Tamsalu Vallavolikogu — Tamsalu valla põhimääruse ja sellega seonduvate õigusaktide kehtestamine. Õigusaktide tühistamine — KO, 89, 1277

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 8, paragrahvi 22 lõike 1 punktid 6, 9, 23 ja 35, paragrahvi 34 lõike 2; paragrahvi 45 lõike 5, paragrahvi 49 lõike 11, Tamsalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tamsalu valla põhimäärus vastavalt lisale 1. 2. Kinnitada Tamsalu Vallavolikogu töökord vastavalt lisale 2. 3. Kinnitada Tamsalu Vallavalitsuse töökord vastavalt lisale 3. 4. Kinnitada Tamsalu valla esindamise kord vastavalt lisale 4. 5. Kinnitada Tamsalu valla sümbolite kasutamise kord vastavalt lisale 5. 6. Kinnitada Tamsalu valla aukodaniku statuut vastavalt lisale 6. 7. Kinnitada Tamsalu vallavara valitsemise kord vastavalt lisale 7. 8. Käesoleva määruse jõustumisega tunnistatakse kehtetuks järgnevad õigusaktid: 8.1. Tamsalu valla põhimäärus, kinnitatud Tamsalu Vallavolikogu 17. oktoobri 1996. a määrusega nr 7; 8.2. Tamsalu Vallavolikogu reglement (töökord), kinnitatud Tamsalu Vallavolikogu 4. veebruari 1997. a määrusega nr 3; 8.3. Tamsalu vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord, kinnitatud Tamsalu Vallavolikogu 18. septembri 1997. a määrusega nr 20. 9. Käesolev määrus ning sellega kehtestatud õigusaktid jõustuvad 1. septembril 2000. a. Volikogu esimees Marmelt RIIBE Lisa 1 Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusele nr 12 TAMSALU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Tamsalu valla põhimääruse eesmärk Tamsalu valla põhimääruses sätestatakse Tamsalu valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised. 2. Tamsalu valla omavalitsus 2.1. Tamsalu valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. 2.2. Kohalikku omavalitsust teostavad Tamsalu vallas esindusdemokraatia vormis hääleõiguslikud vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. 3. Tamsalu valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 3.1. Tamsalu vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, lepingutest omavalitsusüksuste ja nende liitudega. 3.2. Tamsalu vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Tamsalu valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 3.3. Tamsalu valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning vastavalt kehtivatele õigusaktidele Tamsalu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavolikogu esimees, Tamsalu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. 4. Tamsalu valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Tamsalu vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 4.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 4.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 4.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 4.6. vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 4.7. tegevuse avalikkus. 5. Tamsalu valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 5.1. Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada valla sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, noorsootööd, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti, teede ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist. 5.2. Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikooli, raamatukogude, muuseumi ja teiste kultuuriasutuste, päevakeskuse ning teiste vallaasutuste ülalpidamist ja tööd. 5.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 5.3.1. mis on talle pandud seadustega; 5.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Omavalitsusüksuse ülesanne on valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. 5.5. Omavalitsusüksuse ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. 5.6. Omavalitsusüksus täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. 6. Tamsalu valla eelarve Tamsalu vallal on eelarve- ja maksuseadusest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. 7. Tamsalu valla omavalitsusorganid 7.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. 7.2. Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitev- ja korraldav organ. 8. Tamsalu valla omavalitsusorganite suhted riigi-, teiste omavalitsus- ja kohtuorganitega. 8.1. Tamsalu valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 8.2. Tamsalu valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. 9. Tamsalu valla sümbolid Tamsalu valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjeldus ja kasutamise kord on käesoleva põhimääruse lisana. 10. Asjaajamiskeel Tamsalu valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Tamsalu valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 11. Tamsalu valla piir 11.1. Tamsalu valla piir (edaspidi valla piir) koos piiri kirjeldustega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) alusel. 11.2. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 12. Tamsalu valla elanik 12.1. Tamsalu valla elanik on isik, kes elab Tamsalu vallas ja on kantud Tamsalu valla elanike registrisse. II. TAMSALU VALLAVOLIKOGU 13. Tamsalu Vallavolikogu tegutsemine 13.1. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 13.2. Vallavolikogu töökorra kehtestab vallavolikogu. 13.3. Vallavolikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõikele 1. 13.4. Vallavolikogu tegutsemisvõimetusest tulenevad toimingud on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõigetes 2 ja 3. 14. Vallavolikogu moodustamine 14.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajasel hääletusel kolmeks aastaks. 14.2. Valimised viiakse läbi valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõigetele 3, 3’. 14.3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 14.4. Tamsalu valla valimiskomisjon kutsub koos ametis oleva vallavanemaga valitud volikogu liikmed kokku kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud tähtajal. 15. Vallavolikogu liige 15.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 15.2. Volikogu liikme õigused ja kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 17. 15.3. Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 18 sätestatud juhtudel ja korras. 15.4. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 19 sätestatud juhtudel ja korras. 15.5. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest vallavolikogus. 15.6. Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelpärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. 16. Vallavolikogu pädevus 16.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1. 16.2. Vallavolikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida volikogu komisjonidele ega vallavalitsusele. 16.3. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 16.4. Küsimused mis ei ole seadusega määratud volikogu ainupädevusse või mida ei ole volikogu võtnud enda pädevusse, otsustab vallavalitsus. 17. Tamsalu valla elanike küsitluse läbiviimine 17.1. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 17.2. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu vastavalt töökorrale vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 17.3. Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. 18. Vallavolikogu tööorganid 18.1. Vallavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 18.2. Vallavolikogu tööd korraldab vallavolikogu esimees. 18.3. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 19. Vallavolikogu esimees ja aseesimees 19.1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused sätestab vallavolikogu Tamsalu Vallavolikogu töökorras. 19.2. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht on vallavolikogu otsusel palgaline. 20. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 20.1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt. 20.2. Vallavolikogu esimehel on üks aseesimees. 20.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 20.3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 20.3.2. kandidaadid nummerdatakse valimissedelil ülesseadmise järjekorras; 20.3.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 20.4. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 20.5. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 20.5.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletuse. 20.5.2. Hääletustulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 20.5.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletusel. 20.6. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 20.7. Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutata vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 20.8. Kui kordushääletusel ei saanud kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas punktis sätestatud korras, kusjuures kandideerida võivad ka need, kes osalesid eelnevates voorudes. 21. Vallavolikogu komisjon 21.1. Komisjon on vallavolikogu tööorgan. Vallavolikogu moodustab alatisi- ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab alatise komisjoni põhimääruse. 21.2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni koosseisus ei või olla vähem kui viis liiget (v.a revisjonikomisjon). 21.3. Komisjoni esimees peab olema vallavolikogu liige. Vähemalt üks komisjoni liige peab olema vallaametiasutuse esindaja. 21.4. Revisjonikomisjoni liikmed võivad olla ainult vallavolikogu liikmed. 21.5. Vallavolikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab komisjoni esimees. 21.6. Vallavolikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad valla kantseleis arvates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. 21.7. Vallavolikogu komisjoni pädevuse ja töökorra sätestab Tamsalu Vallavolikogu. 22. Revisjonikomisjoni moodustamise kord 22.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse, selle struktuuriüksuste ning valla allasutuste tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb revisjonikomisjoni koostatud ja vallavolikogu kinnitatud põhimääruse alusel. 22.