Tamsalu Vallavolikogu — Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord — KO, 89, 1282

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 1, Tamsalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord» vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 6. oktoobril 2000. a. Volikogu esimees Marmelt RIIBE Lisa Tamsalu Vallavolikogu 28. septembri 2000. a määrusele nr 18 TAMSALU VALLA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA TÄITMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 2. Eelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata valla majanduse, sotsiaalsfääri, haldus- ja muude kulude katteks. Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. 3. Eelarve projekti koostamisel juhindutakse valla- ja linnaeelarve seadusest (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40), valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusest (RT I 1993, 58, 802; 79, 1187; 1994, 10, 132; 1995, 94, 1627), kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest. II. EELARVE TULUD JA KULUD 4. Eelarve tulud on: 4.1. laekumised maksudest; 4.2. laekumised valla asutustest ja -varadest ning valla majandustegevusest; 4.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4.4. laenud ja intressid; 4.5. muud laekumised. 5. Eelarve kulud on assigneeringud: 5.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 5.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 5.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 5.4. reservfondi moodustamiseks (vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust). 6. Laenude võtmine 6.1. Laene võib võtta tingimusel, et laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% vastuvõetud tuludest, millest on välja arvatud laenud. 6.2. Laenu võib võtta punktis 6.1 nimetatust suuremas summas, kui laenu tagajaks on riik. 6.3. Laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis (sh ehitis) kui vallasasi. 6.4. Eelarve jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalisi laene, mis peavad olema tagasi makstud sama eelarve aasta lõpuks. 7. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 7.1. eelarve aasta alguses olevate rahaliste vahendite jääkide arvel; 7.2. rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 8. Eelarve tulude ja kulude liigendamine 8.1. Eelarve tulude ja kulude liigendamise kehtestab rahandusminister. 8.2. Vastuvõetava eelarve tulude ja kulude liigendamise detailsuse määrab volikogu. III. EELARVE PROJEKTI KOOSTAMINE 9. Eelarve projekti koostamist organiseerib vallavalitsus, kes planeeritava tulubaasi alusel teatab valla asutustele näitajad ja vormid, mille järgi nad peavad esitama eelarve projekti koostamiseks vajalikud materjalid finantsosakonnale hiljemalt 15. oktoobriks. Nimetatud materjalide esitamise tähtajad avalikustatakse, et toetuse saamiseks saaksid taotluse esitada ka teised asutused, organisatsioonid ja üksikisikud. 10. Alaeelarvete projektide koostamisel peavad koostajad: 10.1. tagama kehtivatest seadustest ning eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest kinnipidamise; 10.2. lähtuma kokkuhoiu põhimõttest, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvete projektidesse. 11. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel ja eelarve projekti koostamisel kontrollib finantsosakond koos eelarvekomisjoniga eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele ning hindab kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist. 12. Projekti esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajaks või kindlaksmääratud kujul koostab alaeelarve projekti valla asutusele valla finantsosakond eelmiste aastate andmete põhjal. IV. EELARVE PROJEKTI ESITAMINE NING LÄBIVAATAMINE VOLIKOGUS 13. Vallavalitsus esitab alaeelarvete ja valla asutuste koondi ning seletuskirja koos jooksva aasta loodetava tuluga eelarvekomisjonile seisukoha võtmiseks. 14. Komisjoni seisukohta arvesse võttes esitab vallavalitsus eelarve projekti koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 15. Eelarve projekti seletuskirjas esitatakse andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta ning andmed ületulevate (enne eelseisva eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste, projektide ja võetud laenude kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. 16. Volikogu vaatab eelarve projekti läbi ja 15 päeva jooksul esitab eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. 17. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega finantsosakonnale ja eelarvekomisjonile. 18. Muudatussettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve esimese ja teise lugemise vahel finantsosakonnale ning eelarvekomisjonile. Eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud muudatusettepanekud hääletatakse esitaja nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa muudatusettepanekuid esitada. 19. Vallavalitsus koos eelarvekomisjoniga valmistab ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni kolmandaks lugemiseks, arvestades teisel lugemisel tehtud muudatustega. V. EELARVE VASTUVÕTMINE JA JÕUSTUMINE 20. Eelarve võtab vastu vallavolikogu seaduses sätestatud korras. 21. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 22. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha iga kuu kulutusi 1/12 ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 23. Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. 24. Vallavolikogu kinnitab eelarve kulud klassifikaatori peatükkide, valla asutuste ning kahekohaliste kuluartiklite lõikes. VI. VALLA ASUTUSTE ALAEELARVETE KOOSTAMINE, LÄBIVAATAMINE JA KINNITAMINE 25. Alaeelarve on valla asutuste eelarvest finantseeritavate kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastavate vahendite mahu ja sihituse. Alaeelarved koostatakse eelarveaastaks rahandusministri kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. 26. Nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist teatab vallavalitsus valla asutustele neile kinnitatud assigneeringute mahu (v.a töötasufond ja sotsiaalmaks) ning informeerib valitsuse või volikogu poolt tagasilükatud taotlustest või tehtud muudatustest alaeelarvete projektides. 27. Kümne päeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist viivad valla asutused oma alaeelarvete projektid vastavusse eraldatud assigneeringute mahu ning kinnitatud kuluartiklite suurusega. 28. Töötasufondi võib muuta ainult vallavalitsuse otsusega. 29. Eelarves spordi, hariduse ja kultuuri toetusteks ettenähtud summasid jaotab vallavalitsus kultuuri- ja hariduskomisjoni ettepanekul. 30. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud liidetakse järgmise aasta valla eelarvesse. 31. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud eelarvega) kannab vastutava asutuse juht otsest vastutust. VII. EELARVE TÄITMINE 32. Eelarve täitmist korraldab finantsosakond. 33. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves määratud assigneeringute kasutamine. Eelarveaasta lõpuks laekumata tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 34. Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 35. Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks. 36. Kassatagavara käsutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. VIII. EELARVE MUUTMINE JA LISAEELARVE 37. Eelarve määratud kulude otstarvet on võimalik muuta vaid eelarve muutmise teel vallavolikogu määrusega. 38. Käesoleval eelarveaastal riigieelarvest sihtotstarbeliselt laekunud summad võetakse, juhul kui neid ei olnud võimalik arvesse võtta eelarve menetlemisel, eelarvesse vallavalitsuse vastava eelnõu alusel samadel tingimustel kui eelarve kinnitamine. 39. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 40. Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal. Lisatakse veel andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille kasutamist taotletakse, ja andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 41. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samadel alustel kui eelarve vastuvõtmine. IX. EELARVE TÄITMISE KONTROLL 42. Eelarve täitmise arvestus on reglementeeritud raamatupidamise seadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruande koostab finantsosakond vastavalt kinnitatud eelarve struktuurile. 43. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude ja kulude vastavust eelarvele. 44. Vallavalitsuse esitatud ja revisjonikomisjoni poolt läbivaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu. 45. Eelarve täitmise käiku arutatakse volikogu eelarvekomisjonis kord kvartalis, vajadusel volikogus. X. EELARVE AVALIKUSTAMINE 46. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla põhimääruses sätestatud korras.