Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe linna ehitusmääruse kinnitamine [määrus nr 15/28-m] — KO, 88, 1270

Sillamäe linna ehitusmääruse kinnitamine Sillamäe Linnavolikogu 29. augusti 2000. a määrus nr 15/28-m Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 29, planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 5 ja paragrahvi 4, Sillamäe Linnavolikogu 25. aprilli 2000. a määrusega nr 10/15-m kinnitatud «Sillamäe linna põhimääruse» paragrahvi 5 lõike 1 ja paragrahvi 17 lõike 1 punkti 29 alusel ning seoses vajadusega korrastada planeerimis- ja ehitustegevust ning selle järelevalvet Sillamäe linnas, Sillamäe Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sillamäe linna ehitusmäärus (lisatud). 2. Avaldada määrus ajalehes Sillamjaeski Vestnik. 3. Määrus jõustub 4. septembril 2000. a. Volikogu esimees Valdek MURD Kinnitatud Sillamäe Linnavolikogu 29. augusti 2000. a määrusega nr 15/28-m SILLAMÄE LINNA EHITUSMÄÄRUS 1. Üldsätted 1.1. Sillamäe linna ehitusmäärus (edaspidi ehitusmäärus) sätestab tööjaotuse linna ehituskorralduses, reguleerib ning täpsustab planeeringute koostamist, ehituslikku projekteerimist, ehitamist ja ehitiste kasutamist Sillamäe linnas, arvestades kohalikke olusid. 1.2. Ehitusmäärus ning selles kasutatud mõisted lähtuvad planeerimis- ja ehitusseadusest. 2. Tööjaotus ehituskorralduses 2.1. Sillamäe Linnavolikogu (edaspidi volikogu): 2.1.1. kehtestab linna üldised ehitus- ja planeeringualased arengusuunad arengukava kinnitamisega; 2.1.2. algatab linna või selle osade üldplaneeringu koostamise ning kehtestab või tühistab selle; 2.1.3. kiidab heaks üldplaneeringu lähteülesanded, võtab vastu üldplaneeringu projekti ja kuulutab välja selle avaliku väljapaneku; 2.1.4. määrab detailplaneerimisele kuuluvad alad ning planeerimise järjekorra. Kehtestab detailplaneeringud või tühistab need; 2.1.5. võtab vastu Sillamäe linna ehituspoliitikale ja arengule vajalikke õigusakte; 2.1.6. esitab planeeringu elluviimiseks kinnisasja sundvõõrandamise taotluse. 2.2. Volikogu linnaarengu ja investeeringute komisjoni ning linnamajanduse ja ökoloogia komisjoni ülesanne on esitada volikogule oma põhjendatud arvamused ja ettepanekud volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes. 2.3. Sillamäe Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus): 2.3.1. teostab käesolevas ehitusmääruses ja teistes õigusaktides ettenähtud ülesannete täitmist, viib ellu linna üldist ehituspoliitikat; 2.3.2. esindab linna huve suhetes teiste omavalitsusüksuste, maakondade ja Eesti Vabariigiga; 2.3.3. kaasab munitsipaalehituste ehitamise korraldamisse vajalikke spetsialiste (värvimised, piirded, reklaamid jne); 2.3.4. annab detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse kinnisasja omanikule või teisele asjast huvitatud isikule; 2.3.5. kinnitab detailplaneeringu lähtetingimused ja -ülesanded; 2.3.6. otsustab detailplaneeringu avalikustamise; 2.3.7. korraldab planeeringualased avalikud väljapanekud ja arutelud; 2.3.8. analüüsib planeeringu avalikustamise tulemusi; 2.3.9. informeerib avalikkust planeeringutest; 2.3.10. korraldab kinnisasja sundvõõrandamise vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 2.3.11. täidab tellijafunktsiooni linna omandis oleva ehitise projekteerimisel ja ehitamisel; 2.3.12. järgib ja tagab kehtestatud planeeringute elluviimise; 2.3.13. kinnitab ehitise projekteerimistingimused; 2.3.14. annab ühekordse projekteerimisloa; 2.3.15. annab erandkorras lihtsate ja väikesemahuliste ehitiste ehitusprojektide koostamise õiguse isikule, kes ei oma arhitekti või ehitusinseneri kutset; 2.3.16. kinnitab munitsipaalehitiste projektid; 2.3.17. annab ja tühistab ehituslubasid; 2.3.18. annab ja tühistab ehitise kasutuslubasid; 2.3.19. korraldab ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumisi munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks; 2.3.20. tagab ehitusjärelevalve linna territooriumil; 2.3.21. tagab planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni edastamise riiklikele järelevalveorganitele; 2.3.22. kehtestab vajadusel täiendavaid protseduurireegleid kehtiva õiguse ja käesoleva määruse raames; 2.3.23. täidab muid volikogu poolt linnavalitsusele pandud ülesandeid. 