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, vallavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste raamatupidamise õigsust, valla nimel sõlmitud lepingute täitmist ning vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse, selle struktuuriüksuste ning valla allasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 22.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes esitab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist vallavolikogule kirjaliku arvamuse revisjoniakti kohta. 22.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuselt, selle struktuuriüksustelt ning allasutustelt komisjoni tööks vajalikku teavet ja dokumente. 22.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 23. Vallavolikogu fraktsioon 23.1. Vallavolikogu liikmed võivad moodustada vallavolikogu fraktsioone. 23.2. Fraktsiooni moodustamise ja tegevuse korra ning õigused ja kohustused sätestab vallavolikogu Tamsalu Vallavolikogu töökorras. 23.3. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. 23.4. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada ning esitada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid. 24. Vallavolikogu istung Vallavolikogu töövorm on istung, mis kutsutakse kokku ja viiakse läbi Tamsalu Vallavolikogu töökorras sätestatu järgi. 25. Vallavolikogu õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 25.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on: 25.1.1. vallavolikogu komisjonil; 25.1.2. vallavolikogu fraktsioonil; 25.1.3. vallavolikogu liikmel; 25.1.4. vallavalitsusel; 25.1.5. vallavanemal; 25.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikel Tamsalu valla elanikel. 25.2. Vallavolikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seaduste ning vallavolikogu kehtestatud Tamsalu Vallavolikogu töökorras ettenähtu järgi. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. 25.3. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Vallavolikogu esimees annab oma pädevuse piires käskkirju. 25.4. Vallavolikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 25.5. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 25.6. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumes asuval stendil. Avalikustamisel märgitakse stendil asuvale õigusakti fotokoopiale avalikustamise kuupäev ja vallasekretäri või tema asendaja allkiri. 25.7. Vallavolikogu määrused, otsused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad valla kantseleis ja valla raamatukogudes. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana paberkandjal ning elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 25.8. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist kohaliku omavalitsuse põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Määrused edastatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. 25.9. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees. 25.10. Valla kantselei korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele. 25.11. Vallavolikogu istungi protokollide vormistamine sätestatakse Tamsalu Vallavolikogu töökorras. III. TAMSALU VALLAVALITSUS 26. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 26.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. 26.2. Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse punktis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 26.3. Vallavalitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ning juhib nende ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. 26.4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioonid, mis on seadustega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. 26.5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. 27. Vallavalitsuse moodustamine 27.1. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab vallavanema ettepanekul vallavolikogu. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui viis liiget. 27.2. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 27.3. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletusel. 27.4. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 27.5. Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 27.6. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletuse. 27.6.1. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 27.6.2. Protokoll esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega avalikul hääletusel. 27.7. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. 27.8. Vallavalitsus saab oma volitused koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 27.9. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 28. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 28.1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. 28.2. Vallavalitsuse töökorra kinnitab vallavolikogu. 29. Vallavalitsuse õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 29.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta korraldusi. Vallavanem annab oma pädevuse piires käskkirju. 29.2. Vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning vallavolikogu poolt kehtestatud Tamsalu Vallavalitsuse töökorraga sätestatud korras. 29.3. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. 29.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Määrused edastatakse õiguskantslerile järelevalve teostamiseks kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist. 29.5. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse hiljemalt kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumes asuval stendil. Avalikustamisel märgitakse stendil asuvale õigusakti fotokoopiale avalikustamise kuupäev ja vallasekretäri või tema asendaja allkiri. 29.6. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad valla kantseleis. 29.7. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja(d), istungi protokollidele istungit juhatanud vallavanem või asendaja ning protokollija. 29.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Õigusakti mitte avalikustamine fikseeritakse konkreetses õigusaktis. 29.9. Valla kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 30. Vallavanem 30.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Tamsalu valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii Tamsalu vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadustele, valla põhimäärusele ning Tamsalu valla esindamise korrale. 30.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd; 30.1.2. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 30.1.3. nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 30.1.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 30.1.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 30.1.6. täidab muid talle seaduste ja õigusaktidega pandud ülesandeid. 30.2. Vallavanem nimetab oma äraoleku ajaks asendjaks ühe valitsuse liikmetest. Juhul kui käskkirja pole vormistatud ning tekib vajadus vallavanema asendamiseks, on asendajaks vanim vallavalitsuse liige. 31. Vallavanema valimise kord 31.1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest. 31.2. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 45 valitakse vallavanem salajase hääletuse teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 31.3. Vallavanemakandidaatide ülesseadmine: 31.3.1. Kandidaatide ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. 31.3.2. Kandidaadid nummerdatakse valimissedelil ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. 31.3.3. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 31.3.4. Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 31.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 31.4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletuse. 31.4.2. Hääletustulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 31.4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletusel. 31.5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 31.6. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 31.7. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavanemakandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures kandideerida võivad ka eelmistes voorudes osalenud. 32. Vallasekretär 32.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras vallavanem. 32.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 32.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 32.4. Vallasekretär: 32.4.1. juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 32.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 32.4.3. korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 32.4.4. korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 32.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 32.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 32.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 32.4.8. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 32.4.9. annab valla kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 32.4.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. 32.5. Vallsekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 32.6. Vallasekretäri asendajal on alates 1. jaanuarist 2002. a kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. 32.7. Vallsekretäri asendaja peab alates 1. jaanuarist 2002. a vastama kõikidele käesoleva põhimääruse punktis 32.2 sätestatud tingimustele. 33. Vallavalitsuse ametiasutuste struktuur 33.1. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuse koosseisus ettenähtud vallavalitsuse struktuuriüksused. 33.2. Vallavalitsuse struktuuriüksuste töökord ja tegevuse alused sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt. 33.3. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja vallavolikogus. IV. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS 34. Kohaliku omavalitsuse teenistus 34.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Tamsalu valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 34.2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes. 34.3. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 34.4. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad kõik avaliku teenistuse seaduse peatüki 3 paragrahvides 37–58 riigiteenistujate ette nähtud teenistusalased õigused ning sama seaduse peatüki 4 paragrahvides 59–76 (v.a paragrahv 70. Erakonda kuulumise piirangud) sätestatud kohustused. 35. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid 35.1. Palgalisele vallavolikogu esimehele või aseesimehele makstakse tema ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 35.2. Vallavanemale, vallavalitsuse liikmele ja vallasekretärile makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 35.3. Punktides 35.1 ja 35.2 nimetatud hüvitist makstakse, kui nad on töötanud vastaval ametikohal vähemalt kaks aastat ning vabastamine toimub: 35.3.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 35.3.2. seoses umbusalduse avaldamisega, v.a punktis 35.4.3 nimetatud juhul. 35.4. Punktides 35.1 ja 35.2 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud isik: 35.4.1. vabastatakse ametist isiku algatusel; 35.4.2. valitakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks; 35.4.3. astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. 35.5. Vallavalitsuse struktuurüksuse juhataja, nõuniku või vallaametniku teenistusest vabastamisel mõjuvatel põhjustel võib maksta teda ametisse nimetamise õigust omava isiku või organi otsusel hüvitust, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – kuue kuu ametipalga ulatuses. 35.6. Teenistuse vabastamise hüvitusteks ettenähtud summad eraldatakse valla reservfondist. V. TAMSALU VALLA VARA 36. Vallavara mõiste 36.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 36.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 36.3. Vallavara kohta peetakse registrit valla raamatupidamises. 36.4. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. 37. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine 37.1. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätestab Tamsalu Vallavolikogu. 38. Valla majandustegevus 38.1. Valla majandustegevus on: 38.1.1. osalemine ettevõtluses, 38.1.2. tehingud vallavaraga; 38.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 38.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 38.2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 38.3. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepingud füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras. 39. Tamsalu valla kohalikud maksud ja koormised 39.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 39.2. Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. VI. TAMSALU VALLA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING 40. Tamsalu valla arengukava mõiste 40.1. Valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, milles on sätestatud Tamsalu valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 40.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. Arengukava koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiibist. 40.3. Enne arengukava kinnitamist vallavolikogus tehakse see kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. Kinnitatud arengukava on vallaelanikele kättesaadav valla kantseleis ja valla raamatukogudes. 40.4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavas muudatuste või täienduste tegemiseks valla kantseleisse vallavolikogu kehtestatud ajaks. 40.5. Vallavolikogu vaatab vallaelanike, volikogu komisjonide, volikogu liikmete ning vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekud läbi ning otsustab arengukava muutmise vajaduse üle igal aastal hiljemalt 1. oktoobriks. 40.6. Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kehtiva arengukava ning otsustab selle muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest. 41. Tamsalu valla üldplaneering 41.1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 41.2. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. 41.3. Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad planeeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest arvates. VII. OSAVALD 42. Osavalla mõiste ja moodustamine 42.1. Osavald on Tamsalu valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. 42.2. Osavalla moodustamise võivad algatada: 42.2.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 42.2.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest; 42.2.3. vallavalitsus. 43.3. Osavalla moodustamise otsustab volikogu. 44. Osavalla õigusseisund 44.1. Osavald on valla haldusjaotusel rajanev piiratud omavalitsusega üksus, mille nimetuse, territooriumi, pädevuse ja suhete alused valla omavalitsusorganitega määrab vallavolikogu. 44.2. Osavalla piiride kinnitamise ettepaneku vallavolikogule teeb vallavalitsus lähtudes osavalla infrastruktuuri võimest tagada osavalla pädevusse antavate funktsioonide täitmine ning arvestades antud territooriumil elavate elanike ettepanekuid ja arvamusi. Osavalla piirid kinnitab vallavolikogu. 44.3. Osavalla põhikirjas peab olema kajastatud: 44.3.1. osavalla nimi ja sümboolika; 44.3.2. osavalla piiride kirjeldus; 44.3.3. osavalla halduskogu moodustamise põhimõtted ja pädevus; 44.3.4. osavalla vanema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord, kusjuures osavalla vanema volituste tähtaeg ei või ületada vallavolikogu volituste tähtaega; 44.3.5. osavalla halduskogu ja osavalla vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 45. Osavalla pädevus 45.1. Osavald lahendab oma haldusterritooriumil talle vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 45.2. Osavalla pädevusse kuulub: 45.2.1. osavalla arengu kindlustamine ja infrastruktuuri normaalse funktsioneerimise tagamine lähtudes osavalla kui terviku huvidest ja ülesannetest, elanike vajadustest ning arvestades osavalla eripära; 45.2.2. osavalla elanikele sotsiaal- ja kommunaalteenuste osutamine või vahendamine; 45.2.3. osavalla territooriumil asuva ja vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud korras osavalla valitsemisele antud vallavara ja eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine; 45.2.4. osavalla elanike poolt arendatava ettevõtluse toetamine; 45.2.5. koostöö korraldamine teiste osavaldadega; 45.2.6. osavalla juurde võib moodustada elanike, ettevõtete ja muude organisatsioonide vabatahtlikest maksetest ja annetustest fonde ja sihtkapitale. 46. Osavalla omavalitsusorgan 46.1. Osavalla omavalitsusorgan on halduskogu. 46.2. Osavalla halduskogu moodustamise alused ja kord määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ja osavalla põhimääruses. 47. Osavalla halduskogu 47.1. Osavalla halduskogu on osavalla omavalitsuse esinduskogu, mis tegutseb vastavalt vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 47.2. Osavalla halduskogu moodustab vallavolikogu osavalla haldusterritooriumilt valitud vallavolikogu liikmetest ja asendusliikmetest. 47.3. Osavalla halduskogu liikmete arvu määrab vallavolikogu. Halduskogu peab olema vähemalt kolmeliikmeline. 47.4. Osavalla halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe salajase hääletamise teel. 47.5. Osavalla halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab osavalla kantselei. 48. Osavalla struktuur 48.1. Osavalla halduskogu moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuste struktuuris ettenähtud osavalla kantselei. 48.2. Osavalla kantselei on osavalla struktuuriüksus, mille põhiülesanne on osavalla halduskogu, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega määratud ülesannete täitmine. 48.3. Osavalla ametnikud nimetab ametisse osavalla vanem. 49. Osavalla vanem 49.1. Osavalla vanema kandidaadi esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavanem, kooskõlastades kandidaadi eelnevalt osavalla halduskoguga. 49.2. Osavalla vanem: 49.2.1. esindab osavalda ja täidab osavalla halduskogu, samuti vallavanema ja vallavalitsuse poolt talle pandud ülesandeid; 49.2.2. kinnitatakse ja vabastatakse volikogu poolt; 49.2.3. annab käskkirju osavalla kantselei töö korraldamiseks. 50. Osavalla halduskogu otsused 50.1. Osavalla halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid talle õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Halduskogu otsusele kirjutab alla halduskogu esimees. 50.2. Osavalla halduskogu otsuse üks eksemplar saadetakse kümne päeva jooksul vallavalitsusele ja vallavolikogule. 51. Osavalla halduskogu ja osavalla vanema tegevuse järelevalve 51.1. Vallavalitsus võib peatada seadusega, Vabariigi Valitsuse õigusaktidega, samuti vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt nende pädevuse piires antud õigusaktidega vastuolus oleva halduskogu otsuse täitmise ja teha ettepaneku vallavolikogule selle tühistamiseks. 51.2. Vallavolikogu võib tühistada seadusega, Vabariigi Valitsuse õigusaktidega, vallavolikogu määrusega või vallavalitsuse määrusega vastuolus oleva osavalla halduskogu otsuse. 51.3. Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib üks kord aastas halduskogu ja vanema seaduslikkust ja otstarbekust. 52. Osavalla likvideerimise alused ja kord 52.1. Osavalla tegevus lõpetatakse nimelisel hääletamisel vallavolikogu koosseisu enamuse otsusel. Otsuse aluseks võivad olla elanike küsitluse sellesisuline tulemus või põhjendatud majanduslikud kaalutlused. 52.2. Osavalla elanike küsitlus toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 52.3. Osavalla tegevuse saab lõpetada valla eelarveaasta algusest. 52.4. Ettepaneku osavalla tegevuse lõpetamiseks võib teha: 52.4.1. halduskogu; 52.4.2. vallavalitsus; 52.4.3. vallavolikogu komisjon. VIII. TAMSALU VALLA VÄLISSUHTED 53. Tamsalu valla välissuhete korraldamise alused 53.1. Tamsalu vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalike omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 53.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 53.3. Tamsalu omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki, kelle tegevuse põhimõtted pole vastuolus Eesti Vabariigi rahvusvahelise suhtlemise põhiseisukohtadega. 54. Tamsalu valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 54.1. Tamsalu vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib koostöösidemeid Tamsalu valla arengu ja elanike huvides. 