsiaaleelarve tasakaalustamata – vastava haridusega sotsiaaltöötaja puudus – päevakeskuse puudumine – sotsiaalkorterite puudumine Tugevused teotahe materiaalne baas ikkagi olemas kiriku olemasolu hakkab teadvustuma tervise tähtsus Võimalused õppida teistelt valdadelt koolitada spetsialiste eri projektide koostamine koostöö kolmanda sektoriga haigla säilitamine Nõrkused spetsialistide puudus sotsiaalpoliitika puudus tööhõive madal puudulik reaalsuse taju nii omavalitsusel kui kodanikul rahva tervis halb Ohud liigne poputamine soov elada üle oma võimete haigla säilitamiseks vaja liiga palju raha Humanitaar (haridus, kultuur, sport) Haridus Tugevused keskkool olemas alushariduse võimalus koolid lähedal ringid töötavad muusikakool arvutite olemasolu kvalifitseeritud õpetajad traditsioonid/koostöö Võimalused tingimuste loomine riigikoolide toomiseks valda leida tugevad juhid rohkem fondide abi valmiv spordikeskus teenima ühine remondimeeskond koolitranspordi ümberkorraldamine ühine toitlustamine lastelaagrid spordikeskuse majandamiseks sihtasutus munitsipaalelamufond rohkem teiste valdade lapsi täiskasvanute koolitus riigikaitse õpetus Nõrkused keeleõppe korraldamatus koolivõrgu alakoormatus Pärnu liiga lähedal laisad õpetajad koolijuhtide puudumine meesõpetajaid vähe lastevanemate vähene huvi vähene huvi täienduskoolituse vastu Ohud veel rohkem õpilasi läheb linna haridusasutuste tuleohutus ja turvanõuete täitmine puudulik õpikvaliteet langeb koolivõrgu optimeerimine põhiainete õpetajate puudus Kultuur Tugevused kultuurimajade olemasolu traditsioonid lauluväljak kultuurinõunik tugevad ringijuhid raamatukogud muuseum kirik muusikakool lauluklubi tublid kultuuriinimesed ja osalejad regulaarselt ilmuv Valla Teataja külapäevad Võimalused leida väljundeid rakendada ratsionaalselt finantse optimaalne raamatukogude võrk süsteemne raamatute tellimine ja koostöö koostöö kasutada fonde Nõrkused väljundite vähesus üritusi vähe reklaam kehv kultuuriasutuste kehv väljanägemine turvalisus vähene Ohud inimesed ei tule üritustele seebikad traditsioonid hääbuvad ringide tasuliseks muutumine Sport Tugevused staadion spordihuvilised haritud spordijuhid traditsioonid spordiklubid lasketiir tuletõrjesport korvpall Võimalused et spordikeskus ikka tööle saaks veel rohkem üritusi kasutada fonde kirjutada projekte üksluine spordialade valik sponsorite reklaam rohkem spordiringe Nõrkused vähe raha lasteaedades liikumisõpetaja puudumine rahvaspordi propaganda nõrk tervislikud eluviisid pole popid rahvalike ürituste vähesus Ohud huvi vähenemine traditsioonide kadumine mugavus trennide tasuliseks muutumine Vaba aeg Tugevused kohvikute olemasolu pensionäride ühendus 4H klubi Võimalused noortekohvik klubid ühingud Nõrkused soliidne kohvik Ohud narkootikumid suitsetamine alkoholism RAAMATUKOGUD Tugevused raamatukogud olemas haritud juhatajad ja töötajad lugejad ruumid raamatufond Võimalused infopunkt Internet üritused Libatse ja Vahenurme raamatukogu kooli ruumidesse üle viia paljundus Nõrkused vähe raha Ohud TV seebikad Lisa 3 Halinga Vallavolikogu 11. oktoobri 2000. a määruse nr 20 juurde VALLARAHVASTIK 1997 1998 1999 2000 3939 3860 3858 3820 Esimesse klassi minevate õpilaste prognoos 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Vahenurme kooli teeninduspiirkond 10 7 5 7 8 6 4 Libatse kooli teeninduspiirkond 18 11 8 3 10 7 11 Pärnu-Jaagupi Keskkooli teeninduspiirkond 34 25 28 18 20 10 16 Kokku 62 43 41 