2.4. Sillamäe linnavalitsuse ehitus-, arhitektuuri- ja maakorralduse osakonna juhataja (edaspidi osakonnajuhataja) ja/või linnavalitsuse peaarhitekt (edaspidi peaarhitekt) täidavad käesolevas ehitusmääruses teiste õigusaktidega sätestatud korras ning vastavalt oma ametijuhendile järgmisi ülesandeid: 2.4.1. ehitusalaste küsimuste ettevalmistamine; 2.4.2. projekteerimistingimuste ja -lubade koostamine ja väljastamine, ehitusprojektide läbivaatamine ja kinnitamine; 2.4.3. ehituslubade väljastamine ja nende väljastamise kohta ehituslubade registri pidamine; 2.4.4. ehitusjärelevalve teostamise korraldamine; 2.4.5. kasutuslubade väljastamine; 2.4.6. iseseisvalt väikesemahuliste hoonete ümber- ja juurdeehituste tegemise otsustamine, kui nendega ei kaasne olulisi arhitektuurilisi ja funktsionaalseid muutusi; 2.4.7. iseseisvalt ajutise iseloomuga ehitiste ja rajatiste tegemise, kujunduslike tööde tegemise (värvimised, piirded, reklaamid jne) otsustamine; 2.4.8. ehitusregistri pidamine. 2.5. Osakonnajuhatajal ja peaarhitektil on õigus kaasata oma töösse eksperte, teha ettepanekuid linnavalitsusele ajutiste komisjonide moodustamiseks, saada oma tööks vajalikke dokumente, juhendmaterjale ning linnavalitsuse seisukohta tõstatatud küsimustes. 2.6. Linnavalitsuse planeerimis- ja ehitusala ametnike õigused, kohustused ja vastutus määratakse nende töö- või teenistusalaste dokumentidega. 3. Sillamäe linna üldplaneering 3.1. Üldplaneeringuga kehtestatakse territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad Sillamäe linna territooriumil, lähtudes linna arengukavast. 3.2. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldustöödele Sillamäe linna territooriumil. Üldplaneeringuga määratakse muuhulgas ka linna poolt algatatavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 8 lõikele 7. 3.3. Üldplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsus, kes töötab välja üldplaneeringu lähteülesande ning pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist volikogu poolt koostab üldplaneeringu. 3.4. Üldplaneering kooskõlastatakse vastavalt lähteülesandele. Volikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ja avaliku arutelu toimumist. 3.5. Üldplaneeringu avalikustamise otsustab volikogu. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab linnavalitsus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ning selle toimumisest teatab linnavalitsus hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust väljaandes, milles avaldatakse linna ametlikke teadaandeid, või linnavalitsuse poolt määratud väljaandes. Üldplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu. 3.6. Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning planeeringus paranduste tegemise korraldab linnavalitsus, kes juhul, kui: 3.6.1. paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks; 3.6.2. paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab selle volikogule kehtestamiseks. 3.7. Üldplaneering kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega, Ida-Viru maakonnaga ning vajalike ametite ja inspektsioonidega. 3.8. Kehtestatud üldplaneeringuga saab tutvuda linnavalitsuses ja Sillamäe Raamatukogus. 