54.2. Tamsalu valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Tamsalu valla ja eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 54.3. Tamsalu valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. Lisa 2 Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusele nr 12 TAMSALU VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1.1. Tamsalu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi ja volikogu poolt antud teistest õigusaktidest, Tamsalu valla põhimäärusest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid, töörühmad ning osavaldade halduskogud (nende olemasolul). 1.3. Volikogu istungi teenindamise tagab valla kantselei (edaspidi kantselei), komisjonide, fraktsioonide ja töörühmade asjaajamise korraldamise organiseerib komisjoni, fraktsiooni või töörühma esimees. 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorras muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu töökord uuest terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Tamsalu Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). 2. VOLIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEES 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Tamsalu valla põhimääruse punktis 19 sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama volikogu seadustega, valla põhimäärusega ning Tamsalu valla esindamise korras sätestatud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.2.8. komplekteerib ja esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.10. täidab muid seaduse alusel ja Tamsalu valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Vallavolikogu aseesimees: 2.3.1. täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2.3.2. täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja tema õigusaktides ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt vallavolikogu töökorrale, vallavolikogu eestseisuse ja vallavolikogu esimehe seatud ülesannetele. 2.4. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul. Juhul kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, asendab teda aseesimees, nende äraolekul on asendajaks volikogu vanim liige. 3. VOLIKOGU EESTSEISUS 3.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 3.2. Volikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning osavaldade olemasolul nende halduskogude esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks nädal enne volikogu istungit. Volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosolekul läbivaatamisele tulevad eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eestseisuse liikmetele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele. 3.6. Eestseisuse koosolekul arutatakse üldjuhul volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu istungil arutamisele tulevaid eelnõusid. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning teiste eestseisuse liikmete seisukohad eelnõude kohta. 3.7. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. 3.8. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele ja kõigile huvitatud isikutele. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis vastavalt seadusele. 4. VOLIKOGU LIIGE 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 4.1.2. seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 4.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada kantseleist selle korraldamiseks tehnilist abi; 4.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast; 4.1.10. kuuluda osavalla olemasolul selle halduskogu koosseisu volikogu määratud tingimustel. 4.2. Volikogu liikmel on õigus nõuda volikogu istungil hääletamist. 4.3. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 5. VOLIKOGU FRAKTSIOON 5.1. Vähemalt viis volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Fraktsiooni võivad moodustada ainult samas valimisnimekirjas kandideerinud isikud. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu poolt vastava otsuse tegemisest. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimees. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastava otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 5.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.8.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 5.8.4. võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg kuni kümme minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 5.8.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta. 6. KOMISJON 6.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 6.2. Volikogu liikmel on kohustus võtta isiklikult osa vähemalt ühe volikogu alatise komisjoni tööst. 6.3. Volikogu liige on kohustatud nimetama lihtkirjaliku volituse alusel isiku, kes väljendab tema seisukohti vallavolikogu komisjonis, mille tööst ta isiklikult osa ei võta. Volitatud isik nimetatakse vallavolikogu poolt kinnitatud komisjoni liikmete hulgast. 6.4. Volitatud isikute nimed tehakse teatavaks järgmisel istungil pärast volikogu komisjoni koosseisu kinnitamist volikogu poolt ning need protokollitakse volikogu istungi protokollis. Volikogu liikmel on õigus muuta enda esindajat komisjonis, teavitades sellest eelnevalt volikogu. 6.5. Volitatud isikul on kohustus informeerida teda volitanud volikogu liiget komisjoni koosolekul arutusel olnud küsimustest ning vastuvõetud otsustest. 6.6. Volikogu alatiste komisjonide moodustamise kord on sätestatud Tamsalu valla põhimääruse punktis 21. Revisjonikomisjoni moodustamise kord on sätestatud Tamsalu valla põhimääruse punktis 22. 6.7. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord. 6.8. Volikogu alatine komisjon: 6.8.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ning teeb volikogule ja vallavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.8.2. töötab välja tegevuskavad; 6.8.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.8.4. esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 6.8.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6.8.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 6.8.7. lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid; 6.8.8. esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 6.9. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja vallavalitsus. 6.10. Komisjoni esimees: 6.10.1. juhib komisjoni tööd; 6.10.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 6.10.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 6.10.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6.10.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6.10.6. juhatab komisjoni koosolekut. 6.11. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. 6.12. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 6.13. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 6.14. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. 6.15. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 6.16. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 6.17. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. 7. JUHTIVKOMISJON 7.1. Juhtivkomisjon on üks alatistest komisjonidest, kes korraldab eelnõu menetlemist volikogus. 7.2. Üldjuhul määrab eelnõule juhtivkomisjoni volikogu esimees. 7.3. Pärast eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas: 7.3.1. eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 7.3.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 7.3.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 7.4. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 7.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või teeb eelnõus täienduste tegemise ülesandeks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 7.6. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. 7.7. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. 8. OSAVALLA HALDUSKOGU 8.1. Osavalla halduskogu moodustamise kord on sätestatud Tamsalu valla põhimääruse punktis 47.2. 8.2. Halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid Tamsalu valla õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks. Halduskogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 halduskogu liikmetest, sealhulgas halduskogu esimees või tema asendaja. Halduskogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 8.3. Volikogu poolt halduskogu menetlusse antud küsimuses peab halduskogu otsuse vastu võtma hiljemalt kahe nädala jooksul. 8.4. Konkreetset osavalda puudutava küsimuse arutamisel kuulab volikogu ära vastava osavalla halduskogu seisukoha. 8.5. Halduskogul on õigus teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. 9. VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE ALGATAMINE 9.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 9.1.1. volikogu liikmel; 9.1.2. volikogu komisjonil; 9.1.3. volikogu fraktsioonil; 9.1.4. vallavalitsusel; 9.1.5. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 9.1.6. osavalla halduskogul valla põhimääruses sätestatud alusel ja korras; 9.1.7. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 9.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 9.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri esitaja poolt allkirjastatud. 9.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt «Tamsalu valla asjaajamise korrale» ja haldusdokumentide vorminõuetele. 9.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele või kantseleisse. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. 9.6. Kantselei teatab kolme tööpäeva jooksul volikogu esimehele saabunud eelnõust. 9.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, osavalla(osavaldade) halduskogu(de)le, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. 9.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. 9.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. 9.10. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandja ja kaasettekandjad. 9.11. Kantselei saadab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmele posti teel. 10. VOLIKOGU ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE, KESTVUS JA VAHEAJAD 10.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 10.