28 38 23 31 Lisa 4 Halinga Vallavolikogu 11. oktoobri 2000. a määruse nr 20 juurde ARENGUKAVA ARUTELUL KERKINUD PROBLEEMID JA NENDE VÕIMALIKUD LAHENDUSED (26. APRILL 2000. A) Probleem Lahendus HARIDUS Koolitussüsteemi puudumine valla eri koolide vahel Ühtsed õppesuunad koolides (haridusnõunik) Õpilaste anonüümsus suur Lastevanemate vähene huvi koolitöö vastu Pearahasüsteem sunnib tegema koolile kahjulikke otsuseid Kaasaegsete õppevahendite nappus Vallaeelarvest rohkem raha Kõrgkoolides õppivate vallast pärit õppurite vähene rakendamine vallas Info kogumine kõrgkoolides õppivatest kohalikest noortest Õpilased ei täida kooli kodukorda Keeleõppes puudub tugev kaader Täiendusõppele suunamine Aineõpetajate ja koolijuhtide vähene koostöö KULTUUR Rahvakultuuri säilitamine (väljundite vähesus, esinemistele sõitmiseks puudub võimalus) TERVISHOID, SOTSIAALHOOLEKANNE ***Tööpuudus Töötute aktiviseerimiskeskuse käivitamine + info **Sotsiaalkorterite puudus Vabade korterite ostmine (rentimine) *Laste hoolekanne Lastekaitsetöötaja ametikoha loomine Kaldteed invaliididele Kaldteede rajamine Ei tea, mida teha Naabervaldadega ühise õppepäeva korraldamine Kolmanda sektori töökohtade loomine Abivajajatele soovikohase abi andmine Tutvustada sotsiaalteenuseid. Korraldada konkurss teenuste pakkujatele Puudub info kohapealt (külast) Külavanemate süsteemi loomine Elanikkonna halb tervislik seisund Propageerida tervislikkke eluviise Avahoolduseks vahendite leidmine Viia teenus tasuliseks, erasektori kaasamine Abivajajate arusaamade muutmine Selgitustöö, mitu korda, pidevalt Haigla staatus (pikaravihaiglaks) Uurida välja tingimused, taotleda litsents Kiirabiautod vanad Leida vahendeid (kui jääb riigi mureks kogu arstiabi, siis päevakorrast maas) Turvalisus hakkab kaduma Parem koostöö kool–kodu–politsei INFRASTRUKTUURID JA KESKKONNAKAITSE Kergu–Koonga tee pole mustkattega (tagaks paremad tingimused ka liikumisel Vändrast Virtsu) Maanteeametil plaanis osaliselt 2004. a Telefonside katkeb sageli Uute kaablite paigaldamine, digitaliseerimine Maapiirkondades pole elektriülekandeliinid korras (pinge pole nõutaval tasemel) Ehitada uued liinid. Koostada energeetika arengukava Infopuudus naabervaldades toimuvast Korraldada kokkusaamisi. Halinga.ee loomine Pärnu–Jaagupi alevis amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonisüsteem, sademevesi Projekt olemas, taotleda ressursse Biopuhastid halvas seisus Rekonstrueerida Ettevõtluse vähene areng maapiirkonnas Pakkuda rohkem infot, luua WWW, ettevõtjate ühenduse tegevuse aktiviseerimine Isetekkelised prügimäed Jäätmehoolduseeskirja vastuvõtmine, jäätmehoolduskava tegemine Turismiobjektide vähesus Vahenurme puisniit ja Uduvere lookarstiala korrastamine ja väljapakkumine Jalgrattateede puudumine Ehitada esmajärjekorras Kergu maanteele Kuuse maaüksus Via Baltica ääres Leida rakendus Pärnu-Jaagupi bussijaama WC Uurida võimalusi paigutada bussijaam teise kohta, kus on olemas võimalused Pärnu-Jaagupi alevis turu asukoht Sobiv koht oleks praeguse bussijaama platsi kõrval Pärnu-Jaagupis suletakse pangakontor Postipanga alternatiiv ei rahulda. Otsida paremat võimalust Teede halb olukord Kohalikele teedele taotleda raha riigilt Olemasolevad tootmishooned ei leia rakendamist Pakkuda ettevõtjatele Tänavavalgustus Kergu mnt amortiseerunud Raha olemas, vaja teha Infotehnoloog vallas puudub Luua vastav ametikoht. Koostada infotehnoloogia arengukava Märkus: +++ väga