3.9. Volikogu otsustab üldplaneeringu muutmise vajaduse kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. Kehtiva üldplaneeringu muutmine on võimalik ainult volikogu määrusega. Muudatused tuleb avalikustada. 3.10. Volikogu võib üldplaneeringu tühistada kas osaliselt või täielikult, informeerides üldsust üks kuu enne tühistamist. 3.11. Linna üldplaneeringuga tekitatud kahju kinnisasja omanikule hüvitab Sillamäe linn vastavalt kehtivale õigusele. 3.12. Linna kodanikud ja juriidilised isikud võivad teha ettepanekuid üldplaneeringu muutmiseks. 3.13. Üldplaneeringu elluviimiseks võib volikogu taotleda kinnisasja sundvõõrandamist seaduses ettenähtud korras. 4. Sillamäe linna detailplaneering 4.1. Detailplaneering on Sillamäe linna territooriumi väikesema osa planeering ehitustegevuse korraldamiseks, lähtudes Sillamäe linna üldplaneeringust. Linna territooriumi väiksem osa on vastavalt vajadusele kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. 4.2. Detailplaneeringu koostamise võib algatada linnavalitsus, kinnisasja omanik või muu õigustatud huvi omav isik. 4.3. Detailplaneeringu algatamiseks esitab huvitatud isik vormikohase avalduse linnavalitsusele. Avaldus peab sisaldama: 4.3.1. põhjenduse planeeringu otstarbe ja eesmärkide kohta; 4.3.2. taotletava planeeringuala suuruse (kas üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala); 4.3.3. taotletava planeeringu mahtu. 4.4. Detailplaneeringu lähteülesande koostab osakonnajuhataja ja/või peaarhitekt kahe nädala jooksul detailplaneeringu algatamise kohta linnavalitsuse korralduse või linnavolikogu otsuse saamisest. 4.5. Detailplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsus või linnavalitsus sõlmib huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks. 4.6. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub linnavalitsuses ja Sillamäe Raamatukogus kestusega kaks nädalat. Teade avaldatakse üks nädal enne avaliku väljapaneku algust väljaandes, milles avaldatakse linna ametlikke teadaandeid, või linnavalitsuse poolt määratud väljaandes. 4.7. Detailplaneering kooskõlastatakse ametkondadega ja vajadusel piirinaabritega. 4.8. Detailplaneeringu kehtestab volikogu. 4.9. Kehtestatud detailplaneeringuga saab tutvuda Sillamäe Linnavalitsuses ja Sillamäe Raamatukogus. 4.10. Detailplaneerimise käigus omanikule tekitatud kahju hüvitab Sillamäe linn või detailplaneerimise koostamisest huvitatud isik vastavalt kehtivale õigusele. 4.11. Detailplaneeringu tühistamise otsustab volikogu, informeerides üldsust üks kuu enne detailplaneeringu tühistamist. 5. Kruntide jagamine ja ühendamine 5.1. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk, samuti ehitise teenindamiseks vajalik maa vastavalt maareformi seaduse paragrahvi 7 lõikele 5 ja paragrahvi 221 lõikele 6. Krunt on kinnistu moodustamise aluseks. 5.2. Krundi suuruse ja piiride määramisel tuleb lähtuda järgmistest planeeringunõuetest: 5.2.1. krundi sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 5.2.2. kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 5.2.3. krundi terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine; 5.2.4. teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas kasutamine; 5.2.5. ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. 5.3. Vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 9 lõikele 9 võib naaberkruntide piire muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kirjalikul kokkuleppel ja muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Nimetatud korda rakendatakse samuti kruntide ühendamisel, jagamisel ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramisel vastavalt maareformi seadusele. 