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 10.3. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus volikogu esimehe nimetatud päeval, kellaajal ja kohas. 10.4. Volikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega kümme minutit iga ühetunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. 10.5. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 10.6. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 10.7. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse volikogu liikmetele kirjalikult vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutsele lisatakse istungil arutusele tulevate küsimuste kohta langetatavad otsuste või määruste eelnõud. 11. VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 11.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, juhatab istungit aseesimees, viimase äraolekul määrab volikogu esimees endale asendaja istungil suuliselt. 11.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 11.3. Volikogu istungil osalevad volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed. Vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab volikogu. 11.4. Avalikel istungitel võivad istungi külalised teha foto-, video- ja fonosalvestusi nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikme tööd. 12. ISTUNGI AVAMINE, PÄEVAKORRA KINNITAMINE JA AVALDUSE ÄRAKUULAMINE 12.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu. 12.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 12.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. 12.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 12.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 13. KÜSIMUSE ARUTAMINE ISTUNGIL 13.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 13.2. Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 13.2.1. valla eelarvet; 13.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 13.2.3. arengukava; 13.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 13.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 13.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 13.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poothäälteenamusega. 13.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon või redaktsioonitoimkond esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 13.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 13.7. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 13.7.1. ettekanne 15 minutit; 13.7.2. kaasettekanne kümme minutit; 13.7.3. sõnavõtt viis minutit; 13.7.4. repliik kaks minutit; 13.7.5. lõppsõna kolm minutit. 13.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab juhataja enne sõna võtmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 13.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks või repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 13.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 13.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 13.12. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 14. HÄÄLETAMINE VOLIKOGU ISTUNGIL 14.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni kümneminutilist vaheaega nõupidamiseks. 14.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 14.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 14.4. Tamsalu valla põhimääruse punktides 43.3 ja 52.1 sätestatud juhtudel viiakse läbi nimeline hääletamine. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist ka teistel juhtudel, kui teda toetab lisaks temale veel vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. 14.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ning valla põhimääruse punktides 43.3 ja 52.1 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 14.6. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga või lausega «otsus on vastu võetud». 14.7. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu esimees. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 15. ISTUNGI LÕPPEMINE 15.1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja/või kinnitab seda haamrilöögiga. 15.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 16. ARUPÄRIMINE 16.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele. 16.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 16.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 16.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. 17. UMBUSALDUSE AVALDAMINE 17.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele. 17.2. Umbusalduse menetluse algatamiseks esitatakse volikogu istungi alguses enne istungi päevakorra kinnitamist istungi juhatajale kirjalik avaldus, milles on märgitud umbusalduse avaldamise põhjus ning millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Istungi juhataja informeerib kohe esitatud avaldusest kõiki istungist osavõtjaid. Isikut (isikuid), kelle vastu umbusaldusmenetlus algatati ja kes ei viibinud sellel volikogu istungil, teavitab istungi juhataja menetluse algatamisest esimesel võimalusel. 17.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda. 17.4. Ettekande umbusaldamise küsimuse arutamisel volikogu istungil kestvusega kuni viis minutit teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 17.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 17.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 17.7. Umbusalduse avaldamise viib läbi häältelugemiskomisjon. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. Häältelugemiskomisjon korraldab hääletamise ja esitab volikogule hääletamistulemuste protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 17.8. Hääletamissedeli teksti kantakse isiku nimi, kellele umbusaldust avaldatakse. Hääletamissedelil on ruudud märkustega umbusalduse avaldamise poolt ja vastu. 17.9. Hääletaja märgib oma otsuse nime järel olevasse ruutu ristiga. 17.10. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta hääletamiskomisjoni antud vormile või mille mõlemasse ruutu on tehtud rist või on jäetud täitmata. 17.11. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 17.12. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 17.13. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 17.14. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või osavalla vanema või vallavalitsuse liikmele töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 17.15. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustest vabastamise. 18. VOLIKOGU LIIKME ENESETAANDAMINE 18.1. Volikogu liige peab taandama ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema (välja arvatud isikuvalimistel ja umbusaldushääletusel, kus volikogu liige on kandidaadina üles seatud või on umbusaldamise objektiks), tema sugulase või hõimlase isiklikke või ärilisi huve. 18.2. Juhul kui volikogu liige keeldub enesetaandusest, otsustab volikogu taandamise. 18.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist kirjalikult. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 19. VOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL 19.1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. 19.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 19.3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 19.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 19.5. Volikogu istungi protokollid koos juurdekuuluva materjaliga on kõigile isikutele kättesaadavad valla kantseleis ja valla raamatukogudes alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist. Lisa 3 Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusele nr 12 TAMSALU VALLAVALITSUSE TÖÖKORD I. VALLAVALITSUSE TÖÖ KAVANDAMINE 1.1. Tamsalu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Tamsalu valla põhimäärusest ja teistest Tamsalu Vallavolikogu õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Vallavalitsus peab oma korralist istungit üldjuhul kaks korda kuus teisipäeviti, algusega kell 15.00. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, teatades istungi toimumise aja ja koha vallavalitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist. 1.3. Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta. 1.4. Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele vähemalt kolm tundi enne istungi toimumist. II. VALLAVALITSUSE ISTUNGITE PÄEVAKORDA VÕTMISEKS MATERJALIDE ESITAMINE JA NÕUDED ESITATAVATELE MATERJALIDELE 2.1. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 2.1.1. vallavalitsuse liikmel; 2.1.2. vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 2.1.3. vallavanemal; 2.1.4. vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 2.1.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 2.1.6. volikogul; 2.1.7. volikogu esimehel; 2.1.8. volikogu fraktsioonil. 2.2. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 2.2.1. vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2.2.2. vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2.2.3. muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 2.2.4. informatsioonid. 2.3. Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid (nende olemasolul) ning esitavad valla kantseleisse. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette valla kantselei. 2.4. Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. 2.5. Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavanemale või struktuuriüksusele esitatud ettepanekute edastamise vallavalitsuse istungil arutamiseks, otsustab asjaomane struktuuriüksus või vallavanem. 2.6. Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplekssuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul valla kantselei. 2.7. Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsust. 2.8. Juhul kui eelnõu autoriks on isik, keda pole nimetatud käesoleva korra punktis 2.1, tuleb enne eelnõu vallavalitsusele esitamist see kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 2.8.1. eelnõu koostaja; 2.8.2. struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 2.8.3. struktuuriüksuse juht, kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 2.8.4. vallasekretär; 2.8.5. jurist, kui vallasekretäri nõudmisel on tarvis tellida eelnõule juriidiline ekspertiis. 