oluline, ++ oluline, + tähtis Lisa 5 Halinga Vallavolikogu 11. oktoobri 2000. a määruse nr 20 juurde HALINGA VALLA JÄÄTMEKAVA Jäätmeseadusest lähtuvalt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi. Käesolev jäätmekava käsitleb jäätmekäitluse olukorda Halinga vallas, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukord Käesoleval ajal on valla territooriumil kasutusel kolm prügimäge – Pärnu-Jaagupis, Libatses ja Vahenurmes. Vallaelanikel on võimalus sinna prügi viia tasuta. Prügimägede hooldus seisneb aeg-ajalt prügi kokkulükkamises. Pärnu-Jaagupi prügimäel korraldab prügi ladustamist osalise tööajaga töötav valvur. Korraldatud olmeprügiveoga on hõlmatud Pärnu-Jaagupi alev, Libatse küla ja Vahenurme, kus teostab vastavate lepingute alusel prügivedu RagnSells AS Pärnu osakond. Vallas pole ühtegi suuremat tööstuslikku prügiga reostajat ning suurema osa prügist moodustab olmeprügi. Olmeprügi mahtu on raske hinnata ning vastavasisuline uuring oleks vajalik. Siiani on korraldamata prügi liigiti kogumine, mis oleks üheks taaskasutamise eelduseks. Klaastaara kogumiseks on paigaldatud konteinerid, kuid nende kasutamine on minimaalne. Pärnu-Jaagupi alevis töötab klaas- ja plasttaara vastuvõtupunkt. Jäätmehooldusega seonduvat valla territooriumil reguleerib Halinga valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonna seisundile Praegusel kujul jäätmete ladustamine prügimägedel on küllalt keskkonnaohtlik, seda eelkõige paese pinnase poolt nõrgalt kaitstud põhjavee tõttu. 3. Kavandatavad eesmärgid ja nende realiseerimine Jäätmekäitluse edasine korraldamine sõltub kogu maakonda hõlmava Paikuse prügila valmimisest (eeldatavalt 2003. aastal). Kui kohapeale mingit prügisorteerimise vaheladu ei jää ja olemasolevad prügimäed lähevad keskkonnaohtlikkuse tõttu sulgemisele, siis tuleb: 1) rakendada meetmeid jäätmetekke edasiseks vähendamiseks; 2) korraldada jäätmete liigiti kogumist; 3) laiendada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondi. Lisa 6 Halinga Vallavolikogu 11. oktoobri 2000. a määruse nr 20 juurde HALINGA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA PÕHISUUNAD Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb kehtivast seadusandlusest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärase suunamise kaudu. 1. Olemasolev olukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hõlmatud piirkondadeks Halinga vallas on Pärnu-Jaagupi alev, Libatse ja Vahenurme asula. 1996. aastal on Entec AS poolt koostatud Pärnu-Jaagupi alevi veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava. Selle alusel on valminud rekonstrueerimise ehituslik projekt ja käesoleval aastal alustatakse loodetavasti rekonstrueerimistöödega. 2. Hinnang mõju kohta keskkonna seisundile Kuna Pärnu-Jaagupi ühisveevärk ja -kanalisatsioon moodustab põhilise osa valla territooriumil asuvast ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist, siis on rekonstrueerimise tulemusena reostuse vähenemise mõju ka kõige tuntavam. 3. Kavandatavad eesmärgid Järgnevatel aastatel oleks olulise tähtsusega: 1) jätkata alustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimistöid Pärnu-Jaagupi alevis; 2) Libatse ja Vahenurme küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni järkjärguline rekonstrueerimine ökonoomsemate ja töökindlamate seadmete kasutuselevõtmisega; 3) väikeste biopuhastite laiaulatuslikum kasutuselevõtmine (eelkõige individuaalelamutel ja nende gruppidel).