5.4. Krundipiiride muutmiseks punktis 5.3 ettenähtud korras esitavad huvitatud isikud vormikohase avalduse linnavalitsusele. Avaldusele tuleb lisada: 5.4.1. võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaan, millele on kantud senised krundipiirid ja ettepanek uute krundipiiride kulgemise kohta; 5.4.2. punktis 5.3 märgitud piirinaabrite kokkulepe. 5.5. Osakonnajuhataja ja/või peaarhitekt vaatavad punktis 5.4 nimetatud avalduse läbi kahe nädala jooksul arvates esitamise päevast ning annavad oma kooskõlastuse või kirjaliku seisukoha planeeringu- ja maakorralduse nõuetele vastavuse kohta. 5.6. Kooskõlastatud krundipiiride muutmise plaani alusel tellivad piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise. Kruntide piiride ja suuruse muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. 5.7. Kui tulenevalt planeeringu- ja maakorralduse nõuetest osutub otstarbekaks muuta olemasolevaid krundipiire maa-alal, mis on suurem kui kaks krunti, koostab osakonnajuhataja ja/või peaarhitekt kruntimiskava. See kooskõlastatakse kõigi isikutega, kelle huve piirimuudatus riivab. 5.8. Kruntimiskavaga määratakse: 5.8.1. olemasolevate ja uute kruntide piirid; 5.8.2. kruntide numbrid ja aadressid; 5.8.3. juurdepääsuteed; 5.8.4. servituutide vajadus. 5.9. Kruntimiskava kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. 6. Ehituslik projekteerimine 6.1. Ehituslik projekteerimine hõlmab: 6.1.1. vajalike projekteerimistingimuste koostamist ja väljastamist; 6.1.2. projektdokumentatsiooni koostamist; 6.1.3. projektdokumentatsiooni ekspertiisi. 6.2. Projekteerimise aluseks Sillamäe linnas on kehtestatud detailplaneeringud ja osakonnajuhataja ja/või peaarhitekti poolt väljastatud projekteerimistingimused. 6.3. Projekteerimistingimused. 6.3.1. Projekteerimistingimused tuleb taotleda uusehituseks, olemasolevate hoonete ümberehitamiseks või neile juurdeehituste tegemiseks. 6.3.2. Projekteerimistingimused ei ole vajalikud, kui ei muudeta hoone sihtotstarvet, hoone gabariite ega rajata täiendavaid tehnovõrke. Sel juhul esitatakse ehitusprojekt kinnitamiseks ilma projekteerimistingimusteta. 6.3.3. Projekteerimistingimused annab välja osakonnajuhataja ja/või peaarhitekt hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest (või projekteerimise alustamisest informeerimisest). 6.3.4. Osakonnajuhataja ja/või peaarhitekt võib välja anda kehtestatud detailplaneeringut täpsustavaid projekteerimistingimusi. 6.3.5. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja: 6.3.5.1. taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks koos projekteeritava ehitise lühikirjelduse või eskiisjooniste; 6.3.5.2. maaomandust või hoonestusõigust tõendava dokumendi; 6.3.5.3. maa-ala geodeetilise plaani; 6.3.5.4. tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, soojus, elekter, side jm) kohta; 6.3.5.5. muud andmed ja dokumendid, mida nõuab väljastaja. 6.3.6. Projekteerimistingimused sisaldavad: 6.3.6.1. maa-ala geodeetilist plaani koos sinna kantud hoonestuseks lubatud alaga; 6.3.6.2. ehitise projekteerimiseks vajalikke tingimusi – arhitektuurseid, ehituslikke, tehnilisi, keskkonnakaitse, muinsuskaitse, õiguslikke jt tingimusi; 6.3.6.3. projekti kooskõlastuste loetelu. 6.3.7. Projekteerimiseks vajalike geoloogiliste uurimistööde teostamiseks annab loa linnavalitsus korraldusega. Geodeetilistest uurimistöödest tuleb linnavalitsust informeerida. Üks eksemplar uurimistööde tulemustest tuleb esitada linnavalitsusele. 6.3.8. Projekti tellija on kohustatud uurimistööde tulemused teatavaks tegema osakonnajuhatajale ja/või peaarhitektile vähemalt nädal enne projekteerimise alustamist. 