2.9. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. 2.10. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. 2.11. Seletuskiri peab sisaldama: 2.11.1. eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2.11.2. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 2.11.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantsallikaid; 2.11.4. õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 2.11.5. andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 2.11.6. muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. 2.12. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 2.13. Valla kantselei ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 2.13.1. ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2.13.2. ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 2.13.3. vajavad kooskõlastamist. 2.14. Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse valla kantseleile üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. 2.15. Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse valla kantseleile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. 2.16. Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitab vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase struktuuriüksuse juht motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. 2.17. Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele valla kantseleis üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorra punktis 2.12 kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. III. VALLAVALITSUSELE ARUTAMISEKS ESITATUD MATERJALIDE VORMISTAMINE VALLAVALITSUSE ISTUNGILE NING VALLAVALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORRA KOOSTAMINE JA KINNITAMINE 3.1. Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute ja eelnõude alusel koostab valla kantselei vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks neli päeva enne istungi toimumist kella 16.00-ks. Istungi täiendava päevakorra esitab valla kantselei vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib valla kantselei esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. 3.2. Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. 3.3. Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab valla kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teisele istungile kutsutud isikutele. 3.4. Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. 3.5. Vastavalt Tamsalu Vallavolikogu töökorra punktile 9.8 annab vallavalitsuse eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selle ettevalmistamiseks määrab vallavanem seisukohta ettevalmistava struktuuriüksuse. IV. VALLAVALITSUSE ISTUNGI LÄBIVIIMINE 4.1. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 4.2. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul vallavanema määratud vallavalitsuse liige, nende äraolekul, vanim valitsuse liige (vallavanema asendaja). 4.3. Vallavalitsuse istungitel võivad viibida vallavanema või tema asendaja kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), vallavolikogu esimees ja teised isikud. Istungi juhataja võib kutsutud isikutele anda sõna. 4.4. Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. 4.5. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib istungi juhataja või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. 4.6. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata ning otsuseid vastu ei võeta. 4.7. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud isiku ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjale. 4.8. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. 4.9. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. 4.10. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 4.11. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 4.12. Vallavalistuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. 4.13. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema asendaja. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. V. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTIDE VORMISTAMINE, ALLAKIRJUTAMINE, VÄLJASTAMINE JA AVALIKUSTAMINE 5.1. Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul valla kantseleile lõplikuks vormistamiseks. 5.2. Vallavalitsuse õigusakt esitatakse kantselei poolt kõigepealt allkirjastamiseks vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. 5.3. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel valla kantseleile üle nende edastamiseks vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele vormistatakse valla kantseleis vallavalitsuse seletuskiri, millele kirjutab alla vallavanem. 5.4. Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. 5.5. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühele järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). 5.6. Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. 5.7. Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 5.8. Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema asendaja VI. VALLAVALITSUSE KOMISJONID 6.1. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 6.2. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 6.3. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 6.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 6.5. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 6.6. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Lisa 4 Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusele nr 12 TAMSALU VALLA ESINDAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva korra eesmärk on sätestada Tamsalu valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Tamsalu valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 1.2. Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Tamsalu valla põhimäärus, käesolev kord, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. 1.3. Oma pädevuse piires esindavad Tamsalu valda: 1.3.1. vallavolikogu või selle esindus; 1.3.2. vallavalitsus või selle esindus; 1.3.3. vallavolikogu esimees; 1.3.4. vallavanem; 1.3.5. vallavalitsuse ametnikud ja Tamsalu valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. 1.4. Kolmandad isikud esindavad Tamsalu valda nendele antud volituste piires. II. VALLA ESINDUSFUNKTSIOONI TÄITMINE 2.1. Vallavolikogu esindab Tamsalu valda: 2.1.1. seadusega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.1.2. suhetes Riigikoguga; 2.1.3. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2.2. Vallavolikogu esimees esindab Tamsalu valda: 2.2.1. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2.2.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2.2.3. Lääne-Viru Ühisomavalitsuses volikogu esindajana erivolitusteta; 2.2.4. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 2.2.5. suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks; 2.2.6. muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. 2.2.7. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavolikogu aseesimees, nende äraolekul vanim volikogu liige. 2.3. Vallavalitsus esindab Tamsalu valda: 2.3.1. seadusega ning Tamsalu Vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.3.2. suhetes Vabariigi Valitsusega; 2.3.3. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4. Vallavanem esindab Tamsalu valda: 2.4.1. suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2.4.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 2.4.3. suhetes Lääne-Viru maavanemaga; 2.4.4. suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 2.4.5. suhetes ajakirjandusega valla töö avalikustamiseks; 2.4.6. vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 2.4.7. vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 2.4.8. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4.9. Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel mõni teine vallavalitsuse liige või ametnik talle vallavanema antud volituste piires. 2.5. Avalikel üritustel esindavad Tamsalu valda vallavolikogu esimees ja vallavanem. III. VALLA ESINDAMINE KOHTUS 3.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Tamsalu valda vallavolikogu. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Tamsalu valda vallavalitsus. 3.2. Volikogu esimees esindab kohtus vallavolikogu erivolitusteta, teised isikud volikogu esimehe volikirja alusel. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus erivolitusteta, teised isikud vallavanema volikirja alusel. IV. VALLA ESINDAMINE AMETLIKU DELEGATSIOONI (ESINDUSE) POOLT 4.1. Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). 4.2. Vallavolikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavolikogu oma otsusega. 4.3. Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega. V. VALLA ESINDAMINE LEPINGULISTES SUHETES Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduses, Tamsalu valla põhimääruses, Tamsalu vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korras, käesolevas korras ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. VI. VALLA TEENISTUSES OLEVATE AMETIISIKUTE PÄDEVUS TAMSALU VALLA ESINDAMISEL Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Tamsalu valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema või tema asendaja poolt volitatud korras. Lisa 5 Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusele nr 12 TAMSALU VALLA SÜMBOLITE KASUTAMISE KORD 1. Tamsalu valla sümbolid Tamsalu valla sümbolid on Tamsalu valla lipp ja vapp (mis on kinnitatud Riigikantseleis 26. mail 1993. a). 2. Tamsalu valla vapi kirjeldus 2.1. Tamsalu valla vapil on hõbedasel kilbil kuus rohelist tammelehte (3+2+1). 2.2. Tamsalu valla vapi graafiline kujutis on käesoleva korra lisas 1. 3. Tamsalu valla vapi kasutamine 3.1. Tamsalu valla vappi kasutatakse: 3.1.1. vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse kantselei, valla ametiasutuse, osavalla halduskogu, osavalla kantselei, Tamsalu valla äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Tamsalu vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 3.1.2. Tamsalu valla autasudel, vapimärgil, meenetel ja samuti punktis 3.1.1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3.1.3. vallamajal, valla piiritähistel ja valla transpordivahenditel; 3.1.4. juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva korra punktides 3.1.1, 3.1.2. ja 3.1.3, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 3.2. Tamsalu valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. 4. Tamsalu valla lipu kirjeldus 4.1. Valge ruudukujuline kangas, millel vallavapi tunnus – kuus rohelist tammelehte (3+2+1).Vallavalitsuse kandelipul varras roheline, varda tipus ehiseks hõbedane tammeleht. Lipu normaalmõõtmed on 105 × 105 cm. 4.2. Tamsalu valla lipu kujutis on käesoleva korra lisas 1. 5. Valla lipu heiskamine 5.1. Valla lipp heisatakse: 5.1.1. alaliselt vallamajal ja osavalla haldushoonel; 5.1.2. ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. 5.2. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 5.3. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakult teisel kohal loetuna teise riigi või Eesti riigilipust. Lisa 6 Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusele nr 12 TAMSALU VALLA AUKODANIKU STATUUT 1. Tamsalu valla aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus antakse füüsilisele isikule, kes elab Tamsalu vallas või väljaspool valda: 1.1. Tamsalu vallale osutatud eriliste teenete eest Tamsalu valla hariduse, kultuuri, tervishoiu või majanduse arendamisel; 1.2. vallapoolse erilise austusavaldusena. Lisa nr 7 Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusele nr 12 TAMSALU VALLAVARA VALITSEMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva korra eesmärk Tamsalu vallavara valitsemise kord (edaspidi kord) sätestab Tamsalu valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 2. Vallavara mõiste Vallavara käesoleva korra tähenduses on Tamsalu valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 3. Vallavara valitsemine ja kasutamine 3.1. Vallavara valitsejad on: 3.1.1. vallavolikogu ja vallavalitsus; 3.1.2. vallavalitsuse struktuuriüksused; 3.1.3. Tamsalu vallaasutused. 3.2. Vallavara kasutajaks võib olla ka kolmas isik. 3.3. Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. 3.4. Vallavara jaotuse valitsejate vahel ja vallavara üleandmise otsustab vallavalitsus. Vallavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel. 3.5. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks Tamsalu valla finantsosakonda. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vajadusel vastavate kannete muutmise andmekogudes. 3.6. Vallavalitsus määrab struktuuriüksused, kelle valitseda on vallale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 4. Arvestuspidamise kohustus 4.1. Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. II. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 5. Asja ostmine ja teenuse tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära 5.1. Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi vallavara omandamise) otsustab: 5.1.1. vallavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 50 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud vallavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks; 5.1.2. vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 5.1.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 5.2. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. 5.3. Vallavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.1.1 vastav vallavara valitseja. 5.4. Pärandi vastuvõtmise korra kehtestab vallavalitsus. 6. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras 6.1. Riigihangete teostamise korra kehtestab vallavalitsus. 6.2. Riigihankeid korraldavad valla nimel vallavara valitsejad. 6.3. Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. 7. Laenu võtmine 7.1. Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. 7.2. Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. III. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 8. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted 8.1. Vallavara antakse: 8.1.1. enampakkumise või otsustuskorras rendile; 8.1.2. tasuta kasutada. 8.2. Vallavara kasutusse andmise otsustab: 8.2.1. vallavara valitseja, kui: a) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valitseja tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva; b) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 8.2.2. muudel juhtudel, v.a ehitiste kui vallasasjade kasutusse andmine, vallavalitsus. 8.3. Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui: 8.3.1. vallavaraks on kinnisasjad või vallale kuuluvad ehitised kui vallasasjad; 8.3.2. vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 8.3.3. vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara maksumus on suurem kui 50 000 krooni; 8.3.4. vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. 8.4. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 8.4.1. vallasasja puhul kümme aastat; 8.4.2. kinnisasja puhul 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. 8.5. Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada. 8.6. Vallavara, v.a kinnisasjade ning ehitiste kui vallasasjade, kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva korra punktile 8.2.1 vastava vallavara valitseja. 8.7. Käesoleva eeskirja punktis 8.2.2 nimetatud alusel vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse vallavalitsus. Kinnisasjade ning ehitiste kui vallasasjade kasutada andmise tasu otsustab vallavolikogu. Vallavara valitsejad võivad anda vallavara kasutusse arvestades vallavolikogu poolt kehtestatud tasumäärasid. 8.8. Käesoleva korra punktis 8.2.1 nimetatud alustel vallavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vallavara valitseja käsutusse. 9. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 9.1. Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 9.1.1. vallavara osalusega äriühingule; 9.1.2. avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 9.1.3. mittetulundusühingutele; 9.1.4. teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest. 9.2. Vallale kuuluvaid eluruume, samuti kinnisasju ning ehitisi kui vallasasju antakse kasutusse vallavolikogu kehtestatud korras. 10. Enampakkumise ettevalmistamine 10.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 10.1.1. enampakkumise tingimused ja viisi; 10.1.2. rendi algsuuruse; 10.1.3. enampakkumise korraldaja; 10.1.4. rendilepingu põhitingimused; 10.1.5. osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. 10.2. enampakkumine kuulutatakse välja ajalehes Virumaa Teataja, vajadusel ka ühes üleriigilises ajalehes, raadios või televisioonis. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 10.2.1. enampakkumise korraldaja; 10.2.2. rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 10.2.3. rendi algsuurus; 10.2.4. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 10.2.5. enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht; 10.2.6. enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 10.2.7. enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis. 10.3. Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja. 11. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 11.1. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 11.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 11.2.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad; 11.2.2. valla rendivõlglased. 12. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 12.1. Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. 12.2. Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe, enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri. 13. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 13.1. Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. 13.2. Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest, ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad käesoleva eeskirja punktis 11.2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. 13.3. Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 13.4. Pakkujale, kes on täitnud käesoleva eeskirja punktides 13.1 ja 13.2 ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 13.5. Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 13.5.1. tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 13.5.2. kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 13.5.3. tutvustab pakkujaid. 13.6. Pakkumist alustatakse pärast enamapakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise juhataja haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. 13.7. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. 13.8. Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. 14. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 14.1. Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus ning sellele peab olema märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. 14.2. Pakkumises peavad sisalduma: 14.2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; 14.2.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 14.2.3. dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 14.2.4. sõnadega väljendatud pakkumise summa; 14.2.5. pakkumise esitaja allkiri; 14.2.6. esindaja volitusi tõendav dokument. 14.3. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta punktides 14.1 ja 14.2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. 14.4. Enampakkumise korraldaja koostab registri ja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras märkides registrisse ära pakkumise saabumise kuupäeva ja kellaaja. Ümbrikus saabunud pakkumised pitseeritakse ning ümbrik asetatakse pitseeritud kasti. 14.5. Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva eeskirja punktides 14.1 ja 14.2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 14.6. Enampakkumise komisjon avab ümbrikud enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras pakkumises osalejate juuresolekul. 14.7. Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga käesoleva eeskirja punktis 13.7 sätestatud korras. 