6.3.9. Projekteerimistingimused kehtivad alates nende väljaandmise kuupäevast kaks aastat ja nende kehtivust võib väljaandja pikendada ühe aasta võrra. 6.4. Ehitusprojekt 6.4.1. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga garaaži ning muid lihtsaid ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik osakonnajuhataja ja/või peaarhitekti antud ühekordse projekteerimisloa alusel. 6.4.2. Väikeehitisi (kuni 12 m2) võib ehitada ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta linna ehitusjärelevalve inseneri kirjalikul loal, kooskõlastades ehitamise osakonnajuhataja ja/või peaarhitektiga. 6.4.3. Vastutusrikaste ehitiste paremate arhitektuursete ja insenerlike lahenduste saamiseks võib osakonnajuhataja ja/või peaarhitekt või tellija korraldada konkursi. Konkursi läbiviimise tingimused koostab konkursi algataja ja kooskõlastab osakonnajuhataja ja/või peaarhitektiga ning arhitektuurikonkursi puhul Eesti Arhitektide Liiduga. 6.4.4. Ehitusprojekti korduvkasutamiseks on vajalik projekti autori ning osakonnajuhataja ja/või peaarhitekti luba. 6.5. Projekti ekspertiis ja kooskõlastamine 6.5.1. Keskkonna- ja ehitusekspertiisi tehakse projektidele vastavalt Vabariigi Valitsuse määratud korrale. 6.5.2. Tellija esitab ehitusprojekti linna ehitusjärelevalve insenerile, kes koos osakonnajuhataja ja/või peaarhitektiga kontrollib ühe kuu jooksul projekti vastavust kehtivatele normidele. 6.5.3. Vajadusel peab projekt läbima vastava eriala spetsialistide sõltumatu ekspertiisi. 6.5.4. Ekspertiisi tellimise korraldab ehitusjärelevalve insener projekti tellija kulul. 6.5.5. Pärast ehitusprojektide kontrolli või ekspertiisi esitab ehitusjärelevalve insener projekti osakonnajuhatajale ja/või peaarhitektile kooskõlastamiseks. 7. Ehitamise õigus 7.1. Ehitamise õiguse aluseks on ehitusluba, mis antakse planeeringutega vastavuses koostatud ja ehituse tarbimisomadusi tagava projekti alusel. 7.2. Ehitustööde tegemise õigus on vastavat litsentsi omaval ettevõtjal. 7.3. Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ehitustöid võivad juhtida ja enda tarbeks teha nende omanikud osakonnajuhataja ja/või peaarhitekti loal. 8. Ehitusluba 8.1. Ehitusloa saamiseks tuleb taotlejal esitada: 8.1.1. taotlus; 8.1.2. maa omandust, hoonestusõigust või võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigust tõendav dokument; 8.1.3. kooskõlastatud ehitusprojekt; 8.1.4. vajadusel ehitusjärelevalve teostamise leping vastavat litsentsi omava isiku või ettevõttega. 8.1.5. Ehitise omanik teatab ehituse alustamisest osakonnajuhatajale, peaarhitektile ja/või ehitusjärelevalve insenerile vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust. 8.1.6. Ehitusloa väljastamisel avatakse ehituse kohta registreerimiskaart. 8.2. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab osakonnajuhataja ja/või peaarhitekt sellest loa taotlejale kirjalikult ühe nädala jooksul arvates keeldumise otsustamise päevast. 8.3. Ehitusloa kehtivus 8.3.1. Ehitusloa väljaandjal on õigus ehitusluba tühistada või peatada: 8.3.1.1. kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljastamise päevast; 8.3.1.2. kui ehituse käigus märkimisväärselt kaldutakse projektist kõrvale; 8.3.1.3. kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 8.3.2. Ehitusluba võib pikendada selle väljaandja hoonestaja poolt esitatud põhjendatud taotluse alusel. 9. Ehitusjärelevalve 9.1. Ehitusjärelevalvet Sillamäe linnas teostab linnavalitsus. 9.2. Ehitusjärelevalve teostamise nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 9.3. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud katab ehitise omanik. 10. Ehitise kasutusele võtmine 10.1. Ehitis võetakse kasutusele osakonnajuhataja ja/või peaarhitekti väljastatud kasutusloa alusel ja pärast arvelevõtmist linnavalitsuse kinnisvarade registris. 