14.8. Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab komisjon enampakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. 15. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 15.1.1. Enampakkumise tulemused, v.a juhud, kui enampakkumise objektiks olid eluruumid, kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad, kinnitab vallavalitsus. 15.1.2. Kui enampakkumise objektiks olid eluruumid, kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad, kinnitab enampakkumise tulemused vallavolikogu. 15.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul enampakkumise toimumisest. 15.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti käesolevas eeskirjas sätestatud korda. 15.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Eluruumide, kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade rendilepingu sõlmimise otsustab vallavolikogu, korraldab vallavalitsus. Muu vallasvara rendilepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. 15.5. Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. 15.6. Kui enampakkumise võitja keeldub punktis 15.5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 15.7. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 15.8. Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva eeskirja punktis 15.4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvelt katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. 15.9. Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. 15.10. Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. 15.11. Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, v.a juhtudel, kui enampakkumise objektiks olid eluruumid, kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. Eluruumide, kinnisasjade või ehitiste kui vallasasjade korral otsustab vallavara edasise käsutamise vallavolikogu. 16. Rendilepingute muutmine ja uuendamine 16.1. Vallasvarale sõlmitud rendilepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. Eluruumide, kinnisasjade või ehitiste kui vallasasjade rendilepingute uuendamise ning rentnikule renditingimuste soodustuste andmise otsustab vallavolikogu. IV. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 17. Vallavara võõrandamise tingimused 17.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 17.1.1. vallavara ei ole enam vallale vajalik; 17.1.2. vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega; 17.1.3. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 18. Vallavara võõrandamise otsustamine 18.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 18.1.1. vallavolikogu, kui võõrandatavaks esemeks on kinnisasi või ehitis kui vallasasi või võõrandatava vallavara müügihind on suurem kui 100 000 krooni või vallavara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle müügihind on suurem kui 50 000 krooni või vallavara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara väärtus on suurem kui 20 000 krooni; 18.1.2. vallavara valitseja, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad); 18.1.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 18.2. Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastava vallavara valitseja. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. 19. Vallavara võõrandamise viisid 19.1. Vallavara võõrandatakse: 19.1.1. otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 19.1.2. enampakkumise korras. 20. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 20.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 20.1.1. kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 20.1.2. kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 20.1.3. kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 20.1.4. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 21. Vallavara müük enampakkumise korras 21.1. Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra punktides 10–16 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 21.1.1. enampakkumise esemeks on müügihind; 21.1.2. enampakkumise kuulutusse märgitakse lisaks käesoleva korra punktis 10.2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 21.1.3. enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 21.1.4. pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 21.1.5. enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. 21.2. Kui laekunud enampakkumise osavõtumaksudest ei piisa vallavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vallavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist vallaeelarvesse. 22. Alghind 22.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 22.1.1. eksperdi hinnang; 22.1.2. vara eeldatav turuväärtus; 22.1.3. vara erilised omadused. 23. Vallavara erastamine 23.1. Vallavara erastamine toimub seaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 23.2. Erastamise korraldaja on vallavalitsus või tema poolt volitatud juriidiline isik. V. VALLAVARA KOORMAMINE 24. Vallavara koormise mõiste 24.1. Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. 24.2. Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusavaldust ei seata. 25. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 25.1. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 25.1.1. see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 25.1.2. see toimub avalikes huvides. 25.2. Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. 25.3. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavolikogu. 26. Isikliku kasutusõiguse seadmine 26.1. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui 26.1.1. see toimub selleks õigusaktidest tulenevalt õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 26.1.2. see toimub avalikes huvides; 26.1.3. see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. 26.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 26.2.1. vallavolikogu käesoleva eeskirja punktides 26.1.2, 26.1.3 nimetatud juhtudel; 26.2.2. muudel juhtudel vallavalitsus. 26.3. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda korra punktis 9.1 nimetatud alustel või eriliste teenete eest. 26.4. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. 27. Hoonestusõiguse seadmine 27.1. Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva omaniku kasuks. 27.2. Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 27.2.1. valla osalusega äriühingute kasuks; 27.2.2. avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 27.2.3. munitsipaalmaal asuva omaniku kasuks; 27.2.4. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 27.3. Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab vallavolikogu. 27.4. Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksa aastat. 28. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine 28.1. Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. 28.2. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 28.2.1. korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 28.2.2. määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. 28.3. Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes koostab vallavalitsus volikogu otsuse eelnõu hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 28.3.1. hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 28.3.2. hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 28.3.3. hoonestusõiguse seadmise tingimused; 28.3.4. hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 28.3.5. hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 28.3.6. enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 28.3.7. enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 28.3.8. lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 28.3.9. enampakkumise korraldaja. 28.4. Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita volikogu otsuse eelnõusse käesoleva korra punktides 28.3.6, 28.3.7 ja 28.3.9 nimetatud andmeid. 28.5. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 10.2 ja 10.3 ning punktides 11–16 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 28.5.1. enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 28.5.2. enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja punktis 10.2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 28.5.3. enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 28.5.4. enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. 29. Hoonestusõiguse lepingu tingimused 29.1. Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 29.1.1. hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 29.1.2. hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 29.1.3. hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 29.1.4. hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 29.1.5. maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 29.1.6. kindlustamiskohustus (vajadusel); 29.1.7. hoonestamise tähtaeg; 29.1.8. lepingu täitmise tagatised; 29.1.9. muud vajalikud andmed. 30. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine 30.1. Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. 30.2. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja punktide 27–29 sätetest. VI. VALLAVARA MAHAKANDMINE 31. Vallavara mahakandmine 31.1. Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. 31.2. Vallavara, v.a ehitiste kui vallasasjade mahakandmise otsustab vallavalitsus. Ehitiste kui vallasasjade mahakandmise ja hävitamise otsustab vallavolikogu. Kui vallasvara jääkmaksumus on väiksem kui 10 000 krooni, otsustab mahakandmise vastava vallavara valitseja. 31.3. Vallavara mahakandmisel koostab 31.4. Vallavara hävitamise kohta koostab vallavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. 31.5. Käesoleva eeskirja punktis 31.4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise vallavara registrisse ja raamatupidamise dokumentidesse. 32. Nõuetest loobumine 32.1. Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 32.1.1. vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 25 000 krooni või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 32.1.2. muudel juhtudel vallavolikogu.