10.2. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Otstarbe muutmiseks või muutmisel tuleb väljaandjalt hankida uus kasutusluba. 11. Kasutusluba 11.1. Kasutusloa saamiseks tuleb taotlejal esitada: 11.1.1. taotlus; 11.1.2. õiend tööde lõpetamise ja projektile vastavuse kohta; 11.1.3. maa-aluste kommunikatsioonide teostusjoonised, mis on teinud vastavat litsentsi omav firma osakonnajuhataja ja/või peaarhitekti kehtestatud viisil ja kujul; 11.1.4. objekti kasutuste aktid, analüüside tulemused, materjalide sertifikaadid. 11.2. Ehitise kasutusluba väljastatakse ehituseeskirjadele ja -normidele, keskkonna-, tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele vastavale ehitisele ülevaatusakti alusel. Ehitise ülevaatuse korraldab osakonnajuhataja ja/või peaarhitekt. Ehitise kasutusluba väljastatakse kahe nädala jooksul arvates valminud ehitise ülevaatusakti allakirjutamisest linnavalitsuse vastava ametniku poolt. 12. Ehitise omaniku ja ehitusettevõtja kohustused 12.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel. 12.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks vastava ametniku ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja esitama nõudmisel ehitisega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kõrvaldama kohe. 12.3. Territooriumi korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või valdaja heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 12.4. Ehituskrundi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 12.5. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt viimistletud. 12.6. Ehitise omanik on kohustatud kinnistuväliste maa-aluste rajatiste teostusjoonised esitama osakonnajuhatajale ja/või peaarhitektile ühe nädala jooksul nende paigaldamisest. 12.7. Omanikujärelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitisel on ehitise omaniku kohustus. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja osakonnajuhataja ja/või peaarhitektiga kokkuleppel. 12.8. Ehituslikult lihtsa või väikese ehitise ehitamisel võib kooskõlas osakonnajuhataja ja/või peaarhitektiga omanikujärelevalvet teostada selle omanik. 12.9. Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise likvideerima kehtestatud tähtajaks. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, korraldab linnavalitsus selle likvideerimise omaniku kulul. 12.10. Ajutise ehitise likvideerimisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise püstitamiseelse olukorra taastamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise vastavalt esitatud nõuetele. Kui ehitise omanik ei lammuta ajutist ehitist ehitusloas ja kasutusloas näidatud tähtajaks, võib linnavalitsus korraldada selle likvideerimise ja maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul. 12.11. Linna ehitusjärelevalve inspektori tehtud ettekirjutused ehitise projektist lahknevuse või kasutusloa mittekohase kasutamise kohta peab ehitise omanik täitma määratud tähtajaks. 12.12. Ehitusjärelevalve inspektori ettekirjutuste mittetäitmisel peatab või tühistab osakonnajuhataja ja/või peaarhitekt ehitusloa või kasutusloa. 13. Lõppsätted 13.1. Sõltuvalt objekti (ala) keerukusest ja komplitseeritusest on volikogul, linnavalitsusel ja osakonnajuhatajal ja/või peaarhitektil õigus kaasata oma töösse täiendavaid spetsialiste, nõuda täiendavaid ekspertiise või moodustada komisjone. 13.2. Kõik projekteerimistööd, ekspertiisid, analüüsid, katsetused jne toimuvad üldjuhul töö tellija või ehitaja kulul. 13.3. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulude määrad kehtestab linnavalitsus lähtudes tegelikest kuludest. 13.4. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.